OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

[email protected]

J. Sütiste tee 19

Tallinn

13419, Harju maakond

26.02.2024 nr 11.2-4/24/148

OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks“ raames otsuse Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi

toetuse saaja või hankija või PERH) projektile nr 2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas projektiga seotud riigihanke nr 223694 “ Mustamäe meditsiinilinnaku III

ja IV arendusjärjekorra ehitustööde omanikujärelevalve teenus“ kontrollimise käigus, et toetuse

saaja ei ole järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks

kuluks 34 313,98 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on tervise ja tööministri 27. märtsi 2015.a määruse nr 18 „Haiglavõrgu

pädevuskeskuste kaasajastamine“1 (edaspidi meetme määrus) § 27 lg 1, perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 1, lg 11 p 5. Samuti on aluseks võetud

projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 109-144, 146, 173, 179 ja 180 ning

hankijaga peetud kirjavahetus.

Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74

selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse

saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate

õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et toetuse saaja taotluse rahuldamise otsus nr

9.2-4.3/14-20/11/433 on tehtud 18.09.2017, mistõttu kohaldab rakendusüksus hanke nr 223694

1 Taotluse rahuldamise otsuse (18.09.2017) alus. 2 Kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsioon.

rikkumiste osas tehtavatele finantskorrektsioonidele kuni 20.09.2018 kehtinud ühendmääruse

redaktsiooni. Taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on otsuse

alapunktides 1.1 ja 1.2 kirjeldatud rikkumistele ettenähtud suurem kaalutlusruum

finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega on hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga

võrreldes toetuse saajale soodsam.

Meetme määruse § 24 lg 1 kohaselt peab toetuse saaja tagama STS § 26 sätestatud kohustuste

täitmise. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi, kui ta on hankija selle

seaduse tähenduses. PERH on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses ja oli kohustatud

seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

1. Hankes nr 223694 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis rahvusvahelise avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 223694. Vastav

hanketeade avaldati 8.06.2020 ja pakkumuste esitamise tähtaeg oli 17.07.2020. Tähtajaks esitati

viis pakkumust.

Hanke tulemusena tunnistati 28.07.2020 otsusega edukaks pakkuja Tallinna Linnaehituse

Aktsiaselts (10307171), kellega sõlmiti 13.08.2020 omanikujärelevalveteenuse osutamise

riigihankeleping nr 1.2-11/2380-1 (edaspidi hankeleping) maksumusega 655 800 eurot.

Hankelepingu tähtaeg oli 13.09.2023.

Rakendusüksus tuvastas hanke kontrollimisel järgmised puudused:

1) hankija on seadnud pakkujatele piirava iseloomuga kvalifitseerimistingimuse;

2) hankija on seadnud pakkuja meeskonna spetsialistide osas piirava iseloomuga

vastavustingimuse;

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates punktides 1.1 ja 1.2.

1.1 Hankija on seadnud pakkujatele piirava iseloomuga kvalifitseerimistingimuse

1.1.1 Rikkumise asjaolud

Hankija on seadnud pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse osas järgmise

kvalifitseerimistingimuse:

Pakkuja peab olema sõlminud ja teostanud vähemalt ühe teenuse osutamise lepingu, mis on

täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul ja mis vastab järgmistele hankija kindlaks

määratud tunnustele:

- ehitusseadustiku kohane3 omanikujärelevalve teenus (edaspidi käesolevas hanketeates

„omanikujärelevalve teenus“, võib kõigil hanketeates sätestatud juhtudel olla osutatud FIDIC-

lepingu Inseneri teenuse koosseisus);

- on osutatud viimase kolme aasta jooksul (36 kuu jooksul enne pakkumuste esitamise lõpptähtaja

saabumist) valminud ja kasutusele võetud (väljastatud kasutusluba) hoone ehitustöödel;

- on osutatud juhtiva partnerina ja/või omanikujärelevalve teenuse osutamise juhina (kõigil

juhtudel peab pakkuja olema „kasutusloa taotluses“ registreeritud ehitustööde

omanikujärelevalve teostajana);

3 Alla joonimised tingimuse tekstis tehtud otsuse koostaja poolt.

- hoone, mille ehitustöödel teenust osutati, ehitustööde maksumus oli enam kui 10 000 000 EUR

(ilma käibemaksuta);

- hoone, mille ehitustöödel teenust osutati, on hankeobjektiga sarnane. Sarnaseks hooneks

loetakse majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015. a määrusega nr 51 kinnitatud „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ koodide rühma 12600 (meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja

muud avalikud hooned) kohase kasutusotstarbega hoone, mille kubatuuri (ruumala, m³) ja suletud

netopinna (m²) suhe ehitusregistri andmetel ei ole suurem, kui 6 (kuus) ümmardatult lähima

täisarvuni.

Esitada nimekiri hankija poolt eelpool kindlaks määratud tunnustele vastava teenuse osutamise

lepingust, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende,

milles on kajastatud hoone, mille osas teenust osutati, nimetus, ehitusmaksumus, tegemise aeg ja

koht, kasutusloa registreeringu number.

Kehtestatud tingimus on välispakkujate jaoks piirava iseloomuga. Selles toodud viited

ehitusseadustikule, kasutusloa taotlusele, kasutusloa registreerimisnumbrile ning ehitusregistrile

annavad eelise hankija asukohamaa pakkujatele. Tegemist on Eesti Vabariigi seadusandlusest

tulenevate mõistete ja kategooriatega, millest saavad lähtuda eelkõige hankija asukohamaa

pakkujad. Samuti on tingimusega kehtestatud referentsobjektide hankeobjektiga sarnasuse nõue,

mida hinnatakse Eesti õigusaktidest tulenevate hoonete otstarvete loetelu alusel ja ehitisregistri

andmete alusel.

Välispakkujatele ei ole kõnealuses tingimuses ette nähtud võimalust esitada samaväärseid

referentslepinguid, mis on sõlmitud ja täidetud nende asukohamaal, mistõttu ei ole järgitud RHS

§ 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise printsiipi.

Kuna tegemist on välispakkuja jaoks piirava tingimusega, ei saanud antud riigihankes osaleda kõik

sellest huvitatud ettevõtjad, mistõttu ei ole järgitud RHS § 3 punktis 3 sätestatud üldpõhimõtet:

tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

1.1.2 Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksus palus toetuse saajal selgitada (01.11.2023), miks on antud tingimus seotud

konkreetsete, Eesti Vabariigi seadusandlusest tulenevate, mõistetega (ehitusseadustik,

kasutusluba, ehitusregister) pakkuja asukohamaal täidetud samaväärse referentslepingut

lubamata.

Toetuse saaja vastas (13.11.2023): Hangitavat teenust tuleb pakkuda vastavuses Eestis kehtivale

seadusandlusele, määrustele ja muudele normatiividele. Hankija ei näe võimalust, et Eesti

vabariigis ehitatava haigla ehitustööde omanikujärelevalve teenust oleks võimalik pakkuda

tuginedes pakkuja Eestist erineva asukohamaa samaväärsetele kogemustele.

1.1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Hankijal on rahvusvahelise hanke korral kohustus viidata, et esitada võib ka muid analoogseid

andmeid/tõendeid, mis võimaldavad välisriigi pakkujal samaväärset tehnilise ja kutsealase

suutlikkust tuvastada. Välispakkujatelt ei saa nõuda, et nad oleks täitnud lepingut, mille objektiks

olevad ehitised (referentsobjektid) oleksid tähistatud hankija asukohariigi õigusaktidega

määratletud kasutusotstarbega või neile oleks väljastatud kasutusluba, sest viimaseid ei pruugi

kõikides välisriikides selliselt olemas olla. Küll aga võib kirjeldada varasemaid referentsobjekte

selle kasutusotstarbe üldise kirjelduse kaudu.

Kõnealuse kvalifitseerimistingimuse sõnastuses puuduvad juhised, kuidas peab

referentsobjektidele väljastatud kasutusloa olemasolu ja teisi andmeid tõendama välisriigi

pakkuja, kelle asukohariigis kasutusluba kas sisuliselt või samasõnalise mõistena puudub, või

millisel viisil toimub välisriigis väljastatud lubade ja tõendite tunnustamine ja ümber vormistamine

Eesti Vabariigis.

Kui korraldatav hange ületab rahvusvahelist piirmäära, tuleb selle korraldamisel jälgida, et

pakkujate kvalifitseerimis- ja vastavustingimused oleksid hankedokumentides kehtestatud üheselt

mõistetavatena ja täidetavad nii Eestis tegutsevatele pakkujatele kui potentsiaalsele välisriigist

pärit pakkujale. Kõnealuse kvalifitseerimistingimuse tõttu koheldakse potentsiaalseid

välispakkujaid hankija asukohamaa pakkujatest põhjendamatult erinevalt, sest neile ei ole

võimaldatud esitada oma asukohariigi õigusaktide kohaseid analoogseid tõendeid, mille alusel

saaks tegelikkuses samuti hinnata nende võimekust hankelepingut täita.

Isikute võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et riigihanke igal etapil koheldakse kõiki riigihankes

osalevaid isikuid ühesugusel moel. Euroopa Kohus on oma otsustes C-31/87 ja C-243/89

tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele esitatavad nõuded ei tohi olla nn

kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega diskrimineerivad. Samuti peab hankija

tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 p 3).

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et kõnealune tehnilise ja kutsealase pädevuse

hindamiseks seatud tingimus on välispakkujatele põhjendamatult piirav ning see ei ole

proportsionaalne ega asjakohane. Hankele juurdepääsu piiratuse tõttu ei olnud tagatud ka

konkurentsi efektiivne ärakasutamine.

1.1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Punktis 1.1 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 5 toodud asjaolud,

mille kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatud toetust 25%, kui hankemenetluse

korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud

kriteerium, mis on vastuolus RHSga. Sama määruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise

raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemat (25%) finantskorrektsiooni määra. Seetõttu peab

rakendusüksus põhjendatuks vähendada hanke alusel tekkinud abikõlblikke kulusid 10

protsendi võrra.

Rakendusüksus on lähtunud määra valikul sellest, et antud hankes oli tagatud minimaalne

konkurents. Ehkki hankija kontrollis kvalifitseerimistingimustele vastavust ainult eduka pakkuja

osas (nn pöördmenetlus), on hankepassis toodud andmete alusel võimalik tuvastada ka teiste

pakkujate vastavus kõnealusele tingimusele. Samas ei pea rakendusüksus, olukorras, kus on

diskrimineeritud välisriigi pakkujaid selliselt, et nende osalemine hankes on sisuliselt välistatud,

proportsionaalseks kõige madalama finantskorrektsiooni määra (5%) kohaldamist. Seega on

rikkumise iseloomu ja raskust arvestades proportsionaalne 10%-line finantskorrektsioon.

Võrdluseks toob rakendusüksus välja asjaolu, et ka kehtiva ühendmääruse 223 lg 1 p 2 ja 223 lg 2

p 2 näevad koosmõjus ette eelnevalt kirjeldatud rikkumise puhul 10%-lise finantskorrektsiooni

määra. Sealjuures ei näe kehtiv ühendmäärus sarnase rikkumise puhul ette võimalust kohaldada

10%-st väiksemat finantskorrektsioonimäära.

Kümne protsendilise korrektsioonimäära rakendamist toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019

rikkumiste juhendi nr С(2019) 3452 punkti 2.1 alapunkt 10, mille kohaselt juhtumil, mil ettevõtjad

võisid pakkumuse esitamisest loobuda kõrvalejätmise või kvalifitseerimise tingimuste ja/või

pakkumuste hindamise kriteeriumide või lepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad

põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi, rakendatakse 25-protsendilist

määra. Kui aga minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, on

võimalik rakendada 10%-list korrektsioonimäära.

Siinkohal rakendusüksus täpsustab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile ja ühendmääruse

kehtivale redaktsioonile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks

õiguslikuks aluseks.

Rakendusüksus peab vajalikus selgitada, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on selles sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2 Hankija on seadnud pakkuja meeskonna spetsialistide osas piirava iseloomuga

vastavustingimuse

1.2.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja on hankes sätestanud vastavustingimuse (nr 7): Pakkujal peavad olema vajaliku

hariduse ja kutsekvalifikatsiooniga omanikujärelevalve teenuse osutamise eest vastutavad isikud.

Iga nõutav spetsialist (va p 5 ja 6) peab olema eraldi isik, kokku vähemalt kaheksa (8) isikut.

1. Omanikujärelevalve teenuse osutamise juht, kelle haridus ja kutsekvalifikatsioon vastab

volitatud ehitusinsener, tase 8 (või pärast 06.12.2018 omandatud diplomeeritud ehitusinsener,

tase 7) ametialal ehitusjuhtimine või omanikujärelevalve ja Majandustegevuse Registris ehituse

omanikujärelevalve registreeringu saamiseks vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.

2. Üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine (kaks isikut, projekti I ja II etapp), kelle

haridus ja kutsekvalifikatsioon vastab volitatud ehitusinsener, tase 8 (või pärast 06.12.2018

omandatud diplomeeritud ehitusinsener, tase 7) ametialal omanikujärelevalve ja

Majandustegevuse Registris ehituse omanikujärelevalve (täpne liigitus: ehituslik) tegevusalal

registreeringu saamiseks vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.

3. Kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuse omanikujärelevalve tegemine, kelle haridus ja

kutsekvalifikatsioon vastab volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8 (või

samaväärne) ametialal omanikujärelevalve ja Majandustegevuse Registris ehituse

omanikujärelevalve (täpne liigitus: - kaugkütte- või kaugjahutussüsteem;- sisekliima tagamise

süsteem) tegevusalal registreeringu saamiseks vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.

4. Vee- ja kanalisatsioonitööde omanikujärelevalve tegemine, kelle haridus ja

kutsekvalifikatsioon vastab volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 (või

samaväärne) ametialal omanikujärelevalve ja Majandustegevuse Registris ehituse

omanikujärelevalve (täpne liigitus: -hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või

kanalisatsioonisüsteem; ühisveevärk või - kanalisatsioon) tegevusalal registreeringu saamiseks

vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.

5. Nõrkvoolu- ja sidesüsteemide omanikujärelevalve tegemine, kelle haridus ja

kutsekvalifikatsioon vastab kutsekvalifikatsioonile turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 või

turvasüsteemide projekteerija, tase 6 ja Majandustegevuse Registris ehituse omanikujärelevalve

(täpne liigitus: - tuleohutuse kontrollimine ja hooldamine ja /või tuleohutuse projekteerimine,

ehitamine ja hooldamine;-elektritööd) tegevusalal registreeringu saamiseks vastutavale

spetsialistile esitatud nõuetele.

6. Ehitiste kontrollimis- ja juhtimissüsteemide automatiseerimise omanikujärelevalve tegemine,

kelle haridus ja kutsekvalifikatsioon vastab vähemalt diplomeeritud automaatikainsener, tase 7

spetsialiseerumisega ehitusautomaatikale ja Majandustegevuse Registris ehituse

omanikujärelevalve (täpne liigitus: - tuleohutuse kontrollimine ja hooldamine ja /või tuleohutuse

projekteerimine, ehitamine ja hooldamine;-elektritööd) tegevusalal registreeringu saamiseks

vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele.

7. Teehoiutööde ehitusjärelevalve tegemine, kelle haridus ja kutsekvalifikatsiooni vastab

minimaalselt teedeinsener, tase 6 spetsialiseerumisega teedeehitus- ja korrashoid tingimusele. 8.

Kesk- ja madalpingelise elektripaigaldise ehitamise järelevalve tegemine, kelle haridus ja

kutsekvalifikatsioon vastab Majandustegevuse Registris elektritööde tegevusalal tegevusloa

saamiseks vastutavale spetsialistile esitatud nõuetele ja kellele on Inspecta Estonia OÜ poolt

väljastatud elektritöid juhtivate isikute A-klassi pädevustunnistus.

Pakkumusele tuli lisada vastavate andmetega dokument „Nõutavate spetsialistide andmed.doc“.

Vastavustingimuse punktides 1-2 ja 5-8 nimetatud spetsialistide osas on seatud nõue kindlale

kutsekvalifikatsiooni standardile ja pädevusele, kuid ei aktsepteerita samaväärset kvalifikatsiooni

ja pädevust. Samuti eeldatakse iga spetsialisti puhul majandustegevuse registris (edaspidi MTR)

registreeringu saamiseks esitatud nõuetele vastavust.

Tegemist on piirava tingimusega välispakkuja jaoks ja see on vastuolus RHS § 3 punktis 2 toodud

riigihanke korraldamise üldpõhimõttega.

1.2.2 Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksus edastas hankijale järelepärimise (01.11.2023), milles muuhulgas palus selgitada,

kuidas on hinnatud, et kõnealune tingimus ei ole välispakkujatele piirav.

Toetuse saaja vastas (13.11.2023): Kuna konkreetse objekti ehituse näol on tegemist lisaks haigla

kui elutähtsa tegevuse osutaja objektile ka inimhulkade kogunemiskohaga ja kõrghoonega, siis on

hankija jaoks oluline, et kõik riiklikud nõuded oleks täidetud. Näiteks inimhulkade

kogunemiskohana käsitletavatele hoonetele projekteerimiseks, ehitamiseks ja omanikujärelevalve

tegemiseks oli volitatud kutsestandardi kohaselt Volitatud Ehitusinsener, tase 8. Inimhulkade

kogunemine on sisustatud Majandus- ja taristuministri määrusega nr. 62 § 3 (2), milleks on 50

inimest. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta ja vastavuse määramise kohta saab

välispakkuja vajalikku infot leida Eesti ENIC/NARICu lehelt: Eesti ENIC/NARIC Keskus |

Haridus- ja Noorteamet (harno.ee). /…/Kui isiku kvalifikatsioon on omandatud teises Euroopa

Liidu liikmesriigis, tuleb kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks esitada taotlus tarbijakaitse ja

tehnilise järelevalve ametile meiliaadressil [email protected]. Kui isik on omandanud

kutsekvalifikatsioon väljaspool Euroopa Liitu, siis peab ta taotlema Eesti kutsetunnistuse, et Eesti

majandusruumis omanikujärelevalve teenust osutada.

Järelepärimises küsiti toetuse saajalt ka selgitus, kuidas on pakkujale kättesaadav info, millised on

igale spetsialistile seatud konkreetsed nõuded MTR registreeringu saamiseks. Hankija vastas:

Vajaliku info leidis pakkuja hankemenetluse ajal kehtinud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

23.11.2017. a määrusest nr 61 „Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem

jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“.

Toetuse saajal paluti ka selgitada, kuidas on rahvusvahelist piirmäära ületavas hankes MTR

registreeringu saamise eelduseks olevate nõuete seadmine põhjendatud ja kuidas on hinnatud, et

nõue ei ole välispakkujatele piirav. Hankija vastas: Enne tegevuse alustamist ehitusvaldkonnas

Eesti territooriumil tuleb esitada Eesti majandustegevuse registris (MTR) majandustegevusteade.

Teate esitamine on nõutav ka omanikujärelevalve tegemise tegevusalal. Majandustegevusteade ei

ole ettevõtte tegutsemisõiguse alus ning selle esitamine ei anna ettevõttele pädevust. Ettevõtja

tohib teenust pakkuda siis, kui tal on selleks pädevus. Ettevõtja pädevus vastab tema vastutusel ja

tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile. Hangitavat teenust tuleb pakkuda vastavuses

Eestis kehtivale seadusandlusele, määrustele ja muudele normatiividele. Hankija ei näe võimalust,

et Eesti vabariigis ehitatava haigla ehitustööde omanikujärelevalve teenust oleks võimalik

pakkuda eirates Eesti vabariigis kehtivaid normatiive ja valdkonna regulatsioone ning head tava.

Välispakkujate välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja piiriülese tegutsemise

kohta leiab infot siit: https://www.eesti.ee/et/erinouetega-tegevusalad/ehitus/ehitusettevotja-

majandustegevusteade

1.2.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest eeldusest lähtuvalt. See tähendab, et rahvusvahelise hanke puhul tuleb kõik pakkumuse

esitamiseks ettenähtud tingimused sõnastada selliselt, et välisriigist pärit pakkujad saaksid

hankesse pakkumusi esitada kohalike pakkujatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi

tegemata. Ebamõistlikeks saab pidada toiminguid, mille tegemist nõutakse pakkujalt juba

pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on iseloomulikud lepingu täitmisele, mistõttu

oleksid asjakohased nõuda alles edukalt pakkujalt hankelepingu sõlmimise faasis.

Kuna hankes osalemisest huvitatud isikutel oli võimalus hanketingimustega tutvuda pakkumuste

esitamise tähtajani, siis ei saa eeldada, et nad tegid seda vahetult pärast hanketeate avaldamist või

ajal, mis võimaldanuks õigeaegselt korraldada spetsialistide kutsekvalifikatsiooni tunnustamist

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) juures. Järelikult võis kutsekvalifikatsiooni ja

pädevusnõude täitmine pakkumuse esitamise hetkeks osutuda ajakriitiliseks ja mõjutada

välisriigist pärit ettevõtjaid pakkumuse esitamisest loobuma, kuna kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise protsessi ei oleks jõutud õigeaegselt läbida.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta kõnealune vastavustingimus RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute

võrdse kohtlemise põhimõttele, kuna hankija ei ole kohaldanud kõigile hankest huvitatud isikutele

ja pakkujatele ühesuguseid tingimusi ega loonud kõigile võrdsed võimalused hankelepingu

saamiseks. Rakendusüksuse hinnangul on vaidlusaluse tingimuse tõttu eelisseisundis pakkujad,

kellel oli Eesti õigusaktidele vastava kvalifikatsiooni või pädevusega isik olemas juba enne

riigihanke nr 223694 menetluse algust. Välisriigist pärit pakkujate puhul on antud tingimuse

täitmine pigem ebatõenäoline, kuna nad peavad esmalt endale piisava detailsusastmega selgeks

tegema nõude täitmisega seonduva õigusliku regulatsiooni (nt milline välisriigi asutuse poolt

väljastatud kutsetunnistus vastab Eestis kasutusel olevale kutsekvalifikatsioonile, mis tingimustel,

kellele ja mis vormis saab esitada taotluse kutsekvalifikatsiooni/pädevuse tunnustamiseks jne).

Nad on võrreldes Eestist pärit pakkujatega eelduslikult ebavõrdsemas seisus. Eesti ettevõtted

omavad siseriikliku nõude täitmise osas reeglina suuremat teadlikkust ning oma tavapärasest

majandustegevusest seonduvalt võib kodumaistelt pakkujatelt eeldada ka nõude varasemat

täitmist.

Riigihanke alusdokumentides ei ole välja toodud juhiseid, kuidas peab nõutud spetsialistide

pädevust tõendama välisriigist pärit pakkuja või millisel viisil toimub välisriigis väljastatud

pädevust tõendavate dokumentide ja registreeringute tunnustamine ja ümber vormistamine Eesti

Vabariigis. Oluline on siinjuures juhtida tähelepanu Euroopa Kohtu seisukohale, mille kohaselt on

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus hankes osalemist võimaldavate tingimuste

kehtestamine, mille õigesti aru saamiseks on vaja tunda hankija asukohariigi praktikat.4

Toetuse saaja on esitanud järelepärimise vastuses viiteid internetilehekülgedele, kust välispakkuja

saab leida infot kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja vastavuse määramise kohta, samuti MTRi

osas. Vastavasisulised viited ja juhised oleks pidanud hankija aga eraldi välja tooma hanketeates.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et kõnealune vastavustingimus on põhjendamatult

piirav ning see ei ole proportsionaalne ega asjakohane. Tagatud ei ole isikute võrdne kohtlemine

ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel, sest hankija on piiranud välisriikidest pärit

ettevõtete osalemist ja pakkumuse tegemist (RHS § 3 p-d 2 ja 3).

1.2.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Punktis 1.2 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 p-s 5 toodud asjaolud. Sätte

kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatud toetust 25%, kui hankemenetluse korraldamisel

on pakkumuse vastavaks tunnistamiseks hanketeates või hankedokumentides nimetatud

kriteerium, mis on vastuolus RHSga. Sama määruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise

raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemat (25%) finantskorrektsiooni määra. Seetõttu peab

rakendusüksus põhjendatuks vähendada hanke alusel tekkinud abikõlblikke kulusid 10

protsendi võrra.

4 Euroopa Kohtu otsus nr C-27/15 p-d 45-46 ja 51.

Rakendusüksus on lähtunud määra valikul sellest, et antud hankes oli tagatud minimaalne

konkurents. Kokku esitati hankesse viis pakkumust, millest vastavaks tunnistati neli. Samas ei pea

rakendusüksus, olukorras, kus on diskrimineeritud välisriigi pakkujaid selliselt, et nende

osalemine hankes on sisuliselt välistatud, proportsionaalseks kõige madalama finantskorrektsiooni

määra (5%) kohaldamist. Seega on rikkumise iseloomu ja raskust arvestades proportsionaalne

10%-line finantskorrektsioon.

Võrdluseks toob rakendusüksus välja asjaolu, et ka kehtiva ühendmääruse 223 lg 1 p 2 ja 223 lg 2

p 2 näevad koosmõjus ette eelnevalt kirjeldatud rikkumise puhul 10%-lise finantskorrektsiooni

määra. Sealjuures ei näe kehtiv ühendmäärus sarnase rikkumise puhul ette võimalust kohaldada

10%-st väiksemat finantskorrektsioonimäära.

Kümne protsendilise korrektsioonimäära rakendamist toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019

rikkumiste juhendi nr С(2019) 3452 punkti 2.1 alapunkt 10, mille kohaselt juhtumil, mil ettevõtjad

võisid pakkumuse esitamisest loobuda kõrvalejätmise või kvalifitseerimise tingimuste ja/või

pakkumuste hindamise kriteeriumide või lepingu täitmise tingimuste tõttu, mis sisaldavad

põhjendamatuid siseriiklikke, piirkondlikke või kohalikke eelistusi, rakendatakse 25-protsendilist

määra. Kui aga minimaalne konkurents oli siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse, on

võimalik rakendada 10%-list korrektsioonimäära.

Siinkohal rakendusüksus täpsustab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile ja ühendmääruse

kehtivale redaktsioonile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks

õiguslikuks aluseks.

Rakendusüksus peab vajalikus selgitada, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on selles sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.3 Hanke nr 223694 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr 10%

Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

nii punktis 1.1 kui ka punktis 1.2 käsitletud rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks

kohaldada 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra, rakendatakse hankega seotud kuludele

tervikuna finantskorrektsiooni määra 10% ulatuses.

1.4 Hanke kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve

vähendamine

Toetuse saaja on hanke alusel tekkinud kulusid (KD nr 109-144, 146, 173, 179 ja 180) kajastanud

projekti tegevuse 5 („Ehituse omanikujärelevalve ja tellija volitatud esindaja teenus“) raames

summas 343 139,81 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks

34 313,98 eurot (343 139,81*10%), millest toetus moodustab 26 408,04 eurot ja omafinantseering

7905,94 eurot.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finants- korrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt

muudab rakendusüksus projekti osas 18.09.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse 9.2-4.3/14-

20/11/433 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg-st 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 08.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 28.02.2024. Toetuse saaja teavitas 19.02.2024, et eelnõus toodu kohta

kommentaarid puuduvad.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda hankega nr 223694 seotud projekti “SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe

meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 34 313,98 eurot,

millest toetus moodustab 26 408,04 eurot ja omafinantseering 7905,94 eurot;

2. vähendada hankega nr 223694 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta projekti nr 2014-2020.2.04.17-0072 „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe

meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ 18.09.2017. a taotluse rahuldamise otsuse nr 9.2-

4.3/14-20/11 /433 punkte 2-4 järgmiselt:

4.1. “2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 43 186 908,66 (nelikümmend kolm miljonit ükssada

kaheksakümmend kuus tuhat üheksasada kaheksa eurot ja kuuskümmend kuus senti) eurot.“;

4.2. “3. Toetuse määr on 76,96 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

33 236 644,90 (kolmkümmend kolm miljonit kakssada kolmkümmend kuus tuhat kuussada

nelikümmend neli eurot ja üheksakümmend senti) eurot.“;

4.3. “4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 23,04 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja

suurus vähemalt 9 950 263,76 (üheksa miljonit üheksasada viiskümmend tuhat kakssada

kuuskümmend kolm eurot ja seitsekümmend kuus senti) eurot.“

Otsuse peale on õigus esitada STSi ja HMSi kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul,

arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

663 1495

[email protected]