| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-2/2804 |
| Registreeritud | 24.04.2026 |
| Sünkroonitud | 27.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Liisi Seene (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Julgeoleku ja teabe kaitse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Riigikantselei [email protected] Tagasiside julgeoleku poliitika alustele Riigikantselei on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud Eesti julgeolekupoliitika alused. Kooskõlastame dokumendi, kuid palume julgeolekupoliitika aluseid täiendada.
1. Digisuveräänsus
Oluline on rõhutada dokumendis Eesti digisuveräänsust, et meie digiriik sõltuks võimalikult vähe
teistest, kes ei pruugi olla meiega samameelsed. Sellega seoses palume dokumendi punktis 4.2.
tumedaks markeeritud osa „Tugev finantssektor, energiajulgeolek, digivõimekus suurendavad riigi
vastupidavust“ täiendada viitega digisuveräänsusele ning tekstiosas kajastada alljärgnevat.
Eesti ühiskonna julgeolek ja majandusedu sõltuvad digiühiskonna kestlikust arengust ja võimekusest
võtta turvaliselt kasutusele uusi tehnoloogiaid. Digitaliseerimine hõlmab kõiki valdkondi ning
suurendab tööstuste ja teenuste vahelist, sealhulgas piiriülest, vastastikust ristsõltuvust. Eesti
digisuveräänsus tugineb tasakaalustatud ja riskipõhisele lähenemisele, mille eesmärk on tagada riigi
ja ühiskonna toimimine, säilitades samal ajal tehnoloogilise neutraalsuse ja avatuse
usaldusväärsetele partneritele. Kriitilistes digitaristu kihtides, nagu digitaalne identiteet ja riiklikud
registrid, on Eestil õigus rakendada kõrgendatud turva- ja sõltumatuse nõudeid, vältides
põhjendamatut tehnoloogilist või geograafilist isolatsiooni. Digiriigi kriitilise tähtsusega teenused
peavad olema kättesaadavad igas olukorras ehk digiriik peab olema kriisikindel. Seetõttu on tähtis
tuvastada tarneahelat mõjutavad ohud ning rakendada riske maandavaid meetmeid, tugevdada
digitaristu, -teenuste ja ühenduste töökindlust, ajakohastada digipädevusi ning valmisolekut igaks
olukorraks, sealhulgas kriisiks ja sõjaks.
Ühtlasi peame vajalikuks punktis 4.2. rõhutada, et küberturvalisus on oluline osa julgeolekust -
küberturvalisuse puudumine toob kaasa olulise mõju erinevatele ühiskonna osadele, sh elutähtsatele
teenuste toimepidevusele. Riik panustab küberturvalisusesse, et kiiremalt tuvastada, reageerida ja
vastu meetmeid rakendada ning parandada riigiülest olukorrateadlikkust, reageerimisvõimet ja
koostööd küberintsidentide lahendamisel.
2. Tehisaru ja lokaalne arvutusvõimekus
Palume punkti 4.2 tehisaru käsitlevas lõigus (lk 12) välja tuua, et vajalik on hoogustada tehisaru süsteemset rakendamist, kus riik, ettevõtlus ja teadus arendavavad ühiselt nii kaitse kui ka tsiviilvaldkonda tugevdavaid lahendusi. Selleks on vajalik mh suurendada Eesti kohapealset arvutusvõimekust.
Teie 08.04.2026 nr RK/26-0417/-1K
Meie 24.04.2026 nr 8-2/2804
2
3. Rahvusvaheline õiguskoostöö sõjakuritegude menetlemiseks
Raskete rahvusvahelise õiguse rikkumiste puhul on oluline tagada rahvusvaheline koostöö ja toime pandud tegude hukkamõistmine. Sellega seoses palume dokumendi punktis 4.5. täiendada lauset „Eesti tegutseb selle nimel, et raskeimate rahvusvahelise õiguse rikkumiste, sealhulgas sõja- ja agressioonikuritegude toimepanijad võetaks vastutusele“ järgnevaga: „tehes aktiivset koostööd teiste riikide uurimis- ja menetlusasutuste ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga. Agressioonide ennetamiseks ja ajaloo moonutamise tõkestamiseks peab Eesti vältimatuks kommunismi- ja teiste totalitaarsete režiimide kuritegude ühest rahvusvahelist hukkamõistmist. See on eeldus, et ajaloolise karistamatuse fooni ei saaks tulevikus kasutada uute rünnete ideoloogiliseks õigustamiseks.".
4. Võimekus määratud karistusi ellu viia Dokumendi punktis 4.3. on kirjeldatud tegevusi avaliku korra hoidmiseks ja sisekaitse tagamiseks. Selleks, et tagada ühiskonna turvatunne ja efektiivne sisekaitse, on oluline ka võimekus määratud karistusi ellu viia – st tagada esmalt ohtlike isikute elimineerimine ühiskonnast kui ka liikumine selles suunas, et pärast karistuse kandmist oleks tagatud nende isikute õiguskuulekus. Palume antud punkti dokumendis täiendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Liisi Seene 5350 9446 [email protected] Birgit Lüüs-Jakobs [email protected] Erik Janson [email protected] Lisett Reimann-Erik [email protected] Laura Vaik [email protected] Rait Kuuse [email protected]
3
Aivar Pau [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|