Vastus Riigikoguliikme kirjalikule küsimusele (KK 507)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu

[email protected]

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule

küsimusele (KK 507)

Lugupeetud Riigikogu liige Lauri Laats

Tänan teid pöördumise eest.

Praegused kütuse hinnatõusud tulenevad pakkumise takistustest. Sellele vastus saab olla ainult

takistuste kõrvaldamise, mis Eesti võimuses pole, ning reservide turule laskmine, mida on

teinud nii Eesti kui teised riigid Rahvusvahelise Energiaagentuuriga kooskõlastatult.

Nõudluse stimuleerimine konkreetse kauba suhtes, olgu või tarbimismaksude

vähendamisega, on vastupidine poliitika vajalikule ja äärmiselt kallis. Kuid ostujõu üldine

toetamine tulude alumisest otsast leevendab hinnatõusu mõjusid konkreetse kauba nõudlust

eraldi sihtimata. Nii jääb hinnasignaal tööle õiges suunas, päris nõudlust defitsiitse kauba

järele ja soosib säästu.

Eesti valik on olnud maksuvaba miinimum, mille kulu eelarvele 1,4% SKPst on kordi suurem

kui kõige suurema kütusemaksude vähendaja 0,22%.

Vastused teie küsimustele on järgmised:

1. Kas Rahandusministeerium on analüüsinud võimalust ajutiselt langetada Eestis

mootorikütuste käibemaksu või aktsiisi sarnaselt Hispaania mudelile?

Rahandusministeerium jälgib ja analüüsib pidevalt teiste liikmesriikide praktikaid.

Laiapõhjalised maksulangetused on riigieelarvele väga suure ja püsiva negatiivse mõjuga.

Mootorikütuste käibemaksu soodusmäära ei luba käibemaksudirektiiv. Eesti valitsuse

initsiatiivil on juba astutud ära jätta 1. maiks planeeritud kütuseaktsiiside tõusu, mis otsustati

teistsuguses olukorras. See on tarbimismaksude vähendamise riikide tabelis kõrgel 6. kohal.

8 kuu mõju on 36 mln eurot, 0,09% SKPst, tunduvalt rohkem kui riikide enamuse

paljureklaamitud sammud. Aasta arvestuses läheneb kulu 60 miljonile, mis on pea 0,15% skp

st.

2. Kas on kaalutud automaatse maksukorrigeerimise mehhanismi loomist, mis vähendaks

ajutiselt maksukoormust maailmaturu energiahindade järsu tõusu korral?

Kuigi sellised mehhanismid tunduvad kriisihetkel atraktiivsed, kaasneb nendega

märkimisväärne eelarveline ebakindlus. Riigi kulutused (sh sotsiaaltoetused ja riigikaitse)

vajavad stabiilset tulubaasi. Automaatne maksukoormuse vähendamine ilma selgete

katteallikateta seaks ohtu riigi võimekuse täita oma teisi kohustusi. Lisaks tuleb arvestada, et

Teie 06.04.2026 nr 2-3/15-507

Meie 24.04.2026 nr 5-1/1522-2

2

aktsiis ei ole mahult võrreldav hinnakõikumise ulatusega, olles kindel summa, tema osakaal

hinnas väheneb hinnatõusuga niigi ja ta pole seegs vahend reageerimiseks kütusehindade

suurele kõikumisele turul.

3. Kas valitsus on hinnanud hinnalae või marginaalipiirangu ajutise kehtestamise

võimalikkust kütuseturul, et vältida põhjendamatuid hinnahüppeid?

Eesti pooldab vaba ja konkurentsipõhist turgu. Hinnalagede kehtestamine toob kaasa tuua

tarneraskusi või olukorra, kus riik peab hakkama turuosalistele vahet kinni maksma, mis on

taas täiendav kulu maksumaksjale.

4. Milliseid täiendavaid meetmeid peab valitsus võimalikuks, et kaitsta haavatavamaid

leibkondi ja transpordisektorit energiahindade järsu tõusu eest?

Valitsuse fookus on suunatud sihitud abile. Leiame, et üldiste maksulangetuste asemel, mis

toetavad võrdselt ka väga jõukaid tarbijaid, peab riigi abi jõudma nendeni, kes seda kõige

enam vajavad. Meie meetodid on toimetuleku piiri tõus, miinimumpalga tõus ja maksuvaba

miinimumi taastamine 700€ tasemel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]