Vastus Riigikoguliikme kirjalikule küsimusele (KK 506)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu

[email protected]

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule

küsimusele (KK 506)

Lugupeetud Riigikogu liige Andre Hanimägi

Tänan teid pöördumise eest. Geopoliitiline olukord on tõepoolest asetanud energiahinnad ja

inimeste toimetuleku fookusesse, kuid riigieelarve eest vastutades peame tegema valikuid,

mis on jätkusuutlikud ja kattega.

Vastused teie küsimustele on järgmised:

1. Kas on hinnatud, kui palju lisatulu saab riik kallinenud kütuse pealt maksudena tagasi juhul,

kui kütusehind püsib samasugusel kõrgel tasemel? Kui jah, siis palun esitada vastavad

arvutused.

Kevadprognoosi raames koostas Rahandusministeerium riskistsenaariumi, kus arvestati

kõrgema nafta hinnaga. Käibemaksu laekumine riskistsenaariumi korral vähenes võrreldes

baasstsenaariumiga 2026. aastal 14 miljoni euro võrra. Isegi, kui kallinenud kütustelt laekub

käibemaksu rohkem, siis see pärib energia tarbimist ja üldist majandusaktiivsust ning teiste

toodete ja teenuste tarbimist, samuti survestab eelarve kulu poolt. Koondmõju eelarvele on

seega negatiivne.

2. Miks leiab minister, et kütuseaktsiisi kasvõi ajutine langetamine ei ole põhjendatud või

mõistlik meede isegi olukorras, kus kütusehind on kõrge ning on reaalne väljavaade selle

edasisele tõusule jätkub?

Aktsiisi langetamisel oleks riigieelarvele väga suur negatiivne mõju, kui ta oleks ka vajalikule

vastupidine sekkumine tarneprobleemile. Nõudlust defitsiitse kauba järele ei tohi ergutada,

üldisem leevendus maksuvaba miinimumi, miinimumpalga ja toimetuleku piiri tõstmisega on

aga asjakohane. Olukorras kus kaitsekulu on lühikese ajaga tõusnud üle kahe korra ja

täiendavat rahastust vajavad ka sotsiaalpoliitikad, eelarve on aga maksimaalses lubatud

miinuses, ei ole vastutustundlik tulusid vähendada.

Teie 06.04.2026 nr 2-3/15-506

Meie 24.04.2026 nr 5-1/1523-2

2

3. Millist riski näeb Rahandusministeerium näeb selles, et kõrge kütusehind halvendab

inimeste toimetulekut kaudselt läbi teiste kaupade ja teenuste hinnatõusu, eelkõige

toidukaupade, ühistranspordi ja põllumajandussektori kulude kasvu?

Aasta alguses jõustunud valitsuse kulukas maksumeede – maksuküüru kaotamine – tagab

viimaste aastate suurima netopalga kasvu inimestele. Lisaks jätkub pensionide kasv:

pensionid tõusid 1. aprillil 5,3%. On tõsi, et Lähis-Ida konflikti mõjud tõstavad energiahindu

ning kanduvad järk-järgult ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Arvestades nii otseseid

kui ka kaudseid mõjusid, on Rahandusministeerium korrigeerinud 2026. aasta

inflatsiooniprognoosi 4 protsendini. Võrreldes konfliktieelse stsenaariumiga on oodatav

hinnatõus tänavu ligikaudu 1,2 protsendipunkti võrra kiirem. Kokkuvõttes tähendab see, et

inimeste elatustaseme tõus saab Lähis-Ida sündmuste mõjul olema mõnevõrra

tagasihoidlikum. Ka kõige parema tahtmise korral ei ole reaalne eeldada, et riigil õnnestub

globaalsete sündmuste mõju oma elanike jaoks täies mahus neutraliseerida.

4. Kas valitsus on hinnanud kõrge kütusehinna mõju ühistranspordi toimimisele ja

kättesaadavusele, põllumajandustootjate konkurentsivõimele ning Eesti majandusele

laiemalt?

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos võtab arvesse ka Pärsia lahe sündmuste

võimalikke mõjusid. See tähendab Eesti majandusele suuremat ebakindlust, väiksemat

majanduskasvu ja kõrgemat inflatsiooni.

Euroopa põllumajandusele on negatiivne mõju kõrgemate kütuse ja väetise hindade kaudu

sarnane. Kuna teraviljavarud on viimaste aastate suurimad ning valdavalt on kohalikud

põllumehed algavaks külviperioodiks väetistega varustatud (ca 90% ulatuses), siis olulist riski

siinse põllumajanduse konkurentsivõimele lähiriikidega võrreldes ei kaasne. Lähikuudel ei

ole tõenäoliselt ka tootjapoolset toiduainete hinnatõusu oodata. Praegune energiakriis läbi

kõrgemate sisendhindade võib toiduhindu kergitada alates sügisest.

5. Milliseid meetmeid on valitsus valmis rakendama juhul, kui kütusehind püsib pikemat aega

samal kõrgel tasemel või tõuseb veelgi?

Valitsus jälgib kütuseturul toimuvat väga tähelepanelikult. Juhul kui hinnad jäävad püsivalt

kõrgeks või tõusevad veelgi, on meie fookuses mitte turgu kunstlikult moonutada

laiapõhjaliste maksulangetustega. Aktsiisitõusu ära jätmine oli ennetav ja kaalukas samm.

Edasised tegevused peavad olema eelarveliselt vastutustundlikud, et me ei süvendaks

inflatsiooni ega tekitaks katmata kulusid tulevastele põlvedele.

6. Kas Rahandusministeerium on hinnanud võimalikku piirikaubanduse kasvu Lätiga

olukorras, kus Eesti ei rakenda kütuse- ega toiduhindadele maksuerisusi, kuid Läti liigub

vastupidises suunas?

Lätis on aprilli algusest saati kehtinud madalam aktsiisimäär kui Eestis, kuid diislikütuse hind

on seal endiselt kallim. Viimane ametlik statistika Balti riikide diislihinna kohta (16.04.2026

seisuga; Weekly Oil Bulletin):

Eesti 2,058€

Läti 2,124€

3

Leedu 2,150€

Lätis tehtud aktsiisimäära langetuse maksimaalne võimalik mõju koos käibemaksuga oli 8,6

senti liitri kohta, kuid sellest jõudis hinda vaid kaks kuni kolm senti. Arvestades, et

päevasisesed postihinna kõikumised on viimase kuu aja jooksul ulatunud kolmekümne

sendini liitri kohta, ei ole paari sendine hinnamuutus tarbijale isegi tajutav. Sellest tulenevalt

võib väita, et mõju piirikaubandusele on äärmiselt väike.

Meil on suurem osa tarbimisest siseriiklik, seega oleks aktsiisilangetuse mõju eelarvele igal

juhul negatiivne ja seda ei kataks vähene välisriigi isikute tarbimise kasv, eeldusel et

aktsiisilangetus jõuabki hinda.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lauri Lelumees 5885 1404

[email protected]