Vastus Rakvere linna ja Rakvere valla ühise kriisikomisjoni pöördumisele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rakvere Linnavalitsus Teie: 02.04.2026 nr 11-3/905

Meie: 24.04.2026 nr 9-4/39-2

Vastus Rakvere linna ja Rakvere valla ühise

kriisikomisjoni pöördumisele

Täname pöördumise eest. Siseministeerium annab esitatud märgukirjale alljärgneva vastuse.

Kirjast nähtub, et ettevõtte hoonetesse on paigaldatud automaatne

tulekahjusignalisatsioonisüsteem (edaspidi ATS). ATS on üks tuleohutuspaigaldistest1, mis

koosneb tulekahjuanduritest, keskseadmest ja alarmseadmetest ning mis süsteemina annab

avastamispiirkonna täpsusega automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti tema

töövalmidust ohustavast rikkest2. Tuleohutuse seaduse § 36 lõige 2 sätestab, et ATS-i tuleva

tulekahjuteate peab automaatselt edastama Häirekeskusesse ehitiselt, kus esineb kõrgendatud

tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja kus võib tekkida suur varaline kahju ning mis vastab

siseministri 07.01.2013. aasta määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja

ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada

Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ (edaspidi määrus

nr 1) lisas 2 sätestatud kriteeriumitele. Need on ravi- ja hoolekandeasutus või suurõnnetuse

ohuga või ohtlike ettevõtete tööstushoone. Käesoleval juhul selgub Päästeametile esitatud

vaidest ja Päästeameti vastuse pinnalt, et tegemist ei ole lisas 2 nimetatud ehitistega.

Määruse nr 1 § 16 lõige 3 sätestab, et kui määruse lisas 2 nimetamata ehitise omanik või valdaja

soovib edastada ATS-i tulevad tulekahjuteated Häirekeskusega, peab ta selleks eelnevalt oma

taotluse kooskõlastama Päästeametiga ning sõlmima lepingu sideettevõtjaga, kes on

tulekahjuteate edastaja. Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks

Häirekeskusega, kui:

1) ehitis või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega ehitis,

kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus, elutähtsa

teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte, kui selle

ohualasse jääb elamupiirkond;

2) on täidetud ATS-le esitatud nõuded ja

3) tulekahju korral ei ole tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire

evakuatsioon ehitisest.

Märgime, et kui määruse nr 1 § 16 lõike 3 teises lauses nimetatud tingimused täidetud pole, ei

ole Päästeametile antud määrusega kaalutlusõigust kooskõlastuse andmiseks ehitise

ühendamiseks Häirekeskusega.

1 Tuleohutuse seaduse § 30 lg 1 punkt 3. Tuleohutuse seadus–Riigi Teataja. 2 ATS olemasolu nõuded on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel siseministri 30.03.2017. aasta

määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded–Riigi Teataja.

2 (2)

Kui tegemist pole ka määruse nr 1 § 16 lõikes 3 nimetatud olukorraga ehk ehitise ühendamiseks

Häirekeskusega Päästeamet taotlusele kooskõlastust ei anna, võib ettevõte ATS häire edastada

teise kontaktpunkti, näiteks ettevõtte enda või lepingulisele turvameeskonnale. Oluline on

silmas pidada, et kui läbi Häirekeskuse enam tulekahjuteateid ei edastata, siis see ei tähenda, et

objektilt kaovad ATS ja/või selle osad ning muud tuleohutuspaigaldised, mis on ettenähtud

tulekahju koheseks avastamiseks, sellest märku andmiseks või esmaseks kustutamiseks.

Omaniku kohustus on jätkuvalt tagada kõigi olemasolevate tuleohutuspaigaldiste korrektne

paigaldus, õigeaegne hooldus ning seeläbi toimivus, et vähendada võimalikke valehäireid. Suur

valeväljakutsete arv läbi automaatse teateedastuse suurendab riigi ebaefektiivset

ressursikasutust, mis ei ole kindlasti avalikes huvides.

Lisaks juhime tähelepanu, et kui ATS häire käivitub, peavad inimesed evakueeruma koheselt.

Seda ka juhul, kui häire läheb automaatselt Häirekeskusesse. Seega ei saa me jagada seisukohta,

et võimalikud riskid inimeludele suurenevad, kui signaal enam Häirekeskusesse automaatselt

ei lähe. Kui Häirekeskus automaatselt enam ATS-i signaali vastu ei võta, ei tähenda see, et

kohapealne tulekahju avastamine ja sellest töötajate kiire teavitamine ära kaoks. Nagu ka oma

pöördumises välja toote, on oluline, et tagatud oleks inimeste kiire ja usaldusväärne teavitamine

tulekahju korral. Küll aga tuleb ettevõttes muuta tulekahju korral tegutsemise korda – iga ATSi

häire korral peab lisaks evakueerumisele veenduma ka selles, kas tegemist on reaalse

tulekahjuga või mitte. Vajadusel, ehk reaalse tulekahju korral, tuleb helistada 112. Selleks saab

ettevõttes määrata vastutavad isikud. Nagu eelnevalt välja tõime, on võimalik ATSi häire

edastada ka objekti poolt kindlaks määratud isikule või nt turvaettevõttesse. Seega, kui ATS

häire enam automaatselt Häirekeskusesse ei lähe, ei vähenda see inimeste turvalisust ja ohutust,

sest kohapealne võimaliku tulekahju avastamine ja sellest kiire teavitamine jäävad alles.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Räim

kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse

asekantsler

Teadmiseks:

JELD-WEN Eesti AS

Päästeamet

Mari Tikan 6125142

[email protected]