| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-12/474-1 |
| Registreeritud | 24.04.2026 |
| Sünkroonitud | 27.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Toimik | 1-12/2026 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Merle Põld (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumidele ning saadetakse arvamuse avaldamiseks kohtutele (Riigikohus, ringkonnakohtud ja maakohtud), prokuratuurile (Riigiprokuratuur), Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maksu- ja Tolliametile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti Kalaliidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu MTÜ-le) ning teadmiseks Riigikogu Kantseleile. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 8. mail 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise
seaduse eelnõu 2. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri 3. EL ja Eesti õigusaktide vastavustabel (keskkonnakuritegude direktiiv) 4. EL ja Eesti õigusaktide vastavustabel (kriminaaltulu tuvastamise ja konfiskeerimise direktiiv) Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus
Meie 24.04.2026 nr 8-1/3308-1
2
Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Politsei- ja Piirivalveamet Keskkonnaamet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Maksu- ja Tolliamet Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Keskkonnaühenduste Koda Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Ringmajandusettevõtete Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaupmeeste Liit Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Kalaliit Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ Anna Leena Neering 5887 0758 [email protected] Steven Andrekson 5887 6522 [email protected]
Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise
seaduse (keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1203 ja Eesti õigusaktide vastavustabel
ELi õigusakti norm ELi õigusakti
normi ülevõtmise
kohustus
ELi õigusakti normi sisuliseks
rakendamiseks kehtestatavad
riigisisesed normid
Kommentaarid
Art 1 Ei
Art 2 lg 1 Ei
2
Art 2 lg 2 Ei
Art 2 lg 2 (a) Ei
Art 2 lg 2 (b) Ei
Art 3 lg 1 Jah KarS §-d 3571 lg-d 1–3, 3631 lg 1,
364 lg-d 1 ja 11, 367 lg-d 1 ja 11,
3681 lg 1, 3682 lg-d 1 ja 11, 3683 lg
1, 369 lg 21, 3711 lg 2, 3713 lg 1,
412 lg 1
Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud koosseise
eelnõukohase seadusega.
Osaliselt kehtestatakse uued koosseisud eelnõukohase
seadusega.
Art 3 lg 1 (a)
3
Art 3 lg 1 (b)
Art 3 lg 1 viimane
lause
KarS § 3512, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (a) Jah KarS § 364 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 365
lg 1
Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid
eelnõukohase seadusega.
Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (b) Jah KarS § 364 lg 11
Ettevaatamatusdelikt KarS § 365
lg 13
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (c) Jah KarS § 367 lg 1 (kemikaali
käitlemise nõuete osas)
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
4
Art 3 lg 2 (c) i) Ettevaatamatusdelikt KarS § 368
lg 1 (kemikaali käitlemise nõuete
osas)
Art 3 lg 2 (c) ii)
Art 3 lg 2 (c) iii)
Art 3 lg 2 (c) iv)
Art 3 lg 2 (c) v)
5
Art 3 lg 2 (c) vi)
Art 3 lg 2 (d) Jah KarS § 367 lg 1 (kemikaali
käitlemise nõuete osas)
Ettevaatamatusdelikt KarS § 368
lg 1 (kemikaali käitlemise nõuete
osas)
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (e) Jah KarS § 3631 lg 1 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (f) Jah KarS § 367 lg-d 1 (jäätmehoolduse
nõuete osas) ja 11
Ettevaatamatusdelikt KarS § 368
lg-d 1 (jäätmehoolduse nõuete
osas) ja 11
§-de 367 ja 368 lõikeid 1 täiendatakse eelnõukohase
seadusega. §-de 367 ja 368 lõiked 11 kehtestatakse
eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (f) i)
6
Art 3 lg 2 (f) ii)
Art 3 lg 2 (g) Jah KarS § 3681 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3684
lg 1
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (h) Jah KarS § 367 lg 1 (jäätmehoolduse
nõuete osas)
Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid
eelnõukohase seadusega.
Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (i) Jah KarS § 364 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 365
lg 1
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (j) Jah KarS § 3682 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3685
lg 1
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (k) Jah KarS § 3682 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3685
lg 1
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (l) Jah KarS § 412 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 4121
lg 1
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
7
Art 3 lg 2 (m) Jah KarS § 369 lg 21
Ettevaatamatusdelikt KarS § 370
lg 11
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (n) Jah KarS § 3571 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581
lg 1
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (o) Jah KarS § 3571 lg 2 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (p) Jah KarS § 3711 lg 2
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581
lg 2
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (q) Jah KarS § 3571 lg 3
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3581
lg 3
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (r) Jah
KarS § 3713 lg 1
Ettevaatamatusdelikt § 3714 lg 1
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 2 (r) i)
Art 3 lg 2 (r) ii)
Art 3 lg 2 (s) Jah KarS § 3683 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3686
lg 1
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
8
Art 3 lg 2 (t) Jah KarS § 3683 lg 1
Ettevaatamatusdelikt KarS § 3686
lg 1
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 3 Jah KarS §-d 3571 lg 4, 3631 lg 2, 364
lg 22, 367 lg 21, 3681 lg 11, 3682 lg
11, 3683 lg 11, 369 lg 22, 3711 lg 3,
3713 lg 2, 412 lg 11
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 3 (a)
Art 3 lg 3 (b)
Art 3 lg 4 Jah KarS § 3581 lg-d 1–3, 365 lg-d 1
ja 13 , 368 lg-d 1 ja 11, 3684 lg 1,
3685 lg-d 1 ja 11, 3686 lg 1, 370 lg
11, 3712 lg 1, 3714 lg 1, 4121 lg 1
Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud koosseise
eelnõukohase seadusega.
Osaliselt kehtestatakse uued koosseisud eelnõukohase
seadusega.
Art 3 lg 5 Valikuline
Art 3 lg 6 (a) Jah
KarS § 3511 lg 2 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 6 (b) KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 6 (c) KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 6 (d)
KarS § 3511 lg 2 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
9
Art 3 lg 7 (a) Jah
KarS § 3511 lg 1 p-d 1 ja 3, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 7 (b) KarS § 3511 lg 1 p 4, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 7 (c) KarS § 3511 lg 1 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 8 (a) Jah KarS § 3511 lg 3 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 8 (b) KarS § 3511 lg 3 p 1, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 8 (c) KarS § 3511 lg 3 p 2, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 3 lg 8 (d) KarS § 3511 lg 3 p 3, § 4101 Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 4 lg 1 Jah KarS § 20, § 22 lg-d 1–3 Varem kehtestatud. KarS § 22 lõikeid 1–3 kohaldatakse
kõigi, sh direktiivi alusel kehtestatavate süütegude suhtes.
Art 4 lg 2 Jah KarS § 25 Varem kehtestatud. KarS § 25 kohaldatakse kõigi, sh
direktiivi alusel kehtestatavate süütegude suhtes.
Art 5 lg 2 (a) Jah KarS §-d 364 lg 23, 367 lg 22,
3682 lg 12, 3713 lg 3, 412 lg 12
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 5 lg 2 (b) Jah KarS §-d 3571 lg 4, 3631 lg 2, 364
lg 22, 367 lg 21, 3681 lg 11, 3682 lg
11, 3683 lg 11, 369 lg 22, 3711 lg 3,
3713 lg 2, 412 lg 11
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
10
Art 5 lg 2 (c) Jah KarS §-d 365 lg 14, 368 lg 12,
3685 lg 11, 4121 lg 11
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 5 lg 2 (d) Jah KarS §-d 3631 lg 1, 364 lg-d 1 ja
11, 367 lg-d 1 ja 11, 3681 lg 1, 3682
lg-d 1 ja 11, 3683 lg 1, 3711 lg 2,
412 lg 1
Osaliselt täiendatakse varem kehtestatud sätteid
eelnõukohase seadusega.
Osaliselt kehtestatakse uued sätted eelnõukohase seadusega
Art 5 lg 2 (e) Jah KarS §-d 3571 lg-d 1–3, 369 lg 21,
3713 lg 1
Kehtestatakse eelnõukohase seadusega.
Art 5 lg 3 (a) i) Jah/valikuline** KrMS § 381 lg 2, KrMS § 306 lg 1
p 11, KrMS § 310 lg 1
KeVS § 7 lg 2, § 8 lg 1, § 14 lg 3,
§-d 25 ja 26 lg 1
**Liikmesriikidele kohustuslik vähemalt üks punktides a-g
kirjeldatud meetmetest.
KarS § 49 ja 491 täiendatakse eelnõukohase seadusega.
Muud meetmed (RHS § 95 lg 4 p 2, KeÜS § 62 lg 2 p 4,
ATS § 15 p 1, KrMS § 11 ja § 4081) varem kehtestatud.
Art 5 lg 3 (a) ii)
Art 5 lg 3 (b) Valikuline
Art 5 lg 3 (c) Valikuline RHS § 95 lg 4 p 2
Art 5 lg 3 (d) Valikuline KarS § 49 ja 491
Art 5 lg 3 (e) Valikuline KeÜS § 62 lg 2 p 4
Art 5 lg 3 (f) Valikuline ATS § 15 p 1
11
Art 5 lg 3 (g) Valikuline KrMS § 11, § 4081
Art 6 lg 1 (a) Jah KarS § 14 lg 1 p 1; TsÜS § 31 lg-
d 1 ja 2
Varem kehtestatud.
Art 6 lg 1 (b) Jah
Art 6 lg 1 (c) Jah
Art 6 lg 2 Jah KarS § 14 lg 1 p 2 Varem kehtestatud.
Art 6 lg 3 Jah KarS § 14 lg 3, KarS §-d 20–22
Varem kehtestatud.
Art 7 lg 1 Jah KarS § 551, vt ka kommentaar Vt kehtestatavaid riigisiseseid norme art 7 lg 3 (a) ja (b)
juurde.
Art 7 lg 2 (a) Jah/valikuline** KrMS § 381 lg 2, KrMS § 306 lg 1
p 11, KrMS § 310 lg 1
KeVS § 7 lg 2, § 8 lg 1, § 14 lg 3,
§-d 25 ja 26 lg 1
**Liikmesriikidele kohustuslik vähemalt üks punktides a-j
kirjeldatud meetmetest.
Tegutsemiskeeld (punkt d) kehtestatakse eelnõukohase
seadusega (KarS § 551 p 3).
Muud meetmed (RHS § 95 lg 4 p 2, KeÜS § 62 lg 2 p 4,
KrMS § 11 ja § 4081) varem kehtestatud. Art 7 lg 2 (b) Valikuline
Art 7 lg 2 (c) Valikuline RHS § 95 lg 4 p 2
Art 7 lg 2 (d) Valikuline KarS § 551 p 3
12
Art 7 lg 2 (e) Valikuline KeÜS § 62 lg 2 p 4
Art 7 lg 2 (f) Valikuline
Art 7 lg 2 (g) Valikuline
Art 7 lg 2 (h) Valikuline
Art 7 lg 2 (i) Valikuline
Art 7 lg 2 (j) Valikuline KrMS § 11, § 4081
Art 7 lg 3 (a) i) Jah/valikuline** KarS 44 lg 8 – rahalise karistuse
ülemmäär kuni 40 000 000 eurot.
KarS §-d 3631 lg 3, 364 lg 3 ja
365 lg 2, 367 lg 3 ja 368 lg 2,
3681 lg 2 ja 3684 lg 2, 3682 lg 2 ja
3685 lg 2, 3683 lg 2 ja 3686 lg 2,
3711 lg 5 ja 3712 lg 2, 412 lg 2 ja
4121 lg 2
**Liikmesriikidel õigus valida, kas juriidilise isiku vastutus
(rahaline karistus) põhineb fikseeritud rahasummal või
juriidilise isiku käibel (alapunktid i või ii). Art 7 lg 3 (a) ii)
Art 7 lg 3 (b) i) Jah/valikuline** KarS 44 lg 8 – rahalise karistuse
ülemmäär kuni 40 000 000 eurot.
KarS §-d 3571 lg 5 ja 3581 lg 4,
369 lg 3 ja 370 lg 2, 3713 lg 4 ja
3714 lg 2
**Liikmesriikidel õigus valida, kas juriidilise isiku vastutus
(rahaline karistus) põhineb fikseeritud rahasummal või
juriidilise isiku käibel (alapunktid i või ii). Art 7 lg 3 (b) ii)
13
Art 7 lg 3 viimane
lause
Valikuline
Art 7 lg 4 Jah KarS § 44 lg 8 p 1 ja p 2 KarS § 44 lg 8 punktid 1 ja 2 kehtestatakse Riigikogu
menetluses oleva seadusega (656 SE)1. Direktiivi art 3
lõikes 3 viidatud I astme kuritegude suhtes kohaldatakse
KarS § 44 lg 8 p 1 ja II astme kuritegude suhtes KarS § 44
lg 8 p 2.
Art 8 (a) Valikuline Liikmesriikidele kohustuslik tagada vähemalt üks punktides
a-h kirjeldatud meetmetest.
KarS § 58 punktid 1 ja 10 varem kehtestatud.
Art 8 (b) Valikuline KarS § 58 p 102
Art 8 (c) Valikuline
Art 8 (d) Valikuline
[1] Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadusega (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) nr 656 SE. Riigikogu menetluses
– https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/60c1b7d3-a643-4fdb-a63d-766b8fc976d2/karistusseadustiku-ja-kriminaalmenetluse-seadustiku-muutmise-seadus-
karistusoiguslik-jurisdiktsioon-ja-merealuse-taristu-lohkumine/. Vt ka Justiits- ja Digiministeeriumi 12.02.2026 arvamust KarS § 44 lg 8 punktide 1–3 kehtestamise kohta –
https://www.riigikogu.ee/download/e463a828-5e74-478c-90dc-26bff574002e. 2 KarS § 58 p 10 mõistes grupp tähendab kaastäideviimist (§21 lg 2) – Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 58, komm
11.
„Kohtupraktikas täideviija määratlemisel aluseks võetud teovalitsemise teooriat tuleb kaastäideviimise defineerimisel sisustada funktsionaalse teovalitsemisena: isikud
tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast.“– Sootak, J., Pikamäe, P.
Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 21, komm 5.1. Vrdl grupi mõistet Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsuse 2008/841/JSK
organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (ELT L 300, 11.11.2008, lk 42-45) 2008/841/JSK artikkel 1 punktis 1 kuritegeliku ühenduse definitsiooniga: „teatud
ajavahemiku jooksul toimiv organiseeritud ühendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskõlastatult /…/“.
14
Art 8 (e) Valikuline
Art 8 (f) Valikuline KarS § 58 p 1
Art 8 (g) Valikuline
Art 8 (h) Valikuline
Art 8 viimane lause Jah KarS § 59 Varem kehtestatud.
Art 9 (a) Valikuline KarS § 57 lg 1 p-d 1 ja 2 Varem kehtestatud.
Art 9 (b) i) Valikuline KarS § 57 lg 1 p 3 Varem kehtestatud.
Art 9 (b) ii)
Art 10 Jah** KarS § 83, 832 **Varem kehtestatud. Tulenevalt art 10 teisest lõigust tuleb
meetmete ülevõtmisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivist 2014/42/EL
kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja
konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127,
29.04.2014, lk 39).
Vt koosseisudesse lisatavaid sätted laiendatud
konfiskeerimise kohta lisast 2 (karistusseadustiku ja
kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse
15
(keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu
seletuskirja juurde).
Art 11 lg 1 Jah KarS §-d 81–82
Varem kehtestatud.
Art 11 lg 2 (a) Jah KarS § 81 lg 1 p-d 1–2, § 4 lg-d 2
ja 3
Varem kehtestatud.
Art 11 lg 2 (b)
Art 11 lg 2 (c)
Art 11 lg 3 (a) i) Jah
KarS § 82 lg 1 p-d 1–2, § 4 lg-d 2
ja 3
Täiendatakse eelnõukohase seadusega.
Art 11 lg 3 (a) ii)
Art 11 lg 3 (b) i)
Art 11 lg 3 (c) ii)
Art 11 lg 3 (c) i)
Art 11 lg 3 (c) ii)
Art 11 lg 4 Valikuline** KarS § 81 lg 5 ja lg 7, § 82 lg 2 **Varem kehtestatud. Art 11 ülevõtmisel käesoleva
eelnõuga on lähtutud art 11 lg 4 erandist, mis võimaldab
liikmesriikidele kohaldada artiklis 11 sätestatust lühemaid
16
tähtaegu tingimusel, et eksisteerivad võimalused
aegumistähtaegade katkemiseks või peatumiseks.
Art 12 lg 1 (a) Jah KarS §-d 6–7
Varem kehtestatud.
Art 12 lg 1 (b)
Art 12 lg 1 (c)
Art 12 lg 1 (d)
Art 12 lg 2 (a) Ei KrMS § 4364 Varem kehtestatud.
Art 12 lg 2 (b)
Art 12 lg 2 (c)
Art 12 lg 2 (d)
Art 12 lg 2 viimane
lause
Ei
Art 12 lg 3 Jah KarS §-d 6–7
Varem kehtestatud.
17
Art 13 Jah KrMS § 1262 lg 2 KrMS § 1262 lg 2 täiendatakse eelnõukohase seadusega
seoses osaliselt direktiivi alusel kehtestatavate
keskkonnaalaste kuritegudega.
Art 14 Jah TÕRTKS § 2 lg 1 p 5
KrMS § 67, § 69; TuKS § 5, § 6
(meetmed tunnistajate kaitseks)
Varem kehtestatud.
Art 15 Jah/osaline** KrMS § 11, § 12, § 13, § 214
(asjaomasele üldsusele
menetlusteabe jagamise osas)
**Asjaomasele üldsusele menetluslike õiguste tagamise
osas on ülevõtmine kohustuslik juhul, kui menetluslikud
õigused kehtivad asjaomasele üldsusele ka teiste süütegude
puhul.
Art 16 Jah PS § 53;
KeÜS §-d 8, 10, 11, 14, 15, THS
§-d 155–158
Keskkonnahariduse ja -
teadlikkuse tegevuskava 2023–
2025
Keskkonnahariduse ja -
teadlikkuse tegevuskava 2023-
2025
Keskkonnavaldkonna arengukava
2030 (KEVAD)
Varem kehtestatud.
18
Erinevad koolitused, kampaaniad3
Art 17 Jah/osaline** VVS § 61 lg-d 1–2
keskkonnaameti põhimääruse § 1
lg 1, § 2 lg 1
prokuratuuriseaduse § 1 lg 1,
prokuratuuri põhimääruse § 1 lg
1, § 2
VVS § 59 lg 1
kohtute seaduse § 43 lg 1, lg 4
**Varem kehtestatud. Keskkonnaalasele kriminaalõigusele
spetsialiseerumise või selle suurendamise vajadust on
võimalik liikmesriikidel hinnata. Selles osas pole
ülevõtmine kohustuslik.
Art 18 Jah ATS § 31 lg-d 1–2, § 10 lg 1 p 3
ametnike koolituse korra § 3 lg 2,
§ 4 lg 1
Varem kehtestatud.
Art 19 (a) Jah
Kliimaministeeriumi põhimääruse
§ 6 ja § 7 lg 1
Keskkonnaameti põhimääruse § 7
lg 1, lg 2 p-d 12 ja 16
Varem kehtestatud.
Art 19 (b)
3 Keskkonnateadlikkus | Kliimaministeerium; kõrgemad keskkonnakursused erinevates eluvaldkondades ettevõtjatele, poliitikutele, ajakirjanikele, riigiametnikele –
https://kliimaministeerium.ee/korgemad-keskkonnakursused;
Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskuse koolitused; Keskkonnateadlikkuse programm (hariduslik õppeprogramm) – https://www.keskkonnaharidus.ee/et/uudised/kiki-
keskkonnateadlikkuse-voor-avatud; koolitus “Ohtlike ainetega seotud auditite läbiviimine” – https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-
kemikaalid/koolitus-ohtlike-ainetega-seotud-auditite.
19
Art 19 (c) Erinevad koostöölepingud4
Art 19 (d)
Art 19 (e)
Art 19 viimane lause Valikuline
Art 20 Jah KrMS 19. ptk Varem kehtestatud.
Art 21 lg 1 (a) Jah
Kliimaministeeriumi põhimääruse
§ 6, § 16 lg 1 p 1 (riikliku strateegia
kehtestamise kohustuse osas)
Varem kehtestatud.
Arutelu algatatud välja töötada uus strateegia (valitsusse
viidud märgukirjaga 29.01.2026). Art 21 lg 1 (b)
4 Koostöökokkulepe (oktoober 2024, avalik) Politsei- ja Piirivalveameti ja Keskkonnaameti vahel seoses asutustevahelise koostöö ning andmevahetusega, kättesaadav KIRKE
– https://adr.envir.ee/et/document.html?id=90c354f2-9533-42af-8c4a-36e8e09a8c1d; koostöökokkulepe (august 2021, asutusesiseseks kasutamiseks) Politsei- ja
Piirivalveameti, Riigiprokuratuuri ja Keskkonnaameti vahel seoses kriminaalmenetlusalase koostöö, sh jälitustoimingute läbiviimisega; koostöökokkulepe (10.10.2023,
asutusesiseseks kasutamiseks) Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaameti vahel seoses üldise asutustevahelise koostööga; koostöökokkulepe (jaanuar 2026, asutusesiseseks
kasutamiseks) Justiits- ja Digiministeeriumi, Prokuratuuri, Politsei- ja Piirivalveameti, Maksu- ja Tolliameti, Siseministeeriumi ja Keskkonnaameti vahel seoses Danske Bank
rahapesujuhtumi koostöö eest eraldatud rahade kasutamisega.
20
Art 21 lg 1 (c) Kriminaalpoliitika põhialused
aastani 2030
Keskkonnaameti strateegia
aastatel 2022-2025
Art 21 lg 2
Art 22 lg 1 Jah KrMS § 210 lg 1 p 4, lg 7, lg 8
kriminaalstatistika avaldamise
korra § 2
Varem kehtestatud.
Art 22 lg 2 (a) Jah
Art 22 lg 2 (b) Jah
Art 22 lg 2 (c) i) Jah
Art 22 lg 2 (c) ii) Jah
Art 22 lg 2 (d) i) Jah
Art 22 lg 2 (d) ii) Jah
Art 22 lg 2 (e) Jah
Art 22 lg 3 Jah kriminaalstatistika avaldamise
korra § 4
21
Art 22 lg 4 Jah VVS § 47 lg 2; justiits- ja
digiministri 14.02.2025 käskkiri
nr 11 „Kriminaalpoliitika
osakonna põhimäärus“ 5. peatükk,
p 5.1.6.
Art 22 lg 5 Ei
Art 23 lg 1 Ei
Art 23 lg 2 (a) Ei
Art 23 lg 2 (b) Ei
Art 23 lg 2 (c) Ei
Art 24 lg 1 Ei
Art 24 lg 2 Ei
Art 24 lg 3 Ei
Art 25 lg 1 Ei
22
Art 25 lg 2 Ei
Art 25 lg 3 Ei
Art 26 Ei
Art 27 Ei
Art 28 lg 1 Ei
Art 28 lg 2 Ei
Art 29 Ei
Art 30 Ei
Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse
(keskkonnakuritegude direktiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 ja Eesti õigusaktide vastavustabel
ELi
õigusakti
norm
ELi
õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
ELi õigusakti normi
sisuliseks rakendamiseks
kehtestatavad riigisisesed
normid
Kommentaarid
Art 14 lg 1 ja
3
Jah KarS § 832 lg 1
KarS § 3571 lg 4
KarS § 3631 lg 6
KarS § 364 lg 4
KarS § 365 lg 3
KarS § 367 lg 4
KarS § 368 lg 3
KarS § 3681 lg 3
KarS § 3682 lg 3
KarS § 3683 lg 3
KarS § 3685 lg 3
KarS § 832 lg 1 sätestab võimaluse kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimiseks.
Selleks peab tulenema vastav legitimatsioon karistusseadustiku eriosast.
Teised karistusseadustiku normid kehtestatakse eelnõukohase seadusega ja need näevad
ette laiendatud konfiskeerimise võimaluse keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega
seotud kuritegude puhul.
2
KarS § 369 lg 4
KarS § 3711 lg 7
KarS § 3713 lg 5
KarS § 412 lg 3
KarS § 4121 lg 3
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1260 teised normid võetakse üle eraldi eelnõuga.
EELNÕU
Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja
väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus
§ 1. Karistusseadustiku muutmine
Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Väärtegude eest karistamiseks võib sätestada käesoleva seadustiku üldosast erisusi, kui seda
nõuab reguleeritava valdkonna eripära.“;
2) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise, ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo,
keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva kiirgusega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena
kohaldada teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise keeldu kuni kolmeks
aastaks.“;
3) paragrahvi 491 lõikes 1 asendatakse tekstiosa "võimaldamise või majandusalase kuriteo"
tekstiosaga "võimaldamise, majandusalase kuriteo, keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva
kiirgusega seotud süüteo";
4) paragrahvi 551 teksti täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) teataval tegevusalal tegutsemise keeldu käesoleva seadustiku §-s 49 sätestatud tingimustel.“;
5) paragrahvi 82 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „astme kuriteo“ tekstiosaga „ja
käesoleva seadustiku 20. peatükis sätestatud teise astme kuriteo“;
6) paragrahvi 82 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „astme kuriteo“ tekstiosaga „, välja
arvatud käesoleva seadustiku 20. peatükis sätestatud teise astme kuriteo“;
7) seadustiku 20. peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses:
„1. jagu
Üldsätted
§ 3511. Keskkonnakuriteo koosseisu tunnused
2
(1) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on tagajärje põhjustamise oht,
lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel sellest, kas:
1) tegu on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele;
2) teo vahetuks objektiks olev aine või materjal on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele;
3) tegu on toime pandud ilma vajaliku loata;
4) tegu on toime pandud selleks väljastatud loa nõudeid rikkudes ja mil määral on ületatud seaduses
või loas kehtestatud piirväärtust.
(2) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on olulise kahju tekkimine,
lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel järgmisest:
1) keskkonna algne olukord;
2) keskkonnakahju laad, sealhulgas selle kestus, ulatus ja pöörduvus, sh heastamise võimalikkus;
3) elupaiga, liigi, kaitstava ala või veekogu kaitserežiim ja selle eesmärk;
4) keskkonnakahju rahaline suurus, kui see on määratav.
(3) Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on kuriteo toimepanemise
vahetu objekti oluline kogus, lähtutakse selle koosseisutunnuse sisustamisel järgmisest:
1) teo vahetuks objektiks oleva aine või materjali ühikute või liigi isendite arv ja mil määral on
ületatud seaduses või loas kehtestatud piirväärtust;
2) teo vahetuks objektiks oleva liigi kaitserežiim ja selle eesmärk;
3) keskkonnakahju heastamise võimalikkus, selleks kuluv aeg ja maksumus;
4) teo vahetu objekti rahaline suurus, kui see on määratav.
§ 3512. Keskkonnakaitseloa mõju isiku vastutusele
Kui käesolevas peatükis sätestatud kuriteokoosseisu tunnuseks on teo toimepanemine
ebaseaduslikult, lubamatult, ilma vastava loata või loanõudeid rikkudes, ei vabane teo toime
pannud isik vastutusest, kui:
1) isik tegutses keskkonnakaitseloa alusel, mis oli saadud pettuse, sunni või vägivallaga või
käesoleva seadustiku §-des 294, 296, 298, 2981, 299 ja 3001 sätestatud kuriteoga või
2) isiku tegevuse aluseks olev keskkonnakaitseluba või selle väljastamine on ilmselgelt vastuolus
oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja põhikohustustega.“;
8) paragrahvidest 352–371 moodustatakse seadustiku 20. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri
sõnastatakse järgmiselt:
„2. jagu
Süüteod keskkonna vastu“;
9) paragrahvi 352 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3200 “ tekstiosaga „200 000“;
3
10) paragrahvi 353 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „2000“ tekstiosaga „200 000“;
11) paragrahvi 356 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
12) paragrahvi 357 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
13) seadustikku täiendatakse §-ga 3571 järgmises sõnastuses:
„§ 3571. Euroopa Liidu kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja
nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi
kahjustamine
(1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) lisas IV nimetatud looma- või taimeliigi, lisas V
nimetatud ja looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 või 4 kohaselt kaitstava looma- või taimeliigi või
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT
L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetatud linnuliigi isendite surmamise, hävitamise, müügi või
müügiks pakkumise eest või nende loodusest eemaldamise nõuete rikkumise eest, kui neid isendeid
oli olulises koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Nõukogu määruse (EÜ) 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega
kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61, 03.03.1997, lk 1–69) lisades A ja B nimetatud
kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saaduga kauplemise või lisas C nimetatud
kaitsealuse liigi isendite, nende osade või nendest saadu impordi nõuete rikkumise eest, kui see
toimus olulises koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Natura 2000 võrgustiku ala, püsielupaiga või kaitstava loodusobjekti seisundi olulise
kahjustamise eest või sellel alal paikneva, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a loetletud
loomaliigi isendi olulise häirimise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
4
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 3 või 4 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(6) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
14) seadustikku täiendatakse §-ga 3581 järgmises sõnastuses:
„§ 3581. Euroopa Liidu kaitsealuse liigi isendite surmamine, hävitamine, häirimine ja
nendega seotud kauplemise nõuete rikkumine ning kaitsealuse elupaiga seisundi
kahjustamine ettevaatamatusest
(1) Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisas IV nimetatud looma- või taimeliigi, lisas V nimetatud ja
looduskaitseseaduse § 10 lõike 3 või 4 kohaselt kaitstava looma- või taimeliigi või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ nimetatud linnuliigi isendite surmamise,
hävitamise, müügi või müügiks pakkumise eest või nende isendite loodusest eemaldamise nõuete
rikkumise eest ettevaatamatusest, kui neid isendeid oli olulises koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Nõukogu määruse (EÜ) 338/97 lisades A ja B nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade
või nendest saaduga kauplemise või lisas C nimetatud kaitsealuse liigi isendite, nende osade või
nendest saadu impordi eest ettevaatamatusest, kui see toimus olulises koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(3) Natura 2000 võrgustiku ala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti seisundi olulise
kahjustamise eest või sellel alal paikneva, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a loetletud
loomaliigi isendi olulise häirimise eest ettevaatamatusest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
15) paragrahvi 361 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
16) paragrahvi 362 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3200“ tekstiosaga „400 000“;
17) paragrahvi 363 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
5
18) seadustikku täiendatakse §-ga 3631 järgmises sõnastuses:
„§ 3631. Tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas
(1) Tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, millega kaasneb või võib kaasneda oluline
keskkonnamõju, kui seaduse alusel oli tegevusluba nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui
sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,
vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(4) Tegevusvaldkondadeks, millega kaasneb oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva
paragrahvi tähenduses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6
sätestatud tegevusvaldkondi.
(5) Tegevusvaldkondadeks, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, loetakse käesoleva
paragrahvi tähenduses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike
4 alusel kehtestatud tegevusvaldkondi.
(6) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
19) paragrahvi 364 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Aine, energia, materjali, ioniseeriva kiirguse või jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimise
eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese
elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,
ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
20) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Keskkonnanõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, kui selle toote kasutamine mitme
inimese poolt põhjustab aine, energia, materjali või ioniseeriva kiirguse keskkonda viimise või
sattumise ja, kui sellega on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud oht või kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
6
21) paragrahvi 364 lõiked 2 ja 21 tunnistatakse kehtetuks;
22) paragrahvi 364 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:
„(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest
põhjustatud inimese surm, –
karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;
23) paragrahvi 364 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 22 või 23 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
24) paragrahvi 364 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
25) paragrahvi 365 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Aine, energia, materjali, ioniseeriva kiirguse või jäätmete ebaseadusliku keskkonda viimise
eest, samuti normatiive ületava müra põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on
põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või
välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“;
26) paragrahvi 365 lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
27) paragrahvi 365 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:
„(13) Keskkonnanõuetele mittevastava toote turule laskmise eest ettevaatamatusest, kui selle toote
kasutamine mitme inimese poolt põhjustab aine, energia, materjali või ioniseeriva kiirguse
keskkonda viimise või sattumise ja, kui sellega on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud oht või kahju, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(14) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 13 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese
surm, –
7
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;
28) paragrahvi 365 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 13 või 14 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
29) paragrahvi 365 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 14 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
30) paragrahvi 366 lõike 2 tekstiosa „2000“ asendatakse tekstiosaga „100 000“;
31) paragrahvi 367 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Kemikaalide“ tekstiosaga „käitlemise
“;
32) paragrahvi 367 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kemikaalide, neil põhinevate segude või toodete käitlemise või jäätmehoolduse nõuete
rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või
olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide
isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
33) paragrahvi 367 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Olulise koguse ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
34) paragrahvi 367 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest
põhjustatud inimese surm, –
karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;
35) paragrahvi 367 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
8
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11, 21 või 22 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
36) paragrahvi 367 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
37) paragrahvi 368 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Kemikaalide“ tekstiosaga „käitlemise
“;
38) paragrahvi 368 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kemikaalide, neil põhinevate segude või toodete käitlemise või jäätmehoolduse nõuete
rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või
oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma-
või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;
39) paragrahvi 368 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Olulise koguse ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese
surm, –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;
40) paragrahvi 368 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
41) paragrahvi 368 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
42) paragrahvi 3681 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise eest, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses,
–
9
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
43) paragrahvi 3681 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.“;
44) paragrahvi 3681 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
45) paragrahvi 3681 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
46) paragrahvi 3682 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ebaseaduslik käitamine“ tekstiosaga „,
sulgemine ja ehitamine“;
47) paragrahvi 3682 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käitise ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest, millega on põhjustatud oht
inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu
kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
48) paragrahvi 3682 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või
ehitamise eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(12) Ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või
ehitamise eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, –
karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;
49) paragrahvi 3682 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
10
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
50) paragrahvi 3682 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
51) paragrahvi 3683 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
㤠3683. Fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet
sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine
(1) Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava aine, seda gaasi või ainet sisaldava või
sellel põhineva toote või seadme või selle osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi,
ekspordi, turule laskmise, kasutusele võtmise või keskkonda viimise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
52) paragrahvi 3683 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.“;
53) paragrahvi 3683 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
54) paragrahvi 3683 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
55) paragrahvi 3685 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „ebaseaduslik käitamine“ tekstiosaga „,
sulgemine ja ehitamine“;
56) paragrahvi 3685 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
11
„(1) Käitise ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamise eest ettevaatamatusest, millega on
põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või
välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;
57) paragrahvi 3685 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Ohtliku ettevõtte või suurõnnetuse ohuga ettevõtte ebaseadusliku käitamise, sulgemise või
ehitamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;
58) paragrahvi 3685 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
59) paragrahvi 3685 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
60) paragrahvi 3686 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
㤠3686. Fluoritud kasvuhoonegaasi ja osoonikihti kahandava aine, seda gaasi ja ainet
sisaldava ning sellel põhineva toote ja seadme või selle osa ebaseaduslik käitlemine
ettevaatamatusest
(1) Fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava aine, seda gaasi või ainet sisaldava või
sellel põhineva toote või seadme või selle osa ebaseadusliku kasutamise, tootmise, impordi,
ekspordi, turule laskmise, kasutusele võtmise või keskkonda viimise eest ettevaatamatusest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;
61) paragrahvi 369 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 369. Üleujutuse ja soostumise põhjustamine ning veekogumi lubamatu kahjustamine“;
(1) Üleujutuse või soostumise põhjustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju
keskkonnale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;
62) paragrahvi 369 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
12
„(21) Pinna- või põhjavee lubamatu võtmise eest, millega on põhjustatud oluline kahju või olulise
kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või
põhjaveekogumi koguselisele seisundile, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(22) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.“;
63) paragrahvi 369 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2, 21 või 22 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
64) paragrahvi 369 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 22 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
65) paragrahvi 370 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 370. Üleujutuse ja soostumise põhjustamine ning veekogumi lubamatu kahjustamine
ettevaatamatusest
(1) Üleujutuse või soostumise põhjustamise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud oluline
kahju keskkonnale, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
66) paragrahvi 370 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Pinna- või põhjavee lubamatu võtmise eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud oluline
kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele
potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.“;
67) paragrahvi 370 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
13
68) seadustiku 20. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 3711–3714 järgmises sõnastuses:
„§ 3711. Raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote turule
laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate
raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks
tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr
995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247), artiklis 3 sätestatud keelu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui neid saadusi või tooteid oli olulises koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni neli protsenti juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi
aastasest käibest trahviotsusele eelnenud majandusaastal või kuni kolmekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule vastavas summas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juriidilise isiku või tema konsolideerimisgrupi käive
arvutatakse konkurentsiseaduse § 24 lõike 8 alusel kehtestatud käibe arvutamise juhendi järgi.
(7) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga
saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.
§ 3712. Raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse ja toote olulises
koguses turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise ning eksportimise keelu rikkumine
ettevaatamatusest
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1115 artiklis 3 sätestatud keelu rikkumise
eest ettevaatamatusest, kui neid saadusi või tooteid oli olulises koguses, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
§ 3713. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine
14
(1) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest, millega on
põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või
välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud
inimese surm, –
karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.
(5) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud kuriteo eest kuriteoga
saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.
§ 3714. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine
ettevaatamatusest
(1) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamise loa või volituse tingimuste rikkumise
eest ettevaatamatusest, millega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või
olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide
isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
69) seadustiku 22. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 4101 järgmises sõnastuses:
„§ 4101. Koosseisutunnuste sisustamine ja keskkonnaloa mõju isiku vastutusele
Käesolevas jaos sätestatud kuriteokoosseisude tunnuste sisustamisel kohaldatakse käesoleva
seadustiku § 3511 lõiget 1 ja 2 ning §-s 3512 sätestatut.“;
70) paragrahvi 412 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 412. Kiirgustegevuse nõuete rikkumine
(1) Kiirgustegevuse nõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või
tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile,
ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
15
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.“;
71) paragrahvi 412 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud:
1) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või
2) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal
või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheksa-aastase vangistusega.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud
inimese surm, –
karistatakse kuni kümneaastase vangistusega.“;
72) paragrahvi 412 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 11 või 12 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud
juriidiline isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
73) paragrahvi 412 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Kohus võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara
laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
74) paragrahvi 4121 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4121. Kiirgustegevuse nõuete rikkumine ettevaatamatusest
(1) Kiirgustegevuse nõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud oht
inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu
kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.“;
75) paragrahvi 4121 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Sama teo eest, kui sellega on põhjustatud inimese surm, –
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.“;
76) paragrahvi 4121 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline
isik, –
karistatakse rahalise karistusega.“;
77) paragrahvi 4121 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
16
„(3) Kohus võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud
vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt käesoleva seadustiku §-s 832 sätestatule.“;
78) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328,
06.12.2008, lk 28–37); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/123/EÜ, millega
muudetakse direktiivi 2005/35/EÜ, mis käsitleb laevade põhjustatud merereostust ning karistuste
kehtestamist merereostusega seotud rikkumiste eest (ELT L 280, 27.10.2009, lk 52–55)“;
79) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega
asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.04.2024, lk 1–28);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist
ja konfiskeerimist (ELT L 2024/1260, 02.05.2024, lk 1–28)“.
§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 1262 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 357 lõigetes 1 ja
3, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, § 364 lõigetes 2–3, §-des 3681“ tekstiosaga „§ 357 lõigetes
1 ja 3, § 3571, § 361 lõigetes 1 ja 3, § 363 lõikes 2, §-des 3631, 364, 365, 367, 3681–3683, 3713“.
§ 3. Väärteomenetluse seadustiku muutmine
Väärteomenetluse seadustiku paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses:
„Karistusseadustiku § 3711 lõigetes 1 ja 4 ettenähtud väärtegude kohtuväline menetleja on
Keskkonnaamet.“
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn .. …………….2026
Algatab Vabariigi Valitsus ....05.2026
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja
väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega viiakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükk
vastavusse Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) keskkonnakuritegude direktiivi1 täiendatud ja
ajakohastatud versiooniga. Osaliselt täiendatakse ja muudetakse sellega ka karistusseadustiku
üldosa sätteid, tingituna vajadusest täpsustada keskkonnavastaste süütegude menetlemise ja
nende eest karistamisega seotud aspekte. Uutest kuriteokoosseisudest lähtudes täiendatakse
põhjendatud juhtudel osaliselt ka kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lg-s 2 sisalduvat
loetelu, milles sätestatud kuritegude uurimisel võib teha jälitustoiminguid.
Täpsemalt on eelnõuga kavandatud järgmised muudatused:
keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude peatüki vastutussätted
viiakse kooskõlla direktiivi nõuetega, eelkõige lisades uusi ja muutes kehtivaid
kuriteokoosseise, sealhulgas suurendades füüsilise ja juriidilise isiku karistusmäärasid;
keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude eest nähakse
lisakaristusena ette füüsilisele isikule tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu kohaldamise
võimalus ning juriidilisele isikule tegutsemiskeelu kohaldamise võimalus;
karistusseadustikku lisatakse suunised direktiivis kehtestatud kuritegude koosseisu
tunnuste sisustamiseks;
karistusseadustiku keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude
peatükki täiendatakse üldnormiga, mille kohaselt ei välista korruptiivsel teel või pettuse,
sunni või vägivallaga väljastatud keskkonnakaitseluba või selline luba, mis rikub
ilmselgelt olulisi keskkonnakaitse põhimõtteid ja -kohustusi isiku vastutusele võtmist
keskkonnavastase süüteo eest;
karistusseadustiku kohtuotsuse täitmise aegumise sätted viiakse kooskõlla direktiivi
keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude nõuetega;
teatud keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud kuritegude puhul nähakse ette
võimalus laiendatud konfiskeerimise kohaldamiseks;
kriminaalmenetluse seadustiku kuritegude loetelu, mille puhul on võimalikud
jälitustoimingud, täiendatakse keskkonnavastaste kuritegudega;
keskkonnavastaste väärtegude juriidilise isiku karistusmäärad ajakohastatakse ja
viiakse kooskõlla füüsilisele isikule sama väärteo eest ettenähtud karistustega.
Eelnõuga kavandatavad sätted jõustuvad üldises korras.
Eelnõuga ei kavandata halduskoormuse tasakaalustamise reeglit, sest eelnõuga ei nähta ette
halduskoormust tõstvaid muudatusi. Eelnõu seondub avalik-õiguslike rahaliste kohustustega,
mis ei ole käsitletavad halduskoormusena (HÕNTE § 1 punkt 42).
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203 11. aprill 2024, mis käsitleb keskkonna kaitsmist
kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L 2024/1203,
30.04.2024, lk 1–28).
2
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Seaduseelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika
osakonna karistusõiguse ja -menetluse talituse nõunikud Anna Leena Neering
([email protected], 58 870 758) ja Steven Andrekson
([email protected], 58 876 522). Seletuskirja mõjuanalüüsi peatüki on koostanud
Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna arenduse ja kriminaalstatistika
talituse nõunik Karl-Hendrik Pallo ([email protected], 51 931 969). Eelnõu ja
seletuskirja on aidanud ette valmistada ka karistusõiguse ja -menetluse talituse juhataja Andreas
Kangur. Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
asekantsler Mari-Liis Sööt. Vastutussätted on koostatud koostöös Kliimaministeeriumi,
Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametiga. Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika
osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel
([email protected], 58 569 469).
1.3. Märkused
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 2 ei eelnenud eelnõu koostamisele
väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu
aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud sama
paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Asjaomane avalik konsultatsioon ja sellega seotud
mõjude hindamine2 toimusid Euroopa Liidu tasandil ning Eesti esitas oma seisukohad
keskkonnakuritegude direktiivi algatuse kohta 21. aprillil 2022.3
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Sellega kavandatakse üle võtta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist
kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT
L 2024/1203, 30.04.2024) (edaspidi ka 2024. a direktiiv). Eelnõukohase seadusega
kehtestatavad vastutussätted on seotud mitme ELi keskkonnaõigusealase määruse ja
direktiiviga, milles sätestatud nõuete rikkumise eest nägid mõlemad – nii varasem
keskkonnakuritegude direktiiv4 (edaspidi ka 2008. a direktiiv) kui ka 2024. a direktiiv – ette
kriminaalõigusliku vastutuse. Alljärgnevalt on loetletud 2024. a direktiiviga seotud ELi
õigusaktid5:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006,
mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist
(REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi
1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni
määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni
direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396,
30.12.2006, lk 1–850);
2 Komisjoni ettepanek (sh mõjuhinnang) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta
kriminaalõiguse kaudu ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta – SEC(2021) 428, SWD(2021) 465,
SWD(2021) 466, COM(2021) 851. Dokumendiviit Riigikogu dokumendiregistris: 1-2/21-875/1. 3 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu
ja direktiivi 2008/99/EÜ asendamise kohta eelnõu suhtes – COM(2021) 851. Dokumendiviit Riigikogu
dokumendiregistris: 1-2/21-875/4. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008, keskkonna kaitsmise kohta
kriminaalõiguse kaudu (ELT L 328, 06.12.2008, lk 28–37). 5 Edaspidi viidatakse seletuskirjas loetletud õigusaktidele järjekorranumbri alusel.
3
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009
taimekaitsevahendite turule laskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja
91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1–50);
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles
käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167,
27.06.2012, lk 1–123);
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008,
mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning
millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need
kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1–
1355).
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate
orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.06.2019, lk 45–77);
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/852 elavhõbeda
kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1102/2008 (ELT L 137,
24.05.2017, lk 1–21);
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL
teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26,
28.01.2012, lk 1–21);
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis
käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312,
22.11.2008, lk 3–30);
9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1157, mis
käsitleb jäätmesaadetisi ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL)
2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1013/2006 (ELT L, 2024/1157,
30.04.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1157/oj);
10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1257/2013
laevade ringlussevõtu kohta ning määruse (EÜ) nr 1013/2006 ja direktiivi 2009/16/EÜ
muutmise kohta (ELT L 330, 10.12.2013, lk 1–20);
11. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/35/EÜ laevade
põhjustatud reostust käsitlevate rahvusvaheliste standardite jõustamise ning reostusega
seotud rikkumiste eest halduskaristuste kehtestamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk
11–21);
12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/18/EL ohtlike
ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ
muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1–37);
13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL
tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334,
17.12.2010, lk 17–119);
14. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/30/EL, milles
käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega
muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ (ELT L 178, 28.06.2013, lk 66–106);
15. nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse
põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude
eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom,
96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–
73);
16. nõukogu 8. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/87/Euratom, millega muudetakse direktiivi
2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse
raamistik (ELT L 219, 25.07.2014, lk 42–52);
17. nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta direktiiv 2013/51/Euratom, millega määratakse
kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees sisalduvate radioaktiivsete
4
ainete eest (ELT L 296, 07.11.2013, lk 12–21);
18. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega
kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk
1–73);
19. nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50);
20. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25);
21. nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja
taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 61,
03.03.1997, lk 1–69);
22. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles
käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja
toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247);
23. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014
looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja
ohjamise kohta (ELT L 317, 04.11.2014, lk 35–55);
24. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/590, milles
käsitletakse osoonikihti kahandavaid aineid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EÜ) nr 1005/2009 (ELT L, 2024/590, 20.02.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/590/oj);
25. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. veebruari 2024. aasta määrus (EL) 2024/573, milles
käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaase ning millega muudetakse direktiivi (EL)
2019/1937 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 517/2014 (ELT L, 2024/573,
20.02.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/573/oj).
Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määruse (EL)
2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud
saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning millega
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206–247,
edaspidi EUDR) rakendussätete vastuvõtmisega.6
EUDRi põhieesmärk on vähendada Euroopa Liidu osa ülemaailmsel metsade raadamisel ja
metsaökosüsteemide kahjustamisel. Selle tagamiseks kohustab EUDR liikmesriike kehtestama
tõhusad sanktsioonid, sealhulgas väärteokaristused juhuks, kui Euroopa Liidu turule lastakse
või eksporditakse asjaomaseid tooteid või saaduseid7, mille tootmiseks on metsa raadatud.
EUDRi riigisisene rakendamine, sealhulgas EUDRi nõuetega vastuolus oleva saaduse või toote
turustamisega seotud väärteo koosseisu kehtestamine kuulub Kliimaministeeriumi
haldusalasse. Samas on Euroopa Komisjon pikendanud määruse rakendamise tähtaega kuni 30.
detsembrini 20268 ning määruse rakendussätted on eelnõu koostamise seisuga riigisiseselt vastu
võtmata.
Samas kohustab 2024. a direktiiv kehtestama kuriteokoosseisu EUDRi nõuete rikkumise eest.
Ainus erinevus EUDRis ette nähtud väärteokoosseisust on see, et kuriteoks kvalifitseerumiseks
peab tegu hõlmama olulises koguses tooteid või saadusi. 2024. a direktiivi ülevõtmisel ilma
EUDRi rakendussätete loomiseta tekiks seega olukord, kus kvalifitseeriv kuriteokoosseis
6 Eelnõu § 1 punktid 1–4 ja 68. 7 Asjaomased saadused on määruse art 2 kohaselt veised, kakao, õlipalm, kautšuk, soja ja puit ning asjaomased
tooted on määruse lisas loetletud tooted, mis sisaldavad asjaomast saadust või keda on asjaomase saadusega
söödetud või mille valmistamiseks on asjaomast saadust kasutatud. 8 Kliimaministeeriumi koduleht.
5
(koosseisutunnusega oluline kogus) eksisteeriks ilma põhikoosseisuta (väärtegu). Sellise
olukorra vältimiseks kehtestatakse kõnesoleva eelnõu kohase seadusega ka EUDRis ettenähtud
väärteokoosseis. Kuigi EUDRist tulenevad süüteokoosseisud jõustuvad üldises korras koos
kõigi teiste eelnõuga ette nähtud sätetega, sõltub nende tegelik kohaldamise võimalikkus
koosseisude blanketse iseloomu tõttu EUDRi rakendamise lõplikust tähtajast.
Eelnõu on osaliselt seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi
(EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260,
02.05.2024, lk 1–28, edaspidi kriminaaltulu direktiiv), ülevõtmisega.9 Keskkonnakuriteod
kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse,10 mistõttu peab olema tagatud, et
keskkonnakuritegudega seostatava vara jälitamiseks ja kindlakstegemiseks, arestimiseks,
konfiskeerimiseks ja haldamiseks on võimalik kohaldada direktiivis nimetatud kohustuslikke
meetmeid. Sellest tulenevalt nähakse teatud keskkonnakuritegude puhul ette vara laiendatud
konfiskeerimise võimalus.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga nr 616. Eelnõu pole seotud
ühegi muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõukohase seadusega muudetakse karistusseadustiku redaktsiooni avaldamismärkega RT I,
22.12.2025, 2 (jõustus 01.01.2026) ja kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 22.12.2025, 3 (jõustus 01.01.2026).
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2
p 14). Direktiivi ülevõtmise tähtajast (21. mai 2026) tingituna on kõnesoleva eelnõu menetlus
kiireloomuline.
2. Seaduse eesmärk
Nii 2008. a kui ka 2024. a direktiivi peamine eesmärk on tagada karistusõigusliku sekkumise
abil keskkonna, sealhulgas loodusvarade, loomastiku ja taimestiku kõrgetasemeline kaitse ja
keskkonna kvaliteedi parandamine. Keskkonnavastase kuritegevuse spekter, levik ja „tulusus“
on aastate jooksul suurenenud ning see on tinginud vajaduse uue ja ajakohastatud direktiivi
järele. 2024. a direktiiv näeb ette selliste keskkonnaalaste kuritegude täiendatud ja täpsustatud
nimekirja. Uuena loetelus on näiteks looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide
kasutamisnõuete rikkumine – nt invasiivse võõrliigi (Sosnovski karuputk) levitamine või
kasvatamine, kui sellega ohustatakse oluliselt kohalikke liike või kahjustatakse muul moel
oluliselt ökosüsteemi tasakaalu. Samuti on uus säte fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik
käitlemine, nt külmainete ebaseaduslik import, mis toob kaasa olulise keskkonnakahju või selle
ohu. Sarnaselt 2024. a direktiivi peamisele eesmärgile, on kõnesoleva eelnõu eesmärk tagada
senisest tõhusam keskkonnakaitse karistusõigusliku heidutuse tugevdamise kaudu. Eesti on
algatuse eesmärki valdavalt toetanud.11
Tingituna 2008. a direktiivist ja muudest ELi keskkonnaalastest õigusaktidest on Eesti kehtiv
karistusõigus osaliselt juba 2024. a direktiiviga kooskõlas12. Kõnesoleva eelnõuga nähakse ette
vajalikud seadusetäiendused ja -muudatused, et viia kehtiv õigus ka ülejäänud ulatuses 2024. a
direktiiviga kooskõlla. Direktiiv tuleb liikmesriikidel riigisisesesse õigusesse üle võtta hiljemalt
21. maiks 2026.
9 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu
tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260, 02.05.2024), art 2 lg 1 p m. 11 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p-d 1.1–1.2. 12 Vastavustabel, lisa 1.
6
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1 Ülevaade põhilistest muudatustest
2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid a–t näevad ette kohustuse kehtestada kriminaalkaristus
järgmiste tahtlike või vähemalt raskest hooletusest toime pandud kuritegude eest:
keskkonna saastamine, s.o materjali, aine, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine või
heitmine õhku, pinnasesse või vette kui on põhjustatud inimese surm või raske
tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt a);
keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkuva toote turule laskmine,
mille kasutamisega mitme inimese poolt13 kaasneb keskkonna saastamine14, kui sellega
on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju
või selle oht keskkonnale (punkt b);
kemikaalide käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske
tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt c);
elavhõbeda käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske
tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt d);
olulise keskkonnamõjuga valdkonnas tegevusloata tegutsemine, kui on põhjustatud
inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht
keskkonnale (punkt e);
jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske
tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt f
alapunkt i);
olulises koguses ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumine (punkt f alapunkt ii),
riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses
(punkt g);
laevade ringlussevõtu nõuete rikkumine (punkt h);
laevadelt saasteainete merre heitmine, kui sellega on põhjustatud vee kvaliteedi
halvenemise või merekeskkonna kahjustamise oht või kahju vee kvaliteedile või
merekeskkonnale (punkt i);
ohtliku tegevuse või ainetega seotud rajatise käitamise või sulgemise nõuete rikkumine,
kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline
kahju või selle oht keskkonnale (punkt j);
nafta või gaasiammutamise protsessiks kasutatava rajatise ehitamise, käitamise ja
lammutamise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese surm või raske
tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale (punkt k);
radioaktiivse materjali või aine käitlemise nõuete rikkumine, kui on põhjustatud inimese
surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale
(punkt l);
pinna- või põhjavee võtmine, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või selle oht
pinnaveekogumite ökoloogilisele potentsiaalile või seisundile või põhjaveekogumite
koguselisele seisundile (punkt m);
kaitstava looma- või taimeliigi isendite kaitse nõuete rikkumine, kui tegu puudutab
isendite olulist kogust (punkt n);
kaitstava looma- või taimeliigi isenditega kauplemine ja nende importimine, kui tegu
13 Direktiivi art 3 lg 2 punktis b viidatakse toote suuremahulisele kasutamisele. Vastavalt direktiivi põhjendusele
17 tähendab suuremahuline kasutamine koosmõju, mida põhjustab toote kasutamine mitme kasutaja poolt,
olenemata kasutajate arvust, kui tegu tekitab või tõenäoliselt tekitab keskkonnale või inimeste tervisele kahju. 14 Vt eelmine punkt.
7
puudutab isendite olulist kogust (punkt o);
raadamisvabade toodete määruses sätestatud asjaomase saaduse või toote olulises
koguses turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu
rikkumine (punkt p);
kaitsealal asuva elupaiga oluline kahjustamine, samuti sellel elupaigal kaitstava
loomaliigi oluline häirimine (punkt q);
Euroopa Liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikidega seotud nõuete rikkumine,
kui on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline
kahju või selle oht keskkonnale (punkt r);
osoonikihti kahandavate ainete, seda ainet sisaldava või sellel põhineva toote või
seadme käitlemise nõuete rikkumine (punkt s);
fluoritud kasvuhoonegaaside, seda gaasi sisaldava või sellel põhineva toote või seadme
käitlemise nõuete rikkumine (punkt t).
Seega näeb 2024. a direktiiv ette 20 (tahtliku) keskkonnavastase kuriteo põhikoosseisu
kehtestamise, mille hulgas on ka varasemas, 2008. a direktiivis sätestatud kümme kuritegu.
Võrreldes varasema direktiiviga on täiesti uued koosseisud sätestatud punktides b, c, d, e, h, k,
m, p, r ja t. Laiendatud kohaldamisalaga koosseisud on punktides a, j, l, n, o ja q. Karistatavuse
lävendit on alandatud punktides f, i, n ja o toodud kuritegude puhul. Samaks on jäänud vaid
punktides g ja s nimetatud kuriteod. Direktiivi ülevõtmisel tuleb enamiku kuriteokoosseisude
puhul lisada ka raskest hooletusest toime pandud kuriteod15. Rasket hooletust kui subjektiivse
koosseisu elementi käsitatakse Eesti karistusõigussüsteemi kontekstis ettevaatamatusena (KarS
§ 18), mille puhul tuleb eraldi tuvastada, kas tegemist on kergemeelsuse või hooletusega.
Arvestades kehtivas KarSis sätestatud keskkonnavastaseid süütegusid, muudetakse 2024. a
direktiivi alusel 13 kehtivat kuriteokoosseisu ning lisatakse 7 uut kuriteokoosseisu, sealhulgas
ettevaatamatusdeliktid.
Tahtlike põhikoosseisude puhul kehtestab 2024. a direktiiv sanktsiooni minimaalse
ülemmäärana valdavalt kuni viieaastase vangistuse (art 5 lg 2 p d)16 ja üksikute kuritegude
puhul kuni kolmeaastase vangistuse (art 5 lg 2 p e)17. Ettevaatamatusdeliktide puhul ei näe
direktiiv ette kohustuslikke sanktsioonimäärasid, kuid vastavalt art 5 lg-le 1 peavad
liikmesriigid ette nägema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. 2024.
a direktiiviga ette nähtud ühtlustamise miinimumeesmärgist lähtudes kehtestatakse
ettevaatamatusdeliktide eest karistused, mis on kooskõlas teiste, varem kehtestatud sarnaste
(keskkonnavastaste) süütegude sanktsioonidega.
2024.a direktiiviga ettenähtud keskkonnavastaste kuritegude karistatavuse eeldus on ka teo
ebaseaduslikkus18. Mõistet ebaseaduslikkus tuleb sisustada läbi direktiivi art 3 lg 1, mille
kohaselt on tegu ebaseaduslik, kui see rikub:
a) liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, mis
tulenevad Euroopa Liidu toimimise lepingu art 191 lõikest 1 või;
b) liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi pädeva ametiasutuse otsust, millega
jõustatakse punktis a) osutatud Euroopa Liidu õigust.
15 2024. a direktiivi art 3 lg 4. 16 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid a–l ning p, s ja t. 17 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktid m–o ning q ja r. 18 2024.a direktiivi art 3 lg 1 viitab sarnaselt 2008. a direktiivile sõnale õigusvastane, mis on keskkonnavastaste
süütegude peatükki üle võetud kui koosseisutunnus ebaseaduslik.
8
Seega tuleb isikule keskkonnavastase kuriteo toimepanemise etteheitmisel ära näidata
konkreetne Euroopa Liidu õigusest ja/või sellel põhinevast riigisisesest õigusnormist tulenev
kohustus, keeld või muu nõue, mida isik oma teoga rikkus ning selgitada, milles seisneb isiku
teo vastuolu vastava normiga.
Täiendavalt näeb 2024.a direktiiv ette sellegi, et isiku teo ebaseaduslikkust ei välista
ebaseaduslikult (nt korruptiivselt või sunniga) saadud keskkonnakaitseluba või selline luba, mis
on ilmselgelt ebaseaduslik.19
3.1.1. Ökosüsteemi mõiste kasutuselevõtt
Võrreldes 2008. a direktiiviga on 2024. a direktiivi kuritegudega kaitstavaid õigushüvesid
täiendatud mõistega ökosüsteem.
Direktiivi põhjenduse 13 järgi on ökosüsteem elusorganismide (taime-, looma-, seene- ja
mikroorganismid) kooslus koos neid ümbritseva eluta keskkonnaga. Selline kooslus moodustab
omavahelise koosmõju tulemusel toimiva terviku, hõlmates elupaigatüüpe ning liikide elupaiku
ja populatsioone. Väiksemad üksused, näiteks mesilastaru, sipelgapesa või känd, võivad olla
osa ökosüsteemist, kuid neid ei loeta direktiivi kontekstis eraldi ökosüsteemiks. Ökosüsteemi
mõiste hõlmab ka ökosüsteemi teenused (loodushüved), mille kaudu ökosüsteem aitab otseselt
või kaudselt suurendada inimeste heaolu, ja ökosüsteemi funktsioone, mis on seotud
ökosüsteemi looduslike protsessidega.
Kehtivas õiguses, sh valdkondlikes õigusaktides, nagu näiteks looduskaitseseadus (LKS20) või
keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS21), ei ole ökosüsteemi mõistet eraldi sätestatud.
Seega tuleb karistusseadustiku kuriteokoosseisude sisustamisel lähtuda 2024. a direktiivi
põhjendustes ökosüsteemi kohta sätestatust.
Lisaks tuleb ökosüsteemi mõiste määratlemisel kasuks keskkonna mõiste. Kuigi ka keskkonna
kohta ei ole keskkonnavaldkonna seadustes antud legaaldefinitsiooni, sest seda mõistet ei ole
võimalik ammendavalt määratleda, on olemas kaudne keskkonna mõiste definitsioon. Kaudselt
on keskkonna mõiste määratletud keskkonnateabe mõiste määratluses (KeÜS § 24 lg 2 p-d 1 ja
2), mis ei ole ammendav ja mille kohaselt käsitatakse keskkonnaelementidena õhku, atmosfääri,
vett, pinnast, maad, maastikke ja looduslikke alasid, nagu märg-, ranna- ja merealad,
looduslikku mitmekesisust ja looduse koostisosasid ning nende vastastikust toimet.22
Ökosüsteemi võib mõista kui erinevatest keskkonnaelementidest koosnevat dünaamilist
kooslust.
Arvestada tuleb sedagi, et keskkonnakuriteo koosseisuline tagajärg võib olla nii kahju
ökosüsteemile kui ka selle osisele (nt loomaliigi isendile). Kui kuriteoga põhjustaksegi mitu
tagajärge, nt oluline kahju nii ökosüsteemile (nt veekogu kui terviku elukeskkonnale ja
kvaliteedile) kui ka loomaliigi isendile (kalale), saab seda arvestada isiku süü suuruse
hindamisel.
3.1.2. Kvalifitseeritud koosseisud – ökotsiid ja surma põhjustamine
19 Vt täiendavalt käesoleva eelnõu § 1 p 7 selgitusi. 20 RT I, 28.01.2026, 5 21 RT I, 07.01.2026, 20 22 Vt ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015), 1. ptk 2. jagu „Mõisted“.
9
Olulise põhimõttelise muudatusena kohustab 2024. a direktiivi art 3 lg 3 kehtestama kõigi
keskkonnavastaste kuritegude23 suhtes kvalifitseeritud koosseisu, kui isiku tegu põhjustab üht
järgmist:
a) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävitamine
kaitsealal või sellisele ökosüsteemile või elupaigale sellise ulatusliku ja suure kahju
tekitamine, mis on kas pöördumatu või pikaajaline, või
b) õhu, pinnase või vee kvaliteedile sellise ulatusliku ja suure kahju tekitamine, mis on kas
pöördumatu või pikaajaline.
Direktiivi põhjenduse 21 kohaselt võivad keskkonnavastastel kuritegudel olla katastroofilised
tagajärjed, näiteks ulatuslik reostus, ränkade keskkonnatagajärgedega tööstusõnnetused või
ulatuslikud metsatulekahjud. Kui sellised rikkumised põhjustavad märkimisväärse suuruse või
keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või kaitsealal asuva elupaiga hävimise või tekitavad õhu,
pinnase või vee kvaliteedile ulatusliku ja olulise kahju, mis on kas pöördumatu või pikaajaline,
tuleks selliste katastroofiliste tagajärgedega tegusid käsitada kvalifitseeritud
kuriteokoosseisuna ja selle eest tuleks mõista raskem sanktsioon. Selline tegu on võrreldav
ökotsiidiga – Eesti õiguse jaoks tundmatu kuriteokoosseisuga, mis on mitmete liikmesriikide
õiguse kohaselt raskusastmelt sarnane inimsuse vastu toimepandud kuritegudega, nagu
inimsusevastane kuritegu (KarS § 89) või genotsiid (KarS § 90).
Selle kvalifitseeritud koosseisu (edaspidi ka ökotsiid) tunnuste sisustamisel tuleb arvestada
konkreetse kuriteo asjaoludega. 2024. a direktiivi alusel kehtestatud kuriteod ei ole piiratud
üksnes Euroopa Liidu territooriumiga. Jurisdiktsiooni käsitlevate sätete (2024. a direktiivi art
12) kohaselt on liikmesriikidel õigus menetleda ka kolmandate riikide territooriumil avaldunud
tahtlikku kahju põhjustamist, kui kuritegu on vähemalt osaliselt toime pandud liikmesriigi
territooriumil, liikmesriigi kodaniku poolt või liikmesriigi lipu all sõitval laeval. Eesti õigus
vastab direktiivis kehtestatud jurisdiktsiooni käsitlevatele nõuetele (KarS §-d 6–8, § 11 lg 3).
Märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi mõistet karistusseadustikus
eraldi ei määratleta. Asjakohasel juhul tuleb hinnata asjaomasesse ökosüsteemi kuuluvate
looma-, taime- või seeneliikide arvu, ohustatust, olulisust jmt, lähtudes eelkõige valdkondlikest
eriseadustest ja keskkonnaeesmärkidest. Keskkonnakahju suuruse ja kestuse hindamisel on
oluline, et kvalifitseeritud koosseisu moodustab üksnes sellise kahju tekitamine, mis on
samaaegselt ulatuslik ja pöördumatu või alternatiivselt ulatuslik ja pikaajaline. Need
tingimused peavad seega esinema kumulatiivselt ja nende sisustamisel tuleb tugineda
valdkondlikele eriseadustele. Tinglikult saab kahju suuruse ja ulatuse hindamisel lähtuda ka
§ 3511 lg-s 2 sätestatud olulise kahju hindamise kriteeriumitest. Seejuures tuleb aga arvestada,
et ökotsiidi mastaapi kahju peab nii oma kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete näitajate poolest
olema äratuntavalt suurem olulisest kahjust.
Lisaks näeb 2024. a direktiivi art 5 lg 2 punkt a teatud keskkonnavastaste (ja ioniseeriva
kiirgusega seotud) kuritegude24 eest ette raskema karistuse (vähemalt kümneaastane vangistus)
juhul, kui teoga on põhjustatud inimese surm. Art 5 lg 2 punkti c kohaselt tuleb juhul, kui
inimese surm on põhjustatud ettevaatamatu teoga25 karistada vähemalt viieaastase
vangistusega.
23 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a–t. 24 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a–d ning f, j, k, l ja r. 25 2024. a direktiivi art 3 lg 2 p-d a—d ning f, j, k ja l.
10
Kehtiva õiguse kohaselt sõltub teise isiku surma põhjustamise õiguslik kvalifikatsioon eelkõige
isiku teo subjektiivsest küljest. Tahtlik surma põhjustamine on tapmine (KarS § 113 või § 114
kvalifitseeritud koosseis). Tapmise põhikoosseisu eest on võimalik karistada kuni
viieteistaastase vangistusega. Seega vastab tahtlik surma põhjustamine ka keskkonnavastase
kuriteo kontekstis direktiivi art 5 lg 2 punkti a karistusnõudele.
Olukorras, kus isikul puudub aga teise isiku surma põhjustamise osas tahtlus, laheneks isiku
vastutuse küsimus kehtiva õiguse alusel eelkõige KarS § 117 järgi26, millise sätte karistuse
ülemmäär (kuni kolmeaastane vangistus) ei ole kooskõlas 2024. a direktiivi art 5 lg 2
punktiga c. Sellest tulenevalt täiendatakse keskkonnavastaseid kuritegusid ettevaatamatusest
surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisudega, mille karistuse ülemmäär on sõltuvalt
sellest, kas keskkonnaõiguse nõuete rikkumine oli tahtlik või ettevaatamatu, vastavalt kümne-
või viieaastane vangistus (vrd ka kehtiva seaduse KarS §-d 422 ja 423).
Keskkonnavastase kuriteo koosseisupärase teo toimepanemisel, kui isik suhtus ühtlasi tahtlikult
ka surma põhjustamisse, vastutab ta endiselt §-des 113–114 sätestatud süüteo eest.
3.1.3. Juriidilise isiku karistusmäärad
2024. a direktiiv kehtestab juriidilistele isikutele kaht liiki ja kaheastmelise rahalise karistuse
ülemmäära – fikseeritud rahaline karistus kuni 24 mln euro või kuni 40 mln euro ulatuses või
käibepõhine rahaline karistus kuni 3% või 5% juriidilise isiku kogukäibest. Karistusseadustikus
valdavalt levinud karistuse ülemmäärasid arvestades on karistusliigi valikul võetud aluseks
fikseeritud rahaline karistus. Kehtivast õigusest tulenevalt võib juriidilisele isikule mõista kuni
40 miljoni euro suuruse karistuse (KarS § 44 lg 8), mis on kooskõlas direktiivi nõuetega.
3.1.4. Laiendatud konfiskeerimine
Kõnesoleva eelnõuga hõlmatud kuriteokoosseisudele lisatakse teatud juhtudel laiendatud
konfiskeerimise (KarS § 832) kohaldamise võimalus, millega võetakse osaliselt üle
kriminaaltulu direktiiv. Viidatud direktiivi art 16 lg 4 kohaselt tuleb laiendatud konfiskeerimist
võimaldada kriminaaltulu direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kuritegude suhtes, kui nende
eest on võimalik karistada vähemalt kuni nelja-aastase vangistusega. Kriminaaltulu direktiivi
art 2 lg 1 p m järgi kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse ka 2008. a direktiivis27 sätestatud
kuriteod, ent kuivõrd viimane asendati 2024. a direktiiviga, kohaldub laiendatud
konfiskeerimise rakendamise nõue 2024. a direktiivi alusel kehtestatud kuriteokoosseisudele.
Kriminaaltulu direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 23. november 2026.
Vastavalt kriminaaltulu direktiivi art 16 lg-le 4 nähakse kõnesoleva eelnõuga ette laiendatud
konfiskeerimist võimaldav säte nende keskkonnakuritegude puhul, mille karistusmäär on
vähemalt nelja-aastane vangistus. Sellisteks kuritegudeks saavad eelnõu kontekstis olla
tahtlikud keskkonnavastaste kuritegude põhideliktid (viieaastase vangistuse ülemmääraga),
nende kvalifitseeritud koosseisud ökotsiidi või surma põhjustamise eest (vastavalt kuni kaheksa
või 10 aastat vangistust), ning ettevaatamatusdeliktid, millega põhjustatakse inimese surm (kuni
viis aastat vangistust).
Erandina eelviidatud tingimusest (vähemalt nelja-aastane vangistus) nähakse Keskkonnaameti
ettepanekul laiendatud konfiskeerimise võimalus veel ette ka kõige levinumate majandusliku
26 KarS § 118 lg 1 p 7 kohaldumine on võimalik, kuid ebatõenäoline, kuivõrd eeldab, et isik oleks tahtlikult
põhjustanud just selle tervisekahjustuse, mis põhjustas lõppastmes surma. Võib eeldada, et keskkonnavastaste
kuritegude kontekstis on sellised juhtumid harvad. 27 Vt viide 4.
11
kasu saamise eesmärgil toimepandavate keskkonnavastaste kuritegude puhul: KarS § 356
(puude ja põõsaste ebaseaduslik raie), § 357 (kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine, §
361 (loodusliku loomastiku kahjustamine) ja § 363 (keskkonnakaitseloata tegutsemine). Lisaks
nähakse laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus ette ka §-des 3571 (Euroopa Liidu
kaitsealuste liikide isendite kahjustamine või häirimine ja kaitsealuse elupaiga seisundi
kahjustamine) ja 3631 (tegevusloata tegutsemine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas)
sätestatud kuritegude puhul, mis kujutavad endast erinorme §-de 357 ja § 363 suhtes.
Reeglina iseloomustab neid tegusid eesmärk saada majanduslikku kasu, mis väljendub võõrast
metsamaterjalist, küttimisest/salapüügist või kaitsealuse liigi isendite müügist saadavas tulus
või keskkonnakaitseliste piirangute või nõuete täitmata jätmisega säästetud kuludes. Selline
majanduslik kasu võib ulatuda märkimisväärsete summadeni, mis omakorda soodustab
õigusrikkumiste kordumist või süstemaatilisust. Kuriteo toimepanemine toimub sageli
varjatult, raskendades ka tõendite kogumist. 2025. a andmetel registreeriti 16 keskkonnavastast
kuritegu, millest 14 oli seotud ebaseadusliku raie, loomastiku kahjustamise või kaitstava
loodusobjekti kaitse nõuete eiramisega, ning keskkonnasüütegude enamiku moodustasid just
metsaseaduse, jahiseaduse ja kalapüügiseaduse nõuete rikkumised28. Laiendatud
konfiskeerimise võimaldamine selliste kuritegude puhul aitab vähendada motivatsiooni
ebaseadusliku tulu teenimiseks, toetades seeläbi eesmärki keskkonnakahju tekkimist ennetada
ja tõkestada ning eelkõige tagada, et kuritegevus ei tasu ära.
Vajadusele luua võimalus kohaldada laiendatud konfiskeerimist keskkonnavastaste kuritegude
puhul on osutatud ka Siseministeeriumi 2024. aasta raportis, milles leiti, et loetelu
keskkonnavastastest kuritegudest on omandanud tänapäeval märksa tõsisema tähenduse
võrreldes ajaga, mil need karistusseadustikku lisati. Keskkonnavastased kuriteod on valdavalt
toime pandud suure kasu saamise ja osalt kalli utiliseerimise vältimiseks. Seega on ka
keskkonnavastaste kuritegude puhul vaja lisahooba elukutseliste kurjategijate ohjamiseks.29
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
3.2. Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse ja täiendatakse karistusseadustikku. Paragrahv
koosneb 79 punktist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KarSi § 1 lõiget 1. Kuna eelnõuga kavandatakse kehtestada
EUDRi rakendamiseks vajalikud karistussätted30, nähakse karistusseadustiku eriosas ette
väärteokoosseis EUDRi nõuete rikkumise eest31. Määruse järgi peab selle väärteo eest olema
juriidilist isikut võimalik karistada käibepõhise rahatrahviga. Erinevalt kuritegudest (KarS § 44
lg-d 8 ja 9) KarSi üldosa praegu juriidilistele isikutele väärtegude eest käibepõhist rahatrahvi
määrata ei võimalda. Kui kehtiva seaduse kohaselt on väärtegude eest karistamiseks võimalik
sätestada KarSi üldosast erisusi vaid eriseadustes, võib muudatuse kohaselt sätestada
väärtegude eest karistamiseks KarSi üldosast erisusi ka KarSi eriosas. Seega, eelnõukohase
seaduse jõustumisel saab käibepõhist rahatrahvi määrata ka KarS eriosas sisalduvate
väärtegude puhul. Kavandatav erisus peab aga endiselt mõlemal juhul – nii eriseadustes kui ka
KarSi eriosas – olema põhjendatud reguleeritava valdkonna eripära nõuetega.
Eelnõu § 1 punktidega 2–4 muudetakse KarSi § 49, 491 ja 551, võimaldades lisakaristusena
tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu kohaldamist füüsilisele isikule ja tegutsemiskeelu
28 Justiits- ja Digiministeeriumi kuritegevuse ülevaade. 29 Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport (Siseministeerium, 2024), ettepanek 38. 30 Vt märkuste osa, p 1.3. 31 Eelnõu § 1 punkt 68.
12
kohaldamist juriidilisele isikule, kes on toime pannud keskkonnavastase või ioniseeriva
kiirgusega seotud süüteo.
Muudatused on tingitud EUDRi nõuetest, millega seoses täiendatakse KarSi uue
väärteokoosseisuga ja 2024. a direktiivi nõuetest, millest tulenevalt lisanduvad KarSi EUDRi
nõuete rikkumisega seotud kuriteokoosseisud32 (KarS §-d 3711 ja § 3712).
Nimelt sätestab EUDRi art 25 lg 2 punkt e ühe (lisa)karistusena asjaomaste saaduste ja toodete
turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise ajutise keelu tõsise
rikkumise või korduvate rikkumiste korral. Muudatusega tehakse võimalikuks kohaldada
füüsilisele või juriidilisele isikule viidatud ajutist keeldu KarSi § 49 või § 551 kohase
tegutsemiskeeluna. Ka 2024. a direktiiv nimetab lisakaristuste loetelus füüsilisele isikule
mõistetavat keeldu olla juriidilises isikus õiguslikult sama liiki juhtival kohal (art 5 lg 3 punkt
d) ehk ettevõtluskeeldu KarSi § 491 mõttes. Samuti on 2024. a direktiivis lisakaristusena
sätestatud juriidilise isiku ajutine või alaline ettevõtluskeeld (art 7 lg 2 punkt d) ehk
tegutsemiskeeld KarSi § 49 mõttes. Direktiivis esitatud lisakaristuste loetelu täies mahus
ülevõtmine ei ole küll liikmesriikidele kohustuslik, kuid liikmesriigid peavad tagama, et nende
õiguse alusel on võimalik kohaldada vähemalt ühte direktiivi lisakaristuste loetelus nimetatud
karistust.
Kuivõrd teataval tegevusalal tegutsemise keeldu peab tulenevalt EUDRist olema võimalik
kohaldada väärteo lisakaristusena, on põhjendatud sellise võimaluse loomine ka samasisulise
kuriteo puhul, mis erineb väärteost üksnes süüteo objektiks olevate saaduste või toodete koguse
võrra (koosseisutunnus oluline kogus). Vältimaks karistussüsteemi killustumist ja tagamaks
võrdselt tõhusad vahendid, et reageerida kõikidele keskkonnaohtlikele tegudele, on
põhjendatud laiendada lisakaristuste kohaldamise võimalusi ühtselt kõigile
keskkonnavastastele süütegudele, mitte üksnes EUDRist tulenevatele rikkumistele.
Ehkki tegutsemiskeelust kõrvalehoidmine on karistatav (KarS § 329), on füüsilisel isikul
võimalik praktikas seda keeldu (KarS § 49) eirata. Üldjuhul on keskkonnavastased süüteod –
näiteks kemikaali käitlemise nõuete rikkumine või EUDRi nõuete rikkumine – toime pandud
juriidilise isiku kaudu tegutsedes ja just juriidilise isiku huvist kantuna. Samas on ka juriidilisele
isikule kohaldatavat tegutsemiskeeldu võimalik eirata uue juriidilise isiku asutamise teel. Et
tagada tegutsemiskeelu sisuline toime ning korduvate rikkumiste ennetamine, nähakse
keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude puhul ette võimalus kohaldada
füüsilise isiku suhtes ka ettevõtluskeeldu KarSi § 491 alusel, mis välistab ajutiselt tema
osalemise juriidilise isiku otsustusprotsessides.
Sarnaselt teiste süütegudega pole lisakaristuste kohaldamine ka keskkonnavastaste või
ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude korral automaatne, vaid seda rakendatakse lähtuvalt
konkreetse süüteo asjaoludest ning eripreventiivsetest kaalutlustest. Õiguskirjanduse33 kohaselt
tuleb lisakaristuse kohaldamisel lisaks KarSi § 56 kaalutlustele lähtuda ka sellest, et lisakaristus
ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega
kohaldatakse lisakaristust juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi
saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla jätkuvalt ohtlik. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel
tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei saa need põhjendada
kohaldada lisakaristust, mis on karmim kui see, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja
eripreventiivsete vajadustega (RKKK 3-1-1-59-15, p 12; 3-1-1-75-16, p 9). Ei ole õige
32 Eelnõu § 1 punkt 68. 33 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. § 49, komm 3.
13
põhjendada lisakaristust üksnes teatud süütegude piiramise vajadusega, s.o õiguskorra
kaitsmise huvidega (RKKK 3-1-1-18-17, p-d 13–14).
Eelnõu § 1 punktidega 5–6 muudetakse osaliselt KarSi § 82 lg 1 punkte 1 ja 2 (otsuse täitmise
aegumise regulatsioon). Erinevalt varasemast direktiivist näeb 2024. a direktiiv ette nõuded
kuriteo aegumistähtaegadele (art 11). Kuigi Eesti ei toetanud direktiivi läbirääkimiste käigus
konkreetsete aegumistähtaegade sätestamist,34 on komisjon regulatsiooni vajalikkust
põhjendanud sellega, et keskkonnavastaste kuritegude menetlemise süsteemi ühtlustamiseks
tuleb pädevatele asutustele tagada piisav aeg kuritegude uurimiseks ja menetlemiseks nii
kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses ja selle järgselt otsuse täitmiseks.
Seetõttu sätestatakse 2024. a direktiivi artiklis 11 nii keskkonnakuritegude aegumise (art 11 lg
2) kui ka nende eest mõistetud karistuse täitmisele pööramise aegumise tähtajad (art 11 lg 3).
Kuigi kehtiva õiguse süüteo aegumise tähtajad on kooskõlas 2024. a direktiivis ettenähtud
keskkonnavastaste kuritegude aegumistähtaegadega, esinevad mõningad vastuolud karistuse
täideviimise aegumise regulatsioonis.
2024. a direktiivi art 11 lg 3 alusel peavad karistuse täideviimise aegumise tähtajad olema
korrelatsioonis konkreetses asjas mõistetud karistusega või alternatiivselt kuriteo eest ette
nähtud sanktsiooni ülemmääraga. Sätte kohaselt peab karistuse täideviimise aegumistähtaeg
olema järgmine:
- vähemalt kümme aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse
vähemalt viieaastane vangistus, või alternatiivselt, kui toimepandud kuriteo eest on
võimalik karistada vähemalt kümneaastase vangistusega;
- vähemalt viis aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse
vähemalt üheaastane vangistus, või alternatiivselt, kui kuriteo eest on võimalik karistada
vähemalt viieaastase vangistusega;
vähemalt kolm aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest, kui isikule mõistetakse
kuni üheaastane vangistus, või alternatiivselt, kui kuriteo eest on võimalik karistada
vähemalt kolmeaastase vangistusega.
2024. a direktiivi art 11 lg 4 lubab kehtestada ka lühemad karistuse täideviimise aegumise
tähtajad, kuid üksnes tingimusel, et need ei ole lühemad kui viis aastat ning riigisiseses õiguses
on ette nähtud aegumise katkemine või peatumine.
Kuigi KarS näeb ette otsuse täitmise aegumise peatumise (KarS § 82 lg 2) ja ka süüteo aegumise
peatumise ning katkemise alused (KarS § 81 lg 5 ja 7), on teise astme kuritegude puhul otsuse
täitmise aegumise tähtaeg kehtivas seadusetekstis kolm aastat otsuse jõustumisest ehk lühem
kui direktiivis ettenähtud viie aasta pikkune miinimumtähtaeg.
2024. a direktiivi alusel kehtestatavate kuritegude põhikoosseisude puhul nähakse füüsilistele
isikutele ette vangistuse minimaalsed ülemmäärad – valdavalt kuni viis aastat, üksikute
koosseisude puhul kuni kolm aastat. Kuigi mõlemal juhul on tegemist teise astme kuritegudega
(KarS § 4 lg 3), mille puhul on kehtiva õiguse kohaselt karistuse täideviimise ehk otsuse
aegumise tähtaeg kolm aastat alates kohtuotsuse jõustumisest (§ 82 lg 1 p 2), on 2024. a
direktiivi järgi nende kuritegude puhul sõltuvalt vangistuse ülemmäärast ette nähtud erinevad
otsuse aegumise tähtajad. Kui karistuse ülemmäär on viieaastane vangistus, ei tohi otsus aeguda
lühema kui viieaastase tähtaja jooksul lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest arvates.
Vangistuse kolmeaastase ülemmäära puhul võib otsuse aegumise tähtaeg aga olla mitte vähem
34 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p 1.6.
14
kui kolm aastat lõpliku süüdimõistva otsuse tegemisest. Kuigi teisel juhul (vangistuse
kolmeaastase ülemmäära puhul) on otsuse aegumise tähtaeg kooskõlas KarSi teise astme
kuritegude regulatsiooniga, ei ole see nii esimesel juhul (vangistuse viieaastase ülemmäära
puhul).
Eeltoodud põhjustel kavandatakse eelnõuga teha muudatusi KarSi § 82 lg 1 punktides 1 ja 2,
mille kohaselt nähakse ette erisus KarSi 20. peatükis sisalduvatele teise astme kuritegude jaoks
– kuritegude eest mõistetud karistuste täideviimine aegub varasema kolme aasta asemel (§ 82
lg 1 p 2) viis aastat pärast kohtuotsuse jõustumist. Samas peatükis sisalduvate esimese astme
kuritegude eest mõistetud karistuste täideviimisele kohaldub tavapärane viieaastane
aegumistähtaeg (§ 82 lg 1 p 1), sest aegumistähtaja katkemise ja peatumise regulatsiooni
olemasolu võimaldab 2024. a direktiivi nõuetest erandi teha (art 11 lg 4).
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse karistusseadustiku keskkonnavastaste süütegude peatükki
uue jaoga, mis sätestab kaks üldsätet (§-d 3511–3512) millest tuleb lähtuda kõigi
keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirguse peatükis sätestatud kuriteokoosseisude tunnuste
sisustamisel. Keskkonnaalase karistusõigusega seotud määratlemata õigusmõistete
täpsustamist on Eesti toetanud ka läbirääkimiste käigus35. Määratlemata õigusmõistete
täpsustamine KarSis aitab kaasa 2024. a direktiivi eesmärgi saavutamisele, muutes
kriminaalmenetlusliku keskkonnakaitse kui ultima ratio meetme tõhusamaks ja
õigusselgemaks.
KarSi § 3511 – keskkonnakuriteo koosseisu tunnuste sisustamine
KarSi § 3511 eesmärk on täpsustada keskkonnakuritegude koosseisu tunnuseks olevaid
määratlemata õigusmõisteid. Säte käsitleb keskkonnakuriteo koosseisu tunnuste – tagajärje
põhjustamise oht, kuriteoga põhjustatud oluline kahju ja kuriteo toimepanemise vahetute
objektide oluline kogus – sisustamist.
Euroopa Liidu mõjuanalüüsi kohaselt olid 2008. a direktiivi üks peamisi puudusi määratlemata
õigusmõisted. Olulise koguse ja olulise kahju mõisted pidid võimaldama liikmesriikidel
varasemat direktiivi paindlikult üle võtta, kuid mitmed liikmesriigid võtsid need mõisted ilma
lisaselgitusteta oma seadustesse üle. Riikides, kus need mõisted defineeriti, tehti seda aga
erinevalt. Osa liikmesriike on taganud õigusselguse keskkonnakahju varalise mõõtme kaudu,
lähtudes näiteks saamata jäänud tulust või keskkonna algse seisundi taastamise kuludest, teised
on võtnud aluseks keskkonnakahju iseseisva mõõtme, püüdes hinnata kahjustunud või hävinud
piirkonna ulatust; kahju kõrvaldamiseks vajaminevat aega või kahju kestust. Seetõttu tekkisid
liikmesriikides väga erinevad keskkonnakuritegude kriminaliseerimise lävendid. Erinevad
arusaamad sellest, mis on kuritegu, võivad viia uurimiste seiskumiseni ning takistavad piiriülest
koostööd – selle tulemus võib olla näiteks Euroopa uurimismääruse tunnustamata või täitmata
jätmine.36
Sellele, et keskkonnakuritegude menetlemisel on kehtiva õiguse kohaselt üheks peamiseks
takistuseks määratlemata õigusmõistete sisustamise ja tõendamisega seotud väljakutsed, on
peale Euroopa Liidu mõjuanalüüsi osutanud ka Keskkonnaamet. Keskkonnavastaste süütegude
peatüki blanketsed kuriteokoosseisud põhinevad suuresti valdkondlikel eriseadustel, kuid mitte
kõikidel juhtudel ei ole eriseadustes sätestatud, mille alusel tuleks kuriteokoosseisus nimetatud
määratlemata õigusmõisteid sisustada.
35 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p-d 1.1 ja 1.3. 36 Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu aruanne SWD(2021), 15.12.2021, lk 20–21.
15
Näiteks esineb praktikas probleeme keskkonnale tekitatud olulise kahju mõiste sisustamisel,
sest KarSi § 121 punktis 1 nimetatud olulise varalise kahju mõiste ei ole alati asjakohane
hindamiskriteerium. Ainelisele kahjule saab tugineda üksnes juhul, kui keskkonnakahju on
võimalik rahasse ümber arvestada. Seda saab teha näiteks puude ja põõsaste ebaseadusliku raie
(KarS § 356) puhul, kuna metsaseaduse (MS) § 67 ja selle seaduse lisad võimaldavad
keskkonnale põhjustatud kahju rahalist väärtust hinnata. Samamoodi on vastavad kahju
rahaliseks väärtuseks ümberarvutamise määrad sätestatud LKSi §-s 77 ja selle alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi
isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud
keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ ning kalapüügiseaduse §-s 73 ja selle
alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju
hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“.
Keskkonnakahju varalist väärtust võimaldavad arvutada ka maapõueseaduse (MaaPS) § 112
ning jahiseaduse § 48 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Jahiuluki
ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale
tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“.
Kehtiva seaduse kohaselt on järelikult kergem hinnata ja tõendada keskkonnakahju, mis on
keskkonnakahju „tükihinnaks“ ümberarvestatav: nt kalad, puud, ulukid. Õigusselgusega on aga
probleem valdkondades, milles keskkonnakahju varaline kindlaks määramine on keerulisem.
Seejuures on ökosüsteemi eri osised ebavõrdselt kaitstud. Keskkonnakahju tuvastamise
kriteeriumid on sätestatud näiteks veeseaduse (VeeS) §-s 145, kuid sarnased juhised puuduvad
atmosfääriõhu kaitse seaduses. Seega on võrreldes veekeskkonnaga märgatavalt keerulisem
hinnata ja tõendada õhukeskkonnale tekitatud kahju või selle ohu olulisust. Samasugune
probleem esineb ka jäätmevaldkonnas, kuna jäätmeseadus keskkonnakahju hindamise
kriteeriume ei täpsusta.
2024. a direktiivis on püütud eespool kirjeldatud probleemi lahendada. Direktiivi art 3 lõiked
6, 7 ja 8 nimetavad tunnused, mille alusel tuleb liikmesriikidel hinnata:
kas keskkonnakahju või selle põhjustamise oht on oluline (lg 6);
kas teoga kaasneb keskkonnakuriteo koosseisu tunnusena nimetatud tagajärje
põhjustamise oht (lg 7);
kas tegu puudutab kuriteo toimepanemise vahetu objekti olulist kogust (lg 8).
Eelnõuga kavandatavad KarSi § 3511 lõiked 1–3 peegeldavad 2024. a direktiivis nimetatud
hindamiskriteeriume. Uue sättega täpsustatakse sõnaselgelt, et olulise kahju mõiste sisustamisel
tuleb lähtuda varalistest kriteeriumitest üksnes asjakohastel juhtudel. See tähendab, et
karistusseadustiku § 121 punktis 1 sätestatud varalise mõõtmega olulise kahju mõiste on vaid
üks keskkonnakahju olulisuse hindamise kriteerium. Samavõrd on ka kuriteo vahetu objekti
olulise koguse kindlakstegemisel vahetu objekti rahaline suurus üksnes üks võimalikest
hindamise kriteeriumitest.
Endiselt on võimalik KarS § 3511 lõigetes 1,2 ja 3 nimetatud mõistete sisustamisel tugineda ka
valdkondlikele eriseadustele, kuid valdkondlikud eriseadused, nende alusel kehtestatud
keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja keskkonnaseire meetodid on eelkõige tehniliseks
sisendiks (nt mõõtmistulemused, arvutusviisid, mõju ulatuse ja kestuse hindamise alused).
Need ei asenda karistusõiguslikku hinnangut selle kohta, kas tegu vastab KarS § 3511
tähenduses olulise kahju, olulise koguse või ohu kriteeriumitele. Lõplik karistusõiguslik
hinnang isiku teole kujuneb KarS-is sätestatud hindamisraamistiku alusel. Selliselt on tagatud
eri keskkonnaõiguse valdkondade eripäradega arvestamine, kuid senisest selgem ja
prognoositavam kriminaalvastutuse lävend. Üldjuhul tuleb KarS § 3511 lg-tes 1–3 nimetatud
koosseisutunnuste hindamisse kaasata ekspert või asjatundja, sest nende küsimuste
16
lahendamine on usaldusväärselt võimalik üksnes mitte(karistus)õiguslike eriteadmiste alusel.
Siiski saab üksnes kohus hinnata nende tõendite usaldusväärsust ja kvaliteeti ning kujundada
lõplik eriteadmistele tuginev seisukoht tõendamiseseme asjaolu esinemise kohta (vrd RKKK 1-
15-10967/38, p 13 ja 1-21-6698/50, p 19).
KarS § 3511 lg-tes 1–3 nimetatud mõistete sisustamise kriteeriumid paigutatakse
keskkonnavastaste süütegude peatükki, et need kohalduksid kriminaliseerimise ühtse lävendi
tagamise eesmärgil edaspidi lisaks 2024. a direktiivis nimetatud kuritegudele ka teiste
keskkonnavastaste kuritegude suhtes.
KarSi § 3512 – keskkonnakaitseloa mõju isiku vastutusele
KarS § 3512 sätestab, mil määral mõjutab keskkonnakaitseloa alusel tegutsemine isiku
karistusõiguslikku vastutust.
Keskkonnakaitseload on määratletud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §-s 40,
mille lg 1 järgi mõeldakse nende all nii keskkonnaluba (p 1), keskkonnakompleksluba (p 2) kui
ka muud luba (p 3), mille olemasolu nõutakse seadusega keskkonnariski vähendamise
eesmärgil mõnel tegevusalal tegutsemiseks. Keskkonnaloa kohustus ja sellega seotud õigused
on täpsemalt sätestatud KeÜSi §-des 40 ja 41 ning teistes seadustes (nt VeeS, MaaPS,
atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS), jäätmeseadus (JäätS), kiirgusseadus (KiS).
Keskkonnakompleksloa kohustus ja sellega seotud nõuded tulenevad tööstusheiteseadusest
(THS). KeÜSi § 40 lg 1 p-s 3 nimetatud muud load on ette nähtud eraldi seadustega.
Kuna keskkonnakaitseload on haldusaktid, kohalduvad nende kehtivusele üldised
haldusmenetluse seaduse eeldused ja seaduses nimetatud juhtudel keskkonnakaitseloa
menetlemise erisused (vt ka KeÜS § 40 lg 5, § 62 ja THS § 54). Kui ei esine haldusakti tühisuse
aluseid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 mõistes, mis muudavad haldusakti algusest peale
kehtetuks, kehtivad haldusaktid vaatamata võimalikule ebaseaduslikkusele.
Haldusakti tühistamine on võimalik vaid väga piiratud juhtudel, millest enamiku moodustavad
haldusakti andmise formaalsete nõuete rikkumised (HMS § 63 lg 2 p-d 1–3) või
ebaselguse/täitmise võimatusega seonduvad põhjused (HMS § 63 lg 5). Seoses
õigusvastasusega on haldusakt tühine vaid juhul, kui see kohustab õigusrikkumise toime
panema tulevikus (HMS § 63 lg 3). Haldusakti tühisuse alustes ei tehta ka keskkonnakaitseloa
puhul erisusi, seda vastupidi kehtetuks tunnistamise alustele (KeÜS § 62 lg 2 p-d 2 ja 3, THS §
54 p 2).
Seega kehtivad ka ebaseadusliku teoga saadud või ilmselgelt ebaseaduslikud
keskkonnakaitseload kui haldusaktid, kuni haldusorgan loa kehtetuks tunnistab. Samas on aga
kehtiva õiguse tõlgenduste kohaselt isiku karistusõiguslik vastutus valdavalt sõltuvuses loa
olemasolust. Seejuures ei tulene kehtivast õigusest sõnaselgelt, millist mõju avaldab
keskkonnakaitseloa kehtetuks tunnistamise aluste esinemine (nt KeÜS § 62 lg 2 p 5 – loa omaja
on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid keskkonnaloa andmise otsustamist, vrd ka
THS § 54 p 1) või sellise loa hilisem kehtetuks tunnistamine isiku karistusõiguslikule
vastutusele.
Õiguskirjanduses on leitud, et kui keskkonnavastase süüteo koosseisu tunnus on tegutsemine
ebaseaduslikult (näiteks KarS §-d 356, 3682, 3683, 3685, 3866), ilma loata (§ 363) või loa
puudumisel (§ 353) või kirjeldatakse midagi lubamatut (§-d 369 ja 370), välistab loa olemasolu
vastutuse juba objektiivse koosseisu tasandil. Kui koosseis ei hõlma käitumise ebaseaduslikkust
ega muid samasisulisi tunnuseid (§ 352), on loa olemasolu vaadeldav § 27 mõttes muust
17
seadusest (KeÜS-st või konkreetsest eriseadusest) tuleneva õigusvastasust välistava
asjaoluna.37
2024. a direktiivi art 3 lg 1 kolmas lause näeb aga ette kohustuse tagada, et teo ebaseaduslikkust
ei välista luba, mille andis välja liikmesriigi pädev asutus, kui selline luba saadi pettuse või
korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel.38 Lisaks ei tohi loa olemasolu takistada loa
omaniku kriminaalvastutusele võtmist, kui selline luba või selle väljastamine on ilmselgelt
vastuolus asjakohaste oluliste õiguslike nõuetega.
Sellest tulenevalt täiendatakse õigusselguse tagamise eesmärgil karistusseadustikku sättega,
milles täpsustatakse, et teatud juhtudel võib isik vastutada keskkonnasüütegude peatükis
sätestatud kuriteo eest ka juhul, kui tegutseb kooskõlas selleks väljastatud
keskkonnakaitseloaga.
Juhtumid, mille puhul ei tohi keskkonnakaitseluba välistada vastutust keskkonnavastase kuriteo
eest, on võimalik jaotada kaheks:
1) keskkonnakaitseluba on saadud ebaseadusliku teoga, täpsemalt pettuse, sunni või
vägivallaga või käesoleva seadustiku §-des 294, 296, 298, 2981, 299 ja 3001 sätestatud
kuriteoga.
Ebaseaduslik tegu võib seisneda nii haldusorgani õigusvastases mõjutamises pettuse või
sunniga kui ka sellise kuriteo toimepanemises, ilma milleta keskkonnakaitseluba ei oleks
väljastatud – näiteks isikuvastase kuriteo või ametiisikule altkäemaksu andmise, lubamise või
mõjuvõimuga kauplemisega. Sellisel juhul võib nimetatud kuriteosündmuse tuvastamine
toimuda keskkonnakuriteoga samas kriminaalmenetluses.
Pettus või sunni abil loa saamine ei pruugi moodustada eraldiseisvat kuritegu, kuid nende
mõistete sisustamisel saab tugineda karistusseadustikus sätestatud kuritegude tunnustele (nt
KarSi § 209 koosseisutunnus petmine ehk tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine).
Keskkonnakaitseluba on saadud pettuse tulemusena, kui selle andmise seisukohast oluliste
asjaolude suhtes on pädevale haldusorganile tekitatud ebaõige ettekujutus, ilma milleta ei oleks
haldusorgan vastavat keskkonnaluba väljastanud (vrd KarS § 209). Sellised olulised asjaolud
on eelkõige KeÜSi §-s 52 sätestatud keskkonnaloa andmisest keeldumise alused.
Keskkonnakaitseluba, mis on saadud sunniviisiliselt, võib hõlmata ka olukordi, kus luba on
saadud kasutades vägivalda. Samas käivad siia alla ka väljapressimisteod, näiteks ähvardused
piirata inimese vabadust, avaldada kompromiteerivaid andmeid või hävitada ning kahjustada
vara.
2) keskkonnakaitseluba on ilmselgelt ebaseaduslik, kui luba või selle väljastamine on
ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtete ja põhikohustustega
Direktiivi põhjenduse 10 järgi tuleb eespool kirjeldatud punkti mõista selliselt, et see tähendab
oluliste keskkonnakaitseliste õiguslike nõuete ilmset ja tõsist rikkumist, kuid ei hõlma
menetlusnõuete ega loa vähemtähtsate elementide rikkumist. Samuti ei tähenda see seda, et loa
õiguspärasuse tagamise kohustust peavad pädevate asutuste asemel hakkama täitma ettevõtjad.
37 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021. 20. ptk, komm 5 (R.
Kiris). 38 Direktiivi eestikeelsed terminid on mõnevõrra ebatäpsed. Ingliskeelne terminikasutus on karistusõiguslikult
korrektsem: „was obtained fraudulently or by corruption, extortion or coercion“.
18
Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus keskkonnakaitseloa ilmne vastuolu oluliste
keskkonnakaitseliste põhimõtete ja -kohustustega oleks pidanud olema loa andjale ja omajale
ilmselgelt äratuntav. Tegemist peab olema sedasorti raskekaalulise ja ilmselgelt äratuntava
kaalutlusveaga, mis pidanuks tingima keskkonnakaitseloa väljastamata jätmise. Sellist
ilmselget äratuntavust ja asjakohast hoolsuspärasust tuleb hinnata keskmise valdkonnas
tegutseva eriteadmistega isiku perspektiivist.
Asjakohaseks näiteks võib siinkohal olla olukord, kus jäätmekäitluse õigusaktidest tulenevalt
on konkreetset tüüpi jäätmete käitlemine erandlikult võimalik range kontrolli all (nt
radioaktiivsete jäätmete käitlemine39), kuid käitleja saab loa jäätmete käitlemiseks õigusaktides
sätestatust leebematel tingimustel. Kui väljastatud luba võimaldab isikul rikkuda või kõrvale
kalduda imperatiivsest kohustusest käidelda radioaktiivseid jäätmeid kindlaksmääratud viisil,
millele ei kohaldu erandid, on teoreetiliselt mõeldav käsitleda seda ilmselge ja äratuntava
kaalutlusveana Samaväärne on olukord, kus jäätmekäitlejale väljastatakse ohtlike jäätmete
käitlemise luba, ent käitlejal puudub selleks ilmselgelt piisav ettevalmistus, ressursid ja
võimekus ning ta pole rakendanud riske maandavaid meetmeid, et käitlemistoiminguid ohutult
teha. Ilmne vastuolu keskkonnakaitseliste põhimõtetega tekiks ka näiteks juhul, kui isik saab
loa eksportida jäätmeid kõrvaldamise eesmärgil riikidesse, mis ei ole OECD liikmesriigid,
kuivõrd selline tegevus on EL määrusega keelatud40.
KarSi §-le 3512 tuginemiseks peavad olema täidetud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed
eeldused, st vajalik on tuvastada, kas isik on teadlik sellest, et keskkonnakaitseluba on saadud
ebaseadusliku teoga või on ilmselgelt ebaseaduslik. Lisaks välistab see säte üksnes isiku
võimaluse tugineda keskkonnakaitseloale kui teo ebaseaduslikkust välistavale asjaolule.
Tuvastamine, et keskkonnakaitseluba on saadud ebaseadusliku teoga või on ilmselgelt
ebaseaduslik ei tähenda veel karistusõiguslikku vastutust keskkonnavastase kuriteo eest.
Keskkonnavastase kuriteo eest järgneb vastutus vaid juhul, kui kohus on tuvastanud isiku
käitumises kõik keskkonnakuriteo koosseisu tunnused ja õigusvastasust või süüd välistavaid
asjaolusid ei esine.
Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse KarSi 20. peatüki (keskkonnavastased süüteod) struktuuri.
Peatükk jaotub edaspidi kaheks jaoks, millest esimene jagu sisaldab kahte keskkonnavastastele
kuritegudele kohalduvat üldsätet41 (§ 3511 ja 3512) ning teine jagu sisaldab konkreetseid
kuritegusid ja väärtegusid.
Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 asendatakse kehtivad juriidilise isiku karistusmäärad KarSi §-
des 352 ja 353 määraga 200 000 eurot. Karistuse ülemmäärade tõstmine on vajalik, et ühtlustada
juriidilise isiku karistused füüsilise isiku trahvimääradega ning võimaldada tõhusamalt
reageerida kõige tõsisematele rikkumistele.
Kehtivad juriidilistele isikutele keskkonnavastaste süütegude eest määratavad rahatrahvid on
märkimisväärselt madalad, jäädes alla ühe protsendi KarSi üldosas lubatud maksimaalsest,
s.o 400 000 eurost. Kuna karistusmäära valikul tuleb arvestada teo raskust, ei ole põhjendatud,
et füüsilise isiku puhul loetakse raskeimaks rikkumiseks 200 trahviühikut (mis moodustab
66,6% üldosa ülempiirist), kuid juriidilisele isikule rakendatakse üksnes 3200-eurost (§ 352 lg
39Radioaktiivsete jäätmete käitlemisele kohalduvad nõuded tulenevad muu hulgas kasutatud tuumakütuse ja
radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioonist, kiirgusseadusest ning mitmest Vabariigi
Valitsuse ja keskkonnaministri määrusest. 40 Keeld tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1157, mis käsitleb jäätmesaadetisi ning
millega muudetakse määrusi (EL) nr 1257/2013 ja (EL) 2020/1056 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr
1013/2006, artiklist 39. 41 Vt ka eelnõu § 1 punkt 7.
19
2) või 2000-eurost (§ 353 lg 3) maksimaalset karistust, mis on vaid vastavalt 0,8% või 0,5%
võimalikust ülemmäärast. Juriidilise isiku toimepandud väärtegu ei vähenda rikkumise raskust
ega vabanda väiksema karistuse ülemmäära valikut.
Lisaks füüsilise ja juriidilise isiku vastutussätete ühtlustamisele on oluline märkida, et
keskkonnavastaste süütegude peatüki juriidilise isiku väärteokaristusi ajakohastati viimati
seoses euro kasutusele võtmisega 2011. aastal ehk enam kui viisteist aastat tagasi. Seejuures on
juriidiliste isikute kasumid ja käibed aastatega suurenenud ja oluliselt muutunud Euroopa Liidu
õigusest tulenev karistuspoliitika, mis mõjutab otseselt Eesti väärteokaristuste süsteemi. Sellest
tulenevalt on vajalik karistuse ülemmäärade tõstmine, et reageerida eelkõige erandlikult
rasketele rikkumistele (näiteks tahtlikud ja korduvad rikkumised), võttes arvesse juriidilise
isiku majanduslikku seisundit ning Euroopa Liidu õigusest tulenevat rahatrahvide mõjususe,
proportsionaalsuse ja hoiatavuse nõudeid. Viimase abinõuna väärteo eest kohaldatav
karistusmäär peab olema selline, mis paneb juriidilise isiku järele mõtlema, kas tema
majandustegevusele on järjepidev õigusrikkumine vastuvõetav.
Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 täiendatakse KarSi §-e 356 ja 357 laiendatud konfiskeerimist
lubava sättega42.
Eelnõu § 1 punktidega 13 ja 14 täiendatakse KarSi §-dega 3571 ja 3581. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides n, o ja q sätestatud kuriteod.
Viidatud punktid sätestavad kriminaalkaristuse Euroopa Liidu tasandi kaitsealuste looma-,
linnu- ja taimeliikide isendite ja nende elupaikade kaitseks sätestatud keeldude või piirangute
rikkumise eest. Konkreetsed keelud ja piirangud seoses isenditega kauplemisega ja isendite või
elupaikade kahjustamisega tulenevad nõukogu määrusest nr 338/97 ning direktiividest
92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ43, mis on üle võetud looduskaitseseadusega.
Kehtiv õigus on viidatud Euroopa Liidu instrumentidega kooskõlas. Esiteks loetakse
LKSi § 4 lg 4 kohaselt kaitsealuseks liigiks nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D loetletud
liike. Teiseks loetakse LKSi § 4 lg 4 kohaselt kaitsealuseks liigiks looma-, taime- või seeneliigi
taksonoomilisi üksusi, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKSi
alusel. Sellest lähtuvalt on LKSi § 7 lg-te 1 ja 2 koosmõjus nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ
või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ rakendamiseks direktiivides
loetletud liigid ka looduskaitseseaduse alusel kaitse alla võetud.
Sõltuvalt liigist ja selle kaitsestaatusest sisaldab LKS keelde ja piiranguid nii liigi surmamise,
hävitamise, omamise, loodusest eemaldamise kui ka kaitsealuse liigiga kauplemise kohta.
Nende keeldude või piirangute rikkumise eest näeb LKSi vastutuse peatükk ette ka
väärteokaristused.
KarSi § 357 näeb ette vastutuse kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumist. Kuna
kaitstavad loodusobjektid on ka kaitsealused liigid (LKSi § 4 lg 1 punkti 3 ja § 4 lg 4), on selle
kuriteokoosseisu alla seni paigutunud ka eelviidatud Euroopa Liidu kaitsealuste loomade,
taimede ja nende elupaikade kaitse nõuete rikkumised, millega on kaasnenud oluline kahju
kaitstavale loodusobjektile.
2024. a direktiiviga langetati kaitsealuste liikide kahjustamise või nendega kauplemisega seotud
kriminaliseerimise lävendit – võrreldes 2008. a direktiiviga ei ole kuriteoks kvalifitseerumiseks
enam nõutav, et kahjustava teoga mõjutataks oluliselt liigi kaitsestaatust, st oleks tõendatud
42 Vt põhjenduste kohta p 3.1.4. 43 Punkt 1.3, seal loetletud ELi õigusaktid, nr-d 19–21.
20
kahju tekkimine. Piisab, kui tegu puudutab olulises koguses kaitsealuse liigi isendeid. Olulise
koguse tuvastamisel tuleb lähtuda eelnõukohase seadusega lisatavast KarSi § 3511 lg-st 3 ning
vajadusel valdkondlikest eriseadustest (nt LKS). Kuivõrd 2024. a direktiiv seab Euroopa Liidu
kaitse all olevate liikide kahjustamise järelmiks madalamal lävendil põhineva
kriminaalvastutuse (st eeldamata liigi kaitsestaatuse halvenemist või KarS § 357 kohast olulist
kahju), ei sobitu direktiiviga kehtestatavad kuriteod enam KarSi § 357 lg 1 koosseisu. Et
säilitada § 357 lg 1 algne kohaldamisala muudeks (st § 3571 alla mitte kuuluvateks) juhtudeks
ja ühtlasi täita direktiivist tulenev nõue lisada kvalifitseeritud koosseisud ja vastutus
ettevaatamatusest toime pandud kuriteo eest, on põhjendatud täiendada karistusseadustikku
eraldiseisvate koosseisudega §-des 3571 ja § 3581.
KarSi § 3571 lg-ga 1 lisatakse Eesti õigusesse 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis n sätestatud
kuritegu. Võrreldes 2008. a direktiiviga on lisaks isendite hävitamisele, äravõtmisele ja
omamisele karistatavate tegevuste hulka lisatud ka müük või müügiks pakkumine. 2024. a
direktiiviga täpsustati kaitstavate isendite loendit, lisandusid direktiivi 2009/147/EÜ artikli 1
alusel kaitstavad linnud, 92/43/EMÜ lisas IV nimetatud looma- ja taimeliigid ning need
92/43/EMÜ V lisas nimetatud liigid, kelle suhtes kohaldatakse IV lisa liikidega võrreldes
samaväärseid kaitsemeetmeid.
V lisa käsitleb liike, mille kaitset ja kasutamist võivad liikmesriigid ise reguleerida. Eestis
esinevad praegu teadaolevalt järgmised V lisas nimetatud liigid:
taimed ja seened: turbasamblad, kollad, harilik valvik;
selgrootud: jõevähk, apteegikaan, ebapärlikarp;
kalad: vinträim, tõugjas, rääbis, siig, jõesilm, lõhe, harjus;
kahepaiksed: järvekonn, rohukonn;
imetajad: hunt, kobras, hallhüljes, valgejänes, ilves, metsnugis, tuhkur, viigerhüljes,
šaakal.
Enamik nimetatutest ei ole Eestis range kaitse all, kuid nende kasutamist reguleeritakse liikide
soodsa seisundi tagamiseks eelkõige jahi- ja püügipiirangute kaudu. Jahipidamise piirangud
kehtivad näiteks hundile, ilvesele, kobrastele ja valgejänestele ning püügipiirangud jõevähile,
jõesilmale ja harjusele. Taimi kaitstakse ka elupaiga kaitse nõuete kaudu – näiteks
turbasammalde elupaikades lubatakse turvast kaevandada piirangutega.
LKSi § 10 lõigetes 3 ja 4 viidatud määruste alusel on mitmed V lisa liikidest nende ohustatuse
tõttu kantud kaitsekategooriatesse, mille suhtes kehtivad rangemad kaitsenormid – nt
ebapärlikarp (I kaitsekategooria), apteegikaan (II kaitsekategooria), rohukonn (III
kaitsekategooria), viigerhüljes (II kaitsekategooria) ning harilik valvik (III kaitsekategooria).
Koldadest on II kaitsekategoorias harilik sookold ja III kaitsekategoorias mets-vareskold,
nõmm-vareskold, harilik ungrukold ja karukold. Turbasammaldest on III kaitsekategoorias
Lindbergi turbasammal, loigu-turbasammal, viierealine turbasammal ja Wulfi turbasammal.
KarSi § 3571 lg 1 koosseis on täidetud, kui olulises koguses isendite suhtes on rikutud LKSis
sisalduvat kaitsenormi olukorras, kus seda ei õigusta seaduses ette nähtud erand:
- paragrahvi 55 lg 1 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi tahtlik surmamine, välja
arvatud eutanaasia eesmärgil ja § 55 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud erandjuhtudel;
21
- paragrahvi 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine44 ja
tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, v.a
seaduses sätestatud erandjuhtudel;
- paragrahvi 55 lg 7 kohaselt on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente
kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine;
- paragrahvi 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas;
- paragrahvi 56 lg-te 2 ja 21 alusel on keelatud tehingud, sealhulgas müük ja müügiks
pakkumine45, nii I–III kaitsekategooria isendite kui ka nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
IV lisas nimetatud looma- ja taimeliikide isenditega (välja arvatud nende
tehistingimustes kasvatatud järglastega);
- paragrahvi 58 lg 4 alusel on keelatud 92/43/EMÜ IV lisas nimetatud loomade ja taimede
loodusest eemaldamine (sh pidamine ja kasvatamine),46 välja arvatud seaduses
sätestatud erandjuhtudel.
KarSi § 3571 lg-ga 2 lisatakse KarSi 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis o nimetatud kuritegu.
2024. a direktiiviga täpsustati kaitstavate isendite loetelu. 2008. a direktiivi alusel oli karistatav
vaid nõukogu määruse 338/97 lisades A ja B loetletud liikide isenditega kauplemine, kuid 2024.
a direktiiv hõlmab impordiga seotud rikkumise all ka lisas C loetletud liike.
KarSi § 3571 lg 2 koosseis on täidetud, kui olulises koguses isendite suhtes on rikutud LKSis
sisalduvat kaitsenormi. Kauplemine on defineeritud nõukogu määruse 338/97 art 2 punktis u.
Kaitsenormiks on LKSi § 59 lg 1, mille kohaselt on nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D
nimetatud liikide isenditega tehtavad tehingud ja toimingud (sisse- ja väljavedu, taasväljavedu
ja läbivedu, tulu saamise eesmärgil omandamine, üldsusele näitamine, kasutamine ja müümine,
müügiks pakkumine, müügiks hoidmine ning müügiks vedamine) lubatud määruses sätestatud
tingimustel. Üksikute liikide puhul tuleb arvestada ka määrusest rangemate riigisiseste
meetmetega (LKS § 59 lg 3 p 2).
KarSi § 3571 lg-ga 3 lisatakse KarSi 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis q sätestatud kuritegu.
Kuriteo koosseisuline tunnus elupaik kaitsealal on defineeritud direktiivi art 2 lg 2 punktis b.
Selle kohaselt on elupaik kaitsealal liigi elupaik, mille ala on direktiiv 2009/147/EÜ art 4 lg 1
või 2 kohaselt liigitatud erikaitsealaks, või looduslik elupaik või liigi elupaik, mille ala on
vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ art 4 lg-le 4 käsitatav erikaitsealana või mille ala on vastavalt
direktiivi 92/43/EMÜ art 4 lg-le 2 loetletud ühenduse tähtsusega alana. Need alad vastavad
Natura 2000 võrgustiku alade määratlusele LKSi § 69 lg-tes 1 ja 2. Lisaks elupaikade kaitsele
on 2024. a direktiiviga eraldi rõhutatud selliste nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisa punktis a
loetletud loomaliikide kaitset, kes neil kaitsealadel paiknevad.
KarSi § 3571 lg 3 koosseis on täidetud, kui kaitstava ala või üksikobjekti seisundit on olulisel
määral kahjustatud või kui häiritakse oluliselt seal paiknevat, direktiivi 92/43/EMÜ II lisa
punktis a nimetatud loomaliigi isendit, rikkudes seeläbi LKS kaitsenorme. Nii Natura 2000
võrgustiku alade nimekirja47 kuuluvate kui ka võrgustikku mittekuuluvate kaitsealade,
hoiualade, püsielupaikade ja looduse üksikobjektide kaitse-eesmärgid ja piirangute ulatus
tuleneb nende definitsioonist (LKS § 4 lg-d 2, 3, 5 ja 6). LKSi §-d 14–20 sätestavad
kaitsealades, hoiualades, püsielupaikades ja kaitstava looduse üksikobjektide kaitsevööndites
44 Direktiivi art 3 lg 2 punkti n mõttes käsitatav „äravõtmise“ ja/või „omamisena“. 45 LKS § 56 lg 1. 46 Direktiivi art 3 lg 2 punkti n mõttes käsitatav „äravõtmise“ ja/või „omamisena“. 47 https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv
22
tegutsemise üldised tingimused. Kaitsealade suhtes kehtestatud konkreetsemad
tegutsemispiirangud sisalduvad LKSi §-des 26–31, hoiualade suhtes §-s 32, püsielupaikade
suhtes §-des 50–512 ja looduse üksikobjektide suhtes §-s 68. Alade kaitset täpsustavad ka
LKSi § 10 lg-te 1, 2 ja 6 ja § 12 lg 1 alusel kehtestatavad kaitse-eeskirjad. Olulise häirimise
mõiste tuleb samuti sisustada läbi LKSi, võttes eelkõige aluseks LKS § 32 lg 2 ja § 55 lg-d 6,
ja 61.
Lõikes 4 sätestatakse ökotsiidi48 kvalifitseeritud koosseis, lõikes 5 juriidilise isiku vastutus49 ja
lõikega 6 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus50.
KarSi § 3571 on erinormiks § 357 suhtes. Kui § 3571 lõigetes 1–3 sätestatud kuritegudega
põhjustatakse kaitsealusele liigile ka oluline kahju § 357 lg 1 mõttes, kvalifitseeritakse tegu
tervikuna § 357 lg 1 järgi (KarS § 63 lg 1). KarSi § 357 järgi mõistetav karistus on selle võrra
ka kõrgema ülemmääraga (kuni viieaastane vangistus).
KarSi § 3581 lg-tes 1–3 sätestatakse sama rikkumisega seotud kuriteo eest vastutus
ettevaatamatuse korral ja lõikes 4 juriidilise isiku vastutus51.
Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse KarSi §-i 361 laiendatud konfiskeerimist lubava sättega52.
Eelnõu § 1 punktiga 16 asendatakse kehtiv KarSi §-i 362 lg 2 juriidilise isiku karistusmäär
määraga 400 000 eurot. Karistusmäära tõstmisega viiakse juriidilise isiku rahatrahv sama teo
eest füüsilisele isikule ettenähtuga ühele tasemele ning võimaldatakse tõhusamalt reageerida
kõige tõsisematele rikkumistele.53
Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse KarSi §-i 363 laiendatud konfiskeerimist lubava sättega54.
Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse KarSi §-ga 3631. Sättega võetakse üle 2024. a direktiivi
art 3 lg 2 punktis e nimetatud teo kriminaliseerimise kohustus. Art 3 lg 2 punktis e sätestatud
kuritegu puudutab olukordi, kus kindlates tegevusvaldkondades viiakse tegevus-, arendus- jm
projekte ellu ilma selleks nõutava tegevusloata, kui selline nõue tuleneb Euroopa Liidu
õigusaktidest, ja kui sellega on põhjustatud oluline kahju või selle oht keskkonnale.
Projekti mõistet tuleb tõlgendada kitsalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/9255
(nn keskkonnamõju hindamise direktiivi, edaspidi KMH direktiiv) art 1 lg 2 p a tähenduses.
Selle alla kuuluvad:
1) ehitiste või muude käitiste püstitamine või kavade teostamine või
2) muu sekkumine looduskeskkonda ja maastikku, kaasa arvatud maavarade
kaevandamine.
Kindlate tegevusvaldkondade all mõeldakse KMH direktiivi art 4 lg-tes 1 ja 2 viidatud ning
KMH direktiivi lisades I ja II loetletud projektide kategooriaid. Nende hulka kuuluvad näiteks
naftatöötlusettevõtete või suuremahuliste keemiatööstusrajatiste rajamine, kaevandustööd,
põllumajandustegevused nagu intensiivkarjakasvatuse rajatised, kuivendus- ja
48 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 49 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 50 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 51 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 52 Vt põhjenduste kohta p 3.1.4. 53 Vt käesoleva seletuskirja § 1 punktide 9 ja 10 põhjendusi. 54 Vt põhjenduste kohta p 3.1.4. 55 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 7.
23
niisutusprojektid, metsastamine või metsade raadamine maakasutusviisi muutmise eesmärgil.
KMH direktiivi lisades loetletud projektide kategooriad vastavad ka keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 toodud olulise keskkonnamõjuga
loetelule. Samuti on need projektide kategooriad hõlmatud KeHJS § 6 lg-te 2 ja 4 alusel antud
keskkonnaministri määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“56 §-des 2–15 sätestatud olulise
keskkonnamõjuga tegevusvaldkondadega.
Kuivõrd kommenteeritav 2024. a direktiivi kuriteokoosseis viitab arendusloale KMH direktiivi
kontekstis, tuleb seda KMH direktiivi art 1 lõike 2 punkti c tähenduses mõista teostusloana ehk
pädeva asutuse või pädevate asutuste otsusena, mis annab arendajale õiguse projekti teostada.
Teostusluba on omakorda KeHJSi § 7 tähenduses tegevusluba. Keskkonnamõjude hindamise
protsess on nii KMH direktiivi kui ka KeHJS tähenduses üles ehitatud tegevusloale, milleks on
ehitusluba, hoonestusluba, ehitise kasutusluba, keskkonna- või keskkonnakompleksluba, või
muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument (KehJS § 7).
Kui planeeritav tegevus vastab olulise keskkonnamõjuga või selle potentsiaaliga tegevusele, on
selleks nõutav tegevusluba, mida menetletakse KeHJSis ettenähtud korras.
Keskkonnavaldkonnas on tegevusload üldjuhul keskkonnakaitseload (KeÜS § 40).
Keskkonnakaitseloata tegutsemise või selle tingimuste rikkumise puhuks on kehtestatud
mitmeid väärteokoosseise eriseadustes (nt MaaPS § 114 ja § 117, KiS § 117, JäätS § 1201, EhS
§ 138, VeeS § 257 jne). KarSi § 363 näeb keskkonnakaitseloata tegutsemise või loanõuete
rikkumise eest ette kriminaalvastutuse, kui selle käigus põhjustatakse oht inimese elule või
tervisele või olulise kahju oht keskkonnale.
Paragrahv 3631 on erinorm § 363 suhtes, kuivõrd 2024. a direktiivist tulenevalt on § 3631
koosseisutunnuste tasandil kaks erisust §-st 363: olulise keskkonnamõjuga valdkonna nõue
ning tegevusloa nõue (KehJS § 7), ning ka erisus sanktsiooni ülemmääras (kuni viieaastane
vangistus). Säilitamaks § 363 lg 1 kohaldamisala ja madalamat sanktsioonimäära juhtudeks,
kus keskkonnakaitseluba on väljastatud mitteolulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkonnas
tegutsemiseks, ja arvestades, et põhideliktile tuleb lisada ka ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,
on põhjendatud luua eraldi paragrahv 3631.
Paragrahvi 3631 lg 1 koosseis on täidetud, kui olulise keskkonnamõjuga valdkonnas alustatakse
tegevust selleks nõutavat tegevusluba taotlemata, enne tegevusloa saamist või loanõudeid
rikkudes, mis ühtlasi põhjustab kuriteokoosseisus nimetatud tagajärje. Loanõuete rikkumine
võib seisneda nii tegevusloast tulenevate nõuete või tingimuste rikkumises, kui ka oma tegevuse
muutmises või laiendamises selliselt, et sellega ületatakse esialgse loaga ettenähtud piire ning
mille tarvis pole taotletud uut tegevusluba või esialgse loa muutmist. Lõikes 2 kehtestatakse
ökotsiidi57 kvalifitseeritud koosseis, lõikes 3 kehtestatakse juriidilise isiku vastutus,58 lõigetega
4 ja 5 defineeritakse selguse ja määratletuse põhimõtte huvides olulise keskkonnamõjuga või
selle potentsiaaliga valdkonnad vastavalt KehJSile ja lõikes 6 nähakse ette laiendatud
konfiskeerimise kohaldamise võimalus59.
Eelnõu § 1 punktidega 19–24 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 364. Sättega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides a, b ja i sätestatud kuriteod.
56 RT I, 27.03.2024, 9. 57 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 58 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 59 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4.
24
Art 3 lg 2 punktis a sätestatud kuritegu seisneb keskkonna saastamises ainete, materjali,
energia või kiirguse keskkonda laskmise mõjul, s.t õhku, pinnasesse või vette heitmise või
juhtimise teel, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht
või oluline kahju või selle oht keskkonnale. Art 3 lg 2 punktis b sätestatud kuritegu on seotud
keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes sellise toote turule
laskmisega, mille kasutamine enam kui ühe inimese poolt põhjustab keskkonna saastamise, s.o
ainete, materjali, energia või ioniseeriva kiirguse laskmise õhku, pinnasesse või vette, ja kui
sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju
või selle oht keskkonnale.
Tulenevalt 2024. a direktiivi sõnastusest lisatakse õigusselguse huvides lg-sse 1 materjal ja
ioniseeriv kiirgus, mis võivad olla keskkonna saastamise vahendiks. Koosseisuga kaitstavate
objektide hulka lisatakse ka ökosüsteem,60 mis võib kuriteo toimepanemise tagajärjena
kahjustatud saada.
Seni on § 364 lg 1 koosseisus olnud kaks alternatiivset tagajärge – oht inimese elule või tervisele
või olulise kahju oht loetletud keskkonnaelementidele. Tagajärje põhjustamist ehk olulise või
suure kahju tekkimist keskkonnaelementidele on seni käsitatud kvalifitseeritud koosseisuna
§ 364 lg 2 või 21 alusel. 2024. a direktiivi kohaselt peavad nii ohudelikt kui ka tagajärjedelikt
aga olema karistatavad sama range karistusega, s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega.
Sellest tulenevalt ei ole kehtiva § 364 lg 1, 2 ja 21 sanktsioonimäärad direktiivi nõuetega
kooskõlas ja neid tuleb muuta. Kuivõrd olulise kahju põhjustamine on eelnõuga kavandatava
seaduse kohaselt § 364 lg 1 koosseisupärane tagajärg, täidab lg 1 koosseisu ka tagajärjena suure
kahju põhjustamine (lg 21). Seega muutuvad § 364 lg-d 2 ja 21 tarbetuks ning tunnistatakse
eelnõuga kehtetuks. Samas tuleb süü suuruse hindamisel eristada seda, kas tagajärjena on
ilmnenud oluline või suur kahju, kuna süü suurus on aluseks karistuse mõistmisel.
Tulenevalt 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis b nimetatud kuriteokoosseisust täiendatakse
§ 364 ka uue lõikega 11, mis on erinormiks lg 1 suhtes. Lõikes 11 kirjeldatud tegu seisneb sellise
toote turule laskmises, mida on keskkonnakaitselistel kaalutlustel keelatud turule lasta või mis
ei vasta tootele kohalduvatele keskkonnaalastele nõuetele (nt kehtestatud piirväärtuste või
parameetrite ületamine). Kuriteokoosseisu realiseerumiseks peab § 364 lõikes 1 nimetatud oht
inimese elule või tervisele, oluline kahju või olulise kahju oht keskkonnaelementidele tekkima
toote mitme inimese poolse kasutamise tagajärjel läbi selle, et toote kasutamise käigus
juhitakse, heidetakse või viiakse keskkonda aine, energia, materjal või ioniseeriv kiirgus. 2024.
a direktiivi kohaselt peab tegu olema karistatav minimaalselt kuni viieaastase vangistusega,
kuid analoogselt lg-s 1 nimetatud koosseisule sätestatakse lisaks vangistusele alternatiivse
sanktsioonina ka rahaline karistus.
Koosseisupärane tegu § 364 lg 11 mõttes võib seisneda näiteks saasteainetele kehtestatud
piirangute rikkumises. Näiteks laseb tootja turule värvi, mis kasutamisel eraldab lubatust
rohkem kahjulikke aineid61 või lastakse turule tahkekütusekatlad, mis ei vasta ökodisaini
nõuetele, sest katelde kasutamisel tekib heide, mis ületab tolmule (PM) ja lämmastikoksiididele
60 Käesoleva seletuskirja p 3.1.1. 61 Nõuded vastavalt keskkonnaministri 14.10.2016 määrusele nr 36 „Lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate
värvide ja muude pinnakattevahendite, välja arvatud aerosoolide, ning sõidukite väljaspool tootmisseadeldisi
kasutatavate viimistlusmaterjalide alaliigid, lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtused ning
piirväärtustele vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid“ koos lisadega.
25
(NOx) seatud piirnorme62. Samuti võib koosseisupärane tegu seisneda kütuse kvaliteedile ja
koostisele kehtestatud nõuete rikkumises või piirväärtuste ületamises63 või mootorsõidukitele
mõeldud ja üldtingimustel keelatud katkestusseadme (nn defeat devices) turule laskmises64.
Art 3 lg 2 punktis i sätestatud kuritegu on seotud saasteainete merreheitmisega laevadelt, kui
sellega rikutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis nr 2005/35/EÜ65 kehtestatud
nõudeid, kui sellega on põhjustatud vee kvaliteedi halvenemise või merekeskkonna
kahjustamise oht või kahju vee kvaliteedile või merekeskkonnale. See rikkumine tuleb
kvalifitseerida KarSi § 364 järgi, ettevaatamatusest toime panduna aga § 365 järgi. Kui laevalt
on saasteaineid merre heidetud süstemaatiliselt, tulevad kohaldamisele KarSi §-des 3651 ja 3652
sätestatud koosseisud.
Lõigetes 22 ja 23 sätestatakse vastutus kvalifitseeritud koosseisude eest, milleks on ökotsiid ja
ettevaatamatusest surma põhjustamine,66 lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse67 kooskõlas
2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette
nähtud koosseisude puhul laiendatud konfiskeerimist68.
Eelnõu § 1 punktidega 25–29 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 365. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides a, b ja i kirjeldatud
ettevaatamatusdeliktid69.
Sarnaselt § 364 muudatustega lisatakse § 365 lg-sse 1 materjal ja ioniseeriv kiirgus, mis võivad
olla keskkonna saastamise vahendiks. Koosseisuga kaitstavate õigushüvede hulka lisatakse ka
ökosüsteem70.
Seni on § 365 lg 1 koosseisu moodustanud alternatiivsed ohudeliktid – oht inimese elule või
tervisele või olulise kahju oht koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Tagajärje
põhjustamist, st olulise või suure kahju põhjustamist keskkonnale on seni käsitatud raskema
tagajärjena ning kvalifitseeritud vastavalt § 365 lg 11 või 12 järgi. 2024. a direktiiv näeb ette
sama minimaalse vangistuse ülemmäära nii ohudeliktide kui ka tagajärjedeliktide eest
karistamiseks. Eelnõuga kavandatava muudatusega koondatakse nii tagajärjedeliktid kui ka
ohudeliktid ühte lõikesse. Lisaks ühtlustatakse lõigete 1 kuni 12 sanktsioonimäärad selliselt,
et lg-s 1 sätestatud rahalisi karistusi täiendatakse kuni kolmeaastase vangistusega.
Paragrahvi 365 lg-d 11 ja 12 muutuvad tarbetuks ning tunnistatakse kehtetuks. Edaspidi piisab
lõike 1 koosseisus nimetatud keskkonnaelementidele olulise kahju ohu tekitamisest. Samas
eristatakse toimepanija süü suuruse hindamisel olulise või suure kahju tekitamist, mida
arvestatakse karistuse mõistmisel.
62 Nõuded vastavalt komisjoni 28. aprilli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1189, millega rakendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses tahkekütusekatelde ökodisaini nõuetega (ELT L 193,
21.07.2015, lk 100–114) art 3 punktile 2. 63 Nõuded vastavalt keskkonnaministri 20.12.2016 määrusele nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad
keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste
keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste
kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika“ koos lisadega. 64 Nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määruse nr 715/2007, mis käsitleb
mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega
ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171 29.06.2007, lk 1–16) artiklile 5. 65 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 11. 66 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 67 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 68 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 69 Käesoleva seletuskirja p 3.1. 70 Käesoleva seletuskirja p 3.1.1.
26
Paragrahvi täiendatakse uue lõikega 13, mis kehtestab § 364 lg-s 11 sätestatud kuriteoga sarnase
koosseisu ning on erinorm § 365 lg 1 suhtes71. Analoogselt põhikoosseisuga (§ 365 lg 1)
kehtestatakse alternatiivsete sanktsioonidena nii rahaline karistus kui ka vangistus.
Lõikega 14 nähakse ette surma põhjustamisega kvalifitseeritud koosseis,72 lõige 2 sätestab
juriidilise isiku vastutuse73 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on
võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude puhul laiendatud konfiskeerimist74.
Eelnõu § 1 punktiga 30 asendatakse kehtiv KarSi §-i 366 lg 2 juriidilise isiku karistusmäär
määraga 100 000 eurot. Karistusmäära tõstmisega viiakse juriidilise isiku rahatrahv sama teo
eest füüsilisele isikule ettenähtuga samale tasemele ning võimaldatakse tõhusamalt reageerida
kõige tõsisematele rikkumistele.
Eelnõu § 1 punktidega 31–36 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 367. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides c, d, f ja h sätestatud kuriteod.
KarSi § 367 koosseisu täpsustatakse sõnaga käitlemise. Tegemist on keelelise ebatäpsuse
parandamisega, millele on viidatud ka karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes:
„1.1.2015 jõustunud grammatiliselt ebaõnnestunud muudatuse (RT I, 12.7.2014, 1) tulemusena
näeb kommenteeritava sätte tekst esimese alternatiivina ette „kemikaalide [---] nõuete
rikkumise“ (varem: „kemikaalide [---] käitlemise nõuete rikkumine“). /…/ koosseisupärane
pole mitte igasugune „kemikaalide nõuete rikkumine“, vaid üksnes kemikaalide käitlemise
nõuete rikkumine.“
Tulenevalt 2024. a direktiivist lisatakse § 367 lg 1 kaitsealasse ökosüsteem75. Tehakse teinegi
kehtiva seaduse keeleline muudatus, asendades mitmuses inimeste ainsuses vormiga inimese.
Paragrahvi 367 lg 1 koosseisus seni sisaldunud inimeste viitab kindlaksmääramata hulga
inimeste tervise või elu ohustamisele, mis ei ole aga olnud seadusandja eesmärk. Sarnaselt ka
mitme teise keskkonnavastaste kuriteoga, tuleb § 367 lg 1 koosseis lugeda täidetuks juba siis,
kui ohustatud on vähemalt ühe inimese elu või tervist.
Art 3 lg 2 punktis c sätestatud kuritegu on seotud teatud kemikaalide, taimekaitsevahendite ja
biotsiidide tootmise, turule laskmise, kättesaadavaks tegemise, eksportimise või kasutamise
nõuete rikkumisega, kui sellega on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või
selle oht või oluline kahju või selle oht keskkonnale. Art 3 lg 2 punktis d sätestatud kuritegu
on seotud elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete
tootmise, kasutamise, ladustamise, importimise ja eksportimise nõuete rikkumisega, kui sellega
on põhjustatud inimese surm või raske tervisekahjustus või selle oht või oluline kahju või selle
oht keskkonnale.
Konkreetsed kemikaalide, taimekaitsevahendite, biotsiidide ja elavhõbeda käitlemise nõuded
tulenevad kuuest ELi määrusest76:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006 (nn REACHi määrus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite määrus):
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 528/2012 (biotsiidide määrus);
71 Vt ka põhjendused § 364 lg 11 kohta eespool. 72 Punkt 3.1.2. 73 Punkt 3.1.3. 74 Punkt 3.1.4. 75 Punkt 3.1.1. 76 Punkt 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 1–6.
27
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1272/2008 (nn CLP-määrus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2019/1021 (nn „POS“77 määrus);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2017/852 (elavhõbeda määrus).
Need otsekohalduvad määrused moodustavad olulise osa kemikaalide käitlemist reguleerivast
ELi raamistikust. Määruste erinevaid rakendussätteid sisaldavad nii kemikaaliseadus ( KemS),
biotsiidiseadus (BS), taimekaitseseadus (TaimKS), tööstusheite seadus (THS) kui ka JäätS.
KemS § 3 lõike 1 järgi on kemikaal aine või segu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr
1907/2006 (REACH) tähenduses. KemS § 3 lg 3 kohaselt loetakse kemikaali käitlemiseks nii
selle valmistamist, tootmist, töötlemist, pakendamist, hoidmist, vedamist, kättesaadavaks
tegemist kui ka kemikaaliga seonduvat muud tegevust. KemSi § 2 lg 1 kohaselt kohalduvad
kemikaalile ja seda sisaldavale tootele ning nende käitlemisele lisaks KemSile ka ELi
õigusaktid, välislepingud ja muud seadused.
Elavhõbeda ja elavhõbedaühendid on nimetatud REACH määruse XVII lisas, mistõttu on
elavhõbe ja elavhõbeda ühendid KemS § 3 lg 1 mõttes kemikaalid. Seega kohalduvad ka
elavhõbeda ja selle ühendite REACH määrusest tulenevad nõuded. Sellest tulenevalt
kvalifitseeritakse ka elavhõbeda, elavhõbeda ühendite ja -segude või elavhõbedat sisaldavate
toodete käitlemise nõuete rikkumine kemikaalide käitlemise rikkumiseks KarS § 367 lg 1
alusel.
Kehtiv KarSi § 367 lg 1 on olemuselt alternatiivne ohudelikt. Karistamiseks piisab ohu
loomisest inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu loomisest koosseisus loetletud
keskkonnaelementidele. Tegelikku kahjuliku tagajärje tekkimist (nt oluline kahju
keskkonnaelementidele) seni KarSi § 367 lg-ga 1 või mõne muu eraldi lõikega selle koosseisu
juures nimetatud ei ole. 2024. a direktiivi kohaselt tuleb ühesuguse vangistuse ülemmääraga,
s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega karistada nii ohu põhjustamist inimese elule või
tervisele kui ka olulise kahju või olulise kahju ohu põhjustamist keskkonnaelementidele. Seega
täpsustatakse lg-s 1 kirjeldatud koosseisu olulise kahju põhjustamisega. Samuti tõstetakse selle
kuriteo karistuse ülemmäära seniselt kolmeaastaselt vangistuselt viieaastase vangistuseni.
Art 3 lg 2 punktis f sätestatud kuritegu on seotud jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete
kogumise, vedamise või käitlemise, nende protsesside järelevalve ning ladustamiskohtade
järelhoolduse nõuete rikkumisega. Jäätmekäitluse ja muude toimingute nõuded tulenevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist nr 2008/98/EÜ78, millele vastavad sätted
sisalduvad jäätmeseaduses. Punktis f kirjeldatud tegevused ühtivad JäätSi § 11 lg-s 1 ja §-s 13
kirjeldatuga. 2024. a direktiivi koosseisuga on hõlmatud ka edasimüüjate ja vahendajate
tegevus (JäätS §§ 101–102).
Kavandatava § 367 lõikega 11 nähakse ette kommenteeritava sätte esimese lõike suhtes erinorm,
mille puhul piisab olulises koguses ohtlike jäätmehoolduse nõuete rikkumisel vastutuse
eeldusena abstraktse ohu loomisest. Lõike 1 järgi on vastutuse eelduseks konkreetse ohu
põhjustamine inimese elule või tervisele või koosseisus loetletud keskkonnaelementidele.
Lõike 11 lisamisega täidetakse 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkti f alapunktis i kirjeldatud teo
kriminaliseerimise nõue. Direktiivi põhjenduse 18 kohaselt võib jäätmete õigusvastane
kogumine, vedu ja käitlemine ning järelevalve puudumine selliste toimingute ja
lõppladustamiskohtade järelhoolduse üle avaldada keskkonnale ja inimeste tervisele äärmiselt
negatiivset mõju ja ohtlikke tagajärgi. Selliseid tagajärgi võivad põhjustada rikkumised, mis on
77 Püsivad orgaanilised saasteained. https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-
kemikaalid/kemikaalid. 78 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 8.
28
seotud ravimitest või narkootilistest ainetest tulenevate kahjulike jäätmetega, sealhulgas
narkootiliste ainete tootmiseks kasutatavate koostisainete, kemikaalide, happeid või aluseid
sisaldavate jäätmete või toksiine, raskemetalle, naftat või rasva sisaldavate jäätmete, elektri- ja
elektroonikaseadmete romude, kasutuselt kõrvaldatud sõidukite või plastijäätmetega.
Tulenevalt ohtlike jäätmete üldisest ohtlikkusest inimesele ja keskkonnale on põhjendatud
karistada juba olulises koguses ohtlike jäätmete nõuete rikkumise eest, st tegeliku ohu
olemasolu ja ohtliku olukorra tekkimist pole tarvis tõendada.
Olulise koguse mõiste sisustamisel tuleb lähtuda eelkõige §-s 3511 nimetatud kriteeriumitest79
ning vastavast eriseadusest (JäätS). 2024. a direktiivi kohaselt peab tegu olema karistatav
minimaalselt viieaastase vangistusega, kuid analoogselt põhikoosseisuga (lg 1) kehtestatakse
vangistuse alternatiivse sanktsioonina ka rahaline karistus.
Art 3 lg 2 punktis h sätestatud kuritegu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr
1257/201380 nõudeid rikkuva laevade ringlusse võtmisega. Täpsemalt peab vastuolu tulenema
viidatud määruse art 6 lg 2 punktis a sätestatud tingimuste rikkumisest. Viidatud punkt sätestab,
et laevaomanikud peavad tagama, et ringlusse võtmiseks määratud laevad võetakse ringlusse
üksnes sellises laevade ringlussevõtu kohas, mis on kantud Euroopa loetellu. Ohtlikeks
jäätmeteks loetavate laevade puhul, mis asuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluval alal ja
mis eksporditi liidust, tehakse seda ainult nendes Euroopa loetellu kantud kohtades, mis asuvad
Baseli konventsiooni VII lisas loetletud riikides. Sertifitseeritud laevade käitlejad, kes vastavad
eespool kirjeldatud nõuetele, on nimetatud komisjoni 19. detsembri 2016. aasta
rakendusotsuses nr 2016/2323, millega kehtestatakse laevade ringlussevõtu kohtade Euroopa
loetelu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1257/2013 laevade
ringlussevõtu kohta (ELT L 345, 20.12.2016, lk 119-128).
2024. a direktiivi mõistes on punktis h nimetatud kuriteo toimepanijaks laevaomanik, s.t
määruse nr 1257/2013 art 3 lg 1 p 14 kohaselt laeva omanikuna registreeritud füüsiline või
juriidiline isik, sealhulgas selline füüsiline või juriidiline isik, kelle omanduses on laev piiratud
aja jooksul kuni laeva müümiseni või üleandmiseni laevade ringlussevõtu kohale, või
registreeringu puudumisel see füüsiline või juriidiline isik, kes laeva omab, või muu
organisatsioon või isik, näiteks juht või laevapereta prahtija, kes on laevaomanikult üle võtnud
vastutuse laeva käitamise eest, samuti juriidiline isik, kes käitab riigi omandis olevat laeva.
Kehtiva õiguse kohaselt liigitub 2024. a direktiivi punktis h nimetatud tegu KarSi § 367 lg-s 1
kirjeldatud kuriteo alla. JäätSi § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse jäätmeks ka kinnistatud laev,
mille valdaja kavatseb või on kohustatud ära viskama, s.t kasutuselt kõrvaldama. JäätSi § 9
kohaselt loetakse jäätmevaldajaks jäätmetekitajat või muud isikut, kelle valduses on jäätmed
(laev) ning kes on § 28 lg 1 alusel kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid (laeva)
vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
JäätSi § 11 lg 1 ja § 13 kohaselt loetakse jäätmehoolduseks jäätmekäitlust, sealhulgas jäätmete
(sh laeva) kogumist, vedamist ja kõrvaldamist. JäätSi § 15 lg 1 kohaselt loetakse
jäätmekäitlustoiminguks ka jäätmete (sh laeva) taaskasutamist. Sama sätte lg 4 järgi on
ringlussevõtt jäätmete – sh laeva – taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid
töödeldakse tooteks, materjaliks või aineks, et kasutada neid nende esialgsel või muul
eesmärgil.
79 Kõnesoleva eelnõu § 1 punkt 7. 80 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 10.
29
Paragrahvi 367 lõigetega 21 ja 22 nähakse ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma
põhjustamise kvalifitseeritud koosseisud,81 lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse82
kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel on võimalik kohaldada kõigi
sättes ette nähtud koosseisude suhtes laiendatud konfiskeerimist83.
Eelnõu § 1 punktidega 37–41 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 368. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides c, d, f ja h sätestatud
ettevaatamatusdeliktid.
Paragrahvis tehakse §-ga 367 sarnased muudatused84:
1. likvideeritakse keelelised ebatäpsused – sõna kemikaalide täiendatakse sõnaga
käitlemise ja sõna inimeste asendatakse sõnaga inimese;
2. koosseisu kaitsealasse lisatakse ökosüsteem;
3. sätet täiendatakse elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -segude või elavhõbedat
sisaldavate toodete käitlemise nõuete rikkumise teoalternatiividega;
4. alternatiivse koosseisupärase tagajärjena lisatakse olulise kahju tekkimine;
5. erinormina sätestatakse eraldi lõikes olulises koguses ohtlike jäätmete jäätmehoolduse
nõuete rikkumine ettevaatamatusest (kavandatud § 368 lg 11).
Lõikes 12 nähakse ette surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis,85 lõige 2 sätestab
juriidilise isiku vastutuse86 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on
võimalik kohaldada lõikes 12 ette nähtud koosseisu suhtes laiendatud konfiskeerimist87.
Eelnõu § 1 punktidega 42–45 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3681. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis g sätestatud kuriteod.
Art 3 lg 2 punktis g sätestatud kuritegu on seotud riikidevahelisele jäätmeveole kohalduvate
nõuete rikkumisega, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses. Nõuded tulenevad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 2024/115788. Tingituna selle määruse osade sätete
erinevatest kohaldamise alguskuupäevadest89 2026. aasta jooksul, kohalduvad riikidevahelisele
jäätmeveole kuni 20. novembrini 2026 osaliselt ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) tulenevad nõuded
(JäätS 9. ptk).
Kehtiva seaduse kohaselt on riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine karistatav KarS §
3681 lg 1 järgi. Vastavalt 2024. a direktiivi nõuetele suurendatakse KarS § 3681 lg-s 1 sätestatud
vangistuse ülemmäära kahelt aastalt viiele aastale. Lõikega 11 nähakse ette ökotsiidi
kvalifitseeritud koosseis,90 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse91 kooskõlas 2024. a
81Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 82 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 83 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 84 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 27–32 kohta. 85 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 86 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 87 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 88 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 9. 89 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1157 artikli 86 lõiked 2 ja 3. 90 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 91 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3.
30
direktiivi karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud
koosseisude suhtes laiendatud konfiskeerimist92.
Eelnõu § 1 punktidega 46–50 muudetakse ja täiendatakse KarS §-i 3682. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides j ja k sätestatud kuriteod.
Art 3 lg 2 punktis j sätestatud kuritegu seisneb ohtlikke aineid käitlevate või ohtliku
tegevusega hõlmatud käitiste või rajatiste (edaspidi ohtlike käitiste) ebaseaduslikus käitamises
ja sulgemises, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese
surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Ohtlike ainete või ohtliku tegevusega seotud käitiste
käitamise õiguslikud nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest
2012/18/EL ja 2010/75/EL,93 mis on riigisisesesse õigusesse üle võetud THSi ja KemSiga.
Ohtlikud ained on piiritletud KemS § 3 lg 2 mõistega, mille kohaselt on ohtlik kemikaal aine
või segu, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/200894 I lisa
osades 2–5 sätestatud füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele. Ohtliku
käitise mõiste tuleneb KemS § 21 lg-test 3 ja 5, mille kohaselt on ohtlik ettevõte käitis, kus
kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses
ning suurõnnetuse ohuga ettevõte käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest suuremas
koguses. Täpsemalt reguleerib valdkonda KemS § 22 lg 7 alusel kehtestatud määrus95“.
Art 3 lg 2 punktis k sätestatud kuritegu on seotud avamere nafta- ja gaasiammutamise
protsessides kasutatavate rajatiste (edaspidi nafta- ja gaasikäitiste) ebaseadusliku ehitamise,
käitamise, sulgemise või lammutamisega, kui sellega põhjustatakse oluline kahju või selle oht
keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht. Kuna Eesti riigi
territooriumi alla avameri ei kuulu, on nafta- või gaasiammutusprotsesse reguleeriv Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2013/30/EL96 Eesti õigusesse vaid kitsas osas üle võetud.
KemSi § 19 kehtestab avamerel nafta- ja gaasiammutamise protsessidega tegelevatele
ettevõtjatele üksnes aruandluskohustuse. Seega ei ole Eesti kõnealust direktiivi valdavas osas
üle võtnud. Ühelgi asutusel ei ole ka õiguslikku alust selleks tegevuseks vajalike lubade
väljastamiseks ning eelnõu koostamise ajal ükski Eestis registreeritud juriidiline isik sel
tegevusalal ei tegutsenud.
Vaatamata eeltoodule peab tulenevalt 2024. a direktiivist olema Eesti õigusesse üle võetud
kuritegu, mis vastab direktiivi art 3 lg 2 punktis k kirjeldatud koosseisule. Seda eelkõige
kõnealuse kuriteo piiriülese mõju tõttu, mille pärast võib kohalduda mitme liikmesriigi, sh Eesti
jurisdiktsioon (eelkõige KarS § 7 lg 1 p-d 1 ja 2). Samuti tekib vajadus vastava koosseisu järele
juhul, kui Eesti peaks soovima tulevikus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr
2013/30/EL täies ulatuses üle võtta.
Nafta- ja gaasikäitised kuuluvad § 3682 lg-s 1 nimetatud käitise mõiste alla. THSi § 6 lg 1 järgi
on käitis paikne tehniline üksus, mis tegutseb ühes või mitmes keskkonnakompleksloa
kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid
keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusalal. THSi § 19 lg 1 ja lg 2 punkt 1 kohaselt on
kompleksluba vajalik muu hulgas energeetikatööstuses – mille alla liigituvad ka avamere nafta-
92 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 93 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 12–13. 94 Käesoleva ptk 1.3, seal loetletud EL õigusakt nr 4. 95 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria
määramise kord, RT I, 11.02.20216, 22. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103092025005 96 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 14.
31
ja gaasiammutamise protsessid. Samuti on avamere nafta- ja gaasiammutamise protsessidel
kahtlemata oluline keskkonnamõju juhul, kui merepõhjast ammutatakse ööpäevas üle 500 tonni
naftat või üle 500 000 kuupmeetri maagaasi (KeHJS § 6 lg 1 p 26). Olulise keskkonnamõjuga
valdkonnas on keskkonnakompleksloa taotlemine kohustuslik (KeHJS § 3 lg 1 p 1).
Väiksemates kogustes nafta või maagaasi ammutamine võib samuti avaldada potentsiaalselt
olulist keskkonnamõju (KeHJS § 6 lg 2 p 3). Seega kuuluvad ka nafta- ja gaasikäitiste
ebaseadusliku käitamise, sulgemise või ehitamisega seotud rikkumised KarSi § 3682
kohaldamisalasse.
Koosseisuga kaitstavaid õigushüvesid täiendatakse sarnaselt teistele sätetele ökosüsteemi
mõistega. Samuti parandatakse kehtiva seaduse keeleline ebatäpsus, asendades sõna inimeste
sõnaga inimese. Paragrahvi 3682 lg 1 koosseisus seni kasutatud mitmuslik inimeste viitab
kindlaksmääramata hulga inimeste tervise või elu ohustamisele, mis ei ole aga olnud
seadusandja eesmärk. Sarnaselt ka mitme teise keskkonnavastase kuriteokoosseisu
kirjeldusega, tuleb § 3682 lg 1 koosseis lugeda täidetuks juba siis, kui ohustatud on vähemalt
ühe inimese elu või tervist. Lähtudes 2024. a direktiivi muudatustest, jäetakse § 3682 lg 1
koosseisust välja ka sõnaühend väljaspool käitist, kuna nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2012/18/EL kui ka KeMSi § 21 lg 6 mõttes võivad suurõnnetusega kaasneda rasked
tagajärjed inimese elule või tervisele nii käitise sees kui ka sellest väljaspool. Muudatusega
laieneb karistusnormi kaitseala seega edaspidi ka käitise töötajatele või muul põhjusel käitises
viibivatele inimestele.
Kehtiv KarSi § 3682 lg 1 on oma olemuselt alternatiivne ohudelikt. Karistamiseks piisab ohu
tekitamisest inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu tekitamisest koosseisus loetletud
keskkonnaelementidele. Tegelikku kahjuliku tagajärje tekkimist (nt oluline kahju
keskkonnaelementidele) seni KarSi § 3682 lg 1 või mõne muu eraldi lõikega selle koosseisu
juures nimetatud ei ole. 2024. a direktiivi kohaselt peab ühesuguse vangistuse ülemmääraga,
s.o minimaalselt kuni viieaastase vangistusega karistatav olema nii ohu põhjustamine inimese
elule või tervisele, kui ka olulise kahju või olulise kahju ohu põhjustamine
keskkonnaelementidele. Seega täiendatakse lg-s 1 kirjeldatud koosseisu olulise kahju
põhjustamisega. Samuti tõstetakse selle kuriteo karistuse ülemmäära seniselt kaheaastaselt
vangistuselt viieaastase vangistuseni.
KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärase teo võib moodustada nii ohtliku kui ka olemuselt mitteohtliku
rajatise ebaseaduslik käitamine. See norm on püsinud alates 2008. a direktiivi ülevõtmisest
muutumatuna ja seda saab põhjendada sellega, et kui teo tagajärg on oht inimesele või
keskkonnale, pole kriminaalõiguslikust aspektist vahet, kas oht tulenes ohtlikust või
mitteohtlikust käitisest.
2024. a direktiivi nõuete täitmiseks täiendatakse nii koosseisu pealkirja kui ka sisu sõnadega
sulgemine ja ehitamine. Ehitamisega kaasneva ohu või ohtliku tagajärje realiseerumise
kriminaliseerimist nõuab eelkõige 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkt k. Kuigi see punkt räägib
ka lammutamisest, ei nimetata seda kuriteokoosseisus eraldi, sest ehitusseadustiku § 4 lg 1
kohaselt loetakse ehitamiseks ka ehitise lammutamist.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 11 ja 12, millega nähakse ette ökotsiidi ja ettevaatamatusest
surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseisud97. Kuna direktiiv kohustab kvalifitseeritud
koosseisud (esimese astme kuriteod) kehtestama art 3 lg 2 punktis j (ohtlike ettevõtete
käitamine ja sulgemine) ja punktis k (naftakäitiste ehitamine, käitamine ja lammutamine)
sätestatud kuritegude suhtes, pole põhjendatud laiendada kvalifitseeritud koosseisude
97 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2.
32
kohaldamisala kõigi lg 1 kohaldamisalasse kuuluvate rikkumiste suhtes. Sellest tingituna
kehtivad kvalifitseeritud koosseisud vaid KeMSi mõttes ohtlikele ettevõtetele ja suurõnnetuse
ohuga98 ettevõtetele. Ohtlik ettevõte on defineeritud KeMSi § 21 lg-s 3 ja suurõnnetuse ohuga
ettevõte KeMSi § 21 lg-s 4.
Paragrahvi 3682 lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse99 kooskõlas 2024. a direktiivi
karistusnõuetega ja lõike 3 alusel on võimalik kohaldada kõigi sättes ette nähtud koosseisude
suhtes laiendatud konfiskeerimist100.
Eelnõu § 1 punktidega 51–54 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3683. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides s ja t sätestatud kuriteod.
Art 3 lg 2 punktis s kirjeldatud kuriteo koosseisu moodustavad osoonikihti kahandava aine,
seda sisaldava või sellel põhineva toote või seadme ebaseaduslik tootmine, turule laskmine,
importimine, eksportimine, kasutamine või aine ebaseaduslik keskkonda viimine. Art 3 lg 2
punkti t järgi tuleb kriminaliseerida fluoritud kasvuhoonegaasi, seda sisaldava või sellel
põhineva toote või seadme ebaseaduslik tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine,
kasutamine või sellise gaasi keskkonda viimine, samuti neil gaasidel põhineva toote või seadme
ebaseaduslik kasutuselevõtt. Fluoritud kasvuhoonegaaside ja osoonikihti kahandavate ainete
loetelu ja nende käitlemise nõuded on sätestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrustes nr 2024/590101 ja 2024/573102.
Kuigi tegemist on otsekohalduvate määrustega, on määruste nõuete korrektse rakendamise ja
määruste eesmärkide tagamiseks kirjutatud osa määruste rakendamiseks vajalikke sätteid
atmosfääriõhu kaitse seadusesse (edaspidi AÕKS).103 Ühe olulisema muudatusena lisandusid
määruste rakendamisega AÕKS-i uued karistussätted. Vastavad väärteokaristused on sätestatud
AÕKS §-des 236, 2361, 238, 2381, 239, 240, 2401, 241, 242, 243, 244, 2441, 2471 ja 2472.
Erinevalt KarS § 3683 lg-st 1, millega sätestatakse kriminaalkaristus fluoritud
kasvuhoonegaaside (või osoonikihti kahandavate ainete) või neid gaase sisaldavate või neil
põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või
kasutamise korral, on väärteokaristused ettenähtud ka kergemateks määruste rikkumiste
juhtudeks. Näiteks fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete ja süsteemide
kohta andmete säilitamise kohustuse rikkumine (AÕKS § 2381), osoonikihti kahandavatel
ainetel põhinevate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite lekkekontrolli ja märgistamise
kohustuse rikkumine (AÕKS § 236), fluoritud kasvuhoonegaaside alase aruandluse nõuete
rikkumine. Väärteo- ja kuriteokoosseisude konkurentsi korral tuleb vältida mitmekordse
karistamise keelu rikkumist. Lähtuda tuleb KarS § 3 lg-st 5, mis sätestab, et kui isik paneb toime
teo, mis vastab nii väärteo- kui ka kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, ja
seda selgitavast asjakohasest kohtupraktikast104.
Seni on § 3683 kohaldamisalasse kuulunud üksnes osooni kahandavate ainete või toodete
tootmine, importimine, eksportimine või turustamine. 2024. a direktiiv kriminaliseerib ka
fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseadusliku käitlemise, mis on samuti atmosfääriõhu kaitse
98 Avamerel nafta- või gaasiammutusprotsessideks kasutatavat käitist saab kvalifitseerida suurõnnetuse ohuga
ettevõtteks KemSi § 21 lg 4 mõttes. 99 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 100 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 101 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal loetletud EL õigusakt nr 24. 102 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 25. 103 RT I, 18.03.2026, 4 104 Näiteks on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud seisukohale, et olukorras, kus kuriteokoosseisu ja
väärteokoosseisu tunnused omavahel kattuvad, ei ole KarS § 3 lg 5 kohaldatav ning tuleb juhinduda isiku jaoks
kergemast karistusõigusnormist (vt RKKK 12.06.2012, 3-1-1-52-12, p 16).
33
valdkonnaga seotud kuritegu. Sellest lähtudes ja arvestades, et direktiiv seab mõlemale
koosseisule samad sanktsiooni ülemmäärad, on põhjendatud koondada nende keelatud ainete
käitlemine ühte paragrahvi (§ 3683). Tulenevalt 2024. a direktiivi nõuetest suurendatakse § 3683
vangistuse ülemmäära seniselt kahelt aastalt viie aastani.
Lõikes 11 kehtestatakse ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,105 lõige 2 sätestab juriidilise isiku
vastutuse106 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikes 3 nähakse ette laiendatud
konfiskeerimise kohaldamise võimalus107.
Eelnõu § 1 punktidega 55–59 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3685. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides j ja k sätestatud
ettevaatamatusdeliktid.
Paragrahvis tehakse §-ga 3682 sarnased muudatused108:
1. parandatakse § 3685 lg 1 keeleline ebatäpsus, asendades sõna inimeste sõnaga inimese;
2. lisatakse koosseisuga kaitstavate õigushüvede nimekirja ökosüsteem;
3. alternatiivse koosseisupärase tagajärjena lisatakse olulise kahju tekkimine;
4. jäetakse koosseisukirjeldusest välja sõnaühend väljaspool käitist;
5. täiendatakse koosseisupäraste tegude loetelu ja paragrahvi pealkirja sõnadega
sulgemine ja ehitamine.
Lõikes 11 kehtestatakse surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis.109 Lõige 2 sätestab
juriidilise isiku vastutuse110 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 nähakse
ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus111.
Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 3686. Sellega muudetakse Eestis
karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktides s ja t sätestatud ettevaatamatusdeliktid.
Sarnaselt §-le 3683 on ka § 3686 alusel karistatav nii osoonikihti kahandavate ainete kui ka
fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik käitlemine.
Lõike 1 alusel karistatakse ettevaatamatusest toimepandud teo eest kuni üheaastase
vangistusega ja lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse112 kooskõlas 2024. a direktiivi
karistusnõuetega.
Eelnõu § 1 punktidega 61–64 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 369. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis m sätestatud kuritegu.
Art 3 lg 2 punkti m järgi tuleb kriminaliseerida pinna- ja põhjavee ebaseaduslik võtmine, kui
sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele
seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile. Põhja-
105 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 106 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 107 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 108 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 42–46 kohta. 109 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 110 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 111 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 112 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3.
34
ja pinnavee võtmise all tuleb mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ113
mõisteid ja nõudeid, mis on üle võetud veeseadusega.
Veeseaduse § 1 kohaselt sätestatakse veekasutuse alused, veekaitsenõuded, mis tagavad
veeressursside pikaajalise kaitse, ning vastutuse veeseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest.
Pinnavee, põhjavee ja nende kogumite definitsioonid on sätestatud vastavalt VeeS §-des 5 ja
11 ning 7 ja 12. Pinnaveekogum on selgelt eristuv ja oluline osa pinnaveest, nagu järv, jõgi,
oja, paisjärv, peakraav, kanal, kraav või nende osa, siirdevesi või rannikuvee osa (§ 11).
Pinnaveekogumi alaliigid on tehisveekogum (§13) ja tugevasti muudetud veekogum (§ 14).
Põhjaveekogum on põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass (§ 12).
Kehtiva õiguse sõnastuse järgi räägib KarS § 369 lg 1 põhjaveekihi veehulga lubamatust
vähenemisest, mille all tuleb mõista vee liigvähendamist VeeS § 116 lg 5 mõttes. Vee
liigvähendamine on tegevus, mille tagajärjel:
1) veekogu vooluhulk, veetase või vee maht püsivalt ja oluliselt kahaneb;
2) muutub põhjavee voolusuund ja selle tõttu tekib või võib tekkida soolase vee või muu
vee sissevool põhjaveekihti või halveneb põhjavee kvaliteet;
3) alaneb püsivalt põhjavee tase või surve või väheneb allika vooluhulk.
Vee liigvähendamise eest karistatakse väärteokorras VeeS § 255 järgi.
Pinna- ja põhjavee võtmine on vee erikasutus, mille jaoks on teatud ööpäevaste koguseliste
näitajate ületamisel vaja kehtivat veeluba (VeeS § 187 p 1 ja 2). Lisaks vee võtmisel alla nende
koguseliste näitajate, on ilma veeloata lubatav vee võtmine ka §-s 188 nimetatud juhtudel
(eelkõige vee võtmine hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste
jäljendamise korral õppustel). Vee võtmine on järelikult ebaseaduslik juhul, kui see toimub ilma
seda tegevust lubava vee erikasutusloata või loatingimusi rikkudes (kui luba on nõutav) või
rikub muid seadusest tulenevaid kohustusi ja piiranguid (ka juhul, kui luba pole nõutav).
Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund on asjakohane kõigi pinnaveekogumite liikide puhul
(VeeS § 33 lg 1; §-d 11, 13 ja 14), ent pinnaveekogumi ökoloogilist potentsiaali saab hinnata
üksnes tehisveekogumite ja tugevasti muudetud veekogumite juures (VeeS §-d 13–14 ja § 33
lg 2).
Pinnaveekogumi ökoloogiline seisund iseloomustab veeökosüsteemide struktuuri ja
funktsioneerimise kvaliteeti ning veeökosüsteemide toimimise jaoks olulisi füüsikalisi,
keemilisi ja hüdromorfoloogilisi kvaliteedinäitajaid (§ 57 lg 2). Tehisveekogumi ja tugevasti
muudetud veekogumi ökoloogiline potentsiaal iseloomustab, kuivõrd selle veekogumi
ökosüsteemi struktuur ja funktsioneerimine vastavad kõige sarnasema loodusliku
pinnaveekogumi omale (VeeS § 58 lg 2). Pinnaveekogumite ökoloogilist seisundit
iseloomustavad klassid on sätestatud VeeS §-s 59 ja tehisveekogumi ja tugevasti muudetud
veekogumi seisundiklassid vastavalt VeeS §-s 60.
Vastavalt VeeS § 32 lg-le 1 on pinnavee kaitse eesmärgiks pinnaveekogumite, sealhulgas
tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata
veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund. Paragrahvi § 32 lg-te 2 ja 3
kohaselt lähtutakse pinnaveekogumi seisundi, sh selle ökoloogilise ja keemilise seisundi, ning
tehisveekogumi ja tugevasti muudetud veekogumi seisundi, sh selle ökoloogilise potentsiaali ja
keemilise seisundi hindamisel VeeS § 61 lõike 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste
ja VeeS § 76 lõike 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtustest.
113 Käesoleva ptk 1.3, seal loetletud EL õigusakt nr 18.
35
Pinnaveekogumite seisundiklassidele vastavad pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või
ökoloogilise potentsiaali määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ning
seisundiklasside määramise kord on täpsustatud VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatumäärusega.
Põhjaveekogumi koguseline seisund iseloomustab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit
veevõtt (VeeS § 65 lg 3). Põhjaveekogumite koguselist seisundit iseloomustavad kaks
seisundiklassi on hea ja halb (VeeS § 66 lg 3). Põhjavee kaitse eesmärk on põhjaveekogumite
hea seisund (VeeS § 34 lg 1). Täpsemad põhjaveekogumi koguselise seisundi määramiseks
kasutatavad näitajad ja nende tingimused on täpsustatud VeeS § 66 lg 6 alusel kehtestatud
määruses.
Nii pinnaveekogumi ökoloogilise potentsiaali ja seisundi või põhjaveekogumi koguselise
seisundi olulise kahjustamise hindamisel tuleb eelnõukohase seaduse KarS § 3511 lg-s 2
nimetatud olulise kahju sisustamisel aluseks võtta muu hulgas määrustega kehtestatud
kvaliteedinäitajad ja piirväärtused ning nende muutumine. Isegi juhul, kui pinnavee või
põhjavee lubamatu võtmine ei põhjusta veekogumi seisundiklassi muutust (näiteks on
veekogumi koguseline seisund juba enne rikkumist halvaks hinnatud), võib sellest hoolimata
olla tegemist olulise kahju ohu või olulise kahju põhjustamisega selle veekogumi ökoloogilisele
seisundile või potentsiaalile.
2024.a direktiivi järgi peab art 3 lg 2 punktis m kirjeldatud tegu olema karistatav vähemalt kuni
kolmeaastase vangistuse ülemmääraga. Samuti lisanduvad kvalifitseeritud koosseisud ja
vastutus ettevaatamatusdelikti eest.
Kuna § 369 lg 1 kohaldamisala on kehtivas õiguses laiem kui üksnes pinna- ja põhjavee
ebaseaduslik võtmine – siia alla kuuluvad lisaks põhjaveekihi lubamatule vähendamisele ka
ebaseaduslik üleujutuse või soostumise põhjustamine, luuakse paragrahvi juurde lg 21, mille
alusel on karistatav kitsalt pinna- ja põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegu.
Varasemalt lg 1 sõnastuses olnud veekogu või põhjaveekihi veehulga lubamatu vähenemine
kustutakse. Lõikes 21 sätestatud kuriteo eest nähakse karistusena ette kuni kolmeaastane
vangistus ja sarnaselt lg-le 1 alternatiivselt rahaline karistus.
Lõikega 22 nähakse ette ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis114, mis kehtib vaid uue pinna- või
põhjavee võtmise koosseisu (lg 21) suhtes, lõige 3 sätestab juriidilise isiku vastutuse115
kooskõlas 2024.a direktiivi karistusnõuetega ja lõike 4 alusel nähakse ette lõikes 22 sätestatud
kuriteo laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus116.
Eelnõu § 1 punktidega 65–67 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 370. Sättega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis m sätestatud ettevaatamatusdelikt.
Sarnaselt tahtlikule teole täiendatakse ka ettevaatamatusdelikti paragrahvi eraldi lõikega 11 ,
mille alusel on karistatav pinna- ja põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegu, kui see
on toime pandud ettevaatamatusest.
Osutatud tegu on eelnõukohase seaduse kohaselt karistatav kuni üheaastase vangistuse või
rahalise karistusega. Karistusmäära kehtestamisel on lähtutud 2024. a direktiivi art 5 lg-st 1,
114 Käesoleva ptk 3.1.2. 115 Käesoleva ptk 3.1.3. 116 Käesoleva ptk 3.1.4.
36
mille kohaselt peavad liikmesriigid ette nägema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad
kriminaalkaristused. Arvestatud on asjaolu, et pinna- ja põhjavee ebaseaduslik võtmine, kui
sellega kaasneb oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile
või põhjaveekogumi koguselisele seisundile, riivab kaitstavat õigushüve vahetumalt ja
intensiivsemalt kui lõikes 1 sätestatud tegu. Ebaseaduslik pinna- või põhjavee võtmine ohustab
vahetult vee kasutust ja kättesaadavust ning veemajanduskava eesmärkide saavutamist – millel
on kahjulikud tagajärjed nii keskkonnale kui ka inimesele. Kuigi ka kavandatava KarS § 370
lõikes 1 sätestatud tagajärjed on keskkonnaohtlikud, on nende seos veekogumi seisundi
halvenemisega kaudsem. Karistus on kooskõlas ka teiste keskkonnavastaste
ettevaatamatusdeliktide eest mõistetavate karistuste ülemmääradega.
Eelnõu § 1 punktiga 68 nähakse ette neli uut kuritegu: KarSi §-d 3711–3714. Lisatavate
sätetega muudetakse Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis p ja r kirjeldatud
kuriteod ning raadamisvabade toodete määruse (EUDR117) art 3 kohase keelu rikkumisega
seotud väärtegu.
2024. a direktiivi art 3 lg 2 punkt p näeb ette EUDRis sätestatud asjaomase saaduse või toote
turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu rikkumise
kriminaliseerimise. Kõnealune direktiivi kohustus võetakse üle §-dega § 3711 ja § 3712, mis
kriminaliseerivad vastavalt tahtliku ja ettevaatamatu teo.
EUDRi artikli 3 järgi on asjaomaste saaduste ja toodete turule laskmine, turul kättesaadavaks
tegemine ja eksportimine keelatud, välja arvatud juhul, kui need asjaomased saadused ja tooted
vastavad samaaegselt kõikidele allolevatele tingimustele:
a) on raadamisvabad;
b) nende tootmisel on järgitud tootjariigi asjakohaseid õigusakte;
c) need on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud
deklaratsiooniga, nagu on nõutud määruse asjakohastes sätetes.
Tegemist on kumulatiivsete nõuetega, mis tähendab, et asjaomaste saaduste ja toodete turule
laskmine on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas üksnes siis, kui on täidetud kõik punktides a–c
loetletud tingimused.
Asjaomased saadused on veised, kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja ja puit (art 2 p 1) ning
asjaomased tooted määruse I lisas loetletud tooted, mis sisaldavad asjaomast saadust, või mida
on asjaomase saadusega söödetud (nt veis), või mille valmistamiseks on asjaomast saadust
kasutatud (nt kakaopulber, šokolaad, puitvill, kõvakummi (eboniit), õhkrehvid). Raadamisvaba
all mõeldakse, et asjaomased tooted sisaldavad, neid on söödetud või need valmistatud
kasutades asjaomaseid saadusi, mis on toodetud piirkonnas, mida ei ole pärast 31. detsembrit
2020 raadatud. Raadamine määruse tähenduses on metsa muutmine põllumajanduslikult
kasutatavaks, olenemata sellest, kas see on inimtegevuse tagajärjel või mitte. Puitu sisaldavate
toodete puhul peab puit olema varutud pärast 31. detsembrit 2020 ilma metsa degradeerumist
põhjustamata (art 2 punkt 13).
Turul kättesaadavaks tegemine on äritegevuse käigus asjaomase saaduse või toote tasu eest või
tasuta tarnimine liidu turule turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Ka tarned
mitteärilistele tarbijatele ja tegevus, mille eest tasu ei maksta, kuuluvad EUDRi
kohaldamisalasse (nt annetamine). Samas ei kohaldu see määrus nn mitteärilistele tarbijatele
endile, kuivõrd see ei reguleeri erakasutust ja -tarbimist. See kehtib näiteks juhul, kui
kolmandast riigist reisilt naasev isik toob eespool nimetatud toote kaasa isiklikuks kasutamiseks
117 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 22.
37
või tarbimiseks. Seega kohaldatakse turul kättesaadavaks tegemise keeldu kauplejale, kes tarnib
asjaomaseid tooteid liidu turule, mis tähendab seda, et asjaomane toode või saadus asub
Euroopa Liidus (nt on toodetud ELis või imporditud ELi).
Turule laskmisega on määruse tähenduses tegemist juhul, kui ettevõtja teeb äritegevuse käigus
asjaomase toote esimest korda liidu turul kättesaadavaks (st turustamiseks, tarbimiseks,
kasutamiseks) (art 2 p 16). Ekspordiks peetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269 10.10.2013, lk 1–101), art
269 kohaselt tolliprotseduuri, mida rakendatakse kauba suhtes, mis viiakse liidu
tolliterritooriumilt välja. Turult väljuvate toodetega on tegemist siis, kui need tooted
deklareeritakse äritegevuse käigus ekspordi tolliprotseduurile suunatuks.
EUDRis eristatakse kaupleja, ettevõtja, esmatootjast mikro- või väikeettevõtja ja tarneahela
hilisema etapi ettevõtja mõisteid. Sõltuvalt sellest, millisesse nimetatud kategooriatest turul
tegutseja liigitub, kohalduvad määrusest tulenevad kohustused erineval määral (eelkõige
artiklid 4, 4a ja 5) ja teatud juhtudel üksnes osaliselt:
- ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes äritegevuse käigus laseb asjaomased tooted
turule või ekspordib neid, v.a tarneahela hilisema etapi ettevõtja (art 2 p 15);
- esmatootjast mikro- või väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastavalt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 1 ja lõike 2 esimese lõigu tähenduses
on mikroettevõtja või väikeettevõtja ning kes on asjaomased tooted ise kasvatanud või
neid ise viljelnud asjaomastel maatükkidel või on need sealt korjanud või varunud või
on veiste puhul neid kasvatanud asjaomases ettevõttes, mis asub kõnealuses riigis (p
15a);
- tarneahela hilisema etapi ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, kes laseb turule või
ekspordib asjaomaseid tooteid, mille valmistamisel on kasutatud asjaomaseid tooteid,
mis kõik on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni või lihtsustatud
deklaratsiooniga ja mis on juba eelnevalt turule lastud (p 15b);
- kaupleja on tarneahelas osalev isik, kes äritegevuse käigus teeb asjaomased tooted turul
kättesaadavaks, kuid pole ettevõtja või tarneahela hilisema etapi ettevõtja (p 17).
EUDRi artiklis 3 viidatud ettevõtjatel lasuva hoolsuskohustuse all peetakse silmas art 8 kohast
hoolsuskohustust tõendamaks, et asjaomased tooted on art 3 mõttes raadamisvabad ja vastavad
tootjariigi õigusaktide nõuetele, ning hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (art 4 lg 2) või
lihtsustatud deklaratsiooni (art 4a lg 2) esitamist.
Paragrahv 3711 lõike 1 alusel kehtestatakse väärteokoosseis EUDRi art 3 kohase keelu
rikkumise, st EUDRi nõuetega vastuolus oleva asjaomase saaduse või toote turule laskmise,
turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise eest. Lõikega 2 nähakse ette kuritegu sama
rikkumise eest, kui rikkumine on seotud olulises koguses asjaomaste saaduste või toodetega.
EUDRi rikkumised võivad seisneda Euroopa Komisjoni hinnangul näiteks järgmistes tegudes.
1. Ettevõtja impordib ELi kakaod, kuid jätab esitamata hoolsuskohustuse täitmise
deklaratsiooni ning selle tulemusena imporditakse ELi ebaseaduslikult toodetud või
raadamisega seotud kakaod;
2. Ettevõtja impordib ELi kakaod ja saab teavet, näiteks vihjeliinile saadetud e-kirju,
troopilise metsa hävitamise kohta piirkonnas, kust ta kakaod hangib, kuid ignoreerib
neid. Samas piirkonnas põletatakse metsa põllumajanduslikul eesmärgil, hävitades
rangelt kaitstava linnuliigi elupaik. ELi ettevõtja ei astu täiendavaid samme, et saadud
teavet uurida.
38
3. ELis tegutsev puidutootja raadab kaitsealuse metsa (nt rahvuspargi või Natura ala) ja
laseb palgid ELi turule.118
Kuritegu ja väärtegu eristab saaduste või toodete oluline kogus, mille tuvastamisel tuleb lähtuda
eelkõige eelnõukohane § 3511 lg-st 3. Asjaomaste saaduste ja toodete puhul on iseäranis oluline
§ 3511 lg 3 p 4, kuna enamasti on saaduste ja/või neil põhinevate toodete turuväärtust võimalik
määrata. Kui turuväärtus ületab 4000 eurot, on tegemist olulise kogusega (vrd § 121 p-s 1
nimetatud süüteo ulatuse hindamise kriteeriumeid). Arvestades aga, et olulise koguse
sisustamise kriteeriumid on laiemad kui üksnes esemete väärtus rahas, võib teatud juhtudel olla
tegemist asjaomaste saaduste või toodete olulise kogusega ka juhul, kui 4000 euro lävend ei
täitu. Seda näiteks juhul, kui Eesti õiguse alusel sätestatud keskkonnamõju või -kahju
hindamise kriteeriumid ei võimalda arvestada asjaomase saaduse väärtust päritoluriigi
kontekstis (näiteks puudub Eesti keskkonnakahju varalise väärtuse hindamise korras õiglane
hüvitis Ladina-Ameerika haruldase puuliigi väärtuse ümberarvestamiseks).
Lõikega 3 nähakse ette ökotsiidi kvalifitseeritud koosseis,119 mis kehtib vaid lõikes 2 sätestatud
kuriteo suhtes. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse juriidilise isiku vastutused120 vastavalt EUDRi ja
2024. a direktiivi nõuetele. Lõikes 6 sätestatakse juriidilise isiku vastutus121 kooskõlas 2024. a
direktiivi karistusnõuetega ja lõike 7 alusel võimaldatakse kohaldada lõikes 2 või 3 sätestatud
kuriteo eest laiendatud konfiskeerimist122.
KarSi § 3712 lõikes 1 sätestatakse §-s 3711 nimetatud teo (mis samuti eeldab olulises koguses
asjaomaseid saaduseid või tooteid) ettevaatamatusdelikt. Lõike 2 alusel nähakse ette juriidilise
isiku vastutus123 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega.
Juriidilisele isikule § 3711 lg 5 järgi karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et mõistetav karistus
ei tohi olla väiksem kui § 3711 lg 4 alusel määratav käibepõhine rahatrahv. Lisakaristusena
tegutsemiskeelu kohaldamise124 on EUDRi art 25 lg 2 punktis e ette nähtud tõsise või korduva
rikkumise korral. Tõsise rikkumise künnise võib näiteks täita korduv samaliigiliste väärtegude
(EUDR rikkumiste) toimepanemine või kuritegu koos sellele eelnenud väärtegudega.
Korduvate rikkumistena tuleb käsitada selliseid süütegusid, mis on toime pandud mõistetud
karistuse kehtivuse ajal125.
Art 3 lg 2 punktis r sätestatud kuritegu on seotud looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide
(ka probleemsete invasiivsete võõrliikide) kasutamise nõuete rikkumisega, kui sellega
põhjustatakse oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus
või nende oht. Paragrahvides 3713 ja § 3714 sätestatakse vastavalt nii tahtlikult kui ka
ettevaatamatusest toimepandud kuriteod.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1143/2014126 sätestab probleemsete
invasiivsete võõrliikide kasutamisnõuded ELi territooriumil. Probleemsed invasiivsed
võõrliigid on loetletud regulaarselt ajakohastatavas Euroopa Komisjoni 13. juuli 2016. aasta
rakendusmääruses (EL) nr 2016/1141, millega võetakse vastu liidu jaoks probleemsete
118 Näide ilmestab, et hõlmatud on ka Euroopa Liidu territooriumil asetleidvad määruse rikkumised. 119 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 120 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 121 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 122 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 123 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 124 Eelnõu § 1 p-d 2–4. 125 Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-d 1 ja 5; RT I, 05.07.2025, 8. 126 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusakt nr 23.
39
invasiivsete võõrliikide nimekiri vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)
nr 1143/2014 (ELT L 189, 14.07.2016, lk 4–8).127
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1143/2014 art 7 lg-s 1 on loetletud nende
võõrliikidega seotud keelatud või piiratud tegevused – importimine, transiit, vedamine,
pidamine, aretamine, turustamine, kasutamine ja keskkonda viimine ning pidamine ja
kasvatamine. Samuti on keelatud oma tegevusetusega liigil paljunemise võimaldamine.
Erandina võivad need toimingud olla lubatud pädeva asutuse loa (määruse art 8) alusel. Seda
eelkõige teadusuuringute tegemiseks, meditsiiniliseks tootearenduseks ja tootmiseks või
liigikaitseks väljaspool liikide looduslikku elupaika (ex situ). Kaaluka avaliku huvi korral võib
pädev asutus anda volituse (määruse art 9) ka muudeks eesmärkideks, kuid sellised volitused
tuleb eelnevalt kooskõlastada Euroopa Komisjoniga.
Eestis reguleerib võõrliikidega seotud toimingud LKSi § 57. Määruse mõiste invasiivsed
võõrliigid asemel kasutatakse sõnastust looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid. Viidatud
LKSi paragrahvi lõike 1 kohaselt on keelatud võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine
ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine, välja arvatud metsaseaduse alusel
metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvamine. Lõige 2 viitab
keskkonnaministri määrusele,128 millega kehtestatakse selliste isendite nimekiri, mille elusate
isenditega tehingud ja sissetoomine Eestisse on keelatud. Lõige 5 keelab nende looduslikku
tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamise ja tehingud nende liikide
elusate isenditega, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel.
LKSi § 57 lg-d 10 ja 11 sisaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1143/2014
rakendussätteid – § 57 lg 10 alusel on keelatud võõrliikidega tehtavad toimingud, mis ei vasta
määruse (EL) nr 1143/2014 alusel kehtestatud tingimustele ning lg 11 kohaselt on määruse (EL)
nr 1143/2014 artiklis 8 nimetatud pädev asutus Keskkonnaamet. Vastutusnormina näeb
LKSi § 741 väärteo korras ette vastutuse võõrliikide kasutamisele kehtestatud keeldude või
piirangute rikkumise eest.
Erinevalt väärteokoosseisust on aga nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest toimepandud
kuritegude koosseisutunnuseks ohu põhjustamine inimese elule või tervisele või olulise kahju
või olulise kahju ohu põhjustamine kaitstud keskkonnaelementidele.
Kavandatava § 3713 lõikes 1 sätestatud kuriteo moodustab LKSi § 57 lg-s 10 ning selle aluseks
oleva määruse art 7 lg-s 1 kehtestatud tingimuste rikkumine või alternatiivselt Keskkonnaameti
antud loa (määruse art 8) või volituse (määruse art 9) tingimuste rikkumine, kui sellega kaasneb
kuriteokoosseisus nimetatud tagajärg. Lõigetega 2 ja 3 kehtestatakse ökotsiidi ja
ettevaatamatusest surma põhjustamise129 kvalifitseeritud koosseisud, lõige 4 sätestab juriidilise
isiku vastutuse130 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõige 5 sätestab lõikes 2 või
3 nimetatud kuritegudega seoses laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimaluse131.
Kavandatava § 3714 lõike 1 koosseisu täitmiseks peab olema ettevaatamatusest rikutud
Keskkonnaameti antud loa või keskkonnaministri eriloa (volituse) tingimusi ja sellega peab
kaasnema kuriteo koosseisupärane tagajärg. Erinevalt põhideliktist (§ 3713) on
ettevaatamatusest tehtud teod seega karistatavad vaid juhul, kui isikule on võõrliikide
kasutamiseks väljastatud luba ning ta rikub loas kehtestatud tingimusi. Vastav erisus tuleneb
127 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02016R1141-20250807
(vaadatud 25.02.2026) 128 Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekiri, RTL 2004, 134, 2076. 129 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 130 Käesoleva seletuskirja p3.1.3. 131 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4.
40
2024. a direktiivi nõuetest. Lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse132 kooskõlas 2024. a
direktiivi karistusnõuetega.
Eelnõu § 1 punktiga 69 täiendatakse karistusseadustikku §-ga 4101. Sätte eesmärk on tagada,
et keskkonnavastaste süütegude üldsätted (§-d 3511–3512) laieneksid vastavalt 2024. a
direktiivi nõuetele ka ioniseeriva kiirgusega seotud süütegudele. Ioniseeriva kiirgusega seotud
süüteod, mis on sätestatud karistusseadustiku 22. peatüki (üldohtlikud süüteod) 3. jaos,
kuuluvad sarnaselt keskkonnavastaste süütegude peatükis sätestatud kuritegudele direktiivi
kohaldamisalasse ja eeldavad koosseisutunnuste oluline kahju ja olulise kahju oht tuvastamist.
Eelnõu § 1 punktidega 70–73 muudetakse ja täiendatakse KarSi § 412. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l sätestatud kuritegu.
Art 3 lg 2 punktis l sätestatud kuritegu on seotud radioaktiivse materjali või aine ebaseadusliku
valmistamise, tootmise, töötlemise, käitlemise, kasutamise, hoidmise, ladustamise,
transportimise, importimise, eksportimise või lõppladustamisega, kui sellega põhjustatakse
oluline kahju või selle oht keskkonnale või inimese surm, raske tervisekahjustus või nende oht.
Radioaktiivsete materjalide ja ainete käitlemise nõuded tulenevad eelkõige nõukogu
direktiividest133 2013/59/Euratom, 2014/87/Euratom ja 2013/51/Euratom, mis kõik on üle
võetud kiirgusseadusega.
Sarnaselt keskkonnavastaste süütegude peatükile lisandub ka § 412 lg 1 kaitsealasse 2024. a
direktiivi alusel ökosüsteem ning lisaks taime- ja loomaliikide isenditele ka nende osad.
Kiirgustegevuse mõiste tuleneb on KiSi § 4 lg-st 1, mille kohaselt on kiirgustegevus mis tahes
tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest
kiirgusallikatest. Sama sätte lõige 2 esitab kiirgustegevuste näitliku loetelu. Kuna tegemist on
avatud loeteluga, hõlmab kiirgustegevus kõiki 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l loetletud
toiminguid, sh ka võrreldes 2008. a direktiiviga lisandunud valmistamist ja käitlemist.
Analoogselt tootmise, kasutamise või vedamisega on nii valmistamine kui ka käitlemine
(koondterminina) kiiritusohu tekkimist suurendavad tegevused, mistõttu puudub vajadus neid
tegevusi § 412 lg-s 1 sõnaselgelt nimetada. Sellest tulenevalt muudetakse ka kommenteeritava
sätte pealkirja ja esimest lõiget, koondades kiiritusohu tekkimist suurendavad tegevused ühe
katusmõiste – kiirgustegevuse – alla.
Seni on § 412 lg 1 koosseisu moodustanud alternatiivsed ohudeliktid – oht inimese elule või
tervisele või olulise kahju oht koosseisus loetletud keskkonnaelementidele. Kiirgustegevuse
nõuete rikkumine on olnud karistatav sõltumata kahjuliku tagajärje realiseerumisest. 2024. a
direktiivi järgi peab aga olema karistatav ka kiirgustegevuse nõuete rikkumine, kui sellega on
põhjustatud oluline kahju keskkonnale või inimese elule ja/või tervisele. Direktiiv näeb ette ka
sama minimaalse vangistuse ülemmäära nii ohudeliktide kui ka tagajärjedeliktide eest
karistamiseks. Eelnõuga kavandatava muudatusega lisatakse seega ohudeliktide kõrvale ühte
lõikesse ka tagajärjedeliktid. Mõlemal juhul on isikut ähvardav võimalik karistus kuni
viieaastane vangistus või rahaline karistus. Seda, kas isiku teo tulemusena realiseerus ka oht
ehk ilmnes koosseisus nimetatud kahjulik tagajärg, tuleb arvestada toimepanija süü suuruse
hindamisel, millest sõltub lõppastmes mõistetava karistuse suurus.
132 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 133 Käesoleva seletuskirja p 1.3, seal nimetatud ELi õigusaktid nr 15–17.
41
Lõigetes 11 ja 12 kehtestatakse ökotsiidi ja ettevaatamatusest surma põhjustamise
kvalifitseeritud koosseisud134, lõige 2 sätestab juriidilise isiku vastutuse135 kooskõlas 2024. a
direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 nähakse ette laiendatud konfiskeerimise kohaldamise
võimalus136.
Eelnõu § 1 punktidega 74–77 muudetakse ja täiendatakse KarS § 4121. Sellega muudetakse
Eestis karistatavaks 2024. a direktiivi art 3 lg 2 punktis l kirjeldatud ettevaatamatusdelikt.
Paragrahvis tehakse §-ga 412 sarnased muudatused137:
1. olulise kahju põhjustamine sätestatakse koosseisupärase tagajärjena;
2. taime- ja loomaliikide isendite osad ja ökosüsteem lisatakse koosseisuga kaitstavate
objektide hulka;
3. pealkirjas asendatakse kiirgusallika käitlemine sõnaga kiirgustegevus ning lg-s 1
nimetatud kiirgusallika käitlemise tegevused hõlmatakse kiirgustegevuse mõistega.
Lõikega 11 nähakse ette surma põhjustamise kvalifitseeritud koosseis138, lõige 2 sätestab
juriidilise isiku vastutuse139 kooskõlas 2024. a direktiivi karistusnõuetega ja lõikega 3 lisatakse
lõikes 11 sätestatud koosseisu juurde laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus140.
Eelnõu § 1 punktidega 78–79 jäetakse seaduse normitehnilisest märkusest välja viited
direktiividele, mis asendatakse 2024. a direktiiviga. Samuti lisatakse normitehniline märkus
2024. a direktiivi ülevõtmise ja kriminaaltulu direktiivi osalise ülevõtmise kohta.
3.3. Eelnõu paragrahviga 2 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS), täiendades
KrMSi § 1262 lg-t 2 uute keskkonnavastaste kuritegudega, mille uurimisel on võimalik
jälitustoiminguid teha.
2024. a direktiivi art 13 kohaselt on liikmesriigid kohustatud rakendama vajalikke meetmeid
tagamaks, et direktiivi alusel kehtestatavate kuritegude uurimiseks või nende eest süüdistuse
esitamiseks on kättesaadavad tulemuslikud ja proportsionaalsed uurimisvahendid. Põhjendus
53 täpsustab seda nõuet ja lisab, et tulemuslikud uurimisvahendid on need, mida kasutatakse
riigisisese õiguse alusel organiseeritud kuritegevuse või muude raskete kuritegude vastu
võitlemiseks, tehes seda siis ja niivõrd, kui nende vahendite kasutamine on kuritegude, nagu
need on sätestatud riigisisese õiguses, laadi ja raskusastme suhtes asjakohane ja sellega
proportsionaalne. Nende vahendite hulka võivad kuuluda side pealtkuulamine või -vaatamine,
varjatud jälgimine, sealhulgas elektrooniline jälgimine, kontrollialused saadetised,
pangakontode jälgimine või muud finantsalased uurimisvahendid. Neid vahendeid tuleks
kasutada kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja põhiõiguste hartaga. Äärmiselt oluline
on tagada õigus isikuandmete kaitsele.
2024. a direktiivi läbirääkimiste käigus möönis Eesti, et uuest direktiivist tulenevalt võib
osutuda vajalikuks täiendada keskkonnavastaste kuritegude nimekirja, mille puhul näeb
134 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 135 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 136 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 137 Vt selgitusi eelnõu § 1 punktide 70–74 kohta. 138 Käesoleva seletuskirja p 3.1.2. 139 Käesoleva seletuskirja p 3.1.3. 140 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4.
42
menetlusseadustik ette jälitustoimingute tegemise võimaluse141. Vajadusele suurendada nende
keskkonnavastaste kuritegude hulka, mille puhul on võimalik teha jälitustoiminguid, on
osutatud ka Siseministeeriumi 2024. aasta raportis, milles on iseäranis fookusesse tõstetud
KarSi § 367 (kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine) ja § 3683 (osoonikihi kaitsmise
eesmärgil keelatud aine ja toote käitlemine). Leiti, et tegemist on majanduskuritegudega seotud
rikkumistega. Kuriteoga seotud isikute ring võib olla piiriülene, kuriteod organiseeritud ning
kuriteoga teenitud tulu suur. Et kuritegelik skeem paljastada ja kuritegu tõkestada, on sageli
vaja teha jälitustoiminguid.142 Samuti on jälitustoimingute tegemise võimaluste avardamist
soovitanud kaaluda Eestis keskkonnakuritegude ennetamise ja tõkestamise rakendamist ning
toimimist hinnanud Euroopa Liidu töörühm.143
Keskkonnaameti ettepanekul lisatakse sätete loetellu, milles sätestatud kuriteo uurimisel on
lubatud teha jälitustoimingut (edaspidi ka jälituskataloog) ehk KrMSi § 1262 lg-s 2 nimetatud
kuritegude loetellu KarSi §-d 3571, 3631, 364, 365, 367, 3681–3683 ja 3713. Nendes
paragrahvides sätestatud keskkonnavastaste kuritegudega kaasneb suurem oht tekitada kahju,
mille mõju inimestele või keskkonnale võib olla halvima tagajärje realiseerumisel üüratult suur.
Samuti pannakse need kuriteod reeglina toime varjatult, mistõttu tuleb uurimisasutusel selle
kuriteo tõendamiseks olla ise proaktiivne, ja kuriteoteateid neis valdkondades Keskkonnaameti
sõnul praktiliselt ei esitata. Seega on tõenäolised ka olukorrad, kus kuriteo tõendamine muude
vahenditega kui jälitustoimingud ei ole tegelikkuses saavutatav. Paragrahvid 3571 ja 3631
lisatakse jälituskataloogi ka põhjusel, et need kehtestatakse erinormidena põhitegude (§ 357 ja
363) suhtes, mis on juba jälituskataloogis sätestatud. Varem jälituskataloogis sisaldunud § 364
lg-d 2 ja 3 asendatakse tervikuna §-ga 364. Seda seetõttu, et lg 2 tunnistatakse kehtetuks (lg-ga
1 ühildamise tõttu) ning lõiked 22 ja 23 sisaldavad lõikega 1 võrreldes enamohtlike
tagajärgedega koosseise, õigustades ühtlasi ka nende suhtes jälitustoimingute tegemist.
3.4. Eelnõu paragrahviga 3 täiendatakse väärteomenetluse seadustikku (VTMS) eraldi
lõikega, milles on sätestatud eelnõukohase seadusega lisanduvate väärtegude (KarS § 3711 lg-
d 1 ja 4 – raadamisvabade toodete määrusega vastuolus oleva asjaomase saaduse või toote
turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise keelu rikkumine) kohtuväline
menetleja, kelleks nimetatakse Keskkonnaamet.
4. Mõjuanalüüs
Eelnõukohase seadusega võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist
kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ.
Olulisemate kavandatavate muudatustena täiendatakse karistusseadustiku (KarSi) eriosa uute
keskkonnavastaste süütegude koosseisudega, täiendatakse ja täpsustatakse olemasolevate
keskkonnavastaste süütegude koosseisu tunnuseid ja karmistatakse keskkonnavastaste
süütegude karistusmäärasid. Samuti täiendatakse keskkonnavastaste süütegude eest karistamise
võimalusi (lisakaristused) ning nende uurimise (jälituskataloogi täiendamine) ja nende eest
vastutusele võtmise meetmeid (laiendatud konfiskeerimise võimaluste avardamine).
Kõrvutades 2024. a direktiivist tulenevaid nõudeid riigisisese õigusega, võetakse 2024. a
direktiiv riigisisesesse õigusesse üle miinimummäärast suuremas ulatuses muu hulgas
järgmistel juhtudel:
141 Vt viide 3, Eesti seisukohtade p 1.8. 142 Kuritegevuse varalise mõjutamise töörühma raport (Siseministeerium, 2024), ettepanek 32. 143 8th Round of Mutual Evaluations – The practical implementation and operation of European policies on
preventing and combating Environmental Crime: Follow-up to the Report on Estonia (Euroopa Liidu Nõukogu,
27.07.2022), lk 7.
43
1. KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärast tegu sulgemine kohaldatakse ka KeMSi mõistes
mitteohtlikele käitistele. Muudatuse eesmärgiks on järgida kehtiva KarS § 3682
koosseisu sõnastuse loogikat, et tagada inimese elu ja tervise ning keskkonna kaitstuse
kõrge tase, olenemata sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist ohtlikke kemikaale
käitleva ettevõtte sulgemisega, või mitte.144
2. KarSi § 3682 lg 1 koosseisupärast tegu ehitamine kohaldatakse ka käitistele, mis ei ole
seotud avamerelt nafta- ja maagaasi ammutamisega. Muudatuse eesmärgiks on järgida
kehtiva KarS § 3682 sõnastuse loogikat, et tagada inimese elu ja tervise ning keskkonna
kaitstuse kõrge tase, olenemata sellest, kas konkreetsel juhul on tegemist nafta- ja
maagaasi ammutamisega seotud ettevõtte ehitamisega, või mitte145
3. KarSi §-des 49 ja 551 sätestatud tegutsemiskeeldu nii füüsilisele kui juriidilisele isikule
ja KarSi §-s 491 sätestatud ettevõtluskeeldu füüsilisele isikule on lisakaristusena
võimalik kohaldada kõigi keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud süütegude
puhul. Muudatuste eesmärk on mh ennetada keskkonnaohtlike ja ioniseeriva kiirgusega
seotud süütegude puhul korduvaid rikkumisi.146
4. KarSi §-des 356, 357, 3571, 361, 363 ja 3631 sätestatud kuritegude puhul nähakse ette
laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus. Muudatuste eesmärk on mh
tõhusamalt ennetada majandusliku kasu saamise eesmärgil toimepandavaid rikkumisi
ja tagada kriminaaltulu direktiivi ülevõtmine, mille kohaldamisalasse
keskkonnakuriteod kuuluvad.147
5. KarS § 3511 lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud mõistete kriteeriume kohaldatakse lisaks 2024.a
direktiivist tulenevatele kuritegudele ka teistele keskkonnavastaste süütegude peatüki
(KarS 20. ptk) kuritegudele. Eesmärk on tagada valdkondlik ühtsetest alustest lähtumine
ja suurem õigusselgus.148
Arvestades keskkonnavastaste süütegude väikest osakaalu kogu riigisiseses kuritegevuses, on
eelviidatud juhtudel direktiivi miinimumnõuetest suuremas ulatuses direktiivi ülevõtmisel
väheoluline mõju.
Lisaks ühtlustatakse ja kaasajastatakse eelnõuga KarS §-dega 352, 353, 362 ja 366 ettenähtud
juriidilise isiku väärteokaristused, tagades kooskõla füüsilise isiku karistusmääradega.
Kõrgemad ülemmäärad ei muuda üldiseid väärteomenetluse läbiviimise põhimõtteid. Edaspidi
on menetlejal karistuse määramisel võimalik rakendada senisest suuremat kaalutlusõigust.
Karistuse kohaldamisel tuleb endiselt silmas pidada isiku karistustundlikkust, mis rahatrahvi
korral väljendub ennekõike füüsilise või juriidilise isiku majanduslikus seisus, tagades
proportsionaalsuse.
2008. a direktiivi asendamine
144 Eelnõu § 1 punktid 42-46. 145 Eelnõu § 1 punktid 42-46. 146 Eelnõu § 1 p-d 2–4. 147 Käesoleva seletuskirja p 3.1.4. 148 Eelnõu § 1 p 7.
44
Euroopa Komisjon hindas aastatel 2019–2020 keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmist
reguleeriva direktiivi 2008/99/EÜ toimimist149 ning leidis, et direktiiv ei ole praktikas olnud
mõjus: kümne aasta jooksul oli väga vähe selliseid keskkonnakuritegude juhtumeid, kus
süüdistuse esitamiseni jõuti.
Hindamise käigus selgus ka, et kehtivad karistusmäärad ei ole kõigis liikmesriikides olnud
piisavalt tõhusad ega heidutavad ning keskkonnakuritegevusvastane koostöö ja
koordineerimine on olnud nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt puudulik. Lisaks takistab
poliitikakujundamist ja õiguskaitseasutuste töö hindamist usaldusväärsete ja võrreldavate
statistiliste andmete puudumine keskkonnakuritegude menetluste kohta.
Samuti tuvastati probleeme kogu nõuete täitmise tagamise ahelas, kus ei pöörata
keskkonnakuritegudele piisavat tähelepanu ning nende avastamine, uurimine ja karistamine on
ebaühtlane. Puudused ilmnesid kõigil tasanditel (inspektorid, politsei, prokuratuur ja kohtud)
ning olid seotud ressursside nappuse, ebapiisava koolituse, eriteadmiste puudumise ja nõrga
koostööga. Nende järelduste põhjal otsustas Euroopa Komisjon seni kehtinud direktiivi läbi
vaadata ja asendada see uuega, mille eeldatav mõju võrreldes varasema direktiiviga on
positiivne.
Keskkonnamõjud
Inimtegevus mõjutab keskkonda sageli negatiivselt, eelkõige loodusvarade ülekasutamise,
saastamise ja ökosüsteemide pöördumatu kahjustamise kaudu. Inimtegevusest tulenevad
keskkonnakahjud ei ole lokaalsed ega ajutised, vaid sageli ulatuslikud ja pikaajalised, mistõttu
on vajalik koordineeritud rahvusvaheline tegutsemine ning tõhusad õiguslikud meetmed
keskkonna kaitseks.
Eestile toovad muudatused kaasa võimaluse tagada karmima heidutusega ulatuslikum elu- ja
looduskeskkonna kaitse inimtegevuse mõju eest. Elu- ja looduskeskkonna kaitsmiseks
sätestatud normid täidavad eesmärki hoida ära keskkonnakahju ning on seeläbi suunatud
inimeste elukeskkonna- ja kvaliteedi halvenemise ennetamisele.
Kuigi karistusõiguslik sekkumine ei aita üldiselt keskkonna seisundit parandada, võib
karistusõiguse heidutav mõju aidata keskkonnakahju tekkimist ennetada ning mingitel juhtudel
ka kahju mõnevõrra heastada.
Algatuse eesmärk on kaitsta keskkonda kriminaalõiguse kaudu, seega on direktiiv otseselt
mõeldud looduskeskkonna positiivseks mõjutamiseks. Europoli150 sõnul on
keskkonnakuritegevus väga tulutoov – see võib olla sama tulus kui uimastikaubandus. Selle
eest määratavad karistused on aga ELi riikides leebemad kui mujal ja süüdistusi esitatakse
harvem, mistõttu keskkonnakuritegevus on väga ahvatlev ka kuritegelikele organisatsioonidele.
Keskkonnaalase kriminaalõiguse tugevdamine ja õigusraamistiku ajakohastamine toetab ka
nullsaaste ja ringmajanduse tegevuskavasid ning elurikkuse strateegia elluviimist.
Direktiivi eelnõukohase seadusega kavandatud keskkonnakuritegude ringi laiendamine loob
eeldused keskkonnaõiguse tõhusamaks rakendamiseks selliste valdkondade puhul, mida kehtiv
direktiiv 2008/99/EÜ ei hõlma, avaldades positiivset mõju mitme aktuaalse
keskkonnaprobleemi lahendamisel või minimeerimisel: saasteainete merre heitmine laevadelt,
149 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), vaadatud 21.01.2025. 150 Europol (2025). “Environmental crime”. https://www.europol.europa.eu/crime-areas/environmental-
crime, vaadatud: 27.01.2026.
45
keskkonna (sh pinnase ja õhu) saastamine, probleemsete invasiivsete võõrliikide levik, tulu
teenimise eesmärgil kaitsealuste liikide isendite oluline kahjustamine ja nendega kauplemine,
kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete oluline rikkumine, keelatud või rangelt piiratud
ohtlike ainete või gaaside käitlemine tulu teenimise eesmärgil, keskkonnamõjude hindamise
nõuete täitmisest kõrvale hoidmine olulise keskkonnamõjuga tegevusvaldkondades.
Uue direktiivi eelnõukohase seadusega kavandatud sanktsioonide tõstmine ning uute
kuritegude kehtestamine aitab tagada, et meie majandusvööndis ja sellega piirneval avamerel
ei ole võimalik raskete tagajärgedega ja levinud keskkonnarikkumisi karistamatult toime panna.
Ebaseaduslik veevõtt (nt liigvähendamine) ammendab kriitilisi veevarusid ning sellise
ebaseadusliku tegevuse kuriteona sätestamine aitab kaasa kehtiva seaduse tõhusamale
rakendamisele. Seega avaldab algatus keskkonnale positiivset mõju.
Mõjud riigivalitsemisele
Keskkonnakuritegudega seotud muudatuste sihtgrupp riigivalitsemise valdkonnas on kõik
nende kuritegudega seoses kriminaalmenetluse süsteemis osalevad asutused – Keskkonnaamet
(järelevalve, väärteomenetlused, keskkonnakahju tuvastamine), Politsei- ja Piirivalveamet
(kriminaaluurimised), prokuratuur, vanglad ning kohtumenetluses kohtud. Lisaks sellele
Keskkonnaagentuur (ekspertiis, seire) ning Maksu- ja Tolliamet (keskkonnatasud,
tollikontroll). Karistusseadustiku täiendamine uute keskkonnakuritegudega või olemasolevate
koosseisude muutmine toob nende kuritegude menetlemisega tegelevatele
õiguskaitseorganitele ning hiljem karistusasutustele kaasa lisatööd. Tegemist ei ole siiski uute
tööülesannetega ning arvestades keskkonnakuritegude võrdlemisi väikest arvu, ei saa rääkida
tööülesannete märkimisväärsest kasvust.
2025. aastal registreeriti Eestis 16 KarSi 20. peatükis sätestatud keskkonnavastast kuritegu.
Viimase 20 aasta jooksul on registreeritud keskmiselt 39 juhtumit aastas. Sellest suurema osa
(63%) moodustavad KarSi § 356 (puude ja põõsaste ebaseaduslik raie) ja § 361 (loodusliku
loomastiku kahjustamine) juhtumid. Keskkonnavastaste kuritegude suur arv 2000. aastate
alguskümnendil oli valdavalt seotud ebaseadusliku metsaraiega, mis nüüdseks on oluliselt
vähenenud.
0
50
100
150
200
250
300
Keskkonnavastaste kuritegude arv
Keskkonnavastaste kuritegude arv
46
Joonis 1. Registreeritud keskkonnavastased kuriteod. Allikas: Justiits- ja Digiministeerium
„Kuritegevus Eestis 2024“
Keskkonnakuritegude direktiiv seab eesmärgiks senisest tõhusama keskkonnakuritegevuse
vastase võitluse, mistõttu võib eeldada registreeritud juhtumite ja kriminaalmenetluste arvu
mõningast suurenemist, kuid ei ole põhjust eeldada niivõrd hüppelist kasvu, et see avaldaks
märkimisväärset mõju eelnimetatud asutuste töökoormusele.
Algatuses ettenähtud rakendamist käsitlevad sätted, st nõuete täitmise tagamise ahela
tõhusamaks muutmine ja pädevate asutuste vahelise koostöö koordineerimine, avaldavad
keskkonnakuritegusid menetlevatele õiguskaitseorganitele positiivset mõju, kuid võivad neile
kaasa tuua nii ühekordseid kui ka pidevaid kulusid. Lisaks tuleb riigil tagada
keskkonnakuritegudega tegelevatele õiguskaitseorganitele, st spetsialistidele kogu nõuete
täitmise ahela ulatuses lisakoolitusi. Kuna õiguskaitseorganid ise on hinnanud omavahelist
koostööd sujuvaks ja tõhusaks ning selliseid koolitusi korraldatakse ka praegu, ei tähenda need
nõuded riigile kulude märgatavat kasvu.
Euroopa Komisjon leidis oma mõjuhinnangus samuti, et direktiiv avaldab liikmesriikide ja
komisjoni eelarvele kriminaalõigusliku tööriistana vähest mõju. Tekkivaid kulusid tuleks
komisjoni sõnul hinnata selle järgi, kui suurt kahju keskkonnakuriteod põhjustavad. ÜRO
Keskkonnaprogrammi (UNEP) ja Interpoli 2016. a juunis avaldatud hinnangute kohaselt
põhjustavad keskkonnakuriteod aastas 91–258 miljardi USA dollari ulatuses kahju.151
Liikmesriikide kohustus koguda ja esitada statistilisi andmeid vastavalt uutele ühtlustatud
standarditele ei tohiks olulisel määral suurendada asutuste (Justiits- ja Digiministeerium,
Keskkonnaamet, Politsei ja Piirivalveamet, prokuratuur, kohtud) töökoormust, sest andmeid
kriminaalstatistika kohta koondatakse juba täna ja selles olemuslikult midagi ei muutu.
Lisakulud võivad kaasneda seoses keskkonnakuritegude vastu võitlemise riikliku strateegia
väljatöötamisega. Eesti ei toetanud strateegia loomist eraldi dokumendina, vaid eelistas selle
loomist valdkondliku tegevuskava osana. Strateegia tuleb avaldada hiljemalt 21. maiks 2027
ning seda töötatakse välja koostöös eri ministeeriumite ja asutustega.
Keskkonnakuritegude ringi laiendamine ning nende kuritegude puhul laiendatud
konfiskeerimise võimaldamine tähendab senisest enamatel juhtudel süüteoga saadud vara
konfiskeerimise võimalust, mis võib avaldada riigieelarvele positiivset mõju. Arvestades
keskkonnakuritegude väikest arvu, ei ole tõenäoliselt tegemist suure mõjuga.
Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
Keskkonnakuritegudega seotud muudatuste sihtgrupp on kõik asutused, kes tegelevad
karistusseadustiku sätestatud kuritegude menetlemisega, st Politsei- ja Piirivalveamet,
Keskkonnaamet, prokuratuur ning kohtumenetluses kohus. Keskkonnakuritegude regulatsiooni
täiendav ühtlustamine tähendab, et keskkonnakuritegusid menetletakse liikmesriikides
võrdsetel alustel, mis omakorda avaldab positiivset mõju rahvusvahelisele kriminaalkoostööle.
Seda eelkõige piiriüleste kuritegude puhul KarSi § 7 lg 1 mõttes, mille kohaselt laieneb Eesti
karistusvõim välisriigis toimepandud teole muu hulgas siis, kui see tegu on karistatav ka selles
välisriigis, kus tegu toime pandi (nn identse normi põhimõte)152.
151 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). Allikas: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), lk 7, vaadatud 23.01.2025 152 Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik: kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 7, komm 1;
RKKKo 3-1-1-35-07, p 9.
47
Süütegude kõigis liikmesriikides ühesuguse määratlemise kaudu on võimalik vähendada nende
erinevalt menetlemise ohtu, tagades kuritegude ühtse tõlgenduse ja ühesuguse süüdistuse
esitamise nõuded. Julgeoleku mõttes mõjutab see kogu ühiskonda ning tõhusam
keskkonnakuritegude vastane võitlus avaldab ühiskonnale positiivset mõju nii riigisisese õiguse
kui ka rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse aspektist. Arvestades keskkonnakuritegude
võrdlemisi väikest arvu, ei eeldata negatiivset mõju riigi julgeolekule või välissuhetele.
Mõju põhiõigustele
Põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning
hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Seega on põhiseaduse §-s 53 sätestatud isiku
kaks põhikohustust, mis on suunatud parema keskkonnaseisundi tagamisele153:
säästmiskohustus kui kohustus mitte tekitada kahju ja hüvitamiskohustus kui tekitatud kahju
heastada. Direktiivi eelnõul on eeldatavasti positiivne mõju keskkonnakaitsele, mida
käsitletakse lisaks põhiseaduse §-le 53 ka ELi põhiõiguste harta artiklis 37. Keskkonna
kaitsmine aitab parandada inimeste füüsilist heaolu, st nende tervist, mis on inimväärikuse osa.
Majanduslik mõju
Muudatus suurendab hoolsuskohustuse olulisust ettevõtjate jaoks, kuna keskkonnaõiguslike
kohustuste rikkumisega võib kaasneda kriminaalvastutus. Näiteks lasub ettevõtjatel kohustus
tagada, et enne toodete turule laskmist või eksportimist on need EUDRi kohaselt
raadamisvabad. Määrus kohaldub toodetele, mis sisaldavad selliseid saadusi nagu veised,
kakao, kohv, õlipalm, kautšuk, soja või puit või on neist valmistatud, samuti toodetele, mille
tootmisel on neid saadusi kasutatud või millega on loomi söödetud.
Seega mõjutab eelnõu otseselt mitut ettevõtlusvaldkonda, eeskätt metsa- ja puidutööstust, mille
alla liigitus Statistikaameti andmetel 2024. aastal 4 584 ettevõtet154, aga ka
põllumajandusettevõtteid. Näiteks veiseliha kasvatuse ja import/ekspordiga tegelevaid
ettevõtteid ning kakao, kohvi, õlipalmi, kautšuki või soja import/ekspordiga tegelevaid
ettevõtteid. Kakao ja kakaotoodete import moodustas 2025. aastal 11% Eesti kogu
põllumajandussaaduste impordist. Samuti oli 15 peamise Eesti päritolu põllumajandussaaduse
ekspordiartikli hulgas kakaopasta (4% osakaal ekspordi-käibest) ja elusveised (4%).155
Seadusmuudatus puudutab lisaks varasemalt välja toodud sihtgrupile ka juriidilisi isikuid, mille
majandustegevus hõlmab ioniseeriva kiirguse kasutamist, radioaktiivsete ainete käitlemist või
tegevusi, mille tulemusel võib suureneda inimese või keskkonna kiiritus kiirgusallikatest.
Kiirgusseadus sätestab, et väikese, mõõduka ja suure ohuga kiirgustegevuse korral on vaja
kiirgustegevusluba. Keskkonnaameti andmetel156 on Eestis väljastatud kokku 745
kiirgustegevusluba tegevusala järgi liigitatuna: 486 hambaravi, 68 tervishoiuteenus, 63
veterinaaria, 50 tööstus, 33 paigaldus/remont/hooldus, 20 teenindus, 18 teadus, 5 vedu, 1
jäätmekäitlus, 1 muu.
153 Madise, Ü jt (toim), Kask, O., Triipan, M. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne. Tallinn:
Juura 2020, § 53, komm 1. 154 Metsandus ja puidutööstus (2026). https://juhtimislauad.stat.ee/et/metsandus-ja-puidutoostus-11, vaadatud
13.04.2026 155 Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2025. aasta (2026).
https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2026-02/v%C3%A4ljaanne-2025-v%C3%A4liskaubandus-
2025-04.pdf, lk 3, vaadatud 13.04.2026. 156 Kiirgustegevusluba ja kiirgustegevuse registreering (2026). https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-
kiirgus/kiirgus/kiirgustegevusluba-ja-kiirgustegevuse-registreering, vaadatud 15.04.2025.
48
Varem väljatoodud EUDRi järgimiseks peavad ettevõtjad täitma hoolsuskohustust, mis hõlmab
asjakohase teabe ja dokumentide kogumist, riskide hindamist ning riskide vähendamise
meetmete rakendamist. Toodete turule laskmisega kinnitab ettevõtja toodete vastavust määruse
nõuetele. Karistusseadustiku muudatuse tulemusel kaasneb nii füüsilistele kui ka juriidilistele
isikutele nõuete rikkumisega konkreetne juriidiline vastutus. Muudatuse mõju väljendub seega
mitmes aspektis.
Esiteks tekib õiguslik vastutus, kuna toodete turule laskmisega kinnitab ettevõtja nende
vastavust ning rikkumiste korral võib järgneda karistusõiguslik vastutus. Kui ettevõtjad juba ei
ole sellesse investeerinud, siis suureneb halduskoormus, kuna ettevõtjad peavad koguma ja
säilitama tarneahelaga seotud andmeid, tegema riskihindamisi ning rakendama
riskivähendusmeetmeid. Tõenäoline on nii aja- kui ka rahakulu, mis läheb tarneahela
jälgitavamaks muutmisele ja koolitustele, millel on majanduslikult negatiivne mõju.
Teiseks parandab nõuete ühtlustamine ja kriminaalõigusliku vastutuse selgem kindlaks
määramine pikemas perspektiivis õigusselgust ja võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu
siseturul, millel on positiivne mõju. Samuti aitab tarneahelate läbipaistvuse suurenemine
vähendada ettevõtjate äririske, sealhulgas maineriski, ning võib soodustada investeeringuid
kestlikesse tootmis- ja hankemudelitesse, mis tagavad äri jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis.
Euroopa Komisjon leidis oma mõjuhinnangus, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
(VKEd) võivad sattuda mõnevõrra suurema surve alla, kuna nende suutlikkus maksta trahve
ja/või kaasata õiguseksperte ning täita hoolsuskohustust on vähesem. Võimalus siduda trahvid
peale muude kuriteo kaudsete aspektide ettevõtja finantsolukorraga võib vähendada VKEde
haavatavust selliste trahvide suhtes.157
Veel võimaldatakse seadusemuudatustega keskkonnavastaste ja ioniseeriva kiirgusega seotud
süütegude puhul kohaldada lisakaristusena füüsilisele isikule tegutsemis- ja ettevõtluskeeldu
ning teataval tegevusalal tegutsemiskeeldu juriidilisele isikule. See on ajutine, kuid
potentsiaalselt kohest majanduslikku mõju omav karistuslik meede.
Füüsilise isiku puhul võib nii tegutsemis- kui ka ettevõtluskeelu kohaldamine viia sissetuleku
osalise või täieliku katkemiseni, eriti juhul kui vastav tegevus moodustab isiku peamise
elatusallika. Samuti võib keeld ajutiselt piirata seniste äriliste või tööalaste kontaktide
kasutamist ja tähendada mainekahju. Füüsilistel isikutel võib olla piiratud võimekus riske
hajutada või kiiresti alternatiivseid tegevusi leida, mistõttu võib ettevõtluskeelu majanduslik
mõju olla suurem kui rahalise karistuse puhul. Iseenesest võib ka juba süüdimõistval
kohtuotsusel olla ettevõtluskeeluga sarnane toime (kui näiteks sellega kaasnev mainekahju toob
kaasa kontaktide katkemise või võimaluste vähenemise senisel tegevusalal), kuid tegutsemis-
ja/või ettevõtluskeelu kohaldamisel on selline toime veelgi ulatuslikum. Samas tuleb kohtul
nende keeldude kohaldamisel igal juhul hinnata meetme vajalikkuse ja ulatuse vastavust
proportsionaalsuse põhimõttele ning ei ole mõeldav, et isikule kohaldatud piirang oleks
koormavam kui eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Ka juriidilisele isikule tegutsemiskeelu kohaldamine omab rahalise karistuse ja üldise
süüdimõistva otsusega kaasneva mainekahju kõrval täiendavat majanduslikku mõju. Selle
tulemusena võib äriühingu majandustegevus täielikult lõppeda, mis omakorda võib mõjutada
ka juriidilise isikuga seotud ettevõtjaid, näiteks lepingupartnereid. Ka võib see avaldada mõju
tarneahelatele ning seega potentsiaalselt ka füüsilistest isikutest tarbijatele. Sarnaselt füüsiliste
157 Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (2021). https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=celex:52021SC0465R(01), lk 177–178, vaadatud 23.01.2025.
49
isikutega tuleb aga ka juriidilisele isikule tegutsemiskeelu kohaldamisel arvestada
proportsionaalsuse põhimõtet, sealhulgas keelu võimalikku mõju äriühingu majandustegevuse
jätkumisele ja mõju seotud tegevusvaldkonna osalistele.
Mõju siseturvalisusele
Keskkonnaalase kriminaalõiguse tõhusamal jõustamisel on eeldatavasti positiivne mõju
ühiskonnale tervikuna, sh siseturvalisusele. Lisaks keskkonnakaitsega seotud elukvaliteedi
paranemisele aitab kuritegevuse vähendamine parandada valitsemist ning vähendada
korruptsiooni ja suurte kuritegelike organisatsioonidega seotud riske.
Muud mõjud
Seadus ei avalda suurt sotsiaalset, sh demograafilist ja regionaalarengu perspektiiviga mõju.
Samuti ei mõjuta muudatused negatiivselt infotehnoloogia, hariduse, kultuuri ja spordi
valdkonda. 2024. a direktiiv näeb liikmesriikidele muu hulgas ette kohustuse kasutada
meetmeid keskkonnalase teadlikkuse suurendamiseks, samuti mitmesuguseid
keskkonnaalaseid ennetus- ja teavituskampaaniaid, mis on mõeldud kõigile asjassepuutuvatele
avaliku ja erasektori sidusrühmadele, ning teadus- ja haridusprogramme eesmärgiga vähendada
keskkonnakuritegude toimepanemist ja keskkonnakuritegevuse riski. Koostöös riigiasutuste ja
sidusrühmadega on keskkonnaalase teadlikkuse tõstmiseks ja ennetustööks juba välja töötatud
mitmesuguseid programme ja kampaaniaid, mille tegemist tulevikus ka jätkatakse, mis avaldab
positiivset mõju eelkõige hariduse ja kultuuri valdkonnale.
Keskkonnakuritegude vastase riikliku strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel on
eeldatavasti positiivne mõju, sest see loob ühtse raamistiku ennetuse, järelevalve ja menetluse
koordineerimiseks ning selgemaks tööjaotuseks asutuste vahel. Strateegia aitab suunata
ressursse ja koolitusi valdkondadesse, kus risk ja kahju on suurim, loob võimaluse andmete
pealt analüüsida meetmete tulemuslikkust ning aitab kujundada tõenduspõhist poliitikat.
Samuti võib strateegialoome positiivne mõju väljenduda prioriteetide ja strateegiliste
eesmärkide selges defineerimises ning nende jaoks ressursside jaotamisel.
5. Eelnõu terminoloogia
Eelnõukohase seadusega ei võeta kasutusele uusi termineid.
6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga kavandatakse üle võtta Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu
ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203,
30.04.2024). Sätete kooskõla direktiiviga on kajastatud vastavustabelis (lisa 1). Eelnõukohase
seaduse reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu õigusaktide loetelu on esitatud käesoleva
seletuskirja punktis 1.3 „Märkused“.
Osaliselt võetakse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL)
2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist (ELT L, 2024/1260,
02.05.2024). Sätete kooskõla direktiiviga on kajastatud vastavustabelis (lisa 2).
Samuti lisatakse karistusseadustikku sätted Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta
määruse (EL) 2023/1115, milles käsitletakse teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega
seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks tegemist ja liidust eksportimist ning
millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 206-247)
rakendamise kohta.
50
7. Rakendusaktid Eelnõuga ei kavandata rakendusaktide lisamist ega muutmist.
8. Seaduse jõustumine
Eelnõuga kavandatavad sätted jõustuvad üldises korras.
Seaduse võimalikult kiire jõustumine on oluline, kuna 2024. a direktiivi riigisisesesse õigusesse
ülevõtmise tähtaeg on 21. mai 2026. Kui eelnõukohase seadusega kehtestavad sätted peaksid
jõustuma pärast seda tähtaega, võib Euroopa Komisjon algatada direktiivi mitteõigeaegse
ülevõtmise tõttu rikkumismenetluse.
9. Kooskõlastamine ja kaasamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvirühmadele.
Algatab Vabariigi Valitsus ….05.2026
(allkirjastatud digitaalselt)
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/26-0478 - Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 08.05.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc1cb5f6-16e4-4290-9e58-b5241a160332 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fc1cb5f6-16e4-4290-9e58-b5241a160332?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main