Aruanne

KINNITATUD

Kultuuriministri 16.06.2021 käskkirjaga nr 99

„Toetuse andmise tingimuste

uussisserändajate kohanemise toetamiseks

uues redaktsioonis kehtestamine“

LISA 3

Seirearuanne

Aruande liik ☐ vahearuanne ☒ lõpparuanne

1. TAT nimetus Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks

2. TAT tunnusnumber 2014-2020.2.06.001002003.01.15-0004 3. Toetuse saaja nimi Kultuuriministeerium (alates 1.05.2021) 4. Partnerite nimi/nimed Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

(EAS), Sihtasutus Archimedes (Archimedes), Sihtasutus Eesti

Teadusagentuur (ETAg), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (SMIT), MTÜ Külaliikumine Kodukant, Tartu

Linnavalitsus, Terviseamet, Tallinna Kesklinna Valitsus, Rakvere

Linnavalitsus, Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital 5. TAT abikõlblikkuse periood

01.08.2014 – 31.12.2023

6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)

01.08.2014 – 31.12.2023

7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr ja

nimetus

2.1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.1.3.1. Infoplatvormi alusuuringud

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.10.2014-31.12.2016 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

03.10.2014-

31.12.2016

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Alamtegevuse raames hankis elluviija 2014 oktoober-detsember infoplatvormi

alusuuringu, mille põhjal loodi infoplatvormi hanke lähteülesanne.

Alusuuringuga kaardistati peamised arendusvajadused ning nende võimalikud

lahendusskeemid.

Tulenevalt sellest, et 2015. aastal hangitud infoplatvormi lansseerimine toimus

alles 30.09.2016 turvatestimise ning turvalise majutuslahenduse väljatöötamise

tõttu, ei pidanud elluviija mõistlikuks tellida vahehindamine infoplatvormile,

mida ei olnud tulenevalt hilinenud lansseerimisest sihtrühm piisavalt kasutanud.

Eelnevast lähtuvalt kavandati, et elluviija tellib 2017. aastal tegevuse 2.1.3.3.

„Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus“ raames infoplatvormi

vahehindamise, mille tulemusena hinnatakse infoplatvormi tehnilist sobivust,

kasutatavust ja vastavust sihtrühma vajadustele ning kujundatakse infoplatvormi

edasiarendusplaanid vastavalt vahehindamise tulemustele ning viiakse

arendused ellu. 2017. aastal elluviija nimetatud vahehindamist ei tellinud ning

tegevust ettenähtud mahus ellu ei viinud kuna elluviija tegeles infoplatvormi

arendava partneri leidmisega.

2

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.1.3.2. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja piloteerimine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2015-31.12.2016 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.02.2015-

31.12.2016

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2015. aasta

Infoplatvormi realiseerimiseks viis elluviija mais 2015 läbi hanke, mille

ettevalmistamisega alustati 2015. alguses ning mille võitis Tieto Estonia AS.

Hankelepingu kohaselt oli Tieto Estonia AS kohustatud kõik hanke raames

hangitavad tööd lõpptestimiseks üle andma hiljemalt 18.09. Lepingu täitmine

tarnija poolt viibis, mistõttu anti platvorm elluviijale testimiseks üle oktoobris

2015. Testimine ning testimisel ilmnenud vigade lahendamine toimus

novembris. 31.12.2015 seisuga ei olnud infoplatvorm kättesaadavaks tehtud

kuna viidi läbi infoplatvormi turvatestimist Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arendusekeskuse (SMIT) poolt, tagamaks uussisserändajate, eelkõige Eestis

rahvusvahelise kaitse saanud uussisserändajate, isikuandmete turvalisus.

Tagamaks uussisserändajate suunamine kohanemisprogrammi, sõlmis elluviija

partnerluslepingu PPA-ga. Tagamaks infoplatvormi toimetamise, sõlmis

elluviija partnerluslepingu EAS-iga.

Partner PPA palkas isikute kohanemisprogrammi suunamiseks 1,0 koormusega andmetoimetaja, kes alustas kohanemisprogrammi suunatavate uussisserändajate kohta andmete komplekteerimist juulis 2015. Tagamaks kohanemiskoolituste pakkujatele andmed suunatud isikute kohta, lõi PPA ajutiselt, kuni asjakohase andmebaasi arenduste valmimiseni, Sharepoint keskkonna. Erinevalt algselt planeeritust loobus PPA eraldi eksperdi palkamisest automatiseeritud andmevahetuslahenduse loomiseks ning tagas tegevuse elluviimise jooksvalt üldise PPA arendusprotsessi raames. 2015 kirjeldati vastavalt esmane andmevahetuslahenduse lähteülesanne PPA töötajate poolt. PPA suunas ajavahemikus 01.08.2015 – 31.12.2015 kohanemisprogrammis

osalema kokku 3 701 uussisserändajat, kellest 201 isikut suunati isiku poolt

PPA-le esitatud sooviavalduse alusel. Suunamiste osas viidi läbi järelkontroll,

mille raames tagati kõikide õigustatud isikute suunamine.

Partner EAS palkas infoplatvormi jooksvaks haldamiseks 0,5 koormusega

toimetaja, kes kogus ja koostas alates 01.04.2015 infoplatvormi jaoks eri

infomaterjale ning tegeles infoplatvormi arendamisel arendustele tagasiside

andmisega. Infomaterjalid koostati kohanemisprogrammi, Eestisse elama

asumise, riiklike teenuste, maakondlike arenduskeskuste, tervishoiusüsteemi ja

välismaalaste kogukondade kohta. Ette valmistati ning sisestati orienteeruvalt

150 lk teksti eesti, inglise ja vene keeles ning erinevaid muid materjale. Samuti

kaardistas toimetaja erinevate ametiasutuste ja organisatsioonide, kes omavad

kokkupuudet uussisserändajatega, veebilehtede keelsust ning

uussisserändajatele vajaliku informatsiooni olemasolu võõrkeelsena.

Kuigi infoplatvormi rakendamine viibis, tagasid elluviija ja partner PPA

alternatiivsete lahenduste rakendamisega kohanemisprogrammi suunatud

isikutele vajaliku info programmi kohta ning võimaluse internetipõhiselt

koolitustele registreerida, samuti andmevahetuse koolituse pakkujate ja PPA

vahel. Samuti tegeles EAS-i toimetaja materjalide ettevalmistamise ning

sisestamisega platvormi.

3

2016. aasta

2016. aasta I poolaastal teostas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (SMIT) infoplatvormile turvatestimist, tagamaks

uussisserändajate, eelkõige Eestis rahvusvahelise kaitse saanud

uussisserändajate, isikuandmete turvalisus. Perioodil juuni-august teostas SMIT

infoplatvormi turvalise majutamis- ning väliste postkastide lahenduse loomisest,

eesmärgiga tagada koostöös PPA-ga arendatava automaatse

andmevahetuslahenduse arendamine ning võimaldada kohanemisprogrammi

koolitajatel ning koolitatavatel omavahelise informatsiooni jagamist.

Koostöös EAS-i andmetoimetajaga valmistas elluviija ette 2015. aastal hangitud

infoplatvormi lansseerimist perioodil juuni-september ning alternatiivse

veebilehe andmete migreerimise uude infoplatvormi. Tagamaks koolitajate

teadlikkuse ning valmisoleku uut infoplatvormi kasutama hakata, viis elluviija

koostöös Tieto Estonia AS-iga läbi infoplatvormi funktsionaalsusi tutvustava

koolituse. 30.09.2016 toimus hangitud infoplatvormi lansseerimine aadressil

www.settleinestonia.ee.

2016. aasta IV kvartalis teostas Tieto Estonia AS infoplatvormi lansseerimise

järgseid parandus- ning garantiitöid elluviija juhtimisel. Koostöös EAS-i

andmetoimetajaga tagati infoplatvormis kohanemisprogrammi ja selles

osalemise informatsioon, võimaldati uussisserändajatel koolitustele

registreerida, tagati info- ja koolitusmaterjalide kasutamise ning teadmiste

testide täitmise võimalus.

Partner EAS toimetaja jätkas 2016. aastal infoplatvormi materjalide täiendamise

ja jooksva ajakohasena hoidmisega (kokku ca 30 lk materjale) ning tegeles

kohanemise tugiteenuste pakkujate nimistu koostamisega settleinestonia portaali

tarbeks (maht ca 200 ühikut). 2016. alustas EAS-i toimetaja veebilehe eesti.ee

analüüsiga, mis koosnes 1) sitemapi koostamisest teemadest ja valdkondadest,

mis analüüsi hetkel eesti.ee portaalis kättesaadavad olid ning 2) ülevaatest

automaatsest info- ja uudisvoost. Tegevusega lõpetati 31.12.2016.

EAS-i toimetaja kaardistas Eestis tegutsevad võõrkeelsed meediakanalid,

välismaalaste sotsiaalsed võrgustikud/kultuuriseltsid ning koostas neid

kirjeldava nimekirja. Koostöös EASi töötajatega leiti lahendus maakondlike

arendusüksuste kuvamiseks settleinestonia lehel.

30.09.2016 käivitunud settleinestonia.ee infoplatvormi järgselt tagas EAS-i

toimetaja platvormis oleva info jooksva uuendamise, tehniliste küsimuste

lahendamise ning kasutajatoe pakkumise. Tagamaks infoplatvormi efektiivsema

kasutamise ja kasutajasõbralikkuse, toimusid kohtumised portaali

peakasutajatega ehk kohanemisprogrammi koolituste pakkujatega, mille käigus

ja järel leiti lahendusi tehnilistele ja kasutajakeskkonnaga seotud probleemidele

või kaardistati lahendust vajavad kasutajaprobleemid edasiseks arutamiseks ja

lahendamiseks. Hoolimata senistest tööülesannete täitmisest ning toimivast

partnerlussuhtest EAS-iga, nägi elluviija kitsaskohti süsteemis, kus

Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva infoplatvormi andmetoimetamise ning

tehnilise toe pakkumise eest vastutab 0,5 kohaga asutuseväline andmetoimetaja.

Siseministeeriumi haldusala välisel partneril oli keeruline ja enamjaolt puudus

ka õigus teostada muudatusi elluviija haldusalasse kuuluvas infoplatvormis.

Tulenevalt hangitud infoplatvormi lansseerimise tulemustest ning infoplatvormi

järjest suurenevast kasutatavusest sihtrühma poolt, ei olnud elluviija ja ka

partner EAS hinnangul senine 0,5 kohaga asutusevälise andmetoimetaja süsteem

pikemas perspektiivis jätkusuutlik ega mõistlik.

4

Tagamaks 2017. aastal sihtrühmale kasutajasõbraliku infoplatvormi kasutamise

ja kohanemisprogrammi koolitustele registreerimise võimalus ning efektiivse ja

kvaliteetse andme- ja hoiustamislahenduse väljatöötamine, nägi elluviija 2017.

aastal vajadust infoplatvormi arendamisega seotud süsteemi parendamiseks.

Vajadusest tulenevalt planeeris elluviija 2017. aastal lõpetada osapoolte

kokkuleppel partnerlusleping EAS-iga ning sõlmida partnerlusleping

Siseministeeriumi haldusalasse kuuluva ning IT-arenduste ja tehnilise toe eest

vastutava SMIT-iga, kelle ülesandeks oleks tagada infoplatvormi

kasutajasõbralik ja jätkusuutlik arendamine ning automaatse andme- ja

hoiustamislahenduse väljatöötamine koostöös partner PPA-ga. Paraku 2017.

aastal elluviija SMIT-iga partnerluslepingusse ei jõudnud kuna SMIT-i poolt

viibis asutusesisese tugivaldkonna leidmine, mis hakkaks infoplatvormi

arendamisega tegelema. Viibimisest tulenevalt ei jõudnud SMIT ja elluviija

omavahelise kokkuleppeni infoplatvormi arenduste skoobi ning selleks kuluva

personalikulu osas.

Tagamaks ettenähtud menetlustähtaegadest kinnipidav ning kvaliteetne kohanemisprogrammi suunamisprotsess, palkas partner PPA alates 02.05.16 lisanduva andmetoimetaja.

Perioodil 01.08.15-31.12.16 suunasid PPA andmetoimetajad kohanemisprogrammi kokku 11 240 uussisserändajat. 2016. aastal suunas PPA kohanemisprogrammis osalema kokku 7539 uussisserändajat, kellest 292 suunati isiku poolt PPA-le esitatud sooviavalduse alusel. Keelduvaid otsuseid tehti 01.08.2015-31.12.2016 perioodil 36 korral.

2016. aastal alustas partner PPA automatiseeritud andmevahetus- ja hoiustamislahenduse väljatöötamise ja arendamisega koostöös SMIT-iga. Töötati välja esialgne prototüüp, mida arenduste käigus täiendati ja täiustati koostöös elluviija ning PPA andmetoimetajatega. Toimiv ja täielikult funktsionaalne andmevahetus- ja hoiustamislahendus töötatakse välja tegevuse „Infoplatvormi rakendamine“ raames 2018. aasta jooksul.

Tegevuste tulemustena on edukalt realiseeritud 2015. aastal hangitud

infoplatvorm ning tehtud kohanemisprogrammi sihtrühmale kättesaadavaks

eesmärgipäraseks kasutamiseks. Lansseeritud infoplatvormi täiendatakse

jooksvalt koostöös partnerite PPA ja EAS-iga nii platvormi sisu,

funktsionaalsuste, tehniliste lahenduste, kasutajasõbralikkuse ning

kujunduslahenduse osas.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.1.3.3. Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-31.12.2019Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-

31.12.2019

5

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2017. aasta tegevuskavas oli planeeritud, et elluviija tellib tegevuse elluviimise

perioodil infoplatvormi vahehindamise, mille tulemusena hinnatakse

infoplatvormi tehnilist sobivust, kasutatavust ja vastavust sihtrühma vajadustele

ning kujundatakse infoplatvormi edasiarendusplaanid vastavalt vahehindamise

tulemustele ning viiakse arendused ellu.

2017. aastal elluviija nimetatud vahehindamist ei tellinud ning tegevust

ettenähtud mahus ellu ei viinud kuna elluviija tegeles infoplatvormi arendava

partneri leidmisega, kelleks osutus ministeeriumi haldusalas olev

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT). Paraku 2017.

aastal SMIT-iga partnerluslepingusse ei jõutud kuna SMIT-i poolt viibis

asutusesisese tugivaldkonna leidmine, mis hakkaks infoplatvormi arendamisega

tegelema. Viibimisest tulenevalt ei jõudnud SMIT ja elluviija omavahelise

kokkuleppeni infoplatvormi arenduste skoobi ning selleks kuluva personalikulu

osas.

Tegevuse perioodil hindas elluviija partner EAS ning elluviija koos

kohanemiskoolitusi pakkuva teenusepakkuja Expat Relocation Estonia OÜ

esindajatega infoplatvormi kasutatavust, vastavust sihtrühma vajadustele ning

arendusvajadusi, mille tulemusena oli koostatud ülevaade olulisematest

arendusvajadustest infoplatvormi kasutatavuse parandamiseks. Nimetatud

arendusvajadused olid ära kirjeldatud SMIT-iga sõlmitavas partnerluslepingu

projektis.

Kuna infoplatvormile oli siiski vaja läbi viia professionaalne ja

infotehnoloogilise pädevusega hinnang infoplatvormi tehnilise sobivuse ja

edasise kasutatavuse osas ning vastavust andmevahetusele ja automatiseeritud

andmekogumisele seatud nõuetele, algatas rakendusasutus toetuse andmise

tingimuste käskkirja muutmise, kus ühe muudatusettepanekuna on välja toodud

antud tegevuse elluviimise tähtaja pikendamine kuni 31.12.2018. Seda põhjusel,

et senisel partneril EAS puudus hindamiseks vajalik kompetents ja võimekus.

Kuna uue planeeritava partneri (SMIT) ülesandeks oli tagada infoplatvormi

rakendamine ja jooksvate arenduste läbiviimine, oli tegevuse tervikvaates

otstarbekam viia infoplatvormi hindamine, edasiarendus ja rakendamine ning

jooksvate arenduste teostamine läbi koostöös SMIT-iga. Selle võimaldamiseks

tehti ettepanek pikendada tegevuse elluviimise aega 2018. aasta lõpuni, kuna ei

olnud täpselt teada, mis ajahetkel partner SMIT alustaks 2018. aastal tegevuse

elluviimisega.

2018. aasta

2018. aasta tegevuskavas oli planeeritud, et elluviija tellib infoplatvormi

hindamise, mille tulemusena hinnatakse infoplatvormi tehnilist sobivust,

kasutatavust ja vastavust sihtrühma vajadustele ning kujundatakse infoplatvormi

edasiarendusplaanid vastavalt hindamise tulemustele ning viiakse esmased

vajalikud arendused ellu.

2018. aastal tegevuskavas välja toodud hindamise hange koos alategevuse

2.1.3.4 Infoplatvormi rakendamine raames planeeritud arendustööde hankega

kuulutati riigihangete registris välja 15.06.2018 elluviija partneri

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) poolt. Kuna

pakkumuste esitamise tähtajaks ühtegi pakkumust ei esitatud, kuulutati hange

läbikukkunuks. Hanke juurde registreerunud potentsiaalsete pakkujate

tagasiside kohaselt ei olnud olemasoleva infoplatvormi sisuhaldustarkvara

Moodle´i arendamine infotehnoloogiliselt perspektiivikas, kuna Moodle

arendamise kompetents on olemas vähestel pakkujatel, mis omakorda teeb

võimalike arenduste teostamise kallimaks võrreldes teiste samalaadsete

6

sisuhaldustarkvaradega. Samuti on Moodle tarkvara vabavaraline ning selle

versioonide uuendamine ei ole elluviija kontrolli all või mis ei pruugi sobituda

elluviija poolt sisse viidud arendustega infoplatvormis settleinestonia.ee.

Hanke läbikukkumisest ning sellele esitatud tagasisidest tulenevalt koostas

elluviija infoplatvormi tehnilise sobivuse, kasutatavuse ja vastavuse sihtrühma

vajaduste osas ise hindamisanalüüsi võttes aluseks infoplatvormi piloteerimise

perioodil (2016-2018) saadud tagasiside nii kasutajatelt kui partneritelt EAS ja

SMIT. Hindamisanalüüsis oli olemasoleva infoplatvormi osas välja toodud, et

infoplatvorm:

- raskendab kohanemisprogrammi koolitajatel koolitustele registreerunud

koolitatavate haldamist (puudub nt võimalus registreerunuid koolituste

vahel ringi tõsta, registreeringuid ja koolitusi ei ole võimalik seada

kronoloogilisse järjekorda, osalejate andmete allalaadimine ning

andmete töötlemine ei ole kasutajasõbralik jne);

- ei vasta uue Eesti brändi kujundusnõuetele, mistõttu on pärsitud

kohanemisprogrammi ja infoplatvormi teavitustegevused sihtrühma

seas;

- ei ole lahendatud kasutajaliidese disaini (UX/UI) kogemust arvesse

võttes, mis pärsib infoplatvormi kasutatavust sihtrühma seas;

- pärsib otsese sihtrühma ehk uussisserändajate kohanemisprogrammis

osalemist, kuna koolitustele registreerimine ei ole lahendatud kasutajale

parimal võimalikul viisil, korduvregistreerimine on raskendatud, info ei

ole esitatud kasutajamugavusest lähtuvalt jne).

Samuti esines olemasolevas infoplatvormis mitmeid vigu, mis oleksid nõudnud

mõõdukaid arendustöid, sh

- registreerunud kasutajatel ei ole võimalik ilma autentimata koolitustele

uuesti või ümber registreeruda;

- dashboard-il ja halduslehtedel on kohanemisprogrammi koolituste

nimed kohati liiga pikad ja tekstid üksteise otsas;

- koolituste, mille osalejate limiit on täis, kuvatakse endiselt esilehel,

kuigi nendesse enam registreeruda ei saa;

- kasutajakontode kustutamisel administreerimiskeskkond hangub;

- koolitustele registreerides vale meiliaadressi sisestamisel puudub

võimalus registreerunuga ühendust võtta kui pole teisi kontakte

registreerimisel sisestatud.

Hindamise tulemusena selgus, et ressursitõhusam on hankida uus infoplatvorm

kui arendada olemasolevat edasi.

Eelnevast tulenevalt otsustas elluviija koostöös partnerite SMIT ja PPA-ga

muuta hanke eset ning selle skoopi ja kuulutada välja uus hange 2019. aasta I

kvartalis.

11.05.2018 siseministri käskkirjaga muudetud ja kinnitatud TAT-is pikendati

alategevuse elluviimise aega seniselt 30. juunilt 2017. a kuni 31. detsembrini

2019. a. Uue partneri (SMIT) ülesandeks oli Siseministeeriumi volitusel viia läbi

hanked infoplatvormi rakendamiseks ja edasi arendamiseks. Selle

võimaldamiseks pikendati tegevuse elluviimise aega 2019. aasta lõpuni, kuna

partner SMIT alustas tegevust 2018. aasta algusest.

7

2019. aasta

Vastavalt 2018. aasta hindamisele, mille käigus selgus, et ressursitõhusam on

hankida uus infoplatvorm kui arendada olemasolevat edasi, kuulutas partner

SMIT 1.07.2019 välja riigihanke „Uussisserändajatele suunatud veebilehe ja

infosüsteemi arendustööd“. Hankelepingu esemeks oli kaheliikmelise Java

arendajate meeskonna ressursi ostmine uussisserändajatele suunatud veebilehe

ja infosüsteemi arendustööde teostamiseks. Vastav hankeleping allkirjastati

12.11.2019.

Hankelepingu raames tehtud tööd ning partnerluslepingu sisu partneriga SMIT

on kajastatud tegevuses 2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine. Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.1.3.4. Infoplatvormi rakendamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-31.12.2022 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-

31.12.2022

8

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2017. aasta

2017. aastal alustas elluviija infoplatvormi rakendamisega koostöös partnerite

EAS-i ja PPA-ga.

PPA teostas partnerluslepingu alusel endiselt uussisserändajate kohanemisprogrammi suunamisi. Lähtuvalt oli aruandlusperioodil suunatud kohanemisprogrammis osalema ning sellest teavitatud kõiki õigustatud isikuid. Ajavahemikus 01.01.2017-31.12.2017 suunas PPA kohanemisprogrammis osalema esmakordselt 7882 ning korduvalt 2711 uussisserändajat ehk kokku teostati PPA andmetoimetajate poolt 10 593 suunamist.

PPA-le esitatud sooviavalduse alusel kohanemisprogrammi suunamisele

soovijaid oli jätkuvalt palju ja seoses sellega esines ka neid, kes ei vastanud

siseministri määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ toodud tingimustele ning

kellele PPA edastas suunamisest keeldumise põhjendusega teavituskirja.

Sooviavaldustega tegeles ainult andmetoimetaja, tagades seega suunamise

veaprotsendiga 0%.

Kuna Eestisse saabuvate uussisserändajate arv jätkuvalt kasvas, siis sellevõrra

tõusis ka PPA poolne järelkontroll. PPA andmetoimetajad kontrollisid

menetluse õiges etapis menetleja või teenindaja vea tõttu suunamata jäänud

automaatselt õigustatud isikuid ja nende õigust osaleda kohanemisprogrammis,

sh nii esmataotlejaid kui elamisloa pikendamise taotlejaid. Pärast

andmetoimetajate õigustatud isikute üle teostatud järelkontrolli suunati

suunamata jäetud uussisserändajad osalema kohanemisprogrammi. Isikutele

teostati tagantjärgi suunamine ja saadeti välja suunamise teavituskiri. Isikutele,

kes olid esitanud sooviavalduse kohanemisprogrammi suunamise saamiseks

ning kes vastavad siseministri määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ toodud

tingimustele olid edastatud teavituskiri eesti, inglise ja vene keeles. Samuti

saadeti välja teavituskirjad, koos keeldumise põhjendusega nendele isikutele,

kes ei vastanud eelpool nimetatud määruse tingimustele.

PPA andmetoimetajad juhendasid ja nõustasid oma pädevuse piirides PPA

teeninduste ja elamislubade otsuseid tegevaid ametnikke kohanemisprogrammi

rakendamise küsimustes.

2017. aastal muudeti siseministri 13. augusti 2014. aasta määrust nr 34

„Kohanemisprogramm“, millega täpsustati PPA osas kohanemisprogrammis

osalema suunamise ja sellest teavitamise korda ning programmis osalemise

tingimusi. Kohanemisprogrammis osalema suunamise ja suunamisest

teavitamise kord on seotud elamislubade väljaandmise teenusega ja

rahvusvahelise kaitse määratlemise teenusega. Jõustunud muudatustega

täiendati kohanemisprogrammis osalema suunamise ja suunamisest teavitamise

korda. Muudatustega seoses lisandus järelkontrolli teostavale andmetoimetajale

ülesandeid juurde. Pärast elamislubade kehtivusaja lõppemist tuleb

kohanemisprogrammi suunatavatele isikutele juurde lisada ka seadusega

ettenähtud viibimisaja pikkus. Määruse muutmisega hakati teavitama

uussisserändajaid tähtajalise elamisloa pikendamise või elamisloa aluse

muutmise korral aastas kaks korda ehk suunatutele saadeti lisateavitus

võimalusest osaleda kohanemisprogrammis. Määruse muudatused jõustusid

03.06.2017.

Alates 01.07.2017 jätkas PPA andmetoimetajana senise kahe asemel üks PPA

töötaja. Kuna tegu oli tähtajalise ametikohaga ja esialgse partnerluslepingu

alusel oli antud ametikoht rahastatud 2017. aasta lõpuni, siis asus lahkuv

andmetoimetaja vabale ametikohale PPA teises talituses. Asendusülesandeid jäi

endiselt täitma lahkunud andmetoimetaja ja vajadusel ka talituse grupijuht.

9

Õigeaegselt lepingu tööülesannete ja elluviimise aruandluse täitmine tagati

talituse juhtide abiga. Tööülesandeid täitma jäänud andmetoimetaja oli selle

lahendusega nõus. Seega jäi kohanemisprogrammi projekti juhtimise,

aruandluse ja järelkontrolliga seotud ülesanded täitma üks andmetoimetaja, kes

PPA käsutuses olevate andmete põhjal tegi kindaks sihtgruppi kuuluvad isikud,

suunas nad kohanemisprogrammis osalema ning teavitas isikuid nende

suunamisest.

2016. aasta lõpus PPA, SMIT-i ja elluviija koostöös alustatud esialgse

automatiseeritud andmevahetus- ja hoiustamislahenduse prototüübi

väljatöötamine oli 2017. aastal veel jätkuvalt arendamisel, mistõttu pikendasid

elluviija ja PPA partnerluslepingut kuni 30.06.2018. Kuni automatiseeritud

andmevahetus- ja hoiustamislahenduse valmimiseni kandis andmetoimetaja

jätkuvalt kohanemisprogrammis osalema suunatud isikud ja nende suunamisega

seotud andmed Sharepointi infosüsteemi ning tegi PPA infosüsteemi märke isiku

suunamisest.

2017. aastal algatas rakendusasutus toetuse andmise tingimuste käskkirja

muutmise, kus üks muudatusettepanek sisaldab ka täiendatud sõnastust

infoplatvormi rakendamise osas. Ettepanek oli lisada rakendamisele ka

infoplatvormi arendamine, kuna infoplatvormi rakendamisega kaasnevad tahes-

tahtmata ka arendusvajadused.

Perioodil 01.01.2017-31.12.2017 tegeles elluviija partneri EAS veebitoimetaja

veebilehe igapäevase toimetamisega, sisestas infoplatvormi materjale, sh info-

ja koolitusmaterjalid, uuendas infoplatvormis esitatavat infot, tagas

infoplatvormi igapäevase töö vastavalt oma tehnilisele kompetentsusele ja

pädevusele ning tagas uussisserändajatele võimaluse registreerida

kohanemisprogrammi koolitustele 2015. a hangitud ja 2016. a piloteeritud

infoplatvormis.

Tegevuse tulemusena tagati uussisserändajatele asja- ja ajakohane informatsioon

kohanemisprogrammi sisu ja koolituste ning infoplatvormi töö, sh kasutajatugi.

Lisaks tegeles toimetaja kogutud materjalide ajakohasena hoidmisega.

2017. aastal planeeritud infoplatvormi sisumaterjalide jooksvat tõlkimist teostati

osaliselt, st tõlgiti peamiselt uussisserändajate poolt enim küsimusi tekitanud

info (nt meditsiinitöö Eesti tervishoiusüsteemis), mis oli plaanis lisada

infoplatvormi edasiarenduste käigus. Infoplatvormi sisumaterjalide mahukam

tõlkimine oli plaanis teostada pärast infoplatvormi hindamist ning

edasiarenduste käigus.

2017. aastal planeeritud infoplatvormi mitmekeelne teavitus- ja

reklaamikampaania ühildati tegevuse 2.2.3.1. raames kavandatud

kohanemiskoolituste tutvustus- ja teavitustegevuste hankega, mis kuulutati välja

04.10.2017 ning mille täitmine ja kulud lükkusid edasi 2018. aastasse ning

tegevus oli plaanis ellu viia tegevuse 2.2.3.5 raames. Tegevus lükkus edasi

tulenevalt Siseministeeriumi tihedast 2017. a hankeplaanist, elluviija poolt

alategevuse 2.2.3.5 elluviimiseks mahuka riigihanke läbiviimisest ning

tutvustus- ja teavitustegevuste esimesest 21.07.2017 välja kuulutatud riigihanke

läbikukkumisest (ühtegi pakkumust ei esitatud).

Infoplatvormi üleviimist uuele Eesti brändi kontseptsioonile ja

kujunduspõhimõtetele koostöös partneriga EAS 2017. aastal ei teostatud kuna

partneril EAS puudus antud töö teostamiseks vajalik kompetents ja võimekus

ning elluviija ei jõudnud Siseministeeriumi haldusalas IT-alast tehnilist tuge

10

pakkuva ning kompetentsi omava SMIT-iga kokkuleppele partnerlusleppe osas.

Infoplatvormi on plaanis visuaalselt uuendada pärast vahehindamise ning

edasiarenduste teostamist.

2018. aasta

2018. aastal jätkas elluviija infoplatvormi rakendamisega koostöös partnerite

PPA SMIT-iga.

2018. aasta tegevuskavas oli planeeritud, et elluviija tellib infoplatvormi

arendustööde läbiviimise vastavalt infoplatvormi hindamise tulemustele ning

infoplatvormi piloteerimise perioodil 2016-2017 ilmnenud infoplatvormi

arendusvajadustest lähtuvalt.

15.06.2018 kuulutas elluviija partner SMIT riigihangete registris välja

arendustööde teostamise hanke koos alategevuse 2.1.3.3 Infoplatvormi

hindamine ja edasiarendus raames planeeritud infoplatvormi hindamise

hankega. Kuna pakkumuste esitamise tähtajaks ühtegi pakkumust ei esitatud,

kuulutati hange läbikukkunuks. Hanke juurde registreerunud potentsiaalsete

pakkujate tagasiside kohaselt ei olnud olemasoleva infoplatvormi

sisuhaldustarkvara Moodle´i arendamine infotehnoloogiliselt perspektiivikas,

kuna Moodle arendamise kompetents on olemas vähestel pakkujatel, mis

omakorda teeb võimalike arenduste teostamise kallimaks võrreldes teiste

samalaadsete sisuhaldustarkvaradega. Samuti on Moodle tarkvara vabavaraline

ning selle versioonide uuendamine ei ole elluviija kontrolli all või mis ei pruugi

sobituda elluviija poolt sisse viidud arendustega infoplatvormis

settleinestonia.ee.

Hanke läbikukkumisest ning sellele esitatud tagasisidest tulenevalt koostas

elluviija infoplatvormi tehnilise sobivuse, kasutatavuse ja vastavuse sihtrühma

vajaduste osas ise hindamisanalüüsi võttes aluseks infoplatvormi piloteerimise

perioodil (2016-2018) saadud tagasiside nii kasutajatelt kui partneritelt EAS ja

SMIT. Hindamise tulemusena selgus, et ressursitõhusam on hankida uus

infoplatvorm kui arendada olemasolevat edasi. Seetõttu otsustas elluviija

koostöös partnerite SMIT ja PPA-ga muuta hanke eset ning selle skoopi ja

kuulutada välja uus hange 2019. aasta I kvartalis.

2018. aastal muudeti siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse

andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“ (edaspidi TAT),

mille muutmine oli tingitud toetatavate tegevuste elluviimise käigus kujunenud

vajadustest. Muudetud TAT jõustus 11.05.2018. Ühe muudatusena sätestati

TAT partnerina SMIT, kuna TAT-i tegevuse 2.1. „Infoplatvormi ja selle

tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine“ elluviimise käigus selgus, et

infoplatvormi turvalisuse ja kasutajatoe asjakohasuse ning infoplatvormi

ühilduvuse tagamiseks teiste infoplatvormide ja andmebaasidega oli vajalik

mahukam ning asjatundlikum tugi, kui senine partner EAS oli võimeline

pakkuma. Tulenevalt turvalisusnõuetest ei olnud EAS-il kõiki vajalikke õigusi

põhjalikemate muudatuste tegemiseks infoplatvormis. Kuna SMIT-i ülesanne on

tagada Siseministeeriumi ja selle haldusalas olevate asutuste IT-arenduste

läbiviimine ja rakendamine, oli nii kompetentsuse tagamiseks kui ressursside

säästmiseks otstarbekam arendada ja rakendada infoplatvormi koostöös SMIT-

iga ning seetõttu sätestati SMIT elluviija partneriks.

2018. aastal valmistas SMIT koostöös elluviija ning PPA-ga ette

hankedokumendid ja kuulutas välja riigihanke alategevuste 2.1.3.3

Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus ning 2.1.3.4 Infoplatvormi

rakendamine hindamis- ja arendustööde tellimiseks, kuid mis pakkumuste

11

mitteesitamise tõttu kuulutati läbikukkunuks. 2018. aasta teises pooles viis

SMIT läbi infoplatvormi kasutajateekonna analüüsi, kuhu kaasati nii elluviija,

PPA kui ka uussisserändajad. Kasutajateekonna analüüsi pinnalt alustas partner

SMIT hankedokumentide koostamist. Uue infoplatvormi ning sellega seotud

automaatse andmevahetuslahenduse arendamise hange oli planeeritud välja

kuulutada 2019. aasta I kvartalis.

Lisaks valmistasid elluviija ning partner SMIT ette partnerluslepingu

arendustööde tellimiseks, teostamiseks, infoplatvormi turvalisuse ja majutuse

ning kasutajatoe jne tagamiseks. Partnerlusleping oli planeeritud sõlmida 2019.

aasta I kvartalis.

Partner PPA puhul täitis jätkuvalt kohanemisprogrammi projekti juhtimise,

aruandluse ja järelkontrolliga seotud ülesanded üks andmetoimetaja.

PPA teostas partnerluslepingu alusel endiselt uussisserändajate

kohanemisprogrammi suunamisi, millest lähtuvalt oli aruandlusperioodil

suunatud kohanemisprogrammis osalema ning sellest teavitatud kõiki õigustatud

uussisserändajaid. Ajavahemikus 01.01.2018-31.12.2018 suunas PPA

kohanemisprogrammis osalema esmakordselt 8614 ning korduvalt 2583

uussisserändajat ehk kokku teostati PPA andmetoimetaja poolt 11 197

kohanemisprogrammi suunamist. Kõikidest suunatutest olid 3674 inimest

Euroopa Liidu kodanikud, 7523 kolmandate riikide kodanikud, sh 63 Euroopa

Liidu kodaniku perekonnaliikmed ja 97 rahvusvahelise kaitse saanud inimest.

PPA-le esitatud sooviavalduse alusel suunati 99 inimest, kellest 15 inimest olid

Euroopa Liidu kodanikud ning 84 kolmandate riikide kodanikud. Alates

01.08.2015 kuni 31.12.2018 seisuga oli kohanemisprogrammis osalema

suunatud kokku 27 540 uussisserändajat.

Lisaks suunamistele vastas PPA andmetoimetaja oma pädevuse piires

uussisserändajate sooviavaldustele ning muudele kirjalikele pöördumistele

kohanemisprogrammis osalemisse suunamise või suunamata jätmise

küsimustes. Samuti koordineeris andmetoimetaja välismaalaste

kohanemisprogrammis osalema suunamise küsimustega tegelevate PPA

üksusega teabevahetust, kandis jätkuvalt kõikide kohanemisprogrammis

osalema suunatud isikute ja nende suunamisega seotud andmed PPA ajutisse

Sharepoint-i keskkonda, ning tagas lähtuvalt kolmandatest osapooltest

kohanemisprogrammi koolitusi pakkuvatele teenusepakkujatele kogu

asjakohase info programmi suunatute kohta. Samuti lisas PPA andmetoimetaja

jätkuvalt pärast elamislubade kehtivusaja lõppemist kohanemisprogrammi

suunatavatele uussisserändajatele juurde ka seadusega ettenähtud viibimisaja

pikkuse.

Kuna kohanemisprogrammis osalema suunamise ja suunamisest teavitamise

kord on seotud elamislubade väljaandmise ja rahvusvahelise kaitse määratlemise

teenusega ning suunamisprotsess toimis kuni asjakohaste arenduste loomiseni

PPA vastavas infosüsteemis käsitsi, sõltus valesti suunamiste või suunamata

jätmise osas suurel määral teenindajatest ja menetlejatest ning

seadusemuudatustest (VMS, KodS, VRKS). 2018. aastal ei suunatud menetluse

õiges etapis menetleja või teenindaja vea tõttu automaatselt õigustatud isikuid

kohanemisprogrammi. Aasta kokkuvõttes ei suunatud menetluse õiges etapis

menetleja või teenindaja vea tõttu automaatselt kohanemisprogrammi 4,6 %

(153) õigustatud uussisserändajatest. Nimetatud uussisserändajaid suunati

programmis osalema kohanemisprogrammi andmetoimetaja poolt pärast

õigustatud inimeste üle teostatud järelkontrolli. Inimestele teostati tagantjärgi

12

suunamine ja saadeti välja suunamise teavituskiri eesti, vene, inglise, prantsuse

ja araabia keeles.

Tulenevalt partner SMITi 15.06.2018 avaldatud riigihanke ebaõnnestumisest

pikendati PPA ja elluviija vahelist partnerluslepingut kuni 30.06.2020 ning

lepingu raames tehtavate kulude abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2019.

2019.aasta

26.02.2019 allkirjastati partnerlusleping SMITga (kestvusega kuni 31.12.2022),

mille eesmärgiks oli reguleerida koostööd, õigusi ja kohustusi tegevuse 2.1.3.4

„Infoplatvormi rakendamine“ raames järgnevate tegevuste ja tööde elluviimisel:

 Infoplatvormi automaatse andmevahetuslahenduse väljatöötamise,

arendamise ja rakendamise tagamine koostöös Politsei- ja

Piirivalveametiga;

 Infoplatvormi arendustööde läbiviimise tagamine vastavalt parimatele

infotehnoloogilistele praktikatele;

 Infoplatvormi visuaalse lahenduse ja kujunduse üleviimise tagamine

Eesti brändi kontseptsioonile ja kujunduspõhimõtetele;

 Infoplatvormi majutuse, turvalisuse ning kasutajatoe tagamine;

 Infoplatvormi ühilduvuse tagamise toetamine teiste asjakohaste

veebilehtede ja andmebaasidega

Nimetatud tegevuste ja tööde elluviimiseks oli partner kohustatud värbama

töötaja (st arendaja), kelle peamiseks ülesandeks oli ette valmistada hanke korras

leitud partneri töödeks vajalikud tingimused (nt juurdepääsud, kirjeldada

arenduspiletid jne) ning tagada hanke korras leitud partneri arenduste

jätkusuutlikkus. Vastavat SMIT arendajat aastal 2019 ei õnnestunud leida, SMIT

kirjeldas põhjuseid oma seirearuandes järgnevalt:

Selleks, et hankega hangitud välised arendajad tööd saaksid teha, peab SMIT-s

olema majasisene Java arendaja, kes neid juhendab ja aitab arenduste tehnilise

poole pealt (ka näiteks arenduste keskkondadesse üles panemine, mida välised

arendajad teha ei saa), kuid keda meil ei ole õnnestunud veel leida. Töökuulutus

on küll CV Keskuses üleval juba alates aprillist 2019, kuid sobivat kandidaati ei

leidu. Konkursil osales kokku 17 kandidaati, kellest üks kutsuti 05.06.2019 ja

27.06.2020 vestlusele, kuid kes ikkagi loobus, sest sai parema pakkumise. Teine

kandidaat kutsuti vestlusele 21.06.2020, kuid ta ei läbinud taustakontrolli.

Nüüdseks on tekkinud kolmas kandidaat (detsember 2019), kellega

värbamisprotsess on veel pooleli.

Seni oli täitnud SMIT arendaja ülesandeid SMITi poolne tooteomanik ja

süsteemi administraator, et hankega seotud ettevalmistavad tegevused oleksid

tehtud.

25.04.2019 muudeti siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse

andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“.

Täpsustati TAT-ipunkti 2.1.3.4.1, et infoplatvormi rakendamise käigus seda ka

uuendatakse. Infoplatvormi rakendamise käigus oli selgunud vajadus seni

arendatud infoplatvorm asendada uuema infotehnoloogilise lahendusega, et

tagada infoplatvormi toimepidevus.

Tulenevalt SMITga partnerluslepingu sõlmimisest lühendati PPA

partnerluslepingus eelarve kasutusaega 2018. aastani, kuna alates 2019. a oli

PPA peamiseks ülesandeks seoses infoplatvormi ja kohanemiskoolitustega

uussisserändajate suunamine kohanemiskoolitustele (sealhulgas Eestisse

elama asunud välismaalaste vastavuse kontrollimine kohanemisprogrammis

osalemise tingimustele). Selle ülesande täitmine oli vastavalt TAT-i punktile

13

2.2.1.2 seotud eelkõige tegevusega 2.2, mistõttu nähti PPA-le

uussisserändajate suunamiseks vajalikud eelarvelised vahendid ette tegevuse

2.2 eelarvest. Vastav muudatus kirjeldati 3.10.2019 allkirjastatud siseministri

27. märtsi 2015. a käskkirjas nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“.

Vastavalt 2019. aasta tegevuskavas kirjeldatule ning TAT muudatusele viis SMIT läbi riigihanke ning hankeleping nr 3-3/2559 allkirjastati SMITi, Siseministeeriumi ja Srini OÜ poolt 12.11.2019. Tegevustega alustamine viibis, mille põhjuseid kirjeldas SMIT oma seirearuandes järgnevalt: - Esimene hange (viitenumber 196750) ebaõnnestus, kuna hanke tehniline kirjeldus oli kirjeldatud väga detailselt, seal oli palju nõudmisi ning ühtegi pakkumust ei tulnud; - Seejärel viisime läbi teise hankemenetluse (viitenumber 209897), mille

tulemusena sõlmiti 12.11.2019 partneriga Srini OÜ leping nr 3-3/2559.

Laekunud pakkumuste hindamine võttis eeldatust rohkem aega kuna

hindamiskomisjonis tekkisid eriarvamused vastavustingimuste tõlgendamise

osas. Lisaks oli hankeosakonnas suur koormus, mistõttu hanke hindamine venis;

- Pakkumuste hindamise tulemusena selgus, et kolm pakkumust ei vasta

tingimustele ning üks - Srini OÜ vastab. Võitja pidi taotlema arendajate

vahetamist, sest hankega võidetud arendajad olid lubatud juba teise hankega

võidetud projekti. Seega nad pakkusid välja uued arendajad. Seejärel algas

taustakontroll, mille jooksul selgus, et pakutud arendajad jätkavad teises SMIT´i

projektis ning seega pidi hanke võitja otsima uuesti uued arendajad. Nüüdseks

on välised arendajad olemas, nad on taustakontrolli läbinud ning ootavad,

millal töödega pihta saaks hakata.

Seega 2019. aastal leitud hankepartner pidi alustama sisulisi arendustöid aastal

2020.

2020. aasta

Vastavalt 2020. aasta tegevuskavale tagasid partner Siseministeeriumi

infotehnoloogia- ja arenduskeskus ja riigihanke võitja Srini OÜ

uussisserändajate infoplatvormi (www.settleinestonia.ee) ning automaatse

andmevahetuslahenduse arendamise. See tähendab, et arendustöödega alustati

väliste arendajate poolt 03.02.2020 ning SMIT-i majasisene Java arendaja

alustas 02.03.2020. 2020.a jooksul loodi:

 PPA ametniku vaade koos autentimise, x-tee ja peamiste API-dega;

 koolitaja vaade koos autentimise, abikõlblikkuse kontrolli, koolitusinfo

haldamise, koolitatavate automaatse suunamise ja suunatute

automaatset teavitamisega;

 uus veebileht koos autentimise, koolitusele registreerumise võimekuse,

suunamise ja koolitustel osalemise/läbimise info säilitamisega.

Ühtlasi teostati loodud andmevahetuslahenduse funktsionaalsuste

turvatestimine.

2020. aastal leiti väikeostu korras lepingupartner AS CGI Eesti, kes osutades

veebiarhitekti teenust, lõi välisveebi informatsiooni liigendamiseks ja

kujundamiseks prototüübi, mida kasutasid arendajad uue veebilehe

väljatöötamisel.

Infoplatvormi rakendamine partner SMIT-i poolt, mh infoplatvormi

majutamine, turvalisuse ja kasutajatoe tagamine jätkus2021. aastal.

2021. aasta

14

Eelkõige oli partneri ülesandeks tagada infoplatvormi ja automaatse

andmevahetuslahenduse hooldus (sh intsidentide lahendamine), majutus,

turvalisus ning kasutajatugi. Lisaks oli partneri SMIT ülesandeks tagada automatiseeritud statistikaraportite eksport (sh suunatute ning koolitustel

osalenute statistika) andmevahetuslahendusest.

Suurim areng 2021. aastal oli uue automaatse andmevahetuslahenduse terviklik

LIVE, mis tähendab, et kõik erinevad funktsioonid (välisveeb, koolitusmoodul,

PPA moodul) läksid 1.06.2021 üle automatiseeritud lahendusele. LIVE järel oli

tarvis lahendada erinevaid intsidente ning esinenud vigu, mis kõik said

operatiivselt lahendatud ning süsteem vastas ootustele.

LIVE järel on tegeletud jätkuarendustega, oluline välja tuua ka SMIT arendaja

vahetus detsembris 2021, mis tõi kaasa teatava tööde aeglustumise.

Infoplatvormi rakendamine partner SMIT-i poolt, mh infoplatvormi

majutamine, turvalisuse ja kasutajatoe tagamine jätkus 2022. aastal

2022.aasta

Eelkõige oli partneri ülesandeks tagada infoplatvormi ja automaatse

andmevahetuslahenduse haldus (sh intsidentide lahendamine), majutus,

turvalisus ning kasutajatugi. Lisaks oli partneri SMIT ülesandeks tagada automatiseeritud statistikaraportite eksport (sh suunatute ning koolitustel

osalenute statistika) andmevahetuslahendusest.

Tulenevalt UA täiemahulisest sõjas tingitud põgenike lainest, kasvas

andmevahetuslahenduse töömaht ning välisveebi külastatavus hüppeliselt.

2022. aastaga alategevus infoplatvormi rakendamine lõppes.

Tegevuse nr ja

nimetus

2.2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.2.3.1. Kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste, õppe- ja

infomaterjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja

õppematerjalide, väljatöötamine ja arendamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.08.2014-31.12.2017 Tegevuse või

alamtegevuse

tegelik algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

22.08.2014-

31.12.2017

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2014. aasta

Alategevuse raames hankis elluviija 2014. aasta sügisel väikeostuna

ekspertarvamuse, mille raames täpsustati koostöös elluviija partneritega

kohanemiskoolituste elluviimise kulustruktuur ning koolituste elluviimise riskid

ning võimalik riigihangete korras hangitava teenuse maht, mis võeti aluseks

riigihanke läbiviimiseks ja partnerluslepingute mahu ja kulustruktuuri

kujundamiseks.

2015. aasta

2015. aastal viis elluviija läbi uussisserändajate baasmooduli, töö- ja

ettevõtlusmooduli, perekonnamooduli, laste- ja noortemooduli ning algtaseme

keeleõppe koolituste väljatöötamise ja pakkumise hanke, mille võitis Expat

Relocation Estonia OÜ (Expat). Õppimismooduli pakkumiseks sõlmiti

partnerlusleping SA Archimedese, teadusmooduli pakkumiseks SA ETAg-iga.

Expat, Archimedes ja ETAg koostasid 2015. aasta juunis omalt poolt

läbiviidavate koolituste infomaterjalide paketid eesti, inglise ja vene keeles

(kokku 14 paketti), koolituste metoodilised materjalid eesti keeles (kokku 7

paketti), koolitusmaterjalid, sh teadmiste testid inglise ja vene keeles (kokku 14

15

paketti). Koolitusmaterjalid tehti koolitatavatele kättesaadavaks igal

koolituspäeval koolituse toimumise kohas. Lähtudes partnerite ja sihtrühma

perekonnaliikmete huvist, hankis Elluviija kohanemisprogrammi tutvustavate

üldinfomaterjalide trükkimise lisaks inglise ja vene keelele ka eesti keeles

(kokku 3 paketti),

Kõik partnerite poolt väljatöötatud materjalid kooskõlastati eelnevalt elluviijaga

ning elluviija andis koolituste läbiviijatele ette ühtsed kujundusnõuded, millest

koolitusmaterjalide kujunduste loomisel lähtuda. Materjalide sisu

kooskõlastusprotsess hõlmas ka asjassepuutuvate ministeeriumide (nt SOM,

HTM, MKM) ja asutuste (nt PPA) sisendi saamist materjalidele. Tulenevalt

materjalide mahust ning asjassepuutuvate osapoolte hulgast, kestis materjalide

valmistamise protsess planeeritust kauem, kuid oli lõpule viidud koolituste

planeeritud alguseks.

2016. aasta

2016. aastal viisid kõik partnerid läbi olemasolevate info-, metoodiliste ja

koolitusmaterjalide analüüsi, mille käigus võeti arvesse eelneval perioodil

toimunud koolituste tagasisidet ning nii koolitajate kui elluviija ettepanekuid.

Analüüsi tulemusena sõnastati muudatus- ja täiendusettepanekud koolitus- ja

metoodiliste materjalide uuendamiseks. Uuendati ning täiendati

koolitusmaterjale (6 paketti) vastavalt perioodi jooksul toimunud muudatustele

seadusandluses ning õppimis- ning teaduskorralduses. Ei uuendatud laste- ja

noortemooduli koolitusmaterjale. Metoodilistest materjalidest uuendati

keeleõppe materjali, teiste metoodiliste materjalide muutmise vajadus 2016.

aastal puudus. Infomaterjalidest uuendati üldinfomaterjale (1 pakett),

koolitusmoodulite materjalide uuendamiseks ei olnud vajadust.

Lisaks viidi elluviija eestvedamisel läbi analüüs interaktiivsete materjalide

vajaduse, vormi ning arendamise üle. Analüüsi tulemusena kuulutasid partner

SA Archimedes ja ETAg välja hanke interaktiivsete materjalide loomiseks.

Õppimismooduli tarbeks hangiti 3 inglis- ja venekeelset interaktiivset

videomaterjali, mis toetavad õppimismooduli koolituste läbiviimist ning

koolitustel käsitletavate teemade omandamist. Videomaterjale testiti 2017. aasta

I kvartalis toimunud õppimismooduli koolitustel ning vastavalt tagasisidele tehti

videomaterjalides täiendusi. ETAg-i interaktiivsed videomaterjalid valmisid

2017. aasta I kvartalis. Expat Relocation Estonia OÜ lõi kaks interaktiivset

videomaterjali tööturu- ning nõustamisteenuseid tutvustavatel teemadel. Kõiki

interaktiivseid materjale piloteeriti koolitustel ning vastavalt sihtrühma

tagasisidele viidi sisse parandused ja muudatused.

Elluviija uuendas kohanemisprogrammi üldinfomaterjali, mille tulemusena

loodi sisuliselt mahukam ning sihtrühmale atraktiivsem kohanemisprogrammi

koolitusi tutvustav infovoldik. Lisaks varasemale eesti, inglise ja vene keelele

loodi materjalid vastavalt sihtrühma vajadustele ka araabia keeles. Lisaks töötati

välja kohanemisprogrammi koolitusi tutvustav reklaamplakat inglise ja vene

keeles.

2016. aastal koostati kohanemisprogrammi kommunikatsioonitegevuste plaan,

mis nägi ette kohanemisprogrammi tutvustamist läbi erinevate kanalite.

Kommunikatsiooniplaan viidi ettenähtud osas ellu ning kohanemisprogrammi

tutvustati peamiselt siduspartnerite kaudu, aga ka läbi trükimeedia ning raadio.

2016. aastal oli planeeritud läbi viia info-, koolitus- ja metoodiliste materjalide

eksperthinnang ning materjalide ühtlustamise hange, mis aga pakkujate

16

puudumise ning hilisema ühe pakkuja leidmisel ületas hanke läbiviimiseks

ettenähtud eelarvelist mahtu.

2017. aastal oli tegevuskavas planeeritud läbi viia kohanemisprogrammi

koolituste vahehindamine, mille tulemusena planeeriti hankida materjalide

eksperthinnang ning ühtlustamise ja uute materjalide väljatöötamise kava. 2017.

a kavandatud 2015-2016. a piloteeritud koolituste vahehindamist ei tellitud ning

tegevus lükkub 2018. aastasse ning on planeeritud ellu viia tegevuse 2.2.3.3.

„Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine“

raames. Tegevust ei viidud 2017. aastal ellu kuna periood (2015-2016), mida

planeeriti hinnata oli elluviija hinnangul siiski liialt lühike ning ei oleks andnud

realistlikku pilti koolituste pakkumise süsteemist ja kvaliteedist.

Siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3 „Siseministri 27. märtsi 2015. a

käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise

toetamiseks“ muutmine“ pikendati tegevuse 2.2.3.1. elluviimise aega kuni 2017.

aasta 31. detsembrini, kuna partnerid SA Eesti Teadusagentuur ja SA

Archimedes ei jõudnud 2016. aasta jooksul lõpule viia metoodiliste, õppe- ja

infomaterjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja

õppematerjalide, väljatöötamise ja arendamise tegevusi.

2017. aasta

Elluviija partner Eesti Teadusagentuur (ETAg) hankis 2017. aastal

kohanemiskoolituste teadusmooduli interaktiivsed materjalid, mis valmisid

märtsis 2017. ETAg hankis kokku 5 interaktiivset õppevideot teemadel:

teadustegevuse rahastamine, 5 praktilist mõtet kõrghariduses, teadus- ja

arendusasutuste struktuur, õpetamine kui protsess ning akadeemilised

ametikohad. Materjalide eesmärk oli toetada kohanemiskoolituste

teadusmooduli koolituspäeva läbiviimist, tekitada huvi Eestis teadusega

tegelemise vastu sihtrühma seas ning tutvustada allikaid, kust leida rohkem infot

teadusega tegelemiseks Eestis. Materjalid olid koostatud sel moel, et neid oleks

võimalik kasutada lisaks koolituspäeva mitmekesistamisele ja iseseisvaks

õppeks nii enne kui pärast koolituspäeva. Hangitud materjalid tehti

kättesaadavaks muuhulgas ETAgi sotsiaalmeediakanalis. Lisaks interaktiivsete

materjalide hankimisele uuendas ETAg ka teadusmooduli koolitusmaterjale nii

inglise kui vene keeles. Peamised muudatused puudutasid elamislubade

temaatikat tulenevalt muudatustest välismaalaste seaduses. Metoodilised ning

infomaterjalid olid asja- ja ajakohased ning nende täiendamiseks ja

uuendamiseks puudus vajadus.

Partner SA Archimedes täiendas 2016. aastal hangitud kohanemiskoolituste

õppimismooduli interaktiivseid materjale vastavalt 2017. aasta veebruaris ja

märtsis toimunud õppimismooduli koolitustel osalenute, õppimismooduli

koolitajate ning elluviija tagasisidele. Lisaks interaktiivsete materjalide

uuendamisele täiendas partner Archimedes ka õppimismooduli

koolitusmaterjale vastavalt koolitajate ning kõrgkoolide esindajatelt kogutud

tagasisidele. Metoodilised ning infomaterjalid olid asja- ja ajakohased ning

nende täiendamiseks ja uuendamiseks puudus vajadus.

Riigihanke võitja täiendas 2017. aastal baas-, töö- ja ettevõtlus-, peremooduli

ning algtaseme eesti keele õppe metoodilisi ja koolitusmaterjale vastavalt

koolitustel osalenute, koolitajate ja elluviija tagasisidele. Peamised muudatused

puudutasid valdkondi, mis tulenesid muudatustest seadusandluses (nt

elamisload, sotsiaaltoetused, peretoetused jne). Infomaterjalid olid asja- ja

ajakohased ning nende täiendamiseks ja uuendamiseks puudus vajadus.

17

2017. aastal tellis elluviija 2016. aasta lõpus uuendatud kohanemiskoolituste

üldinfomaterjalide ning plakatite trüki, mida levitati ning jagati läbi sihtrühmaga

kokkupuutuvate asutuste ja organisatsioonide kaudu, sh Eesti Töötukassa, PPA,

kohalikud omavalitsused jne.

Sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks kohanemiskoolitustest viis elluviija läbi ja

tellis mitmeid teavitustegevusi, sh kohanemiskoolituste reklaami Nordica

pardaajakirjas Time Flies ning In Your Pocket Tallinna, Tartu ja Narva

linnajuhtide brošüürides. Samuti tellis elluviija kohanemiskoolitustel osalejate

paremaks informeerimiseks märkmikud ja tekstiilkotid nn kohanemiskoolituste

Welcome bag´i loomiseks, mis sisaldas komplekteeritud kujul

kohanemiskoolituse koolitus- ja infomaterjale ning täiendavaid sihtrühmaga

kokkupuutuvate asutuste infomaterjale, sh Maanteeameti, Tööinspektsiooni,

Eesti Töötukassa jne materjale.

Tutvustamaks kohanemiskoolitusi sihtrühmale ja laiemale avalikkusele viis

elluviija läbi kohanemiskoolituste tutvustus- ja teavitustegevuste hanke, mis

avaldati riigihanke registris 04.10.2017 ning võitjaks osutunud pakkujaga

sõlmiti raamleping detsembris. Seega lükkusid tutvustus- ja teavitustegevuste

raamlepingu täitmine ja kulud 2018. aastasse ning planeeriti ellu viia tegevuse

2.2.3.5 raames.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.2.3.2. Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.03.2015-31.12.2017 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

30.09.2015-

31.12.2017

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

PPA alustas uussisserändajate koolitusele suunamist planeeritult 01.08.2015.

Koolituste pakkumisega alustati 30.09. Kavandatust hilisema piloteerimise

alguse tingis EL finantsperioodi üldine planeerimise hilinemine Eestis ning

lähtuvalt TAT kehtestamise ja TAT alusel sõlmitavate lepingute sõlmimise

viibimine.

30.09-31.12.2015 piloteerisid Archimedes, ETAg ning Expat Relocation 6

teemamooduli koolitust ja 1 keeleõppe koolituse. Viidi läbi kokku 26 koolitust

inglise ja vene keeles Tallinnas ning Tartus (töö- ja ettevõtlusmoodul – 5,

baasmoodul - 5, keeleõpe – 4, peremoodul - 3, õppimine – 5, teadus – 3, lapsed

ja noored – 1 koolitust). Koolitused viidi läbi ühes raskusastmes, kuna

gruppidesse ei registreerunud piisavalt isikuid, et komplekteerida eraldi

raskusastmes grupid. Narvas koolitusgruppide mittetäitumise tõttu koolitusi läbi

ei viidud, koolitusel osaleda soovinutele võimaldati osaleda Tallinna ja Tartu

koolitusel. Kokku kasutas seda võimalust 1 inimene.

Esialgselt planeeritud koolitustest toimusid väiksemas mahus nii Archimedese

õppimismoodul ning Expati töö- ja ettevõtlus-, baas-, pere- ja laste ja

noortemooduli koolitused. Teaduse mooduli koolitused toimusid planeeritud

mahus. Põhjuseks siinkohal on eelkõige Narva koolitusgruppide mittetäitumine,

aga ka mõningate Tartu ja Tallinna tööpäevadele planeeritud koolituste

ärajäämise tõttu. Laste- ja noorte moodulisse registreeriti, kuid registreerijateks

olid enamjaolt vanemad, mistõttu koolitusgruppe ei olnud võimalik

komplekteerida. Keskmiselt osales koolitusel 13,5 koolitatavat. Koolitustel

osaleti kokku 300 korral ning koolitused läbiti kokku 281 korral. Koolituste

rahulolu varieerus 5-punkti skaalal vahemikus 4,6-4,9. Väga rahul oldi

18

keeleõppega ning koolitatavad avaldasid soovi samadelt koolitajatelt saada ka

edasist, A2 taseme keeleõpet.

Lähtuvalt sellest, et koolituste kohta eraldi reklaamitegevusi läbi ei viidud, v.a.

partnerite hulgas ning põhiline teavitus toimus PPA suunamiskirjade kaudu, võis

hinnata PPA poolt isikute suunamist efektiivseks uussisserändajate koolitusel

osalemise tagamisel.

Perioodil 01.01-31.12.2016 viisid partnerid SA Archimedes, ETAg ja Expat

Relocation Estonia OÜ kokku 88 koolitust inglise ja vene keeles Tallinnas (71

koolitust), Tartus (9) ja Narvas (8). 2016. aastal piloteeriti kokku 40

keeleõppekoolitust; 12 töö- ja ettevõtlusmooduli; 14 baasmooduli; 9

peremooduli; 3 teadusmooduli; 8 õppimismooduli ja 2 laste ja noortemooduli

koolitust. Kokku läbis koolitusi 1190 uussisserändajat. Erinevalt eelnevast

perioodist, käivitusid edukalt koolitused ka Narvas (2015 0 koolitust, 2016 8

koolitust).

Seisuga 31.12.2016 osales kohanemisprogrammi koolitustel kokku 1775

uussisserändajat ning koolitused läbiti kokku 1549-l korral.

Seonduvalt koolituste läbiviimisega nägi elluviija 2016. aastal, et senisest

rohkem rõhku on vaja asetada koolituste toimumisele Tartus, kuhu asus Tallinna

järgselt elama kõige rohkem uussisserändajaid, kuid toimunud koolituste arv oli

peaaegu võrdne Narvaga.

2016. aastal toimusid planeeritust väiksemas mahus ka laste ja noorte ning

õppimise ja teaduse moodulite koolituste piloteerimine. 2016. aastal korraldati 2

laste- ja noortemooduli koolitust. Madala osalusprotsendi taga oli

uussisserändajate teadmatus mooduli sisust (registreerunud on vanemad, kes

eeldasid, et koolitusel jagatakse infot laste ja noortega seotud teemadel, kuigi

selleks on eraldi peremoodul) ning väiksemate laste ja noorte osalemine

samaaegselt, mistõttu oli metoodiliselt keeruline viia läbi koolitust nii lastele

ning samaaegselt ka noortele. Koolitustega jätkamine oli elluviija vaates siiski

oluline kuna pererände alusel Eestisse saabuvate uussisserändajate hulk oli kogu

rändemahust üks suuremaid ning nii lapsi ja noori kui nende vanemaid toetava

koolitusmooduli pakkumine tagas sihtrühmale vajalikud teadmised ja oskused

Eestis kohanemiseks.

2016. aastal toimusid ettenähtust väiksemas mahus (õppimismooduli planeeritud

14 koolitusest toimus 8 ning teadusmooduli 6 koolitusest toimus 3) nii õppimis-

kui teadusmooduli koolitused. 2016. aasta I poolaasta teadusmooduli koolitused

jäid korraldamata teadusmooduli koordinaatori ebapädevuse tõttu. Koolituste

korraldamise probleem lahendati II poolaastal koordinaatori asendamisega.

Samas oli 2016. aasta teadusmooduli koolitustel osalejate arv endiselt võrdlemisi

madal, hoolimata erinevatest teavitustegevustest partner ETAg poolt. Põhjuseks

oli eelkõige välismaalastest doktorantide vähesus ning välisõppejõudude

teadmatus teadusmooduli olemasolust. Õppimismooduli puhul oli peamiseks

probleemiks koolitustel osalejate vähesus, mistõttu oli SA Archimedes olnud

sunnitud mitmed planeeritud koolitused osalejate vähesuse tõttu ära jätma.

Osalejate vähesus võis olla osaliselt tingitud õppimismooduli ja ülikoolide poolt

pakutavate orientatsioonipäevade kattuvusest. Koostöös elluviijaga kasutas SA

Archimedes erinevaid teavituskanaleid tõstmaks sihtrühma teadlikkust

koolitustest, pakkus võimalikult erinevaid koolitusaegu ning kohtus nii

ülikoolide esindajate (vastuvõtuspetsialistid, prorektorid jne) kui Haridus- ja

Teadusministeeriumiga probleemi lahendamiseks. Ülikoolide hinnangul oli nii

õppimis- kui teadusmooduli pakkumine vajalik, hoolimata sellest, et tegemist oli

19

osaliselt dubleeriva tegevusega. Osalejate probleemi lahendamiseks pakkusid

ülikoolid välja kohanemisprogrammis osalemise võimaldamist ka

uussisserändajatel, kes viibivad Eestis viisa alusel. Elluviija kaalus viisa alusel

osalemise võimaldamist ning konsulteeris asjassepuutuvate osapooltega

lahenduse teostatavust ja eesmärgipärasust. Elluviija hinnangul ei olnud senise

sihttaseme täitmise, halduskoormuse ja ülikoolide tegevuste osalise

dubleerimise juures otstarbekas, efektiivne ega jätkusuutlik õppimis- ja

teadusmooduli pakkumine senisel kujul.

Expat Relocation OÜ poolt pakutavate moodulite täituvusprotsent oli elluviija

ning partneri enda hinnangul hea. 2016. aastal prognoosis elluviija, et 2015. a

sõlmitud ning 2017. a lõppeva raamlepingu sihttase (2050) täidetakse

ennetähtaegselt ehk enne 31.12.2017. Baas-, töö- ja ettevõtlus-, pere-, laste ja

noortemooduli ja keeleõppe hulgas olid sihtrühma seas kõige populaarsemad

keeleõppekursused ning töö- ja ettevõtlus- ning baasmooduli koolitused.

Koolitatavate tagasiside koolitustele oli positiivne ning rahuolu varieerus 5-palli

skaalal 4,5-4,8 vahel. Keeleõppe osas oli peamiseks tagasisideks olnud väga suur

rahulolu keeleõpetajate ning nende õpetamismetoodikatega, millest tulenevalt

oli koolitusel osalejate peamiseks soovituseks pakkuda kohanemisprogrammi

raames ka A2 taseme keelekursusi. Elluviija hinnangul oli kohanemisprotsessis

kvaliteetsel keeleõppel ja keeleoskusel määrav tähtsus. Lisaks soovitasid A2

taseme keelekursuse lisada kohanemisprogrammi koolitusmoodulite hulka ka

mitmed tugivõrgustiku partnerid ning ettevõtete esindajad.

Lisaks A2 taseme pakkumisele nägi elluviija 2016. aastal järjest kasvava

vajadusena töötada välja süsteemne lähenemine koolituste, sh eriti keeleõppe,

pakkumiseks väljaspool Tallinna, Tartu ning Narva piirkondi. Kui väljaspool

nendest piirkondadest huvitatud uussisserändajatele pakuti transpordikulude

hüvitamist koolitustel osalemiseks, siis keeleõppe puhul oli taoline süsteemi

keeruline. Nädala sees pärast tööpäeva kaks korda nädalas Tallinnasse, Tartusse

või Narva eesti keele kursustele sõitmine oli väljaspool neid piirkondi elavatele

uussisserändajatele takistav tegur. Elluviija poole pöördusid mitmed

uussisserändajatega kokkupuutuvad ametiasutused ning organisatsioonid

palvega võimaldada nende piirkonnas elavatel uussisserändajatele samadel

alustel võimalust osaleda kohanemisprogrammi koolitustel.

2016. aastal oli koolituste läbiviimisel peamiseks probleemiks see, et

koolitustele registreerunud isikud ei ilmunud koolitustele ning ei andnud oma

mitteosalemisest eelnevalt teada. Lähtuvalt sellest viidi esimesed koolitused läbi

väiksemates gruppides. Jooksvalt muudeti koolitusgruppide komplekteerimise

praktikat ning saavutati optimaalne koolitusgruppide suurus.

Teiseks probleemiks oli koolitatavate andmete korjamine. Nagu elluviija

prognoosis, oli andmekorje kvaliteet võrdlemisi madal – paljud koolitatavad ei

avaldanud andmekorjes oma sotsiaal-majanduslikku seisundit.

Seisuga 31.12.2016 oli PPA suunanud kohanemisprogrammis osalema kokku

11 240 uussisserändajat, kellest 44,1% moodustasid EL kodanikud ja nende

perekonnaliikmed ning 55,9% kolmandate riikide kodanikud.

Tagamaks koolitajate asjakohased teadmised koolitustel käsitletavatest

teemadest, viis elluviija läbi koolituste koolitajatele 2 koolitust järgnevatel

teemadel: 1. välismaalaste seaduse ning kodakondsusseaduse muudatused koos

PPA-ga; 2. juhilubade vahetamine ning sõidukite registreerimine koostöös

Maanteeametiga. Lisaks korraldas elluviija 1 koostööseminari elluviija ja

partnerite osalusel koolituste piloteerimise paremaks korraldamiseks. Elluviija

hinnangul olid tegevused eesmärgipärased.

20

2016. aastal eraldi tutvustus- ja teavituskampaaniat sihtrühma seas ei

korraldatud. Kohanemisprogrammi tutvustati eelkõige läbi uussisserändajatega

kokkupuutuvate organisatsioonidega ning trükimeedia ning raadio vahendusel.

2017. aasta

Siseministri 04.01.2017 käskkirjaga nr 1-3/3 „Siseministri 27. märtsi 2015. a

käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise

toetamiseks“ muutmine“ pikendati tegevuse 2.2.3.2. elluviimise tähtaega kuni

2017. aasta 31. detsembrini, kuna partnerite SA Eesti Teadusagentuuri ja SA

Archimedese korraldatavate teadus- ja õppimismoodulite koolitustel osalejate

sihttasemed ei olnud täies mahus täitunud. Samuti ei jõudnud partnerid 2016.

aasta jooksul lõpule viia metoodiliste, õppe- ja infomaterjalide ning teadmiste

testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja õppematerjalide, väljatöötamise ja

arendamise tegevusi.

Partner ETAg viis 2017. aastal läbi 2 ingliskeelset teadusmooduli koolitust, mis

toimusid veebruaris Tallinnas ja Tartus ning kus osales kokku 7 Euroopa Liidu

kodanikku. Läbiviidud koolitustele lisandus interaktiivne tegevus, mille käigus

külastati Tartus asuvat Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ning Tallinnas tutvuti

Rahvusraamatukogu teenustega. Osalejate hinnang oma teadmistele peale

koolitust oli keskmiselt 4,3 (5 punkti süsteemis). Koolitajate keskmine hinne oli

4,6. Osalejate rahulolu tõusis nii koolitusmaterjalide, ajakava, koolituse

struktuuri kui ka koolituse praktilise korralduse osas. Osalejate hinnangul olid

koolitused väga mõjusad ning jagasid vajalikku infot, koolitajad olid sõbralikud

ning koolitused hästi korraldatud.

Partner Archimedes viis esimesel poolaastal läbi vastavalt planeeritule 6

koolitust veebruarist maini. Kokku registreerus kuuele koolitusele 97 PPA poolt

kohanemisprogrammi suunatud inimest, kellest koolitusel osales 58, sh 5 EL

kodanikku. Lisaks tehti ettevalmistusi koolituse korraldamiseks

Euroakadeemias, kus viidi läbi ka talvine vastuvõtt. Kuna ei olnud võimalik

tuvastada, mis hetkel oli kõigil vastuvõetutel olemas elamisluba ja võimalik

koolitusel osaleda, keskenduti teavitustööle ning suunati vastuvõetud jooksvalt

väljakuulutatud õppimismooduli koolitustele. Koolitusel osalejate keskmine

hinne koolitajale, õppematerjalidele, koolituse ülesehitusele ja koolituse

praktilisele korraldusele oli 4,7 (maksimaalselt võimalik 5,0) ning koolituse

teemadele 4,5.

Partner Archimedes kasutas teavituskanalitena sotsiaalmeediakanaleid (sh Study

in Estonia), veebilehte ja kontakte ülikoolides (sh moodulit tutvustavate

voldikute jagamisel). Koolituse kohta jagati üldinfot kõrgkoolide esindajatele

Haridus- ja Teadisministeeriumis toimunud kohtumisel (18.05.2017) ning

eelnevalt kõrgkoolidele saadetud infomaterjalis. Loodi kontakt Hiina

saatkonnaga, kes edastas koolituse infot oma riigi kodanikele.

Tulenevalt õppimis- ja teadusmooduli koolituste elluviimise administreerimise

keerukusest kahe EL fondi rahastuse tõttu, planeeritust väiksemas mahus

täituvusest ning varasematel koolituste piloteerimise aastatel esinenud

kitsaskohtadele sihtrühma koolitustele saamisega, palus elluviija Haridus- ja

Teadusministeeriumil kokku kutsuda ümarlaud ülikoolide esindajatega, et läbi

arutada kohanemiskoolituste teadus- ja õppimismooduli edasine pakkumine.

Kohtumise tulemusena esitati kokkuvõte nii ministeeriumi kui ülikoolide

vajadustest ning seisukohtadest moodulitega jätkamise osas. Kokkuvõtvalt,

õppimis- ja teadusmoodul on välisüliõpilaste, -õppejõudude ja –teadlaste

seisukohalt oluline, kuna ülikoolid ise ei kata kõiki teemasid. Kõik nende

21

moodulite sihtgruppi kuuluvad isikud ei ole seotud ülikoolidega, nad võivad ka

alles kaaluda õppima asumist või on seotud hoopis teadus- ja arendustegevuste

asutuste või ettevõtetega. Samuti võiks info koolituste toimumise kohta olla

osalejate jaoks selgem. Tagasisidest lähtuvalt algatas elluviija kokkuleppel

partneritega partnerluslepingute ennetähtaegse lõpetamise, mistõttu 2017. aasta

teises pooles õppimis- ja teadusmooduli koolitusi ei korraldatud. Elluviija

otsustas jätkata nimetatud koolituste pakkumisega muudetud formaadis

riigihanke korras leitud teenusepakkujaga 2018. aastal, mille jaoks viis elluviija

läbi hanke kohanemiskoolituste pakkumiseks alates 2018. aastast.

Kavandatud koolitusmoodulite piloteerimist araabiakeelsena Tallinnas 2017.

aastal ellu ei viidud ning tegevus lükkub 2018. aastasse ning on planeeritud ellu

viia tegevuse 2.2.3.5. „Koolituste pakkumine“ raames. Tegevust ei viidud 2017.

aastal ellu tulenevalt Siseministeeriumi tihedast 2017. a hankeplaanist, elluviija

poolt alategevuse 2.2.3.5 elluviimiseks mahuka riigihanke läbiviimisest ning

tutvustus- ja teavitustegevuste esimesest 21.07.2017 välja kuulutatud riigihanke

läbikukkumisest (ühtegi pakkumust ei esitatud) ja uue tutvustus- ja

teavitustegevuste hanke väljakuulutamisest 04.10.2017.

2017. a kavandatud 2015-2016. a piloteeritud koolituste vahehindamist ei

tellitud ning tegevus lükkus 2018. aastasse ning viidi ellu tegevuse 2.2.3.3.

„Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide

koostamine“ raames. Tegevust ei viidud 2017. aastal ellu kuna periood (2015-

2016), mida planeeriti hinnata oli elluviija hinnangul siiski liialt lühike ning ei

oleks andnud realistlikku pilti koolituste pakkumise süsteemist ja kvaliteedist.

Tegevus viidi ellu 2018. aastal kuna läbiviidud koolituste maht ning

koolituskordade arv, mida hinnata, oli tunduvalt suurem. Samuti viidi 2018.

aastal Kultuuri- ja Siseministeeriumi koostöös läbi ühtekuuluvuspoliitika

rakenduskava prioriteetse suuna 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme

2.6 tehniline vahehindamine. Elluviija hinnangul oli mõistlik, et hindamised

viiakse läbi sünkroonis, et tagada tulemuste võrreldavus.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.2.3.3. Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-31.12.2020 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-

31.12.2020

22

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2017. aasta

Kavandatud vahehindamise hanget, mille hulka kuulub eksperdihinnangute ning

materjalide ühtlustamise ja uute materjalide edasise koostamise kava, 2017.

aastal ei tellitud ning vahehindamise hanke läbiviimine lükkus 2018. aastasse.

Tegevust ei viidud 2017. aastal ellu tulenevalt Siseministeeriumi tihedast 2017.

a hankeplaanist, elluviija poolt alategevuse 2.2.3.5 elluviimiseks mahuka

riigihanke läbiviimisest ning tutvustus- ja teavitustegevuste esimesest

21.07.2017 välja kuulutatud riigihanke läbikukkumisest (ühtegi pakkumust ei

esitatud) ja uue tutvustus- ja teavitustegevuste hanke väljakuulutamisest

04.10.2017.

2017. aastal esitasid oma hinnangu ning muudatusettepanekud õppimis- ja

teadusmooduli koolitusmaterjalidele Haridus- ja Teadusministeeriumi ning

ülikoolide esindajad. Baas-, töö- ja ettevõtluse-, pere-, laste- ja noortemooduli

ning algtaseme keeleõppe materjalidele on andnud jooksva hinnangu

uussisserändajate tugivõrgustikus osalevad organisatsioonid ja asutused. 2018.

aastal analüüsisid elluviija ning koolituste pakkumisega tegelev riigihanke võitja

esitatud hinnanguid ning ettepanekuid. Analüüsi tulemusena muudeti ja täiendati

materjale koostöös elluviija ning riigihanke võitjaga, et tagada materjalide kõrge

sisuline kvaliteet ning aja- ja asjakohane teadmiste ning info edastamine

uussisserändajatele.

2018. aasta

Kavandatud kohanemiskoolituste sisu ja materjalide ehk koolitussüsteemi,

koolitus- ja metoodiliste materjalide, sh teadmiste testide, ning

kohanemiskoolituste kõikide moodulite ja keeleõppe sisu, vahehindamise hange

kuulutati välja koos alategevuse 2.3.3.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende

pakkumise võimekuse väljaselgitamine raames planeeritud uussisserändajate

seas uuringu läbiviimise hankega riigihangete registris 25.10.2018. Tegemist oli

ühishankega ning elluviija otsustas riigihanget osadeks mitte jagada, sest

elluviija eesmärk oli saada terviklik ja võimalikult laiapindne analüüs Eestisse

elama asunud uussisserändajate kohanemisest Eestis. Kuna uussisserändajate

kohanemisprogramm on uussisserändajate kohanemise poliitikavaldkonna üks

põhitegevusi ja üks esmaseid riiklikke teenuseid, mida Eestisse saabunud

uussisserändajale riigi poolt pakutakse ning mis toetab nende Eestis kohanemist,

ei olnud otstarbekas kohanemisprogrammi hindamist eraldiseisvalt tellida.

Lisaks oli antud lähenemise näol tegemist majanduslikult soodsama

lahendusega, võimaldades kokku hoida piiratud vahendeid kuna analüüsi jaoks

on vaja täita kattuvaid ülesandeid, nt läbi viia nii küsitlusi kui

fookusgrupiintervjuusid, mis kattuvad nii kohanemisprogrammi vahehindamise

kui ka uussisserändajate kohanemisega seotud rakendusuuringu läbiviimisel,

läbi töötada samu alusmaterjale jms.

Leping eduka pakkujaga oli plaanis sõlmida 2019. a jaanuaris, ning tööde

teostamise lõpptähtajaks arvestati november 2019. a.

2019. aasta

Hankeleping nr 14-12.2/605-1 eduka pakkujaga materjalide vahehindamiseks

sõlmiti 23.01.2019. Tegemist oli ühispakkumisega ja pakkujateks olid MTÜ

Balti Uuringute Instituut ja Velvet DP OÜ. Vahehindamise tulemusi tutvustati

partneritele, sihtgrupi ja sidusgrupi esindajatele 11.12.2019 toimunud seminaril.

Vahehindamise tulemused näitasid, et kohanemisprogramm on üldjoontes

asjakohane ja efektiivne. Edasi arendamiseks pakuti välja kolm erinevat

stsenaariumi, millel on erinevad ulatused ja mõjud. Valikud soovituste osas oli

kavas teha üheskoos partneritega aastal 2020 uute hangete koostamisel.

23

25.04.2019 muudeti siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse

andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“. Täpsemalt

muudeti TAT-ipunkti 2.2.3.3.2, millega pikendati alategevuse Materjalide

vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine elluviimise aega

ühe aasta võrra (31. detsembrini 2020), et tagada pikem ajavaru materjalide

uuendamiseks ja koostamiseks, kuna materjalide vahehindamine teostatakse

2019. aasta jooksul.

2020. aasta

Vastavalt materjalide ning kogu koolitusprogrammi vahehindamisele tehti 2020.

aastal Kohanemisprogrammis järgmised peamised muudatused:

 senine töö- ja ettevõtluse moodul jagati kaheks koolitusmooduliks, st

töömooduliks ja ettevõtluse mooduliks;

 laste- ja noortemoodul asendati vajaduspõhise lastehoiu teenusega;

 eesti keele õppe senine metoodika asendati vahekeeleta metoodikaga

ning A1 eesti keele õppe tasemele lisati ka A2 tasemel eesti keele õpe;

 tulenevalt metoodika vahetusest tõsteti ka keeleõppe mahtu, st A1

taseme mahuks määrati 100 akadeemilist tundi ning A2 taseme mahuks

150 akadeemilist tundi.

2020. aastal läbi viidud Kohanemisprogrammi materjalide uuendamise ja

koolituste pakkumiste riigihanked võitis Expat Relocation Estonia OÜ (nii

teemamoodulid kui ka eesti keele õppe). Hangete võitja poolt uuendatud

teemamoodulite ja eesti keele õppe koolitus-, metodoloogilised kui ka

interaktiivsed materjalid on kättesaadavad Kohanemisprogrammi välisveebis

settleinestonia.ee.

Seega võib lugeda tegevuse 2.2.3.3 täidetuks ehk tegevuse tulemusena on

hinnatud kohanemiskoolituse kõikide moodulite ja keeleõppe sisu ning

metoodilisi materjale ning vastavalt hindamisele on materjale programmi

edasiseks pakkumiseks uuendatud või koostatud lisamaterjale. Materjalid on

tehtud kättesaadavaks infoplatvormi kaudu.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.2.3.4 Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2020–31.10.2023 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa)

01.01.2022-31.10.2023

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud.

Pärast kohanemisprogrammi vahehindamist ning ülal viidatud muudatuste sisseviimist kohanemisprogrammi alustati lõpphindamise hanke ettevalmistega 2022. aastal. Tegevusega alustati alles 2022. aastal, sest selleks ajaks olid vahehindamise järel otsustatud tegevused käivitunud. Lõpphindamise hange sai välja kuulutatud 1. mail 2023, ainsaks pakkujaks ning hankevõitjaks osutus Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ. 2023. aasta

Hankeleping nr 6-10 /11-1 eduka pakkujaga Eesti Rakendusuuringute Keskus

CentAR OÜ-ga uussisserändajatele võrgustikupõhise tugiteenuste pakkumise

mudeli mõju ja jätkusuutlikkuse hindamiseks ning kohanemisprogrammi

koolituste ja materjalide lõpphindamiseks sõlmiti 20.06.2023. Uuringu tulemusi

tutvustati partneritele, sihtgrupi ja sidusgrupi esindajatele 25.10.2023 toimunud

seminaril. Mudeli mõju ja jätkusuutlikkuse hindamine ning koolitusprogrammi

24

koolituste ja materjalide lõpphindamine näitas, et ametlikku,

institutsionaliseeritud tugivõrgustiku arendamist ei pidanud teenusepakkujad

vajalikuks, v.a. kohalike omavalitsuste esindajad, kelle hinnangul on vajalik luua

kohalike omavalitsuste sisserändajatele teenuste pakkumise eest vastutajate

võrgustik. Üldine hinnang kohanemisprogrammile, nii käesoleva lõpphinnangu

põhjal kui ka varasemalt läbi viidud hindamistes, on hea. KP erinevates

moodulites ja keeleõppes osalenud uussisserändajad hindavad koolituse

tagasiside ankeetides aastatel 2015-2022 järjepidevalt kõrgelt: 5-palli skaalal

enam kui 4-ga, nii kohanemisprogrammi koolituste struktuuri, ajakava,

korraldust kui ka koolitajaid. Samal perioodil on IBS ja RAKE (2023) meetme

lõpphindamise järgi kõigi KP moodulite keskmisena ligi 85% koolitatavatest

olnud seisukohal, et KP vastas täielikult või küllaltki palju nende ootustele. Ka

intervjuude põhjal on KP elluviija lepingulise koostööpartneri ja koolitajate

hinnangud kohanemisprogrammile positiivsed. Kohanemisprogrammi edasi

arendamiseks pakuti välja mitu võimalust:

 Analüüsida, kas kõik käesolevad KP teadmistekesksed eesmärgid on

asjakohased või võiks KP eesmärgiks olla uussisserändajates Eestit ja siinset

ühiskonnakorraldust väärtustavate hoiakute kujundamine ja selle kõrval

keeleoskuse arendamine.

 Piiratud ressursside ja tulevase rahastamise ebaselguse valguses võiks

kaaluda KP struktuuri muutmist kuluefektiivsemaks nii, et suurem osa

teemamoodulite informatsioonist on uussisserändajatele kättesaadav

lühikeste videomoodulite kaudu ja kontaktkohtumised koolitajatega on

mõeldud hoiakute kujundamiseks, praktilisteks tegevusteks,

sotsialiseerumiseks ja keeleõppeks.

 Arendada sujuvam KP kursustele registreerimisprotsess, mis oleks

kliendisõbralikum ning arvestaks tänapäevaste ootustega.

 Keeleõppe puhul anti soovitusi sihtrühmade prioriseerimise, ootuste

juhtimise, koolituste kohandamise, rühmade komplekteerimise,

õppematerjalide täiustamise, õppijate keeleoskuse regulaarse testimise ja ise

lisatasu küsimise osas.

Tugivõrgustiku osas soovitati edaspidi loobuda laias mõttes selle arendamisest

ning igal üksikul juhul nimetada konkreetselt, milliste osapoolte ja millisel

eesmärgil tegutseva võrgustiku arendamist eesmärgistatakse ja taotletakse.

Valikud soovituste osas tehakse KP parandusi ja täiendusi järgmise kahe aasta

jooksul.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.2.3.5. Koolituste pakkumine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-30.06.2023 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-

30.06.2023

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2017. aasta

Riigihanke võitja viis 2017. aastal läbi planeeritud mahus (ca 1100

koolituskorda) baas-, töö- ja ettevõtluse-, peremooduli ning algtaseme keeleõppe

kohanemiskoolitusi. Oodatust väiksemas mahus toimusid laste- ja

noortemooduli koolitused (2017. aastal 2). Põhjuseks oli peamiselt

lastevanemate vähene informeeritus mooduli sisust, mistõttu on osalejate arv

jäänud mõnevõrra väiksemaks planeeritust. Tõstmaks osalejate arvu ka laste- ja

noortemoodulis oli elluviijal plaanis koos riigihanke võitjaga 2018. a koostada

nimetatud moodulist lihtsamini ja arusaadavamalt kirjeldav ülevaade, mida

kasutatakse teavitustegevuste elluviimisel. Lisaks nö tavapärastele koolitustele

pakkus riigihanke võitja ka in-house koolitusi Tallinnas ning ka Haapsalus

(kokku kolm in-house koolitust). In-house koolituste peamiseks kitsaskohaks oli

25

sihtrühma osalus koolitustel. Peamiselt keeleõppe in-house koolitustel oli

koolituse läbinute arv olnud märgatavalt väiksem esialgu registreerunud ning

koolitusel alustanud numbritest kuna seda nähakse tööandjapoolse täiendava

kohustusena ning koolitustel tuleb osaleda töövälisel ajal.

2017. aastal läbiviidud kohanemiskoolitustest oli jätkuvalt kõige populaarsem

algtaseme keeleõpe, kus oli kogu elluviimise perioodi jooksul osalenud kokku

üle 1300 uussisserändaja. Keeleõppele järgnesid baas- ning töö- ja

ettevõtlusmoodulid, milles on osaletud ligikaudu 500-l korral. Perioodil 01.01-

31.12.2017 viisid partnerid SA Archimedes, ETAg ja Expat Relocation Estonia

OÜ kokku 93 koolitust inglise ja vene keeles Tallinnas (70 koolitust), Tartus

(13) ja Narvas (10). 2017. aastal pakuti kokku 42 keeleõppekoolitust; 16 töö- ja

ettevõtlusmooduli; 17 baasmooduli; 8 peremooduli; 2 teadusmooduli; 6

õppimismooduli ja 2 laste- ja noortemooduli koolitust. Kokku läbis koolitusi

1041 uussisserändajat.

Kokku osaleti kohanemiskoolitustel 2591-l korral, mis moodustas 20,17%

kavandatud lõppsihttasemest. 2091-l korral on koolitustel osalenud

uussisserändajad andnud positiivse hinnangu, et nende eesti keele oskus,

praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on

paranenud kohanemiskoolituse läbimise tulemusena.

Suurem osa koolitusi toimus Tallinnas, kuigi elluviija ning riigihanke võitja

pingutasid selle nimel, et tõsta osalust kohanemiskoolitustel nii Tartu kui Narva

ning Ida-Virumaa piirkonnas. Seni oli toimunud teavitus nii Tartus kui Narvas

peamiselt läbi tugivõrgustiku partnerorganisatsioonide ja asutuste, kuid

tihtipeale olid need jäänud ühekordseteks algatusteks, st kohapealsed

partnerorganisatsioonid ja –asutused ei olnud ise aktiivselt nende piirkonnas

toimuvate koolituste kohta infot edasi jaganud. Seega, tõdeti vajadust nii Tartu

kui Narva ja Ida-Virumaa piirkonnas laiema püsiva teavitustegevuse järele

tagamaks ka nendes piirkondades elavate uussisserändajate teadlikkus ning

osalus kohanemiskoolitustel. Nimetatud piirkondades püsiva teavitustegevuse

elluviimine pidi plaani järgi toimuma 2018. aastal kohanemisprogrammi

tutvustus- ja teavitustegevuse raamlepingu kaudu.

Tagamaks koolitajate asjakohased teadmised koolitustel käsitletavatest

teemadest, viis või tellis elluviija koolituste koolitajatele ja

kohanemiskoolitustega kokkupuutuvatele teenistujatele 3 koolitust järgnevatel

teemadel: 1. välismaalaste seaduse muudatused koos PPA-ga; 2. konfliktide ja

stressiga toimetulek (2 koolitust). Lisaks korraldas elluviija aastalõpu

koostööseminari elluviija ja partnerite osalusel koolituste piloteerimise

paremaks korraldamiseks. Elluviija hinnangul olid tegevused eesmärgipärased.

2018. aasta

Riigihanke võitja Expat Relocation Estonia OÜ viis 2018. aastal läbi

kohanemisprogrammi koolitusi planeeritud mahus (1457 koolituskorda) baas-,

töö- ja ettevõtlus-, pere-, õppimis- ja teadus- ning laste ja noorte mooduli ning

algtaseme keeleõppe kohanemiskoolitusi. Lisaks nö tavapärastele koolitustele

on riigihanke võitja pakkunud ka in-house koolitusi Tallinnas (kokku 3 in-house

koolitust). In-house koolituste peamiseks kitsaskohaks oli sihtrühma osalus

koolitustel. Peamiselt keeleõppe in-house koolitustel oli koolituse läbinute arv

olnud märgatavalt väiksem esialgu registreerunud ning koolitusel alustanud

numbritest kuna seda nähakse kas tööandjapoolse täiendava kohustusena ning

koolitustel tuleb osaleda töövälisel ajal või välistudengite ja ülikoolide puhul

vabatahtlikus vormis vaba aja sisustamise tegevust.

26

2018. aastal läbiviidud kohanemiskoolitustest oli jätkuvalt kõige populaarsem

algtaseme keeleõpe, kus oli kogu elluviimise perioodi jooksul osalenud kokku

üle 2000 uussisserändaja. Keeleõppele järgnesid baas- ning töö- ja

ettevõtlusmoodulid, milles oli kokku osaletud ligikaudu 1500-l korral. Perioodil

01.01-31.12.2018 viisid riigihanke võitja Expat Relocation Estonia OÜ kokku

112 koolitust inglise ja vene keeles Tallinnas, Tartus ja Narvas. 2018. aastal

pakuti kokku 53 keeleõppekoolitust; 17 töö- ja ettevõtlusmooduli; 19

baasmooduli; 10 peremooduli; 2 teadusmooduli; 3 õppimismooduli ja 8 laste- ja

noorte mooduli koolitust. Kokku läbiti koolitusi 1457-l korral. Keskmine hinne

kohanemiskoolitustele perioodil 2015-2018 oli baas-, töö- ja ettevõtlus-, pere-,

õppimis- ja teadusmooduli ning keeleõppe lõikes 4,7 5-punktisel

hindamisskaalal.

Kokku oli kohanemiskoolitustel osaletud 4048-l korral, mis moodustas 31,5%

kavandatud TAT lõppsihttasemest. 3166-l korral olid koolitustel osalenud

uussisserändajad andnud positiivse hinnangu, et nende eesti keele oskus,

praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on

paranenud kohanemiskoolituse läbimise tulemusena.

Suurem osa koolitusi oli endiselt toimunud peamiselt Tallinnas, kuigi elluviija

ning riigihanke võitja olid astunud samme, et tõsta osalust kohanemiskoolitustel

nii Tartu kui Narva ning Ida-Virumaa piirkonnas. Kohanemiskoolituste

paremaks tutvustamiseks ja pakkumiseks sihtgrupi seas ning laiema avalikkuse

teadlikkuse jätkuvaks tõstmiseks kohanemiskoolitustest teostati 2017. aasta

eduka hanke tulemusena kohanemisprogrammi tutvustus- ja teavitustegevuste

kommunikatsioonistrateegia elluviimine eesti, inglise ja vene keeles, mille

tulemusena tõusis elluviija hinnangul ka kohanemiskoolitustel osalejate arv.

Tutvustus- ja teavitustegevuste tulemusena valmisid erinevad mitmekeelsed

info- ning audiovisuaalsed materjalid, samuti kommunikatsioonistrateegia koos

kommunikatsiooniplaaniga, mida 2018. a esimeses pooles ellu viidi. Elluviija

hinnangul onli kohanemiskoolitustel osalemise tõstmiseks ning sihtgrupi seas

teadlikkuse tõstmiseks vajalik jätkata tutvustus- ja teavitustegevuste

elluviimisega. Seetõttu kuulutas elluviija 27.11.2018 välja riigihanke

kohanemisprogrammi edasiste teavitustegevuste elluviimiseks.

Kohanemiskoolituste paremaks tutvustamiseks ja koolitustel osalemise

toetamiseks tellis elluviija täiendavate kohanemiskoolitustel osalemist toetavad

materjalid, nt ID-kaardi lugejad, InYourPocket linnajuhid jne. Samuti jätkas

riigihanke võitja Expat Relocation Estonia OÜ varasemalt väljatöötatud

kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste, koolitus- ning infomaterjalide

ajakohastamist. Lisaks töötas riigihanke võitja välja ja võttis kasutusele

kohanemiskoolituste interaktiivsed materjalid.

Teavitustegevuses kasutatava kohanemiskoolituste ja kohanemist toetava

pildimaterjali tootmiseks tellis elluviija fotograafi teenuse, mille tulemusena

valmis pildimaterjal kohanemiskoolituste ning nende raames korraldatavate

interaktiivsete tegevuste kohta (nt eesti toitude degusteerimine jne). Sihtgrupile

kergemini mõistetavate sisutekstide koostamiseks eraldi reklaamikirjutaja

(copywriter) teenust ei hangitud kuna see töö teostati nt ühe osana materjalide

väljatöötamisel või teenuste arendamisel.

2018. aastal planeeritud riigihange kohanemisprogrammi koolitusmoodulite

pakkumiseks araabia keeles elluviija poolt ei teostatud kuna huvi ja senine osalus

kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse koolitusmoodulis araabiakeelse

sihtrühma poolt oli võrdlemisi kesine, mistõttu keskenduti

kohanemisprogrammi tutvustus- ja teavitustegevuste läbiviimisele. Vajadust

27

araabiakeelsete koolitusmoodulite järgi hinnatakse elluviija poolt jooksvalt

koolituste pakkumise käigus 2019. aastal.

Tagamaks koolitajate asjakohased teadmised koolitustel käsitletavatest

teemadest, tellis elluviija koolituste koolitajatele ja kohanemiskoolitustega

kokkupuutuvatele teenistujatele koolituse vaenukõne teemal, kus tutvustati

vaenukõnet puudutavat seadusandlikku raamistikku ning seda, millised on

uussisserändajate võimalused reageerida vaenukõnega kokkupuutes. Lisaks

korraldas elluviija nii regulaarseid kui ka aastalõpu koostööseminari elluviija ja

partnerite osalusel koolituste piloteerimise paremaks korraldamiseks. Elluviija

hinnangul olid tegevused eesmärgipärased. Lisaks toimusid kvartaalsed elluviija

partnerite koostööseminarid, mille eesmärk oli tõhustada kohanemiskoolituste

pakkumist ning leida lahendusi koolituste pakkumisel esinenud kitsakohtadele.

2019. aasta

25.04.2019 muudeti siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse

andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“. Täpsemalt

muudeti TAT-ipunkti 2.2.3.5.2, millega pikendatakse alategevuse Koolituste

pakkumine elluviimise aega poole aasta võrra (30. juunini 2023), et tegevuse

elluviimise aeg oleks kooskõlas õppeaasta kestusega.

Alates 2019. a on PPA peamiseks ülesandeks seoses infoplatvormi ja

kohanemiskoolitustega uussisserändajate suunamine kohanemiskoolitustele

(sealhulgas Eestisse elama asunud välismaalaste vastavuse kontrollimine

kohanemisprogrammis osalemise tingimustele). Selle ülesande täitmine on

vastavalt TAT-i punktile 2.2.1.2 seotud eelkõige tegevusega 2.2, mistõttu

nähti PPA-le uussisserändajate suunamiseks vajalikud eelarvelised vahendid

ette tegevuse 2.2 eelarvest. Vastav muudatus kirjeldati 3.10.2019

allkirjastatud siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjas nr 1-3/87 „Toetuse

andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“.

2019. aasta PPA poolne seirearuanne tõi peamiste tegevustena välja:

2019 I poolaasta perioodil 01.01.2019 – 30.06.2019 suunas PPA

kohanemisprogrammis osalema kokku 5 392 uussisserändajat, nendest

esmakordselt oli suunatud 4 261 ning korduvalt 1 131 isikut. Antud perioodil

kõikidest suunatutest olid 1 349 isikut Euroopa Liidu kodanikud, 4 043

kolmandate riikide kodanikud, sh 29 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmed

(kellest esmakordselt oli suunatud 27 ja korduvalt 2 isikut) ning 52

rahvusvahelise kaitse saanud isikut (kellest esmakordselt oli suunatud 19 isikut

ja korduvalt 33 isikut). PPA-le esitatud sooviavalduse alusel suunati 31 isikut,

kellest 5 isikut olid Euroopa Liidu kodanikud ning 26 kolmandate riikide

kodanikud.

2019 II poolaasta perioodil 01.07.2019 – 31.12.2019 suunas PPA

kohanemisprogrammis osalema kokku 6 575 uussisserändajat, nendest

esmakordselt oli suunatud 5 242 ning korduvalt 1 333 isikut. Antud perioodil

kõikidest suunatutest olid 2 169 isikut Euroopa Liidu kodanikud, 4 406

kolmandate riikide kodanikud, sh 43 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmed

(kellest esmakordselt oli suunatud 37 ja korduvalt 6 isikut) ning 49

rahvusvahelise kaitse saanud isikut (kellest esmakordselt oli suunatud 20 isikut

ja korduvalt 29 isikut). PPA-le esitatud sooviavalduse alusel suunati 35 isikut,

kellest 6 isikut olid Euroopa Liidu kodanikud ning 29 kolmandate riikide

kodanikud.

Andmetoimetaja jätkuvalt vastab oma pädevuse piires isikute sooviavaldustele

ning muudele kirjalikele pöördumistele kohanemisprogrammis osalemisse

suunamise või suunamata jätmise küsimustes. Samuti koordineerib

välismaalaste kohanemisprogrammis osalema suunamise küsimustega

tegelevate PPA üksusega teabevahetust, kannab jätkuvalt kõikide

28

kohanemisprogrammis osalema suunatud isikute ja nende suunamisega seotud

andmed Sharepoint-i keskkonda, ning tagab lähtuvalt kolmandatest isikutest

kohanemisprogrammi koolitusi pakkuvatele teenusepakkujatele kogu

asjakohase info programmi suunatute kohta.

Kohanemiskoolituste pakkuja hankepartner Expat Relocation OÜ viis läbi 2019.

aastal 2014 koolituskorda, millest 1036 moodustas A1 taseme keeleõpe.

Baasmooduli koolituskordi oli 320 ning töö- ja ettevõtlusmooduli koolituskordi

325. Peremooduli koolituskordi oli 185, õppimise mooduli koolituskordi 70,

teaduse mooduli koolituskordi 31 ja laste ning noorte mooduli koolituskordi 47.

Võrreldes 2018. aastaga tõusis kõigi moodulite koolituskordade arv.

Koolitusgruppe oli 2019. aastal 165, millest 12 olid in-house koolitused. See

tähendab, et need koolitused toimusid erinevate asutuste ja ettevõtete ruumides,

kus välismaalased töötavad või õpivad. Võrreldes 2018. aastaga oli in-house

koolituste maht neljakordselt kasvanud, see tähendab, et 2018.aastal toimus 3 in-

house koolitust.

2019. aastal jätkati planeeritult koolituste läbiviimisega ning nendes osales planeeritust (5700) suurem osakaal uussisserändajatest. 31.12.19 seisuga oli kohanemisprogrammi koolitustel osaletud kokku 6062-l korral, mis moodustas 47,2% kavandatud TAT lõppsihttasemest, väljundnäitajast. 5042-l korral oli koolitustel osalenud uussisserändajad andnud positiivse hinnangu, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud kohanemiskoolituse läbimise tulemusena. Keskmine hinne kohanemiskoolitustele perioodil 2015-2019 oli baas-, töö- ja

ettevõtlus-, pere-, õppimis- ja teadusmooduli ning keeleõppe lõikes 4,71 5-

punktisel hindamisskaalal.

27.11.2018 välja kuulutatud riigihanke „Kohanemisprogrammi

teavitustegevused“ raames leitud partneriga OÜ Agenda Public Relations

sõlmiti raamleping 21.06.2019. Hankelepingu peamine eesmärk oli tõsta siht- ja

sidusrühma teadlikkust kohanemisprogrammist, selles osalemise tingimustest ja

võimalustest ning täiendava eesmärgina tõsta laiema avalikkuse teadlikkust

uussisserändajate kohanemisprogrammi eesmärkidest ja uussisserändajate

motivatsioonist panustada Eesti majanduse ja ühiskonna arengusse.

Kohanemiskoolituste paremaks tutvustamiseks ja koolitustel osalemise

toetamiseks tellis elluviija täiendavate kohanemiskoolitustel osalemist toetavate

materjalid, nt ID-kaardi lugejad, InYourPocket linnajuhid, märkmikud,

pastakad, helkurid jne. Samuti jätkas riigihanke võitja Expat Relocation Estonia

OÜ varasemalt väljatöötatud kohanemiskoolituste ja keeleõppe metoodiliste,

koolitus- ning infomaterjalide ajakohastamist.

Tagamaks koolitajate asjakohased teadmised koolitustel käsitletavatest

teemadest, tellis elluviija koolituste koolitajatele ja kohanemiskoolitustega

kokkupuutuvatele teenistujatele koolituse Eestis elavate välismaalastega

seonduvate maksundusküsimuste teemal, kus tutvustati maksundust puudutavat

seadusandlikku raamistikku ning seda, millised on uussisserändajate kohustused

ja õigused maksunduses. Lisaks korraldas elluviija nii regulaarseid kui ka

aastalõpu koostööseminari elluviija ja partnerite osalusel koolituste

piloteerimise paremaks korraldamiseks (sh eesti keele õpetajate seminar).

2019. aastal planeeritud A2 hanke välja kuulutamine peatus, kuna Riigikontroll

viis läbi auditi „Täiskasvanute eesti keele õppe korraldus ja riiklik rahastamine“,

mille peamiseks soovituseks oli täiskasvanute eesti keele õppe terviklikus

juhtimissüsteemis ja asjaomaste riigiasutuste vastutuses kokku leppimine. Kuna

auditi järel võeti suund eesti keele õppe kesksemale koordineerimisele, otsustati

29

2019. aastal A2 hanget mitte välja kuulutada. Aasta lõpuks oli aga selge, et

strateegilise juhtimise tasandil pole võimalik lähiajal ühiseid töövorme leida,

seega otsustati hange läbi viia 2020. aastal.

2019. aasta tegevuskavas oli planeeritud ka analüüs kohanemiskoolituse

sihtgruppide laiendamise osas. Antud ülevaade kaasnes Kohanemisprogrammi

vahehindamisega, mille raames hankepartner tegi ettepanekud sihtgrupi

laiendamiseks ning kaardistas sellega kaasnevad võimalused ja ohud.

2020. aasta

Partner Politsei- ja Piirivalveamet jätkas 2020. aastal uussisserändajate

suunamisega kohanemiskoolitustele (sealhulgas Eestisse elama asunud

välismaalaste vastavuse kontrollimine kohanemisprogrammis osalemise

tingimustele). Partner PPA tõi 2020. aasta seirearuandes oluliste tegevustena

välja järgneva:

2020. aastal suunas PPA kohanemisprogrammis osalema kokku 10 506

uussisserändajat, nendest esmakordselt oli suunatud 8035 ning korduvalt 2471

isikut. Antud perioodil kõikidest suunatutest olid 3306 isikut Euroopa Liidu

kodanikud, 7200 kolmandate riikide kodanikud, sh 103 Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliikmed (kellest esmakordselt oli suunatud 67 ja korduvalt 9 isikut)

ning 59 rahvusvahelise kaitse saanud isikut (kellest esmakordselt oli suunatud

21 isikut ja korduvalt 38 isikut).

Andmetoimetaja jätkuvalt vastab oma pädevuse piires isikute sooviavaldustele

ning muudele kirjalikele pöördumistele kohanemisprogrammis osalemisse

suunamise või suunamata jätmise küsimustes. PPA-le esitatud sooviavalduse

alusel suunati antud perioodil 16 isikut (kõik olid kolmandate riikide

kodanikud).

Kõikidele isikutele, kes on esitanud sooviavalduse kohanemisprogrammi

suunamise saamiseks, kuid kes ei vastanud siseministri määruses

„Kohanemisprogramm“ toodud tingimustele, koostatud ja edastatud

suunamisest keeldumise teavituskiri koos keeldumise põhjendusega eesti, inglise

ja vene keeles (28 korral, põhjusel, et isikul puudus elamisluba/elamisõigus,

elamisluba oli kehtetu või isik on rohkem kui viis aastat Eestis seaduslikult

elanud).

Riigihanke võitja Expat Relocation Estonia OÜ jätkas 2020. aastal lepingu

täitmisega kohanemiskoolituste pakkumisel. Tulenevalt COVID-19 leviku

tõkestamisega seotud piirangutest ning eriolukorrast, viidi koolituste pakkumine

suures osas üle e-kanalitele (see tähendab Zoom keskkonda). Vastav kirjalik

kokkulepe sõlmiti ka rakendusüksusega. Tagamaks tulemuslik

Kohanemisprogrammi koolituste pakkumine, täiendas hankepartner koolituste

metoodikaid ning toimusid erinevad arutelud hankepartneri, elluviija ja

koolitajate vahel, et uussisserändajatele vajalik info jõuaks võimalikult

operatiivselt sihtgrupini. Pandeemia lepinguga seatud sihttasemete saavutamist

ei takistanud. Elluviija kasutas hankelepingus ette nähtud võimalust ning

suurendas koolitustellimust. Kõnealusel aastal toimus 1945 koolituskorda, millest 1098 moodustas A1 taseme keeleõpe. Baasmooduli koolituskordi oli 313 ning töö- ja ettevõtlusmooduli koolituskordi 295. Peremooduli koolituskordi oli 157, õppimise mooduli koolituskordi 38, teaduse mooduli koolituskordi 23 ja laste ning noorte mooduli koolituskordi 21. Koolitusgruppe oli 2020. aastal 142, millest 68 koolitust toimus kontaktõppe vormis ja 74 koolitust toimus online keskkonnas ning 5 olid in house koolitused. 31.12.20 seisuga oli kohanemisprogrammi koolitustel osaletud kokku 8007-l korral, mis moodustas 62% kavandatud TAT lõppsihttasemest, väljundnäitajast. 6441-l korral olid koolitustel osalenud uussisserändajad andnud positiivse hinnangu, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti

30

riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud kohanemiskoolituse läbimise tulemusena. See moodustas 71,6% kavandatud TAT lõppsihttasemest, tulemusnäitajast Keskmine hinne kohanemiskoolitustele perioodil 2015-2020 oli baas-, töö- ja

ettevõtlus-, pere-, õppimis- ja teadusmooduli ning keeleõppe lõikes 4,74 5-

punktisel hindamisskaalal.

Tagamaks koolituste pakkumine kuni 30.06.2023, viis elluviija 2020. aastal läbi

riigihanked leidmaks partnerid Kohanemisprogrammi teemamoodulite kui ka

keeleõppe pakkumiseks. Mõlemad hanked võitis Expat Relocation Estonia OÜ,

kellega sõlmiti 2020. aastal hankelepingud tagamaks koolituste pakkumine

perioodi lõpuni. 2020. aastal tegi hangete võitja ettevalmistavaid tegevusi

koolituste läbi viimiseks.

Kohanemiskoolituste paremaks tutvustamiseks ja pakkumiseks sihtgrupi seas

jätkas elluviija koos hankepartneriga OÜ Agenda Public Relations 2020. aastal

täiendavate kohanemiskoolitustel osalemist soodustavate info- ja praktiliste

materjalide väljatöötamisega inglise ja vene keeles ning erinevate

ürituste/kampaaniate korraldamisega. Täpsemalt: - viidi läbi 2 digikampaaniat (kevad ja sügis-talv); - loodi Settle in Estonia blogisse 10 blogilugu (est, eng, ru); - loodi uued Settle in Estonia roll-upid (kolmes keeles, 2 versiooni); 2 x onepager sidusgruppidele (eng-est; rus-est); - loodi uus PPA teenidusjaamades programmi tutvustav video (versioonid eraldi eesti keeles ja ENG/RU subtiitritega); - uuendati 10 kuu kommunikatsiooniplaan; - viidi läbi Narva sidusgruppide üritus; PPA teenindusjuhtide koolitus.

Elluviija tellis jooksvalt infoplatvormi, kohanemiskoolituste ja tugivõrgustike

kohtumistel aja- ning asjakohase kohanemist toetava info tagamiseks

uussisserändajatele ja tugivõrgustiku koostööpartneritele vajaliku

informatsiooni tõlkimise inglise ja vene keelde.

Planeeritud copywriteri väikeost viidi läbi, kuid elluviija oli sunnitud pakkumise

tagasi lükkama. 2020. aastal kuulutati välja uus väikeostu kutse ning leping

planeeriti sõlmida aastal 2021.

Toimus 2 koolitust ning 1 koostööseminar. Koolitused olid järgmistel teemadel:

1) kultuuriteadlikkus mitmekultuurilises keskkonnas

2) mänguline eesti keele õpe

Koolituste pakkumise tegevusega oli kavas jätkata aastal 2021.

2021. aasta

Tulenevalt automaatse andmevahetuslahenduse LIVE-st, vähenes PPA poolne

ressursivajadus antud tegevuse raames. Seepärast oli mõistlik liita alles jäänud

tegevus migratsiooninõustajate teenusega. See tähendab, et ametnik, kelle

ülesandeks oli suunamisega seotud intsidentidele reageerimine PPA moodulis,

sai mh endale ülesandeks ka migratsiooni nõustamisega seotud ESF aruandluse

koordineerimise ja elluviijale esitamise.

2021. aastal viidi läbi kaks riigihanget, nii teemamoodulite kui ka eesti keele

õppe pakkumiseks. Mõlema hanke võitis Expat Relocation Estonia OÜ.

Vastavalt kohanemisprogrammi vahehindamise muudatusettepanekutele ning

sõlmitud hankelepingule, rakendusid 2021. aasta algusest järgmised

muudatused: töö- ja ettevõtlusmoodulit pakutakse kahe erineva moodulina

(töömoodul ja ettevõtlusmoodul); lisandus eesti keele A2-taseme koolitus ning

eesti keele õpe (nii A1- kui A2-tasemel) toimub baaskeeleta; laste- ja

31

noortemoodul asendati lastehoiuteenusega. Koolituste juurde kuulusid

interaktiivsed tegevused ning õppekäigud omandatu kinnistamiseks. Lepingupartneril oli kohustus välja töötada uuendatud õppetmaterjalid, mille koostamisel võeti arvesse kohanemisprogrammi vahehindamisel tehtud muudatusettepanekuid. 2021. aasta algusest alates kasutatati kõikide koolitusmoodulite juures uusi metoodilisi materjale, eesti keele koolitustel lisaks A1- ja A2-taseme õppekavasid, mis toetasid baaskeeleta eesti keele õppe läbiviimist. Keelekoolitustel osalejad kasutasid õppematerjalina tööraamatut ja sõnavihikut ning Quizlet programmi, A2-tasemel ka lugemikku. Interaktiivse abimaterjalina töötati eesti keele koolituste tarbeks välja eestikeelsed õppevideod (kokku 20). Teemamoodulite koolitustel on kasutusel kümme käsiraamatut erinevatel teemadel (inglise ja vene keeles) ning inglise- ja venekeelsed õppevideod (kokku 36). Tulenevalt COVID-19 leviku tõkestamisega seotud piirangutest, toimus koolituste pakkumine suures osas veebis (Zoom keskkonnas). Osa koolitusi alustas kontaktõppes, kuid COVID-19 olukorra halvenedes mindi üle veebi formaadile. Vastav kirjalik kokkulepe sõlmiti ka rakendusüksusega. Pandeemia lepinguga seatud sihttasemete saavutamist ei takistanud. Kõnealusel aastal toimus 2228 koolituskorda, millest 524 moodustas A1-taseme ja 381 A2-taseme keeleõpe. Baasmooduli koolituskordi oli 369, töömooduli koolituskordi 294 ja ettevõtlusmooduli koolituskordi 318. Peremooduli koolituskordi oli 204, õppimise mooduli koolituskordi 64, teaduse mooduli koolituskordi 74. Koolitusgruppe oli 2021. aastal 156, millest 30 gruppi läbisid koolituse kontaktõppe vormis (1 grupp Narvas, 4 Tartus, 25 Tallinnas) ja 126 gruppi online-keskkonnas. 31.12.2021 seisuga oli kohanemisprogrammi koolitustel osaletud kokku 10235- l korral, mis moodustas 80% kavandatud TAT lõppsihttasemest, väljundnäitajast. 6792-l korral olid koolitustel osalenud uussisserändajad andnud positiivse hinnangu, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud kohanemiskoolituse läbimise tulemusena. See moodustas 76% kavandatud TAT lõppsihttasemest, tulemusnäitajast. Keskmine hinne kohanemiskoolitustele perioodil 2015-2021 oli kõigi teemamoodulite ja A1- ja A2-taseme keeleõppe lõikes 4,69 5-punktisel hindamisskaalal.

Kohanemiskoolituste paremaks tutvustamiseks ja pakkumiseks sihtgrupi seas

jätkas elluviija koos hankepartneriga OÜ Agenda Public Relations 2021. aasta

keskpaigani kohanemisprogrammi teavitustegevustega.

2021.aasta tegevused:

- Uuendati perioodi lõpuni kommunikatsiooni plaani

- Loodi Settle in Estonia blogisse 6 blogilugu (eesti, inglise ja vene

keeles)

- Regulaarsed postitused Settle in Estonia Facebooki kanalis inglise ja

vene keeles

- Kohanemisprogrammi digikampaania sidusgrupi fookusega kevadel

(sh valmis eraldi tutvustav video), lisaks jätkus talve alguses

digikanalites 2020 sügis-talv kampaania 2021. a alguses.

- Kohanemisprogrammi teavitustegevused tööandjatele (online seminar,

sisuturundus artikkel)

- Kohanemisprogrammi strateegia uuendamine

- Varasemalt loodud materjalide uuendamine (vajadus seotud

kultuuriministeeriumisse üle kolimisega) 2021. aasta sügisel kuulutas Kultuuriministeerium välja hanke uue kohanemisprogrammi teavitustegevuste partneri leidmiseks. Hanke võitjaks osutus kommunikatsioonibüroo Callisto OÜ, kellega alustati koostööd 2021.

32

aasta novembris. Vastavalt hanke eesmärgile oli järgneval perioodil (kuni 2022.a lõpp) teavitustegevuste partneri peamiseks eesmärgiks tõsta sidusgrupi ja avalikkuse teadlikust kohanemisprogrammist ja parendada veebilehel settleinestonia.ee kohanemisalast informatsiooni. Plaaniti jätkamist ka teavitustöö uussisserändajatele programmi võimalustest jm jooksvad tööd. 2021. aastal tehtud tegevused:

- Teavitustegevuste kvartali plaan, sh sotsiaalmeedia ja blogi postituste

kava

- Kohanemist toetavad blogilood portaalis www.settleinestonia.ee (2 tk)

- Regulaarsed postitused Settle in Estonia kanalis inglise ja vene keeles

- Kohanemisprogrammi strateegia täiendamine sõnumite osas (eraldi

sõnumid sihtgrupile, sidusgrupile ja avalikkusele)

- Alustati veebilehe www.settleinestonia.ee sisutekstide uuendamisega

2022. aasta

2022.aastal jätkati kohanemiskoolituste pakkumisega, st nii eesti keele õppe (A1

ja A2) kui ka teemamoodulitega.

Kõnealusel aastal toimus 2430 koolituskorda, millest 840 moodustas A1-taseme ja 370 A2-taseme keeleõpe. Baasmooduli koolituskordi oli 442, töömooduli koolituskordi 274 ja ettevõtlusmooduli koolituskordi 230. Peremooduli koolituskordi oli 174, õppimise mooduli koolituskordi 56, teaduse mooduli koolituskordi 44. Koolitusgruppe oli 2022. aastal 169, millest 102 gruppi läbisid koolituse kontaktõppe vormis (3 gruppi Narvas, 20 Tartus, 79 Tallinnas) ja 67 gruppi online-keskkonnas. 31.12.2022 seisuga oli kohanemisprogrammi koolitustel osaletud kokku 12665- l korral, mis moodustas 98% kavandatud TAT lõppsihttasemest, väljundnäitajast. 8444-l korral olid koolitustel osalenud uussisserändajad andnud positiivse hinnangu, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud kohanemiskoolituse läbimise tulemusena. See moodustas 93% kavandatud TAT lõppsihttasemest, tulemusnäitajast. Keskmine hinne kohanemiskoolitustele perioodil 2015-2022 oli kõigi teemamoodulite ja A1- ja A2-taseme keeleõppe lõikes 4,72 5-punktisel hindamisskaalal.

Callisto OÜ ehk teavitustegevuste partneri peamiseks eesmärgiks oli 2022.

aastal tõsta sidusgrupi ja avalikkuse teadlikust kohanemisprogrammist ja

parendada veebilehel settleinestonia.ee kohanemisalast informatsiooni. Selleks

viidi ellu järgmised tegevused:

 Kommunikatsioonistrateegia uuendamine 2022. aasta alguses ja uuesti

2022. aasta lõpus vaatega järgmisesse aastasse.

 Aasta kommunikatsiooniplaani uuendamine ja ajakohasena hoidmine.

 Settle in Estonia veebilehele sisutekstide toimetamine, info lisamine,

muudatusettepanekud.

 Koostatud, tõlgitud ja avaldatud 12 blogipostitust (eesti, inglise ja vene

keeles).

 Koostatud ja ajakohastatud temaatiline meedialist.

 Koostatud, tõlgitud ja välja saadetud 3 pressiteadet (eesti, inglise ja

vene keeles).

 Koostatud, tõlgitud ja avaldamiseks saadetud 4 artiklit (eesti, inglise ja

vene keeles).

 Korraldatud 2 meediaintervjuud.

 Koostatud ja saadetud 6 uudiskirja erinevatele sihtrühmadele

(tööandjad, haridusasutused, partnerid), seotud kontaktide nimekirjade

haldamine.

33

 Sotsiaalmeedia haldamine vastavalt plaanile ja vajadustele.

Regulaarsed postitused Facebook’i lehel, loodud Instagram ja LinkedIn

kontod, korraldatud tasulised kampaaniad.

 Ettevalmistatud ja läbiviidud 2 üritust: 1 kohalike omavalitsustele,

teine Ida-Viru tööandjatele.

2023. aasta

2023.aastal jätkati kohanemiskoolituste pakkumisega, st nii eesti keele õppe (A1

ja A2) kui ka baasmooduliga. Kuna huvi kohanemiskoolituste vastu oli nii suur,

et registreerimise avanemisel said kohad täis mõne tunniga, otsustati korraldada

kõik koolitused veebis, nii keeleõppe kui ka baasmooduli koolitused. See andis

võimaluse pakkuda koolitusi suuremale isikute arvule.

2023. aasta esimesel poolaastal toimus 1 010 koolituskorda, millest 65 moodustas A1-taseme ja 382 A2-taseme keeleõpe. Baasmooduli koolituskordi oli 563. Kõik koolitused toimusid online-keskkonnas. 30.06.2023 seisuga on kohanemisprogrammi koolitustel edukalt (s.t. koolitust ei ole katkestatud), osaletud kokku 13 675 korral, mis moodustab 106,5% kavandatud TAT lõppsihttasemest, väljundnäitajast. 8958-l korral on koolitustel osalenud uussisserändajad andnud positiivse hinnangu, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud kohanemiskoolituse läbimise tulemusena. See moodustab 99,6% kavandatud TAT lõppsihttasemest, tulemusnäitajast. Kohanemiskoolitustel osalejatelt koguti perioodil 2015 – 2023 enesehinnangulist tagasisidet üldpädevusnõuete saavutamise kohta. Osalejatel paluti hinnata ka koolituste praktilist korraldust - ajakava, koolituse struktuuri, korraldamist ning koolitajat- hindamisskaalal 1-5 (sealjuures 1 tähendas „üldse mitte rahul“ ja 5 tähendas „väga rahul“). Läbi aastate on koolituste tagasiside olnud osalejate poolt väga positiivne, sealjuures koolituse korralduslikele aspektidele. Kõige kõrgemalt on hinnatud koolitajaid - 4,92 punkti 5 punkti skaalal (2015 – 2023 keskmine). Tagasisidevormis oli ka avatud küsimus kommentaaride edastamiseks, mis andis elluviijale võimaluse saada sihtrühmalt vabas vormis tagasisidet ja ettepanekuid.. Neid ettepanekuid (nt keeleõppes A2 taseme lisamine, töö- ja ettevõtlusmooduli lahku löömine) sai arvesse võetud ka kohanemisprogrammi arendamisel.

Tegevuse nr ja

nimetus

2.3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.3.3.1. Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse

väljaselgitamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.03.2015-30.06.2022 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.03.2015-

30.06.2022

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2015. aasta

Aastal 2015 viis elluviija läbi tugivõrgustiku I ja II kohtumise Tallinnas, Tartus

ja Narvas kokku 99 isiku (I kohtumisel 40, II kohtumisel 59) osalusel töö ja

ettevõtluse ning talendipoliitika ja sotsiaalteenuste teemadel. Kohtumistel anti

ülevaade uussisserändajate ja kohanemispoliitika teemalistest arengutest ning

kaardistati uussisserändajatega seotud avalike teenuste probleeme ja

arendamisvajadusi regiooniti, mille põhjal oleks võimalik alustada 01.01.2017

tegevusega 2.3.3.2. „Teenuste arendamine“. Elluviija koostas iga teema, st töö-,

ettevõtluse- ning sotsiaalvaldkonna teenuste kohta probleemide ja

arenduslahenduste kaardistuse, mis esitati koos kohtumiste kutsete ning

kohtumisjärgsete kokkuvõtetega võrgustikupartneritele.

34

Lisaks teenuste kaardistamisele ning erinevate uussisserändajatega seonduvate

teemade tutvustamisele, tõid kohtumised kokku kohaliku tasandi olulisemad

osapooled, kes uussisserändajatega kokku puutuvad. Kohtumistel osalesid nii

kohalike omavalitsuste, riiklike teenusepakkujate regionaalsete või kohalike

esinduste, tööandjate ja ülikoolide esindajad. Samuti käsitletud valdkondades

tegevusi ellu viivad või teenuseid pakkuvad SA-d, MTÜ-d, äriühingud.

Kohtumised olid edukad nii osalejate arvu, teadlikkuse tõusu kui ka sisendi

andmise poolest teenuste arendamisse ja poliitika planeerimisse. Võrreldes 2015

I kohtumisega oli II kohtumine osalejateringi poolest tunduvalt laiem, samuti oli

kasvanud osalejate teadlikkus riigipoolsetest tegevustest uussisserändajate

kohanemise toetamisel. Lisaks tõid osalejad esile varasemast teadmata teenuseid

puudutavaid kitsaskohti, mille arendamisega elluviija alates 2018. aastast algust

teeb.

Kohtumistel osalenud partnerite tagasiside tugivõrgustiku kohtumistele oli

positiivne ning taoliste tegevuste edasist elluviimist peeti igati vajalikuks.

Osalejad avaldasid soovi panustada ka edasiselt. Mõningaks probleemiks osutus

kohtumistel osalenud inimeste vahetumine, mistõttu tuli osa ajast pühendada

võrgustiku eesmärkide korduvale tutvustamisele. Samuti selgus, et võrgustikus

osalejad vajavad teenuste reaalseks arendamiseks planeeritust suuremat tuge

ning motiveerimist. Initsiatiivi teenuste arendamiseks konkreetseid ettepanekuid

esitada pärsib organisatsioonide reaalne võimekus probleeme sõnastada,

teenuseid arendada või olemasolevate teenuste pakkumist laiendada. Elluviija

pöördus ka asjassepuutuvate ministeeriumide poole teenuste arendamise

valmisoleku suurendamiseks, kuid hindas siiski, et indikaatori „Arendatud või

väljatöötatud teenuste arv“ täitmine võib osutuda ilma tugevama juhtimiseta

problemaatiliseks.

2016. aasta

2016. aastal viis elluviija läbi tugivõrgustiku III ja IV kohtumise Tallinnas,

Tartus ja Narvas kokku 111 inimese (III kohtumisel 40, IV kohtumisel 71)

osalusel vabatahtliku töö ja pikemaajalisema lõimumise ning tugivõrgustiku

raames arendatud ja arendatavate teenuste teemadel. Samuti anti kohtumistel

osalejatele ülevaade uussisserändajate ja kohanemisvaldkonna poliitika

teemalistest arengutest ning kaardistati uussisserändajatega seotud teenuste

probleeme ja arendamisvajadusi. Elluviimise käigus ning tulenevalt

tugivõrgustiku partnerite tagasisidest ei korraldatud 2016. tegevuskavas

planeeritud kohtumist teemal „Kohaliku omavalitsuse ning kohaliku tasandi

organisatsioonide koostöö ja roll teenuste pakkumisel“.

III kohtumise käigus kaardistatud uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses ja

töös osalemise takistuste lahendamiseks kohtus elluviija Vabatahtlike Värava,

MTÜ Kodukandi, Balti Uuringute Instituudi (IBS) ja Rahvusvahelise

Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Eesti esindusega ning pani paika esmase

teenuse arendamise kava. 2017. aastal tehti ettevalmistusi uussisserändajatele

vabatahtlikus tegevuses osalemise teenuse väljatöötamiseks ja arendamiseks.

IV kohtumisel tutvustati osalejatele uudseid uussisserändajatele suunatud

teenuseid – Tartu Rahvusvahelise Maja kontseptsiooni ning PPA

migratsioonialase õigusliku nõustamisteenuse kontseptsiooni, millest viimane

käivitati 2017. aasta I kvartalis.

Elluviija hinnangul olid tugivõrgustiku kohtumised edukad nii kohtumisel

osalejate arvu kui sisulise arutelu poolest. Tõusnud oli osalejate teadlikkus

35

uussisserändajatest ning kohanemisvaldkonna poliitikaplaneerimisest. Osalejad

teadvustasid rohkem oma rolli seonduvalt uussisserändajatega, kuid tõeline

teenuse omaniku- ja vastutustunne kujuneb elluviija hinnangul ajapikku

pidevate tugivõrgustiku kohtumiste ja omavahelise suhtluse ning infovahetuse

teel.

Kohtumistel osalenud partnerite tagasiside tugivõrgustiku kohtumistele oli

positiivne ning omavahelise koostöö edendamist ja kohtumiste korraldamist

peeti äärmiselt vajalikuks. Tulenevalt madalast „omanikutundest“ vajasid

võrgustikus osalejad teenuste reaalseks arendamiseks planeeritust suuremat tuge

ning motiveerimist. Initsiatiivi teenuste arendamiseks konkreetseid ettepanekuid

esitada pärssis organisatsioonide reaalne võimekus probleeme sõnastada,

teenuseid arendada või olemasolevate teenuste pakkumist laiendada.

I ja II tugivõrgustiku kohtumistel kaardistatud teenuste osas kohtus elluviija

2016. aastal Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega (HEAK), eesmärgiga

arendada uussisserändajatele suunatud ettevõtlusega alustamise ingliskeelse

baaskoolituse teenust. Tulenevalt haldusreformist ning HEAKi kuulumisest

maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikku, oli ebaselge millises vormis

MAK-id jätkavad. MAK-ide struktuuri ümberkorraldamise järgselt plaanis

elluviija jätkata teenuse arendamiseks ettevalmistavate tegevustega.

Elluviija kohtus kohanemisprogrammi ja teenuste seminari raames PPA

ametnikega, et detailsemalt tutvustada ja anda ülevaade kohanemisprogrammist

ning arutada programmi efektiivsemat rakendamist. Samuti arutati ning

kaardistati PPA uussisserändajatele suunatud teenuste senist pakkumist,

kitsaskohti ja arendamisvajadusi- ning võimalusi. Elluviija hinnangul paranes

PPA ametnike teadlikkus kohanemisprogrammist ning uussisserändajate

suunamisest programmi.

2016. aastal viis elluviija läbi uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise

ja hindamise metoodika väljatöötamise hanke, mille võitis Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Teenuste arendamise ja

hindamise metoodika esmaversioon valmis 2016. aasta lõpuks ning valminud

metoodika esmaversiooni tutvustati ka tugivõrgustikus osalevatele partneritele

tagasiside saamiseks. Elluviija hinnangul esines RAKE meeskonna ja elluviija

koostöös mõningaid probleeme tulenevalt RAKE meeskonna pidevast

vahetumisest. Probleemid lahendati pideva tellija ja pakkuja vahelise

kommunikatsiooni teel. 2017. aastal viis RAKE lõpuni juhtumianalüüsid, mille

põhjal testiti väljatöötatud metoodikat. Metoodika lõppversioon valmis 2017.

aasta I kvartalis.

Alustamaks 2017. aastal 2.3.3.2. „Teenuste arendamine“ tegevustega, koostas

elluviija esialgse tugivõrgustiku kontseptsioonidokumendi, mis toetaks

tugivõrgustiku tegevuste efektiivset koordineerimist ning kaardistatud teenuste

süstemaatilist arendamist. Kontseptsiooni rakendamiseks ning elluviija

toetamiseks tegevuste elluviimisel planeeris elluviija 2016. aastal, et hangib

2017. aastal tugivõrgustikku koordineeriva partneri.

Elluviija kaardistas tegevuse raames toimunud kohaliku tasandi tugivõrgustike

kohtumiste ning võrgustikupartnerite arutelude põhjal arendamist ja/või loomist

vajavaid teenuseid ning seeläbi täpsustas uussisserändajate ja teenusepakkujate

ootusi teenustele. Kohtumiste tulemusena joonistus välja võrgustikupartnerite ja

teenusepakkujate reaalne võimekus uussisserändajatele suunatud teenuseid

arendada. Elluviija hinnangul oli vajadus muuta senist arendatavate teenuste

arvestamise metoodikat, mis lähtus 2014. aasta uuringust „Uussisserändajate

36

kohanemise toetamine Eestis: valikud ja poliitikaettepanekud tervikliku ja

jätkusuutliku süsteemi kujundamiseks“. Antud uuring tõi välja arendamist

vajavate teenuste valdkonnad, kuid ei täpsustanud teenusepakkujate võimekust

teenuseid arendada ning ei toonud detailsemalt ka välja, kuidas peaks kõige

efektiivsemalt ning kulutõhusamalt teenuseid arendama. Kirjeldatud

kitsaskohtade põhjal ning neist lähtuvalt oli elluviija hinnangul vajadus asendada

senine teenuste arvestamise metoodika üksikteenuse põhiselt lähenemiselt

kindlapiirilise ja terviklahenduse põhise lähenemisega, mille tulemusena

arendatakse teenuseid tsentraalselt ning alamteenused komplekteeritakse

tervikuks. Seeläbi väheneb teenuste arendamise killustatus ning alaneb teenuste

arendamisega kaasnev administratiivkoormus. Teenuse arendamise metoodika

muudatusest tulenevalt esitas elluviija rakendusasutusele taotluse muuta

toetatava tegevuse 2.3. tulemusnäitaja sihttaset „Arendatud või väljatöötatud

teenuste arv“ sajalt (100) kahekümne viiele (25). Tugivõrgustiku partnerite ja

teenuspakkujate võimekuse tõstmiseks teenuste arendamisel jätkas elluviija

parimate praktikate ja koolituste korraldamist. Samuti toetas

võrgustikupartnereid ja teenusepakkujaid teenuste arendamisel 2017. aasta I

kvartalis valmiv eelkirjeldatud uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise

ja hindamise metoodika koos praktilise juhendmaterjaliga.

2017. aasta

2017. aasta I kvartalis valmis 2016. aastal tellitud uussisserändajatele mõeldud

teenuste arendamise ja hindamise metoodika koos praktilise juhendmaterjaliga

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) poolt. Töö raames viis

RAKE läbi ka juhtumiuuringud ning tegi analüüsi tulemusena soovitusi

metoodika rakendamiseks. Väljatöötatud metoodika võeti aluseks

meetmetegevuse 2.3.3.2. „Teenuste arendamine“ elluviimisel.

2017. aastal korraldas elluviija tugivõrgustiku kohtumisi avaliku, era- ja kolmanda sektori osalusel mõlemal poolaastal. Tugivõrgustiku kohtumised (V kohtumine) toimusid juuni alguses Tallinnas ja Tartus. Tartu kohtumisele kutsuti ka Narva ja ülejäänud Ida-Virumaa piirkonna organisatsioonide esindajad. Kohtumise peateemaks olid „Kohalike omavalitsuste ja kohaliku tasandi organisatsioonide koostöö, praegune ja tulevane võimalik roll uussisserändajate kohanemist toetavate teenuste pakkumisel“ ning „Eesti keele õppe võimalused täiskasvanud välismaalastele“. Tugivõrgustiku VI kohtumisi ei korraldatud elluviija poolt 2017. aasta tegevuskavasse planeeritud kohtumiste üleplaneerimise tõttu (tegevuskava järgi kokku 10 kohtumist). Samuti oli planeeritust ajamahukam parimate praktikate seminaride korraldamine välisekspertide osalusel.

Seonduvalt tugivõrgustike edasise koostöö osas nõustuti mõlemal kohtumisel, et

taolised arutelu- ja koostööseminarid on vajalikud ning peaksid aset leidma ka

edaspidi. Sarnaselt eelmisele kohtumisele rõhutati üle-eestilise kohtumise

vajalikkust ning arutelude hulga suurendamist kohtumistel. Mõlemal kohtumisel

nõustuti, et keeleõppe võimaluste pilt on väga kirju ja kohati segadusse ajav.

Erinevad võimalused on tihtilugu loodud ja olemas, kuid teadlikkus neist on nii

uussisserändajate kui ka tugivõrgustiku liikmete seas madal. Ühe võimaliku

lahendusena pakuti välja näiteks erinevate digitaalsete/paberkandjatel

teekaartide (roadmapide) koostamine, kus oleks tervikpilt võimalustest

(eelkõige kliendivaates) välja toodud. Lisaks toodi välja, et edaspidi peaks

kohtumistele kaasama rohkem ettevõtjaid ja võimalusel uussisserändajaid.

Kohtumistel osalenud KOV ametnikud tõstsid esile, et on erinevatest

tsentraalsetest uussisserändajatele suunatud teenuste arendamistest väga

huvitatud (nõustamisteenus, vabatahtlike värav jne), kuna küsimusi teenuste

osas laekub üha tihedamini, kuid tihtilugu kõige uuemat ja terviklikumat infot

siiski pole.

37

Tugivõrgustiku üldkohtumine (VI) toimus oktoobris 2017 Narvas ning oli

mõeldud ühiskohtumisena Tallinna, Tartu ja Narva tugivõrgustiku liikmetele.

Kohtumise peateemaks oli „Välismaalaste haridus Eesti koolis“ – nii

seadusandlikust perspektiivist kui ka pikaajalisest praktilisest kogemusest ning

ühtlasi kaardistada KOV-ide üldine kogemus ja võimekus antud teemal. Lisaks

oli kohtumise fookuses anda ülevaade Töötukassa nõustamisteenustest, mis on

suunatud muuhulgas uussisserändajatele. Kohalolijad nentisid, et teema on

kindlasti aktuaalne ning kokkupuude uussisserändajatest laste ning nende

vanematega on kasvutrendis. Ühtlasi nõustuti, et esmase kohanemise puhul on

haridusele juurdepääs võtmeküsimusega sõlmpunkt ning siinkohal võimalikult

sujuv toimimisloogika on kindlasti oluline. Murekohtadena kaardistati asjaolu,

et tihtilugu uussisserändajatest laste saabumine tuleb ootamatult ning mitte

kooliaasta alguses, seega tegevus peab olema operatiivne ning planeerimiseks

praktikas väga aega ei ole. Põgusalt puudutati ka uussisserändajate saabumist

näiteks venekeelsesse kooli ning sealse eesti keele õppe temaatikat ja

tagasipöördujate olukorda eestikeelses koolis. Samuti tuleks kaaluda variante ja

leida võimalusi, kuidas uussisserändajate laste vanematega suheldes vähendada

õpetajate täiendavat koormust jagada lastevanematele infot teiste kohanemist

toetavate teenuste kohta, mis ei ole seotud hariduse omandamisega.

2018. aasta 2018. aastal korraldas elluviija tugivõrgustiku kohtumisi avaliku, era- ja kolmanda sektori osalusel esimesel poolaastal. Tugivõrgustiku kohtumised (VII kohtumine) toimusid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Kohtumise peateemaks oli uussisserändajate suurem kaasamine ning sotsiaal- ja tugivõrgustike loomine. Täpsemalt käsitleti 2018. aasta mais toimunud Portugali uussisserändajate esmase vastuvõtu ja kohanemise parimate praktikate õppereisi kokkuvõtteid, rahandusministeeriumi poolt juhitud riigimajade projekti ning nii eesti keele majade kui ka Tallinna Rahvusvahelise Maja avamise võimalikku mõju võrgustike tekkimisele. Kõigilt kohtumistelt koguti vajalikku sisendit loodavate majade arendamiseks ning uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse pakkumiseks. Tugivõrgustiku VII kohtumisi ei korraldatud elluviija poolt kuna kohtumiste ettevalmistamisel selgus, et Kultuuriministeeriumil on plaanis korraldada sarnase sisuga (ettevõtjad ja erasektor uussisserändajate kohanemisprotsessis) kohtumisi, sestap otsustati esmalt omavahel kokku leppida ühisosad ning seejärel korraldada kohtumised. Kuna kohtumiste ettevalmistamisesse kaasatavate partnerite ring kasvas veelgi (EAS, Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon, INSA), siis lükkus kohtumise korraldamine 2019. aasta esimesse kvartalisse. Tugivõrgustiku partnerite ühiskohtumisi ei korraldatud, kuna see osutus logistiliselt keeruliseks ning ka potentsiaalsete osalejate hulk jäi ühiskohtumise jaoks madalaks, mistõttu otsustati keskenduda piirkondlikele tugivõrgustiku kohtumistele ning tugivõrgustiku partneritega üks-ühele kohtumistele. 11.05.2018 siseministri käskkirjaga muudetud ja kinnitatud TAT-is pikendati

alategevuse elluviimise aega seniselt 31. detsembrilt 2018. a kuni 31.

detsembrini 2021. a, et tagada ajakohane sisend punktis 2.3.3.2 kirjeldatud

alategevusele Teenuste arendamine, mille elluviimine kestab 31. detsembrini

2022. a.

Kavandatud uussisserändajate uuringu hange kuulutati välja koos alategevuse

2.2.3.3 Materjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine

raames planeeritud kohanemiskoolituste vahehindamise hankega riigihangete

registris 25.10.2018. Tegemist oli ühishankega ning elluviija otsustas riigihanget

osadeks mitte jagada, sest elluviija eesmärk oli saada terviklik ja võimalikult

laiapindne analüüs Eestisse elama asunud uussisserändajate kohanemisest

38

Eestis. Kuna uussisserändajate kohanemisprogramm on uussisserändajate

kohanemise poliitikavaldkonna üks põhitegevusi ja üks esmaseid riiklikke

teenuseid, mida Eestisse saabunud uussisserändajale riigi poolt pakutakse ning

mis toetab nende Eestis kohanemist, ei olnud otstarbekas kohanemisprogrammi

hindamist eraldiseisvalt tellida. Lisaks oli antud lähenemise näol tegemist

majanduslikult soodsama lahendusega, võimaldades kokku hoida piiratud

vahendeid kuna analüüsi jaoks oli vaja täita kattuvaid ülesandeid, nt läbi viia nii

küsitlusi kui fookusgrupiintervjuusid, mis kattusid nii kohanemisprogrammi

vahehindamise kui ka uussisserändajate kohanemisega seotud rakendusuuringu

läbiviimisega, läbi töötada samu alusmaterjale jms.

Leping eduka pakkujaga plaaniti sõlmida 2019. a jaanuaris ning tööde

teostamise lõpptähtajaks määrati november 2019. a.

2019. aasta

Vastavalt 2019. aasta tegevuskavale tellis elluviija tugivõrgustike kohtumiste

läbiviimise metoodika, mille abil oleks võimalik läbi viia struktureeritud

arutelusid, ajurünnakuid ja diskussioone ning mis toetaksid arendamist vajavate

teenuste ja nende pakkumise võimekuse väljaselgitamisel lahendustele

orienteeritust. Töövõtuleping sõlmiti 14.05.2019 MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni

Laboriga. Koostöös MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga viis elluviija läbi

tugivõrgustiku kohtumisi avaliku, era- ja kolmanda sektori osalusel nii esimesel

kui ka teisel poolaastal. Kuna tugivõrgustiku kohtumised ühendati metoodika

arendamisega, oli esimese poolaasta kohtumiste teemaks uussisserändajatele

osutatavate teenuste teadlikkus siht- ja sidusgrupi seas ja teise poolaasta

kohtumised keskendusid teemadele nagu vaimne tervis ja rahvusseltside

võimestamine. Valminud metoodikat (uuringut ja soovitusi) oli plaanis

kasutatada edasiste tugivõrgustike kohtumiste planeerimisel ja korraldamisel.

25.10.2018 riigihangete registris välja kuulutatud uussisserändajate uuringu

hankeleping nr 14-12.2/605-1 eduka pakkujaga sõlmiti 23.01.2019. Tegemist oli

ühispakkumisega ja pakkujateks olid MTÜ Balti Uuringute Instituut ja Velvet

DP OÜ. Uuringu tulemusi tutvustati partneritele, sihtgrupi ja sidusgrupi

esindajatele 11.12.2019 toimunud seminaril.

2020. aasta

Tagamaks tugivõrgustike kohtumiste eesmärgipärasus ning tulemuslikkus, viis

elluviija koostöös partneritega (Tartu linn ja Tallinna Kesklinna Valitsus) 2020.

aastal tugivõrgustike kohtumised läbi uue metoodika alusel, mille abil oli

võimalik läbi viia struktureeritud arutelusid, ajurünnakuid ja diskussioone ning

mis toetasid arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise võimekuse

väljaselgitamisel lahendustele orienteeritust. Tugivõrgustiku kohtumised

toimusid Tallinnas 28.10 ja Tartus 19.11. Edaspidi planeeriti tugivõrgustike

kohtumisi korraldada eelkõige partnerite eestvedamisel.

Fookusgrupiintervjuude läbi viimise lähteülesande koostamist alustati 2020.

aastal ning leping oli plaanis sõlmida aastal 2021.

2021. aasta

2021. aastal sõlmis elluviija töövõtulepingu Eesti Uuringukeskus OÜ-ga, kelle

peamiseks ülesandeks on uussisserändajate kohanemise valdkonnaga seotud

osapooltega fookusgrupi intervjuude läbi viimine. 2021. aastal viidi läbi

intervjuud kahel teemal:

1) pikaajaliste viisadega Eestis viibivate välismaalaste teadlikkus riigiinfost;

2) rahvusvahelise kaitse saajate kohanemine Eestis.

Lisaks alustati teemaga:

 pererändega Eestisse saabunud välismaalaste kohanemine Eestis.

39

Kuna fookusgrupi intervjuude skoobis on mh ka olemasolevate teenuste edasi

arendamine, siis alates 2022. a kajastati lepingu tegevusi alategevuse 2.3.3.2 all

ehk teenuste arendamise kategoorias.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.3.3.2. Teenuste arendamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-30.06.2023 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2017-

30.06.2023

40

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2017. aasta

2017. aasta esimeses pooles koostas elluviija ülevaate uussisserändajatele

suunatud 2017. aastal enim arendamist vajavatest kohanemist toetavatest

teenustest, milleks olid:

1. PPA nõustamisteenus koos PPA veebilehe arendamisega;

2. vabatahtlikus tegevuses osalemise võimestamine;

3. perearstiteenuse parendamine;

4. alustava ettevõtja baaskoolituse arendamine;

5. uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse

pakkumine rahvusvaheliste majade osana Tartus ja Tallinnas.

Nimetatud teenused ja nende arendamisvajadused olid perioodil 2014-2016

toimunud uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumiste tulemus, kus elluviija

kaardistas koostöös kohaliku tasandi ning avaliku, era- ja kolmanda sektori

koostööpartneritega esmased arendamist vajavad teenused ning nende

arendamisvõimalused, mille arendamise ja väljatöötamisega alustati 2017.

aastal.

Alategevuse raames sõlmis elluviija partnerluslepingu PPA-ga, et töötada välja

ja rakendada kahte tegevust:

1. nõustamisteenuse väljatöötamine ja rakendamine;

2. nõustamisteenust tutvustava ning rändealast infot pakkuva kasutajasõbraliku

eesti-, inglis- ja venekeelse veebirakenduse väljatöötamine PPA veebilehele

ning veebilehe ajakohastamine.

2017. aastal palkas PPA migratsioonialase nõustamisteenuse pakkumiseks neli

nõustajat, kellest kaks alustasid tööd Tallinnas, üks Jõhvis ja üks Tartus (viimase

tööpiirkonnaks ka Pärnu). Nõustajad palgati alates 01.01.2017. Nõustajate

ülesanne oli pakkuda migratsioonialastes küsimustes juriidiliselt korrektset nõu

ja pakkuda võimalikke erinevaid lahendusi välismaalastele, nende Eestisse

kutsujatele, teistele asutustele, sotsiaalpartneritele ja PPA siseselt. Nõustamine

toimus sidevahendite kaudu (telefon, email, paberkiri, Skype), vahetute

kohtumiste ja koolituste kaudu.

Nõustamisteenuse väljatöötamiseks ja rakendamiseks viidi ellu kahekuuline

õppe- ja teenuse väljatöötamise periood ajavahemikus jaanuar-veebruar.

Nõustajad said vajalikke koolitusi ning osalesid ise teenuse lõplikus

väljatöötamises ning kokkulepete sõlmimises. Nimetatud perioodi jooksul

kohtusid nõustajad ka oluliste partneritega, kellega oli vaja igapäevaselt

koostööd teha (nt Maksu-ja Tolliamet, Töötukassa, Ettevõtluse Arendamise

Sihtasutus, Kaubandus-Tööstuskoda, ülikoolid, välisministeerium ja PPA

erinevad osapooled, kellel puutumus nõustamisteenuse tööga).

Nõustamisteenuse reklaamimiseks koostas PPA eraldi kommunikatsiooniplaani.

Teenust reklaamiti erinevates ajalehe artiklites, televisioonis, raadios, PPA ja

partnerite veebilehel. Teenuse kohta info saamiseks avas PPA eraldi domeeni

www.migrationadvice.ee, mida reklaamisid ka partnerid oma välisveebis.

Teenuse osutamiseks loodi üks infotelefon 612 3500 ja üks emaili aadress

[email protected] ning üks Skype for Business konto

EstonianPolice_MigrationAdvice, mille kaudu kõik nõustajad teenust pakkusid.

Teenuse reklaamimiseks telliti ja jagati võtmekohtadesse kolmes keeles

infokaardid. Samuti koostati teenuse reklaamimiseks vajalik pildimaterjal, mida

kasutati ajalehtedes, veebis ja koolitusmaterjalides.

Nõustamisteenus käivitus ning seda hakati avalikult pakkuma alates 01.03.2017.

Nõustajad vastasid migratsioonialastele küsimustele juba varasemal

41

koolitusperioodil, kuid siis toimus see juhendaja vahendusel. Teenus võeti kohe

positiivselt klientide poolt vastu ning enne selle käivitumist olid juba sõlmitud

mitmed kokkulepped partneritega, esineda nende korraldatavatel infopäevadel

tööandjatele erinevates piirkondades.

Jõhvis paikneva nõustajaga lõpetati töösuhe 9.11.2017. Kuna Jõhvi nõustaja

puudus pikalt töölt enne töösuhte lõpetamist, oli kogu Eesti nõustamisteenust

alates augustist peamiselt korraldanud Tallinna ja Tartu nõustajad. Arvestades

aga nõudlust migratsiooni nõustamisteenuse järele, peeti ilmtingimata

vajalikuks ka neljanda koha täitmist esimesel võimalusel. PPA korraldas

novembri alguses konkursi koha täitmiseks, esimese konkursi käigus sobivat

kandidaati ei leitud. Uus konkurss toimus 2018. aasta jaanuari lõpus.

2017. aasta jooksul nõustati kokku ligi 10 000 korral, mis näitas, et vajadus

teenuse järgi ja infolevimine teenuse olemasolu kohta oli olemas. Samas ei olnud

eesmärk sellises mahus nõustamisega jätkata, sest üksjagu pöördumistest olid

sellised, mida saab lahendada PPA üldine infotelefon ja puudub otsene vajadus

kvalifitseeritud migratsiooninõustaja abile. Põhiline nõustamine toimus

telefonikõnede ja e-maili teel. Kuigi kohtumiste ja Skype nõustamiste arv oli

väiksem, olid need siiski vajalikud viisid teenuse osutamiseks, kuna oli kliente,

kelle küsimuste lahendamiseks oli oluline vahetu kohtumine või videokõne

lahendus, et üksteist paremini mõista ja ennast selgemini väljendada.

2017. aasta jooksul osalesid nõustajad mitmetel partnerite (nt Töötukassa,

Kaubandus-Tööstuskoda) korraldatud infopäevadel ja viisid iseseisvalt läbi

koolitusi migratsiooni teemadel. Nõustajate abiga korraldas PPA 18.04.2017

õpperände infopäeva, kuhu olid kutsutud õppeasutuste esindajad, kes

välismaalasi Eestisse kutsuvad. 20.11.2017 korraldasid migratsiooninõustajad

ümarlaua ehitussektori peatöövõtjatele. Koostöös menetlusüksustega leiti, et on

vaja tõsta peatöövõtjate teadlikust migratsiooni reeglitest, arvestades, kui palju

rikkumisi on tuvastatud just ehitussektoris. PPA otsustas jätkata selliste ürituste

korraldamisega kogu tegevuse perioodi vältel, kuna see lähendab oluliselt

osapooli ning on tõhus ennetus erinevate probleemide ära hoidmiseks.

Nõustamisteenuse kvaliteeti mõjutab ka nõustajate ja PPA rändemenetlejate

omavaheline hea koostöö ning sarnaste põhimõtete rakendamine. Selleks

korraldati regulaarseid kohtumisi, kus osalevad nii menetlejad kui nõustajad.

Esimene pikem infopäev nõustajate ja menetlejate vahel toimus 08.06.2017,

mille käigus lahendati praktikas tõusetunud küsimusi ja probleeme ning anti

tagasisidet.

Nõustamisteenus on klientide poolt hästi vastu võetud ja tagasiside läbi

tänukirjade ja otsekontaktide on positiivne. Kiidetakse teenuse kiirust ja

nõustajate abivalmidust ning professionaalsust.

PPA veebilehel migratsioonialase teabe ajakohastamine ja kasutajasõbraliku

rakenduse väljatöötamisega alustas PPA sügisel 2017. Töö tegemiseks toimusid

esiteks kohtumised PPA kommunikatsioonibüroo ja migratsiooninõustajaga, kus

selgitati täpsemalt oma ootusi ja vajadusi ning PPA uue välisveebi

kontseptsiooni ja võimalusi. Partneri eestvedamisel korraldati vestlusring

huvigruppide esindajatega, kes jagasid praktikast tulenevaid ootusi ja vajadusi

migratsioonialase info kohta. Vestlusringis osalesid esindajad TTÜ-st, EAS-ist,

Move My Talentist ja migratsiooninõustajad, mille põhjal koostati uuendatud

veebitekstid. 2017. aastal veebirakendust ei realiseeritud tulenevalt PPA üldise

veebilehe arendamise viibimisest. Teostatud töö kavatseti lõpuni viia 2018.

aastal koos PPA uue välisveebi rakendamisega.

42

Ülejäänud arendatavad teenused olid 31.12.2017 planeerimis- ning

arengujärgus. Näiteks toimusid vabatahtlikus tegevuses osalemise

soodustamiseks ning vabaühenduste võimestamiseks mitmed kohtumised

vabaühendustega kokkupuutuvate asutustega. Antud teenuse arendamisega

plaaniti algust teha 2018. aasta esimeses pooles. Ülejäänud teenuste arendamine

oli viibinud kuna esialgu planeeritud hanget tugivõrgustiku tööd koordineeriva

partneri leidmiseks 2017. aastal ei korraldatud tulenevalt hanke sisu keerukusest.

Elluviija nägemuses oleks kulunud riigihanke korras leitud teenusepakkuja

koordineerimisele võrdväärselt ressurssi kui oleks kulunud selleks

tugivõrgustiku koordineerimisele elluviija poolt. Viimaks tulemuslikult ellu

meetmetegevus 2.3 „Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine“ jõudis elluviija järeldusele, et vajalik on palgata meetme

vahenditest täiendav personal tugivõrgustiku töö koordineerimiseks ning

teenuste arendamise korraldamiseks.

Tervikuna oli elluviija hinnangul teenuste arendamine võrdlemisi pikk ning

aeganõudev protsess ning seda eriti elluviija haldusalasse mittekuuluvate

teenuste ja teenusvaldkondade puhul. Efektiivne ja tulemuslik teenuste

arendamine nõuab väga häid teadmisi riigihangetest, avalike konkursside

korraldamisest ning eeldusi, et arendatavate teenuste omanikel on piisav

valmisolek, ressursid ning teadmised.

2018. aasta 2018. aastal jätkas elluviija arendamist ja väljatöötamist vajavate teenuste kaardistamise põhjal ning 2017. aastal tugivõrgustiku partneritega kinnitatud enim arendamist vajavate teenuste arendamise ja/või väljatöötamisega. 2018. aastal arendatavad teenused olid:

6. PPA välismaalaste õiguslik nõustamisteenus ning PPA kodulehele www.politsei.ee mitmekeelse veebirakenduse loomine;

7. Uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemisvõimaluste loomine ja vabatahtlike ühenduste võimestamine;

8. Perearstiteenuse kättesaadavuse parendamine; 9. Alustava ettevõtja baaskoolituse arendamine – asendus rändestatistika

teenuse arendamisega; 10. Uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse

pakkumine – asendus rahvastikuregistri teenuse arendamisega. 2018. aastal jätkas PPA migratsioonialase nõustamisteenuse arendamise ja pakkumisega. 2018. aasta jooksul nõustati kokku ligi 15 000 korral, mis oli ligikaudu 5000 nõustamise võrra suurem kui 2017. aastal. See näitas, et vajadus, teadlikkus ning nõudlus PPA migratsioonialase nõustamisteenuse järgi oli kasvanud. Vaadates kuude lõikes, siis suurem nõustamiskoormus oli olnud mais, augustis ja oktoobris, mis oli seletatav õpi- ja töörände alaste küsimuste kõrghooaegadega. Võrreldes 2017. ja 2018. aasta keskmisi näitajaid ühes kuus, võis järeldada, et peamiseks nõustamiskanaliks oli telefoni teel nõustamine ning teisel kohal kirjalikult päringutele vastamine. Vahetu kohtumise teel nõustamisi ühes kuus oli 2018. aastal keskmiselt 44 ja Skype teel nõustamisi keskmiselt 15 korda kuus. Keeleliselt jagunesid pöördumised nii, et 41% nõustamisest olid eesti keeles, 30% vene keeles ja 29% inglise keeles. Eestikeelsed pöördujad olid valdavalt välismaalaste kutsujad (tööandjad, õppeasutused, pereliikmed) või nende või taotlejate esindajad. 2018. aasta jaanuaris korraldasid migratsiooninõustajad õppeasutustele seminari Tartus, kus käsitleti välistudengitega ja õppeasutuse kui kutsujaga seotud küsimusi. Aasta jooksul osalesid ja koolitasid nõustajad ka tööandjaid kokku 25-

43

l infopäeval ja koolitusel, mis toimusid üle Eesti erinevates kohtades, selgitades välismaalaste värbamise ja nende Eestis töötamise ja viibimise reegleid. Koolitusi korraldasid erinevad partnerid, valdavalt Töötukassa. Arvestades tööandjatele aasta jooksul korraldatud koolituste mahtu, puudus vajadus eraldi PPA poolt tööandjatele infopäeva korraldamiseks. Nõustamisteenus on klientide poolt jätkuvalt hästi vastu võetud ja tagasiside läbi tänukirjade ja otsekontaktide on valdavalt positiivne. Kiirematel perioodidel kurdeti, et telefoni teel oli nõustajaid raske tabada. Selle põhjustas 2018. aasta teises pooles ühe nõustaja lahkumine, kes kattis Ida-Virumaa piirkonda. Kuigi PPA asus koheselt tööle uue kandidaadi leidmiseks, et ametikohta täita, jõuti tulemuseni alles detsembris. Seetõttu jagunes kogu töökoormus kolme ametisolnud nõustaja vahel ära. Samuti lisati 2018. aastal nõustajate üldinfonumbrile automaatsed teavitused, mis annavad kolmes keeles informatsiooni, kui liinid on hõivatud või kui on helistatud väljaspool infotelefoni tööaega. Nõustamisteenuse kvaliteeti mõjutas nõustajate pidev koolitamine (kaks nõustajat osalesid aasta keskpaiku kahenädalasel rände- ning õigusealasel koolitusel Brüsselis) ning ka nõustajate ja PPA rändemenetlejate omavaheline hea koostöö ning sarnaste põhimõtete rakendamine. Selleks korraldati regulaarseid kohtumisi, kus osalesid nii menetlejad kui nõustajad. PPA veebilehel migratsioonialase teabe ajakohastamiseks ja info kasutajasõbralikumaks loomiseks tellis PPA tekstiloome teenuse. Info kujundati arvestades PPA uue välisveebi platvormi võimalusi. 2018. aasta jooksul uuendatud kujul informatsiooni veel ülesse ei pandud, kuna uue välisveebi inglise ja venekeelse platvormi valmimine viibis tehniliste tõrgete ja arenduste tõttu. 2019. aasta esimesel poolel on oodata uuendatud kujul rändealase info avaldamist PPA uues välisveebis kolmes keeles. Uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemisvõimaluste loomise ja vabatahtlike ühenduste võimestamise teenuse arendamiseks kuulutas elluviija 2018. aasta kolmandas kvartalis välja avaliku konkursi leidmaks partneri, kes kaasab uussisserändajaid vabatahtlikkusse tegevusse ning toetab vabaühendusi uussisserändajate kui vabatahtlike kaasamisel vabatahtlikku tegevusse. Konkursile laekus tähtaegselt üks ühistaotlus, kuid mis ei läbinud elluviija poolset konkursi tingimuste vastavuse kontrolli ehk esitatud taotlus ei vastanud konkursi tingimustes sätestatud nõuetele ning see ei kuulunud edasisele sisulisele hindamisele ning lükati tagasi. 2019. aasta esimeses kvartalis planeeris elluviija korraldada laiema infotunni selgitamaks teenuse arendamise vajadust ning konkursi tingimusi. Uus avalik konkurss oli plaanis elluviija poolt välja kuulutada 2019. aasta esimeses kvartalis. Hoolimata esimese avaliku konkursi läbikukkumisest, alustati 2018. aastal vabatahtlikus tegevuses osalemisvõimaluste loomise ja vabatahtlike ühenduste võimestamise teenuse arendamisega. Koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga arendati välja ingliskeelne MAKIS portaal (https://www.makis.ee/en/), mis on veebipõhiseks teejuhiseks vabaühenduse loomisel. Perearstiteenuse kättesaadavuse parendamiseks toimusid 2018. aastal elluviija eestvedamisel perearstiteenuse töörühma kohtumised, kuhu olid kaasatud nii Sotsiaalministeerium, Terviseamet, Eesti Haigekassa, Eesti Perearstide Selts, ülikoolid, EAS, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning mitmed erasektori esindajad. Töörühmas välja toodud peamised kitsaskohad olid:

11. välismaalaste raskendatud ligipääs perearstile keelebarjääride ja vähese

info tõttu;

12. puudulik informatsioon perearstipraksiste keelelise teenindusvõimekuse

kohta;

44

13. puudulik mitmekeelne ja selgitav informatsioon Eesti tervishoiu- ja

perearstisüsteemi kohta;

14. perearsti nõuandeliini 1220 ingliskeelse teenindusvõimekuse

puudumine;

15. perearstipraksiste vähene valmisolek ja motivatsioon välismaalastest

patsientide vastuvõtuks.

Mitme eelnimetatud kitsaskoha lahendamisega alustas elluviija 2018. a koostöös

töörühmas osalevate osapooltega, nt:

16. elluviija eestvedamisel alustati mitmekeelse Eesti tervishoiu- ja

perearstisüsteemi selgitava infomaterjali väljatöötamisega;

17. Perearstinimistusse registreerimise lihtsustamiseks tõlgiti perearstile

registreerimise informatsioon ning nimistusse registreerimise avaldus

inglise ja vene keelde, mis lihtsustab eestikeelse avalduse esitamist;

18. Haigekassa uuendas oma veebilehte ning on tunduvalt parendanud Eesti

tervishoiu- ja perearstisüsteemi info kättesaadavust ja

kasutajasõbralikkust inglise keeles.

Perearstiteenuse kättesaadavuse parendamisega oli plaanis jätkata 2019. aastal,

kui aasta esimeses pooles valmistab elluviija ette hanke kultuurierinevuste ja –

tundlikkuse koolituste tellimiseks. Samuti oli EAS-i Work in Estonia

programmil plaanis ette valmistada hangee inglise keele koolituste tellimiseks

perearstipraksistele.

2018. aastal planeeritud alustava ettevõtja baaskoolituse arendamine osutus üsna

aeganõudvaks, mistõttu asendus see 2018. aastal rändestatistika teenuse

arendamisega. Laiemale avalikkusele kättesaadav infomaterjal Eesti

rändestatistika kohta toetab faktipõhist rände- ja kohanemisalast avalikku

debatti. 2018. aastal alustati statistikaülevaate koostamisega. Materjali

valmimine kavandati 2019. aasta esimeses kvartalis ning selle uuendamine

jooksvalt vastavalt statistiliste andmete uuenemisele. Alustava ettevõtja

baaskoolituse arendamisega plaaniti alustada 2019. aastal.

Uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse pakkumine osutus samuti üsna aeganõudvaks, mistõttu asendus see 2018. aastal rahvastikuregistri teenuse arendamisega. Kuna 2018. aastal algatati mitmeid uuendusi seoses rahvastikuregistriga ning kõik uussisserändajad omavad kokkupuudet rahvastikuregistriga peamiselt elukohateate esitamise ja elukoha registreerimise, kujunes vajadus esitada rahvastikuregistri, elukohateate ja elukoha registreerimise alane informatsioon ka inglise keeles. Seetõttu alustati 2018. aasta teises pooles vastavate materjalide tõlkimise ja tekstilise korrigeerimise tellimisega. Rahvastikuregistri teenuse arendamisega seotud tegevused planeeriti lõpuni viia 2019. aasta I kvartalis. 2019. aasta 2019. aastal jätkas elluviija arendamist ja väljatöötamist vajavate teenuste kaardistamise põhjal ning 2018. aastal tugivõrgustiku partneritega kinnitatud enim arendamist vajavate teenuste arendamise ja/või väljatöötamisega. 2019. aastal arendatavad teenused olid:

19. PPA välismaalaste õiguslik nõustamisteenus; 20. Elukohatoimingute teenus Rahvastikuregistris; 21. Perearsti kättesaadavuse arendamine (Terviseamet); 22. Uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemisvõimaluste loomine

ja vabatahtlike ühenduste võimestamine (MTÜ Külaliikumine Kodukant);

23. Rändestatistika ülevaade;

45

24. Uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse pakkumine;

25. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tartu linnavalitsus);

26. Rände- ja uussisserändajate kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine – proaktiivse sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud kommunikatsiooni korraldamine rände- ja uussisserändajate kohanemise teemadel;

27. Uussisserändajatele kriisi- ja ohvriabi teenuse arendamine – koostöös Sotsiaalkindlustusametiga olemasolevate ohvriabi ja kriisinõustamise teenuste kättesaadavaks tegemine inglise keelt kõnelevatele uussisserändajatele.

Tegevuskavas planeeritud teenused, mille osas elluviija tegi eelkõige ettevalmistavaid tegevusi (st kulusid ei kaasnenud) ning mille sisuline arendamine kanti edasi aastasse 2020:

28. Tööandjatele suunatud infojagamise teenus välistööjõu värbamise, kohanemise ja lõimumise toetamiseks;

29. Kultuurierinevuste ja -tundlikkuse koolitused uussisserändajatega kokkupuutuvatele asutustele/organisatsioonidele;

30. Alustava ettevõtja baaskoolituse arendamine. (Esialgsed plaanid selle teenuse arendamiseks pärinevad aastast 2017, kuid alustava ettevõtja baaskoolituse arendamine osutus üsna aeganõudvaks, mistõttu asendati see 2018. aastal rändestatistika teenuse arendamisega ning lõpuks jäi antud teenus üldse realiseerimata).

Teenuste arendamiseks muudeti 3.10.2019 siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“. Täpsemalt täiendati TAT-ipunkte 1.3.2. ja 2.3.1.1, millega lisati partneriteks MTÜ Külaliikumine Kodukant, Tartu linnavalitsus ja Terviseamet. MTÜga Külaliikumine Kodukant sõlmiti partnerlusleping 4.06.2019, mille raames partneri ülesandeks said järgnevad tegevused: 1.1.1. uussisserändajatele vabatahtlikus tegevuses osalemisvõimalusi pakkuva või vahendava ja vabatahtlikku tegevust tutvustava mitmekeelse (vähemalt eesti-, inglis- ja venekeelse) veebiplatvormi www.vabatahtlikud.ee nõuetekohaseks arendamine. 1.1.2. vabaühenduste toetamine uussisserändajate vabatahtlikku tegevusse

kaasamisel;

1.1.3. uussisserändajate seas vabatahtlikus tegevuses osalemist soodustavate

teavitustegevuste läbiviimine;

1.1.4. jätkusuutliku tegevusplaani koostamine uussisserändajatele suunatud

teavitustegevuste läbiviimiseks ja vabatahtlikku tegevusse süsteemseks

kaasamiseks;

1.1.5. uussisserändajate vabatahtlikku tegevusse kaasamise kommunikeerimine

avalikkuses. Partner MTÜ Külaliikumine Kodukant tõi seirearuandes esile järgnevaid aspekte:

31. Vabatahtlike Värava uus versioon käivitati dets-s ’19, uue visuaalse lahendusega ja 3-keelsena. Senisest rohkem võttis vahetult rohkem aega uue loodud tehnilise lahenduse asendamine senisega veebiserveris, kuna tekkisid tehnilised tõrked. Siiski sai need parandatud dets ’19 1.nädala jooksul

32. Koolitused leidsid hea vastuvõtu osalejate poolt. Osalenud ühenduste ja in arv oleks võinud küll olla suurem. Probleemiks oli ühiste sobivate kuupäevade leidmine kõigile soovijatele. 2 juhendmaterjali said dets-ks

46

’19 koostatud nagu oli planeeritud. Nõustamine käivitus, küll veidi hiljem kui plaanis (okt asemel nov ’19). Nõustamisest huvitatud ühendusi oleks küll võinud olla rohkem, igaks juhuks, et oleks varukandidaat, kui keegi senisest 10-st välja langeb töö käigus.

33. 2019.aasta lõpuks on kõik teavitustegevused käivitunud täies mahus. Flaieri tööversioon sai dets-ks ’19 koostatud, et viimistleda, kujundada ja levitada 2020.a alguses. Esialgselt kavandatud 4 asemel oli dets-ks ’19 valmis juba 5 kogemuslugu. Esimesed kohtumised partneritega ja uussisserändajatega toimusid 2019.a sügisel-talvel ära, suurem maht ootab ees veel 2020.a alguses. Sama puudutab ka avalikkuse teavitust, mille maht ja sagedus alates jaanuarist ’20 suureneb.

Partneri MTÜ Külaliikumine Kodukant on 2019. aastal planeeritud tegevused ellu viinud ning ülejäänud partnerluslepingu raames seatud tegevused jätkusid aastal 2020. Tartu Linnavalitsusega sõlmiti partnerlusleping 3.12.2019, mille peamiseks

eesmärgiks on koordineerida uussisserändajate kohanemise toetamist Tartus ja

Lõuna-Eestis. Lepinguga seotud sisuliste tegevustega planeeriti alustada aastal

2020.

TATi raames lisatud partneriga Terviseamet oli kavas sõlmida partnerlusleping

2020. aasta alguses.

2019. aastal jätkas PPA migratsioonialase nõustamisteenuse arendamise ja

pakkumisega. 2019. aasta jooksul nõustati kokku 19 157. korral, mis oli

ligikaudu 5000 nõustamise võrra suurem kui 2018. Keeleliselt oli pöördumistes

väikesed muudatused – 40% nõustamistest olid eesti keeles, 25% inglise ja 35%

vene keeles. Eestikeelsed pöördujad olid valdavalt välismaalaste kutsujad

(tööandjad, õppeasutused, pereliikmed) või nende esindajad.

Kasvasvenekeelsete pöördumiste arv, kuna rohkem olid teenust kasutama

hakanud välismaalased ise, samas oli kasvanud ka venekeelsete tööandjate

(välismaalased, kes on Eestis ettevõtte asutanud) pöördumiste arv, kes

välismaalaste Eestis töötamise tingimuste kohta nõu ja infot soovisid.

2019. aastal korraldasid nõustajad kokku neli infopäeva tööandjatele (15.03

Tallinnas, 20.03 Tartus, 25.04 Jõhvis ja 16.05 Pärnus). Infopäevadele kaasati

kolleegid Maksu- ja Tolliametist, Tööinspektsioonist, EAS-ist ja Töötukassast,

et käsitleda kõiki olulisi nüansse välistööjõu värbamisel ja kohanemisel. Lisaks

korraldasid nõustajad 22.05 infopäeva õpperände teemal Säreveres, mis sellel

aastal oli suunatud kutseharidusasutustele.. Lisaks osalesid nõustajad

regulaarselt partnerite (valdavalt Töötukassa) poolt korraldatavatel koolitustel ja

infopäevadel. Partneri seirearuandes on olulise aspektina välja toodud, et 2019.

aasta lõpu seisuga on tööl neli nõustajat. 2020. aastal on plaanis kasvatada

meeskonda viieliikmeliseks ja selleks avati uus konkurss. Elluviija poolt oli

vastav ettepanek ka 2020. aasta eelarves ja tegevuskavas heaks kiidetud, kuna

nõudlus nõustamisteenuse järgi oli ajas kasvav.

Rändestatistika ülevaade. Laiemale avalikkusele kättesaadav infomaterjal Eesti rändestatistika kohta

toetab faktipõhist rände- ja kohanemisalast avalikku debatti. 2018. aastal alustati

statistikaülevaate koostamisega. Materjal (see tähendab statistikakogumiks

2015-2018) valmis 2019. aasta esimeses kvartalis ning seda uuendatakse

jooksvalt vastavalt statistiliste andmete uuenemisele ehk aastal 2020. Elukohatoimingute teenus Rahvastikuregistris. 2018. aastal alustati Rahvastikuregistri (peamiselt elukohateate esitamise ja

47

elukoha registreerimise alane informatsioon) materjalide tõlkimise ja tekstilise korrigeerimise tellimisega. Rahvastikuregistri teenuse arendamisega seotud tegevused viidi lõpuni 2019. aasta sügisel kui avati uus Rahvastikuregistri portaal. Uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse pakkumine. 2019. aastal kuulutati välja kutsed hinnapakkumise esitamiseks korraldamaks suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse pakkumist. 18.12.2019 vormistati pakkumuste hindamise otsus, millega valiti partneriteks Estonishing Evenings (Tallinnas) ja Tartu Rahvusvaheline Maja (teenuse pakkumine Tartus). Koostöölepingud teenusepakkujatega sõlmiti2020. aasta alguses. Rände- ja uussisserändajate kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine – proaktiivse sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud kommunikatsiooni korraldamine rände- ja uussisserändajate kohanemise teemadel. 2019. aastal leiti avaliku konkursi raames kommunikatsiooninõunik, kelle ülesandeks oli proaktiivselt koordineerida ning teostada rände- (sh töörände-) ja uussisserändajate kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni. Vastav tööleping jõustus 2.07.2019 ning kestvusega kuni 29.04.2021. Uussisserändajatele kriisi- ja ohvriabi teenuse arendamine – koostöös Sotsiaalkindlustusametiga olemasolevate ohvriabi ja kriisinõustamise teenuste kättesaadavaks tegemine inglise keelt kõnelevatele uussisserändajatele. 2019. aastal eelmainitud eesmärkide saavutamiseks tõlgiti ning trükiti erinevaid asjakohased materjale. 2020. aasta 2020. aastal jätkas elluviija teenuste edasi arendamist ja väljatöötamist. Teenused, millega jätkakti, olid:

34. PPA välismaalaste õiguslik nõustamisteenus; 35. Elukohatoimingute teenus Rahvastikuregistris; 36. Perearsti kättesaadavuse arendamine (Terviseamet); 37. Rändestatistika ülevaade; 38. Uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse

pakkumine; 39. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku

tasandi tugivõrgustike arendamine – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tartu linnavalitsus);

40. Rände- ja uussisserändajate kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine – proaktiivse sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud kommunikatsiooni korraldamine rände- ja uussisserändajate kohanemise teemadel;

41. Uussisserändajatele kriisi- ja ohvriabi teenuse arendamine – koostöös Sotsiaalkindlustusametiga olemasolevate ohvriabi ja kriisinõustamise teenuste kättesaadavaks tegemine inglise keelt kõnelevatele uussisserändajatele.

Uued teenused, mille arendamisega 2020. aastal alustati, olid: 42. Tööandjatele suunatud infojagamise teenus välistööjõu värbamise,

kohanemise ja lõimumise toetamiseks; 43. Rahvusseltside võimestamine (eelkõige Ukraina ja Valgevene kui

suurimate sisserändajate gruppide esindajad) tõstmaks rahvusseltside teadlikust olemasolevatest teenustest (nagu kohanemisprogramm, migratsiooni nõustamine, tööinspektsiooni teenus jne);

44. Vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamine – olemasolevate muukeelsete vaimse tervisega seotud teenuste kättesaadavuse

48

parendamine ja tervikpildi koondamine (Probleemi keerukuse ja spetsialistide puuduse tõttu jäi teenus välja arendamata);

45. Pererändega saabujatele tööturu- ja haridusvõimaluste tutvustamine (koostöös Töötukassa ja EAS-iga);

46. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tallinna Kesklinna Valitsus).

Tegevuse „Teenuste arendamine“ raames on elluviijal 2020. aasta seisuga 4 partnerit. Järgnevalt on välja toodud partnerite peamised kirjeldused tegevustest, st väljavõtted seirearuannetest. Partner Politsei- ja Piirivalveamet on 2020. aasta tegevusi kirjeldanud järgmiselt: „2020 aastal on nõustajad korraldanud kokku kaks infopäeva tööandjatele veebiseminaridena - põllumajandussektori esindajatele eriolukorra ajal ja üldine seminar kõikidele tööandjatele aasta lõpus. Lisaks on nõustajad osalenud teiste partnerite poolt korraldatud infopäevadel, sh veebiseminaridel eriolukorra ajal. Aasta alguses korraldasid nõustajad infopäeva kõrgkoolide esindajatele Tallinna Ülikooli ruumides. Infopäevale kaasati muuhulgas sotsiaalkindlustusameti esindajad seoses kerkinud küsimustega alaealiste õppima kutsumisega kõrgkooli ja nende esindamisega Eestis asjaajamisel. Samuti oli kaasatud Kaitsepolitseiamet, et käsitleda õpperändega kaasnevaid võimalikke ohte. Seoses eriolukorraga ja oluliste piirangutega rändele, kasvas nõustajate poole

pöördumiste arv oluliselt. Muuhulgas kasvas pöördumiste arv, kus soovitakse

infot piiriületamise tingimuste ja isolatsiooni ning karantiini nõuete kohta.

Nõustamisteenuse kvaliteeti mõjutab ka nõustajate ja PPA rändemenetlejate

omavaheline hea koostöö ning sarnaste põhimõtete rakendamine. Selleks

korraldatakse regulaarseid kohtumisi, kus osalevad nii menetlejad kui

nõustajad. Nõustamisteenus on klientide poolt hästi vastu võetud ja tagasiside läbi tänukirjade ja otsekontaktide on valdavalt positiivne.“ Partner Terviseamet on 2020. aasta tegevusi kirjeldanud järgmiselt: „Üritused: osalesin kohanemisvaldkonna koostööseminaridel (03-04.09.2020

Laulasmaal, 07.09 Tallinnas), esinesin tudengitele Eesti tervishoiusüsteemi sh

perearstindust tutvustava ettekandega Tallinna Ülikoolis, Tehnikakõrgkoolis,

Tehnikaülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Kesklinna valitsuse poolt

korraldatud üritusel, tutvustasin enda tööd INSA Eesti Keele majas. Artikkel

Rahvusringhäälingu ingliskeelsel lehel 13.06.2020 artikkel koroonaviiruse,

perearstindusega ja välistudengitega seoses ning raadiointervjuu 2020

novembris ERR-iga samal teemal.

Suvel uuendasime inglise – ja venekeelse, eeskätt välismaalastele mõeldud

infomaterjali sh tekkinud ’’koroonateemasid’’. Paberkandjal materjali jaotasin

võimaluste piires huvigruppidele jt soovijatele iseseisvalt.

Igapäevane klientide nõustamine telefoni (kindlad kellaajad) ja e-maili teel

(esimesel võimalusel) perearsti leidmise küsimustes, vajadusel suhtlus otse

perearstidega, et tekkinud olukordi arstiga täpsustada nt patsientide

ettepanekute ja kaebuste edastamine. Sageli on klientidel ka teised

tervishoiualased küsimused (tervishoiuteenuste kvaliteet, järelevalve, mis

ametkonna poole pöörduda, koroonakriis jne).

2020 suvest on lisandunud (praegusel ajal tähtajatult) töölõik seoses

välismaalaste ja välismaa tööjõuga ettevõtete, aga ka ülikoolide nõustamise

osas seoses COVID-19 kehtestatud liikumis- ja reisipiirangutega, testimisega

riiki saabumisel jne.

Terviseametist olenematutel põhjustel on paljud eeskätt vene keelt kõnelevad

isikud jäänud suhtelisse infosulgu Vabariigi Valitsuse korralduste ja piirangute

49

selge ja konkreetse edastamise osas, mida proovime omalt poolt täita.

Piiranguid kehtestavate õigusaktide sisulisest poolest arusaamine on asjasse

igapäevaselt mittepuutuvate isikute jaoks äärmiselt keeruline.“

Partner Tartu Linn on 2020. aasta tegevusi kirjeldanud:

„Toimunud on 1147 kliendikontakti/nõustamist, sh on tänu 01.01.2020

teenuskeskuses tööle asunud Tartu Linnavalitsuse töötaja, koordinaatori,

olemasolule loodud võimalus registritoimingute teostamiseks ning vastavaid

toiminguid on teostatud teenuskeskuses 768 korral: neist 464 korral on

moodustatud isikukoodi ja 304 korral on registreeritud elukoht.

Enne eriolukorda jõuti läbi viia 5 kohanemist toetavat kontaktseminari:

Linnaraamatukogu võimaluste ja tegevuste tutvustus; Tartu Rahvaülikooli

erinevate võimaluste ja tegevuste tutvustus ja akrüülmaali töötuba; Töötukassa

võimaluste tutvustamine ja tööotsimise seminar; Integratsiooni SA ja Tallinna

eesti keele majaga koostöös eesti keele õppimist ja kasutamist propageerivate

kohtumiste sarja avakohtumine; maksuametiga koostöös seminar tulude

deklareerimisest.

Aasta teises pooles, arvestades distantseerumise nõudeid, viidi läbi 19

veebiseminari nelja erineva sarjana: grammatikavaba eesti keel, ühised

kohaliku toidu valmistamise õhtud, kohaliku kultuuri tutvustamine ja kasulikud

nipid kohaliku keskkonnaga toimetulekuks.

Kohaliku tasandi koostöö ja võrgustiku koordineerimiseks korraldati

19.11.2020 valdkondlik koostööseminar, kus lisaks ülevaatele

kohanemispoliitikas ja rändevaldkonnas toimuvast nii riiklikul kui kohalikul

tasandil toimus kohtumisel soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku Liisa-Ly Pakosta koolitus diskrimineerimisest ja kultuuriteadlikkusest.

Algselt oli registreerunuid üle 70, olude sunnil veebi viidud seminaril oli üle 40

ühenduse, kusjuures ühe ühenduse taga osales sageli mitmeid sama

organisatsiooni liikmeid.

Teenuskeskuse kodulehekülge täiendati nii sisuliselt kui ka keeleliselt – koondati

praktilistest vajadustest lähtuvalt infomaterjali, tehti vajalikud tõlked ning

kodulehekülg avaldati ka vene keeles.

Pidevalt toimus sisuloome nii kodulehel kui ka Facebooki lehel. Teenuskeskuse

Fb lehekülg oli kevadise eriolukorra ajal oluliseks operatiivseks info allikaks

uussisserändajatele Tartu piirkonnas. Töö käigus juhiti tähelepanu ka erinevate

koostööpartnerite kodulehekülgede mõningate tõlgete puudumisele vene või

inglise keeles.

Uussisserändajatega kokku puutuvate spetsialistide võõrkeele taseme tõstmiseks

toimus läbi kaks keelekursust (mõlemad 50 ak/h), arvestades

uussisserändajatega tegelevate spetsialistide spetsiifilise sõnavara ja teadmiste

vajadust vene ja inglise keeles. Kursustel osalesid nii linnavalitsuse kui ka

teenuskeskuse spetsialistid.

Teenuskeskuse seminariruumis on toimunud erinevad Settle in Estonia

kohanemisseminarid ja ka keelekursused.“ Partner Tallinna Kesklinna Valitsus on 2020. aasta tegevusi kirjeldanud: „Koostasime ja viisime uussisserändajate seas läbi 2 küsitlust kohanemise ning avalikest teenustest teadlikkuse teemal. Küsitlusi teostame Kesklinna Rahvastikuregistri osakonnas kohapeal ning e-kanalite kaudu (fb, e-kirjad). Küsitlustele vastamine on vabatahtlik. Tänaseks saime kätte üle 40 vastuse. Korraldasime uussisserändajate veebikohtumise (webinari) Terviseameti (Andrei Petuhhov), Haigekassa (Tiina Toming) ning Kesklinna sotsiaalhoolekande osakonna (Piret Kütt) spetsialistidega. Veebikohtumise salvestus on kättesaadav Kesklinna Valitsuse ametlikus Youtube’ kanalis: https://www.youtube.com/watch?v=_0vbD9UJ5xI&t=1214s. Kohtumise eesmärk oli anda ülevaade Eesti tervishoiusüsteemist ning vastata uussisserändjajate küsimustele. Korraldasime ingliskeelse ekskursiooni

50

Kassisaba piirkonnas (giid Jaanika Neemoja), millele saime väga positiivse tagasiside. Eksurkusioonil osales umbes 40 inimest. Kassisaba kui ekskursiooni läbiviimise sihtkoha poolt hääletasid meie ametliku fb-grupi «Tallinn City Centre for Expats» liikmed (postitasimeküsitluse). Korraldasime koolituse «Põhiteadused uussisserändajate kohanemisest Eestis» koostöös Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Rahvusvahelise majaga (Work in Estonia, EAS). Koolitus oli suunatud kohalike omavalitsuste töötajatele: eeskätt rahastikuregistri ning vastuvõtutöötajatele, kuna just nemad puutuvad uussisserändajatega igapäevaselt kokku. Koolitusele saime samuti väga positiivse tagasiside osalejate käest. Koolitusel võttis osa umbes 40 ametnikku: KOV töötajad (ka väljaspool Tallinna) ning Perekonnaseisuameti ametnikud. Töökohtumised, mille käigus tutvutasime Tallinna Kesklinna uussisserändajate projekti: kohtumine Tallinna linnavalitsuse kommunikatsiooni osakonnaga (Anne-May Naagel, Merilin Kaalma); kohtumine Rahvusvahelise maja tiimiga (Ellen Eigi-Pankevičiene, Karin Patune jt); kohtumine Perekonnaseisuameti ametnikega; kohtumine ning intervjuu ERR English toimetajaga Helen Wright-iga, kohtumine Kassisaba seltsi esimehega jne. Oleme ise korraldanud Tallinna ingliskeelse kommunikatsiooni kohtumise Rahvusvahelise majaga. Jätkasime Kesklinna ametliku ingliskeelse fb-grupi «Tallinn City Centre For Expats» arendamist. Tänavu osaleb grupis üle 1700 liikme. Grupis tõlgitakse regulaarselt linnaosa uudiseid. Küsime grupiliikmete arvamust Kesklinna Valitsuse erinevate projektide ning ettevõtmiste kohta ning vastame uussisserändajate pöördumistele. Vajadusel suuname neid meie partnerite juurde (Transpordiamet, Terviseamet, Haigekassa jne).Igakuiselt tuleb välja linnaosa ajaleht «Kesklinna Sõnumid», kus üks lehekülg (11) on inglise keeles (kokkuvõte kohalikes tähtsamatest uudistest ning linnaosavanema pöördumised). Saime sellele algatusele positiivse tagasiside erinevate e-kanalite kaudu. Osa uudiseid, mis ei mahu ajalehesse, lähevad välja Kesklinna ingliskeelse uudiskirjaga (alates novembrist). Hetkeseisuga on uudiskirjaga liitunud üle 100 uussisserändaja. Septembrist alates teeme intervjuusid uussisserändajatega (igakuiselt), oktoobrist alates postitab ERR English need intervjuud oma portaalis (projekt ja rahastaja on iga kord välja toodud).Tegime valmis projekti visiitkaardi (suvi 2020) - ühelt poolt on info Kesklinna ingliskeelse fb-grupiga liitumise kohta, teisel poolel on aga projektijuhi kontaktid. Detsembris sai valmis Kesklinna linnaosa, Kesklinna valitsuse struktuuri ja kontakte ning Kesklinna uussisserändajate projekti tutvustav ingliskeelne brošüür (1500 tk). Detsembris tuli esimest korda kokku Kesklinna välismaalaste nõukogu (12 liiget). Nõukogu arutab igasuguseid kohalike teemasid ning kohanemisega seotud küsimusi. Nõukogu koosneb Kesklinna linnaosas elavatest uussisserändajatest, kes soovivad osaleda kohalikust elus ning kellel on mõtteid selle kohta, kuidas muuta Kesklinna ja Tallinna elu paremaks. Lisaks jagavad nõukogu oma kogemusi ning nõuandeid seoses kohanemise ning rahvusvahelise kogukonna elu korraldamisega Eestis. Nõukogu liikmed said valitud konkurssi alusel:tegime postituse meie fb-grupis, kus palusime aktiivseid uussisserändajaid saata meile motivatsioonikirjad. Nende kirjade alusel (kokku tuli 26 kirja) tegime valiku.“ Kokkuvõtvalt hindab elluviija tegevuse „teenuste arendamise“ 2020. aasta tulemusi hoolimata valitsenud pandeemia olukorrast edukaks. Teenuste arendamisega jätkatakse 2021. aastal. 2021.aasta 2021. aastal jätkas elluviija teenuste edasi arendamist ja väljatöötamist. Teenused, millega jätkakti, olid:

47. PPA välismaalaste õiguslik nõustamisteenus; 48. Elukohatoimingute teenus Rahvastikuregistris; 49. Perearsti kättesaadavuse arendamine (Terviseamet); 50. Rändestatistika ülevaade;

51

51. Uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse pakkumine;

52. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tartu linnavalitsus);

53. Rände- ja uussisserändajate kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine – proaktiivse sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud kommunikatsiooni korraldamine rände- ja uussisserändajate kohanemise teemadel;

54. Tööandjatele suunatud infojagamise teenus välistööjõu värbamise, kohanemise ja lõimumise toetamiseks (koostöös Eesti Maksu- ja Tolliametiga);

55. Rahvusseltside võimestamine (eelkõige Ukraina ja Valgevene kui suurimate sisserändajate gruppide esindajad) tõstmaks rahvusseltside teadlikust olemasolevatest teenustest (nagu kohanemisprogramm, migratsiooni nõustamine, tööinspektsiooni teenus jne);

56. Pererändega saabujatele tööturu- ja haridusvõimaluste tutvustamine (koostöös Töötukassa ja EAS-iga);

57. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tallinna Kesklinna Valitsus).

Uued teenused, mille arendamisega 2021. aastal alustati, olid: 58. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku

tasandi tugivõrgustike arendamine – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Rakvere Linnavalitsus);

59. Välismaalaste inglise keelse nõustamise vabatahtlikus tegevuses osalemise võimaluste kohta (Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital).

Tegevuse „Teenuste arendamine“ raames on elluviijal 2021. aasta seisuga 4 partnerit. Järgnevalt on välja toodud partnerite peamised kirjeldused tegevustest, st väljavõtted seirearuannetest. Politsei- ja Piirivalveamet on migratsioonialase nõustamiseteenuse kohta toonud seirearuandes mh välja järgmist: „Peamiseks nõustamiskanaliks on telefoni teel nõustamine, mis on jätkuvalt

kõrge. Teine peamine nõustamise viis on kirjalikult päringutele vastamine.

Vahetu kohtumise teel nõustamisi 2021 esimesel poolaastal ei korraldatud

seoses COVID-19 pandeemiaga. Juulis ja augustis toimusid ka vahetud

kohtumised, kuid septembrist alates need uuesti peatusid arvestades

pandeemia olukorda riigis. Läbi aastate on oluliselt kasvanud Skype teel

nõustamine, mis 2021 tegi rekordi – kokku oli 1162 Skype nõustamist.

Nõustamisest valdav osa toimub vene keeles (40%), teisel kohal on eesti keeles

ja kolmandal kohal inglise keeles nõustamine.

Tegevuse lõpetuseks korraldasid nõustajad PPA menetlejatele koolituse, et

tutvustada ja ühiselt lahendada nõustamise käigus välja tulnud kitsaskohti

menetluspraktikas ja töökorralduses.

Perioodil 2017-2021 osalesid nõustajad kokku 228-l koolitusel ja infopäeval,

millest osad korraldasid ise ja teised olid partnerite korraldatud. 2021

toimusid koolitused ja infopäevad valdavalt virtuaalselt.

52

Nõustamisteenuse kvaliteeti mõjutab ka nõustajate ja PPA rändemenetlejate

omavaheline hea koostöö ning sarnaste põhimõtete rakendamine. Selleks

korraldatakse regulaarseid kohtumisi, kus osalevad nii menetlejad kui

nõustajad.

Nõustamisteenus on klientide poolt hästi vastu võetud ja tagasiside läbi

tänukirjade ja otsekontaktide on valdavalt positiivne. PPA jätkab

migratsiooninõustamise teenuse osutamisega ka pärast käesoleva projekti

lõppu.“

Partner Terviseamet on kirjeldanud seirearuandes tegevusi järgnevalt:

„Aastal 2021 ellu viidud tegevused:

60. uussisserändajatega kokku puutuvate sidusgruppide ja välismaalaste

nõustamine esmatasandi tervishoiuteenustest (eelkõige inglise ja vene keeles)

Perioodil 01.01.2021 – 31.12.2021 olin mina (st nõustaja A.Petuhhov) vastutav

isik:

sissetulevaid kirju kokku: 687,

millest otseselt perearstiabi puudutavaid: 416

eriliigilisi isikuandmeid puudutavaid pöördumisi: 100

muud teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad: 171

väljaminevaid kirju kokku: 655,

millest otseselt perearstiabi puudutavaid: 429

eriliigilisi isikuandmeid puudutavaid pöördumisi: 63

muud teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad: 163

Telefonitund 3h x 3 päeva nädalas (E, K, R), suveperioodil 2 päeva nädalas (E

& K). Igapäevane klientide nõustamine telefoni (kindlad kellaajad) ja e-maili

teel (esimesel võimalusel) perearsti leidmise küsimustes, vajadusel suhtlus otse

perearstidega, et tekkinud olukordi arstiga täpsustada nt patsientide

ettepanekute ja kaebuste edastamine.

Sageli on klientidel ka teised tervishoiualased küsimused (tervishoiuteenuste

kvaliteet, järelevalve, mis ametkonna poole pöörduda, ravijärjekorrad,

koroonakriisiga seotud üldised küsimused jne). Hinnanguliselt 40% tööst on

olnud eestikeelsete ja/või Eestis pikaajaliselt elavate patsientide nõustamine

ning nende ettepanekute ja kaebustega tegelemine. Ametisiseselt on koostöö

sekretäride ja kolleegidega muutunud siiski sujuvamaks ning valdav osa vene-

ja inglisekeelseid perearstiabi küsimusi suunatakse lahendamiseks mulle.

Tööülesannete jaotumine osakonnas ning ametijuhendid on koostöös ameti

juhatuse ja vahetu juhiga plaanis 2022. aasta alguses üle vaadata. Personali

tööjaotuse ja ametijuhenditega tegelemine on viibinud, sest terve

administratiivne personal on pidanud paratamatult tegelema eeskätt

tervishoiukriisi lahendamise, juhtide asendamise ja kriitiliste halduslike

probleemidega (nt külmladu).

61. tervishoiutöötajate riikliku registri asjakohastamine ja Terviseameti veebilehe kaasajastamine inglise ja vene keeles

Uuendatud sai Terviseameti tervishoiuteenuste veebileht (põhirõhk perearsti

valimisel ja vahetamisel), mis on nüüd sama sisuga kättesaadav ka vene ja

inglise keeles. Kaardistasime koos kolleegiga kevadel perearstide keeleoskusi ja

valmidust võtta vastu uusi patsiente, järgmine uuring plaanis 2022 kevadel.

53

Uuringu tulemused perearstide keeleoskustest ja valmidusest võtta vastu uusi

patsiente on avaldatud ja uuendatakse Terviseameti veebilehel kolmes keeles.

Tervishoiutöötajate registrit ennast (MEDRE / MEDRE 2) haldavad ja

uuendavad Terviseametisse tööle võetud analüütikud. Olen osalenud ja osalen

ka edaspidi uue registri testija rollis, kuid registri sisulise arendusega (git, front-

end jne) ei tegele.

62. uussisserändajate teadlikkuse tõstmine esmatasandi

tervishoiuteenustest (infomaterjalide koostamine ja ajakohastamine, infopäevadel osalemine jne)

Teatmiku Healthcare in Estonia 2021 koostamine ja trükkimine (ENG & RUS)

ning tarne (trükikoja poolt).

Üritused:

Kevadel tegin EAS-i organiseeritud üritustel tervishoiusüsteemist ettekandeid

veebi teel;

Sügisel tegin Eesti tervishoiusüsteemi tutvustavaid füüsilisi esinemisi ja

ettekandeid eelkõige uussisserännanutele ja tudengitele, mida aitasid

organiseerida KuM ja IHE, ettekanded toimusid ka Mainoris, lisaks TTÜ-s,

TLÜ-s, EMTA-s.

63. Muud tööülesanded a. klientide kaebuste ja pöördumiste esmane menetlemine ning

vajadusel ettepanekute tegemine TA regionaalosakondadele

järelevalvemenetluse algatamiseks;

b. 2021 a. jätkunud tervishoiukriisiga seoses klientide nõustamine

ja tervishoiuteenuse osutajate / perearstide teadlikkuse tõstmine

eelkõige COVID-19 vastu vaktsineerimise, testimise ja

administratiivsete küsimuste valdkonnas;

c. Lisaks Terviseameti juhatuse või vahetult juhi poolt antud

ühekordsed, operatiivsed ülesanded seoses tervishoiukriisiga,

nt perearstide aga ka tervishoiuteenuste osutajate nõustamine

TA juhendmaterjalide ja miinimumnõuete spetsiifikas,

nimekirja pidamine perearstikeskuste toimepidevushäirete

osas, kriisistaabi tööga kursis olemine.“ Partner Tartu Linnavalitsus on 2021. aasta tegevusi kirjeldanud: „Tartu Välismaalaste Teenuskeskuses on 2021. aasta jooksul toimunud

järgmised tegevused:

Toimunud on 2287 kliendikontakti/nõustamist:

64. sh on teenuskeskuses teostatud erinevaid registritoiminguid 897

korral: neist 571 korral on moodustatud isikukoodi ja 326 korral on

registreeritud elukoht ning registritoimingute eel on uussisserändajaid

nõustatud 675 korral.

65. Teenuskeskuses saab bussikaarte isikustada teenustasu maksmata ning

seda on teenuskeskusesse tegema tuldud 312 korral.

66. Teenuskeskuse seminariruumis toimusid kevad- ja sügissemestril

erinevad Settle in Estonia kursused – nii päevasel kui õhtusel ajal A1

ja A2 eesti keele kursused ja nädalavahetustel erinevad

kohanemismoodulite seminarid. Lisaks toimus keskuse ruumides ka

54

Settle in Estonia erinevate moodulite ja kontaktkeele vaba keeleõpet

tutvustav tund.

67. Teenuskeskuse kodulehekülge täiendati lähtudes töö käigus üles

kerkinud korduvatest teemadest ning praktilistest vajadustest.

68. Pidevalt toimus sisuloome ka Facebooki lehel, kus keskendusime

ühiskonnas ja piirkonnas toimuva kajastamisele ning operatiivse info

jagamisele.

69. Töö käigus juhiti tähelepanu ka erinevate koostööpartnerite

kodulehekülgede mõningate tõlgete puudumisele vene ja inglise keeles

või vajadusele infot ajakohastada, täpsustada.

70. Koostöös Tartu Linnavalitsusega sai vene ja inglise keelse tõlke

mitmed linnaelanikke puudutavad teated, mida teenuskeskus seejärel

erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu uussisserändajatele jagas.“

Partner Tallinna Kesklinna valitsuse 2021, aasta seirearuandes on välja toodud:

„2021. aasta lõpuks oli Tallinna Kesklinna Valitsuse peamine kesklinna

elama asunud välismaalastega suhtluskanal Facebooki grupp „Tallinn

City Centre for Expats“ kasvanud 3800-liikmeliseks. Vaatamata

märkimisväärsele numbrile on grupi liikmete aktiivsus pigem

tagasihoidlik. Põhjuseks võib pidada sotsiaalmeedia kanali infomüra,

mille olulisemaid projektijuhi korraldatud üritusi ja postitusi tuleb alati

hoogustada rahaliselt. Varasema ühe lehekülje asemel ilmusid

ingliskeelsed uudised ajalehes Kesklinna Sõnumid nüüd kahel. Lisaks

paberkandjale aitas ligi 1300 uussisserändajat hoida tähtsamate linna

puudutavate teadetega kursis uudiskiri „Tallinn in Brief“, milles

muuhulgas kutsuti aktiivselt üles jälgima taskuhäälingu „Tallinn Talks“

episoode. Viimasel väljatoodud saatel on palju potentsiaali – eriti tänu

professionaalsetele Tallinna linnameedia esindajatele ning

karismaatiliste saatejuhtide Chantel Rowe ja Solace-Rose Quartey

viljakale koostööle –, ent selle populariseerimine nõuab tulevikus

lisatähelepanu ning rahalisi vahendeid.

Rahvusringhäälingu intervjuude levitamine lõpetati kahetsusväärselt

2021. aastal, põhjuseks toodi ERRi poolt liigset poliitilisust. Vaatamata

sellele on plaanis jätkata sarnaste vestluste avaldamist digitaalse

ajakirja Estonian World veergudel.

Tööd jätkas virtuaalsel teel kesklinna uussisserändajate nõukogu, mille

esindajad toetasid vabatahtlike tööd tutvustava veebinari korraldusse.

Ehkki mõned nõukogu liikmed näitasid aasta lõpus üles mõningast

passiivsust on plaanis tulevikus määratud isikutest koosneva organi

läbikäimist parandada läbi motivatsiooni tõstvate ühiste ettevõtmiste.

2021. aasta teisel poolel edendas kaasamisprojekti eestvedaja Tallinna

Kesklinna Valitsuses koostöösuhteid kultuuri- ja vaba aja sektori

kolleegidega, tehes plaane järgmise aasta suuremate ürituste

atraktiivsuse kasvatamiseks võõrkeelsete linlaste hulgas. Lisaks algasid

ühisprojekti vedamise läbirääkimised Tallinna Keskraamatukogu

võõrkeelse kirjanduse osakonna töötajatega, et aastal 2022. korraldada

igakuiseid kohtumisi edendamaks läbikäimist ja silmaringi avardamist

kohalike ja võõrkeelsete elanike vahel. Üritustesarja nimeks lepiti kokku

„Culture Swap“, selle kulud katavad osapooled võrdselt. Lisaks sellele

lepiti kokku Eesti Rahvusvahelise Maja esindaja Berk Erdemiga

tegevuskava aastaks 2022 – neli kuni viis ekskursiooni ingliskeelse

giidiga erinevates Tallinna linnaosades, millele lisanduvad

keelekohvikute või muude sotsialiseerumisürituste ühine korraldamine.

55

Projektis sätestatud eesmärkide täitmise toetamiseks loodud

infomaterjalid olid 2021. aastal järgmised: kesklinna valitsust

tutvustavad ingliskeelsed brošüürid, visiitkaardid (millel juhendid

sotsiaalmeedia kanalitega liitumiseks), projekti tutvustavad plakatid,

Keskraamatukoguga koostöös loodud kahepoolsed infolehed. Oktoobris

valmis uussisserändajatega tegelevatele ametnikele oluline digitaalne

juhend „Vastuvõtutöötaja käsiraamat“. “

2022. aastal võeti vastu TAT muudatus, mis võimaldab tegevustega jätkata kuni 30.06.2023, kuid siinkohal ei ole mõeldud sisulisi teenuse arendusi, vaid erinevate teenustega seotud materjalide aja- ja asjakohastamist enne perioodi lõppu. 2022. aasta 2022. aastal jätkas elluviija teenuste edasi arendamist ja väljatöötamist. Teenused, millega jätkakti, olid:

1. Perearsti kättesaadavuse arendamine (Terviseamet) 2. Rändestatistika ülevaade 3. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku

tasandi tugivõrgustike arendamine I – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tartu linnavalitsus)

4. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine II – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Rakvere linnavalitsus)

5. Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine III – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tallinna kesklinna LOV)

6. Rände- ja uussisserändajate kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine – proaktiivse sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud kommunikatsiooni korraldamine rände- ja uussisserändajate kohanemise teemadel

7. Pererändega saabujatele tööturu- ja haridusvõimaluste tutvustamine (koostöös Töötukassaga)

8. Välismaalaste inglise keelse nõustamise vabatahtlikus tegevuses osalemise võimaluste kohta (Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital)

9. Rahvusseltside võimestamine (eelkõige Ukraina ja Valgevene kui

suurimate sisserändajate gruppide esindajad) tõstmaks rahvusseltside

teadlikust olemasolevatest teenustest (nagu kohanemisprogramm,

migratsiooninõustamine, tööinspektsiooni teenus jne)

10. Tööandjatele suunatud automatiseeritud infojagamine

11. Saatkondade koolitamise ja infojagamise teenus

12. Kohanemis- ja lõimumisradade teenus (sündmusteenus)

13. Kohanemis- ja lõimumispoliitika avalike kursuste kontseptsioon

sidusgrupile

14. Kultuuriteadlikkuse koolitused uussisserändajatega kokkupuutuvatele

asutustele/organisatsioonidele

Uued teenused, mille arendamisega 2022. aastal alustati, olid:

56

1. Muukeelsete sotsiaalmeediagruppide oskuslik kasutamine avalikus

sektoris (seminaride formaat)

2. Erasektori toetamine kutsuja kohustuste teadvustamisel (seminaride

formaat)

3. Kõrgharidusasutuste toetamine kutsuja kohustuste teadvustamisel

(seminaride formaat)

4. Valdkondlike nõustajate võimestamise ja infojagamise teenus

(seminaride formaat)

5. Kohanemismeetmete subjektide analüüs ja ülevaade, st võimalik

sihtrühmade laiendamine (ajutised viibijad ja teenustele

juurdepääs). AJK-dele teenuste laiendamise analüüs/rakendamine

Terviseameti partnerlusleping lõppes 31.12.2022, muukeelse esmatasandi

tervishoiuteenusealase info andmise eest vastutab edaspidi Tervisekassa, kes on

saanud sisendi projekti peamistest tulemustest (sh infomaterjalid).

Rändestatistika trükis ilmus 2021. aasta kohta ning leidis palju kasutamist kui ka

kajastust.

KOV-d partnerluslepingus lõppesid 31.12.2022, edaspidi jätkab koordineerimist

ESF+ raames Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Rände- ja kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine jätkub ka aastal 2023.

Pererändega saabujatele korraldati koostöös Töötukassa infoseminare ning

koolitusi, mh valmistati materjalid.

KÜSK koordinaatorid said koolitatud, veebileht uuendatud ning materjalid

loodud.

Rahvusseltsidele toimusid infopäevad, mille raames jagati olulist riigiinfot.

Tööandjatele suunatud infojagamine sai välja töötatud koostöös EMTA-ga ning

rakendatud.

Saatkondade infopäevade formaati kaasasime ka teised puutumuses olevad

asutused nagu EAS ja INSA.

Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ sai 2022. aastal prototüübitud.

Lõimumis-, sh kohanemispoliitka kursusi ehk kuidas tõsta sidusrühma

teadlikkust rakendasime Lõimumisakadeemia raames, kus seekordseks teemaks

oli „Segregatsioon“.

Kultuuriteadlikkust sidusrühma seas tõstsime maakondike teabepäevade raames.

Muukeelsete sotsiaalmeediagruppide oskuslik kasutamine avalikus sektoris ja

laiemalt toimus läbi kahe koostööformaadi, inglise keelne

kommunikatsioonivõrgustik ning vene keelsete meediaportaalide võrgustik.

Erasektori toetamine kutsuja kohustuse täitmisel toimus läbi tugivõrgustiku

infokirja ning PPA seminaridel sisendi andmise.

Kõrgharidusasutuste toetamine kutsuja kohustuste teadvustamisel toimus läbi

ühisürituste, kus osalesid erinevate kõrgkoolide välistudengitega tegelevad

eksperdid.

Valdkondlike nõustajate ja infojagamise teenuse raames toodi kokku INSA,

PPA, Terviseameti ja KOV nõustajad.

Kohanemismeetmete subjektide analüüs ajutise viibijate asemel asendus ajutise

kaitse saajate analüüsiga ja konkreetsete muudatuste mh Kohanemisprogrammi

määruses. Ajutise kaitse saajate sihtrühma analüüsi tulemusel töötati välja vastav

kohanemisprogrammi moodul, korraldati ligipääs ja teavituskampaania

teenusele saamiseks. Koostöös teiste ametiasutustega loodi sihtrühmale teised

vajalikud toetavad teenused ning koordineeriti kommunikatsioonitegevusi.

2023. aasta

Teenuste arendamise raames viidi ellu elluviija ja avaliku konkursi korras leitud

lepingupartnerite poolt kaks tegevust:

 rändestatistika ülevaate uuendamine;

57

 rände- ja uussisserändajate kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine, sh kohanemisprograammi teavitustegevused.

Elluviija poolt viidi ellu „Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike

mõju kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega

rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste

kohta“. Kultuuriministeerium sõlmis 20.06.2023. aastal hankelepingu, misjärel

alustati töödega ja viidi nad lõpule 25.10.2023. aastal.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.3.3.3. Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.03.2015-31.12.2021 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.09.2015-

31.12.2021

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2015. aastal koostas elluviija välismaalaste seaduse (VMS) I ja II etapi

muudatuste, kodakondsuse seaduse muudatuste (KodS) ja Siseministeeriumi

kohanemistegevusi puudutavad eestikeelsed infomaterjalid (2 paketti), mis

annavad ülevaate seadusemuudatustest ning juhised, kuidas iseseisvalt kohalikul

tasandil toetada uussisserändajate osalemist kohanemisprogrammis, sh juhised

kokkulepete sõlmimiseks koolituste pakkumiseks väljaspool Tallinnat, Tartut ja

Narvat.

Materjalide tutvustamiseks eraldi tutvustusüritust 2015. aastal läbi ei viidud.

2016. aastal tutvustati tööturu-, ettevõtlus- ja sotsiaalteenuseid läbi

tugivõrgustike kohtumiste ning kohanemisprogrammi

kommunikatsioonitegevuste ja –tutvustuste raames. Materjalide koostamist ei

pidanud elluviija vajalikuks enne, kui on koostatud üleüldine teenuste ja

teenuspakkujate kaardistus ja teekaart, mis võimaldaks tugivõrgustiku

partneritel asetada konkreetne teenus laiemasse uussisserändajatele suunatud

teenuste pakkumise süsteemi.

Tulenevalt 2015. aastal eskaleerunud rändekriisi järelmõjudest 2016. aastal,

puudus välisekspertidel võimekus ja vajalik ajaressurss osalemaks parimate

praktikate seminaril Eestis.

Tulenevalt vähenenud rändekriisi mõjudest jätkas elluviija parimate praktikate

seminaride korraldamisega, millest esimene leidis aset 2017. aasta veebruaris.

2017. aasta

Elluviija korraldas kaks parimate praktikate seminari välisekspertide osalusel,

millest esimene leidis aset 2017. aasta veebruaris ning mille teemaks oli

„Rahvusvahelise kaitse saanud isikute tugiteenuste süsteem“. Esimesel parimate

praktikate kohtumisel osalesid (kokku osalejaid 39) väliseksperdid

integratsiooniteenuseid pakkuvast vabaühendusest Dutch Council for Refugees

ning riiklikust vastuvõtuteenust pakkuvast asutusest Central Agency for the

Reception of Asylum Seekers, mis tegeleb ühtlasi ka ümberpaigutamise ja -

asustamisega seotud küsimustega. Seminari käigus jagasid Holland eksperdid

oma kogemusi Hollandi rahvusvahelise kaitse süsteemi ülesehituse kohta:

alustades sellest, sh kuidas toimub kvoodikava raames inimeste väljavalimine ja

nende ettevalmistamine, ning lõpetades sellega, kuidas toetatakse nende

kohanemist ja lõimumist Hollandi ühiskonnas. Toimunud parimate praktikate

seminar oli elluviija hinnangul eesmärgipärane ning andis seminaril osalenud

tugivõrgustiku esindajatele vajalikud teadmised rahvusvahelise kaitse saanud

uussisserändajate parema kohanemise toetamiseks. 2017. aasta tegevuskavas

58

planeeritud kolme parimate praktikate seminaride asemel viis elluviija läbi kaks

põhjusel, et 2017. aasta lõppu planeeritud kolmas parimate praktikate kohtumine

ebaõnnestus elluviija poolt kontakteeritud Austria ametiasutustes toimunud

personalivahetuste tõttu.

Teine parimate praktikate seminar toimus juunis 2017 Tartus, kus olid ühildatud

kaks teemat: „Uussisserändajate tugivõrgustiku süsteem ning koostöös kohaliku,

regionaalse, ja riigi tasandi vahel uussisserändajate kohanemise toetamisel“;

„Uussisserändajate tõhusa keeleõppesüsteemi kujundamine“. Kohtumisel

tutvustasid väliseksperdid Soomest soomlaste parimaid praktikaid esmase

kohanemise ja integratsiooni valdkonnas riigi, kohaliku omavalitsuse ning

vabaühenduse tasanditel (kokku osalejaid 41). Soome Töö- ja

Majandusministeerium tutvustas kohtumisel peamisi seaduslikke raamistikke ja

üleriigilisi algatusi Soomes, mis on seotud esmase kohanemise ning

integratsioonipoliitika kujundamisega. Kuna kohtumise fookuses oli just

kohaliku tasandi koostöö, toodi välja eelkõige algatusi, mis koostöö

parendamisele ja kohaliku tasandi võimestamisele on suunatud (valitsuse

integratsioonialane tööplaan). Täpsemalt tutvustatud meetmed olid

mittetöötavatele sisserändajatele suunatud integratsiooni soodustavad

koolitused, kodustele uussisserändajatest vanematele ja kõrgelt haritud

sisserändajatele suunatud tugiteenused. Vantaa Linnavalitsuse multikultuursuse

osakonna juhataja andis ülevaate omavalitsuse elanike kirjust keelelisest ja

etnilisest jaotusest ning kirjeldas erinevaid meetmeid koos nende

rahastusallikatega, mis integratsiooni valdkonnas on kasutusel olnud. Eriti tõstis

ta esile koostööd vabakonnaga. MTÜ Hakunila Rahvusvahelise Organisatsiooni

esindaja tutvustas vabaühenduse praktikaid integratsiooni valdkonnas. Tegemist

on juba 1998. aastal soomlaste ja sisserändajate poolt ühiselt loodud

organisatsiooniga, mis on suurel määral korraldanud erinevaid ühisüritusi

uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate esmaseks kohanemiseks ning

integreerumiseks ühiskonnas. Vabaühenduse juht tõstis samuti esile koostöö

olulisust erinevate tasandite nagu kohaliku omavalitsuse kui ka teiste

vabaühendustega.

2017. aastal antud alategevuse raames parimate praktikate info- ja

juhendmaterjale ei koostatud kuna elluviija koostas kaardistuse ja tervikülevaate

uussisserändajatele suunatud teenustest, mille arendamisega 2017. a algust tehti

ning mille arendamisega jätkatakse 2018. a. Koos tegevuse 2.3.3.2. raames

arendatavate teenustega alustatakse 2018. a ka parimate praktikate info- ja

juhendmaterjalide väljatöötamisega, mille jaoks koguti teadmisi ka teiste riikide

praktikatega tutvudes.

Elluviija osales 2017. aastal kuuel välislähetusel (Riia, Vilnius, London, Brüssel

ja Praha), mille eesmärk oli tutvuda teiste riikide poolt uussisserändajatele

pakutavate teenuste arendamise ja rakendamisega kohanemise ja pikemaajalise

lõimumise eesmärgil. Elluviija hinnangul olid välislähetused eesmärgipärased

saamaks uusi teadmisi teiste riikide praktikatest ning vajalikke kontakte

välisekspertide Eestisse toomiseks. Lisaks andsid välislähetused võimaluse

tutvuda teiste riikide info- ja juhendmaterjalidega, mida elluviija plaanib 2018.

aastal koostada ja kasutusele võtta (nt rände-, kohanemis- ning

lõimumisstatistika ja –teenuste aastaraamat; põhiõiguste ja –kohustuste

infovoldik, keeleõppesüsteemi teekaart).

2018. aasta

Elluviija korraldas kaks õppereisi parimate praktikatega tutvumiseks ning ühe

parimate praktikate seminari.

59

Esimene õppereis toimus 14-16. mail Portugali, Lissaboni, kus osalesid lisaks

elluviijale ka Sotsiaalministeeriumi, INSA, EASi, PPA, Tartu linnavalitsuse,

Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Narva linnavalitsuse,

Tallinna linnavalitsuse, Kultuuriministeeriumi, Eesti Töötukassa ja Balti

Uuringute Instituudi esindajad. Õppereisi käigus tutvuti Portugali rände-,

kohanemis- ja lõimumisalase poliitika kujundamise ning pakutavate teenustega,

sh Portugali tunnustatud rahvusvaheliste majade süsteemiga (nn one-stop-shop).

Õppereis toetas Tallinnas 2018. aasta sügisel Ülemistel avatud rahvusvahelise

maja kontseptsiooni ning teenuste arendamist.

Teine õppereis toimus 20-22. novembril Soome, Helsingisse. Õppereis

korraldati koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, Johannes

Mihkelsoni Keskuse ja UNHCRiga. Õppereisil osalesid lisaks elluviijale ning

teistel korraldajatele Tallinna ning Tartu linnavalitsuse, Eesti Töötukassa,

Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pagulasabi esindajad. Õppereisi eesmärgiks oli

tutvuda Soome praktikatega välismaalaste tööturule integreerimiseks, mistõttu

kohtuti nii Majandus- ja tööministeeriumi kui ka Helsingi kutseoskuste keskuse

esindajatega. Samuti külastati Vantaa linna, kuna 2017. aastal toimus parimate

praktikate seminar Tartus, kus osalejateks olid ka Vantaa linnavalitsus ning

kohalik MTÜ Hakunila Rahvusvahelise Organisatsioon. 2018. aasta õppereisi

käigus tutvustati ja näidati Vantaa poolt praktilisi tegevusi ja teenuseid

välismaalaste tööturule integreerimiseks.

Soome õppereisi järgselt toimus 3. detsembril Tallinnas avatud seminar

õppereisi praktikate jagamiseks ning arutelu nende võimalikuks kohandamiseks

Eesti kontekstis.

2018. aastal antud alategevuse raames parimate praktikate info- ja

juhendmaterjale ei koostatud.

Elluviija osales 2018. aastal kümnel välislähetusel (Helsingi, Brüssel, Ungari,

Berliin, Viin, Toronto, Kopenhaagen ning Rooma), mille eesmärk oli tutvuda

teiste riikide poolt uussisserändajatele pakutavate teenuste arendamise ja

rakendamisega kohanemise ja pikemaajalise lõimumise eesmärgil. Elluviija

hinnangul olid välislähetused eesmärgipärased saamaks uusi teadmisi teiste

riikide praktikatest ning vajalikke kontakte välisekspertide Eestisse toomiseks.

Lisaks andsid välislähetused võimaluse tutvuda teiste riikide info- ja

juhendmaterjalidega, mida elluviija plaanib 2018. aastal koostada ja kasutusele

võtta (nt rahvusvaheliste majade teenuste pakkumine, tervishoiuteenuste

kättesaadavuse parendamine, kohaliku tasandi toetamine uussisserändajate

kohanemise toetamine jne). Lisaks osalesid elluviija esindajad kahenädalasel

ametnike välitöödel Ida-Virumaal, kus osales üle 15-ne erineva avaliku sektori

ametiasutuse. Elluviija eesmärk oli välitöödel luua parem kontakt Ida-Virumaa

omavalitsuste ja ettevõtetega uussisserändajate kohanemise toetamisel ning

kaardistada piirkondlikud kitsaskohad seoses uussisserändajate kohanemisel

Ida-Virumaa piirkonnas.

2019. aasta

Elluviija korraldas ühe õppereisi parimate praktikatega tutvumiseks ning kaks

parimate praktikate seminari.

Õppereis toimus 7-11. oktoobril Rootsi ja Norra, kus osalesid lisaks elluviijale

ka Sotsiaalministeeriumi, MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse,

Kultuuriministeeriumi, Eesti Töötukassa, MTÜ Tartu Rahvusvahelise Maja,

MTÜ Eesti Pagulasabi. SA Archimedese, UNHCR ja Nordeni esindajad.

60

Õppereisi käigus tutvuti Rootsi ja Norra rände-, kohanemis- ja lõimumisalase

poliitika kujundamise ning pakutavate teenustega, sh Norra ja Rootsi parimaid

praktikaid kohalike omavalitsuste kohanemisalaste teenuste korraldamisel.

Õppereis toetas partnerluslepingu väljatöötamist Tartu Linnavalitsusega.

Õppreisi järgselt toimus kaks seminari (Tartus ja Tallinnas) õppereisi praktikate

jagamiseks ning arutelud nende võimalikuks kohandamiseks Eesti kontekstis.

Elluviija osales 2019. aastal kuuel välislähetusel (Ateenas, Brüsselis ja

Helsingis), mille eesmärk oli tutvuda teiste riikide poolt uussisserändajatele

pakutavate teenuste arendamise ja rakendamisega kohanemise ja pikemaajalise

lõimumise eesmärgil. Elluviija hinnangul olid välislähetused eesmärgipärased

saamaks uusi teadmisi teiste riikide praktikatest ning vajalikke kontakte

välisekspertide Eestisse toomiseks.

2020. aasta

Enim mõjutas 2020.aastal valitsenud pandeemia just tegevuse „Parimate

praktikate seminarid, juhendmaterjalide koostamine“ tulemuslikkust. See

tähendab, et planeeritud õppereisid jäid ära ning väliseksperte ei õnnestunud

samuti kaasata. Siiski tehti näiteks konkreetse tegevuse raames 2020. aastal

erinevaid juhendmaterjale, mis toetasid uussisserändajate teadlikkust riigis

valitsenud eriolukorrast ning käitumisjuhistest. Antud materjale jagati nii

sotsiaalmeediakanalites kui ka nt inglise keelses ERR kanalis.

2021.aasta

Jätkas partner PauPau, kes vajaduspõhiselt uuendas ja koostas uusi

infomaterjale.

Alamtegevuse nr ja

nimetus

2.3.3.4. Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta

uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta

sihtrühma hulgas, selle jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduse kohta

Tegevuse või

alamtegevuse

planeeritud algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2021-30.10.2023 Tegevuse või

alamtegevuse tegelik

algus- ja

lõppkuupäev

(pp.kk.aa)

01.01.2021-

31.10.2023

Tegevuse või

alamtegevuse

lühiülevaade ja

hinnang tegevuse

elluviimisele, sh

parimad praktikad,

esinenud probleemid

ja ettevõetud

abinõud

2017. aasta

Rakendusasutus algatas 2017. aastal toetuse andmise tingimuste käskkirja

muutmise, kus ühe muudatusettepanekuna oli esitatud antud tegevuse

elluviimise alustamise tähtaja edasilükkamine ehk muudatuse jõustumise

tulemusena alustataks antud alategevuse elluviimisega 01.01.2020 kuna selleks

ajaks on toetatava tegevuse 2.3 alategevusi pikemalt rakendatud ning on rohkem

andmeid tugivõrgustike mõju hindamiseks. 2018. aasta

11.05.2018 siseministri käskkirjaga muudetud ja kinnitatud TAT-is lükati

alategevuse elluviimise algusaeg 1. jaanuarilt 2017. a edasi 1. jaanuarile 2020.

a., kuna 2020. aastaks on toetatava tegevuse 2.3 alategevusi pikemalt rakendatud

ning on rohkem andmeid tugivõrgustike mõju hindamiseks.

2019. aasta

25.04.2019 muudeti siseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 1-3/87 „Toetuse

andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks“. Täpsemalt

muudeti TAT-ipunkti 2.3.3.4.2, millega pikendatakse alategevuse Lõpp- ja

järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju kohta uussisserändajatele

61

suunatud teenuste kvaliteedi ning sellega rahulolu kohta sihtrühma hulgas, selle

jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduste kohta algusaega ühe aasta võrra edasi (1.

jaanuarini 2021), kuna hindamisega ei ole põhjendatud alustada juba 2020.

aastal, mil tugivõrgustike töö on alles aktiivses faasis.

2020. aasta

Tegevustega otsustati alustada aastal 2021. 2021. aasta

Tulenevalt asjaolust, et kohanemisprogrammi lõpphindamist ning

tugivõrgustiku mudeli lõpphindamist on majanduslikult mõistlik hankida koos,

pikendas elluviija antud tegevuse perioodi kuni 30.06.2023

Hanke ettevalmistusega alustati 2021. aastal, hange plaaniti välja kuulutada

2022. aasta I kvartalis. 2022. aasta

Lõpp- ja järelhindamise hanke ettevalmistega alustati 2022. aastal, hanke välja

kuulutamine lükkus veebruari 2023. Ühtlasi muudeti toetuse andmise

tingimustes alategevuse perioodi (st kuni 31.10.2023).

2023. aasta

Hankeleping nr 6-10 /11-1 eduka pakkujaga Eesti Rakendusuuringute Keskus

CentAR OÜ-ga uussisserändajatele võrgustikupõhise tugiteenuste pakkumise

mudeli mõju ja jätkusuutlikkuse hindamiseks ning kohanemisprogrammi

koolituste ja materjalide lõpphindamiseks sõlmiti 20.06.2023. Uuringu tulemusi

tutvustati partneritele, sihtgrupi ja sidusgrupi esindajatele (kokku oli saadetud 16

kutset, ka organisatsioonide ja osakondade juhtidele palvega jagada infot

seminari kohta oma meeskondadele) 25.10.2023 Kultuuriministeeriumis

toimunud seminaril. Mudeli mõju ja jätkusuutlikkuse hindamine ning

koolitusprogrammi koolituste ja materjalide lõpphindamine näitas, et

ametlikku, institutsionaliseeritud tugivõrgustiku arendamist ei pidanud

teenusepakkujad vajalikuks, v.a. kohalike omavalitsuste esindajad, kelle

hinnangul on vajalik luua kohalike omavalitsuste sisserändajatele teenuste

pakkumise eest vastutajate võrgustik. Üldine hinnang kohanemisprogrammile,

nii käesoleva lõpphinnangu põhjal kui ka varasemalt läbi viidud hindamistes, on

hea. KP erinevates moodulites ja keeleõppes osalenud uussisserändajad

hindavad koolituse tagasiside ankeetides aastatel 2015-2022 järjepidevalt

kõrgelt: 5-palli skaalal enam kui 4-ga, nii kohanemisprogrammi koolituste

struktuuri, ajakava, korraldust kui ka koolitajaid. Samal perioodil on IBS ja

RAKE (2023) meetme lõpphindamise järgi kõigi KP moodulite keskmisena ligi

85% koolitatavatest olnud seisukohal, et KP vastas täielikult või küllaltki palju

nende ootustele. Ka intervjuude põhjal on KP elluviija lepingulise

koostööpartneri ja koolitajate hinnangud kohanemisprogrammile positiivsed.

Kohanemisprogrammi edasi arendamiseks pakuti välja mitu võimalust:

 Analüüsida, kas kõik käesolevad KP teadmiste kesksed eesmärgid on

asjakohased või võiks KP eesmärgiks olla uussisserändajates Eestit ja siinset

ühiskonnakorraldust väärtustavate hoiakute kujundamine ja selle kõrval

keeleoskuse arendamine.

 Piiratud ressursside ja tulevase rahastamise ebaselguse valguses võiks

kaaluda KP struktuuri muutmist kuluefektiivsemaks nii, et suurem osa

teemamoodulite informatsioonist on uussisserändajatele kättesaadav

lühikeste videomoodulite kaudu ja kontaktkohtumised koolitajatega on

mõeldud hoiakute kujundamiseks, praktilisteks tegevusteks,

sotsialiseerumiseks ja keeleõppeks.

62

 Arendada sujuvam KP kursustele registreerimisprotsess, mis oleks

kliendisõbralikum ning arvestaks tänapäevaste ootustega.

 Keeleõppe puhul anti soovitusi sihtrühmade prioriseerimise, ootuste

juhtimise, koolituste kohandamise, rühmade komplekteerimise,

õppematerjalide täiustamise, õppijate keeleoskuse regulaarse testimise ja ise

lisatasu küsimise osas.

Tugivõrgustiku osas soovitati edaspidi loobuda laias mõttes selle arendamisest

ning igal üksikul juhul nimetada konkreetselt, milliste osapoolte ja millisel

eesmärgil tegutseva võrgustiku arendamist eesmärgistatakse ja taotletakse.

Valikud soovituste osas tehakse KP parandusi ja täiendusi järgmise kahe aasta

jooksul.

8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine (kumulatiivselt)

Näitaja nimetus

Kavanda- tud saavutus- tase1

Tegelik saavutus- tase

Kavan- datust täidetud (%)

Näitajate täitmise selgitus ning põhjendused näitaja üle- või alatäitmisel

Toetatava tegevuse 2.1 näitaja

Infoplatvormi kasutajate arv

11 000 44 607 406% Infoplatvorm tehti sihtrühmale kättesaadavaks alates 30.09.2016. 2017. aastaks kavandatud saavutustase (1500) sai täidetud ning ületatud. Infoplatvormi kasutajate arv (põhineb infoplatvormi logidel) näitas stabiilset kasvu.. 2018. aastaks kavandatud saavutustase (3000) sai täidetud ning ületatud. Infoplatvormi kasutajate arv liikus tõusvas joones ning lõppväljundnäitaja saavutamist prognoositi hiljemalt 2019. aasta lõpuks, mistõttu elluviija nägi vajadust antud toetatava tegevuse näitajat korrigeerida, kuna tegevuse jätkumine on oluline. 2019. aastal korrigeeriti näitaja sihttasemeid, see tähendab 2020. aastaks seati 6500 kasutajat ning 2023. aastaks seati 11 000 kasutajat. 2019. aastal oli registreeritud kasutajate arv 2490. 2020. aastal lisandus 3757 arv kasutajaid, saavutustase kumulatiivselt on 10 147. 2021. aastal lisandus 1847 kasutajat, saavutustase kumulatiivselt on 11 994. 2022. aastal lisandus 19 419 kasutajat, kumulatiivselt on seega kasutajaid 31 413. 2023. aastal lisandus 13 194 kasutajat, kumulatiivselt on seega kasutajaid oli infoplatvormil 44 607 kasutajat.

Toetatava tegevuse 2.2 näitajad2

1 TAT-is või rakenduskavas fikseeritud sihttase. 2 Võimaluse korral esitada andmed soolises lõikes

63

Kohanemiskoolitustel osalejate arv

12 843 13 675 106,5% 2017. aastal jätkati planeeritult koolituste läbiviimisega ning nendes osales planeeritust (2535) suurem osakaal uussisserändajatest. 31.12.17 seisuga oli kohanemisprogrammi koolitustel osaletud kokku 2591-l korral. 2018. aastal jätkati planeeritult koolituste läbiviimisega ning nendes osales planeeritust (3791) suurem osakaal uussisserändajatest. 31.12.18 seisuga oli kohanemisprogrammi koolitustel osaletud kokku 4048-l korral. 2019. aastal jätkati planeeritult koolituste läbiviimisega ning nendes osales planeeritust (5700) suurem osakaal uussisserändajatest. 31.12.19 seisuga oli kohanemisprogrammi koolitustel osaletud kokku 6062-l korral. 31.12.2020 seisuga oli toimunud 8007 koolituskorda. 31.12.2021 seisuga oli toimunud 10 235 koolituskorda, st lisandus 2228 koolituskorda. 31.12.2022 seisuga oli toimunud 12 665 koolituskorda, st lisandus 2430 koolituskorda. 30.06.2023 seisuga oli toimunud 13 675 koolituskorda, st lisandus 1010 koolituskorda.

Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud.

8 990 8 958 99,6% 31.12.17 seisuga hindas 90,3% kohanemisprogrammi läbinutest, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. 2018. aastal hindas 88,1% kohanemisprogrammi läbinutest, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. 11,9% hinnangul nende teadmised ei paranenud, ei osatud öelda, paranesid osaliselt või keelduti vastamast. 2019. aastal hindas 99,5% kohanemisprogrammi läbinutest ja vastanutest, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. Vastav näitaja kumulatiivselt on 90,48%. 2020. aasta seisuga hindas 71% kohanemisprogrammi läbinutest ja vastanutest, et nende eesti keele

64

oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. 2021. aasta seisuga hindas 76% kohanemisprogrammi läbinutest (st mh vastanutest), et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. 2022. aasta seisuga 93% kohanemisprogrammi läbinutest (st mh vastanutest) hindasid, et nende eesti keele oskus, praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. 2023. aasta seisuga oli kokku 8958 koolitustel osalejat hinnanud, et nende eesti keele oskus või praktiline informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud. See moodustab 99,6% sihttasemest.

Toetatava tegevuse 2.3 näitaja Arendatud või väljatöötatud teenuste arv

25 23 92% Teenuste arendamisega alustati 2017. aastal. Esimese teenusena töötati välja ning arendati koostöös PPA-ga õiguslik migratsiooni nõustamisteenus. 2017. aastal kavandatud viie teenuse asemel ühe arendamine oli tingitud sellest, et teenuste arendamine on võrdlemisi pikk ning aeganõudev protsess ning seda eriti elluviija haldusalasse mittekuuluvate teenuste ja teenusvaldkondade puhul. Efektiivne ja tulemuslik teenuste arendamine nõuab väga häid teadmisi riigihangetest, avalike konkursside korraldamisest ning eeldusi, et arendatavate teenuste omanikel on piisav valmisolek, ressursid ning teadmised. 25 teenuse arendamist 2023. aastaks hinnati realistlikuks, kui eelkirjeldatud tingimused oleksid täidetud ning elluviija palganud täiskohaga spetsialisti teenuste arendamise elluviimiseks. 2018. aastal arendati 5 teenust:  PPA välismaalaste õiguslik

nõustamisteenus ning PPA kodulehele www.politsei.ee mitmekeelse veebirakenduse loomine;

 uussisserändajate vabatahtlikus tegevuses osalemisvõimaluste loomine ja vabatahtlike ühenduste võimestamine;

65

 perearstiteenuse kättesaadavuse parendamine;

 rändestatistika teenuse arendamine;

 rahvastikuregistri teenuse arendamine.

2019. aastal jätkati 2018. aastal arendatud teenustega ning lisaks alustati nelja uue teenusega:

1) Uussisserändajate suhtlusvõrgustike ja sotsialiseerumisürituste teenuse pakkumine;

2) Uussisserändajatega kokkupuutuvate kohalike omavalitsuste kohaliku tasandi tugivõrgustike arendamine – kohaliku tasandi koostöö koordineerimine, kohaliku tasandi tegevusplaanide kujundamise ja koostamise toetamine, keele- ja infojagamise võimekuse tõstmine (Tartu linnavalitsus);

3) Rände- ja uussisserändajate kohanemisalase kommunikatsiooni osutamine – proaktiivse sihtrühmapõhise ning avalikkusele suunatud kommunikatsiooni korraldamine rände- ja uussisserändajate kohanemise teemadel;

4) Uussisserändajatele kriisi- ja ohvriabi teenuse arendamine – koostöös Sotsiaalkindlustusametiga olemasolevate ohvriabi ja kriisinõustamise teenuste kättesaadavaks tegemine inglise keelt kõnelevatele uussisserändajatele.

2020. aastal alustati 5 uue teenuse arendamisega, see tähendab kokku on edasi või välja arendatud 14 teenust. 2021. aastal alustati 6 uue teenusega, seega on edasi või välja arendatud 20 teenust. 2022.aastal alustati 5 uue teenusega. Kokku aruandlusperioodil alustati 25 uue teenuse välja töötamisega, millest lõppuni sai välja arendatud 23 teenust. Kaks teenust jäi ettevalmistuse tasandile: 1) alustava ettevõtja

66

baaskoolituse arendamine osutus üsna aeganõudvaks, mistõttu asendus see 2018. aastal rändestatistika teenuse arendamisega ning hiljem loobuti teenuse arendamisest; 2) vaimse tervise teenuse kättesaadavuse parandamisega prooviti alustada 2020.aastal, kuid probleemi keerukuse ja spetsialistide puuduse tõttu jäi teenus välja arendamata.

TAT lõppeesmärgist

täidetud (%):

Väljundnäitaja: Infoplatvormi kasutajate arv – 406%

Väljundnäitaja: Kohanemiskoolitustel osalejate arv –106,5%

Väljundnäitaja: Arendatud või väljatöötatud teenuste arv – 92%

TAT lõppeesmärgi täitmise

selgitus:

2023. aasta seisuga on infoplatvormi kasutajate arv 4-kordne seatud TAT

eesmärgist.

Kohanemiskoolituste läbiviimine on toimunud planeeritult. Indikaatori

saavutustasemest on täidetud 106,5%. Teenuste arendamise indikaatori saavutustasemest on täidetud 92%.

9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele3

2015

Elluviija hindab rakendatud tegevusi üldiselt tulemuslikeks ning seatud eesmärke saavutatuks –

uussisserändajate kohanemisprogrammi suunamine PPA kahe andmetoimetaja eestvedamisel toimib,

lansseeritud on 2015. aastal hangitud infoplatvorm, mis võimaldab sihtrühmal saada infot

kohanemisprogrammi sisu ning osalemise tingimuste kohta ning võimaldab koolitustele registreeruda.

Suurem osa ettenähtud koolitusi on toimunud planeeritud mahus ning sihtrühma rahulolu koolituste,

koolitusmaterjalide ning koolitajatega on kõrge. Seni on mõnevõrra väiksemas mahus toimunud õppimis-

ja teadusmooduli koolitused. Partnerid Archimedes ja ETAg on jaganud informatsiooni erinevate

teabekanalite vahendusel tõstmaks nii siht- kui sidusrühmade teadlikkust koolitustest. Samuti on

partnerid teinud pidevat koostööd ülikoolidega. Tegevuste tulemusena on nimetatud koolituste

osalusprotsent mõnevõrra paranenud. Järk-järgult paranenud tugivõrgustiku osalevate partnerite

teadmised ja oskused uussisserändajate teemal kaasa rääkimiseks ning probleemsete teenuste

arendamisel. Tugivõrgustiku partnerite seas on tõusnud teadlikkus uussisserändajate kohanemise

toetamise olulisusest kohalikul tasandil, kuid nn omanikutunde ja omal initsiatiivil kohaliku tasandi

koostöö vedamiseks vajavad partnerid jätkuvat võimestamist ning suunamist.

Elluviija hindab indikaatori „Kohanemiskoolitustel osalejate arv“ täitmist võimalikuks ning ei näe

ületamatuid takistusi, mis pärsiksid indikaatori saavutamist. Nii siht- kui sidusrühma seas on teadlikkus

kohanemisprogrammi koolitustel osalemisvõimaluste ning kasulikkuse osas tõusnud. Samuti on elluviija

hinnangul informatsiooni levimisel ning teadlikkuse kasvu tulemusena edaspidi oodata suuremat huvi

kohanemisprogrammi koolituste vastu väljaspool Tallinna, Tartut ja Narvat.

Elluviija hindab indikaatori „Kohanemisprogrammi läbinute arv, kelle eesti keele oskus, praktiline

informeeritus ja teadmised Eesti riigi, ühiskonna ja kultuuri kohta on paranenud“ täitmist võimalikuks

ning ei näe ületamatuid takistusi, mis pärsiksid indikaatori saavutamist. Senise rakendamisperioodi

jooksul on ligikaudu 90% koolitustel osalenud uussisserändajaid hinnanud, et nende hakkamasaamine

Eesti ühiskonnas on koolitustel osalemise tulemusena paranenud. Elluviija hindab koos partneritega

pidevalt koolituste tagasisidet ning võtab arvesse koolitustel osalenud uussisserändajate ettepanekuid

koolituste paremaks ning sisukamaks pakkumiseks.

2016

2016. aastal viis elluviija läbi uussisserändajatele mõeldud teenuste arendamise ja hindamise metoodika

väljatöötamise hanke, mille võitis Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE).

Teenuste arendamise ja hindamise metoodika esmaversioon valmis 2016. aasta lõpuks ning valminud

3 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12.

67

metoodika esmaversiooni tutvustati ka tugivõrgustikus osalevatele partneritele tagasiside saamiseks.

Elluviija hinnangul esines RAKE meeskonna ja elluviija koostöös mõningaid probleeme tulenevalt

RAKE meeskonna pidevast vahetumisest. Probleemid lahendati pideva tellija ja pakkuja vahelise

kommunikatsiooni teel.

Alustamaks 2017. aastal 2.3.3.2. „Teenuste arendamine“ tegevustega, koostas elluviija esialgse

tugivõrgustiku kontseptsioonidokumendi, mis toetab tugivõrgustiku tegevuste efektiivset

koordineerimist ning kaardistatud teenuste süstemaatilist arendamist. 2016. aastal planeeriti, et

kontseptsiooni rakendamiseks ning elluviija toetamiseks tegevuste elluviimisel hangib elluviija 2017.

aastal tugivõrgustikku koordineeriva partneri.

Elluviija hinnangul on tegevuse 2.3.3.1. raames toimunud kohaliku tasandi tugivõrgustike kohtumiste

ning võrgustikupartnerite arutelude tulemusena välja joonistunud võrgustikupartnerite ja

teenusepakkujate reaalne võimekus uussisserändajatele suunatud teenuseid arendada. Eelnevast lähtuvalt

on elluviija hinnangul vajadus muuta senist arendatavate teenuste arvestamise metoodikat, mis

keskendus eelkõige üksikteenuste arendamisele. Senise meetmetegevuse elluviimise põhjal ning

tõusetunud kitsaskohtadest lähtuvalt on elluviija hinnangul vajadus asendada senine teenuste arvestamise

metoodika üksikteenuse põhiselt lähenemiselt kindlapiirilise ja terviklahenduse põhise lähenemisega.

Teenuse arendamise metoodika muudatusest tulenevalt on elluviija esitanud rakendusasutusele taotluse

muuta toetatava tegevuse 2.3. tulemusnäitaja sihttaset „Arendatud või väljatöötatud teenuste arv“ sajalt

(100) kahekümne viiele (25).

Elluviija hindab indikaatori „Infoplatvormi kasutajate arv“ täitmist võimalikuks ning ei näe ületamatuid

takistusi, mis pärsiksid indikaatori saavutamist. Elluviija arendas 2016. aastal lansseeritud infoplatvormi

pidevalt edasi, tagades selle kasutajasõbralikkuse ja eesmärgipärasuse.

2017

2017. aastal läbiviidud tegevused olid üldjoontes tulemuslikud eelkõige koolituste pakkumise vaates.

Oluline on tõsta Eestisse saabuvate uussisserändajate teadlikkust kohanemiskoolitustest, et saavutada

lõppsihttase. Selle saavutamiseks teevad nii elluviija kui riigihanke võitja koos kommunikatsiooni

teenusepakkuja ning tugivõrgustiku partneritega pidevalt tööd. Oluline on edaspidi saavutada hüpe

kohanemiskoolitustel osalemises.

Mõnevõrra vähemtulemuslikum oli õppimis- ja teadusmooduli piloteerimine ETAgi ja Archimedesega.

Vähetulemuslikkuse põhjuseid oli mitmeid, kuid eelkõige tulenes madal osalus nimetatud koolitustel

eelkõige sihtrühma vajaduste muutustest ning ülikoolide poolt juba teatud määral sarnase teenuse

pakkumisest. Samuti ei suutnud partnerid piisavalt kommunikeerida koolituste sihtrühmale

kohanemiskoolituste vajalikkust. Lisaks kujunes lõppkokkuvõttes ressursikulu tegevuste kahest fondist

paralleelselt administreerimiseks ülemäära suureks ning ebaotstarbekaks, mistõttu otsustati koostöö

sellisel kujul mõlema partneriga lõpetada.

Üldplaanis hindab elluviija, et kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine on

ennast õigustanud ning osutunud sihtrühma tagasiside põhjal väga vajalikuks riiklikuks teenuseks.

Oluline töö tuleb endiselt ära teha infoplatvormi arendamise raames, mis elluviija hinnangul saab edukalt

tehtud piisavat kompetentsi omava partneri leidmise kaudu. Infoplatvormi raames tuleb esimesel

võimalusel rakendada senise käsitöö asemel automatiseeritud lahendust, mis hoiaks kokku nii aja- kui

rahalist ressurssi. Samuti tuleb infoplatvorm kujundada sihtrühmale lihtsamini ja arusaadavamalt

kasutatavaks.

Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise puhul on avaldumas pikaajalise töö viljad.

2017. aastal töötati välja ja rakendati esimene tegevuse raames planeeritud suuremahuline teenus, mis on

teenuse tarbijate poolt saanud väga hea vastuvõtu osaliseks. Oluline on jätkata enim arendamist vajavate

teenuste väljatöötamise ja arendamisega. Siinkohal on elluviija hinnangul järjest rohkem näha erinevate

tugivõrgustike ja elluviija partnerite seas teadlikkuse tõusu ning suutlikkust välja pakkuda arendamist

vajavaid teenuseid. Lisaks viis 2017. aastal RAKE lõpuni juhtumianalüüsid, mille põhjal testiti

68

väljatöötatud uussisserändajatele suunatud teenuste arendamise metoodikat. Metoodika lõppversioon

valmis 2017. aasta I kvartalis.

Tugivõrgustiku tekitamise poole pealt kohalikul tasandil on 2017. aasta olnud tulemuslik seetõttu, et

Tartu linnavalitsus värbas linna rändekoordinaatori, kes koordineeriks piirkonda saabuvate

uussisserändajate seotud küsimusi, tooks kokku olulisemad osapooled ning kaasaks vajadusel ka

erinevad ministeeriumid, et tagada uussisserändajate parim võimalik kohanemine.

2018

2018. aastal läbiviidud tegevused olid tervikuna tulemuslikud. Seda eelkõige kohanemiskoolituste

pakkumise ja teenuste arendamise vaates. Oluline on tõsta Eestisse saabuvate uussisserändajate

t2.1eadlikkust kohanemiskoolitustest ning koolitustel osalemisest, et tagada nende sujuv ja mugav

kohanemine Eesti eluoluga ning samuti, et saavutada lõppsihttase. Selle saavutamiseks leiti riigihanke

korras kommunikatsioonifirma. Koostöös elluviija, riigihanke võitja ja kommunikatsiooni

teenusepakkuja ning tugivõrgustiku partneritega suudeti 2018. aastal tõsta kohanemiskoolitustel

osalemiste arvu paarisaja osaluskorra võrra. Oluline on seda trendi edaspidi järgida.

2018. aastal jätkas suurema osa kohanemiskoolituste pakkumisega üks riigihanke korras leitud partner

Expat Relocation Estonia OÜ, kes võttis edukalt üle ka varasemalt SA Archimedese ja Eesti

Teadusagentuuri poolt pakutud kohanemisprogrammi õppimise ja teaduse moodulite pakkumise.

Üldplaanis hindab elluviija, et kohanemiskoolituste pakkumine on olnud igati tulemuslik ning selles

osalejad on hinnanud koolituste kvaliteeti tervikuna kõrgelt – 4,7 5-punktisel skaalal.

Oluline töö tuleb endiselt ära teha infoplatvormi arendamise raames, kus esimesel võimalusel tuleb

rakendada senise PPA käsitöö asemel automatiseeritud lahendust, mis hoiaks kokku nii aja- kui rahalist

ressurssi. Samuti tuleb infoplatvorm kujundada sihtrühmale lihtsamini ja arusaadavamalt kasutatavaks.

Automatiseeritud lahenduse arendamine ja kasutuselevõtt on üha olulisem, kuna Eestisse saabuvate

välismaalaste hulk on stabiilselt iga-aastaselt tõusnud ning tekkinud on vajadus laiendada

kohanemiskoolitustel osalemise võimalust ka näiteks end lühiajaliselt Eestisse tööle registreerinud

välismaalastele või pikaajalise viisa alusel Eestisse õppima saabunud välistudengitele, et tagada nende

kohanemise toetamine võimalikult varakult.

Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamise ja rakendamise puhul jätkati enim arendamist vajavate

teenuste väljatöötamise ja arendamisega. Vahesihttaseme saavutamist 2018. aastal (5 teenust) toetas

kindlasti täiendava spetsialisti värbamine TAT tegevuse Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine

ja rakendamine raames planeeritud alategevuste elluviimiseks.

2019

Elluviija hindab rakendatud tegevusi üldiselt tulemuslikeks ning seatud eesmärke saavutatuks.

Tulemuslikkust kinnitavad nii 2019. aastal läbi viidud kohanemisprogrammi vahehindamine kui ka

uussisserändajate uuring. Mõlemad raportid kinnitasid, et seni tehtud tegevus on olnud tulemuslikud,

asjakohased kui ka efektiivsed.

Seatud eesmärkidest on tulemuslikumad olnud kohanemiskoolituste pakkumine ja infoplatvormi

kasutajate arv, see tähendab, et seatud väljundnäitajaid on isegi pisut ületatud. 2019. aastal tegi kindlasti

eesmärkide täitmise osas edukaima arengu teenuste arendamise tegevus, täpsemalt jätkati viie 2018.

aastal alustatud teenusega ning alustati nelja uue teenuse arendamisega.

Seatud eesmärkidest enim väljakutseid on pakkunud infoplatvormi rakendamine. 2019. aastal õnnestus

siiski leida hankepartner ning vastav hankeleping sõlmida, et tööd saaksid 2020. aastal alata.

2020

Pandeemiast tingituna pidi elluviija 2020.aastal kiirelt ümberkujundama paljude tegevuste vormi, nt

minema kontaktõppelt e-õppele ning erinevaid seminare, tugivõrgustiku kohtumisi korraldama

virtuaalkeskkonnas. Kuid sellest hoolimata õnnestus suur osa planeeritud tegevusi ellu viia ning

eesmärgid saavutada.

69

Suurimaks edasiminekuks on elluviija hinnangul andmevahetuselahenduse ja rändeinfoportaali aja-ning

asjakohastamine, mis on olnud üsna pikk protsess.

Lisaks õnnestus hoolimata e-õppele üleminekust tagada uussisserändajate kõrge rahulolu

kohanemiskoolitustega ning leida lepingupartnerid, et tagada teenuse toimepidevus perioodi lõpuni.

Teenuste arendamisega on samuti jõudsalt edasi liigutud ning olenemata keerulistest oludest sõlmiti

2020. aastal ka uus partnerlusleping Tallinna Kesklinna Valitsusega.

2021

Enim mõjutas valdkonda 2021. aastal elluviija muutumine ehk valdkonna liikumine Siseministeeriumist

Kultuuriministeeriumisse. See tõi kaasa endaga nii halduskoormust kui ka teatud tegevuste edasi

lükkumist. Samal ajal nt siht- või väljundnäitajate täitmisega probleeme ei esinenud.

Pandeemiast tulenevad piirangud ei mõjutanud olulisel määral elluviijaid ega partnereid ehk varasemalt

oldi oludega suures plaanis kohanetud ning kõik planeeritud tegevused suudeti ellu viija.

Lisaks sõlmiti ka kaks uut partnerluslepingu, Rakvere Linnavalitsuse ja Sihtasutusega

Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

2022

Lõppenud aasta märksõnadeks oli täiemahuline sõda Ukrainas ja sellega kaasnenud põgenike laine

Eestisse. See tähendab, et kohanemise poliitika kujundajad ja elluviijad pidid kiirelt reageerima uue ja

mahuka sihtrühma vajadustele, kuid samal ajal suutma ellu viija ka TAT meetmetegevusi. Indikaatorid

ja eelarve täitmine on endiselt plaanipärane. Seega võib hinnata 2022. aastat edukaks.

2023

2023. aasta oli üleminekuaasta, mil uussisserändajatele mõeldud pikaajalised tegevused on lõppenud ja

uued on alanud. Väljakutseks on olnud sihtrühma jätkuv kasv, millega ei osatud arvestada planeerimise

etapis. Indikaatorid ja eelarve täitmine on olnud plaanipärane.

Kokkuvõte

Aastatel 2015-2023 seati kolm peamist eesmärki:

1. Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja rakendamine,

2. Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja rakendamine,

3. Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine.

Kaks esimest eesmärki on täidetud suurepäraselt. Uussisserändajate infoplatvorm on välja arendatud,

ületades kasutajate arv kordades planeeritud sihtmärki. Platvorm võimaldab andmevahetust Politsei- ja

Piirivalve ametiga (PPA), kajastades kohanemisprogrammi koolitustele registreerivate isikute õiguslikku

staatust. Samuti edastatakse PPA-le info läbitud koolituste kohta Elamislubade- ja Töölubade registrisse.

Kohanemisprogramm on suunatud Eestis viibivatele uussisserändajatele, sealhulgas vabatahtliku

rändega saabunutele ja rahvusvahelise kaitse saajatele. 2023. aasta CentAR’i läbiviidud uuringu

tulemusena on kogutud osalejate ja koolitajate tagasisidet, mis hindas programmi sisu ja olulisust

uussisserändajate jaoks kõrgelt.

Tugivõrgustiku kontseptsioon on jäänud hägusaks kõikidele osapooltele. Uuringu soovitus on loobuda

laias mõttes selle arendamisest ning nimetada igal üksikul juhul konkreetselt, milliste osapoolte ja

millisel eesmärgil võrgustiku arendamist eesmärgistatakse ja taotletakse. Samas tugivõrgustiku

kontseptsiooni väljatöötamise käigus on välja arendatud 23 uut teenust uussisserändajate kohanemise

parandamiseks Eestis.

10. Toetatavate tegevuste mõju läbivatele teemadele4

Horisontaalne teema

Kavandatud mõju (märkida ristiga) Tegelik mõju (märkida

ristiga)

Jah Ei Jah Ei

Regionaalareng X X

Selgitus:

Suurimate sisserändepiirkondade areng on tagatud läbi kohanemisprogrammi koolituste pakkumisega

Tallinnas, Tartus ja Narvas.

4 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.12

70

Tugivõrgustiku kaudu võimestatakse ning arendatakse teenuseid seal, kus selleks kõige suurem vajadus

on.

Infoühiskond X X

Selgitus:

Infoplatvorm võimaldab Eestile vajalikele uussisserändajatele vajalikku informatsiooni Eestisse elama

asumisel ning praktilisi teadmisi kohanemisega seotud teenuste ja tegevuste kohta, mis toetavad

uussisserändajate positiivset otsust Eestisse elama asuda ning Eesti ühiskonda panustamist.

Riigivalitsemine X X

Selgitus:

Koolituste planeerimisel ning rakendamisel tehakse koostööd eri ministeeriumide ja nende allasutustega,

tagamaks asjakohane ning mugav teenus.

Tugivõrgustiku kaudu tehakse koostööd eri ministeeriumide haldusalas asuvate teenusepakkujatega,

tagamaks kvaliteetne ning mittedubleeriv teenusepakkumine uussisserändajatele.

Võrdsed võimalused X X

Selgitus:

Kohanemisprogrammi läbimisega on omandanud uussisserändajad paremad oskused ja teadmised Eesti

ühiskonnas, sh tööturul ja hariduses, hakkamasaamiseks, mh eesti keele oskuse.

Keskkonnahoid ja kliima X X

Selgitus:

Puutumus puudub.

11.Toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele

2015 Elluviija oli üldiselt rahul kõikide partnerite – nii lepinguliste- kui koostööpartnerite tegevusega. Elluviija oli väga rahul partneriga PPA, kes käivitas efektiivselt uussisserändajate kohanemisprogrammi suunamise protsessi, toetas elluviija teisi partnereid andmete edastamisel ning esitas omapoolseid ettepanekuid kohanemisprogrammi suunamise protsessi parendamiseks. PPA oli samuti efektiivne programmi rakendamise aruandluse teostamisel.

Elluviija oli rahul partnerite Archimedese ning ETAgi töö kvaliteediga koolituste sisu ettevalmistamisel ning

ETAgi võimel sihtrühmani jõuda (väike maht teadlasi, kellega ollakse personaalsemas kontaktis).

Archimedes tuvastas kitsaskohad koolitatavateni jõudmisel ning riskide esitatud maandusmeetmed 2016-2017

olid elluviija hinnangul piisavad. Nii EAS-i, Archimedese kui ETAg-iga esinesid teatud probleemid

maksetaotluste menetlemisel, kuid iga maksetaotlusega paranes partnerite sisend.

Elluviija koolituste pakkumise hanke võitjaga sujus sisuliselt hästi, kuid kuna hanke võitja oli eraettevõte,

kes varasemalt EL vahendeid rakendanud ei olnud, oli andmekorje ning muude abikõlblikkusreeglite

järgimine, mis lisandusid klassikalistele lepingulistele kohustustele, nende jaoks uus ning tähendas, et

elluviijal tuli koolituste pakkujat suuremal määral juhendada.

Elluviija oli üldiselt rahul ka võrgustikupartneritega, kellega 2014-2015 läbiviidud töö annab eelduslikult tulemusi pikemas perspektiivis. Võrgustikupartnerite kaudu ja viimaste osalusel käivitati 2015. aastal esimesed teemapõhised koolitused kohanemisprogrammi koolitajatele (Töötukassa teenused, maakondlike arenduskeskuste teenused, tervise- ja sotsiaalhoolekandevaldkonna teenused jne) ning koolitati ka võrgustikus osalevaid organisatsioone kohanemisprogrammi osas. Samas ei andnud võrgustik oodatud tulemusi teenuste arendamise osas (võrgustikus osalejatel puudusid selged arusaamad arendusvajadustest ning potentsiaalist) ning lähtuvalt tuli elluviijal panustada teenuste arendamisse suuremal määral.

2016

Elluviija oli üldjoontes rahul nii hankelepingu kui partnerluslepingu partnerite tegevustega. Elluviija

hinnangul oli partner PPA täitnud partnerluslepinguga sätestatud ülesandeid äärmise kohuse- ja

vastutustundlikkusega ning oli pidevalt proaktiivselt üritanud ennetada kohanemisprogrammi

suunamiste ning partneritega andmete vahetamise probleeme. PPA andmetoimetajad olid 2015. aastal

käivitatud suunamisprotsessi hoidnud efektiivselt ning pidevalt töös kogu 2016. aasta vältel, esitades ka

ettepanekuid süsteemi parandamiseks ning tõhustamiseks. Samuti peeti kinni kõikidest aruandlusega

seotud kuupäevadest ning nõuetest.

71

Elluviija oli üldiselt rahul koolituste pakkumise riigihanke võitja Expat Relocation Estonia OÜ-ga, kes

oli suutnud edukalt läbi viia vastavalt nõudlusele kvaliteetseid koolitusi, millega sihtrühm alati rahul oli.

Samuti oli hanke võitja pidevas suhtluses elluviijaga erinevate koolituste piloteerimise käigus tekkinud

probleemide lahendamisel. Paranes ka EL vahendite rakendamise abikõlblikkusreeglite järgimine ning

hanke võitja täiendas pidevalt ja uuendas materjale ning koolitas koolitajaid tagamaks koolituste kõrge

kvaliteet ja rahulolu. Elluviija hinnangul tuli hanke võitjat siiski andmekorjet puudutavatel teemadel

jätkuvalt juhendada. Samuti tuli elluviija hinnangul hanke võitjal aktiivsemalt korraldada isealgatuslikult

teavitustegevusi korraldatavatest koolitustest.

Partnerid ETAg ja SA Archimedes tulid elluviija hinnangul partnerluslepinguga sätestatud ülesannetega

üldjoontes toime. Elluviija hinnangul uuendati ja täiendati edukalt koolitus- ja metoodilisi materjale.

Tagamaks sihttaseme täitmine, olid partnerid kaardistanud erinevad kanalid, mille kaudu edastati

sihtrühmale teavitus õppimis- ja teadusmooduli koolituste kohta. Elluviija hinnangul oleks partneritel

tulnud võtta suurem vastutus ja roll oma lepinguliste kohustuste, sh sihttasemete, täitmisel. Tegevuste

efektiivseks elluviimiseks olid takistuseks otseselt partnerist mittesõltuvad asjaolud, milleks olid

koolituste koordinaatorite pidev vahetumine, mis pärssis koolituste efektiivset piloteerimist ja

lepinguliste kohustuste täitmist.

Elluviija hinnangul olid tunduvalt paranenud tugivõrgustike partnerite teadmised ja oskused

võrgustikutöösse panustada. Võrreldes eelmise aruandlusperioodiga tõusis partnerite arv, kes omal

initsiatiivil soovisid probleemseid teenuseid arendada. Elluviija hinnangul oli tugivõrgustiku partnerite

kaasamine, informeerimine ning nende oskuste tõstmine pikaajaline protsess, millega tuleb järjepidevalt

tegeleda. Jätkuvalt jäi teenuste arendamisel siiski eestvedamis- ja initsiatiivi tekitamise roll elluviijale.

2017

2017. aastal toimisid elluviija hinnangul enamus partnerlussuhteid tulemuslikult. Nii PPA, EAS kui

riigihanke võitja on täitnud neile ettenähtud ülesanded ning kerkinud kitsakohad lahendati operatiivselt.

Partnerlussuhted partnerite ETAgi ja Archimedesega lõpetati ennetähtaegselt ülalkirjeldatud põhjustel,

kuid koostööd jätkatakse ka edaspidi eelkõige Archimedese ja ETAgi teadmiste ja

kommunikatsioonikanalite kasutamise kaudu, et tagada edaspidine õppimis- ja teadusmooduli koolituste

kõrge kvaliteet.

2018

2018. aastal toimisid elluviija hinnangul erinevad partnerlussuhted tulemuslikult. Nii elluviija kui

partnerid ja riigihangete võitjad on panustanud aktiivselt tegevuste planeerimisse ja see on aidanud

oluliselt kaasa eesmärkide saavutamisele. Koostöö uue partneri SMIT-iga osutus kohati

problemaatiliseks, kuna partneril puudus varasem kokkupuude ESF vahendite rakendamisega, samuti

pärssis tulemuste saavutamist SMITi poolt kaadrivoolavus, mistõttu alustati 2018. aasta teises pooles

sisuliselt algusest peale infoplatvormi ja sellega seotud automaatse andmevahetuslahenduse

arendamisega.

2019

2019. aastal toimisid elluviija hinnangul enamus partnerlussuhteid tulemuslikult (nii partnerluslepingud

kui hankelepingud). Efektiivsem ja tulemuslikum on koostöö eelkõige pikaajalisemate partneriga nagu

PPA ja Expat Relocation OÜ.

Kindlasti on kasvanud ka elluviija teadmised ja oskused partnerite ettevalmistamisel, see tähendab

teavitamine ja koolitamine nii ESF vahendite kasutamise kui ka sisuliste tegevuste osas.

2020

2020. aasta oli kindlasti tulenevalt maailmas, sh Eestis valitsenud pandeemiast tingituna keeruline ning

väljakutsete rohke aasta. Kuid just tänu juba toimivatele partnerlussuhetele, eelkõige tugivõrgustiku

mudelile, õnnestus tagada tegevuste sihipärane täitmine ning uussisserändajate toetamine viidatud

keerulises olukorras.

2021

72

Liikumine ühest ministeeriumist teise tõi kaasa teatavaid muudatusi ka partnerlussuhetes, st üldine

partneritega suhtlemine varieerub erinevates ministeeriumites, kuid kuna enamus kontaktisikuid jäid

samaks ning enamus lepinguid olid juba sõlmitud, siis tegelikult sisulist väljakutset ei olnud.

2022

Väljakujunenud partnerlussuhted olid kindlasti lõppenud aasta puhul väga olulised, kuna elluviijale

lisandusid Ukrainas toimuvast täiemahulisest sõjast tulnud lisakohustused.

Kokkuvõte:

Aastatel 2015-2023 oli sõlmitud mitmeid partnerlus- või koostöölepinguid toetavate tegevuste

elluviimiseks ja rakendamiseks. Enamik eesmärke saavutati tänu tulemuslikule koostööle erinevate

organisatsioonide ja sihtasutustega. Aruandlusperioodi jooksul on säilitatud rahulolu partnerlussuhetega

ning need on loonud olulise pinnase ka edasiseks koostööks.

NB! Koos aruandega esitatakse andmed eelarve täitmise kohta (vorm „Toetatavate tegevuste

eelarve täitmine kulukohtade kaupa“).

Aruande koostajaAmetikoht Allkiri Kuupäev

Natalja Omeltšenko Peaspetsialist

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isikAmetikoht Allkiri Kuupäev

Eda Silberg Asekantsler /allkirjastatud

digitaalselt/

Täidab rakendusüksus Aktsepteerin aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

Kinnitan aruande: Nimi Ametikoht Allkiri Kuupäev

KINNITATUD

Toetatavate tegevuste eelarve täitmine kulukohtade kaupa

Toetuse andmise tingimused uussisserändajate kohanemise toetamiseks

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood: 01.08.2014−31.12.2023

Elluviija: Kultuuriministeerium

Projekti

väljund Rea nr Projekti tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad

Abikõlblike

kulude kinnitatud

eelarve (2014-

2023)

(EUR)

Elluviijal ja

partneritel tekkinud

kulu

aruandeperioodi

lõpuks

(EUR)

Eelarve

täitmise

%¹

Abikõlblik kulu

aruandeperioodi

lõpuks (EUR)

Eelarve täitmise

%²

1 2 3 4 5 6 7=(6/5)*100 8 9=(8/5)*100

1.1 Tegevuse 2.1 kulud

Infoplatvormi ja selle tugiteenuste väljatöötamine ja

rakendamine

346 215,10 346 215,10 100 346 215,10 100

1.1.1 Infoplatvormi alusuuringud 5 400,00 5 400 100 5 400 100

1.1.2 Infoplatvormi ja selle tugiteenuste arendamine ja

piloteerimine 38 118,50 38 118,50 100 38 118,50 100

1.1.3 Infoplatvormi hindamine ja edasiarendus 0,00 0,00 #DIV/0! 0,00 #DIV/0!

1.1.4 Infoplatvormi rakendamine 302 696,60 302 696,60 100 302 696,60 100

1.2

Otsene personalikulu 159 146,18 159 146,18 100 159 146,18 100

1.3 Kaudsed kulud 23 872,08 23 872,08 100 23 872,08 100

529 233,36 529 233,36 100 529 233,36 100

2.1 Tegevuse 2.2 kulud

Kohanemiskoolituste väljatöötamine, piloteerimine ja

rakendamine

6 813 285,66 6 813 285,66 100 6 813 285,66 100

2.1.1 Kohanemiskoolituste ja keeleõppe õppe-, juhend- ja

infomaterjalide ning teadmiste testide, sealhulgas

veebipõhiste testide ja õppematerjalide väljatöötamine ja

arendamine

367 000,68 367 000,68 100 367 000,68 100

2.1.2 Koolituste materjalide ja teadmiste testide piloteerimine 364 111,36 364 111,36

100 364 111,36

100

2.1.3 Materjalide vahehindamine ning materjalide

uuendamine, uute materjalide loomine 53 155,01 53 155,01 100 53 155,01 100

2.1.4 Materjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine 0,00 0 #DIV/0! 0 #DIV/0!

2.1.5 Koolituste pakkumine 6 029 018,61 6 029 018,61 100 6 029 018,61 100

2.2 Otsene personalikulu 185 826,69 185 826,69 100 185 826,69 100

Tulemus 2:

Kohanemis-

koolitustel on

aastaks 2023

osalenud

12843 inimest

Väljund 2.1:

Välja on

töötatud,

piloteeritud ja

rakendatud

kohanemis-

programm

Projekti tulemus

1

Horisontaalne kulukoht

Tulemus 1:

Infoplatvormi

kasutajate arv

aastaks 2023

on 4500

Väljund 1.1:

Välja on

töötatud ja

rakendatud

infoplatvorm

Eelarve kokku (väljund 1.1 + horisontaalne kulukoht)

2

Horisontaalne kulukoht

2.3 Kaudsed kulud 27 874,10 27 874,10 100 27 874,10 100

7 026 986,45 7 026 986,45 100 7 026 986,45 100

3.1 Tegevuse 2.3 kulud

Tugivõrgustike kontseptsiooni väljatöötamine ja

rakendamine

879 904,90 879 904,90 100 879 904,90 100

3.1.1 Arendamist vajavate teenuste ja nende pakkumise

võimekuse väljaselgitamine 130 564,79 130 564,79 100 130 564,79 100

3.1.2 Teenuste arendamine 632 957,87 632 957,87 100 632 957,87 100

3.1.3 Parimate praktikate seminarid, juhendmaterjalide

koostamine 50 862,24 50 862,24 100 50 862,24 100

3.1.4 Lõpp- ja järelhindamise läbiviimine tugivõrgustike mõju

kohta uussisserändajatele suunatud teenuste kvaliteedi

ning sellega rahulolu kohta sihtgrupi hulgas, selle

jätkusuutlikkuse ja arendusvajaduse kohta

65 520,00 65 520,00 100 65 520,00 100

3.2 Otsene personalikulu 772 216,00 772 216,00 100 772 216,00 100

3.3 Kaudsed kulud 115 832,53 115 832,53 100 115 832,53 100

1 767 953,43 1 767 953,43 100 1 767 953,43 100

4 Otsene personalikulu kokku 1 117 188,87 1 117 188,87 100 1 117 188,87 100

5 Kaudsed kulud kokku 167 578,71 167 578,71 100 167 578,71 100

6 Kulud kokku (tulemuste 1, 2 ja 3 kulud) 9 324 173,24 9 324 173,24 100 9 324 173,24 100

7 Jaotamata eelarve 2,00

8 Eelarve kokku (2014−2023) 9 324 175,24

¹ Abikõlblike kulude kinnitatud eelarve täitmise protsent elluviijal ja parnteritel tekkinud kulude põhjal

² Abikõlblike kulude kinnitatud eelarve täitmise protsent abikõlblike kulude põhjal

Horisontaalne kulukoht

Eelarve kokku (väljund 3.1 + horisontaalne kulukoht)

Eelarve kokku (väljund 2.1 + horisontaalne kulukoht)

2

Horisontaalne kulukoht

Tulemus 3:

Aastaks 2023

on arendatud

või välja

töötatud 25

teenust

Väljund 3.1:

Välja on

töötatud ja

rakendatud

tugivõrgustike

kontseptsioon

3

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected] 20.02.2024 nr 13-5/5095-2

Kultuuriministri 16. juuni 2021. a käskkirja nr

99 „Toetuse andmise tingimused

uussisserändajate kohanemise toetamiseks“

täiendatud lõpuaruande ja eelarve täitmise

aruande esitamine rakendusüksusele

Lugupeetud Ivi Liivoja

Kultuuriministri 16. juuni 2021. a käskkirja nr 99 „Toetuse andmise tingimused uussisserändajate

kohanemise toetamiseks“ punkti 11.2 alusel esitab elluviija Kultuuriministeerium rakendusüksus

Riigi Tugiteenuste Keskusele Euroopa Sotsiaalfondi meetme 2.6 „Võimaluste loomine Eestis

elavate ning ühiskonda vähelõimunud püsielanike aktiivse hõive ja ühiskondliku aktiivsuse

suurendamiseks ja uussisserändajate kohanemise ja hilisema lõimumise toetamiseks“ meetmete

2.6.1–2.6.3 täiendatud lõpuaruande ning eelarve täitmise aruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eda Silberg

kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Lisad: 1. Seirearuanne 72 lehel

2. Eelarve täitmise täiendatud aruanne (xls-fail)

Natalja Omeltšenko 628 2280

[email protected]