OTSUS

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

Tervise tn 1

Kohtla-Järve linn

31025, Ida-Viru maakond

26.02.2024 nr 11.2-4/24/143

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames

finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (projekti

nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke

„Ahtme parkimisala ehitustööd“ viitenumbriga 261509 (edaspidi riigihange nr 261509)

läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 6 422 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg

2 punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise

ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, §

22³ lg 1 punkt 5, § 22³ lg 2 punkt 1, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti

raames esitatud kuludokument (edaspidi KD).

Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile

7.1 kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse

saajale sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima

RHSi, kui ta on hankija RHSi tähenduses. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse

saajaks Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5

mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Toetuse saaja viis riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 261509

„Ahtme parkimisala ehitustööd“ ning hankes esitati kokku kaheksa pakkumust. 24.04.2023

otsusega tunnistati vastavaks kõik pakkumused. 24.04.2023 otsusega tunnistati edukaks Osaühing

JÕHVI KEK (registrikood 11088506, edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus

maksumusega 108 050,25 eurot käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 24.05.2023

edukaks tunnistatud pakkujaga Osaühing JÕHVI KEK EHITUSTÖÖDE TÖÖVÕTULEPINGU

(edaspidi hankeleping).

1. Riigihanke alusdokumentides on nimetatud standardeid ja juhiseid ilma märketa „või

sellega samaväärne“

1.1. Rikkumise asjaolud

Riigihanke nr 261509 alusdokumentides (sh tehnilises kirjelduses ja ehitusprojektis) nimetustega

„IVKH_TP_VK-3-001_v02_VKVV-seletuskiri“, „IVKH_PP_ELV-3- 001_v01_seletuskiri“ ja

„IVKH_TP_AA-3-001_Seletuskiri-Asendiplaan_2019-04-01“ (edaspidi RHAD) on viidatud

erinevatele standarditele ja tehnilistele tunnustustele ilma märketa „või sellega samaväärne“.

Standardeid ja juhiseid on mainitud nt järgmistes riigihanke alusdokumentides (antud loetelu ei

ole lõplik):

1) IVKH_TP_VK-3-001_v02_VKVV-seletuskiri

a. punktid 1.1.1.19 ja 1.1.1.26 „Teleskoopsed PE kaevud peavad vastama

standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2:2009. Kaevuluugid peavad vastama

standardile EVS-EN 124.“;

b. punktid 1.1.1.18 ja 1.1.1.25 „Isevoolse sademevee kanalisatsioonitorustikuna

kasutatavad PVC torud peavad vastama standardile EVS-EN 1401, PP torud

standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476.“;

c. punkt 1.5 „Plasttorude, toruliitmike ja kaevude paigaldamisel tuleb lähtuda

„Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud“ paigaldusjuhendist RIL 77-2013“

2) IVKH_PP_ELV-3-001_v01_seletuskiri

a. Punkt 1.2.4.1 „Välisvalgustuse lahendus vastab EVS-EN 12464-2:2014 „Valgus

ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad“ nõuetele. Välisvalgustid

ning nende paigaldustarvikud peavad vastama ning vastu pidama välistele

kliimamõjudele. Valgustid peavad omama ENEC Plus sertifikaati.

Välisvalgustuses kasutatakse kiire valgustite süttimise ja pika tööea tõttu

energiasäästlikke LED valgusteid värvustemperatuuriga 3000K. LED valgustite

valgusallikad peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardile EVS-EN

62471:2008. Aktsepteeritavad standardi klassid on RG0 (exempt group) ja RG1

(risk group 1). Valgusti valitud optikaga, valgusti kõrgusega ja valgusti

suunamisega tagatakse, et ei tekiks liigset valgusreostust ümbruskonda.“;

b. Punkt 1.1.13 „Käidu teostamisel lähtutakse elektripaigaldise hoolduskavast ning

standardist EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldiste käit”

c. Punkt 1.2.4.1 „Projektlahendus on ette nähtud teostada metallpostidega

kõrgusega 8 ja 12 meetrit. Mastid näha ette koonilised kuumtsingitud

terasmastid. Tooted peavad olema dimensioonitud standardi EN 40-3-3 kohaselt

ja toodetud standardi EN 40-5 kohaselt. Mastide materjal peab olema vähese

ränisisaldusega teras (Si+P≤0,04%). Kuumtsinkimine peab olema toimunud

rahvusvahelise standardi EN ISO 1461 kohaselt (kihi lokaalne paksus >55 μm,

kihi keskmine paksus >70 μm).

3) IVKH_TP_AA-3-001_Seletuskiri-Asendiplaan_2019-04-01

a. Punkt 1.1.1.3 EVS 865-1:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti

seletuskiri; • EVS 843:2016 Linnatänavad;

b. Punktid 1.6.2 ja 1.1.1.6 „MaaRYL2000 • Istikute ja haljastuse aluspinnas ja

tehtav haljastus ja istutustöö teha vastavalt RT 89- 10998, RT 89-11001, RT 89-

10949. • EVS 843:2003 Linnatänavad; • EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt;

• EVS 778:2001 Ilupuude ja -põõsaste istikud“.

Nimetades riigihanke nr 261509 RHADs standardeid ja juhiseid ilma, et oleks lisatud juurde

märge „või sellega samaväärne“, on hankija rakendusüksuse hinnangul rikkunud RHS § 88

lõikest 3 tulenevat kohustust.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksuse päringule, millises riigihanke alusdokumendis on täidetud RHS § 88 lõikes 3

esitatud nõue on toetuse saaja 08.11.2023 selgitanud järgnevat: „[H]hankija hinnangul ei ole

hanke tehnilises kirjelduses välja toodud ühtegi konkreetset protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi,

päritolu või tootmisviisi mis vajaks märget „või sellega samaväärne“. Ehitusprojekti materjalide

loetelude tabelites välja toodud konkreetse tootja/tarnija nimetuse juurde sõna „näiteks“ või

on kasutatud lühendit „nt“, mis annab pakkujale võimaluse kasutada samaväärseid tooteid, sest

tegemist on eelkõige näidistoodetega. Hankija hinnangul olid nõuded täidetud.“

06.12.2023 on toetuse saaja selgitanud täiendavalt: „Ahtme parkimisala ehitustööde projekt on

koostatud peaprojekteerija Innopolis Insenerid OÜ (reg. nr. 11297032) poolt ning selle alusel on

Kohtla- Järve Linn väljastanud ehitusloa, hankija ei olnud teadlik, et temal on õigus või pädevus

peale ehitusloa väljastamist projektdokumentatsiooni täiendada. Hankemenetluses ja ka

hankelepingu täitmisel samaväärsusega seotud küsimusi/probleeme ei tekkinud.“

Rakendusüksuse lisapäringule on toetuse saaja 20.12.2023 vastanud järgnevat: „Teie poolt välja

toodud normid ja standardid (seletuskirja punkt 1.1.1.5), millele vastavalt on ehitusprojekt

koostatud, puudutavad enamuses ehitusprojekti enda koostamist ning ei anna sisendit konkreetse

töö tegemisele. Antud teemale kohased võiksid olla projektis nimetatud normid ja standardid,

mida on nõutud konkreetsete tööde tegemisel.

Antud hanke mahus ei paigaldatud küttetorusid, PE veetorustike ega maakraane, rasvapüüdureid,

samuti isevoolseid PVC torusid, PE survekanalisatsioonitorusid – seega neid teemasid käsitlevad

normid ja standardid antud hankele ei kohaldu.

Töömaale paigaldatud sadevee PP torude osas on välja toodud, et need peavad vastama EVS-

EN 1852 või 13476. Teadaolevalt on EN märgisega standard Euroopa Liidu ülene ning kehtib

kõigis liikmesriikides. Sama teema on töömaale paigaldatud teleskoopsete PE kaevudega, mis

projekti järgi peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2:2009 - viimane

nimetatud standard on samuti Euroopa Liidu ülene.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 kohaselt kohustub hankija järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh punkti 2

kohaselt tuleb kohelda kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ning punkti 3 kohaselt

tuleb tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamise riigihankel.

Vastavalt RHS-is sätestatule peab hankija tehnilise kirjelduse koostamisel võimalusel võtma

aluseks vastavas valdkonnas kehtivad normid. Kui tehniline norm vastavas valdkonnas puudub,

võetakse hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks üldtunnustatud standardid

ja tehnilised tunnustused vastavalt RHS § 88 lg 2 punktides 1-7 esitatud järjekorrale.

Seejuures on oluline, et hankija järgiks standardite ja tehniliste tunnustuste nimetamisel RHS §

88 lõikest 3 tulenevat kohustust. RHS § 88 lõige 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb

tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse

tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne“.

Tegemist on selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud ette erandeid selle

järgimisest kõrvale kalduda või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendada. Seda isegi juhul, kui

standardi järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul kohustuslikuna

ette nähtud mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis.

RHS § 88 lg 7 sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed

tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile.

Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas on hankija

kaalutlusõigus piiritletud ning oma otsuste tegemisel tuleb lähtuda lisaks eriregulatsioonile ka

RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja muudest asjakohastest RHS

sätetest.

Lisaks riigihangete seadusele on märke „või sellega samaväärne“ lisamise kohustust rõhutatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL ja Euroopa Komisjoni juhendites.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lõike 3 punktis b on sätestatud: „Ilma et see piiraks kohustuslike

siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas,

sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse

järjekorras Euroopa standardeid ülevõetavatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele

hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa

standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel

riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele

ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele

viitele lisatakse märge „või samaväärne”.“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (põhjendus 74) on välja toodud, et

avaliku sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete

avatust konkurentsile ning seepärast peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad

mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel

kirjeldustel. Samas on veel välja toodud, et tehnilised kirjeldused tuleks koostada nii, et need ei

vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava

ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi ning kui

viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, peaksid avaliku

sektori hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi.

Samuti on tehnilise kirjelduse koostamist, s.h standardeid puudutavaid reegleid selgitatud

Euroopa Komisjoni juhendis „Riigihanked. Praktilisi näpunäiteid kõige levinumate vigade

vältimiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastavate projektide puhul.“1

Tutvudes juhendi lehekülgedes 34-35, 64, 78-79 ja 90 tooduga saab järeldada üheselt, et

standardi märkimise nõue ilma märketa „või sellega samaväärne“ ei ole aktsepteeritav.

Riigihanke nr 261509 üheks vastavustingimuseks (punkt 5) on, et pakkumuse esitamisega

kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Riigihanke

nr 261509 dokumendi „Avatud hankemenetlusega hanke „Ahtme parkimisala ehitustööd“

alusdokumentide üldosa“ (edaspidi RHAD) punkti 1.10 kohaselt on hankemenetluse läbiviimise

tingimuste lahutamatuks osaks mh tehniline kirjeldus, sh ehitusprojekt ning punkti 5.1 kohaselt

peab pakkumine vastama kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Kuigi

hanke vastavustingimustes pole eraldi välja toodud pakkumuste vastavuse nõuet nimetatud

standardite osas, on rakendusüksus seisukohal, et pakkumus tuli esitada arvestades muu hulgas

ka tehnilise kirjelduse nõuetega ning seega muutus tehniline kirjeldus pakkumuse vastavusnõude

üheks osaks läbi seatud üldise vastavuskriteeriumi. Nõudes konkreetsetele standarditele

vastavust, ei koheldud ettevõtjaid võrdselt ning takistati põhjendamatult konkurentsi, rikkudes

seega RHS-i.

Toetuse saaja tõi 20.10.2023 kirjas lisaks välja, et ehitusprojekti enda koostamisel võib lähtuda

seisukohast, et viidatud standardeid ja muid norme võib kasutada ilma märketa „või

samaväärne“, kuna ei puuduta ehitustööd ennast. Rakendusüksus selgitab, et ehitusprojekti

koostamise aluseks nimetatud standardid kohalduvad ka ehitamisel just seetõttu, et ka ehitamine

peab lõpptulemina vastama standardites jm juhistes toodule. Ehk siis ehitustööde puhul

hõlmavad standardid muuhulgas ka ehitustööde- ja ehitustegevustega seotud protseduure

1 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete-valdkon

ning nõudeid nende teostamise osas. Rakendusüksus leiab, et pakkujatel ei olnud riigihanke

alusdokumentidest võimalik üheselt aru saada kõigi standardite osas samaväärsete standardite

alusel pakkumise lubatavusest, kuivõrd vastav märge nende standardite juures puudus.

Samaväärsete lahenduste ja juhiste lubamise eesmärgiks on hanke parem avatus konkurentsile.

Seega viidates Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile peab hankija

kaaluma ja lubama esitada ka teisi samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi. Kuivõrd

erinevad organisatsioonid võivad teha asju erinevalt ja toimida erinevate käitumisjuhiste järgi,

siis konkreetsete standardite ja juhiste nimetamine ilma märketa „või sellega samaväärne“ võib

piirata hankes osalevate pakkujate ringi.

Hankija ei saa eeldada, et nõuetekohase viite puudumisel teavad hankes osalemisest huvitatud

isikud ise võimalusest arvestada oma pakkumuses samaväärsete lahenduste ja juhistega. Ei ole

välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud

hanke tehnilises kirjelduses, sh ehitusprojektis, nimetatud standardite osas pakkuda

samaväärseid lahendusi.

Rakendusüksus ei tuvastanud ja ka toetuse saaja ise ei viidanud riigihanke nr 261509 muudele

alusdokumentidele, kus võib sisalduda RHS § 88 lg 2 nimetatud standardite ja juhendite

kasutamise korral lisandunud märge „või sellega samaväärne“. Seega on täitmata RHS § 88

lõikes 3 tulenev nõue.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et nimetades riigihanke alusdokumentides kindlaid

standardeid ja juhiseid ilma märget „või sellega samaväärne“ juurde lisamata, on toetuse saaja

eiranud RHS § 88 lõigetest 3 ja 7 tulenevaid kohustusi.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija oleks

riigihanke nr 261509 RHAD-is nimetatud standardite ja juhiste osas lisanud viite „või sellega

samaväärne“. Ei ole välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla veelgi laiem ning

sellest tulenevalt oleks osutunud edukaks soodsam pakkumus, kui hankija oleks võimaldanud

hanke tehnilises kirjelduses nimetatud standardite ja juhiste osas pakkuda samaväärseid

lahendusi.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22³ lg 1 punktis 5 toodud

asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10% finantskorrektsiooni määra (välja

arvatud juhul, kui see puudutab vaid vähetähtsat osa lepingust ja rikkumine on üksnes formaalne),

kui tehnilises kirjelduses on seatud kriteerium või tingimus, mis on vastuolus RHS § 88 lõikega 3

või 6-ga. Ühendmääruse § 22³ lg 2 punkt 1 täpsustab, et mitme ettevõtja poolt riigihangete

alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamisel, kui piirav tingimus esines pakkumuste

vastavustingimustes, kohaldatakse lg 1 punktis 5 nimetatud olukordade puhul viieprotsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Riigihangete registri vahendusel on tuvastatav, et hankes nr 261509 esitati 8 pakkumust, mis

tunnistati kõik vastavaks. Järelikult on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud 5%

finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

Kuna antud juhul ei ole rikkumise ulatus rahaliselt hinnatav, sest rikkumine pole seotud

konkreetsete pakutud toodetega ning nimetatud standarditele viitamine, ilma samaväärse

lubamiseta, võis mõjutada hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ringi, pakkumuste sisu ja

maksumust ning eduka pakkuja valikut, tuleb teha finantskorrektsioon kogu hankelepingu osas.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr

C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju

tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve

ja/või siseturu mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse § 22³ lg 1 punkti 5 ning § 22³ lg

2 punkti 1 alusel 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 261509

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra.

2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 261509 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4

„Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 129

ja 138 kokku abikõlblikus summas 128 440 eurot. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes

aluseks ühendmääruse § 22³ lg 1 punkti 5 ning § 22³ lg 2 punkti 1 loeb rakendusüksus eelloetletud

kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 6 422 eurot (128 440 *5%), millest Euroopa Regionaalarengu

Fondi toetus moodustab 4 816,50 eurot ja omafinantseering 1 605,50 eurot.

STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab

rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr

2014-2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri

04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse

andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile.

3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 06.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 21.02.2024. Toetuse saaja esitas 22.02.2024 teavituse, et hankijal pole

finantskorrektsiooni eelnõu kohta täiendavaid seisukohti lisada.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 6 422 eurot, millest toetus moodustab

4 816,50 eurot;

2. vähendada kuludokumentides tunnustega 129 ja 138 riigihankega nr 261509 seotud

abikõlblikku kulu 5% võrra ehk summas 6 422 eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

663 2027

[email protected]