Lisa 1: Hanke alusdokumentidele (RHAD) mittevastavad tooted.

Hangitava eseme nimetus ja

toote tähise. Tehniline kirjeldus,

millele pakkumus ei vasta või või

mille osas puudub info.

RHAD-i tehnilises kirjelduses

esitatud nõuded

Eduka pakkuja pakutud toote

vastavad andmed

Toetuse saaja selgitused Rakendusüksuse seisukoht

Hanke osa 3

FAT1 - Arvutiklassi tool

Karkass: poleeritud alumiinium

Mõõdud (cm): seljatoe laius 40,

istme (seljatugi+iste) sügavus 44

Isku/ Tool Pisa 1002

Karkass: muu materjal ja ümartorust,

mis on värvitud hõbehalli RAL 9006-

ga.

Mõõdud: pakkumuses seljatoe laiuse

ja istme (seljatugi+iste) sügavuse

mõõdud puuduvad.

Hankija hindas pakutud toote kui samaväärse, sest

toote funktsionaalsus sellest ei muutu ja hanke

eesmärk on saavutatud.

Pakutud on teisest materjalist ja viimistlusega

toodet, kui RHAD-s nõutud.

Samuti ei ole RHAD-s nõutud toote mõõte

pakkumuses esitatud, seega ei vasta toode

RHAD-s kehtestatud tingimustele.

Riidekapp

Mõõdud: 1740 x 1200 x 550 mm

AJ Tooted/Z- riidekapp Classic

Mõõdud: 2120 x 1200 x 550 mm.

Pakutud toote mõõt on maksimaalsest lubatud

mõõdust 2120-1914= 206mm võrra suurem, mis

Hankija jaoks on ebaoluline puudus.

Pakutud toote mõõt on maksimaalsest lubatud

(tolerants ±10%) mõõdust 206 mm (2120-1914)

võrra suurem.

Pakutud on teistsuguste mõõtudega toodet, kui

RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s

kehtestatud tingimustele.

FLT1 - Laboritool

Reguleeritav iste 540-850 mm

seljatoega

AJ Tooted/ Töötool Kilda

Reguleeritav iste 540-760 mm

seljatoega.

Pakutud toote mõõt on lubatud mõõdust 765-760=

5mm võrra väiksem. Hankija hindas pakutud toote

kui samaväärse, sest toote funktsionaalsus sellest

ei muutu ja hanke eesmärk on saavutatud.

Toote mõõt 760 mm erineb nõutud mõõdust 850

mm enam, kui lubatud ±10%.

Pakutud on teistsuguste mõõtudega toodet, kui

RHAD-s nõutud, seega ei vasta toode RHAD-s

kehtestatud tingimustele.

FT1 - Arvutitool

Mõõdud: F 7,5 cm (seljatoe

paksus), H 6 cm (istme paksus),

J+7°/-14° (istme kaldenurk),

komplektis jäik istmepadi

Tronhill / töötool Gabri

Pakkumus ei sisalda mõõte

arvutitooli seljatoe ja istme paksuse,

istme kaldenurga ja istmepadja kohta,

mille alusel saaks nõuetele vastavuses

veenduda.

Andmed aluse ja seljatoe paksuse kohta puuduvad.

Hankija hinnangul ei ole need parameetrid

olulised, kuna toote funktsioon ja eesmärk sellest

ei muutu.

RHAD-s nõutud toote mõõte ja andmeid

pakkumuses ei esitatud, seega ei vasta toode

RHAD-s kehtestatud tingimustele.

Hanke osa 7

FAT2 - Interaktiivne projektor

Interaktiivsed omadused: sõrmede

kasutamine otse ekraanile

märkmete tegemiseks.

V11H741040 Epson EB-685Wi

Tootel vastav funktsionaalsus

puudub: sõrmede kasutamine otse

ekraanile märkmete tegemiseks.

Jah, pakutud tootel puudub sõrmede kasutamine

otse ekraanile märkmete tegemiseks. Hankija

hindas pakutud toote kui samaväärse, sest toote

funktsionaalsus sellest oluliselt ei muutu ja hanke

eesmärk on saavutatud.

RHAD-s nõutud omadustega toodet pakkumuses

ei esitatud, seega ei vasta toode RHAD-s

kehtestatud tingimustele

Televiisor koos seinakinnitusega

Bluetooth

65PUS7506/12

https://www.philips.ee/c-

p/65PUS7506_12/7500-series-4k-

uhd-led-smart-tv + seinakinnitus +

HDMI kaabel

Pakutud tootel Bluetooth puudub.

Bluetooth puudub. Hankija hindas pakutud toote

kui samaväärse, sest toote funktsionaalsus sellest

ei muutu ja hanke eesmärk on saavutatud.

RHAD-s nõutud omadustega toodet pakkumuses

ei esitatud, seega ei vasta toode RHAD-s

kehtestatud tingimustele.

Ülepingekaitsmed

Easy PDU Basic 1U 10A

6SCH,1C13

BKT1134L01606 Toitepaneel 6

kohta Schuko lülitiga räckitav LED

indik filter 2.3m 1U

Pakutud tootel 1C13 pistik puudub.

1C13 pistik puudub. RHAD-s nõutud omadustega toodet pakkumuses

ei esitatud, seega ei vasta toode RHAD-s

kehtestatud tingimustele.

UPS

Aku: 12V 9Ah sees. Intelligentne

pesa: SNMP, AS400, RS485,

Modbus.

4NWP100200R0001 VFI,

1000VA/1000W online UPS

rack/tower,4min@full

load,230V,50Hz,RS232,USB,COM

slot

Puuduvad andmed akude mahutavuse

kohta, intelligentne pesa puudub.

Pakkumuse tootelehes on kirjas, et sees on 2 akut.

Akude mahutavus ei ole kirjas. Intelligentne pesa

puudub, kuid hankija arvamusel see ei ole toote

funktsioneerimiseks vajalik. Hankija pidi selle

nõude tehnilisest kirjeldusest maha võtma.

Toetuse saaja esitas 16.11.2023 selgituse

vastavustingimuse punkti 29 kontrollimise kohta

(tõendi olemasolu tootes sisalduvate REACH

kandidaatainete loetellu kantud ainete kohta või

nende puudumise kohta), mille kohaselt ei

õnnestunud vastavustingimuse kontrollimise

täitmise tõenduseks varasemalt saadetud linki neil

enam avada. Toetuse saaja andis teada, et saatsid

päringu tootjale ABB, kuid vastust ei saabunud.

RHAD-s nõutud omadustega toodet pakkumuses

ei esitatud, seega ei vasta toode RHAD-s

kehtestatud tingimustele. Lisaks ei ole tõendatud vastavustingimuse punkti

29 kontroll, sest puudub kontrolljälg

hankijapoolse sisulise kontrolli osas (vt

täpsemalt otsuse eelnõu punktist 1.2.1.).

Elektrooniline õmblusmasin

Õmblemine: poolipesa tüüp on

horisontaalne. Pistete arv: 27 +-

20%. Nööpaukude arv: 1.

Õmbluspiste laius: kuni 6,5 mm.

Õmbluspiste pikkuse

reguleerimine, mm: kuni 4.5 mm.

Pakutud õmblusmasin PFAFF 260c

Puuduvad andmed automaatse

niidipingutaja, elektroonilise

nõelpunktsioonivõimendi ja

riidesöötja olemasolu kohta.

Tehniline kirjeldus koostati Pfaff Smarter 260C

mudeli alusel. Nüüd aga ei leia kust kohast need

tingimused võetud olnud. Ei saa neid andmeid

täpselt leida.

RHAD-s nõutud omadustega toodet pakkumuses

ei esitatud, seega ei vasta toode RHAD-s

kehtestatud tingimustele.

Niidipoolide arv: 2. Nõela asend:

2. Topeltnõelaga õmblemise

võimalus. Automaatne niidistaja.

Automaatne niidipingutaja.

Tagasikäigu nupp. Õmblemise

kiirus: 800 +-20%. elektrooniline

nõelpunktsioonivõimendi,

riidesöötja.

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

Keskallee 19

Kohtla-Järve linn

30395, Ida-Viru maakond

22.02.2024 nr 11.4-5/24/131

Otsus finantskorrektsiooni tegemise

ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 teeb meetme

„Koolivõrgu korrastamine” tegevuse „Koolivõrgu korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike

koolide kaasajastamine” raames otsuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või

hankija) projektile nr 2014-2020.1.04.18-0107 „Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli hoone osaline

lammutamine ja uue õppehoone ehitamine“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 262835 „Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli sisustus“

(edaspidi hange nr 262835) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud

riigihangete seaduses2 (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud

rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 67 846,45

eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus3) § 22 lg 9 p 3, lg 11

p 11, lg 12 ning haridus- ja teadusministri 26.11.2015 määruse nr 50 „Põhikoolivõrgu korrastamine

perioodil 2014–2020“ (edaspidi meetme määrus) § 32, samuti projekti raames esitatud

kuludokumendid (edaspidi KD) nr 50, 51, 53 ja 57 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1 Alates 01.04.2020. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutuse Innove asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse hanke nr 262835 läbiviimise ajal kehtinud riigihangete seaduse 01.04.2023 jõustunud redaktsiooni. 3 Rikkumistele kohaldatakse ühendmääruse kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsiooni, kuivõrd projekti toetustaotlus rahuldati enne 09.10.2020.

1. Hankes nr 262835 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis 17.05.2023 avatud hankemenetlusena läbi kaheksaosalise hanke nr 262835,

mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujatega järgmised hankelepingud:

 hanke osa 3 „Kooli sisustus“ raames esitati üheksa pakkumust, edukaks tunnistatud

pakkujaga Isku Baltics Osaühing sõlmiti 17.08.2023 hankeleping nr 4-7.15/28

maksumusega 269 307,86 eurot (KM-ta);

 hanke osa 5 „Aula seadmed“ raames esitati kaks pakkumust, edukaks tunnistatud

pakkujaga Skarcon OÜ sõlmiti 23.08.2023 hankeleping nr 4-7.15/34 maksumusega

43 545,46 eurot (KM-ta);

 hanke osa 7 „Elektroonika seadmed“ raames esitati kolm pakkumust, edukaks tunnistatud

pakkujaga OÜ PT Mikro sõlmiti 10.08.2023 hankeleping nr 4-7.15/27 maksumusega

108 838,24 eurot (KM-ta).

Meetme määruse § 29 lg 1 punkti 3 alusel tagab toetuse saaja STS §-des 24 ja 26 sätestatud

kohustuste täitmise. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta

on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes

on avaliku sektori hankijaks RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse

saaja järgima RHS-s sätestatud korda.

Rakendusüksus tuvastas hanke nr 262835 kontrollimisel järgmised RHS-i rikkumised:

1) hanke osas 5 on hankija muutnud riigihanke alusdokumente, kuid ei ole pikendanud

pakkumuste esitamise tähtaega;

2) hankija on tunnistanud hanke nr 262835 osades 3 ja 7 vastavaks ja edukaks pakkuja, kelle

pakkumus ei vastanud hanketingimustele.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi ühes finantskorrektsiooni kohaldamisega alapunktides

1.1-1.2.

1.1. Hanke osas 5 on hankija muutnud riigihanke alusdokumente, kuid ei ole pikendanud

pakkumuse esitamise tähtaega

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hanketeade avaldati riigihangete registris 17.05.2023 (registrile esitatud 15.05.2023), pakkumuste

esitamise tähtajaks oli pärast 09.06.2023 ja 15.06.2023 tehtud hanketeate muudatusi määratud

03.07.2023 kell 10:00.

Riigihangete registri (edaspidi RHR) teabevahetuse rubriigis esitas pakkuja 21.06.2023 päringu

(ID 755402): „Hankedokumendid: Osa 5 lisa - aula seadmete skeemid. Antud kaust on tühi. Palun

uuendage faili“.

Toetuse saaja teavitas 27.06.2023 vastuses riigihanke alusdokumentide uuendamisest, olles

päringu esitamise päeval lisanud riigihanke alusdokumentide juurde uue kausta „Osa 5 lisa - aula

seadmete skeemid.zip“, millesse on lisatud kolm faili aula seadmete skeemidega. Pärast riigihanke

alusdokumentides 21.06.2023 kajastatud sisulisi muudatusi jäi pakkumuste esitamise tähtajani 11

päeva.

Kuna hankija ei pikendanud sisuliste muudatuse järgselt pakkumuste esitamise tähtaega, on

hankija rikkunud RHS-s sätestatud nõudeid. Alates viimase muudatuste tegemisest jäi pakkumuste

esitamise tähtajani 11 päeva, mis on vähem, kui RHS § 82 lõikes 1 nõutud poolest RHS § 93 lg 1

punktis 4 sätestatud minimaalsest 30-päevasest tähtajast.

Toetuse saaja on rakendusüksusele 25.09.2023 vastuses selgitanud järgmist: „Hankija ei saanud

tuvastada, miks registrisse oli üles laetud tühi zip fail. Hiljem aga hankija ei saanud enam tehnilist

kirjeldust muuta ega pikendada hanget projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise tõttu. Hanke ja

hankija eesmärk on eelkõige projekt lõpetada ja mööbel ning varustus tarnida kooli toimimiseks.“

1.1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 82 lg 1 kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama

pakkumuste tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või muudetud

riigihanke alusdokumentides kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks

pakkumuste tähtaeg võrdne vähemalt poolega RHS §-s 93 sätestatud minimaalsest tähtajast.

Pakkumuse esitamise tähtaega ei pea pikendama üksnes RHS § 82 lõikes 2 toodud juhtudel, mh

olukorras, kui tehtud muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring.

RHS § 93 lg 1 p 4 kohaselt ei või avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui 30 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde

hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Käesoleval juhul oli

riigihanke eeldatav maksumus 1 008 539,06 eurot, mis ületas RHS § 14 lg 3 sätestatud

rahvusvahelist piirmäära.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja RHS 93 lg 1 punkti 3 koosmõjus hakkab

tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus. TsÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni.

RHS § 82 lõikes 1 sätestatud minimaalne tähtaeg hakkab kulgema muudetud hanketeate

riigihangete registris avaldamisest või muude alusdokumentide muudatuse kättesaadavaks

tegemisest või edastamisest arvates. Arvestamine toimub täispäevades, seega vähemalt pool 30-

päevasest tähtajast on 15 päeva.

Vastavalt riigihangete registrile oli pakkumuste esitamise tähtajaks hanketeates märgitud

03.07.2023 kell 10:00. Arvestades riigihangete registri andmeid, mille kohaselt on hankija

muutnud aula seadmete skeeme ning viimastest sisulistest muudatustest teavitati pakkujaid

21.06.2023, siis jäi pärast riigihanke alusdokumentide muutmist pakkumuste esitamiseks aega

kõigest 11 päeva, mis on vähem kui seaduses sätestatud absoluutne miinimum (15 päeva).

Eirates seaduses sätestatud minimaalse pakkumuste esitamise tähtaja andmise kohustust, rikkus

toetuse saaja lisaks konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja rahaliste vahendite säästliku ning

otstarbeka kasutamise põhimõtet. Käesoleval juhul lühendas toetuse saaja pakkumuste esitamise

tähtaega 4 päeva võrra. Sellise tegevuse tulemusena on toetuse saaja välistanud nende pakkujate

hankes osalemise, kellel ei olnud võimalik lühendatud aja jooksul oma pakkumust esitada, kuid

kes oleksid pakkunud madalamat hinda. Võttes arvesse, et lühem tähtaeg võis mõjutada

potentsiaalsete pakkujate otsust hankes nr 262835 (osas 5) osaleda, ei saa välistada vastavast

rikkumisest tulenevat kahju Euroopa Liidu struktuurifondidele.

Rakendusüksus leiab, et 21.06.2023 riigihanke alusdokumentide muutmisega on toetuse saaja

oluliselt muutnud ja täiendanud riigihanke alusdokumente, mis võimaldas pakkujatel teha

põhjalikuma ja täpsema hinnapakkumise hanke osale 5 arvestades hankija konkreetsemate

vajadustega. Tegemist on oluliste muudatustega, mis võis mõjutada potentsiaalsete pakkujate

ringi, ning selle tõttu ei kohaldu antud juhtumi puhul RHS § 82 lõikes 2 sätestatud erand.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et pakkumuste esitamise tähtaja pikendamata

jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 82 lõike 1 sätestatud kohustus, mistõttu ei ole toetuse

saaja täitnud STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses.

Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei

ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hanke osas 5 osalevate pakkujate

ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks pärast riigihanke alusdokumentide muutmist

nõuetekohaselt pikendanud nõuetekohaselt pakkumuste esitamise tähtaega.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 9 punktis 3 toodud asjaolud, mille

kohaselt, kui pakkumuste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust väiksem kui 30% RHS-st

nimetatud tähtajast, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 5 protsenti, kuid sõltuvalt

rikkumise raskusest võib kohaldada 2-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Käesoleval juhul on proportsionaalne ja põhjendatud 5-protsendilise finantskorrektsiooni määra

rakendamine. Rakendusüksus selgitab, et 5 protsendist väiksema määra rakendamist saab pidada

põhjendatuks juhul, kui tegemist oleks väheolulise ja formaalse rikkumisega, millel on pigem

teoreetilist finantsmõju omav tagajärg ja mis eelduslikult ei saanud mõjutada potentsiaalset

pakkujate ringi ega hankemenetluse reaalseid tulemusi. Viimast aga käesoleva rikkumise puhul

eeldada ei saa, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja

hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks pakkumuse esitamiseks või korrigeerimiseks

olnud piisavalt aega vastavalt RHS-s sätestatule. Nõutust lühem pakkumuste esitamise tähtaeg on

piisavalt oluline rikkumine, millest tingituna võis hankest huvitatud isikul uuendatud riigihanke

alusdokumentidele vastava pakkumuse esitamine jääda ära ajakriitilisel põhjusel.

Madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr С(2019)

3452 punkti 2.1 alapunktile 4 tuleb olukorras, kus pakkumuste esitamise miinimumtähtaegadest ei

ole kinni peetud ning tähtaja lühendamine on olnud vähem kui 30%, kohaldada 5-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste

juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Oluline on märkida, et hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooni puhul kohalduks samale

rikkumisele § 221 lg 1 p 4, mis näeb samuti imperatiivselt ette 5-protsendilise finantskorrektsiooni

määra ilma selle madalamaks kaalumise võimaluseta.

Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive

korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja

RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal

tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rakendatav finantskorrektsiooni määr 5

protsendist veelgi madalam olema.

Eeltoodud kaalutlusargumendid on asjakohased ka juhul, kui rikkumisele kohalduks

ühendmääruse § 22 lg-s 14 nimetatud asjaolud.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Hanke 262835 osades 3 ja 7 on tunnistatud vastavaks ja edukaks RHAD-le

mittevastavad pakkumused

1.2.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hanke nr 262835 RHAD-i „Alusdokumendid“ punkti 2.7 kohaselt on alusdokumendid käesolevad

hankedokumendid koos kõikide lisadega ja kõik enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pakkujale

saadetud dokumendid, millega on muudetud või selgitatud hankedokumentide nõudeid.

Alusdokumentide osad täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse

koostamiseks. Ükskõik millises dokumendis märgitud nõue on pakkujale siduv. Punkti 2.8. kohaselt

tähendab pakkumuse esitamine pakkuja täielikku nõustumist kõigi alusdokumentides esitatud

tingimuste ja reeglitega ning pakkumust esitades kinnitab pakkuja kõigi hanketeates ja

hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Eelnimetatud dokumendi punkti 5.1 kohaselt kontrollib hankija pakkujate poolt esitatud

pakkumuste vastavust alusdokumentides „Vastavustingimused“ ja „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ esitatud tingimustele vastavalt riigihangete seadusele ning punkti 6 kohaselt

on tehniline kirjeldus toodud vastavates lisades.

Vastavustingimuste punkt 19 sätestab tingimused toodete parameetritele ja piltidele, mille kohaselt

esitab pakkuja pakutavate toodete parameetrid/mõõdud ning pildid toodete vastavuse

tõendamiseks.

Vastavustingimuse punkti 21 kohaselt peab hanke osa 7 pakkuja deklareerima pakkumuses kõik

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) nimetatud

kandidaatainete loetellu kantud ained, mille sisaldus ületab 0,1 (massi)%, kogu toote ja iga

järgmise lisaseadme kohta:

• integreeritud komponentidega emaplaat (sh protsessor, mälu, graafikakomponendid);

• kuvaseade (sh taustavalgustus);

• korpused ja paneelid;

• väline klaviatuur, hiir ja/või puutetundlik paneel;

• välised vahelduv- ja alalisvoolukaablid (sh adapterid ja akupangad).

Pakkuja peab esitama pakkumuses tõendid tootes sisalduvate REACH kandidaatainete loetellu

kantud ainete kohta või nende puudumise kohta.

Rakendusüksus tuvastas, et hankija on tunnistanud hanke osades 3 ja 7 vastavaks pakkumused,

mis ei vastanud kehtiva RHAD-i tingimustele. Seetõttu oleks nimetatud pakkumused tulnud RHS

§ 114 lõike 1 ja lõike 2 esimese lause alusel tagasi lükata. Toodete mittevastavused on

rakendusüksus täpsemalt välja toonud otsuse Lisas 1.

1.2.1.1. Hanke osa 3 rikkumise asjaolud

Hanke nr 262835 osa 3 „Kooli sisustus“ kohta on hankija RHR-s lisanud tehnilise kirjelduse

„Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli sisustuse mööbli tehniline kirjeldus“, milles on välja

toodud hangitavate toodete tähis, nimetus, kirjeldus, funktsioon, mõõdud, materjal, kirjeldus,

viimistlus, toodete arv, pilt. Osa 3 tehnilise kirjelduse punkti 4 kohaselt on mõõtude ja

parameetrite puhul tolerants ±10%, juhul kui kirjelduses ei ole kirjutatud teisiti. Min/max

väärtuste puhul on tegemist minimaalse või maksimaalse parameetri või mõõduga (±10%

sellisel juhul ei kehti). Pakkuja lähtub tehnilises kirjelduses märgitud illustratsioonidest ja

kirjeldustest ning projektis olevatest andmetest.

Hanke osa 3 eduka pakkuja pakkumus sisaldab nelja toodet, millel esinesid toodete

parameetrite ja omaduste mittevastavused. Pakutud on teistsuguste mõõtude- ja omadustega

toodet kui RHAD-is nõutud.

1.2.1.2.Hanke osa 7 rikkumise asjaolud

Hanke nr 262835 osa 7 „Elektroonika seadmed“ kohta on hankija RHR-s lisanud tehnilise

kirjelduse „Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli elektroonika seadmete tehniline kirjeldus“,

milles on välja toodud hangitavate toodete tähis, nimetus, kirjeldus, funktsioon, omadused,

mõõdud, materjal, kirjeldus, toodete arv, pilt.

Hanke osa 7 eduka pakkuja pakkumus sisaldab viit toodet, millel esinesid parameetrite,

funktsioonide ja omaduste mittevastavused. Pakutud on teistsuguste mõõtude- ja omadustega

toodet kui RHAD-is nõutud.

Ühtlasi sisaldab hanke osa 7 eduka pakkuja pakkumus toodet 4NWP100200R0001 - UPS

PowerValue 11RT G2 1 kVA B. Pakkumuses on viide REACH Declaration numbrile

4NWD005391. Hankija on hinnanud, et vastavustingimuse punkti 21 nõue kohaldub

eelnimetatud tootele. Vastavustingimuse kontrollimise täitmise tõenduseks saatis toetuse saaja

19.10.2023 lingi https://new.abb.com/products/4NWP100203R0001/external-battery-

module-11rt-g2-1-kva, kus on toote UPS andmed ja viide REACH Declaration 4NWD005391

ABB. Viidatud link tootele küll avaneb, kuid selles asuv lingitav viide REACH Declaration

numbrile 4NWD005391 mitte. Seega ei ole tõendatud vastavustingimuse punkti 29 kontroll,

sest puudub kontrolljälg hankijapoolse sisulise kontrolli osas.

Kokkuvõtvalt ei vasta hanke 262835 osade 3 ja 7 eduka pakkuja pakkumused tehnilises kirjelduses

esitatud tingimustele. Toetuse saaja on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumused, mis oleks

tulnud tagasi lükata, rikkudes sellega RHS § 114 lg-t 2 ning § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Toetuse saaja selgitused RHAD-is märgitud ja pakkumustes välja toodud toodete mittevastavuste

kohta sisalduvad otsuse Lisas 1.

1.2.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 114 lõige 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse

pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

RHS § 114 lõike 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud

tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. Hankija võib

tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke

alusdokumentides nimetatud tingimustest.

Käesoleval juhul ei vastanud hanke osades 3 ja 7 tehnilises kirjelduses märgitud tooted hankija

enda poolt kehtestatud tingimustele Täpsem loetelu RHAD-le mittevastavatest toodetest on välja

toodud otsuse lisas nr 1.

Tuginedes kohtupraktikale leiab rakendusüksus, et käesoleval juhul on tegemist toodete sisuliste

mittevastavustega. Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-2269

avaldanud seisukohta, et toote materjali- ja mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei

võimalda pakkumust vastavaks tunnistada. Samuti on Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses

haldusasjas nr 3-16-874 loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks

võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud.

Toote mõõtmed ei saa olla samaväärsed, kui need jäävad väljapoole hankija enda poolt RHAD-is

kehtestud vahemikust ehk mõõtetolerantsist. Sarnaselt ei saa samaväärseks lugeda toote materjale

ega tehnilisi funktsioone ja omadusi, mis erinevad hankija poolt kehtestatud konkreetsetest

materjalidest, funktsioonidest ja omadustest.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks

tehnilisele kirjeldusele mittevastavad pakkumused, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale

soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on,

et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse

andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus

peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest

tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi

luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et

samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Kui hankijale oleks sobinud tooted teistsuguste mõõtude, materjalide, funktsioonide ja/või

omadustega, siis oleks ta pidanud sellise võimaluse ka tehnilises kirjelduses kehtestama. Kuivõrd

hankija ei ole lähtuvalt RHS-ist hanke tehnilist kirjeldust muutnud, on see algses sõnastuses

jätkuvalt kehtiv ja selles toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale endale.

Hankija peab piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud

pakkumused ka tegelikkuses vastaksid RHAD-s kehtestatud tingimustele. Kui toetuse saaja

tuvastab, et pakkumuses pakutud tooted ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele, nt tootele esitatud

mõõtude, materjalide, funktsioonide ja/või omaduste osas, ei saa toetuse saaja pakkumust RHS §

114 lõike 1 ega lõike 2 teise lause alusel vastavaks tunnistada.

RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud eduka pakkuja pakkumuse tagasi lükkama,

kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Käesolevas juhtumis

on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud samuti esitada antud

hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib hangitavate toodete osas selliseid

tehnilisi parameetreid ja/või omadusi, mis ei vastanud hanke tehnilises kirjelduses nõutule.

Hankest potentsiaalselt huvitatud isikud, kes tehnilisele kirjeldusele vastavaid tooteid ei suutnud

pakkuda, võinuks uue info valguses teha teistsuguse sisuga pakkumuse, kui teadnuks, et hankija

aktsepteerib toodete mõõtmete osas ka tolerantsi vahemikust väljajäävat kõrvalekallet või

teistsuguseid materjale, funktsioone ja omadusi.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks ja edukaks

pakkumused, mis ei vastanud RHAD-le, on hankija rikkunud RHS § 114 lõiget 2 ning RHS § 3

punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2.3. Hanke nr 262835 osade 3 ja 7 rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt hanke nr 262835 osade 3 ja 7 osas talle pandud

kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest

ei ole teada, millised oleksid olnud hanke osade pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukad

pakkumused, kui toetuse saaja oleks hanke vastavate osade läbiviimisel lähtunud RHS-ist,

eelkõige kui toetuse saaja poleks tunnistanud vastavaks ja edukaks mittevastavaid pakkumusi.

Eelnevast tulenevalt leiab rakendusüksus, et toetuse saaja RHS-i rikkumine hanke nr 262835

osades 3 ja 7 ei olnud üksnes formaalne ja esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise

mõju.

Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 11 toodud asjaolud, mille

kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25% juhul, kui hankemenetluse

korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja,

kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Sama paragrahvi lg 12 kohaselt võib lg 11 punktis 11

nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Tallinna Halduskohus on 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754 selgitanud: „Neid

sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette

nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise

puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus

püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine,

vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni

vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.”

Eelkirjeldatule tuginedes teostab rakendusüksus finantskorrektsiooni määra suuruse osas

kaalutlusõigust, kas antud rikkumise osas esineb sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et

oleks võimalik kohaldada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Kohaldatavad

finantskorrektsiooni määrad ja kaalutlused hanke osade kaupa on rakendusüksus täpsemalt välja

toonud otsuse punktides 1.2.3.1.-1.2.3.2.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2.3.1. Hanke nr 262835 osa 3 rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.2.1.1. kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Seetõttu peab

rakendusüksus põhjendatuks 10-protsendilise korrektsiooni rakendamist.

Rakendusüksus võttis hanke osa 3 rikkumise raskust hinnates arvesse, et antud osale esitati 9

pakkumust, mis kõik ka vastavaks tunnistati. Seega oli pakkujate paljusus, konkurents ja hindade

võrdlemine tagatud. Samas hangiti osas 3 kokku 54 erinevat toodet, kokku 2161 eset, millest antud

rikkumisega on seotud 4 erinevat toodet ehk 7,41% toodetest ja 169 eset ehk 7,82% esemetest.

Eduka pakkuja maksumusest moodustab rikkumisega seotud toodete maksumus ligikaudu 12%

(32 723/269 607). Seega ei ole antud rikkumise ulatus suur ja on proportsioonis 10-protsendilise

finantskorrektsiooni määraga.

Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust otsuse punktis 1.2.1.1. kirjeldatud rikkumise osas

rakendada 10 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Tegemist on hanke tulemusi

eelduslikult mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole võimalik kohaldada madalamat

finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis

oleks tulnud RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata, oleksid hanke tulemused võinud

olla teistsugused. Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring

ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankija aktsepteerib toodete

mõõtmete osas ka tolerantsi vahemikust väljajäävat kõrvalekallet või teistsuguseid materjale,

funktsioone ja omadusi.

Madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr С(2019)

3452 punkti 2.2 alapunktile 14 tuleb olukorras, kus tehnilist kirjeldust on pärast pakkumuste

avamist muudetud või valesti kohaldatud, reeglina kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni

määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile viitamine on

osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive

korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja

RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal

tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et mittevastava pakkumuse aktsepteerimine

sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema.

1.2.3.2. Hanke nr 262835 osa 7 rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

Rakendusüksuse hinnangul on otsuse punktis 1.2.1.2. kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus võttis hanke osa 7 rikkumise raskust hinnates arvesse, et osas 7 hangiti kokku 16

erinevat toodet, kokku 123 eset, millest antud rikkumisega on seotud 5 erinevat toodet ehk ca 31%

toodetest ja 65 eset ehk ca 53% esemetest. Eduka pakkuja maksumusest moodustab rikkumisega

seotud toodete maksumus ligikaudu 51% (55 872/108 838). Seega on antud rikkumise ulatus suur

ja on proportsioonis 25-protsendilise finantskorrektsiooni määraga.

Lisaks on tegemist hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole võimalik

kohaldada madalamat finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja

edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata, oleksid

hanke tulemused võinud olla teistsugused. Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes

osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et

hankija aktsepteerib toodete osas teistsuguseid materjale, funktsioone ja omadusi. Võrreldes hanke

osa 3 rikkumisega oli hanke osas 7 esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumuste arv oluliselt

väiksem (vastavalt 3 ja 2), mistõttu pakkujate paljusus, konkurents ja hindade võrdlemine oli

tagatud väiksemas ulatuses.

Madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt 14.05.2019 rikkumiste juhendi nr С(2019)

3452 punkti 2.2 alapunktile 14 tuleb olukorras, kus tehnilist kirjeldust on pärast pakkumuste

avamist muudetud või valesti kohaldatud, reeglina kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni

määra. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile viitamine on

osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks. Samuti selgitab

ühendmääruse seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra.

1.3. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 262835 osade 3, 5 ja 7 alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud

projekti tegevuse nr 7 „Sisustamine“ raames kokku summas 508 682,93 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktides 1.1 ja 1.2 loeb rakendusüksus hankega nr 262835 seotud kuludest:

 osas 3 mitteabikõlblikuks 10% ehk 32 582,25 eurot (325 822,49*10%), millest Euroopa

Regionaalarengufondi toetus moodustab 27 694,91 eurot ja omafinantseering 4887,34

eurot;

 osas 5 mitteabikõlblikuks 5% ehk 2612,73 eurot (52 254,55*5%), millest Euroopa

Regionaalarengufondi toetus moodustab 2220,82 eurot ja omafinantseering 391,91 eurot;

 osas 7 mitteabikõlblikuks 25% ehk 32 651,47 eurot (130 605,89*25%), millest Euroopa

Regionaalarengufondi toetus moodustab 27 753,75 eurot ja omafinantseering 4897,72

eurot;

Kokku loeb rakendusüksus mitteabikõlblikuks 67 846,45 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengufondi toetus moodustab 57 669,48 eurot ja omafinantseering 10 176,97 eurot.

Riigihanke nr 262835 seotud kulude jaotus ja vähendus kuludokumentide lõikes on toodud

alljärgnevas tabelis:

Kuludokumendi

tunnus

Abikõlblik summa Rikkumisega

seotud summa

50 (osa 3) 2 653,06 eurot Rikkumisega seotud

summa 10%

265,31 eurot

51 (osa 3) 323 169,43 eurot Rikkumisega seotud

summa 10%

32 316,94 eurot

53 (osa 5) 52 254,55 eurot Rikkumisega seotud

summa 5%

2612,73 eurot

57 (osa 7) 130 605,89 eurot Rikkumisega seotud

summa 25%

32 651,47 eurot

Kokku 508 682,93 eurot 67 846,45 eurot

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas tehtud 25.01.2019 taotluse rahuldamise

otsuse nr 3-3.1/36 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

Kui toetuse saaja esitab järgnevates maksetaotlustes täiendavalt hüvitamiseks riigihanke nr

262835 osade 3, 5 ja 7 tulemusena tekkinud kulusid, loeb rakendusüksus nendest kuludest

mitteabikõlblikuks vastavalt 10-, 5- ja 25-protsendi ulatuses.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 09.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, andes võimaluse esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 23.02.2024.

Toetuse saaja saatis 20.02.2024 e-kirja: „Kohtla-Järve Linnavalitsus on finantskorrektsiooni

otsuse eelnõuga tutvunud. Toetuse saaja on nõus rikkumiste finantsiline mõju hinnanguga ning

meil puuduvad täiendavad kommentaarid või vastuväited.“

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projektis „Kohtla-Järve Kesklinna Põhikooli hoone osaline lammutamine ja uue

õppehoone ehitamine“ hankega nr 262835 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 67 846,45

eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 57 669,48 eurot ja

omafinantseering 10 176,97 eurot;

2. vähendada hanke 262835 osaga 3 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra ehk 32 582,25

eurot, osaga 5 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra ehk 2612,73 eurot, osaga 7 seotud

abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk 32 651,47 eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 7 „Sisustamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1

märgitud summas;

4. muuta 25.01.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 3-3.1/36 punkte 1.1 ja 1.2 järgmiselt:

4.1. “1.1. projekti kogumaksumus on 8 640 545,47 eurot“;

4.2. „1.2. struktuuritoetust (edaspidi toetus) antakse kuni 85% projekti abikõlblikest

kuludest, kuid mitte rohkem kui 7 344 463,65 eurot. Omafinantseering on vähemalt

15% projekti abikõlblikest kuludest, rahalises mahus vähemalt 1 296 081,82eurot.“;

5. lugeda mitteabikõlblikuks ja vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse

alusel hüvitamiseks esitatud hanke nr 262835 osaga 3 seotud abikõlblikke kulusid 10%,

osaga 5 seotud abikõlblikke kulusid 5% ja osaga 7 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra,

millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve.

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele STS-is ja HMS-is sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Tiina Visla

663 1429

[email protected]