Vaideotsus

1

AS Hoolekandeteenused

Merimetsa tee 1

10614 Tallinn

23.02.2024 nr 11.2-6/24/137

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3 ning

haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta AS Hoolekandeteenused 25.01.2024 vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste Keskuse

27.12.2023 otsus nr 11.2-6/23/1562 kehtetuks tunnistamata.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus või RTK) vaatab vaide läbi perioodi 2014-

2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 51 lg 2 ja sotsiaalministri 18.11.202 käskkirja nr

104 toetuse andmise tingimused „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ punkti 7.10 alusel.

1.2. AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka HKT või toetuse saaja) esitas 25.01.2024

rakendusüksusele vaide, milles palub tunnistada rakendusüksuse 27.12.2023 otsus nr 11.2-

6/23/1562 (edaspidi ka finantskorrektsiooni otsus või FKO) kehtetuks ja asja uuel otsustamisel

loobuda finantskorrektsiooni tegemisest.

2. Asjaolud

2.1. Sotsiaalministri 18.11.202 käskkirjaga nr 104 on kinnitatud toetuse andmise tingimused

„Võisiku Kodu reorganiseerimine“ (edaspidi TAT), mille alusel viis HKT ellu projekti „Võisiku

Kodu reorganiseerimine“ (nr 2014-2020.2.05.21-0366; edaspidi projekt).

2.2. HKT viis projekti raames läbi riigihanke viitenumbriga 249829 „Hoone rekonstrueerimistööd

Merimetsa tee 1, Tallinn“ (edaspidi hange nr 249829).

2

2.3. Rahandusministeerium viis perioodil 09.03.2022-20.06.2023 läbi projektiauditi nr JKS-

49/2022, mille lõpparuanne sisaldas audiitorite olulisi tähelepanekuid. Audiitorid tuvastasid

projekti kulude kontrollimise käigus, et HKT ei ole riigihanke nr 249829 „Hoone

rekonstrueerimistööd Merimetsa tee 1, Tallinn“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses

(edaspidi RHS) sätestatud nõudeid.

2.4. Auditis tuvastatud riigihangete seaduse rikkumise tõttu tegi rakendusüksus HKT-le

27.12.2023 finantskorrektsiooni otsuse. Rakendusüksus jõudis FKO-s järeldusele, et HKT on

riigihanke nr 249829 tulemusel sõlmitud hankelepingut õigusvastaselt pikendanud.

Rakendusüksus kohaldas rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni 25% ning luges

mitteabikõlblikuks kuluks 372 292,88 eurot.

3. Vaide lahendaja seisukohad

3.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-ga

83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

3.2. Vaide asjaoludest nähtub, et HKT ei nõustu FKO-s toodud seisukohtadega ning on

seisukohalt, et hankelepingut on õiguspäraselt muudetud kooskõlas RHS § 123 lg 1 p 2, p 4 ja p 7

ja lg 2 alusel.

3.3. RTK (edaspidi ka vaide lahendaja), olles tutvunud FKO-s esitatud seisukohtade ja

põhjendustega ja vaides esitatud vastuargumentidega, asub seisukohale, et FKO on seaduslik ja

põhjendatud ning mitte ükski vaides esitatud väidetest ei anna alust viidatud otsuse tühistamiseks.

3.4. Vaide lahendaja hinnangul on rakendusüksus vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise

õiguslikke aluseid ning täitnud põhjendamiskohustuse vajalikul määral. FKO-st nähtub, et järgitud

on vorminõudeid. FKO on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutusvigadeta. Seega on vaidlustatud otsus õiguspärane ning

tuleb jätta jõusse. Eeltoodust tulenevalt jõudis vaide lahendaja ka järeldusele, et FKO tegemisel ei

ole vastuollu mindud hea halduse ja õiguspärase menetluse põhimõtetega. Vaide lahendaja on

seisukohal, et otsuse tegemisel on lähtutud õigusaktidest, otsuse tegemise aluseks olev mõttekäik

on loogiline ja jälgitav. Teostatud on haldusakti adressaadi ärakuulamine.

Vaide lahendaja seisukoht hankes nr 249829 tulemusel sõlmitud hankelepingu õigusvastase

pikendamise osas

3.5. HKT viis läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 249829, mille tulemusena sõlmiti

18.07.2022 ehituse töövõtulepingu nr 2022/L4789-1. Hankelepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus

töövõtja tööd üle andma järgmisteks tähtaegadeks:

- „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 150 kalendripäev alates lepingu

jõustumisest. Tööde põhiline valmidus tähendab, et töövõtja on kõik tööd on põhimahus teostanud

ja vastava dokumentatsiooni tellijale üle andud, ning tellijal on võimalik alustada mööbli

paigaldamise ning muude sissekolimist puudutavate tegevustega ning töövõtja saab alustada

kasutusloa taotlemise toimingutega;

4.1.2 tööde lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 180 kalendripäev alates lepingu jõustumisest.

Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise

tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Tööde

tervikuna ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“.

3

3.6. Seega oli hankelepingu punkti 4.1.1 kohaselt tööde põhilise valmiduse tähtpäev 30.01.2023

ja punkti 4.1.2 kohaselt oli tööde lõplik täitmise tähtpäev 31.01.2023. Mõlemal juhul tähendas see

tähtaeg oma sisult kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks

ajaks peab töövõtja kõik tööd, tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Tööde täitmise tähtpäevaks

pidi töövõtja hankelepingu kohaselt kõik tööd tervikuna ja lõplikult üle andma riigihanke nr

249829 hankelepingu punktis 6 sätestatud teostatud tööde aktiga.

3.7. Riigihankes nr 249829 oli üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks ehituskestus (ehk tööde

lõpliku täitmise tähtpäev) ehk maksimaalne väärtuspunktide arv anti pakkumusele, kus oli esitatud

vähimate kalendripäevadega ehitustööde kestvus. RHR teabevahetuses (ID 665286) on toetuse

saaja vastanud hankest huvitatud isiku palvele tööde täitmise tähtaega 6 kuu võrra pikendada, et

seda ei ole võimalik teha.

3.8. Töövõtja soovis 06.12.2022 pikendada lepingu tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 02.03.2023,

tuues põhjuseks ehitusteatise menetluse pikenemise ja täiendavate nõuete, ehitusprojektis

tuvastatud vigade ja nende kõrvaldamise viibimisega ning ümberprojekteerimise vajadusega.

31.01.2023 sõlmitud hankelepingu muutmise kokkuleppele muudeti lepingus tööde täitmise

tähtpäevi järgmiselt:

- „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 180 kalendripäeva alates lepingu

jõustumisest (31.01.2023););

- 4.1.2 tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 210

kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (02.03.2023);

- 4.1.3 kõikide tööde lõpliku täitmise tähtpäev on 30.06.2023.. Tööde täitmise tähtpäev tähendab

kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja

kõik tööd, tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub

lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“.:

Seega muutmise kokkuleppe põhjusena on välja toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

ehitusteatise menetlus 30 päeva asemel 180 päeva, mistõttu töö tehnilisest eripärast tulenevalt on

muutunud töövõtja jaoks võimatuks fassaadi värvimine sügiskoloriidis enne kuivade ja püsivate

soojakraadidega ilmade saabumist. Seega hankelepingu muudatuse kohaselt pidi tähtajaks

02.03.2023 olema teostatud kõik tööd peale fassaadi lõppviimistlusega seonduvad tööd, mida ei

olnud võimalik talvisel perioodil teostada.

3.9. Seega lisati juurde täiendav punkt 4.1.3, mis tähendas (identselt) kõikide töövõtja lepingust

tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd, tervikuna ja

lõplikult andma tellijale üle. Kui esialgselt oli tööde lõpliku täitmise tähtaeg 31.01.2023, siis

muudatusega määrati tähtajaks 30.06.2023. Hankelepingu muudatuse kokkuleppe tulemusena sai

töövõtja hankelepingu täitmiseks juurde 5 kuud, mis moodustab hankelepingu täitmiseks ette

nähtud tähtajast ca 46%.

3.10. HKT seisukoht, et hoone põhiline kasutusvalmidus oli saavutatud 31.10.2023 on

paljasõnaline ja eksitav (p 16). RTK on tuvastanud, et 03.02.2023 teostatud tööde akti nr 6 (tööde

teostamise periood jaanuar 2023) alusel oli teostamata töid kokku summas 184 712,71 eurot, sh

fassaadi lõppviimistlemisega seotud töö maksumusega 24 000 eurot. Lõplike tööde aktist nr 6

nähtub, et akteerimata on hulk fassaadi maalinguga mitteseotud töid nagu näiteks trepikoja

metallpiirded ja käsipuud, lukustus, tehnosüsteemide tööd, siseseinte pahteldamine ja värvimine,

haljastus jm tööd. Ka 27.01.2023 ehituspäeviku kohaselt teostati sel ajal objektil kipsitöid,

põrandatele LVT ja liistude paigaldust, valgustite, pistikute ja ventilatsiooni paigaldust ning

viimistlustöid. Hankelepingu muudatuses määratud tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku

täitmise tähtpäeva 02.03.2023 seisuga töid akteeritud ei ole. Teostatud tööde akti nr 6 kohaselt on

akteerimata hulga hankelepingu põhimahtu kuuluvaid töid, sealhulgas näiteks 19,36%

tehnosüsteemidega seotud töid. Siinjuures ei arvestatud fassaadi värvimist sügiskoloriidis

puudutavad töid, mis oli vajalik edasi lükata kuni sobivate ilmastikutingimuste saabumiseni ning

4

ka haljastustöid, mida ei olnud võimalik talvisel perioodil teostada. HKT poolt esitatud tõendavad

fotod tööde teostamise kohta ei tõendanud samuti, et hankelepingu põhimahtu kuuluvad tööd, va

fassaadi lõppviimistlemine, olid 31.01.2023 seisuga teostatud. Näiteks trepikoja metallpiirete ja

käsipuude paigaldamise osas on esitatud tõendusena 2 fotot- 30.01.2023 foto, kus käsipuud

paigaldatud ei ole ja 14.02.2023 foto paigaldatud käsipuuga. Samuti on lukustuse ja

köögifurnituuri tööde osas esitatud fotod tehtud 14.02.2023. Kõik lepingujärgsed tööd on

akteeritud 25.05.2023 teostatud tööde aktiga nr 7 (tööde teostamise periood mai 2023).

3.11. Lähtuvalt eelnevast ei ole vaidlust, et HKT on jõustunud hankelepingu täitmise tähtaega

pikendanud. Vaidluses on põhiküsimuseks, kas riigihankes nr 249829 sõlmitud hankelepingu

muudatus, millega HKT pikendas hankelepingus tööde lõpliku täitmise tähtpäeva on kooskõlas

RHS § 123 lg 1 p 2, p 4, p 7 ja lg 2. Vaide lahendaja on seisukohal, et sellele küsimusele tuleb

vastata eitavalt.

(a) muudatuse lubatavus RHS § 123 lg 1 p 2 alusel

3.12. RHS § 123 lg 1 p 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget

korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja

muudatuse ulatus, sisu, kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt ja täpselt

ja ühemõtteliselt ette nähtud.

3.13. RHS § 123 lg 1 p 2 alusel saab hankelepingut muuta, kui ei muudeta hankelepingu üldist

olemust ja kui muudatuse ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides

selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Seetõttu ei tohiks lepingu muutmise võimalus

tuleneda üksnes muutmisklausli tõlgendamisest ja muutmisklausel ei tohiks olla nii lai, et

võimaldab väga erinevate muudatuste tegemist. Muudatuse „ulatus“ tähendab, millist

lepingutingimust muudetakse (nt tasu, tähtaeg). Muudatuse „sisuks“ ehk „olemuseks“ on, kas

muudatus rakendub automaatselt või on selleks vaja pidada läbirääkimisi vähemalt mingis

ulatuses. Olemus peaks selguma läbi muudatuse „kohaldamistingimuste“, mis koosnevad kolmest

osast: mis on asjaolu, mille saabumisel lepingut muudetakse, mis on muudatuse sisu ja mis on

reeglistik, kuidas lepingut muudetakse (nt etteteatamisaeg ja tehingu vorm).

3.14. Muudatus peab olema selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt algsetes hanketingimustes ette nähtud.

Euroopa Kohus on oma otsuses rõhutanud hankelepingu muutmise küsimust. Euroopa Kohtu

otsuses kohtuasjas C-496/991 leidis kohus, et hankija ei tohi pärast hankelepingu sõlmimist muuta

hanketeate olulisi tingimusi. Kui hankija soovib mingil põhjusel pärast eduka pakkumuse

väljavalimist mõningaid hanketeate tingimusi muuta, peab ta selle olema hanketeates sõnaselgelt

sätestanud. Lisaks sellele peavad hanketeates sisalduma üksikasjalikud reeglid hankelepingu

muutmiseks, mis annab kõikidele pakkujatele kindla raamistiku, millega nad peavad arvestama

oma pakkumuste esitamisel. Selline nõue on vajalik kõikide potentsiaalsete pakkujate võrdseks

kohtlemiseks. Vastasel korral rikutaks nii võrdse kohtlemise kui ka läbipaistvuse põhimõtet ning

riigihanke objektiivsus ei oleks enam tagatud. Kohustusele sätestada selge muutmisklausel viitab

ka klassikalise riigihangete direktiivi 2014/24/EL põhjenduspunkt 111, mille järgi ei tohiks

muutmisklauslid anda hankijatele piiramatut kaalutlusõigust. Seetõttu ei tohiks lepingu muutmise

võimalus muutmisklausli alusel tuleneda pelgalt selle tõlgendamisest ja muutmisklausel ei tohiks

olla nii lai, et võimaldab hankijal mis tahes muudatuste tegemist ja hoiduda uue hankemenetluse

korraldamisest. Muutmisklauslid peaksid reeglina olema koostatud nii täpselt, et nende

rakendamine ei nõua läbirääkimisi – läbirääkimiste vajadus viitab sellele, et muutmisklausel ei

olnud piisavalt selge ega täpne, et tagada pakkujatele tingimusest ühemõtteline tõlgendus. Nii ei

1 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-496/99: Succhi di Frutta SpA, EKL 2004

5

piisa kindlasti muutmisklauslitest, mis pelgalt viitavad võimalusele mingi lepingu tingimuse üle

läbi rääkida või lisakokkuleppeid sõlmida, täpsustamata muutmise asjaolusid ja ulatust.

3.15. HKT seisukohalt oli hankelepingu punkti 4.3 alusel selgelt töövõtja õigus paluda

hankelepingus sätestatud tähtaegade pikendamist juhul, kui tellija põhjustatud viivitused on

kestnud enam kui kaks päeva. Sama sätte kohaselt saab nõuda tähtaegade pikendamist nn

“vastavalt“, millest tuleneb, et hankelepingu tähtaega saab pikendada tellijast tingitud viivituste

kestuse võrra. Seega on HKT seisukohalt hankelepingu muutmise ulatus ette nähtud – tähtaja

muutmise ulatuseks oli viivituse kestus. Käesoleval juhul kestis HKT-st tingitud viivitus

(ehitusteatise menetlus) 150 päeva (30 päeva asemel 180 päeva), mis oli hankelepingu

pikendamise nn maksimaalseks võimalikuks tähtajaks.

3.16. Vaide lahendaja nõustub audiitorite ja rakendusüksuse seisukohaga, et hankelepingu p 4.3 ei

sätesta selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt algsetes hanketingimustes reegleid hankelepingu

muutmiseks ja seega pole see õiguspärane RHS § 123 lg 1 p 2 alusel. Nimelt polnud muudatuse

ulatus, sisu ega kohaldamistingimused üheski riigihanke alusdokumendis, sh hankelepingus

selgelt, täpselt ega ühemõtteliselt ette nähtud. Samuti on kõikide tööde lõpliku täitmise tähtaja

pikendamine (ca 46%) selgelt hankelepingu oluline muudatus. RHS § 123 lg 2 p 1 kontekstis oli

muudatus oluline, kuivõrd hankelepingu täitmine toimus oluliselt erinevalt nendest tingimustest,

mille kohta esmalt avalikult pakkumusi küsiti ning töövõtjaga kokku lepiti. Sellises mahus tähtaja

pikendamine võis omada potentsiaalset mõju riigihanke menetluse tulemusele teistsuguse

pakkujate ringi näol. Juhul kui esialgsed riigihanke alusdokumendid oleksid näinud ette ca 5 kuud

pikema tähtaja, oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka. RHS § 123 lg 2

p 2 kontekstis oli muudatus oluline, kuivõrd töövõtja sai konkurentsieelise, kuna hankija

võimaldas temal töid teostada ca 5 kuud kokkulepitust kauem. Selliste möönduste tegemine ja

erinevalt kohtlemine polnud aga algselt hankelepingus ette nähtud, mistõttu muutusid lepingulised

kohustused hankelepingus sätestamata viisil põhjendamatult töövõtja kasuks. RHS § 123 lg 2 p 3

kontekstis oli muudatus oluline, kuivõrd hankija laiendas oluliselt hankelepinguga määratud

hankelepingu eseme ulatust. Kuivõrd kõikide tööde lõpliku täitmise tähtaega pikendati

märkimisväärselt erinevaks esialgu hankelepingus sätestatust, on tegemist olulise ulatuse

laiendamisega.

3.17. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise ühe olulise põhjusena on HKT välja toonud

Tallinna Linnaplaneerimisameti viivituse ehitusteatise menetlemisel. Hankija peab hanget

planeerides ja pakkuja oma pakkumust tehes arvestama piisavalt mõistlikku ajaga, mis kohalikul

omavalitsusel ehitusteatise menetluseks võib kuluda. Ehitusteatise menetlusse saadetavas teatises

olevate puuduste korral antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu menetlustähtaeg selle

võrra pikeneb. Kuivõrd ehitusteatise taotlus oli hankijale kolmel korral tagasi saadetud

märkustega, siis oli hankija jätnud vastavale asutusele mingis osas nõutud andmed, dokumendid

või vastused esitamata või esines taotluses muid puudusi (registreeriti ehitusregistris alles

16.11.2022). Sellest olenemata jõustas HKT hankelepingu 04.08.2022, kuigi ehitusteatise

esitamisest oli möödunud üle 2 kuu ning see oli puudustega. Seega oli hankijal juba hankelepingu

jõustamise ajal teada, et esitatud ehitustaotluses on vead ning selle menetlus võtab aega, mistõttu

oli ehitusteatise menetlemise viivitus osaliselt ettenähtav ja sellega arvestama hiljemalt

hankelepingu sõlmimise ajal. Hankija tegemata tööd ja ebapiisav hanke ettevalmistus ei õigusta

hilisemat hankelepingu muutmist.

3. 18. Euroopa Kohus on hiljutises 07.12.2023 otsuses liidetud asjades nr C‑441/22 ja C‑443/22

(p-d 67-73) leidnud, et tavapäraseid ilmastikutingimusi ei saa pidada direktiivi nr 2014/24 art 72

lg 1 p c alapunkti i mõttes asjaoludeks, mida hoolas avaliku sektori hankija ei saanud ette näha,

seega ei saa need õigustada RHAD-is ja algses hankelepingus selgelt kindlaks määratud tööde

tegemise tähtaja ületamist. Need saavad õigustada lepingu täitmise tähtaja ületamist vaid juhul,

6

kui selline võimalus on RHAD-is ette nähtud. Praegusel juhul ei olnud hankelepingu projektis ette

nähtud lepingu tähtaja pikendamist ilmastikutingimuste tõttu. Hankelepingu projekti p 4.3 lubab

lepingut muuta tellija põhjustatud viivitustest, mis kestavad enam, kui kaks päeva. Praegusel juhul

ei ole sellised asjaolusid välja toodud. Seda, et Eestis on talvel külm, lumine ja jäine on võimalik

mõistlikult ette näha.

3.19. Vaide lahendaja on seisukohal, et hankelepingus ei olnud hankelepingu tähtaja pikendamise

ulatus ja kohaldamistingimused ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ja eeltoodust

tulenevalt ei ole põhjendatud hankelepingu pikendamine RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel.

(b) muudatuse lubatavus RHS § 123 lg 1 p 4 alusel

3.20. RHS § 123 lg 1 p 4 kohaselt võib uut riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingut muuta,

kui muudatuse põhjustavad hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud.

3.21. HKT on seisukohal, et hankelepingu muudatus oli vajalik Tallinna Linnaplaneerimisameti

viivituse tõttu ehitusteatise menetlemisel. Vaide lahendaja seisukohalt ei saa nimetatud asjaolu

pidada ettenägematuks asjaoluks vaide punktis 3.17 toodud asjaolude tõttu ning seetõttu, et

ettenägematuna mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse

lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse

olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna häid tavasid

ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu sõlmimise ettevalmistamisele kulunud ressursside

ja lepingu eeldatava maksumuse vahel. Hankija hoolsuse määramisel tuleb arvesse võtta riigihanke

ettevalmistamist –kas hankija tegutses mõistliku põhjalikkusega, arvestades nii konkreetse

riigihankega seotud subjektiivseid elemente kui ka konkreetse hanke olemust. Hankija ei saa kõiki

projekteerimisega seotud asjaolusid pidada tingimata ettenägematuteks asjaoludeks. Hoolas

hankija oleks pidanud riigihanke planeerimisel või menetluse kestel mõistlikult ette nägema, et

projektis võib esineda ja tagamaks projekti kvaliteeditaseme rakendama ise meetmeid selliste

riskide minimeerimiseks, eriti kui hankelepingu objektiks on rekonstrueeritav hoone. Kuivõrd

mitmed projekti vead osutusid vajalikuks mitte ettenägematute asjaolude, vaid pigem halva

planeerimise tõttu, ei saa hankelepingu muutmise vajadust põhjendada hoolsale hankijale

ettenägematu asjaoluga. Viivitusi põhjustanud tellija soovist tingitud muudatused tõid kaasa

omakorda muudatustöid (näiteks keldriruumi lahenduse ja garaaži kasutusotstarbe muutmine jm).

Tellija koosoleku protokollidest nähtuvalt oli üheks fassaaditööde edasilükkamise põhjuseks

päikesevarjud, mida tellija soovis, kuid riigihanke alusdokumentides olevas projektis ei olnud

akende päikesevarjud esitatud selliselt, et oleks olnud võimalik nendega pakkumises arvestada.

Päiksevarjude paigaldamine takistas aga omakorda fassaaditööde teostamist.

3.22. Seega pikenes leping ebaproportsionaalselt pika aja võrra, ca 46% esialgsest tähtajast. Sellist

lepingu pikendamist ei saa pidada RHS § 123 lg 1 p-de 4 või 7 järgi lubatavaks. Tegemist on

olulise muutmisega RHS § 123 lg 2 p 1 tähenduses, sest ei saa välistada, et potentsiaalsete

pakkujate ring võinuks olla suurem või edukas pakkumus soodsam, kui pakkujad oleksid juba

pakkumuse esitamisel teadnud, et tegelikult on hankelepingut võimalik täita pikema aja jooksul ja

ettevõtjad ei ole seotud sedavõrd lühikese tähtajaga, mis muudab tööde teostamise ajakriitiliseks.

3.23. Vaide lahendaja hinnangul ei ole põhjendatud tugineda ka RHS § 123 lg 1 p-le 4. HKT ei ole

piisavalt põhjendanud seda, et lepingu pikendamise tingisid hoolsale hankijale ettenägematud

asjaolud. Tegemist oli asjaoludega, mis tulnuks hoolsal hankijal juba enne hankemenetluse käigus

lahendada. Hankija enda tegemata töö või ebapiisav hanke ettevalmistamine ei õigusta

hankelepingu muutmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hankelepingu pikendamine RHS

§ 123 lg 1 punkti 4 alusel.

7

(c) muudatuse lubatavus RHS § 123 lg 1 p 7 alusel

3.24. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget

korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline.

3.25. RHS § 123 lg 2 p 1 kohaselt on tegemist hankelepingu olulise muudatusega, kui muudatus

toob hankelepingusse selliseid tingimusi, mille (hüpoteetiline) avaldamine RHAD tingimuste

hulgas oleks potentsiaalselt mõjutanud riigihankes osalevate isikute ringi või vastavaks

tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Huvitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja hanke

läbipaistvusega oleks ilmselgelt vastuolus see, kui hankelepingu täitmine toimuks oluliselt

erinevalt nendest tingimustest, mille kohta esmalt avalikult pakkumisi küsiti.

3.26. RHS § 123 lg 2 defineerib, milline muudatus on oluline. RHS § 123 lg 2 p 1 järgi on oluline

muudatus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate

pakkumuste hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Hindama

peab kahte asja: (i) kas ettevõtjad, kes ei saanud või ei tahtnud hankemenetluses osaleda, oleksid

saanud või tahtnud hankemenetluses osaleda; ja (ii) kas hankes oleks võinud edukaks osutuda

mõni teine pakkuja. Keelu lõppeesmärk on välistada hüpoteetiline võimalus, et muudatuse

sisaldumine algsetes riigihanke alusdokumentides päädinuks lepingu sõlmimisega teise

ettevõtjaga.

3.27. Rakendusüksus on vaidlustatud FKO-s leidnud, et hankelepingu tähtaja muutmine oli

oluline, kuna see võis mõjutada pakkujate ringi (RHS § 123 lg 2 punkt 1) ja muudatus tingis

hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise töövõtja kasuks

hankelepingus sätestamata viisil (RHS § 123 lg 2 punkt 2). Sellest lähtuvalt on lepingu täitmise

tähtaja muutmine ka RHS § 123 lg 2 tähenduses oluline.

3.28. Kuigi HKT märgib, et tööde teostamise tähtaega pikendati vaid selliste tööde osas, millest ei

sõltunud hoone kasutamine, olid need tööd üks osa hankelepingu mahtu kuuluvatest töödest, mis

pidid olema teostatud hankelepingus sätestatud tähtajaks. Seega olenemata asjaolust, et ehitustööd

lõpetati väiksema ajanihkega kui viis kuud, on hankelepingu muudatusega antud töövõtjale

kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendavalt aega, millega hankest huvitatud

isikud pakkumuse esitamise hetkel arvestada ei saanud.

3.29. Hankelepingu täitmise tähtaeg on riigihankest huvitatud ettevõtja jaoks ülitähtis asjaolu ning

sellest sõltub riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus

ja hankelepingu hind. Seetõttu peavad hankelepingu täitmise tähtaega reguleerivad sätted olema

riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba riigihanke alusdokumentides, et

riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid õigeaegselt hinnata, kas neil on võimalik hankija

kehtestatud tingimustel riigihankes osaleda ja millise maksumusega pakkumust riigihankele

esitada.

3.30. Hankelepingu muudatuse kokkuleppe tulemusena sai töövõtja hankelepingu täitmiseks

juurde 5 kuud, mis moodustab hankelepingu täitmiseks ette nähtud tähtajast ca 46%. Sellega sai

töövõtja hankijalt olulise eelise riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud

võimelised hankelepingut täitma 180 päeva asemel 330 päevaga. Sellises mahus tähtaja

pikendamine omab potentsiaalset mõju riigihanke menetluse tulemusele teistsuguse pakkujate

ringi näol. Juhul kui esialgsed riigihanke alusdokumendid oleksid näinud ette ca 5 kuud pikema

tähtaja, oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka, mida tõendab ka RHR

teabevahetus (ID 665286). Seetõttu on hankelepingu tähtaja niivõrd ulatuslik pikenemine

hankelepingu oluline muudatus ka RHS § 123 lg 2 punkti 1 tähenduses.

8

Põhjendatud ei ole tugineda ka RHS § 123 lg 1 p-le 7, sest hankeleping pikenes

ebaproportsionaalselt pika aja võrra. 46% pikem tähtaeg võib olla selline asjaolu, mis võinuks

mõjutada potentsiaalsete pakkujate ringi ja hanke tulemust, sest pikem tähtaeg kui töötegijale

soodsam asjaolu võinuks motiveerida suuremat hulka pakkujaid oma pakkumust esitama. Ka

pakkumuste hinnad võinuks osutuda erinevaks, kui RHAD oleks kohe sisaldanud pikemat

tähtaega, sest töötegija ei oleks olnud projekti koostamisel piiratud lühikese tähtaja ja töö tegemise

kiirusega. Seda tõendab ka asjaolu, et hankest huvitatud isikuid oli 9, kuid pakkumuse esitas vaid

üks pakkuja. Samuti soovitati hankijal tähtaega pikendada, sest seda peeti liiga lühikeseks.

3.31. Hankelepingu muudatus on oluline RHS lg 123 punkti 2 mõistes, kuna hankija on

võimaldanud edukale pakkujale hankelepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused,

muutes sellega oluliselt sõlmitud hankelepingut. Võimaldades töövõtjal teostada töid ca 5 kuud

kokkulepitust kauem, on töövõtja saanud olulise konkurentsieelise riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma 6 kuu (180 päeva)

asemel 11 kuuga (330 päevaga). Kuivõrd algselt ei olnud hankelepingus ette nähtud selliste

möönduste tegemine, muutusid lepingulised kohustused hankelepingus sätestamata viisil

põhjendamatult töövõtja kasuks.

3.32. Hankelepingu täitmise tähtaja pikenemine ca 46% võrra on oluline muutmine RHS § 123 lg

2 punktide 1 ja 2 tähenduses, mistõttu on hankija hankelepingu tähtaja pikenemist aktsepteerides

rikkunud RHS § 123 lg 1 punkti 7. Kuivõrd hankija on hankelepingut oluliselt muutnud vastuolus

RHS § 123 lõikega 1, on hankija sellega ühtlasi rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Eeltoodust tulenevalt on vaide lahendaja seisukohal, et otsus on HMS § 54 mõttes õiguspärane

ning jätab eeltoodud põhjendusel vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

663 1864

[email protected]