Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne 2026

Eesti Eelarve- ja struktuurikava Eduaruanne 2026

Tallinn, 30. aprill 2026

2

Sisukord Sissejuhatus .........................................................................................................................................3

Eelarve- ja struktuurikava iga-aastase eduaruande eesmärk ........................................................ 3

Makromajanduslikud eeldused ...........................................................................................................4

Makromajanduse olukord ning väljavaade .................................................................................... 4

Makromajanduse netokulukasvu eelduste erinevus võrreldes Rahandusministeeriumi 2026.

aasta kevadise majandusprognoosiga ........................................................................................... 5

Eelarvestrateegia ja eelarveprognoos .................................................................................................6

Eelarvestrateegia ............................................................................................................................ 6

Kevadine majandusprognoos ......................................................................................................... 7

Valitsemissektori tulud ja kulud ..................................................................................................... 8

Riigikaitse kulud ............................................................................................................................. 9

Tulumeetmed ................................................................................................................................. 9

2025. aasta tulude mahtu mõjutavad meetmed ..................................................................... 10

2026. aastat tulude mahtu mõjutavad meetmed .................................................................... 13

Valitsemissektori võlg .................................................................................................................. 14

Tingimuslikud kohustised ............................................................................................................. 15

Reformid ja investeeringud .............................................................................................................. 18

LISAD ................................................................................................................................................ 23

LISA 1. Tabelid .................................................................................................................................. 23

Tabel 1a: Valitsemissektori fiskaalkohustus (netokulude kasvu kava) .................................... 23

Tabel 1b: Põhinäitajad .............................................................................................................. 23

Tabel 2a: Makromajanduslikud eeldused ................................................................................ 24

Tabel 3a: Väliseeldused ............................................................................................................ 26

Tabel 4: Riigi rahanduse prognoos ........................................................................................... 27

Tabel 5: Täpsustatud tulumeetmete hinnanguline mõju ......................................................... 29

Tabel 6. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetused ......................................................... 30

Tabel 7. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) laenud ............................................................. 30

Tabel 9. Muud reformid ja investeeringud .............................................................................. 31

LISA 3. TABEL II ARUANDLUS EUROOPA SOTSIAALÕIGUSTE SAMBA RAKENDAMISE KOHTA...... 37

LISA 4. TABEL III KESTLIKU ARENGU EESMÄRKE KÄSITLEV ARUANDLUS ..................................... 47

3

Sissejuhatus

Eelarve- ja struktuurikava iga-aastase eduaruande eesmärk

Käesolev eduaruanne vaatab tagasi 2024. aastal jõustunud Euroopa Liidu majanduse juhtimise

raamistikus koostatud keskpika perioodi eelarvel- ja struktuurikava täitmisele selle rakendumise

esimesel täisaastal, milleks oli 2025.aasta.

Eduaruande ülesanne on näidata netokulukasvu indikaatori arenguid möödunud aasta tegelike

andmete põhjal ja võrdluses EL Nõukogu poolt soovitatud netokulukasvu trajektooriga. Siinkohal

tasub meenutada, et netokulukasvu indikaator mõõdab valitsussektori kulude kasvu, olles

sealjuures kohandatud välisabi, maksumeetmete ning majandustsüklist tulenevate kõikumiste

suhtes. Eduaruanne põhineb 2026. ja 2027. aasta osas Rahandusministeeriumi kevadisele

majandusprognoosile, millele on lisatud täiendavalt kütuseaktsiisi tõstmise ärajätmise mõju.

Lisaks kirjeldab eelarvekava reformide ja investeeringutega edenemist, mis on seotud Euroopa

poolaasta riigipõhiste soovituste täitmisega või mis suurendavad riigi majanduskasvu ja majanduse

kestlikkust. Riigirahanduse prognoos tugineb makromajandusprognoosi baasstsenaariumile ning

lähtub kehtivatest strateegiatest ja õigusaktidest. Kulude prognoosi osas on peamiseks aluseks

möödunud aasta sügisel koostatud eelarvestrateegias langetatud otsused, arvestuslike kulude osas

(peamiselt sotsiaalkulud) on prognoosi uuendatud.

Rahandusministeeriumi hinnangul ulatus 2025. aastal valitsussektori netokulude kasv 1,9%-ni, mis

oli madalam netokulude trajektooriga seotud piirmäärast 7,1%. Ka valitsussektori puudujääk jäi

esialgsetel andmetel väiksemaks kui 2025. aasta eelarve koostamisel eeldati. Lähiaastatel

planeeritakse siiski ära kasutada kogu eelarveruum ja kulukasv on maksimaalne, mida

eelarvereeglid võimaldavad.

Eesti esitas 29. aprillil 2025.a koos 15 teise Euroopa Liidu riigiga taotluse riigipõhise vabastusklausli

rakendamiseks aastatel 2025-2028 ning vastava otsuse alusel on valitsusel täiendav paindlikkus

koostada riigieelarvet suurema puudujäägiga kui 3% SKPst, ilma et kaasneks risk Euroopa Liidu

ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluseks. Kaitsekulude suurendamiseks saadud vabastusklausel

annab neli aastat üleminekuaega lahenduseni, milles püsivalt suurendatud kaitsekulud peavad

saama eelarvest rahastatud kas muude kulude või suuremate maksude arvel. 2025. aastal

koostatud riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus kasutada kaitsekulude

vabastusklausliga lubatud puudujäägi suurendamist maksimaalses mahus aastatel 2026. ja 2027. ,

mis võimaldab tõsta kaitsekulud üle 5% SKPst, nagu on ettenähtud ka valitsusliidu alusleppes.

Kaitsekulude vabastusklauslit arvestades on 2025. aasta tegelik ja 2026. aasta prognoositav

valitsussektori netokulude kasv eelarvereeglitega kooskõlas.

4

Makromajanduslikud eeldused

Peatükk annab ülevaate viimasest majandusarengust ning Rahandusministeeriumi kevadprognoosi

ootustest järgnevateks aastateks ja kuidas need erinevad netokulukasvu arvutuste aluseks

olevatest eeldustest. Rahandusministeeriumi 2026. aasta kevadine majandusprognoos avaldati 2.

aprillil 2026. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi aluseks olevad väliskeskkonna eeldused on

fikseeritud märtsi alguse seisuga.

Makromajanduse olukord ning väljavaade

Ebakindlus majanduses on suur, kuid majandus peaks sel aastal siiski kasvule pöörduma. Kui 2025.

aastal kasvas reaalne SKP 0,6%, siis 2026. aastal ootame 2,3%-st kasvu. 2026. aastal veab kasvu

valdavalt sisenõudlus ehk valitsuse ja erasektori tarbimine ning investeeringud. Välisnõudlus jätkab

samuti taastumist ning 2027. aastal ekspordi kasv kiireneb. Majanduse taastumist muudab

vaevalisemaks sõjategevus Lähis-Idas, millega kaasneb energiahindade tõus ning teadmatus

toormeturgude pakkumise normaliseerumise osas.

Majapidamiste tarbimist toetavad tulumaksusüsteemi muudatus, hinnakasvu aeglustumine ning

paranev kindlustunne. 2026. aastal peaks eratarbimine taas selgelt kasvule pöörduma. Ühetaolise

maksuvaba tulu kehtestamine 700 eurot kuus tõstab keskmist netopalka oluliselt, kuid erineva

sissetulekuga inimestele on kättesaadava töötasu kasv ebaühtlane.

Lähiaastatel toetab investeeringute kasvu eelkõige valitsussektor riigikaitse ja Rail Balticuga seotud

kulutustega. Tasapisi paranev majanduskeskkond on loonud eeldused ka erasektori investeeringute

kiiremaks kasvuks.

Pärast kaks aastat kestnud langust, mil Eesti ekspordimahud vähenesid ligikaudu 10% võrra,

pöördus eksport välisnõudluse elavnemise toel 2025. aastal taas kasvule. Seejuures edestas Eesti

ekspordi kasv välisnõudluse kasvu, mis tähendab, et Eesti ekspordi turuosa suurenes. Järgmistel

aastatel ootame, et Eesti ekspordi kasv järgib enam-vähem välisnõudluse arengut.

2026. aastal on oodata tarbijahindade 4%-st tõusu. Kuigi Lähis-Ida konflikt toob kaasa energia

kallinemise, võimaldab toiduainete ja teenuste tagasihoidlikum hinnatõus ning administratiivsete

meetmete mõju vähenemine inflatsioonil aeglustuda.

Prognoosi riskistsenaariumis on majanduse kasv sel aastal oluliselt aeglasem, kõigest 0,8%, ja

hinnakasv on oluliselt kiirem. Riski-stsenaariumis oleme eeldanud püsivamaid energia tarneraskusi,

sh nafta hinna püsimist tasemel 120 dollarit barreli kohta järgneva poole aasta jooksul.

5

Makromajanduse netokulukasvu eelduste erinevus võrreldes

Rahandusministeeriumi 2026. aasta kevadise majandusprognoosiga

Allpool on toodud tabel netokulukasvu makromajanduslike eelduste ja Rahandusministeeriumi

2026. aasta kevadise majandusprognoosi võrdlusega. Kevadise majandusprognoosi olulisemad

erinevused netokulukasvu eeldustest tulenevad 2024. aasta tegelikest arengutest ning muutunud

väliskeskkonnast, mistõttu on uuendatud majanduskasvu ja SKP deflaatori prognoose.

Eesti majandus on alates 2024. aasta lõpust näidanud paranemise märke, kuid majanduskasv pole

oodatud tempos kiirenenud. Aastavõrdluses pöördus majandus kasvule alates 2025. aasta teisest

kvartalist. Samas pole majanduskasv oodatud tempos taastunud, mille taga on nii meie peamiste

ekspordipartnerite suhteline nõrkus kui ka tarbijate ja ettevõtete madal kindlustunne. SKP

deflaatori kasv oli 2025. aastal veidi tagasihoidlikum, kui netokulukasvu eeldustes fikseeritud 4%.

Selle taga on peamiselt eelmise aasta teises pooles toimunud hinnatõusu aeglustumine, mis tulenes

nii globaalsetest toormehindade langusest kui ka tihenenud konkurentsist mootorikütuste turul.

Käesolevaks ja järgnevateks aastateks ootame majanduse selgemat kasvule pöördumist, kuid nelja

aasta (2025-2028) keskmisena jääb kevadise prognoosi kohaselt nii nominaalse kui ka reaalse

majanduskasvu tempo madalamaks, kui netokulukasvu eeldustes fikseeritud.

Võrreldes netokulukasvu eeldustega on 2026. aasta kevadprognoosis sisalduvad SKP deflaatori

prognoos ning potentsiaalse kasvu hinnangud erinevad. Erinevuse peamiseks põhjuseks on

metoodikaerinevused. SKP deflaatori puhul lähtume kevadprognoosis viimasest teadaolevast infost

ning poliitikameetmetest järgmiseks neljaks aastaks. Samas netokulukasvu eelduste puhul oli 2025.

aasta osas aluseks suvine majandusprognoos ning edasiste aastate puhul lineaarne lähenemine

T+10 referentsväärtusele ehk inflatsiooni tulevikutehingute väärtusele. Samuti oleme

kevadprognoosis ümber hinnanud majanduse kasvupotentsiaali, kui netokulukasvu eelduse aluseks

oli Euroopa Komisjoni 2024. aasta kevadprognoosi hinnang Eesti potentsiaalsele kasvule.

Tabel 1. Netokulukasvu eeldused ning võrdlus 2026. aasta kevadprognoosiga

2025 2026 2027 2028 Keskmine

Netokulukasvu

eeldused

Reaalne SKP 2,1 2,5 2,0 2,0 2,1

Nominaalne SKP 6,2 6,2 5,3 4,9 5,6

SKP deflaator 4,0 3,6 3,2 2,8 3,4

Potentsiaalne kasv 1,0 0,9 0,5 0,5 0,7

Rahandusministeeriumi

2026. aasta

kevadprognoos

Reaalne SKP

0,6 2,3 2,5 2,3 1,9

Nominaalne SKP 4,4 6,0 5,2 4,7 5,1

SKP deflaator 3,8 3,6 2,7 2,3 3,1

Potentsiaalne kasv 0,4 1,0 1,2 1,4 1,0

6

Eelarvestrateegia ja eelarveprognoos

Eelarvestrateegia Valitsuse eelarvepoliitika eesmärgiks käesoleva eelarvestrateegia perioodil on hoida halvenenud

julgeolekuolukorra tõttu suurenenud kaitsekulude tulemusel suurenenud eelarvedefitsiit lubatud

piirides, otsides samal ajal lahendusi kuidas püsivalt kerkinud kaitsekulusid katta püsivate

katteallikatega, mis aitaksid puudujäägi taset alla tuua. Eesti taotles eelmisel aastal kaitsekulude

vabastusklausli rakendamist ja planeeris sellest tulenevalt selle ja järgmise aasta puudujäägi

maksimaalselt lubatud 4,5% tasemel SKPst. Pikemas perspektiivis on valitsuse eelarvepoliitika

põhieesmärk toetada makromajanduslikku stabiilsust läbi turgude paindlikkuse ja efektiivsuse ning

ohjata majanduse tasakaalustatud arengut ohustavaid riske.

Koroonakriisi tagajärjel ning Venemaa-Ukraina vastase agressioonisõja tõttu valitseb majanduses

jätkuvalt keeruline olukord, kuigi 2025. aastal oli näha majanduse elavnemist ja potentsiaalile

lähenemist, näiteks pöördus eksport välisnõudluse toel taas kasvule. 2020-2023 aastatel kehtinud

eelarvereeglite vabastusklausel on lubanud paisutada defitsiiti ning võlataset. Valitsus on

kinnitanud kindlat tahet vältida ülemäärast eelarvedefitsiiti ehk nominaalne eelarvepuudujääk ei

tohi ületada 3% SKPst, erandina rakendatakse aastatel 2025-2028 (pikendamise võimalusega

aastasse 2029) suurenenud julgeolekukuludest tulenevat vabastusklauslit. Vaatamata EL-i tasandil

kehtestatud netokulude kasvul põhinevale eelarvereeglistikule kavandatakse Eestis

eelarvepoliitikat endiselt eelarvepuudujäägist lähtuvalt, millele lisaks tuleb nüüd edaspidi jälgida ka

kulude kasvu piiravat indikaatorit.

2025. aasta septembris koostatud riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus süvendada

nominaalset eelarvepuudujääki kaitsekulude vabastusklausliga maksimaalselt lubatava tasemeni

4,5%-ni SKPst aastatel 2026. ja 2027. Rahandusministeeriumi suveprognoosiga võrreldes kasvas

puudujääk 0,5% võrra SKPst tulenevalt valitsuse otsusest jätta ära 2026. aastaks kavandatud

tulumaksu tõus, suurendada õpetajate, kultuuritöötajate ning siseturvalisuse valdkonna

palgafondi, suunata lisavahendeid teehoidu ja Rail Balticu ehitusse. Suurenevad kulud kaetakse

osaliselt riigikaitsekulude ja CO2 vahendite nihutamisega järgmistesse aastatesse.

Eelarve- ja struktuurikavas võetud makromajanduse ning riigirahanduse eelduste kohaselt

prognoositi 2025. aasta Eesti struktuurseks defitsiidiks 1,2% SKPst ning aastatel 2026 – 2028 1,5%

SKPst. Riigirahanduse näitajate osas eeldati eelarve- ja struktuurikava kulukasvu trajektoori

seadmisel, et kava kehtivusaja jooksul säilib 2024. aasta tulude (ilma välisvahenditeta) suhe SKPst

ning uute tulumeetmete lisandumisega ei arvestata. Rahandusministeeriumi viimase hinnangu

kohaselt kujunes 2025. aasta struktuurseks defitsiidiks 0,2% SKPst, millega on täidetud seatud

eesmärgid. Hinnangu andmisel on lähtutud 2025. aastani kehtinud majandustsükli (SKP lõhe)

hindamise metoodikast, et tagada võrreldavus eesmärkide seadmise aluseks olnud metoodikaga.

Alates 2026. aastast on majandustsükli hindamise metoodikat muudetud, mis annab

majandusolukorrale adekvaatsema hinnangu. Muudetud metoodika kohaselt on 2025. a

7

struktuurne defitsiit 1,4% SKPst. Erinevust põhjustab uue metoodika kohaselt nii

tasakaalulähedasem hinnang majandustsükli seisule kui ka väiksem eelarve tsüklitundlikkuse

koefitsient.

Euroopa Liidu eelarvereeglitele vastavuse tagamiseks on liikmesriigid kohustatud tagama, et

netokulude kasv ei ületaks EL Nõukogu poolt neljaks aastaks kehtestatavat eelarve kulukasvu

trajektoori. Euroopa Komisjon arvutab protsessi algatuseks netokulude kasvu võrdlustrajektoori,

tuginedes oma prognoosidele ja ühtlustatud meetodile riikide lõikes. Euroopa Komisjon on

võimaldanud koos kaitsekulude vabastusklausli kasutuselevõtuga lähtuda korrigeeritud

kontrollikontost, mis võimaldab nelja aasta jooksul netokulude kasvu trajektoorist kõrvalekaldumist

1,5% ulatuses SKPst igal aastal.

Kevadine majandusprognoos

2025. aasta netokulude kasv oli esialgsete andmete kohaselt 1,9%, mis ei ületanud EL Nõukogu

poolt Eestile eelarve- ja struktuurikavas kinnitatud kulukasvu, milleks oli 7,1%. Prognoosi kohaselt

kiireneb netokulude kasv sel aastal 11,6%-ni. Valitsussektori kogukulude kasv kiireneb sel aasal

9,1%-ni ja ka netokulude kasv ehk kulud ilma välistoetusteta, kaasfinantseerimiseta, tsükliliste

töötutoetusteta ja intressideta on sama kiire. Erinevalt eelmisest aastast, kui kulude kasv oli kaetud

maksumeetmetega, on sel aastal maksumeetmetel negatiivne mõju tuludele, mis omakorda

suurendab netokulude kasvutempot. Suurema mõjuga maksumeetmeteks on ühetaolise

maksuvaba tulu kehtestamine ning kütuseaktsiisi tõusu ärajätmine. Võrreldes EL Nõukogu

kulukasvu trajektooriga, ületab prognoositav netokulude kasv lubatud trajektoori nii sel kui

järgmisel aastal. Kumulatiivne kulukasv, mille alusel hindab Euroopa Komisjon vastavust määruse

2024/1263 tingimustele, ületab 2026. aastal ELi Nõukogu poolt kinnitatud taset 3% võrra.

Tabel 2. Eesti netokulude kasv, protsentides

2024 2025 2026* 2027*

Eesti netokulude kasv vastavalt eelarve- ja struktuurikavale

aasta 1,9 7,1 5,1 3,6

kumulatiivne 1,9 9,0 14,2 17,7

Eesti tegelik netokulude kasv 2025. aastal ja prognoos kuni aastani 2027

aasta 3,8 1,9 11,6 4,5

kumulatiivne 3,8 5,7 17,2 21,7

* prognoos

EL määrusega 2024/1263 on loodud kontrollikonto kontseptsioon, mis näitab kui palju riigi tegelik

eelarvepoliitika on ajas kõrvale kaldunud kokkulepitud kulutrajektoorist ehk arvutab kõrvalekallete

jäägi. Kui kumulatiivne saldo on positiivne siis see näitab, et kulutatud on lubatust rohkem.

Eesti netokulude kasv, arvestades vabastusklauslit, jäi aastatel 2024 ja 2025 eelarve- ja

struktuurikavas seatud netokulude kasvu ülempiirist väiksemaks, mistõttu kogunes kontrollikontole

negatiivne jääk (krediit). Nii sel kui ka järgmisel aastal ületab netokulude kasv lubatud trajektoori,

mis vähendab kontrollikonto krediidi sel aastal minimaalsele tasemele ning jõuab järgmisel aastal

8

juba 0,3% SKPst positiivsele poolele, mis viitab eelarvereeglitest lubatust suuremale kõrvalekaldele

ja mis nõuab korrigeerimist järgmises eelarvestrateegia protsessis.

Tabel 3. Netokulukasvu kontrollikonto, protsentides

2024 2025 2026* 2027*

Eesti netokulude kasv vastavalt eelarve- ja struktuurikavale 1,9 7,1 5,1 3,6

Eesti tegelik netokulude kasv 3,8 1,9 11,6 4,5

Kontrollikonto aastane saldo 0,8 -2,2 2,8 0,4

Kontrollikonto kumulatiivne saldo 0,8 -1,5 1,4 1,8

Vabastusklausliga lubatav kaitsekulude kasv 1,5 1,5

Korrigeeritud kontrollikonto jääk -1,5 -0,1 0,3

* prognoos

Valitsemissektori tulud ja kulud

Valitsemissektori tulud ulatuvad 2026. aastal 40,3%-ni SKPst (vt lisa tabel 4), mis tähendab

võrreldes 2025. aastaga valitsemissektori tulude osatähtsuse vähenemist 1,1 protsendipunkti võrra

SKPst ehk täpsemalt 1,39 miljardi euro võrra. Käesolevas eelarve- ja struktuurikava eduaruandes

hinnatakse tulumeetmete lisanduva mõju mahuks 2025. aastal 535,7 miljonit eurot ehk 1,3% SKPst.

2026. aastal on tulumeetmetel eelarvele negatiivne mõju, mis ulatub 535,7 miljoni euroni ehk -

1,25ni SKPst.

Kõige suurema positiivse mõjuga tulude laekumisele oli 2025. aastal tulumaksu seaduse

muudatused. Jooksvatest tulumaksude ja omandimaksude muutustest lisandus eelarvesse 270,8

miljonit eurot, millest moodustasid peamise osa alates 01.01.2025 juriidilise ja füüsilise isiku

tulumaksumäära tõstmisest tulenev tulumaksu laekumine (vt lisa tabel 5).

Otseste maksude hulka arvestatakse ka automaks, mille mõju valitsussektori tuludest muudele

tootmismaksudelele on 2025. aastal 151,3 miljonit eurot. Kaudseid makse suurendasid mahult

kõige enam 2025. aastal juulis jõustunud käibemaksu standardmäära tõus 22%-lt 24%-ni, mille

mõjuks on hinnanguliselt 114,3 miljonit eurot (vt lisa tabel 5).

2025. aasta kulud kasvasid võrreldes eelneva aastaga julgeolekuvõimekuse parandamiseks

tehtavate lisakulutuste, laiapindse riigikaitse kulutuste, vanaduspensionide ja struktuurifondide

uuest rahastusperioodist tulenevate suuremahuliste investeeringute tõttu. 2025. aastal

kasvavasid kuludest enim sotsiaalsiirded ehk sotsiaaltoetused ja kapitali kogumahutus põhivarasse.

Valitsemissektori kulud ulatusid 2025. aastal 45,2%-ni SKPst (vt lisa tabel 4), kasvades võrreldes

2024. aastaga 1,2 protsendipunkti võrra SKPst ehk täpsemalt 1,3 miljardi euro võrra.

Alates 2026. aastast väheneb kokkuhoiumeetmete toel valitsussektori kulude kasvu kiirus

oluliselt eelnevate aastatega võrreldes, kuigi riigikaitse kulud endiselt kasvad saavutades 5%

SKPst taseme. 2027. aastal hoiavad valitsussektori kulude aastast kasvutempot veel üleval

investeeringute kõrge tase, kuid peale seda kasv taltub, 3% juurde aastas. Siiski jääb valitsussektori

kulude osakaal SKPst ületama kriisieelset 2019. aasta taset. Keskmine valitsussektori kulude

9

kasvutempo aastatel 2027–2030 on 2,8% aastas, mis jääb aeglasemaks kui nominaalse SKP

keskmine kasv antud perioodil.

Riigikaitse kulud

Eesti valitsus on otsustanud kasutada aastatel 2025-2028 Euroopa Liidu eelarvelise järelevalve

raamistikus ettenähtud paindlikkust ning rakendada vajalike riigikaitsekulude tegemiseks

vabastusklauslit. Paindlikkus on oluline ning võimaldab kiiresti suurendada oma kaitsevõimekust.

Vabastusklausel annab liikmesriigile võimaluse vabastada aastatel 2025-28 ülemäärase

eelarevpuudujäägi arvestusest täiendavalt kuni 1,5% SKPst eeldusel, et riigikaitsekulude tase on

võrreldes 2021. aastaga tõusnud vähemalt 1,5 protsendipunkti võrra SKP suhtes.

Eesti on püsivalt panustanud riigikaitsesse NATO soovitatud 2% tasemel SKPst. Pärast

julgeolekuolukorra järsku halvenemist 2022. aastal on riigikaitse kulude taset jõuliselt suurendatud.

Kevadise majandusprognoosi kohaselt ulatus kulude tase eelmisel aastal 4,2 %ni SKPst ning

käesoleval aastal jõuab 5%ni SKPst.

COFOGis riigikaitseks eraldatud kuludes püsis kogumahutus põhivarasse tase 2024-2025 aastatel

üle 600 miljoni euro aastas ning aastal 2026 kasvavad kulutuste tase suuremaks kui 800 miljoni euro

aastas. Riigikaitse kulutustes on oluline osa ka kaitseotstarbelisel erivarustusel, mida kajastatakse

statistikas majandamiskulude all ning varude soetamisel.

Tabel 4. Eesti riigikaitse kulud COFOG klassifikatsiooni kohaselt, % SKPst

2022 2023 2024 2025* 2026* 2027*

Eesti riigikaitse kulud (COFOG 02) 2,2 3,1 3,7 4,2 5,0 5,4

Eesti riigikaitse kulude kapitalimahutus põhivarasse (COFOG 05 P.51g)

0,7 1,4 1,6 1,6 1,9 1,4

* prognoos

Tulumeetmed

Tulumeetmed võetakse arvesse netokulude kasvu ja -trajektoori leidmisel. Järgnevalt on

detailsemalt lahti kirjutatud suuremad (mõjuga vähemalt 0,1% SKPst) tulumeetmed 2025. ja 2026.

aastal (vt Tabel 5). Arvestatud on nii praeguseid kui varasemalt otsustatud meetmeid, mille mõju

avaldub neil aastail. Selgitatud on ka muudatusi võrreldes sügisel Euroopa Komisjonile esitatud

eelarvekavaga. Tulumeetmete kirjeldamisel on oluline eelkõige nende lisanduv mõju ehk

fiskaalimpulss rakendumise esimesel aastal (lisanduv mõju võib aga avalduda ka edasistel aastatel).

Tulumeetmete puhul on oluline maksupoliitika muudatuste staatiline mõju. Staatiline mõju on

maksumäära muutuse mõju samal maksubaasil või maksubaasi muutuse mõju sama maksumäära

korral. Vajaduse korral loeb ka esimese astme käitumuslik mõju ja meetmega otseselt seotud

maksude ristelastsus. Teise ringi tarbimismaksude mõjuga ei ole arvestatud. Ei ole arvestatud ka

kulumeetmete ja tulumeetmete omavahelise ristelastsusega.

10

Meetmete mõju hinnatakse üle kõige värskemate andmete ja prognooside põhjal, et tagada

võimalikult täpne hinnang.

2025. aasta tulude mahtu mõjutavad meetmed

Füüsilise isiku tulumaksu mõjutavad meetmed

II pensionisamba maksed alates 2025. aastast 2, 4 või 6% palgast. Alates 2025. aastast saab II

pensionisambasse makseid teha tavapärase 2% asemel 4% või 6% brutopalgast. Maksemäära

tõstmine on vabatahtlik, vaikimisi kehtib edasi maksemäär 2%. Maksemäära valik 2, 4 või 6% ei

mõjuta sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid kogumispensioni makseid. Sotsiaalmaksust kantakse II

pensionisambasse kõigi kolme valiku puhul ikka 4%. See tähendab, et maksemäära tõstmine ei

vähenda I pensionisambasse kogunevaid pensioniõigusi. Uus maksemäär rakendub alati jaanuarist

ja kehtib seni, kuni valitakse omakorda uus maksemäär. Muuta saab maksemäära kord aastas.

Füüsilise isiku tulumaksu soodustuste kaotamise raames kaotati eluasemelaenu intresside

tuludest mahaarvamise võimalus. Samuti kaotati abikaasa maksuvaba tulu ja täiendav maksuvaba

tulu laste eest.

Maksuvaba tulu mitteindekseerimine tarbijahinnaindeksiga (samal tasemel püsimine) 2024. ja

2025. aastal. Vastavalt Euroopa Komisjoni metoodikale tuleb riikidel, kel ei ole automaatset

maksuvaba tulu indekseerimist, arvutada välja nn normaalse indekseerimisega kaasnev mõju, sest

maksuastmete mitteindekseerimisega kaasnevaid kõrgemaid tulusid loetakse meetmeks. Meetme

mõju leidmiseks on kasutatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksit (tegelike andmete puudumisel

Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kevadprognoosi). Selle alusel on leitud nn täieliku

aastase indekseerimise hüpoteetiline stsenaarium ja võrreldud seda prognoosiga. Meetme mõju

on selle hüpoteetilise stsenaariumi ja prognoosi erinevus. Sarnase loogikaga ja metoodikaga on

leitud ka maksuvaba tulu vanaduspensionieas tarbijahinnaindeksiga mitteindekseerimise ehk

samal tasemel püsimise mõju eelarvele.

Ühetaolise maksuvaba tulu kehtestamine pidi algselt toimuma 2025. aastal, kuid rakendamine

lükati aasta võrra edasi. Meetme otsustamine ja edasilükkamine tasakaalustavad teineteist,

mistõttu mõju 2025. aastal puudub. Ühetaoline maksuvaba tulu kehtestati 2026. aastal, millega

kaotati regressiivse maksuvaba tulu kaotamine ja kehtestati üldine 700 eurone maksuvaba tulu

tööealistele inimestele.

Füüsilise isiku tulumaksu määr 22%. Määra tõsteti 20%-lt 22%-ni 2025. aastal.

Juriidilise isiku tulumaksu mõjutavad meetmed

Võtsime arvesse Statistikaameti iga-aastases ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse järelevalve

protsessis koostöös Eurostatiga tehtud (aprill 2026) metoodilise muudatuse – juriidilise isiku

tulumaksu laekumise arvestust muudeti. Enam ei võrdu kassapõhine laekumine tekkepõhisega,

vaid kassapõhist nihutatakse ühe kuu võrra, et saada tekkepõhine tasumine. Sarnaselt on siiani

käsitletud ka sotsiaalmaksu, käibemaksu ja aktsiiside tekkepõhist tasumist.

Juriidilise isiku tulumaksu määra tõsteti 20%-lt 22%-ni 2025. aastal. Krediidiasutuste avansilise

tulumaksu määr tõsteti 14%-lt 18%-ni (vt meede allpool). Samal ajal tühistati regulaarselt jaotatava

11

kasumi 14% soodusmäär. Arvestasime värske metoodikamuudatusega (vt kirjeldus ülal). Meetme

mõju muutus 2025. aastal veidi positiivsemaks, sest 11 kuu mõju asemel jäi nüüd antud aastasse

12 kuu mõju.

Juriidilise isiku tulumaksu erakorralised tulud enne määra tõusu 2024, v.a pangad. See on

ühekordne meede. Antud meetme all käsitleme erasektori ettevõtete, v.a pankade, käitumuslikku

kasumijaotamist 2024. aasta oktoobris ja novembris enne juriidilise isiku tulumaksu määra tõusu

22%-ni alates 1. jaanuarist 2025. Eeldasime, et erasektori (v.a pangad) jaotatud kasumilt tasutud

tulumaksu kasv jaanuarist septembrini 2024 võrreldes 2023. aastaga oli normaalne ja seda kasvu

ületav kasv oktoobris-novembris oli käitumuslik mõju enne tulumaksu määra tõusu.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses tehtud arvestusmetoodika muutuse tõttu on nüüd siin

real ka varasem meede „Juriidilise isiku tulumaksu erakorralised tulud enne määra tõusu 2025, v.a

pangad“. See on samuti ühekordne meede. See meede näitab 2025. aasta tulumaksu määra tõusu

käitumuslikku mõju uue arvestusmetoodika kohaselt 2024. aasta detsembris. 2024. aasta

detsembri juriidilise isiku tulumaksu tulu oli ajaloo kõrgeim, erasektori jaotatud kasumilt tasutud

tulumaksu kasv oli 217 miljonit (2025. aasta detsembris langes see umbes 220 miljoni võrra, isegi

arvestades, et maksumäär oli kõrgem (22%)). Meie hinnangul on 2024. aasta detsembri käitumuslik

mõju umbes 100 miljonit eurot. Meetme mõju 2024. aastal suurenes 0,25% SKPst, vähenes 2025.

aastal 0,48% SKPst ja suurenes 2026. aastal, mil nüüd mõju puudub, 0,26% SKPst.

Pankade suuremad dividendid 2024 ja 2025 on ühekordsed meetmed. Krediidiasutuste jaotatud

kasumi tulumaks, mida regulaarselt ei laeku ja mis oli seotud maksumäära tõusuga.

2025. aastal tõsteti ka krediidiasutuste avansilise tulumaksu määr 18 protsendini.

Muud meetmed

2025. aasta alguses jõustunud automaks koosneb kahest komponendist: mootorsõidukimaksust

(otsene maks) ja registreerimistasust (kaudne maks). Mootorsõidukimaks on perioodiline maks,

mida tasutakse igal aastal sõiduki omamaise eest ning see kehtib seni, kuni sõiduk on liiklusregistris

arvel. Sellega maksustatakse sõiduautosid, mootorrattaid, mopeede, kaubikuid, maastikusõidukeid

ja ratastraktoreid. Registreerimistasu tasutakse sõiduki esmakordsel registreerimisel või juba

registreeritud sõiduki esimesel omanikuvahetusel, kui sõiduki eesti ei ole varem registreerimistasu

makstud. Registreerimistasu rakendub sõiduautodele (M1 ja M1G kategooria) ja kuni 3500-

kilogrammise täismassiga veoautole (N1 ja N1G kategooria). El konkurentsireeglite tõttu tuleb seda

tasu koguda ka juba registris olevatelt sõidukitelt, et vältida ebavõrdset kohtlemist kasutatud

autode turul. Mõlema automaksu komponendi maksusumma arvutatakse sõidukite tehniliste

omaduste põhjal (süsinikuheide, mass, vanus), millele lisatakse baasosa.

Mootorsõidukimaksu soodustus lastega sõidukiomanikele on laste arvul põhinev

mootorsõidukimaksu soodustus, mida rakendatakse tagasiulatuvalt 2025. aasta algusest.

Detsembris, enne maksude tasumise lõpptähtaega, arvutatakse autoomaniku iga lapse kohta 100-

eurone soodustus. Soodustuse mõju tuludele on -16,3 miljonit eurot. Soodustuse saamise õigust

omavate maksumaksjate arv on ligi 155 000, mis on peaaegu kõik lastega leibkonnad Eestis.

12

Kohalike omavalitsuste maamaksu parandus tuleneb 2022. aasta maa korralise hindamisega

tekkinud kohalike omavalitsuste võimalusest suurendada maamaksust laekuvat tulu, mis vähendab

nende eelarve puudujääki.

Kaudseid makse mõjutavad meetmed

2025. aastal tõsteti käibemaksu standardmäära 22%-lt 24%-le. Meetme esialgne mõju oli 108 mln

eurot (0,26% SKPst), mis täpsustus ex post hinnangus 105 mln euroni. Seega jäi mõju 3 mln euro

võrra (ligikaudu 3%) madalamaks esialgsest prognoosist. Käibemaksu laekus 2025. aastal kokku 4,18

miljardit eurot ning tegelik käibemaksutulu vastas suveprognoosile, sealjuures on käibemaksu

prognoosiviga vaatamata maksumuudatustele 2025. aastaks taandunud. Käibemaksutulu kasvas

aastaga 8,6%, millest ligikaudu kolmandik oli seotud standardmäära tõusuga. Ülejäänud kasvu

toetas käibemaksubaasi suurenemine, sealjuures piiriülese e-kaubanduse tugev kasv, millelt laekuv

käibemaks suurenes aastaga veerandi võrra. Meetme mõju täpsustamine põhineb tegelikel 2025.

aasta laekumistel ning regressioonimudeli tulemustel. Hinnangu kohaselt oli käibemaksutulu

elastsus standardmäära muutuse suhtes 0,5, mis on veidi madalam varasemas ex ante hinnangus

kasutatud tasemest. See viitab mõnevõrra tagasihoidlikumale ülekandumisele maksutõusust

maksutuludesse. Ex ante hinnangus eeldati, et standardmäära tõus kandub täielikult

tarbijahindadesse ega jää ettevõtete kanda (kasumi arvelt). Samuti arvestati tulujaotuse ja

säästmiskäitumisega, eeldades, et üle kolmandiku tarbijatest ei kohane hinnatõusuga. Ex post

tulemused kinnitavad, et need eeldused olid üldjoontes adekvaatsed. 2026. aastal lisanduv mõju

on 120 mln eurot, kuna käibemaksutõusu mõju avaldub täisaasta ulatuses võrreldes 2025. aasta

osalise (poolaasta) mõjuga.

Lisaks käibemaksu standardmäära muudatusele rakendati 2025. aastal mitmeid väiksema mõjuga

käibemaksu puudutavaid meetmeid (sh majutusteenuste ja ajakirjandusväljaannete

käibemaksumäärade muudatused ning maksukogumise tõhustamise meede), mille koondmõju

ulatus ligikaudu 0,04%-ni SKPst ja jäi kooskõlla varasemate hinnangutega.

Käibemaksutulu vähenemine seoses rahastamisvahendiga „Euroopa jugeolekumeetmed (SAFE)

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks. 2025. aastal mõjutas käibemaksutulu negatiivselt SAFE

rahastamisvahendist tulenev maksuvabastus kaitseotstarbeliste hangete puhul. Vastavalt SAFE

määruse artiklile 20 vabastatakse selliste hangete raames toimuvad ühendusesisesed soetamised

ja import käibemaksust, kusjuures maksuvabastus rakendub nullmäärana koos sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigusega. Eestis kinnitab maksuvabastuse kohaldamise tingimuste täidetust pädev

asutus, kelleks on Kaitseministeerium, väljastades vastava käibemaksuvabastuse tõendi, mille

alusel maksustatakse tehingud 0% määraga. Meetme mõju käibemaksutulule oli 2025. aastal 0,1%

SKPst. 2026. aastal meetme negatiivne mõju suureneb, kuna SAFE rahastamisvahendi raames

tehtavate hangete maht kasvab.

2025. aastal tõusid kõik aktsiisid. Alkoholi aktsiise tõsteti aasta algusest 5 protsendi võrra, kuid

tubakatoodete aktsiise tõsteti 5 protsendi võrra kahel korral, nii aasta alguses kui ka juulis, selle

tulemusel on sigarettide tarbimine hakanud kiiremini kahanema, kuid on kasvanud ka salaturu

13

surved. Kütuseaktsiisidest tõsteti maikuust bensiini, maagaasi ja elektriaktsiisi ning juulist lisandus

bensiiniaktsiisi tõus.

2026. aastat tulude mahtu mõjutavad meetmed

Füüsilise isiku tulumaksu mõjutavad meetmed

Maksuvaba tulu tõstmine 700 euroni 2026. aastal võrreldes tarbijahinnaindeksiga

indekseerimisega. Komisjoni metoodika kirjeldus on 2025. aasta meetme juures. Antud meetme

puhul on eeldatud regressiivse maksuvaba tulu süsteemi säilimist ja võrdlusbaasiks on

tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud regressiooni algus- ja lõpp-punkt. Mõju on negatiivne, sest

maksuvaba tulu oleks tarbijahinnaindeksiga korrigeerides tulnud tõsta vähem kui 700 euroni.

Maksuvaba tulu vanaduspensionieas tarbijahinnaindeksiga mitteindekseerimise (samal tasemel

püsimine) Komisjoni metoodika kirjeldus on samuti 2025. aasta meetme juures.

Ühetaolise maksuvaba tulu kehtestamise 2026.a-sse edasi lükkamise mõju muutus võrreldes

sügisese prognoosiga 0,21% SKPst positiivsemaks 2026. aastal. Korrigeerisime mõju, sest antud

meede sõltub inimeste käitumisest maksuvaba tulu kasutamisel. Sügiseses hinnangus eeldasime,

et maksuvaba tulu hakatakse aasta algusest 100%liselt jooksvalt kasutama, nagu enne 2018. aastat,

mil kehtestati sissetulekutest sõltuv maksuvaba tulu. Tegelikult kasutab 2026. aasta esimeste kuude

andmetel maksuvaba tulu jooksvalt ca 84% tööealistest ehk umbes 84 000 inimest ei tee seda veel.

Kevadises prognoosis oleme eeldanud, et 2026. aasta lõpuks jõuab osakaal 100%ni. Positiivsem

mõju 2026. aastal tähendab, et osa negatiivsest mõjust lükkub edasi 2027. aastasse sügisel

prognoositust suuremate tulumaksutagastuste tõttu.

Füüsilise isiku tulumaksu määra tõsteti 22 protsendile 2025. aastal, kuid lisanduv ühe kuu mõju

(sest rakendamise aastal avaldub mõju laekumisele alates veebruarist) kandub ka 2026. aastasse.

Muud meetmed

Kaheksa kuni üheksa kohaliste M1 ja M1G kategooria mootorsõidukite maksustamine N1

kategooria maksumääradega alates 2026. aastast. Muudatus rakendub nii mootorsõidukimaksule

kui ka registreerimistasule. Muudatuse mõju on 2 mln eurot, mis moodustab 0,005% SKP-st. See

muudab 8-9-kohaliste sõiduautode maksustamise sarnaseks kaubikute maksustamisega. Kuna

kaubikutel on leebemad keskkonnanõuded, on ka maksumäär madalam. Muudatuse mõju tuludele

on -1,7 miljonit eurot. Nende sõidukite keskmine aastane maksusumma väheneb 183 eurolt 63

eurole.

Seoses oodatust aeglasema sõidukituru tehingute arvu taastumisega korrigeeriti

registreerimistasu prognoosi 2026. aastaks 120 miljonilt eurolt 82 miljoni euroni. Prognoosi

muudatuse mõju moodustab 0,09% SKP-st.

14

Kaudseid makse mõjutavad meetmed

Käibemaksu standardmäära tõstmine 24 protsendini toimus 2025. aastal, kuid 2026. aastal

suureneb meetme mõju, kuna maksutõus avaldub täisaasta ulatuses, mille täiendav mõju on 0,27%

SKPst. Meetme sisu, mõju ja eeldused on kirjeldatud 2025. aasta tulude mahtu mõjutavate

meetmete all.

Käibemaksutulu vähenemine seoses SAFE rahastamisvahendiga. 2026. aastal suureneb SAFE

rahastamisvahendiga seotud käibemaksuvabastuse tulusid vähendav mõju, mille täiendav mõju on

ligikaudu -22,6 miljonit eurot, peegeldades vastavate hangete mahu kasvu.

2026. aasta algusest tõsteti alkoholi- ja tubakaaktsiise 10 protsendi võrra. Kütuse ja elektriaktsiisi

tõstmine pidi toimuma alates maikuust, kuid varasemalt 2026. aastaks kavandatud

energiakandjate aktsiisitõus lükati edasi 2027. aastasse. Muudatuse mõju on -30,8 mln eurot, mis

moodustab 0,07% SKP-st. Sellele lisanduv käibemaksu mõju on –7,4 mln eurot, mis moodustab

0,02% SKP-st. Muudatusega jäeti muutmata 2027. aastaks ette nähtud aktsiisitõusud, seega toimub

2027. aastal aktsiisimäärade tõus sisuliselt kahekordses mahus.

Hasartmängumaksu maksumäära langetati kaughasartmängule, totole ning

õnnemänguturniirile, alates 01.01.2026 5,5 protsendini. Lisaks ei ole vahemikus 01.01.2026 kuni

28.02.2026 maksustatud kaughasartmänguna korraldatav õnnemäng ehk regulatsiooni erisus, mille

alusel kaks kuud maks ei kehtinud. Märtsist alates maksavad kaughasartmängukorraldajad maksu

vastavalt seadusele ja märtsi eest maksu tasumise tähtpäev on 15. aprill. Hasartmängumaksu

maksumäära langetuse mõju on -6 mln eurot 2026. aastal, mis on 0,01% SKPst.

Valitsemissektori võlg

Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk iseseisvusaastate jooksul on olnud hoida valitsemissektori

eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalu lähedal, mis on omakorda väljendunud madalas

võlakoormuse tasemes. 2020. aasta COVID pandeemia mõju avaldas võlakoormuse kasvule

rekordilist mõju, samuti järgnes Vene agressiooni kriis. Euroopa Liidu riikide keskmine võlatase on

viimase kümne aasta jooksul olnud keskmiselt ligikaudu 83% SKP-st, siis Eesti võlakoormus on samal

ajal olnud keskmiselt 15%, jõudes 2025. aasta lõpuks 24% juurde SKP-st.

Eesti valitsussektori võlg suurenes 2025. aastal nominaalselt 0,68 mld euro võrra, ulatudes aasta

lõpuks 24,1%-ni SKPst. Võlakoormuse kasv tulenes peamiselt keskvalitsuse tasandil toimunud

laenutegevusest, eeskätt riigikassa poolt teostatud pikaajaliste võlakirjade lisaemissioonist summas

500 miljonit eurot. Võlakoormus kasvas ka kohalike omavalitsuste sektoris. Võlatase jäi üldjoontes

kooskõlla eelarvekavas prognoosituga, ületades seda mõõdukalt. 2025. aasta tegelik võlakoormus

oli 24,1% SKPst võrreldes eelarvekavas prognoositud 23,3%-ga. Kuna eelarvedefitsiit püsis

kooskõlas varasema hinnanguga, tulenes erinevus peamiselt õlakoormuse muutuse ja

eelarvepositsiooni vahelise erinevuse (stock-flow adjustment, SFA) täpsustumisest. Eelarvekavas oli

selleks prognoositud -0,35% SKPst, kuid APR-is 0,43% SKPst. Positiivne SFA viitab sellele, et

võlakoormus kasvas rohkem kui eelarvepositsioonist tulenevalt, peegeldades riigikassa

likviidsusreservi suuremat taset võrreldes varasema hinnanguga, kus neid kasutati ulatuslikumalt

15

rahavoogude katmiseks. Kevadprognoosi kohaselt suureneb võlakoormus 2026. aastal edasi ning

kujuneb 0,8 protsendipunkti võrra kõrgemaks võrreldes sügiseses eelarvel- ja struktuurikavas

prognoosituga.

Valitsussektori võlakoormus tõuseb sel aastal 26,7%ni SKPst, peegeldades jätkuvat

eelarvepuudujääki. Intressikulu kasvab nii kõrgemate intressimäärade kui ka suureneva

võlakoormuse mõjul, ulatudes 2026. aastal 245 miljoni euroni ehk 0,6 protsendini SKPst. See vastab

osakaalult riigi eelarvestrateegias (eelarvekavas) planeeritule. Võlakoormuse kasv kiireneb 2026.

aastal ning püsib prognoosiperioodil kõrge, suurenedes keskmiselt ligikaudu 3 protsendipunkti

aastas. Selle tulemusel ulatub valitsussektori võlg prognoosiperioodi lõpuks 39%-ni SKPst, mis on

kiirem kasv võrreldes varasemate hinnangutega. Võlakoormuse suurenemine tuleneb peamiselt

püsivast eelarvedefitsiidist. Hoolimata kasvust jääb võlatase kogu prognoosiperioodi vältel

märkimisväärselt alla Euroopa Liidu 60% võlataseme kriteeriumi.

Joonis 1. Võla areng

Võla kevadprognoos, millest 2026. a eduaruanne lähtub, näitab, et Eesti fiskaalstrateegia

potentsiaalse majanduskasvu ja võla arengute kontekstis tagab võla püsimise suhteliselt madalal

tasemel ka keskpikas perspektiivis. See loob piisavad tagatised lepinguliste kohustuste täitmiseks,

arvestades vananemiskulusid ja erinevaid riskistsenaariume.

Tingimuslikud kohustised

Valitsemissektori tingimuslikud kohustised on viimase kümne aasta jooksul olnud vahemikus 4,61

kuni 8,03 miljardit eurot, kasvades 2024. aasta jooksul 1,14 miljardi euro võrra. 2025. aasta andmed

avaldatakse käesoleva aasta juuni lõpus riigi majandusaasta koondaruandes. Samas on kümne

aastaga valitsemissektori tingimuslike kohustiste osakaal SKP-st vähenenud 2 protsendipunkti

võrra, moodustades 2024. aasta lõpul 20 protsenti SKP-st.

Eesti kaks suurimat kohustist on sisse maksmata osalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides

(2,04 miljardit eurot) ja tarnelepingud ja investeerimiskohustused (2,76 miljardit eurot)

16

moodustasid 2024. aastal valitsemissektori tingimuslikest kohustistest 60 protsenti. Võrreldes

2023. aastaga suurenesid need tingimuslikud kohustised 941 miljoni euro võrra, kuna Eestile

kehtisid 12 aastat Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumisest vähendatud osalusega

üleminekuperiood, mis lõppes 2024. aasta jaanuaris. Sellega seoses suurenes Eesti osalus,

sealhulgas sisse maksmata osalus Euroopa Stabiilsusmehhanismi kapitalis. Tingimuslikud

kohustused on seotud ka riigigarantiidega, millest 1,55 miljardit eurot ehk 76 protsenti moodustab

Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi võlakohustistele antud garantii ning 272 miljonit eurot ehk

13 protsenti Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA ettevõtlus- ja eluasemelaenude käendused ning

ekspordigarantiid. Ülejäänud väiksemad garantiid on antud rahvusvahelistele

finantsinstitutsioonidele laenude või erinevate projektide garanteerimiseks. Laenude ja

riigigarantiide andmise otsustab Valitsus Riigikogu määratud piirmäära ehk limiidi ulatuses.

Joonis 2. Valitsussektori tingimuslike kohustiste maht (mln €) ja osakaal SKP-st

Rahandusministeerium lähtub riigisiseste laenude ja riigigarantiide andmisel passiivsest

laenupoliitikast: laenu või riigigarantiid antakse vaid põhjendatud juhtudel olukorras, mil pangad

annavad laenu väga ebamõistlikel tingimustel või ei anna üldse. Iga laenu või riigigarantii andmise

juhtumit hinnatakse eraldi. Laenude ja riigigarantiide andmise otsustab valitsus iga-aastases

riigieelarves riigikogu määratud piirmäära ehk limiidi ulatuses. Rahvusvahelise riigigarantii andmise

otsustab riigikogu.

Riik peab rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide nõudmisel tasuma oma sissemaksmata osaluse

eest kokku 2,04 miljardit eurot, millest suurim kohustis 1,59 miljardit eurot on Euroopa

Stabiilsusmehhanismi ees. Muude finantsinstitutsioonide sisse maksmata osalused on oluliselt

väiksemad: näiteks Euroopa Investeerimispangal 188 miljonit eurot, Maailmapangal 150 miljonit

eurot, Põhjamaade Investeerimispangal 69 miljonit eurot. Ülejäänud tingimuslikud kohustised on

seotud toetuse andmise ja vahendamise kohustistega (11 protsenti tingimuslikest kohustistest)

22% 21% 20% 18%

18%

20%

18%

17% 18%

20%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Valitsussektor Valitsussektori osakaal SKP-st %

17

ning kohtuasjadest, muudest lepingutest ja tagatistest tulenevate kohustistega (kokku 401 miljonit,

viis protsenti tingimuslikest kohustistest.

Joonis 3. Valitsussektori tingimuslikud kohustised liigiti (seisuga 31.12.2024)

7

34

57

72

231

845

1 982

2 044

2 765

0 1 000 2 000 3 000

Muud tingimuslikud kohustused

Riigitagatisega õppelaenude jääk

Kohtuasjadega seotud kohustised

Laenutagatiseks panditud põhivara

Kohustused katkematutest…

Toetuste andmise ja vahendamise kohustused

Antud garantiid

Sissemaksmata osalus rahv.…

Tarnelepingud ja investeerimiskohustused

Kohustiste maht, mln €

18

Reformid ja investeeringud

Eesti esitas oma eelarve- ja struktuurikava aastate 2025-2028 kohta 2024. aasta sügisel. Eesti

eelarve- ja struktuurikava kiideti koos teiste EL liikmesriikide kavadega heaks EL rahandusministrite

kohtumisel 2025. aasta jaanuaris. Eelarve- ja struktuurikava sisaldab endas suuremate reformide ja

investeeringute loetelu, mis lähtuvad Eesti pikaajalise strateegia “Eesti 2035” olulisematest

algatustest strateegia eesmärkide saavutamiseks ning Eestile esitatud riigipõhistest soovitustest.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade 2025. aasta edusammudest riigipõhiste soovituste lõikes,

detailselt raporteeritakse riigipõhiste soovituste täitmisest Euroopa Komisjoni infosüsteemis CeSar1

ning terviklik ja detailne ülevaade eduaruande tabelis 9 Detailne RRFi vahendite kasutamise

raporteerimine toimub eraldiseisvalt ning seda infot ei taasesitata eduaruandes.

Riigipõhine soovitus

1. Suurendada üldisi kaitse- ja julgeolekukulutusi ning valmisolekut. Laiendada maksubaasi,

kasutades makse, mis on majanduskasvule vähem kahjulikud. Tagada kulude jätkusuutlik

rahastamine, sealhulgas kaitse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse jaoks, et parandada

kättesaadavust ja taskukohasust, kaitstes samal ajal inflatsioonisurve eest.

Suuremad reformid ja algatused

 Kaitsekulude tõstmine. Eesti kaitsekulutused suurenesid 2025. aastal 4,2%-ni SKPst ja

esialgsetel hinnangutel suurenevad 2026. aastal veelgi 5,0%-ni. Lisaks suunas Eesti

ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise tulemusel ja REARM-algatuse raames 11% oma

ühtekuuluvuspoliitika vahenditest ehk 386 miljonit eurot ümber kaitsetööstuse ja

sõjaväelise mobiilsuse investeeringute rahastamiseks.

 Tervishoiusüsteemi rahastamine ja reform. Eesti on ette valmistamas uut tervishoiu

rahastamise mudelit, mille eesmärk on tagada tervishoiusüsteemi kulutõhusus ja

jätkusuutlikkus ning tervishoiuteenuste kättesaadavus. Mudel põhineb

Sotsiaalministeeriumi analüüsil tervishoiu rahastamise kohta ja Arenguseire Keskuse

analüüsidel tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamise ja erasektori rahastamise kaasamise

võimaluste kohta. Ettevalmistamisel on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande reform, mis näeb

ette hoolekandepiirkondade loomise, igas piirkonnas inimkesksete integreeritud tervishoiu

ja sotsiaalhoolekande koostööorganisatsioonide (TERVIK) loomise, õigusraamistiku

muudatused paremaks ja turvalisemaks andmevahetuseks spetsialistide vahel ja

tulemuspõhise rahastamise rakendamise.

Riigipõhine soovitus

2. Tagada taaste- ja vastupidavuskava, sealhulgas REPowerEU peatüki tõhus rakendamine.

Kiirendada ühtekuuluvuspoliitika programmide (ERF, Õiglase ülemineku fond, ESF+, ÜF)

rakendamist, tuginedes vajadusel vahehindamises pakutud võimalustele. Kasutada

1 Country-specific recommendations database

19

optimaalselt ELi vahendeid, sealhulgas InvestEU programmi ja Euroopa strateegiliste

tehnoloogiate platvormi konkurentsivõime parandamiseks.

Suuremad reformid ja algatused

 Ühtekuuluvuspoliitika vahendite ümbersuunamine. Eesti suunas ühtekuuluvuspoliitika

vahehindamise tulemusel ja REARM-algatuse raames 11% oma ühtekuuluvuspoliitika

vahenditest ehk 386 miljonit eurot ümber kaitsetööstuse ja sõjaväelise mobiilsuse

investeeringute rahastamiseks.

Riigipõhine soovitus

3. Fokusseerida investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, seades esikohale

rakendusuuringute rahastamise. Parandada juurdepääsu rahastamisele, eriti väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtete ning äärealade ettevõtete jaoks, hõlbustamaks uuenduslikke

investeeringuid.

Suuremad reformid ja algatused

 Rakendusuuringute rahastamine. Investeeritakse AS Metroserti all tegutseva

rakendusuuringute keskuse esimesse ärivaldkonda, mis keskendub biorafineerimisele.

Kokku käivitatakse viis ärivaldkonda: biorafineerimine, meditsiiniandmed,

vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute

keskus pakub teenuseid ja koostöövõimalusi, mis parandavad ettevõtete arengu- ja

innovatsioonivõimekust.

 Kaitsetööstuse areng. AS SmartCapi alla luuakse 100 miljoni euro suurune Kaitsefond.

Fondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ja luua uuenduslikke kaitse- ja

julgeolekuvõimekusi, mis vastavad kasvavale globaalsele nõudlusele.

 Teadlaste ja ettevõtjate koostöö. Eesti Ettevõtlus- ja Innovatsiooniagentuuris (EIS) jätkub

rakendusuuringute programmi elluviimine. Programmi eesmärk on suurendada

rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu Eesti ettevõtetes tehnoloogiliste ja

ärinõustamisteenuste ning projektirahastuse kaudu. Tuge pakutakse uute tehnoloogiate,

toodete, teenuste või protsesside arendamiseks. Programm keskendub koostöös sündinud

rakendusteadusele. Esitatavad uurimisteemad peavad põhinema teadlaste ja ettevõtjate

dialoogil ning olema suunatud konkreetsete äri- ja ühiskondlike probleemide

lahendamisele. Teadustöö mõju suurendamist ja teadusasutuste ning kõrgkoolide

institutsionaalse teadmussiirde võimekust toetab ka ASTRA+ programm.

 ÜPP konkurentsivõime. Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil eraldatakse

ettevõtlusele 55 miljonit eurot. Maaelu Arendamise SA pakub pikaajalisi

investeerimislaene, käibekapitalilaene ja kasvulaene mikro- ja väikeettevõtetele,

sihtrühmadeks on põllumajandus-, toiduainetööstuse ja maapiirkondade ettevõtjad.

Riigipõhine soovitus

20

4. Parandada energiatõhusust uute rahastamis- ja toetusmeetmetega pikaajalise

renoveerimisstrateegia eesmärkide saavutamiseks. Vähendada üldist sõltuvust

fossiilkütustest ja põlevkivi osakaalu energiaallikate jaotuses investeerides

taastuvenergiasse ja edendades energia salvestamist. Suurendada energiajulgeolekut ja

ressursside tootlikkust biopõhise innovatsiooni kaudu. Võtta kasutusele täiendavaid

meetmeid säästva ja vähem saastava transpordi kättesaadavuse ja kasutamise

suurendamiseks, sealhulgas raudteevõrgu elektrifitseerimise, maanteesõidukite pargi

uuendamise ja ühistranspordisüsteemide integreerimise abil.

Suuremad reformid ja algatused

 Rekonstrueerimistoetused. Avati uuendatud tingimustega rekonstrueerimistoetuste voor

summas 80 miljonit eurot. Korteriühistutele loodi võimalus volitada hankemenetlust läbi

viima Eesti Ettevõtluse- ja Innovatsiooni SA (EIS) kiirendades ja lihtsustades nii toetuse

kasutuselevõttu.

 Energiamajanduse arengukava 2035. 20206. a jaanuaris kiitis Vabariigi Valitsus heaks

“Energiamajanduse arengukava 2035” ehk riigi strateegilise raamistiku energiajulgeoleku

tugevdamiseks, konkurentsivõime suurendamiseks ja puhta energiaga majandusele

ülemineku toetamiseks. ENMAK 2035 rõhutab mitmekesise elektritootmisportfelli

olulisust, et tagada elektrisüsteemi usaldusväärsus ja vastupidav toimimine. See keskendub

kodumaiste puhaste energiaallikate (näiteks tuule- ja päikeseenergia) suuremale

kasutamisele koos energia salvestamise lahendustega.

 Elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga. Eesti elektrisüsteemi

sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga viidi lõpule.

 Energia- ja ressursitõhususe ja ringmajanduse investeeringutoetused. Oluline toetus

suunati ettevõtete (tootev tööstus, teenindussektor) energia- ja ressursitõhususega,

ohutuma materjalide ringluse, jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtu, ringmajanduse

ärimudelite ja uuenduslike pakenditega. Oluline osa projektidest suunatud (nt toidu- ja

joogitööstus, puidutööstus, paberitööstus, toidujagamispunktid, biojäätmete

ringlussevõtt). Lisaks ajakohastame riiklikku ringbiomajanduse tegevuskava ja riiklikku

teadus- ja arendustegevuse kava.

 Puhta transpordi kättesaadavus. 2025. aastal astus Eesti täiendavaid samme puhtama

transpordi kättesaadavuse ja kasutamise laiendamiseks, keskendudes eelkõige raudteele.

Raudtee elektrifitseerimine jätkus Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva koridorides, sealhulgas

uuendati ja võeti kasutusele uus elektrifitseeritud võrgulõik Aegviidu ja Tapa vahel ning

edenes täiendava elektriveeremite kasutuselevõtt (13 uut elektrirongi alustasid

reisijatevedu). Rail Baltica ehitustööd jätkusid Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas ning edenes

reisijate terminalide ja sõlmpunktide arendamine, sealhulgas Ülemiste peaterminalis.

Jätkus ka raudteetaristu uuendamine (sh rekonstrueerimis- ja sirgendustööd), et

võimaldada suuremaid kiirusi ja toetada regulaarse kellaajalise sõiduplaani

kasutuselevõttu.

Riigipõhine soovitus

5. Parandada töö tootlikkust ja oskuste pakkumist ümber- ja täiendõppe meetmete abil,

vähendades haridussüsteemist varakult lahkumist, parandades haridus- ja

21

koolitussüsteemi vastavust tööturu vajadustele, eelkõige rahuldades kasvavat nõudlust

teaduse, tehnoloogia, inseneriteaduse ja matemaatika spetsialistide järele ning meelitades

ligi ja hoides talente. Tugevdada poliitikameetmeid, mille eesmärk on pakkuda ja

omandada roheliseks üleminekuks vajalikke oskusi ja pädevusi. Vähendada vaesusriski,

tugevdades eakate, üheliikmeliste leibkondade ja puuetega inimeste sotsiaalkaitset,

suurendades hüvitiste süsteemi piisavust ja tõhusust ning töötute sotsiaalkaitset, muu

hulgas laiendades töötushüvitiste ulatust, eelkõige mittestandardsetes töösuhetes

olevatele isikutele, säilitades samal ajal eelarve jätkusuutlikkuse.

Suuremad reformid ja algatused

 Õiglane üleminek. Eesti tugevdab tööjõu tootlikkust ja oskustööliste kättesaadavust

sihipäraste ümber- ja täiendõppe meetmete abil piirkondades, kus toimuvad struktuursed

muutused. Õiglase Ülemineku Fondi toel rakendab Eesti Töötukassa tegevusi, mis

hõlbustavad kiiret üleminekut ühelt töökohalt teisele ja aitavad kaasa põlevkivisektorist

lahkuvate töötajate oskuste ajakohastamisele. Toetatakse osalemist formaalhariduses ja

mikrokvalifikatsioonide omandamist, tagades, et töötajate pädevuse vastavuse muutuvate

tööturu vajadustega. Lisaks võeti kasutusele meetmed pikaajalise töötuse ennetamiseks,

aidates inimestel uuele tööle asuda pärast töökoha kaotust. Haridus- ja

Teadusministeerium tellib kõrgkoolidelt ja kutseõppeasutustelt ümberõppekoolitust Eesti

täiskasvanute tööalaste oskuste arendamiseks. Õiglase Ülemineku Fondi toel on

sihtpiirkonnale, mida Eesti põlevkivisektori ümberkorraldamine kõige enam mõjutab,

suunatud eritegevused, sealhulgas nii koolituste kui ka formaalhariduse pakkumine.

 Ida-Viru maakonna õpilastele suunatud programmid. Haridustulemuste parandamiseks ja

õpiteekonna vastavusse viimiseks tööturu nõudlusega rakendab Eesti Ida-Viru maakonna

õpilastele struktureeritud töövarjuprogrammi. Programm on suunatud üldhariduskoolide

õpilastele (8. ja 11. klass) ning kutseõppe esimese aasta õpilastele, pakkudes süsteemset

kogemust reaalsetel töökohtadel, karjäärivõimaluste ja tööandjate ootustega töötubade ja

töövarjutamise kaudu. Ida-Viru Ettevõtluskeskuse elluviidav ja ESF+ kaudu rahastatav

algatus toetab ka sotsiaalset ühtekuuluvust, tuues kokku eesti ja vene keelt kõnelevad

noored ühistes õpikeskkondades.

 Koolikohustusea pikendamine. Koolist väljalangemise vähendamiseks on Eesti pikendanud

kohustuslikku haridust. Alates 2025. aasta sügisest on inimesel kohustus õppida kas kuni

18-aastaseks saamiseni või omandada keskharidus või kutsekeskharidus. Neile, kes ei saa

kohta gümnaasiumis või kutsekeskhariduse omandamisel, pakutakse üheaastast

ettevalmistavat õpingut, mille eesmärk on täita lüngad põhihariduses, parandada eesti

keele oskust, arendada põhioskusi, pakkuda karjäärinõustamist ja muid individuaalseid

tugiteenuseid.

 Rakenduskeskhariduse kutseõppe programmid. Alates 2025/26 õppeaastast on Eesti

käivitanud ka uued nelja-aastased rakenduskeskhariduse kutseõppe programmid, eriti

sellistes valdkondades nagu IT, inseneriteadus, ehitus, biotehnoloogia ja tervishoid. Need

programmid ühendavad kutseõppe laiendatud üldharidusliku sisuga. See võimaldab

õpilastel enne spetsialiseerumist alustada laias valdkonnas parandades lõpetajate

akadeemilist ettevalmistust. Reformi eesmärk on suurem kõrgharidusse astuvate

kutseõppe lõpetajate osakaal.

22

 Roheüleminekut toetavate oskuste arendamine. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on tugevdanud poliitikameetmeid, et toetada

roheüleminekuks vajalike oskuste ja pädevuste pakkumist ja omandamist. MKM edendab

oskuste täiendamist ja ümberõpet aktiivse tööturupoliitika, täiskasvanute õppe ja

sihipäraste koolituste kaudu, keskendudes rohelistele ja valdkonnaülestele oskustele.

Alates 2025. aastast toetatakse tööandjaid töötajate roheliste oskuste arendamisel,

sealhulgas mikrokvalifikatsioonide kaudu. Lisaks toetavad alates 1. jaanuarist 2024

täiustatud tööturumeetmed õiglast üleminekut Ida-Virumaal, pakkudes sihipäraseid

tööturuteenuseid, rahalist tuge tööjõu liikuvuseks ja juurdepääsu oskuste arendamisele,

sealhulgas kraadiõppele ja mikrokvalifikatsioonidele, töötajatele, keda mõjutavad

põlevkivitööstuse struktuurimuutused. Taaste- ja vastupidavusrahastu toel on määratletud

valdkondlikud rohelised oskused rohelisest üleminekust enim mõjutatud valdkondades,

välja töötatud kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppekavad ning käimas on uute

õppematerjalide väljatöötamine nii formaalses hariduses kui ka täiendkoolituses.

Ettevõtete rohelisele majandusele ülemineku toetamiseks pakuvad kõrg- ja

kutseõppeasutused täiendkoolitust (ümberõpet) ja mikrokvalifikatsioone ning

pedagoogilisi töötajaid koolitatakse roheliste oskuste koolituste läbiviimiseks.

 Toimetulekutoetused. Alates 1. jaanuarist 2026 on toimetulekupiiriks üksikule inimesele

või leibkonna esimesele täiskasvanule 220 eurot (varem 200 eurot) kuus. Iga alaealise

ülalpeetava kohta on toimetulekupiir 264 eurot (varem 240 eurot) kuus. Teise ja iga

järgmise täiskasvanu kohta leibkonnas on see piir 176 eurot (varem 160 eurot) kuus.

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis käsitlevad toimetulekutoetuse taotlemise

korda, võeti vastu detsembris 2025. Muudatustega kehtestati ühtsed toetuse saamise

reeglid ja standardiseeritud taotlusvorm luues üleriigiliselt suuremat selgust ja vähendades

omavalitsuste vahelisi erinevusi.

 Töötushüvitiste reform. Töötushüvitise reform asendas varasema kahetasandilise

töötushüvitise ja töötuskindlustuse süsteemi ühtse töötuskindlustusskeemiga.

Töötushüvitis kaotati ja töötuskindlustussüsteemis kehtestati uus baasmääraga hüvitis

lisaks olemasolevale sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele. Reformil on positiivne

mõju ebaregulaarselt ja lühiajaliselt töötavatele isikutele. Lisaks on reformil positiivne mõju

puuetega töötajatele, kuna nad ei pea enam valima töövõimetoetuse ja töötushüvitise

vahel. Selle asemel on neil võimalus taotleda mõlemat, tugevdades seeläbi oma

sotsiaalkaitset.

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

LISAD

LISA 1. Tabelid

Tabel 1a: Valitsemissektori fiskaalkohustus (netokulude kasvu kava) 2023 2024 2025 2026

Euroopa Nõukogu netokulude kasvu kava

1a. Riiklikult rahastatavad esmased netokulud (kasv) 1,9 7,1 5,1

2a. Riiklikult rahastatavad esmased netokulud (kumulatiivne kasv)

1,9 9,0 14,2

Tegelik/prognoos

1b. Riiklikult rahastatavad esmased netokulud (kasv) 3,8 1,9 11,6

2b. Riiklikult rahastatavad esmased netokulud (kumulatiivne kasv)

3,8 5,7 17,9

Tabel 1b: Põhinäitajad 2023 2024 2025 2025

% SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

1 Nominaalne positsioon Tabel 4, rida 31 -2,7 -1,2 -1,7 -4,3

2 Struktuurne positsioon Tabel 4, rida 33 -2,6 -1,4 -0,8 -4,2

3 Struktuurne primaarpositsioon

Tabel 4, rida 34 -2,2 -0,8 -0,3 -3,6

4 Võlg Tabel 4, rida 35 20,2 23,5 24,1 26,7

5 Võla muutus Tabel 4, rida 36 1,0 3,3 0,6 2,6

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Tabel 2a: Makromajanduslikud eeldused

2023 2023 2024 2025 2026 2027

SKP ESA kood

Mld EUR % % % % %

1 Reaalne SKP B.1*g -2,7 -0,1 0,6 2,3 2,5 2 SKP deflaator 8,6 4 3,8 3,6 2,7 3 Nominaalne SKP B.1*g 38,4 5,7 3,9 4,4 6 5,2 Reaalse SKP komponendid ESA

kood Mld EUR % % % % %

4 Eratarbimiskulutused P.3 -1,6 0 -0,1 2,5 1,8 5 Valitsemissektori

lõpptarbimiskulutused P.3 0,6 1,8 2,6 9,9 0,2 6 Kapitali kogumahutus

põhivarasse P.51 2,3 -6,5 3,2 10,1 1,9 7

Varude muutus (% SKPst) P.52 + P.53 0,1 -0,2 -0,4 -1,1 -0,4

8 Kaupade ja teenuste eksport P.6 -9,1 -1,5 5 2,2 2,9 9

Kaupade ja teenuste import P.7 -7,3 0,4 5 5,8 2,3

Panus SKP kasvu

10 Sisemajanduse nõudlus 0 -1,4 1,3 6,1 1,5 11

Varude muutus P.52 + P.53 0,1 -0,2 -0,4 -1,1 -0,4

12 Kaupade ja teenuste bilanss B.11 -1,4 -1,5 -0,3 -3,1 0,3

Deflaatorid ja hinnad % % % % %

13 Eratarbimise deflaator 8,9 3,4 3 3,9 2,6 14 THHI 9,1 3,7 4,8 3,8 2,5 15 Valitsemissektori

lõpptarbimiskulutuste deflaator

11,4 5,7 3,9 4,1 3 16 Investeeringute deflaator 4,3 4,5 2,6 2,5 2,8 17 Kaupade ja teenuste ekspordi

deflaator

3,4 2,6 3,1 2,9 2,1 18 Kaupade ja teenuste impordi

deflaator

-0,8 1,6 2,1 2,8 1,9

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Tööturg ESA kood

Tase % % % % %

19 Hõive (1000 inimest) 694,6 2,5 0,6 -0,8 0,4 0,3 20 Töötatud tunnid töötaja kohta 1686,1 0,2 0,4 -0,4 0,1 0,2 21 Reaalne SKP töötaja kohta -5,2 -0,7 1,4 1,9 2,2 22 Reaalne SKP töötatud tunni

kohta

-5,4 -1,1 1,8 1,8 2

23 Hüvitised töötajatele D.1 19,0 11,3 6,3 4,5 5,7 5,2 24 Hüvitis töötaja kohta (= 23 / 19) 27,354 8,6 5,7 5,3 5,3 4,9

% % % % %

25 Tööpuuduse määr (%) 6,4 7,6 7,5 6,7 6,4 Potentsiaalne SKP ja

komponendid

% % % % %

26 Potentsiaalne SKP 1,2 0,4 0,5 1 1,2 Panused potentsiaalse SKP kasvu

27 Tööjõud 1,2 0,6 0,3 0,2 0 28 Kapital 1,3 0,9 1 1,2 1,1 29 Kogutootlikkus (TFP) -1,3 -1,2 -0,9 -0,4 0

% pot. SKPst % pot. SKPst % pot. SKPst % pot. SKPst

30 Toodangulõhe -3,6 -4,1 -3,9 -0,3 -0,4

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Tabel 3a: Väliseeldused

2023 2024 2025 2026 2027

1 Lühiajalised intressid (%, aasta keskmine) 3,43 3,57 2,18 2,22 2,42 2 Pikaajalised intressid (%, aasta keskmine) 2,46 2,34 2,64 2,9 3 3 USD/EUR vahetuskurss (aasta keskmine) 0,924 0,924 0,886 0,859 0,861 5 Maailma SKP (v.a. EL) (kasv, %) 3,9 3,7 3,6 3,2 3,2 6 EL reaalne SKP (kasv, %) 0,4 1,1 1,5 0,9 1,3 7 Maailma impordimaht, v.a. EL (kasv, %) 2,2 4,3 5 2,3 2,9 8 Nafta hind (Brent, USD/barrel) 82,6 80,7 69,1 80,8 70,9

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Tabel 4: Riigi rahanduse prognoos

2023 2023 2024 2025 2026 2027

Tulud ESA kood mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

1 Tootmis- ja impordimaksud D.2 5,1 13,5 13,9 14,0 14,7 14,4

2 Sissetuleku- ja varanduse maksud D.5 3,1 8,2 9,5 9,9 8,7 8,6

3 Sotsiaalkindlustusmaksed D.61 4,7 12,2 12,6 12,7 12,6 12,6

4 Muud tulud (P.11+P.12+P.131)

+ D.39 + D.4 + D.7 2,1 5,3 5,8 5,5 5,3 4,9

5 Kapitalimaksud D.91 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

6 Muud kapitalitulud D.92+D.99 0,5 1,2 1,0 1,2 1,0 0,6

7 Tulud kokku (= 1+2+3+4+5+6) TR 15,5 40,4 42,8 43,4 42,4 41,2

8 sh: EL eraldised D.7EU+D.9EU 0,7 1,7 1,4 2,1 2,2 1,6

9 Tulud kokku v.a. EL eraldised (= 7-8) 14,9 38,7 41,4 41,4 40,3 39,5

10 Tulumeetmed (lisanduv mõju, v.a. EL rahastatud meetmed)

-0,16 -0,4 1,6 1,3 -1,2 -0,0

10b EL vahenditest kaetavad tulude vähendused 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

11 Prognoosis sisalduvad ühekordsed tulumeetmed (summa, v.a. EL rahastatud meetmed)

0,0 0,0 0,7 0,1 0,0 0,0

Kulud ESA kood mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

12 Hüvitised töötajatele D.1 4,5 11,7 12,2 12,3 12,4 12,1

13 Vahetarbimine P.2 2,5 6,4 6,3 6,4 6,7 6,8

14 Intressikulu D.41 0,1 0,4 0,6 0,5 0,6 0,8

15 Rahalised sotsiaalsiirded D.62 4,7 12,3 12,6 12,8 12,6 12,4

16 Mitterahalised sotsiaalsiirded D.632 0,9 2,3 2,4 2,5 2,4 2,4

17 Subsiidiumid D.3 0,4 1,0 0,7 0,6 0,8 0,8

18 Muud kulud D.29 + (D.4-D.41) +

D.5 + D.7 + D.8 0,7 1,9 1,8 2,0 2,0 1,9

19 Kapitali kogumahutus põhivarasse P.51 2,5 6,5 6,2 6,7 7,9 7,2

20 sh riiklikult rahastatud investeeringud 2,3 5,9 5,6 6,0 7,5 6,5

21 Kapitalisiirded D.9 0,2 0,3 0,4 0,7 0,5 0,9

22 Muud kapitalikulud P.52+P.53+NP 0,1 0,4 0,8 1,0 0,8 0,9

23 Kulud kokku (= 12+13+14+15+16+17+18+19+21+22) TE 16,5 43,1 44,0 45,4 46,8 46,1

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

24 sh EL eraldised (= 8-10b) D.7EU+D.9EU 0,7 1,7 1,4 2,1 2,2 1,6

25 sh riiklikult rahastatud kulud (23-24) 15,9 41,4 42,6 43,4 44,6 44,4

26 EL programmide riiklik kaasfinantseering 0,1 0,2 0,2 0,3 0,3 0,5

27 Töötuskindlustushüvitiste tsüklilised komponendid -0,01 0,0 0,1 0,1 0,0 0,0

28 Prognoosis sisalduvad ühekordsed kulumeetmed (summa, v.a. EL rahastatud meetmed)

0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

29 Riiklikult rahastatud esmased netokulud (enne tulumeetmeid) (= 25-26-27-28-14)

15,7 40,9 41,7 42,5 43,7 43,4

Riiklikult rahastatud esmased netokulud kasv kasv kasv kasv

30 Riiklikult rahastatud esmaste netokulude kasv Tabel 1a, rida 1b 3,8 1,9 11,6 4,5

Eelarvepositsioonid ESA kood mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

31 Nominaalne positsioon (= 7-23) B.9 -1,0 -2,7 -1,2 -2,0 -4,3 -4,9

32 Primaarne positsioon (= 31-14) B.9-D.41p -0,9 -2,3 -0,6 -1,5 -3,7 -4,1

Tsükliline kohandus % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

33 Struktuurne positsioon -0,9 0,2 -0,2 -4,2 -4,8

34 Struktuurne primaarne positsioon -0,5 0,8 0,3 -3,6 -4,0

Võlg mld € % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst

35 Valitsemissektori võlg 7,7 20,2 23,5 24,1 26,7 30,6

36 Võla muutus 0,8 1,0 3,3 0,6 2,6 3,9

37 Panus võla muutusesse

38 Primaarne positsioon (= miinus 32) 2,3 0,6 1,5 3,7 4,1

39 Lumepalli efekt -0,7 -0,2 -0,5 -0,7 -0,5

40 Intressikulu (= 14) -0,4 -0,6 -0,5 -0,6 -0,8

41 Kasv 0,5 0,0 -0,1 -0,5 -0,6

42 Inflatsioon -1,5 -0,8 -0,9 -0,8 -0,7

43 Võla ja eelarvepositsiooni kohandus (= 36-38-39) -0,7 2,9 -0,4 -0,3 0,3

% % % % %

44 Võla keskmine intressimäär (= 14 / Võlg(t-1) ) 1,9 2,9 2,1 2,6 3,0

Kaitsekulud mld € kasv kasv kasv kasv kasv

45 Kaitsekulud kokku COFOG 2 1176,1 48,3 26,8 17,1 27,5 12,3

46 Kaitseinvesteeringud COFOG 2, P.51g 518,5 106,3 25,5 1,6 30,0 -23,3

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Tabel 5: Täpsustatud tulumeetmete hinnanguline mõju

Tulumeetme nimetus One-off ESA kood 2024 2025 2026

% SKPst % SKPst % SKPst

Dividendide ajatamine ja lisadividend Ei D4, D5 0,00% 0,01% 0,01%

II pensionisamba maksed alates 2025 2, 4 või 6% palgast Ei D5 0,00% -0,03% 0,00%

Füüsilise isiku tulumaksu soodustuste kaotamine (eluasemelaenu intressid, abikaasa maksuvaba

tulu, täiendav maksuvaba tulu laste eest) Ei D5 0,00% 0,10% 0,00%

Maksuvaba tulu tõus 500 eurolt 654 eurole ja mitteindekseerimine tarbijahinnaindeksiga Ei D5 0,18% 0,08% 0,00%

Maksuvaba tulu vanaduspensionieas kehtestamine 776 eurot Ei D5 -0,08% 0,00% 0,00%

Ühetaolise maksuvaba tulu kehtestamine 2026.a Ei D5 0,00% 0,00% -1,27%

Füüsilise isiku tulumaksu määr 22% Ei D5 0,00% 0,61% -0,06%

Juriidilise isiku tulumaksu määr 22% Ei D5 0,00% 0,21% 0,00%

Krediidiasutuste avansilise tulumaksu määra tõstmine 18%ni ja muud Ei D5, D6 0,00% 0,04% 0,00%

Maksuvaba tulu tarbijahinnaindeksiga mitteindekseerimine (samal tasemel püsimine) Ei D5 -0,01% 0,03% -0,05%

Automaksu kehtestamine koos soodustustega Ei D5 0,00% 0,36% 0,04%

Käibemaksu määra tõusud 22%le ja 24%le Ei D2 0,56% 0,27% 0,27%

Aktsiiside tõusud Ei D2 0,11% 0,12% 0,12%

Kütuse- ja elektriaktsiisi tõusu ära jätmine 2026. aastal Ei D2 0,00% 0,00% -0,09%

Hasartmängumaksu tõusud 2025 ja 2026. aastatel ning 2026. aasta maksulangetus Ei D2 0,02% 0,00% 0,00%

Maamaksu korrektsioon Ei D2 0,00% 0,04% 0,00%

Erinevate keskkonnatasude tõusud 2024-2029 Ei D2 0,04% 0,06% 0,02%

Riigilõivude tõstmine ja muud maksulaekumist parandavad meetmed Ei

D2,

+DP11+P12

+P131+D7+

D9

0,05% 0,06% 0,00%

SAFE laenu kuludelt riigile saamata jääv käibemaks Ei D2 0,00% -0,14% -0,05%

Pankade suuremad dividendid 2024-2025 Jah D5 0,29% -0,18% -0,09%

Juriidilise isiku tulumaksu erakorralised tulud enne määra tõusu 2024, v.a pangad Jah D5 0,37% -0,36% 0,00%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Tabel 6. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetused 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Tulu RRF toetustest % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP

1 RRF toetused, mis sisalduvad tuluprojektsioonides 0,006 0,088 0,320 0,401 0,580 0,429

2 Sularaha väljamaksed RRFst EL poolt 0,401 0,000 0,669 0,310 0,593 0,455

RRF toetustest finantseeritud kulu % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP

3 Jooksvad kulutused kokku 0,004 0,017 0,033 0,076 0,074 0,059

4 Kapitali kogumahutus 0,000 0,026 0,045 0,096 0,065 0,110

5 Muud kapitalikulud 0,002 0,046 0,242 0,229 0,441 0,260

6 Kogu kapitalitulu (= 4+5) 0,002 0,072 0,287 0,325 0,506 0,369

RRF toetustest finantseeritud muud kulud % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP

7 Maksutulu vähenemine

8 Muud kulud, mis mõjutavad tulusid

9 Finantseerimistehingud 0,275

Tabel 7. Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) laenud 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Tulu RRF laenudest % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP

1 RRF laenude väljamaksed EL poolt 0 0 0 0 0 0

2 RRF laenude tagasimaksed ELile 0 0 0 0 0 0

RRF laenudest finantseeritud kulu % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP

3 Jooksvad kulutused kokku

4 Kapitali kogumahutus

5 Muud kapitalikulud

6 Kogu kapitalikulu (= 4+5)

s RRF laenudest finantseeritud muud kulud % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP % SKP

7 Maksutulu vähenemine

8 Muud kulud, mis mõjutavad tulusid

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Tabel 92. Muud reformid ja investeeringud

Reformi nimi RPS

Ühised

priori-

teedid*

Ajakavale

vastavus Selgitus

Kaitsekulude tõstmine CSR.

2025/1

4 Ajakavale

vastav

Eesti kaitsekulutused suurenesid 2025. aastal 3,7%-ni SKPst ja esialgsetel hinnangutel

suurenevad 2026. aastal veelgi 5,3%-ni. Lisaks suunas Eesti ühtekuuluvuspoliitika

vahehindamise tulemusel ja REARM-algatuse raames 11% oma ühtekuuluvuspoliitika

vahenditest ehk 386 miljonit eurot ümber kaitsetööstuse ja sõjaväelise mobiilsuse

investeeringute rahastamiseks.

Tervishoiusüsteemi

rahastamine ja reform

2025/1 2 Ajakavale

vastav

Eesti on ette valmistamas uut tervishoiu rahastamise mudelit, mille eesmärk on tagada

tervishoiusüsteemi kulutõhusus ja jätkusuutlikkus ning tervishoiuteenuste

kättesaadavus. Mudel põhineb Sotsiaalministeeriumi analüüsil tervishoiu rahastamise

kohta ja Arenguseire Keskuse analüüsidel tervishoiu jätkusuutlikkuse tagamise ja

erasektori rahastamise kaasamise võimaluste kohta. Ettevalmistamisel on tervishoiu ja

sotsiaalhoolekande reform, mis näeb ette hoolekandepiirkondade loomise, igas

piirkonnas inimkesksete integreeritud tervishoiu ja sotsiaalhoolekande

koostööorganisatsioonide (TERVIK) loomise, õigusraamistiku muudatused paremaks ja

turvalisemaks andmevahetuseks spetsialistide vahel ja tulemuspõhise rahastamise

rakendamise.

Taaste- ja

vastupidavuskava

rakendamine.

2025/2 1,2,3 Ajakavale

vastav

selle reformi raporteerimine toimub RRFi raames

2 Tabel 8 jääb numeratsioonis vahele, sest selle tabeli peavad esitama üksnes need riigid, kes on soovinud oma kava perioodi pikendada neljalt aastalt seitsmele aastale.

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Rakendusuuringute

rahastamine

2025/3 2 Ajakavale

vastav

Investeeritakse AS Metroserti all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse

ärivaldkonda, mis keskendub biorafineerimisele. Kokku käivitatakse viis ärivaldkonda:

biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ja

autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskus pakub teenuseid ja

koostöövõimalusi, mis parandavad ettevõtete arengu- ja innovatsioonivõimekust.

Kaitsetööstuse areng 2025/3 2, 4 Ajakavale

vastav

AS SmartCapi alla luuakse 100 miljoni euro suurune Kaitsefond. Fondi eesmärk on

arendada Eesti kaitsetööstust ja luua uuenduslikke kaitse- ja julgeolekuvõimekusi, mis

vastavad kasvavale globaalsele nõudlusele.

Teadlaste- ja ettevõtjate

koostöö

2025/3 2 Ajakavale

vastav

Eesti Ettevõtlus- ja Innovatsiooniagentuuris (EIS) jätkub rakendusuuringute programmi

elluviimine. Programmi eesmärk on suurendada rakendusuuringute ja

eksperimentaalarenduse mahtu Eesti ettevõtetes tehnoloogiliste ja

ärinõustamisteenuste ning projektirahastuse kaudu. Tuge pakutakse uute

tehnoloogiate, toodete, teenuste või protsesside arendamiseks. Programm keskendub

koostöös sündinud rakendusteadusele. Esitatavad uurimisteemad peavad põhinema

teadlaste ja ettevõtjate dialoogil ning olema suunatud konkreetsete äri- ja ühiskondlike

probleemide lahendamisele. Teadustöö mõju suurendamist ja teadusasutuste ning

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekust toetab ka ASTRA+ programm.

ÜPP konkurentsivõime 2025/3 2 Ajakavale

vastav

Konkurentsivõime suurendamise eesmärgil eraldatakse ettevõtlusele 55 miljonit

eurot. Maaelu Arendamise SA pakub pikaajalisi investeerimislaene, käibekapitalilaene

ja kasvulaene mikro- ja väikeettevõtetele, sihtrühmadeks on põllumajandus-,

toiduainetööstuse ja maapiirkondade ettevõtjad.

Rekonstrueerimistoetused 2025/4 1,2,3 Ajakavale

vastav

Avati uuendatud tingimustega rekonstrueerimistoetuste voor summas 80 miljonit

eurot. Korteriühistutele loodi võimalus volitada hankemenetlust läbi viima Eesti

Ettevõtluse- ja Innovatsiooni SA (EIS) kiirendades ja lihtsustades nii toetuse

kasutuselevõttu. Detailsem raporteerimine toimub RRFi raames.

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Energiamajanduse

arengukava 2035

2025/4 1,2,3 Ajakavale

vastav

2026. a jaanuaris kiitis Vabariigi Valitsus heaks “Energiamajanduse arengukava 2035”

ehk riigi strateegilise raamistiku energiajulgeoleku tugevdamiseks, konkurentsivõime

suurendamiseks ja puhta energiaga majandusele ülemineku toetamiseks. ENMAK 2035

rõhutab mitmekesise elektritootmisportfelli olulisust, et tagada elektrisüsteemi

usaldusväärsus ja vastupidav toimimine. See keskendub kodumaiste puhaste

energiaallikate (näiteks tuule- ja päikeseenergia) suuremale kasutamisele koos energia

salvestamise lahendustega.

Elektrisüsteemi

sünkroniseerimine Mandri-

Euroopaga

2025/4 1,2,3 Ajakavale

vastav

Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga viidi lõpule.

Energia- ja

ressursitõhususe ja

ringmajanduse

investeeringutoetused

2025/4 1,2,3 Ajakavale

vastav

Oluline toetus suunati ettevõtete (tootev tööstus, teenindussektor) energia- ja

ressursitõhususega, ohutuma materjalide ringluse, jäätmete sorteerimise ja

ringlussevõtu, ringmajanduse ärimudelite ja uuenduslike pakenditega. Oluline osa

projektidest suunatud (nt toidu- ja joogitööstus, puidutööstus, paberitööstus,

toidujagamispunktid, biojäätmete ringlussevõtt). Lisaks ajakohastame riiklikku

ringbiomajanduse tegevuskava ja riiklikku teadus- ja arendustegevuse kava.

Puhta transpordi

kättesaadavus

2025/4 1,2,3 Ajakavale

vastav

2025. aastal astus Eesti täiendavaid samme puhtama transpordi kättesaadavuse ja

kasutamise laiendamiseks, keskendudes eelkõige raudteele. Raudtee

elektrifitseerimine jätkus Tallinn-Tartu ja Tapa-Narva koridorides, sealhulgas uuendati

ja võeti kasutusele uus elektrifitseeritud võrgulõik Aegviidu ja Tapa vahel ning edenes

täiendava elektriveeremite kasutuselevõtt (13 uut elektrirongi alustasid reisijatevedu).

Rail Baltica ehitustööd jätkusid Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas ning edenes reisijate

terminalide ja sõlmpunktide arendamine, sealhulgas Ülemiste peaterminalis. Jätkus ka

raudteetaristu uuendamine (sh rekonstrueerimis- ja sirgendustööd), et võimaldada

suuremaid kiirusi ja toetada regulaarse kellaajalise sõiduplaani kasutuselevõttu.

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Õiglane üleminek 2025/5 1,2 Ajakavale

vastav

Eesti tugevdab tööjõu tootlikkust ja oskustööliste kättesaadavust sihipäraste ümber- ja

täiendõppe meetmete abil piirkondades, kus toimuvad struktuursed muutused.

Õiglase Ülemineku Fondi toel rakendab Eesti Töötukassa tegevusi, mis hõlbustavad

kiiret üleminekut ühelt töökohalt teisele ja aitavad kaasa põlevkivisektorist lahkuvate

töötajate oskuste ajakohastamisele. Toetatakse osalemist formaalhariduses ja

mikrokvalifikatsioonide omandamist, tagades, et töötajate pädevuse vastavuse

muutuvate tööturu vajadustega. Lisaks võeti kasutusele meetmed pikaajalise töötuse

ennetamiseks, aidates inimestel uuele tööle asuda pärast töökoha kaotust. Haridus- ja

Teadusministeerium tellib kõrgkoolidelt ja kutseõppeasutustelt ümberõppekoolitust

Eesti täiskasvanute tööalaste oskuste arendamiseks. Õiglase Ülemineku Fondi toel on

sihtpiirkonnale, mida Eesti põlevkivisektori ümberkorraldamine kõige enam mõjutab,

suunatud eritegevused, sealhulgas nii koolituste kui ka formaalhariduse pakkumine.

Ida-Viru maakonna

õpilastele suunatud

programmid

2025/5 2 Ajakavale

vastav

Haridustulemuste parandamiseks ja õpiteekonna vastavusse viimiseks tööturu

nõudlusega rakendab Eesti Ida-Viru maakonna õpilastele struktureeritud

töövarjuprogrammi. Programm on suunatud üldhariduskoolide õpilastele (8. ja 11.

klass) ning kutseõppe esimese aasta õpilastele, pakkudes süsteemset kogemust

reaalsetel töökohtadel, karjäärivõimaluste ja tööandjate ootustega töötubade ja

töövarjutamise kaudu. Ida-Viru Ettevõtluskeskuse elluviidav ja ESF+ kaudu rahastatav

algatus toetab ka sotsiaalset ühtekuuluvust, tuues kokku eesti ja vene keelt kõnelevad

noored ühistes õpikeskkondades.

Koolikohustusea

pikendamine

2025/5 2 Ajakavale

vastav

Koolist väljalangemise vähendamiseks on Eesti pikendanud kohustuslikku haridust.

Alates 2025. aasta sügisest on inimesel kohustus õppida kas kuni 18-aastaseks

saamiseni või omandada keskharidus või kutsekeskharidus. Neile, kes ei saa kohta

gümnaasiumis või kutsekeskhariduse omandamisel, pakutakse üheaastast

ettevalmistavat õpingut, mille eesmärk on täita lüngad põhihariduses, parandada eesti

keele oskust, arendada põhioskusi, pakkuda karjäärinõustamist ja muid individuaalseid

tugiteenuseid.

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Rakenduskeskhariduse

kutseõppe programmid

2025/5 2 Ajakavale

vastav

Alates 2025/26 õppeaastast on Eesti käivitanud ka uued nelja-aastased

rakenduskeskhariduse kutseõppe programmid, eriti sellistes valdkondades nagu IT,

inseneriteadus, ehitus, biotehnoloogia ja tervishoid. Need programmid ühendavad

kutseõppe laiendatud üldharidusliku sisuga. See võimaldab õpilastel enne

spetsialiseerumist alustada laias valdkonnas parandades lõpetajate akadeemilist

ettevalmistust. Reformi eesmärk on suurem kõrgharidusse astuvate kutseõppe

lõpetajate osakaal.

Roheüleminekut toetavate

oskuste arendamine

2025/5 1,2 Ajakavale

vastav

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tugevdanud poliitikameetmeid, et

toetada roheüleminekuks vajalike oskuste ja pädevuste pakkumist ja omandamist.

MKM edendab oskuste täiendamist ja ümberõpet aktiivse tööturupoliitika,

täiskasvanute õppe ja sihipäraste koolituste kaudu, keskendudes rohelistele ja

valdkonnaülestele oskustele. Alates 2025. aastast toetatakse tööandjaid töötajate

roheliste oskuste arendamisel, sealhulgas mikrokvalifikatsioonide kaudu. Lisaks

toetavad alates 1. jaanuarist 2024 täiustatud tööturumeetmed õiglast üleminekut Ida-

Virumaal, pakkudes sihipäraseid tööturuteenuseid, rahalist tuge tööjõu liikuvuseks ja

juurdepääsu oskuste arendamisele, sealhulgas kraadiõppele ja

mikrokvalifikatsioonidele, töötajatele, keda mõjutavad põlevkivitööstuse

struktuurimuutused. Taaste- ja vastupidavusrahastu toel on määratletud valdkondlikud

rohelised oskused rohelisest üleminekust enim mõjutatud valdkondades, välja

töötatud kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste õppekavad ning käimas on uute

õppematerjalide väljatöötamine nii formaalses hariduses kui ka täiendkoolituses.

Ettevõtete rohelisele majandusele ülemineku toetamiseks pakuvad kõrg- ja

kutseõppeasutused täiendkoolitust (ümberõpet) ja mikrokvalifikatsioone ning

pedagoogilisi töötajaid koolitatakse roheliste oskuste koolituste läbiviimiseks.

Toimetulekutoetused 2025/5 2 Ajakavale

vastav

Alates 1. jaanuarist 2026 on toimetulekupiiriks üksikule inimesele või leibkonna

esimesele täiskasvanule 220 eurot (varem 200 eurot) kuus. Iga alaealise ülalpeetava

kohta on toimetulekupiir 264 eurot (varem 240 eurot) kuus. Teise ja iga järgmise

täiskasvanu kohta leibkonnas on see piir 176 eurot (varem 160 eurot) kuus.

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis käsitlevad toimetulekutoetuse

taotlemise korda, võeti vastu detsembris 2025. Muudatustega kehtestati ühtsed

toetuse saamise reeglid ja standardiseeritud taotlusvorm luues üleriigiliselt suuremat

selgust ja vähendades omavalitsuste vahelisi erinevusi.

Töötushüvitiste reform 2025/5 2 Ajakavale

vastav

Töötushüvitise reform asendas varasema kahetasandilise töötushüvitise ja

töötuskindlustuse süsteemi ühtse töötuskindlustusskeemiga. Töötushüvitis kaotati ja

töötuskindlustussüsteemis kehtestati uus baasmääraga hüvitis lisaks olemasolevale

sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele. Reformil on positiivne mõju

ebaregulaarselt ja lühiajaliselt töötavatele isikutele. Lisaks on reformil positiivne mõju

puuetega töötajatele, kuna nad ei pea enam valima töövõimetoetuse ja töötushüvitise

vahel. Selle asemel on neil võimalus taotleda mõlemat, tugevdades seeläbi oma

sotsiaalkaitset.

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

LISA 2. TABEL I CeSaRiST ARUANNE EE (Lisatud eraldi fail)

LISA 3. TABEL II ARUANDLUS EUROOPA SOTSIAALÕIGUSTE SAMBA RAKENDAMISE KOHTA

ARUANDLUS EUROOPA SOTSIAALÕIGUSTE SAMBA RAKENDAMISE KOHTA: PEAMISED MEETMED JA NENDE

HINNANGULINE MÕJU

Samba põhimõte

Peamiste kaasaaitavate

meetmete loetelu

Meetmete eeldatav mõju

(kvalitatiivne ja/või kvantitatiivne) Algtase Praegune tase

Sihttase

2035

1.

Haridus, koolitus ja

elukestev õpe 1. Kutsehariduse reform

Eri- ja kutsealase haridusega

täiskasvanute (25–64a) osakaal 74,1% (2020) 74,1% (2024) 80

1.

Haridus, koolitus ja

elukestev õpe

2. Õppimiskohustuse

pikendamine kuni 18. eluaastani

Madala haridusetasemega

mitteõppivate 18-24-aastaste osakaal

8,5% (2020) 11% (2024) 7,5%

1.

Haridus, koolitus ja

elukestev õpe 3. Eestikeelsele õppele üleminek

Eesti keelt kasutavate inimeste

osatähtsus 15-74aastate Eesti elanike

seas

91% (2021) 91,5% (2024) üle 91%

2.

Sooline

võrdõiguslikkus

1.Soolise palgalõhe,

stereotüüpide ja segregatsiooni

vähendamine ning vähemuste

võrdsete võimaluste

edendamine

Soolise võrdõiguslikkuse indeks

(EIGE (Euroopa Soolise

võrdõiguslikkuse Instituut) Gender

Equality Index) väärtuspunkti 100st

60,7

(2020) 59,4 (2025) 70,7

2.

Sooline

võrdõiguslikkus

2.ELi tasustamise läbipaistvuse

direktiivi ülevõtmine Sooline palgalõhe 17,1% (2019) 13,2%(2024) 5%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

2.

Sooline

võrdõiguslikkus

3.Palgapeegel (registriandmetel

põhinev digilahendus

organisatsioonide palgalõhede

seiramiseks.)

Sooline palgalõhe 17,1% (2019) 13,2%(2024) 5%

3.

Võrdsed

võimalused

1.Soolise palgalõhe,

stereotüüpide ja segregatsiooni

vähendamine ning vähemuste

võrdsete võimaluste

edendamine

Soolise võrdõiguslikkuse indeks

(EIGE (Euroopa Soolise

võrdõiguslikkuse Instituut) Gender

Equality Index) väärtuspunkti 100st

60,7

(2020) 59,4 (2025) 70,7

3.

Võrdsed

võimalused

2. soolise võrdsuse ja võrdsete

võimaluste seaduse eelnõu

Soolise võrdõiguslikkuse indeks

(EIGE (Euroopa Soolise

võrdõiguslikkuse Instituut) Gender

Equality Index) väärtuspunkti 100st

60,7

(2020) 59,4 (2025) 70,7

3.

Võrdsed

võimalused

3. Tervise ebavõrdsuse

vähendamine

Tervena elatud aastad maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

Tervena elatud

aastad

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed -12,13,

naised -10,31

(2019)

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed 8,1

(2024),

naised 7,1

(2024)

maakondlik

erinevus

Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed <5,

naised <5

4.

Tööhõive aktiivne

toetamine

1. Loome talendisõbraliku

keskkonna

Osalemine tööhõives, kultuurielus,

spordis ja vabatahtlikus töös

(tegusa inimese näitaja)

22,3% (2021) 45% (2024) 35%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

4.

Tööhõive aktiivne

toetamine

2. tööõiguse paindlikumaks

muutmine Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

4.

Tööhõive aktiivne

toetamine

3.Töötutoetuse ja

töötuskindlustuse reform ning

uutele töövormidele

töötuskindlustuskaitse

laiendamine.

Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

5.

Kindel ja paindlik

töö

1.Töötutoetuse ja

töötuskindlustuse reform ning

uutele töövormidele

töötuskindlustuskaitse

laiendamine.

Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

5.

Kindel ja paindlik

töö

2. tööõiguse paindlikumaks

muutmine Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

5.

Kindel ja paindlik

töö

3.Soolise palgalõhe,

stereotüüpide ja segregatsiooni

vähendamine ning vähemuste

võrdsete võimaluste

edendamine

Soolise võrdõiguslikkuse indeks

(EIGE (Euroopa Soolise

võrdõiguslikkuse Instituut) Gender

Equality Index) väärtuspunkti 100st

60,7

(2020) 59,4 (2025) 70,7

7. Palgad

1.ELi tasustamise läbipaistvuse

direktiivi ülevõtmine Sooline palgalõhe 17,1% (2019) 13,2%(2024) 5%

7.

Teave

töötingimuste

kohta ja kaitse

töölepingu

ülesütlemise korral

1. tööõiguse paindlikumaks

muutmine Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

7.

Teave

töötingimuste

kohta ja kaitse

töölepingu

ülesütlemise korral

2.Kehtiv seadus vastab esitatud

põhimõtetele (st enne suhte

algust teavitamine,

ülesütlemisest

etteteatamine/põhjendamine

jne). Seega ei ole siia uusi

meetmeid lisada.

Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

8.

Sotsiaaldialoog ja

töötajate

kaasamine

1. Tööandjate ja töötajate

toetamine ohutu töökeskkonna

loomiseks ning töötaja tööga

seotud terviseprobleemide

ennetamiseks

Üle kolme töövõimetuspäevaga

tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu

kohta

513,8 (2021) 394 (2024) ≥500

8.

Sotsiaaldialoog ja

töötajate

kaasamine

1.Meie kehtiv seadus vastab

esitatud põhimõtetele Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

9.

Töö- ja eraelu

tasakaal

1. tööõiguse paindlikumaks

muutmine Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

9.

Töö- ja eraelu

tasakaal

2. Pikaajalise hoolduse reformiga

jätkamine ning erihoolekande

kvaliteedi ja kättesaadavuse

parandamine.

Suure hoolduskoormusega

(20 ja enam tundi nädalas)

16-aastaste ja vanemate

inimeste osakaal

2,1% (2019) 1,9% (2025) 1,3

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

10.

Tervislik, ohutu ja

hästi kohandatud

töökeskkond ning

andmekaitse

1. tööõiguse paindlikumaks

muutmine Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

10.

Tervislik, ohutu ja

hästi kohandatud

töökeskkond ning

andmekaitse

2. Ajutise töövõimekaoga

inimeste tööturul püsimist

toetava süsteemi arendamine, et

ennetada püsiva töövõimekao

väljakujunemist.

Tööelu kestus, aastates 39,1 (2021) 41,4 (2024) 40,2

10.

Tervislik, ohutu ja

hästi kohandatud

töökeskkond ning

andmekaitse

3.Tööandjate ja töötajate

toetamine ohutu töökeskkonna

loomiseks ning töötaja tööga

seotud terviseprobleemide

ennetamiseks

Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

11.

Lapsehoid ja laste

toetamine

1. KOVi ja riigi partnerlusel

põhineva ning lapse terviklikest

vajadustest lähtuva

lastekaitsekorralduse

väljatöötamine, selleks vajalike

spetsialistide baas- ja

täiendõppekoolituse arendamine

ning lastekaitsetöö

väärtustamine

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

11.

Lapsehoid ja laste

toetamine

2. Laste heaolu suurendavate

integreeritud teenuste ja

sekkumiste väljaarendamine (sh

erivajadusega,

käitumisprobleemidega ja

traumakogemusega lastele) ning

institutsionaalse hoolduse

asendamine perepõhisega

12.

Sotsiaalkaitse

1. Tööealiste inimeste puude

raskusastme tuvastamise ja

töövõime hindamise süsteemi

ümberkorraldamine.

Tajutud riskid

(OECD risks that matter)

Haigeks jäämine

või

puude

tekkimine:

60,7%

Kõikide

kulutuste

katmine: 48,4%

Töö

kaotamine:

47,6% (2018)

Haigeks

jäämine või

puude

tekkimine: 55%

Kõikide

kulutuste

katmine: 60%

Töö

kaotamine:

59% (2024)

Haigeks

jäämine või

puude

tekkimine:

≤60,7%

Kõikide

kulutuste

katmine:

≤48,4%

Töö

kaotamine:

≤47,6%

12.

Sotsiaalkaitse

2. Pensionireformi elluviimine, et

tagada jätkusuutlik

pensionisüsteem ja pensionäride

heaolu (sh tööandjapensioni

soodustamine ja inimeste

pensionitarkuse parandamine)

Püsiva suhtelise

vaesuse määr 16,7% (2018) 12,9% (2024) ≤15,6%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

12.

Sotsiaalkaitse

1.Töötutoetuse ja

töötuskindlustuse reform ning

uutele töövormidele

töötuskindlustuskaitse

laiendamine.

Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

13.

Töötushüvitised

1.Töötutoetuse ja

töötuskindlustuse reform ning

uutele töövormidele

töötuskindlustuskaitse

laiendamine.

Tööjõus osalemise määr 72,1% (2020) 74,1% (2025) ≥72%

14.

Miinimumsissetulek

1. Töötutoetuse ja

töötuskindlustuse reform ning

uutele töövormidele

töötuskindlustuskaitse

laiendamine.

Püsiva suhtelise

vaesuse määr 16,7% (2018) 12,9% (2024) ≤15,6%

14.

Miinimumsissetulek

2. Pensionireformi elluviimine, et

tagada jätkusuutlik

pensionisüsteem ja pensionäride

heaolu (sh tööandjapensioni

soodustamine ja inimeste

pensionitarkuse parandamine)

Püsiva suhtelise

vaesuse määr 16,7% (2018) 12,9% (2024) ≤15,6%

15.

Sissetulek vanas

eas ja pensionid

1. Pensionireformi elluviimine, et

tagada jätkusuutlik

pensionisüsteem ja pensionäride

heaolu (sh tööandjapensioni

soodustamine ja inimeste

pensionitarkuse parandamine)

Püsiva suhtelise

vaesuse määr 16,7% (2018) 12,9% (2024) ≤15,6%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

16.

Tervishoid 1. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna

integreerimine

Tervena elada jäänud

aastad

mehed 54,1;

naised 57,6

(2019)

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed -12,13,

naised -10,31

(2019)

mehed 56,8

(2024); naised

60,6

(2024)

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed 8,1

(2024), naised

7,1 (2024)

mehed 63,0;

naised 64,5

maakondlik

erinevus

Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed <5,

naised <5

16.

Tervishoid 2. Eesti tervishoiukorralduse

terviklik arendamine

Tervena elada jäänud

aastad

mehed 54,1;

naised 57,6

(2019)

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed -12,13,

naised -10,31

(2019)

mehed 56,8

(2024); naised

60,6

(2024)

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed 8,1

(2024), naised

7,1 (2024)

mehed 63,0;

naised 64,5

maakondlik

erinevus

Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed <5,

naised <6

16.

Tervishoid 3. Vaimse tervise toetamine

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

17.

Puudega inimeste

kaasamine

1. Rehabilitatsioonisüsteemi

ümberkorraldamine.

Tajutud riskid

(OECD risks that matter)

Haigeks jäämine

või

puude

tekkimine:

60,7%

Kõikide

kulutuste

katmine: 48,4%

Töö

kaotamine:

47,6% (2018)

Haigeks

jäämine või

puude

tekkimine: 55%

Kõikide

kulutuste

katmine: 60%

Töö

kaotamine:

59% (2024)

Haigeks

jäämine või

puude

tekkimine:

≤60,7%

Kõikide

kulutuste

katmine:

≤48,4%

Töö

kaotamine:

≤47,6%

17.

Puudega inimeste

kaasamine

2.Pikaajalise hoolduse reformiga

jätkamine ning erihoolekande

kvaliteedi ja kättesaadavuse

parandamine.

Suure hoolduskoormusega

(20 ja enam tundi nädalas)

16-aastaste ja vanemate

inimeste osakaal

2,1% (2019) 1,9% (2025) 1,3

17.

Puudega inimeste

kaasamine

3. Erihoolekande kvaliteedi ja

kättesaadavuse parandamine.

18.

Pikaajaline hooldus

1. Pikaajalise hoolduse reformiga

jätkamine ning erihoolekande

kvaliteedi ja kättesaadavuse

parandamine.

Suure hoolduskoormusega

(20 ja enam tundi nädalas)

16-aastaste ja vanemate

inimeste osakaal

2,1% (2019) 1,9% (2025) 1,3

18.

Pikaajaline hooldus 2. Rehabilitatsioonisüsteemi

ümberkorraldamine.

Suure hoolduskoormusega

(20 ja enam tundi nädalas)

16-aastaste ja vanemate

inimeste osakaal

2,1% (2019) 1,9% (2025) 1,3

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

18.

Pikaajaline hooldus 3. Erihoolekande kvaliteedi ja

kättesaadavuse parandamine.

Suure hoolduskoormusega

(20 ja enam tundi nädalas)

16-aastaste ja vanemate

inimeste osakaal

2,1% (2019) 1,9% (2025) 1,3

19.

Eluase ja abi

kodututele

1. Eesti kehtiv seadusandlus

vastab esitatud põhimõtetele

20.

Juurdepääs

esmatähtsatele

teenustele

1. Eesti kehtiv seadusandlus

vastab esitatud põhimõtetele

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

LISA 4. TABEL III KESTLIKU ARENGU EESMÄRKE KÄSITLEV ARUANDLUS

KESTLIKU ARENGU EESMÄRKE KÄSITLEV ARUANDLUS: PEAMISTE MEETMETE

KIRJELDUS JA NENDE HINNANGULINE MÕJU

KESTLIKU

ARENGU

EESMÄRK

Peamiste kaasaaitavate meetmete loetelu

Meetmete eeldatav

mõju (kvalitatiivne

ja/või kvantitatiivne)

Algtase Praegune

tase Sihttase 2035

1. Vaesuse

puudumine

1. Püsiva tervisekaotuse ennetamise süsteemi arendamine

ja tervishoiu kestliku rahastuse tagamine (sh

ravijärjekordade vähendamine, ravimite kompenseerimise

ja kättesaadavuse süsteemi muutmine)

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

16,7%

(2018)

12,9%

(2024) ≤15,6%

1. Vaesuse

puudumine

2. Pensionireformi elluviimine, et tagada jätkusuutlik

pensionisüsteem ja pensionäride heaolu (sh

tööandjapensioni soodustamine ja inimeste

pensionitarkuse parandamine)

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

16,7%

(2018)

12,9%

(2024) ≤15,6%

1. Vaesuse

puudumine

3. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna,

mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku

ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

16,7%

(2018)

12,9%

(2024) ≤15,6%

2. Nälja kaotamine

1.Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna,

mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku

ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

16,7%

(2018)

12,9%

(2024) ≤15,6%

2. Nälja kaotamine 2. Vajaduspõhise sotsiaalkaitse kujundamine ja

erivajadustega inimeste heaolu parandamine

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

16,7%

(2018)

12,9%

(2024) ≤15,6%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

3. Tervis ja heaolu 1. Rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamine. Tervena elada jäänud

aastad

mehed 54,1;

naised 57,6

(2019)

maakondlik

erinevus

Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed -

12,13,

naised -

10,31

(2019)

mehed 56,8

(2024);

naised 60,6

(2024)

maakondlik

erinevus

Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed 8,1

(2024),

naised 7,1

(2024)

mehed 63,0;

naised 64,5

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed <5,

naised <6

3. Tervis ja heaolu 2. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna integreerimine.

3. Tervis ja heaolu 3. Pikaajalise hoolduse reformiga jätkamine ning

erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine.

Suure

hoolduskoormusega

(20 ja enam tundi

nädalas)

16-aastaste ja

vanemate

inimeste osakaal

2,1% (2019) 2,0% (2024) 1,3

4. Kvaliteetne

haridus 1. Kutsehariduse reform

Eri- ja kutsealase

haridusega

täiskasvanute

(25–64a) osakaal

74,1%

(2020) 74,1%(2024) 80

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

4. Kvaliteetne

haridus 2. Loome talendisõbraliku keskkonna

Täiskasvanute

(25–64-aastaste)

elukestvas õppes

osalemise määr

Formaal- ja

mitteformaalne õpe

17,1%

(2020)

23,3%

(2024) 25%

4. Kvaliteetne

haridus 3. Koolivõrgu reform

Madala

haridusetasemega

mitteõppivate 18-24-

aastaste osakaal

8,5% (2020) 11% (2024) 7,5%

5. Sooline

võrdõiguslikkus

1. Soolise palgalõhe, stereotüüpide ja segregatsiooni

vähendamine ning vähemuste võrdsete võimaluste

edendamine

Soolise

võrdõiguslikkuse indeks

(EIGE (Euroopa Soolise

võrdõiguslikkuse

Instituut) Gender

Equality Index)

väärtuspunkti 100st

60,7

(2020) 59,4 (2025) 70,7

5. Sooline

võrdõiguslikkus 2. ELi tasustamise läbipaistvuse direktiivi ülevõtmine Sooline palgalõhe

17,1%

(2019) 13,2%(2024) 5%

5. Sooline

võrdõiguslikkus

3. Palgapeegel (registriandmetel põhinev digilahendus

organisatsioonide palgalõhede seiramiseks.) Sooline palgalõhe

17,1%

(2019) 13,2%(2024) 5%

6. Puhas vesi ja

kanalisatsioon

1. Jätkusuutliku jäätmemajanduse ning ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni taristu ja teenuse kujundamine koostöös

KOVidega

Nõuetekohaselt

puhastatud reovesi

(miljonit kuupmeetrit)

110,58

(2019)

116,12

(2024)

6. Puhas vesi ja

kanalisatsioon 2. Veeteenuse sektori reform

Aasta jooksul

ammutatud põhjavee

hulk miljonites

kuupmeetrites.

228,76

(2019) 203,4(2024)

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

6. Puhas vesi ja

kanalisatsioon

3. Lahenduste leidmine ja rakendamine väheneva

rahvaarvuga kohanemiseks, et tagada kvaliteetsete

teenuste kättesaadavus

ning kvaliteetne ja jätkusuutlik ehitatud keskkond (sh

taristu)

Vee-ettevõtete arv 124 (2025) 124 (2025)

7. Taskukohane ja

puhas energia 1. Taastuvelekter 100 reform

Taastuvenergia

osakaal

energia summaarses

lõpptarbimises

31,7%

(2019) 41% (2023) >65%

7. Taskukohane ja

puhas energia 2. Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine

Taastuvenergia

osakaal

energia summaarses

lõpptarbimises

31,7%

(2019) 41% (2023) >65%

7. Taskukohane ja

puhas energia

3. Elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopa

sagedusalaga

Taastuvenergia

osakaal

energia summaarses

lõpptarbimises

31,7%

(2019) 41% (2023) >65%

8. Inimväärne töö

ja majanduskasv

1. Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla

tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega

Teadlaste ja inseneride

arv

erasektoris 1000

elaniku

kohta

1,53 (2019) 2,28(2023) 4,53

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

8. Inimväärne töö

ja majanduskasv

2. Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks

Teadlaste ja inseneride

arv erasektoris 1000

elaniku kohta

1,53 (2019) 2,83 (2024) 4,53

8. Inimväärne töö

ja majanduskasv 3. Loome talendisõbraliku keskkonna

Osalemine tööhõives,

kultuurielus,

spordis ja

vabatahtlikus töös

(tegusa inimese

näitaja)

22,3%

(2021) 45% (2024) 0,35

9.

Tööstus,

uuendus ja

taristu

1. Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks

Erasektori teadus- ja

arendustegevuse

kulutuste

osatähtsus SKP-s

0,89% SKPst

(2019) 1,21%(2024) 2

9.

Tööstus,

uuendus ja

taristu

2. Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade

võimekust

Tööjõu tootlikkus

osakaaluna EL-i

keskmisest

77,8%

(2019)

77,5%

(2023) 110%

9.

Tööstus,

uuendus ja

taristu

3. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna,

mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku

ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Eesti koht IMD

rahvusvahelise

konkurentsivõime

indeksi

edetabelis

28 (2021) 33 (2025) 10

10. Ebavõrdsuse

vähendamine

1. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja

ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise

hoolduse süsteemi

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

16,7%

(2018)

14,5%

(2024) ≤15,6%

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

10. Ebavõrdsuse

vähendamine

2. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades

ühiskondlikke muutusi

Tajutud riskid

(OECD risks that

matter)

Haigeks

jäämine või

puude

tekkimine:

60,7%

Kõikide

kulutuste

katmine:

48,4%

Töö

kaotamine:

47,6%

(2018)

Haigeks

jäämine või

puude

tekkimine:

55%

Kõikide

kulutuste

katmine:

60%

Töö

kaotamine:

59% (2024)

Haigeks jäämine

või

puude

tekkimine:

≤60,7%

Kõikide

kulutuste

katmine:

≤48,4%

Töö kaotamine:

≤47,6%

10. Ebavõrdsuse

vähendamine 3. Tervise ebavõrdsuse vähendamine

Tervena elatud aastad

maakondlik erinevus

Eesti

keskmisega

Tervena

elatud

aastad

maakondlik

erinevus

Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed -

12,13,

naised -

10,31

(2019)

maakondlik

erinevus

Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed 8,1

(2024),

naised 7,1

(2024)

maakondlik

erinevus Eesti

keskmisega

võrreldes:

mehed <5,

naised <5

11. Kestlikud linnad

ja kogukonnad

1.Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku,

konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku

transpordi- ja energiataristu

Kasvuhoonegaaside

heide

transpordisektoris

2544,56 kt

CO2 ekv

(2018)

2647,95 kt

CO2 ekv

(2024)

CO2 1700 kt

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

11. Kestlikud linnad

ja kogukonnad 2.Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine

Ühissõidukiga,

jalgrattaga või jalgsi

töölkäijate osatähtsus

hõivatutest

38,7%

(2019) 35,1%(2024) 0,55

11. Kestlikud linnad

ja kogukonnad

3.Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult

ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku

muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja

keskkonnahoiuga arvestavalt

Elukeskkonnaga

rahulolu

(rahul või pigem

rahul)

73,5 (2022);

piir-

kondlikud

erinevused:

14,7 (2022)

72 (2024);

piir-

kondlikud

erinevused:

17,7 (2024)

>73,5%;

piirkondlikud

erinevused

(kõrgeima 10%

ja madalaima

10%

KOVide vahe)

≤15

12.

Vastutustundlik

tarbimine ja

tootmine

1.Kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse)

arendamine ja Eesti kujundamine piirkondliku

ringbiomajanduse eestvedajaks

Ringleva materjali

määr

15,6%

(2019) 20,5 (2024) 30%

12.

Vastutustundlik

tarbimine ja

tootmine

2.Vastutustundliku ettevõtluse soodustamine (sh

ettevõtete keskkonnajalajälje hindamise süsteemi

loomine, sotsiaalse ettevõtluse, vabaühenduste omatulu

teenimise ja vabatahtliku töö soodustamine ning

vabaühenduste halduskoormuse vähendamine)

Keskkonnatrendide

indeks 69,4 (2020) 72,2 (2024) 87

12.

Vastutustundlik

tarbimine ja

tootmine

3.Rohereformi elluviimine avaliku, era- ja kolmanda

sektori koostöös (sh roheinvesteeringute edendamine,

roheenergeetika edendamine, keskkonna- ja

kliimateadlikkuse suurendamine, andmete kättesaadavuse

parandamine, roheoskuste suurendamine, liikuvusreform,

elurikkuse taastamine jne)

Eesti koht üleilmses

säästva arengu

eesmärkide indeksis

10 (2020) 17 (2025) ≤10

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

13. Kliimameetmed 1. Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmine

Kasvuhoonegaaside

netoheide CO2

ekvivalenttonnides (sh

LULUCF ehk

maakasutuse,

maakasutuse muutuse

ja metsanduse sektor

15,69 mln t

CO2

ekv (2019)

13,0 mln t

CO2 ekv

(2023)

8 mln t CO2

ekv

13. Kliimameetmed

2.Roheüleminekusse panustavate lahenduste läbiv

kasutuselevõtt ja seda toetav planeerimine koostöös

KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks,

kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nendega

kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks,

elukeskkonna mitmekesistamiseks, keskkonnahoidliku

elukorralduse ja külastuskeskkonna edendamiseks

Keskkonnatrendide

indeks 69,4 (2020) 72,2 (2024) 87

13. Kliimameetmed

3.Üleminek kliimaneutraalsele energiatootmisele (sh

põlevkivienergeetika osakaalu järkjärguline vähendamine

ning kliimaneutraalsete energia tootmis- ja

salvestuslahenduste arendamine)

Taastuvenergia osakaal

energia summaarses

lõpptarbimises

31,7%

(2019) 41% (2023) >65%

14.

Ookeani- ja

mereökosüstee

mid

1. Merekaitse reformi elluviimine

Eesti koht üleilmses

säästva arengu

eesmärkide indeksis

10 (2020) 17(2025) ≤10

14.

Ookeani- ja

mereökosüstee

mid

2.Mereliikluse turvalisuse ja merekeskkonna kaitse

tagamiseks ning meremajanduse arendamiseks mereseire

arendamine, mere- ja lennupääste ning merereostuse

võimekuse tagamine ja arendamine

14.

Ookeani- ja

mereökosüstee

mid

3.Looduskaitse ja metsanduse reform (tagada tõhus ja

säästlik ressursikasutus, metsade hea tervislik seisund,

elurikkus, vastupanuvõime kliimamuutustele ja hea

süsiniku sidumise võime)

Kaitstavad merealad 18,7%

(2019)

19,3%

(2023)

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

15.

Elurikkus ja

maismaa-

ökosüsteemid

1.Roheüleminekusse panustavate lahenduste läbiv

kasutuselevõtt ja seda toetav planeerimine koostöös

KOVidega kliimamuutuste leevendamiseks,

kliimamuutuste mõju vähendamiseks ja nendega

kohanemiseks, elurikkuse suurendamiseks ja säilitamiseks,

elukeskkonna mitmekesistamiseks, keskkonnahoidliku

elukorralduse ja külastuskeskkonna edendamiseks

Keskkonnatrendide

indeks 69,4 (2020) 72,2 (2024) 87

15.

Elurikkus ja

maismaa-

ökosüsteemid

2.Looduskaitse ja metsanduse reform (tagada tõhus ja

säästlik ressursikasutus, metsade hea tervislik seisund,

elurikkus, vastupanuvõime kliimamuutustele ja hea

süsiniku sidumise võime)

Majandusmetsa

osakaal metsamaast 74% 70,2 (2024) 70%

15.

Elurikkus ja

maismaa-

ökosüsteemid

3.Rohereformi elluviimine avaliku, era- ja kolmanda

sektori koostöös (sh roheinvesteeringute edendamine,

roheenergeetika edendamine, keskkonna- ja

kliimateadlikkuse suurendamine, andmete kättesaadavuse

parandamine, roheoskuste suurendamine, liikuvusreform,

elurikkuse taastamine jne

Kasvuhoonegaaside

heide

transpordisektoris

2544,56 kt

CO2 ekv

(2018)

2647,95 kt

CO2 ekv

(2023)

CO2 1700 kt

16.

Rahu, õigus ja

tugevad

institutsioonid

1. Julgeoleku ja turvalisuse tagamine ning kriisideks

valmisoleku parandamine (sh diplomaatiline tegevus,

hübriid- ja küberohtude maandamine, suure mõjuga

taristuarendused, varustuskindluse tagamine,

riigiasutuste, KOVide, kogukondade ja elanikkonna

kriisideks valmisoleku suurendamine)

Usaldus riigi

institutsioonide

vastu

(Eurobaromeeter)

KOV: 56%

Vabariigi

Valitsus:

43%,

Riigikogu:

40%

(2019)

KOV: 51% ,

Vabariigi

Valitsus:

38%;

Riigikogu

31% (2024)

KOV: 60%

Vabariigi

Valitsus: 50%,

Riigikogu: 50%

16.

Rahu, õigus ja

tugevad

institutsioonid

2.Tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides osalemine ning

partnerite võõrustamine Eestis nii sõjalise kohaloleku

raames kui ka osalejatena meie juhitud keskustes

Positsioon

globaalse kohalolu

indeksi edetablis

(Elcano globaalse

kohalolu raport)

88 (2019) 85(2024) ≤89

Eesti iga-aastame eduaruanne

Rahandusministeerium

17.

Üleilmne

koostöö

eesmärkide

saavutamiseks

1.Eesti potentsiaali võimendamine võõrsil ning tugevate

külgede, identiteedi ja pärandi süsteemne jagamine

maailmaga (sh majandusdiplomaatia ja turismi

arendamine) ning arengukoostöö võimaluste kasutamine

Positsioon

globaalse kohalolu

indeksi edetablis

(Elcano globaalse

kohalolu raport)

88 (2019) 85(2024) ≤89

17.

Üleilmne

koostöö

eesmärkide

saavutamiseks

2.Üleilmse eestluse edendamine ning Eesti kultuuri

nähtavuse ja kättesaadavuse toetamine välismaal (sh

kodanikudiplomaatia arendamine ja konsulaarteenuste

kättesaadavuse parandamine)

Positsioon

globaalse kohalolu

indeksi edetablis

(Elcano globaalse

kohalolu raport)

88 (2019) 85(2024) ≤89

17.

Üleilmne

koostöö

eesmärkide

saavutamiseks

3.Tsiviil- ja sõjalistes operatsioonides osalemine ning

partnerite võõrustamine Eestis nii sõjalise kohaloleku

raames kui ka osalejatena meie juhitud keskustes

Positsioon

globaalse kohalolu

indeksi edetablis

(Elcano globaalse

kohalolu raport)

88 (2019) 85(2024) ≤89

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Protokollilise otsuse eelnõu

Eelarve- ja struktuurikava

eduaruanne 2026

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsusele 30.04.2026 istungile heakskiitmiseks Eesti eelarve- ja

struktuurikava iga-aastase eduaruande.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Otsuse eelnõu

3. Eesti eelarve- ja struktuurikava iga-aastane Eduaruanne

4. Lisa 2. Eesti raport CeSaR infosüsteemis 2026

Kadri Klaos 5885 1367

[email protected]

Meie 24.04.2026 nr 1.1-10.1/1839-1

Eelnõu 30.04.2026

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

2026

Päevakorrapunkt nr

Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne 2026 heakskiitmine

1. Kiita heaks rahandusministri esitatud riiklik keskpika perioodi „Eelarve- ja struktuurikava

eduaruanne 2026“.

2. Rahandusministeeriumil:

1) avaldada „Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne 2026“ ministeeriumi veebilehel;

2) esitada „Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne 2026“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa

Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 2024/1263.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

15 April 2026

CeSaR

Estonia's contribution to the Country-specific recommendations

(CSR) assessment

Semester Cycle 2026

CSR.2025.1

CSR 1 Subpart 1: Reinforce overall defence and security spending and

readiness while ensuring debt sustainability in line with the European Council

conclusions of 6 March 2025.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

According to preliminary estimates, defence spending was

projected to increase to the level of 3,7% of GDP in 2025 and

further to 5,3% in 2026. Additionally, within the framework of

the Cohesion Policy mid-term review and the REARM

initiative, Estonia redirected 11% of its Cohesion Policy

programme, amounting to €386 million, to finance

investments in the defence industry and military mobility.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 2: Adhere to the maximum growth rates of net expenditure

recommended by the Council on 21 January 2025, while making use of the

allowance under the national escape clause for higher defence

expenditure.

15 April 2026

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

According to the Draft Budgetary Plan submitted by Estonia

to the Commission and the Council on 15 October 2025 and

the subsequent assessment of the Commission - Estonia’s net

expenditure was projected to increase by 0.4% in 2025, which

is within the maximum growth rate of 7.1% recommended by

the Council. For 2026, net expenditure is projected to

increase by 12.5%, which is above the maximum growth rate

of 5.1% recommended by the Council. However, the

projected cumulative deviation in 2026 is within the flexibility

provided by the national escape clause based on current

projections for defence spending. Rapid increase of the net

expenditure is mostly due to an increase of the level of

defence spending to above 5% of GDP in 2026.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 3: Broaden the tax base by tapping into taxes that are less

detrimental to growth.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

Estonia introduced the an annual motor vehicle tax and

registration fee on first purchase (or first change of ownership

of the veichle) from 1st of January 2025.

The government introduced a child-based tax relief in

november 2025, to mitigate some of the negative backlash

to the new tax.

15 April 2026

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 4: Ensure sustainable financing for spending needs including

defence, and healthcare and long-term care to improve accessibility and

affordability, while safeguarding against inflationary pressure.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Announced (09/03/2026 11:00 AM)

In line with the Government Action Plan, Estonia has

prepared proposals aimed at ensuring that the healthcare

system is cost-effective and sustainable and that health

insurance becomes more accessible to people and will

submit these to the Cabinet of Ministers in 2026. Proposals are

based on the analysis by the Ministry of Social Affairs on the

current state of healthcare financing and analyses by the

Foresight Centre on the possibilities for ensuring the

sustainability of healthcare and involving private funding. In

September 2026, an analysis of the results of the 2023 care

reform will be completed, together with policy

recommendations. Based on this analysis, further decisions

will be made regarding the financing of long-term care. To

prepare the health and social care integration reform, a

policy intention document outlining the necessary legislative

and administrative amendments circulated for consultations

in July 2025. The reform envisages the establishment of

welfare regions; the creation of person-centred integrated

health and social care cooperation organisations (TERVIK) in

each region; the introduction of nationwide cross-sectoral

service coordination; a clear legal basis for data exchange

among professionals; and the implementation of outcome-

based financing. Legislative amendments, together with

15 April 2026

supportive measures for professionals, are planned for the

coming years.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2025.2

CSR 2 Subpart 1: In view of the applicable deadlines for the timely

completion of reforms and investments under Regulation (EU) 2021/241,

ensure the effective implementation of the recovery and resilience plan,

including the REPowerEU chapter. Accelerate the implementation of the

cohesion policy programme (ERDF, JTF, ESF+, CF), building, where

appropriate, on the opportunities offered by the mid-term review. Make

optimal use of EU instruments, including the opportunities provided by the

InvestEU programme and the Strategic Technologies for Europe Platform, to

improve competitiveness.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

Within the framework of the Cohesion Policy mid-term review

and the REARM initiative, Estonia redirected 11% of its

Cohesion Policy programme, amounting to €386 million, to

finance investments in the defence industry and military

mobility.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2025.3

CSR 3 Subpart 1: Focus investment on research and innovation by prioritising

funding for applied research.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 10:50 AM)

1) Financial instruments (adopted) by Ministry of Regional

Affairs. 55 million euros will be allocated to entrepreneurship

from the trust fund of the CAP Strategic Plan for Increasing

Competitiveness 2023–2027. On 29.07.2025, administrative

agreement No. 191 was signed with Rural Development

Foundation, the volume of the trust fund is 55 million euros.

Rural Development Foundation will start offering long-term

investment loans, working capital loans and growth loans for

micro and small enterprises, target groups are agricultural,

food industry and rural entrepreneurs. The interventions

totaled: • Investments to increase the competitiveness of

enterprises in rural areas (10 MEUR financial instruments); •

Tangible and intangible investments of agricultural producers

20 million • Tangible and intangible investments of food

industries 10 million • Cooperative investments in tangible

and intangible fixed assets 15 million Estonia continues to

acknowledge the challenge that in recent years both

productivity and value added in the manufacturing sector

have declined (the value added of Estonia’s manufacturing

sector per employee is approximately half of the EU

average). Therefore, to increase the competitiveness of

Estonia’s economy, the intensity of companies’ research and

development as well as innovation activities must increase

significantly. Moreover, digitalization, automation and

robotization, as well as the use of AI solutions, can still be

accelerated, especially in the industrial sector. In addition,

the scaling capacity of Estonia’s knowledge-intensive

companies is limited due to the small domestic market, a

15 April 2026

shortage of late-stage investments, and restricted access to

capital (especially for higher‑ risk projects).

Entry 2 MEASURE TYPE: Adopted (09/03/2026 11:00 AM)

Investments are made in the first business line of the applied

research centre operating under AS Metrosert, focusing on

biorefining. A total of five business lines are launched:

biorefining, medical data, hydrogen technologies, drone

technologies, and autonomous vehicles. The applied

research centre is intended to provide services and

cooperation opportunities that enhance companies’ internal

development and innovation capabilities. The Estonian

Defence Fund with a volume of 100 million euros is

established under AS SmartCap. The fund is aimed at

developing Estonia’s defence industry and creating

innovative defence and security capabilities that respond to

increasing global demand. The implementation of the

applied research programme continues through the Estonian

Business and Innovation Agency (EIS). The programme’s

purpose is to increase the volume of applied research and

experimental development in Estonian enterprises through

technological and business advisory services and project

funding. Support for applied research and experimental

development is provided for the development of new

technologies, products, services, or processes. In addition to

financial assistance, development‑ related and business

advisory services are offered. In mid-March 2026, the TemTA

(thematic research and development programs), will open its

application round, which will lead science more strongly to

practical solutions. The state will direct 42 million euros to

research projects with knowledge transfer potential, which is

a systematic and powerful step towards a knowledge-based

smart economy. The program focuses on applied science

born in collaboration. The research topics submitted must be

based on a dialogue between scientists and entrepreneurs

and target specific business and societal challenges.

Increasing the impact of research and supporting the

15 April 2026

institutional knowledge transfer capacity of research

institutions and higher education institutions is also supported

by the ASTRA+ programme.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 2: Improve access to finance, especially for small and

medium-sized enterprises and companies in remote regions, to facilitate

innovative investment, for example investment in the green and digital

transitions, including by promoting institutional investor participation in the

venture capital and equity market.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

1) Financial instruments (adopted) by Ministry of Regional

Affairs. 55 million euros will be allocated to entrepreneurship

from the trust fund of the CAP Strategic Plan for Increasing

Competitiveness 2023–2027. On 29.07.2025, administrative

agreement No. 191 was signed with Rural Development

Foundation, the volume of the trust fund is 55 million euros.

Rural Development Foundation will start offering long-term

investment loans, working capital loans and growth loans for

micro and small enterprises, target groups are agricultural,

food industry and rural entrepreneurs. The interventions

totaled: • Investments to increase the competitiveness of

enterprises in rural areas (10 MEUR financial instruments); •

Tangible and intangible investments of agricultural producers

20 million • Tangible and intangible investments of food

industries 10 million • Cooperative investments in tangible

and intangible fixed assets 15 million Estonia continues to

acknowledge the challenge that in recent years both

productivity and value added in the manufacturing sector

15 April 2026

have declined (the value added of Estonia’s manufacturing

sector per employee is approximately half of the EU

average). Therefore, to increase the competitiveness of

Estonia’s economy, the intensity of companies’ research and

development as well as innovation activities must increase

significantly. Moreover, digitalization, automation and

robotization, as well as the use of AI solutions, can still be

accelerated, especially in the industrial sector. In addition,

the scaling capacity of Estonia’s knowledge-intensive

companies is limited due to the small domestic market, a

shortage of late-stage investments, and restricted access to

capital (especially for higher‑ risk projects).

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2025.4

CSR 4 Subpart 1: Improve energy efficiency by taking new financing and

support measures to meet the targets of the long-term renovation strategy.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (09/03/2026 11:00 AM)

A reconstruction grant round with updated conditions was

opened in the amount of €80 million and possiblity for

apartment associations to authorize Estonian Business and

Innovation Agency (EIS) to do the tendering process

(simplifaction for applicants). Launch of renovation portal on

a EIS homepage, infomaterials, renovation fair. Launch of

tenders for new regional consultants. Training programs for

apartment associations. A grant application was submitted

to the EIB ELENA scheme for the creation of national one-

stop-shops

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 2: Reduce overall reliance on fossil fuels and the share of oil

shale in the energy mix by investing in renewable energy and by promoting

energy storage. Increase energy security, for example by ensuring the

sufficient capacity of electricity interconnections.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (09/03/2026 11:00 AM)

Estonia uses the Energy Economy Development Plan to 2035,

approved in January 2026, as the strategic framework to

15 April 2026

strengthen energy security, increase competitiveness, and

support the transition to a clean-energy economy. ENMAK

2035 emphasises a diversified electricity generation portfolio

to ensure that the power system remains reliable and resilient

at all times. It focuses on the increased use of domestic clean

energy sources (such as wind and solar) together with energy

storage solutions, while also ensuring sufficient dispatchable

capacity in Estonia. In line with the energy security objective,

ENMAK 2035 also foresees strengthening the electricity system

and additional interconnection-related development to

improve security of supply. Estonia’s electricity system

synchronisation with the Continental Europe frequency area

was completed in 2025.

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 3: Raise resource productivity through bio-based innovation.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

Under the MFF 2021-2027 and RRF, we have several circular

economy support measures where projects have been

completed. In addition, we opened a call in late 2025 (15

MEUR). Projects are related to energy and resource

efficiency for enterprises (manufacturing industry, service

sector), safer material circulation, separate waste collection

and recycling, circular economy business models and

innovative packaging. Although not all projects are targeted

to raise resource productivity through bio-based innovation,

an important share of projects are (e.g. food and beverage

industry, wood industry, paper industry, food sharing points,

biowaste recycling). The most impactful measure is the

15 April 2026

resource efficiency measure for manufacturing industry that

has been important initiative to improve its resource

productivity and will be continued. However, the results of

the investments will take some time and not reflect in the

statistics instantly. In addition, we are updating the national

circular bioeconomy roadmap and national research and

development plan. In 2025, the second round of applications

for the valorization of bioresources (about 9 MEUR) took

place, where projects are related to the processing of

biomass as well as residues and by-products, and piloting of

biorefining (e.g., fractionation of oats).

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 4: Take further action to increase the availability and use of

sustainable and less polluting transport, including by electrification of the rail

network, renewal of the stock of road vehicles, and integration of public

transport systems.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

Estonia expanded the availability and use of cleaner

transport under the Transport and Mobility Programme, with a

strong focus on rail. Rail electrification continued on the

Tallinn–Tartu and Tapa–Narva corridors, including upgrades

and commissioning of new electrified network section

between Aegviidu and Tapa, and the rollout of additional

electric rolling stock progressed (13 of 16 new electric trains

arrived and started passenger service on view selected lines).

Rail Baltica construction continued across Harju, Rapla and

Pärnu counties, and development of passenger terminals

and nodes advanced, including progress on the Ülemiste

15 April 2026

joint terminal and several transport interchanges, supporting

more integrated public transport use. Works also continued

to upgrade rail infrastructure (incl. reconstruction and

straightening works) to enable higher speeds and support the

introduction of a regular, clock-face timetable. In addition,

2025 activities included work on a cycling strategy, support to

expand EV charging options near apartment buildings, and

support provided to Tallinn for the purchase of battery

trolleybuses, further promoting less polluting urban mobility.

The EV purchase subsidy scheme ended in early 2025 due to

the exhaustion of available funds.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2025.5

CSR 5 Subpart 1: Improve labour productivity and skills supply through action

on reskilling and upskilling,

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 13:03 PM)

Estonia is strenghtening labour productivity and the

availability of skilled workers through targeted reskilling and

upskilling measures in regions undergoing structural change.

With support from the Just Transition Fund, the Estonian

Unemployment Insurance Fund implements activities that

facilitate rapid transitions from one job to another and help

update the skills of workers leaving the oil‑ shale sector.

Support is provided for participation in formal education and

for acquiring micro‑ qualifications, ensuring that workers’

competencies remain aligned with evolving labour‑ market

needs. In addition, measures are in place to prevent

long‑ term unemployment by assisting individuals in taking up

new employment shortly after job loss. The Ministry of

Education and Research orders from higher education and

vocational education institutions reskilling training for the

development of the work-related skills of Estonian adults. The

need for training is determined on the basis of OSKA forecasts

and other sectoral labour market forecasts. With the support

of the Just Transition Fund, special activities, including the

provision of both training and formal education, are aimed at

the target region that is most affected by the reorganisation

of the oil shale sector in Estonia. The provision of micro-

credentials (especially by higher education institutions) has

gained great popularity.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR 5 Subpart 2: by reducing early school leaving, by improving the job

market relevance of the education and training system, in particular by

meeting the growing demand for specialists in science, technology,

engineering and mathematics, and by better attracting and retaining talent.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

Estonia implements a structured job‑ shadowing programme

for students in Ida‑ Viru County. The programme targets

pupils in general education (8th and 11th grade) as well as

first‑ year vocational students, offering systematic exposure

to real workplaces, career opportunities, and employer

expectations through workshops and on‑ site job shadowing.

Delivered by the Ida‑ Viru Enterprise Centre and financed

through ESF+, the initiative also supports social cohesion by

bringing together Estonian‑ and Russian‑ speaking youth in

shared learning environments. To reduce early school

leaving, Estonia has extended compulsory education. It

means that since autumn 2025 a person has and obligation

to learn either until they turn 18 or complete upper secondary

or upper secondary vocational education. For those who fail

to secure a place in upper-secondary school or upper

secondary VET, one-year preparatory studies is offered. Its

goal is to fill in gaps in basic education, improve Estonian

language proficiency, develop basic skills, provide career

counselling and other individual support services. From the

2025/26 academic year, Estonia has also launched new 4-

year applied upper-secondary VET programmes, particularly

in fields such as IT, engineering, construction, biotechnology

and healthcare. These programmes combine vocational

training with expanded general education content. It allows

students to start in a broad field before specialising and

should make graduates better prepared academically. The

reform is expected to support an increase in the number of

VET graduates entering higher education. Regarding

specialists' need in STEM area, Estonia's STEM strategy is under

15 April 2026

preparation (finalised by June 2026). The strategy will cover

the entire education pathway from basic to higher

education, aiming to strengthen children’s and young

people’s knowledge and skills in mathematics, science,

technology, engineering, arts, and nature-related subjects.

The results of the first years of the Engineering Academy show

an improvement in admission numbers and, as a result of

measures to support studies, the number of first-year dropouts

has significantly decreased. Within the framework of the

Engineering Academy, higher education institutions

cooperate closely with professional associations/employers in

popularizing STEM studies, modernizing studies, and

introducing labor market opportunities.

Comments

State of play

CSR 5 Subpart 3: Step up policy measures aimed at the provision and

acquisition of skills and competences needed for the green transition.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/03/2026 11:00 AM)

Estonia (MKM) has strengthened policy measures to support

the provision and acquisition of skills and competences

required for the green transition. MKM promotes upskilling

and reskilling through active labour market policies, adult

learning and targeted training, with a focus on green and

transversal skills. Since 2025, a dedicated measure supports

employers in developing employees’ green skills, including

through micro‑ credentials. In addition, from 1 January 2024,

enhanced labour market measures support a fair transition in

North‑ East Estonia (Ida‑ Viru County), providing targeted

employment services, financial support for labour mobility

15 April 2026

and access to skills development, including degree studies

and micro‑ credentials, for workers affected by structural

changes in the oil shale industry.

With the support of the Recovery and Resilience Facility,

sectoral green skills have been defined in the areas most

affected by the green transition, the development of

curricula for institutions of higher education and vocational

education institutions has been carried out, and the

development of new study materials is underway in both

formal education and in-service training. In-service training

(reskilling) and micro-qualifications will also be offered by the

higher education and vocational education institutions to

support the green transition of companies, and pedagogical

staff will be trained to carry out green skills training. In

addition, professional standards will be updated and green

skills will be integrated into professional standards and skill

profiles.

Comments

State of play

CSR 5 Subpart 4: Reduce the risk of poverty by strengthening social

protection for older people, single-person households and people with

disabilities by increasing the adequacy and efficiency of the benefit system,

and for the unemployed, inter alia by extending the coverage of

unemployment benefits, in particular to those in non-standard forms of work,

while maintaining fiscal sustainability.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (09/03/2026 11:00 AM)

From January 1, 2026, the State Budget Act establishes the

subsistence threshold is set at €220 (previously €200) per

month for a single person or the first adult in a household. For

15 April 2026

each minor dependent, the subsistence threshold is €264

(previously €240) per month. For the second and each

subsequent adult in the household, the threshold is €176

(previously €160) per month. Amendments to the Social

Welfare Act concerning the procedure for applying for the

subsistence benefit were adopted on 3 December 2025.

Amendments established unified benefit eligibility rules that

allow individuals to keep a small savings buffer. A

standardised application form and accompanying guidance

will provide greater clarity nationwide and reduce

discrepancies between municipalities. Some of the

amendments entered into force upon the adoption of the

Act, while those requiring modifications to information

systems will enter into force on 1 April 2027. Further

amandments are planned based on two ongoing studies. 1.

MoSA in cooperation with Statistics Estonia and Applied

Research Centre CentAR is reviewing the methodology for

calculating the minimum standard of living, i.e. the absolute

poverty line, and assessing how it could be automatically

linked to the subsistence‑ benefit threshold. The results of this

study will be available in June 2026. 2. One of the

commitments in the Government’s Action Programme is the

development of a methodology for targeting the

subsistence‑ benefit scheme and the health‑ care

co‑ payment burden, as well as establishing an approach for

identifying need and providing targeted support on the basis

of registry data. This study will be completed in the first

quarter 2027. We have made efforts to provide greater social

protection to the unemployed and will continue. One of the

key amendments is the unemployment benefit reform, which

replaced the previous two-tier system of unemployment

allowance and unemployment insurance with a single

unemployment insurance scheme. The unemployment

allowance was abolished, and a new base-rate benefit was

introduced within the unemployment insurance system,

alongside the existing income-based unemployment

insurance benefit. The reform has a positive effect on

individuals engaged in irregular and short-term work.

Additionally, the reform has a positive impact on workers with

15 April 2026

disabilities, as they are no longer required to choose

between the work ability allowance and the unemployment

benefit. Instead, they have the opportunity to apply for both,

thereby strengthening their social protection. Parliament

adopted the amendment, and it entered into force on 1

January 2026.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2024.1

CSR 1 Subpart 1: Submit the medium-term fiscal-structural plan in a timely

manner.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 07:49 AM)

Government adopted the medium term fiscal-structural plan

and submitted it to the Commission and Council according

to the extended deadline in October.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 2: In line with the requirements of the reformed Stability and

Growth Pact, limit the growth in net expenditure in 2025 to a rate consistent

with, inter alia, reducing the general government deficit below the 3% of GDP

Treaty reference value and keeping the general government debt at a

prudent level over the medium term.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 07:50 AM)

The trajectory presented in the medium-term fiscal-structural

plan limited the growth of net expenditures in a way that the

deficit level remains below the Treaty reference value of 3%

and all requirements of the Regulation 1263/2024 are met.

Comments

15 April 2026

State of play

CSR 1 Subpart 3: Broaden the tax base and

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 07:52 AM)

Most significant measure in terms of broadening the tax base

is the introduction of the new security tax.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 4: improve access to and financing of healthcare and

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Announced (05/03/2025 08:04 AM)

In the second half of 2024, the government launched a

program to fund the treatment of children with rare diseases

and childhood-onset illnesses. The finances are given to

charity foundations, which use it to cover medications,

special dietary foods, medical treatments, and other support

services for affected children and their families.

Entry 2 MEASURE TYPE: Announced (05/03/2025 08:02 AM)

Starting April 1, 2025, the outpatient specialist visit fee will

increase from €5 to €20, and the hospital bed fee will rise

from €2.5 to €5. The visit fee will remain €5 for recipients of

15 April 2026

subsistence benefits, people with reduced work capacity,

children under 19, pregnant women, mothers of children

under one year old, people over 63, disability or old-age

pensioners, and the unemployed. Outpatient specialist care

related to pregnancy or childbirth will remain free of charge.

If a patient requires follow-up visits after being placed under

observation or treatment, the visit fee can only be charged

once per year.

Entry 3 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 08:01 AM)

Starting from 2025, the co-payment for prescription

medicines for insured persons increased from €2.5 to €3.5.

Entry 4 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 08:01 AM)

From July 1, 2024, parents returning to work from parental

leave receive sick leave and care leave compensation

based on either their taxable income from the previous year

or the daily rate of the shared parental benefit. Parents will

have better social guarantees in case of illness for themselves

or their children.

Entry 5 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 08:00 AM)

Starting from 2025, the patient's co-payment for inpatient

nursing care dropped from 15% to 10% of the daily bed cost,

with the Health Insurance Fund covering 90%.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 5: long-term care.

15 April 2026

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (05/03/2025 08:09 AM)

As of January 1, 2025, Estonia has 158 providers of 24/7 care

services in 224 locations, offering 12,137 licensed service

places. There are 3,547 care workers, including 1,176 assistant

care workers. 139 providers (69%) meet the required staff-to-

client ratio, but 294 more care workers are needed.

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (05/03/2025 08:08 AM)

In 2024, the Social Insurance Board updated six social service

quality guidelines, including home care, general care and

support services. In 2025, the Social Insurance Board began

updating the self-assessment model for 24/7 care providers.

Entry 3 MEASURE TYPE: Announced (05/03/2025 08:10 AM)

In October 2024, the Ministry of Social Affairs completed a

baseline assessment for promoting innovation and

technology in care services. By summer 2025, a funding

regulation will be introduced, specifying eligible activities for

service providers and municipalities in an open application

process.

Entry 4 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 08:11 AM)

The Community-Led Local Development regulation took

effect on August 11, 2023 with an application period from

February 1 to March 15, 2024. 26 activity regions were

seleced where 99 projects on improving the availability and

quality of long-term care services and alleviating the

caregiving burden will be implemented.

15 April 2026

Entry 5 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 08:10 AM)

Starting from Q4 2024, local governments can use the digital

STAR platform to assess the needs of adults requiring

assistance. The solution allows for standardized data

collection and analysis, ensuring equal treatment and

reducing regional disparities in service delivery.

Entry 6 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 08:07 AM)

Structural funds support municipalities in expanding home

care and enhancing municipalities and and service providers

capacities. In 2024, funding applications opened, with 24

submitted, 21 approved (as of Feb 12, 2025). Applications

remain open until March 31, 2025.

Entry 7 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 08:05 AM)

Estonia has allocated €59.9 million in 2024 and €66.8 million in

2025 to municipalities for long-term care reform. Local

governments can use these funds flexibly to improve care

services, including home care

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2024.2

CSR 2 Subpart 1: Continue with the swift and effective implementation of the

recovery and resilience plan, including the REPowerEU chapter, ensuring

completion of reforms and investments by August 2026. Accelerate the

implementation of the cohesion policy programme. In the context of the

mid-term review, continue focusing on the agreed priorities, taking action to

better address the needs in the long-term care sector, while considering the

opportunities provided by the Strategic Technologies for Europe Platform

initiative to improve competitiveness.

Measures

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2024.3

CSR 3 Subpart 1: Strengthen social protection, inter alia to address old-age

poverty and by extending the coverage of unemployment benefits, in

particular to those with short work spells and in non-standard forms of work.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (06/03/2025 11:24 AM)

Annual indexation has consistently increased Estonia's old-

age pensions. In 2024, the total increase was 10,6% (incl

average pension from €702 to €774 and national pension

from €336,39 to €372,05). Tax exemption for pensioners is

higher than for employees (fixed tax-free income for pensions

€776 per month in 2024 and 2025 vs general tax-free income

of €654, decreasing as income rises). The Pension awareness

strategy 2023-2027 aims to increase people's willingness to

invest in their pension for later life by raising people's

awareness about pension systems, rights, and savings rates

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (06/03/2025 11:23 AM)

Currently analyzing potential solutions to expand

unemployment insurance coverage to non-standard (new)

forms of work, including sole proprietors, entrepreneur

account owners, and members of management or

supervisory bodies. By June 2025, we must present an analysis

with proposals on the possibilities of expanding

unemployment insurance coverage to non-standard (new)

forms of work. If the government approves, legislative

amendments will be initiated.

Entry 3 MEASURE TYPE: Not Defined (05/03/2025 11:21 AM)

15 April 2026

Ongoing preparations for modernizing the administration

system of social assistance and the methodology for the

subsistence minimum, as well as strengthening debt

counseling services. Amendments to the Social Welfare Act

are planned to simplify the process of receiving social

assistance and reduce bureaucracy, Project "Study for

Developing the Household Minimum Subsistence Income

Methodology" aims to create a methodology tailored to

Estonia. Research: "Feasibility of Household-Based Need

Assessment Using Administrative Databases – Examples of the

Distribution of Social Assistance and Health Care Costs"

assesses individuals' need for assistance based on registry

data in a secure data environment.

Entry 4 MEASURE TYPE: Announced (05/03/2025 11:21 AM)

On November 27, 2024, the Government of the Republic

approved the draft law amending the Family Benefits Act

and other related laws, which will replace the current

survivor’s pension with a survivor’s allowance starting in 2026.

New allowance will be a uniform amount for all children,

taking into account the cost of raising a child and ensuring

that its real value is maintained over time. The survivor’s

allowance will provide equal support to children who have

lost a provider, ensuring that the amount is sufficient to cover

their daily needs.

Entry 5 MEASURE TYPE: Announced (05/03/2025 11:24 AM)

One of the key ongoing amendments is the unemployment

benefit reform, which aims to replace the current two-tier

system of unemployment allowance and unemployment

insurance with a single unemployment insurance scheme.

The unemployment allowance will be abolished, and instead,

a new base-rate benefit will be introduced within the

unemployment insurance system, alongside the existing

income-based unemployment insurance benefit. The reform

will have a positive effect on individuals engaged in

15 April 2026

occasional and short-term work. Additionally, the reform will

have a positive impact on workers with disabilities, as they will

no longer be required to choose between the work ability

allowance and the unemployment benefit. Instead, they will

have the opportunity to apply for both, thereby

strengthening their social protection. Parliament has passed

the first reading of the amendment, and the legislative

process will continue with the second and third readings. The

amendment is planned to take effect in 2026.

Entry 6 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 11:10 AM)

Starting from June 2025, the disability benefits will increase

and the availability of assistive devices will be improved, with

an additional €5.3 million invested each year to support the

well-being of people with disabilities. benefits for people with

disabilities increase, incl benefitsfor children with severe

disabilities or rare diseases, benefits for children with profound

disabilities and benefits for woring-age persons with severe

and profound disabilities. The limit for assistive devices will

increase, with an additional €3.8 million allocated to improve

accessibility. This change applies to mobility, hearing, and

vision aids whose previous limit was below 90%.

Entry 7 MEASURE TYPE: Adopted (05/03/2025 11:07 AM)

Starting January 1, 2025, contributions to the second pension

pillar are increased from the usual 2% to 4% or 6% of gross

salary. The increase is voluntary, with the default being the

continued 2% rate. Joining the third pension pillar is beneficial

for individuals, as they receive 20% income tax relief on

contributions made during the year, as long as those

contributions do not exceed 15% of their gross income or

€6,000.

Comments

15 April 2026

State of play

15 April 2026

CSR.2024.4

CSR 4 Subpart 1: Reduce the share of oil shale in the energy mix and raise

resource productivity through bio-based innovation.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (05/03/2025 11:51 AM)

Strengthening Waste Act Regulations for Bio-Waste Recycling

& EU Funding Support for Bio-Waste Recycling Details: As of

January 2024, a regulation was introduced in the Waste Act

mandating the separate collection of bio-waste from

municipal waste. Following this regulation, AS ECOBIO

constructed a facility in Maardu with a total capacity of

25,000 tons per year. The plant is capable of recycling bio-

waste and producing biogas for Tallinn's public transport as

well as digestate for agricultural use. The prerequisites for the

plant’s establishment included a steady supply of bio-waste

streams to the facility and state investment support through

the Environmental Investment Centre (Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus). The combination of

legislative support and financial investment has created a

significant leap forward in bio-waste recycling in Estonia.

Entry 2 MEASURE TYPE: Announced (06/03/2025 09:54 AM)

Bill of the Energy Market Development Plan 2035. The bill has

been drafted and has been circulated between market

participants. The environmental impact assesment has been

carried out, it will be finalized Q1 2025. According to the bill,

oil shale will be used for the purpose of electricity production

not longer than end of 2035. The bill also describes alternative

routes to cope with the end of electricity production from oil

shale.

Entry 3 MEASURE TYPE: Announced (06/03/2025 09:49 AM)

15 April 2026

Measure to promote resource-efficient green technologies in

industrial enterprises from RRF. A total of 59 applications were

submitted to the RRF measure to promote resource-efficient

green technologies in industrial enterprises. There have been

interruptions and project cancelations, but Milestone 26

projects will be completed. Most projects from the wood and

metal sectors. Due to 2026 end of Q2

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 2: Improve labour productivity and skills supply through

reskilling and upskilling, and by better attracting and retaining talent.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (06/03/2025 10:38 AM)

Estonia is developing a national skills register as part of the

OsKuS initiative, supported by the ESF. This initiative aims to

modernize the country’s skills and qualifications system by

introducing a new skills description methodology, creating

digital skill registries, and integrating them with the broader

qualifications system. A skills assessment and recognition

model will also be implemented to ensure effective

validation of skills, with digital solutions such as assessment

platforms and data analytics tools enhancing workforce

monitoring and lifelong learning opportunities.

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (06/03/2025 10:31 AM)

Enhancing learning environments, teacher competences,

and educational resources through the ESF-funded ÕKVA+

15 April 2026

programme. The development and revision of VET curricula

are ongoing in collaboration with various educational

institutions, non-formal education stakeholders, and

employers. Initiatives such as the IT Academy and

Engineering Academy, funded by ESF, play a key role in

adapting vocational education to labor market needs.

Entry 3 MEASURE TYPE: Implemented (06/03/2025 10:47 AM)

the Employment Programme 2024-2029 is being

implemented. This programme includes upskilling and

reskilling measures provided by Public Employment Services

(PES) as Active Labour Market Policies (ALMPs) for both

employed and unemployed individuals. These measures

include labor market training, training grant for employers,

obtaining certificate or an occupational qualification,

degree study allowance among other initiatives.

Entry 4 MEASURE TYPE: Announced (06/03/2025 11:05 AM)

A TSI project, titled “Strengthening Skills Forecasting and Skills

Governance System in Estonia”, was launched in 2024 in

collaboration with CEDEFOP and various labor market

stakeholders. The project seeks to improve Estonia’s skills

governance by making it more inclusive, forward-looking,

and responsive to labor market needs. One of its key

objectives is to expand the OSKA system to better integrate

formal and non-formal education, assess regional skills needs,

and provide data-driven solutions for lifelong learning and

upskilling. The project also aims to develop a comprehensive

skills ecosystem model, fostering cross-sector collaboration

and providing actionable insights for education, training, and

workforce development.

Entry 5 MEASURE TYPE: Announced (06/03/2025 12:32 PM)

15 April 2026

By the end of 2024, the legislative intent for the new

Professional Qualifications Act (included new qualification

framework), aimed at establishing the legal framework for

the vocational qualification system reform, was prepared

and opened for public consultation, and a broad working

group has begun drafting the new law.

Entry 6 MEASURE TYPE: Announced (06/03/2025 10:37 AM)

A new regulation for a preparatory year for basic school

graduates is also being drafted, alongside a restructuring of

secondary education admissions.

Entry 7 MEASURE TYPE: Announced (06/03/2025 10:34 AM)

Upcoming amendments to the VET Standard, expected to

be adopted in March 2025, will increase the volume of

general education studies in secondary vocational

education, expand elective study options, and clarify

selection principles.

Entry 8 MEASURE TYPE: Announced (06/03/2025 10:38 AM)

In 2024, a review of existing upper secondary vocational

education and training (VET) curricula was conducted, new

general education modules were developed, and schools

submitted proposals on updated broad-based curricula.

Entry 9 MEASURE TYPE: Adopted (06/03/2025 10:30 AM)

A major VET reform was introduced with amendments to the

Vocational Educational Institutions Act and other related

laws, adopted in December 2024. The reform aims to ensure

that by 2035, 40–50% of young people will be enrolled in

vocational upper secondary schools or vocational

institutions. One of the key changes is the extension of the

15 April 2026

compulsory education age from 17 to 18, meaning that all

basic school graduates now have both the right and the

obligation to continue their education until they either reach

18 or complete secondary or vocational education.

Entry 10 MEASURE TYPE: Adopted (06/03/2025 10:28 AM)

In January 2025, the Riigikogu adopted amendments to the

Adult Education Act, establishing the framework for offering

micro-qualifications and clarifying the requirements for adult

continuing education to ensure the quality of training

provided.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2023.1

CSR 1 Subpart 1: Wind down the emergency energy support measures in

force, using the related savings to reduce the government deficit, as soon as

possible in 2023 and 2024. Should renewed energy price increases

necessitate new or continued support measures, ensure that such support

measures are targeted at protecting vulnerable households and firms, are

fiscally affordable and preserve incentives for energy savings.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Deleted (14/03/2024 14:22 PM)

Emergency energy support measure called universal service

will be terminated within 2024. Persons suffering from energy

poverty receive subsistence benefits according to welfare

act Energy Sector Organisation Act

(https://www.riigiteataja.ee/en/eli/530062023007/consolide)

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 2: Ensure prudent fiscal policy, in particular by limiting the

nominal increase in nationally financed net primary expenditure in 2024 to

not more than 4,9%.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (05/03/2025 11:55 AM)

According to first estimates the increase of nationally

financed net primary expenditures was lower than 4,9% and

the deficit remained well below 3% of Treaty reference value.

15 April 2026

Actual data will be available in the Annual Progress Report,

which will be submitted to the Commission before the end of

April 2025.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 3: Preserve nationally financed public investment and ensure

the effective absorption of grants under the Facility and of other Union funds,

in particular to foster the green and digital transitions.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (05/03/2025 12:06 PM)

Level of nationally financed public investment has been

preserved (according to both our own data and by the

estimates of the Commission).

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 4: For the period beyond 2024, continue to pursue a medium-

term fiscal strategy of gradual and sustainable consolidation, combined with

investments and reforms conducive to higher sustainable growth, in order to

achieve a prudent medium-term fiscal position.

Measures

Comments

15 April 2026

State of play

15 April 2026

CSR.2023.2

CSR 2 Subpart 1: Proceed with the steady implementation of its recovery and

resilience plan including its REPowerEU chapter. Proceed with the swift

implementation of cohesion policy programmes, in close complementarity

and synergy with the recovery and resilience plan.

Measures

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2023.3

CSR 3 Subpart 1: Strengthen social protection, including to address old-age

poverty, and by extending the coverage of unemployment benefits, in

particular for those with short work spells and in non-standard forms of work.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:34 PM)

In 2023, a position of Head of Economic Security was created

in the Ministry of Social Affairs with the tasks to elaborate

intersectoral action plan for reducing poverty and social

exclusion (2025), modernise the methodology for subsistence

minimum (2024) and designing debt counselling and self-

sufficiency services (2024).

Entry 2 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:33 PM)

From January 1, 2023, a separate tax-free income applies to

people who have reached the old-age pension age, which

guarantees a person an income-tax-free subsistence

minimum to the extent of the average old-age pension (2023

- 704 euros; 2024 - 776 euros), regardless of the amount of the

person's income. This means that the average pension is

exempt from income tax.

Entry 3 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:32 PM)

From the beginning of 2023, basic component of the pension

and national pension increased by 20 euros. An increase in

the basic part of the pension helped to improve the

livelihoods of more than 321,000 pensioners and an increase

in the national pension rate helped the subsistence of 3,200

national pensioners.

15 April 2026

Entry 4 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:32 PM)

From January 1, 2023, an additional increase in the average

pension and an income tax exemption was made. These

changes with pension indexation leave ca 970 euros more in

retirement pensions per year for the elderly.

Entry 5 MEASURE TYPE: Adopted (15/03/2024 12:35 PM)

In February 2023, the new Welfare Development Plan 2023-

2030 was approved by the Government. The Plan sets

strategic aims, targets and measures to reduce poverty and

social exclusion in accordance with the European Pillar of

Social Rights Action Plan.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 2: Improve access to and the affordability of healthcare and

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:44 PM)

According to the Consensus Agreement signed on 18

February 2022 the admission of persons to nursing training has

been increased in 2022/2023 (600) by 16% compared to 2020

(517) and by 35% (700) in 2023/2024 compared to 2020 (517).

A Training Committee has been called together for more

transparent and better-informed intake decisions for training

health care specialists.

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:43 PM)

15 April 2026

There is ongoing development of health care workers and

specialist prognose system and governance framework

(Joint-Action HEROES, OSKA report on primary care). Analyses

is carried out in 2024 to understand where qualified HRH is if

not working in health care sector. Action plan is also

developed in 2024 together with the University of Tartu,

related to residency program development and admission.

Entry 3 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:37 PM)

The political analysis about Estonia’s health care financing

and scenarios for solutions, including efficiency analysis was

completed in 2023. The results will be discussed in the

Cabinet of Ministers in 2024.

Entry 4 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:44 PM)

Amendments to the Health Services Organisation Act and

the Regulation of the Minister of Health and Labour

“Beginner’s allowance for medical specialists” and

amendments to the Regulation of the Minister of Health and

Labour “The procedure for application for, payment and

recovery of the beginner’s allowance for a pharmacist” were

approved in November 2023. In 2024, nurses, who start

working outside larger cities receive allowance of 30,000

euros. The allowance for pharmacists is 15,000 euros, if the

pharmacist starts working for at least 3 years, and 25,000

euros, if the pharmacist starts working in the region for at least

5 years. The allowance for specialist doctor is now 30 000 and

for family doctor 45 000. There is bigger discretion possibility

when evaluating as it is also possible to give allowance to a

doctor who has graduated over 5 years ago, if the region

they are moving is in critical need.

Entry 5 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:40 PM)

15 April 2026

From 2025, the Medicines and Medical Devices

Reimbursement Act will enter into force, the aim of which is to

reduce the burden of co-payments for the costs of medicines

and medical devices and to improve treatment results.

Entry 6 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:39 PM)

An amendment is being processed, with will allow a person

on a long-term sick leave to work in conditions adapted to

his/her health condition after two months during the sick

leave. In that case, the employer pays the employee at least

50% of the current salary, and the Health Insurance Fund

reimburses the remaining part of the full salary. The change

will support the healing process and economic coping of

people with a chronic illness during long-term sick leave and

reduce the risks of permanent incapacity and losing

employment. The amendment is planned to enter into force

in May 2024.

Entry 7 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:38 PM)

As of July 1, 2024, a parent returning to work from parental

leave will be compensated for sick and care days based on

the parent's previous income, not the minimum wage. The

change gives parents better social guarantees in case of

illness of themselves or their children.

Entry 8 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:38 PM)

From 2024, the dental care benefit increased up to 60 euros

per year for all adults and 105 euros per year for some

vulnerable groups (for example pregnant women and

mothers of children under one year of age; old age

pensioners; for persons receiving pension for incapacity for

work; persons with partial or no work ability; persons over 63

15 April 2026

years of age; persons with increased need for dental care).

From 2025, elderly and people with reduced working

capacity can use the dental care benefit in addition to the

dentures benefit to purchase dentures.

Entry 9 MEASURE TYPE: Adopted (15/03/2024 12:41 PM)

The Strategic Framework for addressing health workforce

shortages was approved on 27 March 2023 by the regulation

of the Minister of Health and Labour. In 2024 it is going to be

mapped against WHO European framework for action on the

health and care workforce 2023-2030 and a draft for

updated Estonian Strategic Framework will be created.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 3: long-term care, in particular by ensuring their sustainable

funding.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:54 PM)

Based on the Estonian government action plan 2023-2027,

the Ministry of Social Affairs has started simplifying the legal

possibility of drawing up a patient will and defining end-of-life

decisions and development of a comprehensive palliative

care service. Both measures will be presented by the end of

2024.

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:54 PM)

15 April 2026

The 4th phase of the care coordination initiative in 2023-2025

aims to expand the regional social and health care network

to a county-wide. In parallel, supporting issues (data

exchange, ICT solutions, introduction of evaluation

instruments, etc) are being developed. The action plan for

establishing unified coordination and financing model of

social and healthcare services will be ready by II Q 2025.

Entry 3 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:54 PM)

To encourage the reduction of the demand for institutional

care an open call for municipalities and service providers

was introduced at the beginning of 2024, with the total

budget 12 million euros ESF. The call for the creation of

supported housing for the elderly and people with disabilities

with total budget 26 million euros will be opened in II Q 2024.

Entry 4 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:53 PM)

In 2024, the Ministry of Social Affairs has started drawing up a

baseline for promoting innovation and technology use in

care.

Entry 5 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:51 PM)

In 2024, the work has started with modernisation of social

services quality guidelines and supervision system. The

exercise will be completed by 2027. Also, activities related to

the training of social sector workers (incl modernisation of

curricula) and promoting profession have started in 2024 and

will be completed by 2027.

Entry 6 MEASURE TYPE: Not Defined (15/03/2024 12:48 PM)

To be able to finance 24-hour care according to the new

rules and improve access to long-term care, the state

15 April 2026

allocates funds to municipalities - 39,2 million euros in 2023,

57,9 million euros in 2024 and is planned to rise to 68,4 million

euros by 2026. The use of funds is flexible, local governments

may use the right of discretion to find most effective solutions

in the organization of LTC in their areas.

Entry 7 MEASURE TYPE: Implemented (15/03/2024 12:46 PM)

The care reform entered into force on 1 July 2023. Respective

amendments were made to the Social Welfare Act.

Entry 8 MEASURE TYPE: Adopted (15/03/2024 12:51 PM)

The decree of Minister of Social Protection on establishing

minimum standards on home care service was signed on

29.06.2023 and will have transition period until 01.01.2025 to

give local governments and private service providers enough

time to meet the new requirements.

Entry 9 MEASURE TYPE: Adopted (15/03/2024 12:50 PM)

In 01.07.2023 the decree of the Minister of Social Protection

on establishing minimum standards 24-hour general care

service entered into force. The decree also establishes

requirements for the number of employees directly providing

the 24-hour general care service, which will enter into force

on 01.07.2026.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2023.4

CSR 4 Subpart 1: Reduce overall reliance on fossil fuels,

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (14/03/2024 14:27 PM)

Targets: By the year 2030, renewable energy accounts for at

least 65 per cent of gross domestic final consumption of

energy. Renewable energy accounts for at least 100 per cent

of gross final consumption of electricity and for at least 63 per

cent of gross final consumption of thermal energy.

Renewable energy used in road and rail transport accounts

for at least 14 per cent of total energy consumed in the

transport sector. Energy Sector Organisation Act–Riigi

Teataja:

https://www.riigiteataja.ee/en/eli/530062023007/consolide 1)

Investment support measures to replace fossil fuel

boiler houses with renewables 2) We have introduced a

ban for importing natural gas and LNG from Russia 3)

Reverse auctions for renewable electricity

Vähempakkumine | Elering 4) all climate measures

please see draft update NECP of Estonia, Annex IV Estonia -

Draft Updated NECP 2021-2030 - European Commission

(europa.eu)

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 2: accelerate the deployment of renewable energy sources,

including by strengthening the domestic electricity grid capacity.

Measures

15 April 2026

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (14/03/2024 14:32 PM)

Within reverse auctions 2019-2025 in total additional 2200

GWh renewable electricity will be produced: 2019 5 GWh

2020 5 GWh 2021 540 GWh 2023 650 GWh 2024 500

GWh 2025 500GWh Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-

2030_en_1.pdf (europa.eu):

https://commission.europa.eu/system/files/2023-

08/Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-2030_en_1.pdf For

acceleration 31,84 million euros, strengthening of electricity

grid 36,2 million euros and other related measures are

planned within RRF Estonia Taastekava statistika | Riigi

Tugiteenuste keskus (rtk.ee)

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 3: Ensure sufficient capacity of electricity interconnections to

increase the security of supply and continue the synchronisation with the

Union electricity grid.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (14/03/2024 14:35 PM)

The financing of the implementation of the measure

“Synchronisation of the Baltic States’ electricity system with

the Continental European synchronous area” is organised by

the Estonian Transmission System Operator (Elering) in

cooperation with the TSOs of Latvia, Lithuania and Poland.

Transmission system operators finance activities related to the

development of the electricity network by means of a

network fee charged to consumers, and cross-border

interconnections are also financed by the so-called

‘bottleneck charge’. Co-financing from the European Union

15 April 2026

is to be used to finance the action. The Baltic synchronisation

project has been on the list of Projects of Common Interest

(PCIs) in the European Union since 2013. For example, the

construction of the 3 Estonian-Latvia connection (330 kV

connection as Riga CHP 2 and Kilingi-Nõmme substations

and the 330 kV connection of Harku-Sindi opened in 2021)

has been co-financed for the implementation of the

measure. Projects have been requested for funding under

the current financial period and will need to be funded in the

next EU financial period. New electricity connections with

Latvia and Finland after 2030 are under preparation.

Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-2030_en_1.pdf

(europa.eu): https://commission.europa.eu/system/files/2023-

08/Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-2030_en_1.pdf

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 4: Strengthen energy efficiency through new financing and

support measures to meet the targets of the long-term renovation strategy.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (14/03/2024 14:46 PM)

Research and development project LIFE IP BuildEST

(https://kliimaministeerium.ee/en/buildest) continued (2022-

2028) and its goal is to establish technical, admistrative,

legislative framework and necessary tools for full

implemetation of long-term renovation strategy.

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (14/03/2024 14:44 PM)

15 April 2026

Energy- efficiency promotion- Raising awareness of the

benefits and possibilities of residential reconstruction through

various marketing and communication activities (success

stories (video + digital + print), social media, content

marketing, outdoor media, digital campaign, press releases,

articles, interviews on TV and radio).

Entry 3 MEASURE TYPE: Implemented (14/03/2024 14:40 PM)

Reconstruction grant 2022-2027 strategy is implementing

through the Estonian Operational program EE measures: For

the period from 2022-2027 the government allocated 330

million euros from the European Union Structural Funds for the

reconstruction of apartment buildings. The grant finances

both the complete reconstruction of apartment buildings

and, as an individual activity, the replacement of a heating

device in apartment buildings that use gas, stove or electric

heating with a heating device that uses renewable energy

sources or the connection of these apartment buildings to a

district heating network. Activities supported by the grant

provide energy efficiency for apartment buildings and

encourage the use of renewable energy. The volume of

funds in 2023 was 80 million euros and all available funding

was allocated. https://kredex.ee/en/kodudkorda

Entry 4 MEASURE TYPE: Implemented (14/03/2024 14:38 PM)

Reconstruction grant 2014-2024 was fully implemented under

the Estonian operational Program level, under the EU

Structural Fund support measure 148 mln eur. The scheme

was fully implemented.

Entry 5 MEASURE TYPE: Adopted (14/03/2024 14:43 PM)

Under the Estonian Recovery and Resilience Facility, the CID

(Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee):

https://pilv.rtk.ee/s/WHxNJqQxq3zEQJz) and European

15 April 2026

Council implementing decision the energy efficiency is one

of the key factors. a)The investment support for the

renovation of apartment buildings with budget allocation

44,6 mln eur. The objective of the measure ist o boost deep

renovation of apartment buildings in order to increase

energy efficiency, reduce energy consumption and improve

the living conditions in apartment buildings. The objective is

also to increase renovation rates in areas with lower property

value (directly linked to the Country Specific

Recommendation) b) Investment of support for small-

residential houses for private owners with budget allocation

31,3 mln eur. The objective of the measure is to boost deep

renovations of private dwellings in order to increase energy

efficiency, reduce energy consumption and to improve the

living conditions.

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 5: Continue efforts to increase the share of sustainable

transport by electrifying the rail network and through taxation that

incentivises the gradual renewal of the vehicle stock towards zero or low-

emission vehicles.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (14/03/2024 14:46 PM)

Preparations for the electrification of the railways began in

2019. Currently, you can travel by electric train from Tallinn to

Turba, Paldiski and Aegviidu. By 2025, the electrified railway

network will be extended to Tartu and by 2027 to Narva. In

the course of electrification, a new 25 kV AC overhead line

and new substations will be built on the Tallinn-Tapa-Tartu

and Tapa-Narva railway line. To the west of Tallinn, the

15 April 2026

existing 3 kV DC electricity system will remain in use. The goal

of the project is to bring rail transport to a new level of quality

and significantly reduce the environmental impact of the

transport sector by using renewable energy in rail transport.

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 6: Step up policy efforts aimed at the provision and acquisition

of skills and competences needed for the green transition.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (14/03/2024 15:05 PM)

List of activities (Ministry of Education and Research): •

Supporting the growth of knowledge-intensive business

in Eastern part of Estonia (including green business). • The

increase in the volume of continuing education in Eastern

part of Estonia, as well as the development and launch of

new level study programs in vocational and higher

education (including green competences). •

Implementation of Estonian Research and

Development, Innovation and Entrepreneurship Strategy

2021—2035 roadmaps (including valuing local resources and

Smart and sustainable energy solutions). • Determination of

the conditions for the thematic research and development

programs of the R&D&I strategy roadmaps. • Ensuring the

availability of information on green technology research and

development services and research directions. • Creating

additional measures to raise awareness of the green

transition, which promote the cooperation of companies with

NGOs, start-ups and universities, including the development

of a user view suitable for green issues in Estonian Research

Information System. • Promotion of international research

15 April 2026

cooperation in the green transition. • Adding and

updating knowledge and skills related to the green transition

in formal education curricula. • Analysis and proposals

for updating the text of the Vocational Act. •

Development of new green skills modules and subjects

as well as continuing education curricula to develop green

skills and support the green transition of companies. •

Mapping green skills, reflecting them in professional

standards and skill profiles. • Mapping the need to develop

skills of general education schools that are of central

importance from the point of view of the green transition of

teachers, offering additional training on green skills and

sustainable development. • Mapping the training needs of

teachers, vocational teachers, and adult educators in skills

important from the point of view of the green transition and

providing additional training • Provision of advanced training

and micro-qualification training to support the green

transition of companies. • Research and development

activities and innovation based on the needs of business,

supporting the circular economy.

Entry 2 MEASURE TYPE: Implemented (14/03/2024 15:01 PM)

From January 2024, reskilling and upskilling schemes were

widened, including new measure for acquiring micro-

credentials to support the smooth job transition of the oil-

shale workers. The measures are financed from Just Transition

Fund (JTF).

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2022.1

CSR 1 Subpart 1: In 2023, ensure that the growth of nationally financed

primary current expenditure is in line with an overall neutral policy stance,

taking into account continued temporary and targeted support to

households and firms most vulnerable to energy price hikes and to people

fleeing Ukraine. Stand ready to adjust current spending to the evolving

situation.

Measures

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 2: Expand public investment for the green and digital

transitions, and for energy security taking into account the REPowerEU

initiative, including by making use of the Recovery and Resilience Facility and

other Union funds.

Measures

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 3: For the period beyond 2023, pursue a fiscal policy aimed at

achieving prudent medium-term fiscal positions.

Measures

Comments

15 April 2026

State of play

15 April 2026

CSR.2022.2

CSR 2 Subpart 1: Proceed with the implementation of its recovery and

resilience plan, in line with the milestones and targets included in the Council

Implementing Decision of 29 October 2021.

Measures

Comments

State of play

CSR 2 Subpart 2: Submit the 2021-2027 cohesion policy programming

documents with a view to finalising their negotiations with the Commission

and subsequently starting their implementation.

Measures

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2022.3

CSR 3 Subpart 1: Strengthen social protection, including by extending the

coverage of unemployment benefits, in particular to those with short work

spells and in non-standard forms of work.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/02/2023 11:33 AM)

Since 1 June 2022 the subsistence level is 200 euros per month

for a person living alone or for the first family member of the

family; 240 euros (120% of single rate) per month for each

child under 18 years of age and 160 euros (80% of single rate)

per month for the second and each following adult family

member.

Entry 2 MEASURE TYPE: Implemented (09/02/2023 11:32 AM)

• Annual indexations have constantly raised Estonia's

old-age pension. In 2022, the pensions increased

approximately 7,9% as a result of indexation, which is

expected to make the average old-age pension 595 €. An

additional pension increase and an income tax exemption

for persons aged 65+ from 1 January 2023 leaves around 575

€ more in retirement pensions per year for the elderly

receiving an average old-age pension. The benefit for a

pensioner living alone increased from 115 € to 200 € in 2022. It

is estimated that an increase in the basic part of the pension

will help to improve the livelihoods of more than 321,000

pensioners and an increase in the national pension rate is

estimated to support the subsistence of 3,200 national

pensioners. The payment of the benefit for a pensioner living

alone will help to improve the income of almost 90,000

pensioners.

Entry 3 MEASURE TYPE: Adopted (09/02/2023 11:31 AM)

15 April 2026

The bill for flexible unemployment insurance benefits, that

links the duration of the benefit payment to the state of the

labour market was approved by the Parliament on 16

November 2022. The unemployment insurance benefit shall

be paid for longer if the situation on the labour market is bad

and the number of unemployed is increasing. If it is easier to

find a job and the number of unemployed is low, the benefit

is paid as long as the so-called base period is set at the time

of application. The aim is to give people confidence in

difficult situations and to motivate them to return to work

quickly in better times. The amendment is expected to enter

into force on 30 June 2023.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 2: Improve the affordability and quality of long-term care, in

particular by ensuring its sustainable funding and integrating health and

social services.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (09/02/2023 11:37 AM)

The Government allocates additional 40 million euros from

the state budget in 2023 to improve the availability and

quality of general care services both in care homes and

services that support living at home. In 2024, nearly 57 million

euros will be provided to the local government's revenue

base from the state budget. The funding will increase yearly

in accordance with the income tax revenues and is

expected to reach 62 million euros by 2026.

15 April 2026

Entry 2 MEASURE TYPE: Implemented (09/02/2023 11:34 AM)

On 13 April 2022, the Parliament adopted amendments to

the Social Welfare Act and Family Law Act, that stipulate the

long-term care definition, task local governments with an

obligation to identify/asses the need for support for a person

with a care burden and while providing assistance, prefer

home services to institutional ones. The amendments entered

into force on 8 May 2022.

Entry 3 MEASURE TYPE: Announced (09/02/2023 11:35 AM)

In 2022 legislative intent was prepared with two topics: 1)

proposals to extend the right to use care leave and creating

a social tax incentive to support reconciling work, caring and

family life and 2) proposals to reduce out of pocket

payments for 24-hour general care service (Care Reform) -

legal amendments were developed in Social Welfare Act

and Income Tax Act. Preparation of amendments to the law

related care leave and social guarantees for people with

care burden require further discussions, political support,

finances, and IT developments and will be moved on from

2024.

Entry 4 MEASURE TYPE: Adopted (09/02/2023 11:36 AM)

On 29 September 2022 the Government adopted

amendments to the Social Welfare Act that reduce a

person's co-payment for general care services. The local

government shall finance the care costs (care workers labor

costs, training costs etc.) Costs related to accommodation,

meals and additional personal needs, will be covered by the

service users. People with lower incomes are entitled to

additional compensation by municipality. It is expected that

the general care home service will become available for an

average pension. The amendments to the Social Welfare Act

15 April 2026

and Income Tax Act was adopted on 7 December 2022 and

reform enter into force on 1 July 2023.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2022.4

CSR 4 Subpart 1: Reduce overall reliance on fossil fuels and diversify imports of

fossil fuels

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (15/02/2023 11:02 AM)

From 31st of December 2022, the Government has banned

the import of Russian gas.

Entry 2 MEASURE TYPE: Implemented (15/02/2023 11:01 AM)

To reduce the dependency on imports of Russian gas, from

15th of December 2022, a LNG terminal was commissioned in

the Gulf of Finland.

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 2: by accelerating the deployment of renewables, including

through further streamlining of permitting procedures,

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (15/02/2023 11:03 AM)

Under this, two tenders for additional renewable electricity

have been decided (450 GWh/y and 650 GWh/y). The first

tender was launched on 25th of November 2021.

Entry 2 MEASURE TYPE: Announced (15/02/2023 11:04 AM)

15 April 2026

The second tender for additional renewable electricity will be

launched at latest by 28th of February 2023.

Entry 3 MEASURE TYPE: Adopted (15/02/2023 11:03 AM)

On 1st of November 2022, The Parliament adopted a bill on

increasing the renewable electricity production in Estonia to

100% of the total consumption by 2030.

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 3: ensuring sufficient capacity of interconnections

Measures

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 4: and strengthening the domestic electricity grid.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (15/02/2023 11:06 AM)

On 15th of August 2022, the largest distribution system

operator received funding of 8 million euros to increase the

possibilities of connection electricity producers to the grid

and to strengthen the electricity distribution grid against

climate changes.

15 April 2026

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 5: Increase energy efficiency, including of buildings, to reduce

energy consumption.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (15/02/2023 11:08 AM)

On 1st of November the Ministry of Economic Affairs and

Communications launched a campaign to raise awareness

of energy efficiency and energy savings in buildings and

industry. The electricity consumption in 2022 declined by

5,6%, gas consumption declined by 26% (due to high prices).

Comments

State of play

CSR 4 Subpart 6: Intensify efforts to improve the sustainability of the transport

system, including through electrification of the rail network and by increasing

incentives to encourage sustainable and less polluting transport, including

the renewal of the road vehicle stock.

Measures

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2021.1

CSR 1 Subpart 1: In 2022, maintain a supportive fiscal stance, including the

impulse provided by the Recovery and Resilience Facility, and preserve

nationally financed investment.

Measures

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 2: When economic conditions allow, pursue a fiscal policy

aimed at achieving prudent medium-term fiscal positions and ensuring fiscal

sustainability in the medium term.

Measures

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 3: At the same time, enhance investment to boost growth

potential. Pay particular attention to the composition of public finances, on

both the revenue and expenditure sides of the budget, and to the quality of

budgetary measures in order to ensure a sustainable and inclusive recovery.

Prioritise sustainable and growth-enhancing investment, in particular

investment supporting the green and digital transition.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:28 PM)

15 April 2026

The implementation of RRF covers the priorities: GREEN

TRANSITION Reform: Green transition of enterprises The

objective of the reform is to improve the green transition in

the business sector, which is expected to have economic,

environmental and social benefits by making existing

businesses more efficient and environmentally friendly

(resource efficiency, new green transition certificates and

market authorisations for products) and by supporting the

emergence of new green technology companies

(development and deployment of green technologies, new

opportunities for the valorisation of bio-resources). The reform

shall consist of the set-up of a broad-based Green Transition

Task Force to foster cooperation between the green

technology stakeholders and the adoption of legislation

necessary for the implementation of complementary

investments to support the green transition of companies with

modernisation of business models, green technology

development and the Green Fund. The implementation of

the reform shall be completed by 31 December 2022.

Entry 2 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:28 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: GREEN

TRANSITION Energy and energy efficiency (including

decarbonising the energy sector) Reform: Energy efficiency

promotion The objective of the reform is to reduce the

administrative barriers to energy efficient renovations by

advising apartment associations, private households and

local governments on legislation, technical aspects and

financing of renovations. The reform also supports the use of

innovative solutions such as renovation using pre-fabricated

elements in order to increase renovation capacity and

reduce the carbon footprint of the building stock

(economising on the materials and ensuring quality). The

reform aims to increase renovation rates in areas with lower

property value.

Entry 3 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:27 PM)

15 April 2026

The implementation of RRF covers the priorities: GREEN

TRANSITION Energy and energy efficiency (including

decarbonising the energy sector) Reform: Boosting the green

transition in the energy economy The aim of this measure is to

contribute to decarbonising the energy production and

consumption in Estonia by updating targets and actions of

Estonian energy policy (including those related to the phase

out oil shale) and by removing administrative barriers to

renewable energy installations. The National Development

Plan of the Energy Sector shall be updated and shall include

targets on renewable energy production, energy efficiency

and security of supply. The plan will also include actions to

reduce dependency on oil shale in the Estonian energy

sector and targets on the phase-out of oil shale in the energy

sector altogether. Investments support renovation of

apartment and small residential buidings, strengthening

electricity grids to increase renewable energy production

and pilot Energy Storage Programme.

Entry 4 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:27 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: GREEN

TRANSITION Sustainable transport Reform: Deploy safe, green,

competitive, needs-based and sustainable transport and

energy infrastructure The objective of the reform is to reduce

the CO2 emissions of the transport sector and incentivise the

uptake of sustainable modes of transport. The measure

consists of adoption and implementation of the new

Transport and Mobility Development Plan and the related

Implementation Plan. The focus of the Plan is to reduce the

environmental footprint of transport systems and it shall

include measures to develop interconnected and shared

mobility in urban areas at the expense of private cars and

promote a comprehensive framework of light mobility (on

foot or bicycle) in areas outside major urban centres. Railway

investments shall be directed towards increasing the speed

and safety of journeys and adding connections for both

15 April 2026

passenger and freight transport. Investments include

construction of railways, tramlines, pathways and multimodal

joint terminal.

Entry 5 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:26 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: DIGITAL

Digital transformation of enterprises Reform: Skills reform for

the digital transformation of businesses The objective of the

reform is to contribute to strengthening the capacity of

businesses at management level to steer and foster the

digital transition, as well as to ensuring the availability of

sufficient ICT professionals possessing up-to-date skills and

knowledge, so that Estonian companies can fully seize the

opportunities offered by the digital transition. It also aims at

offering new career opportunities to both employed and

unemployed people through upskilling and retraining in ICT,

as well as through a better recognition of skills acquired

outside formal learning. The measure also aims to contribute

to increasing the participation of women in ICT training and

ICT professions.

Entry 6 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:26 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: DIGITAL

Reform: Supporting the competitiveness of enterprises in

foreign markets The objective of the measure is to increase

the export capacity and competitiveness of Estonian

companies, including notably those of the ICT sector. The

measure is expected to be particularly relevant for SMEs. It

shall also take advantage of the possibilities offered by digital

tools. Investments into digital transformation in enterprises,

development of e-construction and digital waybill services.

Entry 7 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:25 PM)

15 April 2026

The implementation of RRF covers the priorities: DIGITAL

Digital State Reform: Creation and development of a centre

of excellence for data governance and open data The

objective of the measure is to foster a better management of

the data collected and held by the Estonian public

authorities. It aims at improving the quality of the data,

increase its use for decision-making as well as its availability

as open data, so that it may also be reused by other

stakeholders.

Entry 8 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:25 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: DIGITAL

Digital State Reform: Development of event services and

proactive digital public services for individuals The objective

of the measure is to improve the efficiency of the delivery of

public services and reduce the administrative burden for

citizens.

Entry 9 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:24 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: DIGITAL

Digital State Reform: Development of event services and

digital gateway for entrepreneurs The objectives of the

measure are to improve the efficiency and the quality of the

delivery of public services and reduce the administrative

burden for entrepreneurs.

Entry 10 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:23 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: DIGITAL

Digital State Reform: Establishing the strategic analysis of

money laundering and terrorist financing in Estonia The

objective of the reform is to strengthen the capacity of the

Financial Intelligence Unit to identify money laundering

schemes and channels at an early stage.

15 April 2026

Entry 11 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:23 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: HEALTHCARE

AND SOCIAL PROTECTION Reform: A comprehensive change

in the organisation of health care in Estonia The objective of

the reform is to improve the resilience of the Estonian health

system, including for coping with crises, thus ensuring that

people have access to high-quality, integrated healthcare

throughout Estonia.

Entry 12 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:22 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: HEALTHCARE

AND SOCIAL PROTECTION Reform: Strengthening primary

health care The objective of the reform is to ensure access to

general medical care, improve the continuity of treatment

and make provision of primary health care more flexible and

humancentred.

Entry 13 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:22 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: HEALTHCARE

AND SOCIAL PROTECTION Reform: Renewal of the eHealth

Governance The objective of the reform is to update the

governance framework for eHealth with a view to better

responding to the needs of the health system and ensure the

development of digital solutions to support a sustainable

health system in Estonia.

Entry 14 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:21 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: HEALTHCARE

AND SOCIAL PROTECTION Reform: Extending the duration of

unemployment insurance benefits The objective of the

15 April 2026

reform is to address the long-standing challenge of improving

the adequacy of the social safety net.

Entry 15 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:21 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: HEALTHCARE

AND SOCIAL PROTECTION Reform: Long-term care The

objective of the reform is to improve the provision of longterm

care.

Entry 16 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 12:20 PM)

The implementation of RRF covers the priorities: HEALTHCARE

AND SOCIAL PROTECTION Reform: Reducing gender pay gap

The objective of the reform is to reduce the gender pay gap.

The reform consists of the adoption of the Welfare

Development Plan for 2023-2030 and its implementation and

the roll out of a digital gender pay gap tool. Investments

cover health care and measures reducing youth

unemployment.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 4: Give priority to fiscal structural reforms that will help provide

financing for public policy priorities and contribute to the long-term

sustainability of public finances, including, where relevant, by strengthening

the coverage, adequacy and sustainability of health and social protection

systems for all.

Measures

Comments

15 April 2026

State of play

15 April 2026

CSR.2020.1

CSR 1 Subpart 1: In line with the general escape clause, take all necessary

measures to effectively address the pandemic, sustain the economy and

support the ensuing recovery. When economic conditions allow, pursue fiscal

policies aimed at achieving prudent medium-term fiscal positions and

ensuring debt sustainability, while enhancing investment.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 11:27 AM)

100 million for turnover and investment loans of rural

companies, 50 million for guarantees, 50 million for capital

lease. The allocation of grants is available until ent of 2021

Entry 2 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 11:27 AM)

550 million for working capital and investment loans of

companies, 104 million for loan guarantees, 300 million for

support purchases of shares in strategic companies, 35 million

for support of small businesses (incl. tourism sector). The

allocation of grants is available until ent of 2021. The

companies need for loans and loan garantees has been

lower than expected.

Entry 3 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 11:28 AM)

193 million euros for rescheduling the tax debt, reducing

interest rates, lowering fuel excise duty, suspending payment

of second pillar pension contributions, supporting local

governments, etc. The period of lower fuel and electricity

excise duties has been extended by a year.

15 April 2026

Entry 4 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 17:04 PM)

268 million euros to the Unemployment Insurance Fund for

labour market measures and for compensation of sick leave

days.

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 2: Improve the accessibility and resilience of the health system,

including by addressing the shortages of health workers, strengthening

primary care and ensuring the supply of critical medical products.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:36 PM)

Financing of health care (as presented on RRP/Semester fact

finding mission seminar on February 10, 2022): (1) In March

2021 Government has introduced the analysis with the

proposal to ensure the sustainability of financing health care

and to expand the health insurance coverage (2) The

Government didn’t make any concrete decision to move

forward to UHC. (3) From 2021 uninsured persons are covered

the following health services: (a) Treatment of COVID-19 and

related health care for SARS-CoV-2 (b) Diagnostic testing

and related health care for a person suspected of having

COVID-19 due to SARS-CoV-2 (c) Health care services related

to participation in the cancer screening programme and

health care services necessary as a result of the screening (4)

In 2020 Estonian Health Insurance Fund and Ministry of Social

Affairs analyzed person based OOP payments in health

insurance system (a) 5% of households OOP payments was

more than 21% of the household’s income (b) The biggest

OOP payment share was in dental care and prescription

15 April 2026

drugs (c) From 2022 we added to the group whose dental

care benefit is up to 85 euros per year following a) registered

unemployed persons; b) recipients of subsistence benefits.

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:34 PM)

Health workforce (as presented on RRP/Semester fact finding

mission seminar on February 10, 2022): (1) Consensus

agreement on admission of general nurse students will

increase +83 from 2022 and +183 from 2023 (2) 4 residency

programs will be prolonged in 2022 to meet the specialization

requirements (3) Additional projects "Nurses back to health

care" and "Doctors back to health care" are financed (4)

Beginners allowance requirements are being adjusted for

better motivating doctors to work outside Tallinn or Tartu and

their adjacent areas to lessen workforce shortages (Q3 2022)

(a) applying period is prolonged from 3 months to 1 year from

the date of starting to work (b) possible to apply for

allowance when more than 5 years has passed from

graduating residency or specialisation is acquired without

residency (c) it will be possible to pay the initial allowance up

to three times the amount of the allowance (5) Collective

Agreement is signed between health care providers and

professional organizations to agree on minimum wages, work

and rest time, workload, training, occupational health

Entry 3 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:31 PM)

Approval of the Strategic Framework for addressing health

workforce shortages (Q4 2022) (as presented on

RRP/Semester fact finding mission seminar on February 10,

2022): (1) Consensus agreement will be signed between

ministries, health care colleges and professional organizations

to increase the admission of general nurse students +83 in

2022 and +183 starting from 2023 (2) Ministry of Social Affairs

and Ministry of Education and Research have agreed to

apply for additional 15,1 mln euros for the next State Budget

15 April 2026

Strategy 2023-2026 (3) Target to reach 11 825 working nurses

by 2030

Entry 4 MEASURE TYPE: Implemented (23/12/2021 11:01 AM)

Digital solutions are used to improve accessibility – in COVID-

19 pandemic national central health information system was

the benefit we could use in order to tackle the situation – for

example in the beginning the COVID-19 laboratory test results

sent to health information system could be accessed easily

by central patient portal, also the EU digital COVID certificate

is available through the same patient portal. For vaccination

the central digital booking system has been widely used for

to set a time for vaccination. Also extension of e-consultation

between family physicians and specialist doctors,

introduction of remote consultation for patients by specialist

doctors.

Entry 5 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 15:39 PM)

To alleviate the shortage of staff, the training order of health

care professionals and specialists will be increased. In

addition, the return of specialists working outside the health

sector to the health care sector will be supported through a

corresponding training course for nurses and doctors. Doctors

will also be motivated to work outside large centres with the

help of start-up support, and the system is planned to be

made more flexible.

Entry 6 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 14:37 PM)

For strengthening the primary level health care,

implementation of the health centre programme will

continue (until 2023) in order to provide a wider range of

services in modern health centres through larger teams that

are gathered around family physicians.

15 April 2026

Entry 7 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 15:48 PM)

In 2020, the state budget covered additional expenses of 95

million euros incurred by the Estonian Health Insurance Fund

during the spring COVID-19 crisis. During the state budget

negotiations, it was decided to allocate 143,4 million euros to

the Health Insurance Fund for the next year and a total of 540

million euros for the years 2021-2024 to cover the deficit

caused by the decrease in social tax receipts. The

government also decided to allocate another € 8 million from

the reserve to compensate for COVID-19's exceptional health

workforce costs.

Entry 8 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 15:43 PM)

The Ministry of Social Affairs is preparing a draft of primary

health care strengthening act, the aim of which is to improve

the availability of family medical care and the continuity of

list services, to make the organization of family medical care

more flexible and people-oriented. The rights of nurses are

also being extended. The law regulates the situation where

the list is temporarily served by two doctors in order to allow

the retiring family doctor to hire a new family doctor to hand

over the list, who can thus gain experience to take over the

list smoothly. As a fundamental change, the draft provides for

the possibility to provide medical care in a situation where

public competitions to find a family doctor have repeatedly

failed and the list is unexpectedly left without a doctor. The

amendment enables the hospital network development plan

to temporarily service people on the list who have been left

without a family doctor in order to ensure medical care

corresponding to the quality of general medical care until a

new family doctor is found.

Entry 9 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 14:39 PM)

15 April 2026

To expand insurance coverage and increase the availability

of health care services, possibilities for increasing the scope

of health insurance coverage and reducing the self-

financing burden are being analysed.

Entry 10 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 14:38 PM)

The system of strategic stocks in Estonia, including the stock of

medicines and medical devices, is being renewed. Peoples-

centred integrated hospital network plan for 2040 is also

being prepared and updated (Person-Centred Integrated

Hospital Master Plan in Estonia).

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2020.2

CSR 2 Subpart 1: Strengthen the adequacy of the social safety net, including

by broadening the coverage of unemployment benefits.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:03 PM)

Youth employment (as presented on RRP/Semester fact

finding mission seminar on February 10, 2022): (1) the Decree

of the Minister of Health and Labour to strengthen the “My

First Job” scheme in on unofficial consultations will partners

and is expected to enter into force at latest by the end of the

March 2022. (2) the Reinforced Youth Guarantee Action Plan

is on official consultations to be approved by other ministries

and partners and is expected to be presented to the

Government at latest in the beginning of II quarter of 2022.

Entry 2 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:01 PM)

Pensions (as presented on RRP/Semester fact finding mission

seminar on February 10, 2022): (1) Annual pension indexation

7,9% in 2022 average old-age pension 595 euros (2)

Extraordinary pension increases in 2023 in 2023 I pillar pension

increase by 20 euros (3) Additional tax exemption for

pensioners in 2023 the average pension will be exempt from

income tax The benefit for a pensioner living alone will

increase from 115 euros to 200 euros in 2022.

Entry 3 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 15:59 PM)

State compensation for energy price increase (as presented

on RRP/Semester fact finding mission seminar on February 10,

2022): (1) reimbursement of 50% of the electricity network fee

to all household consumers (2) 100% reimbursement of

15 April 2026

electricity network charges to non-household customers (3)

100% reimbursement of gas network charges to all household

and commercial customers (4) compensation for up to 80%

increase in electricity, gas and central heating bills for lower

income families the number of applicants is estimated at

between 250,000 and 300,000 households (5) reimbursement

of the part of the electricity and gas bill exceeding the price

ceiling within the limits set for all household consumers

Entry 4 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 15:32 PM)

In June 2020 Parliament adopted amendment to the Labour

Market Services and Benefits Act and Unemployment

Insurance Act: - Starting from the beginning of 2021 the 31-

fold daily rate of unemployment allowance shall not be less

than 50 per cent of the previous year minimum monthly

wage rate.

Entry 5 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 15:31 PM)

In June 2020 Parliament adopted amendment to the Labour

Market Services and Benefits Act and Unemployment

Insurance Act: - Starting from the 1st August 2020 the

replacement rate of unemployment insurance benefit for the

period of 1 to 100 calendar days increased from the 50 per

cent level to 60 per cent.

Entry 6 MEASURE TYPE: Announced (15/02/2022 15:54 PM)

Measures for children with higher care needs (as presented

on RRP/Semester fact finding mission seminar on February 10,

2022): (1) June 2022 – proposal to the Government on

integration of health, education, social protection and

employment needs assessments. With this we: * will reduce

the administrative burden on parents and speed up the

receipt of help * free up the resource of specialists for the

actual provision of services * assess the needs of the child as

15 April 2026

a whole and can better monitor the impact of the proposed

measures (2) Dec 2022 – legislative intent to update disability

assessment policy

Entry 7 MEASURE TYPE: Announced (15/02/2022 15:51 PM)

Action Plan on an Integrated Care Model (as presented on

RRP/Semester fact finding mission seminar on February 10,

2022) (1) Proposal on the co-ordination model for social and

health services + funding – Jun 2022; (2) Action plan for

implementing the co-ordination and funding model – Dec

2022; (3) IT solutions for integrated service provision – Dec

2024; (4) Preparations for ICF – Dec 2022; (5) In-service

training for social and health professionals – Dec 2023; (6)

Implementation of the coordination model of the person-

centred welfare and health system at local level – Dec 2023;

(7) Creating assumptions for the use of data for

policymaking, prevention and proactive service

provision – Dec 2025

Entry 8 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 15:38 PM)

On 19 November 2020, the Government approved a

temporary extension of the regulation of sickness benefits

from the second day of the sick leave. The new system is

scheduled to run from 1 January to 30 April 2021 and will cost

an estimated € 5 million. According to the draft approved by

the government, the deductible of employees in

compensating for sick days will be reduced from three days

to one day. In addition, the responsibility of employers for the

payment of sickness benefits, which reimburse employees for

70 percent of the employee's average salary from the

second to the fifth day of illness, changes temporarily. The

liability of the Estonian Health Insurance Fund will increase,

which will in future compensate the costs of sickness benefits

from the sixth day of illness. Temporary reimbursement of sick

days from the second day helps to maintain workers' incomes

in the event of illness, reduces the risk of being ill at work and

15 April 2026

thus helps to limit the spread of COVID-19. The amendment

makes it possible to pay compensation to close contacts of

infected people under the same conditions.

Entry 9 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 15:35 PM)

On 10 December 2020, the Government approved and

submitted to the Parliament (Riigikogu) the draft Family

Benefits Act, according to which the period of

unemployment caused by the COVID-19 crisis will not be

taken into account when calculating parental benefits for

the next three years. The draft law has a fixed term, it is

applied in the calculation of parental benefit granted to

parents of children born between 01.01.2021 and 31.12.2023.

In addition to those registered as unemployed, the changes

also affect parents of children with special needs who were

on unpaid leave from their employer during an emergency

to take care of their children during distance learning in

schools.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2020.3

CSR 3 Subpart 1: Front-load mature public investment projects

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (23/12/2021 11:03 AM)

In 2021, allocations for research and development

expenditures in the state budget increased significantly,

reaching 1% of GDP. Additional resources were directed to

research in research institutions, the offspring of researchers

and support to research and development by companies.

Also, in the summer a new joint Strategy for Research,

Development, Innovation and Entrepreneurship for 2021-2035

was adopted, which sets common goals for the research and

development, innovation and entrepreneurship. The strategy

places a stronger focus than before on increasing the

influence of science and researchers and on the use of

research results in solving Estonia's development needs,

including green and digital transition. With the help of the

RRF, Estonia plans to support research and innovation

activities in companies that are engaged with upcycling

biological resources or developing green technologies. To

help create new green technology businesses, it is also

planned to organise idea contests and hackathons, as well

as to run development programmes and accelerators for

start-ups.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 2: and promote private investment to foster the economic

recovery.

15 April 2026

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 16:22 PM)

In June, the government decided to carry out the

procurement of a “design-build-finance-maintain” type PPP

pilot project for the four-line construction of the Libatse-

Nurme road section of the Tallinn-Pärnu-Ikla road. In addition,

it was decided to provide the Center of Excellence for

Public-Private Partnerships with EUR 1 million from the funds of

the integrated project of state roads for the preparation of

PPP procurements. Additional PPP projects are under

consideration.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 3: Focus investment on the green and digital transition, in

particular on digitalisation of companies,

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:21 PM)

Green transition in enterprises (as presented on RRP/Semester

fact finding mission seminar on February 10, 2022): (1) Green

Transition Task Force created. First meeting in Dec 2021, next

08.02. Mandate to set up working groups; (2) Working Group

for the development programme created. Project manager

in EIC. First meeting 02.02, next 23.02; (3) MoEAC and

SmartCap agreement signed. Green Fund investment policy

approved by AS SmartCap supervisory board Agreement of

the financing of equity investment and the subscription of

SmartCap Green Fund units signed in Dec 2021

15 April 2026

Entry 2 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 16:44 PM)

Estonian Government agreed initial package of reforms to

support green transition. The package will be presented

during RRP negotiations. It will include: Enterprise Green Fund,

introduction of innovative and resource efficient green

technologies, increasing resource efficiency in industrial

enterprises, waste recycling projects, introduction of

innovative resource-efficient green technologies, support for

the business model of the manufacturing companied,

valorisation of bio-resources in agriculture, forestry, fisheries,

aquaculture and the food industry. It also includes promoting

the deployment of integrated hydrogen technologies,

strengthening the electricity grid to increase renewable

energy production capacity and adapt to climate change

(eg storms).

Entry 3 MEASURE TYPE: Announced (23/12/2021 10:54 AM)

Estonian Government agreed initial package of reforms to

support digital transition in public sector. The package will be

presented during RRP negotiations. It will include:

development of consolidated services and launch of an

interconnected institution, investments in central server and

cloud infrastructure and migration of information systems,

improvement of the quality during the transfer of jobs,

establishment of the shipping capacity of the data embassy

and its operation (as an extension of the national cloud). Also

#Bureaucrat program for proactive delivery of public services

to virtual assistants; transition to event services in citizen

communication; the development of event services and

digital gateway for entrepreneurs; redesigning data

management and ensuring the data quality of key registers,

including the promotion of open data; building the digital

capacity of civil society. Increasing the availability of the last

mile of Internet connection and new development of the

Population Register.

15 April 2026

Entry 4 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 16:33 PM)

Estonian Government agreed initial package of reforms to

support digital transition in private sector (digitalisation of

companies). The package will be presented during RRP

negotiations. It will include: Support for the digitization and

real-time data transfer of processes in industry (including

defense), transport, logistics, construction and tourism;

development of e-construction, including development of

public services of the e-construction platform, support

measure for prototyping and development of digital solutions

for companies, creation and introduction of standards.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 4: research and innovation,

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (06/03/2025 11:11 AM)

Ministry of Economic Affairs and Communication (MoEAC)

has significantly increased its investments into private sector

research and innovation. Flagship program “Applied

research program” (starting 2022) is supporting applied

research and experimental development projects, each year

ca 50 projects are funded and over 30 million euros are

invested. In addition, more than 200 companies are

consulted each year. In 2024 we launched a pilot support

scheme which mimics R&D tax incentives by partially paying

back R&D personnel’s income tax. In 2024. we also went

ahead with the establishment of national research and

technology organization (Applied Research Center) by

15 April 2026

increasing share capital of AS Metrosert to develop

biorefining field of activity.

Entry 2 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 16:45 PM)

In 2021, research and development expenditures in the state

budget will increase significantly, reaching 1% of GDP.

Additional resources will be directed to research in research

institutions, the offspring of researchers and support to

research and development by companies.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 5: clean and efficient production and use of energy,

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 16:53 PM)

In 2020, the first two lower offers of renewable electricity were

conducted in Estonia. As a result, more than 10 gigawatt-

hours of green electricity with a much lower need for support

will enter the market. The aim of the lower supply is to

increase the share of renewable electricity in Estonia and at

the same time to ensure the lowest possible renewable

energy fee on the electricity bills of people and companies

through an open tender. The next lower bid of up to five

gigawatt-hours is expected to be announced at the end of

this year. This will be followed by a procurement of 450

gigawatt-hours in the coming year and 650 gigawatt-hours in

2023. In the first nine months of 2020, approximately 1,574

gigawatt-hours of green electricity was produced in Estonia,

which is approximately a quarter of the country's

15 April 2026

consumption. It is believed, that increase of production and

consumption will be accompanied by new investments in

clean energy production.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 6: resource efficiency, and

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:24 PM)

Publication of calls for applications for renovation grants (Q2

2022) (as presented on RRP/Semester fact finding mission

seminar on February 10, 2022): (1) Support for renovation of

apartment buildings (Q2 2020) (a) Applications for support

were accepted in Spring, 2020 to alleviate the effect of the

COVID-19 pandemic (b) Projects were eligble to funding

after the agreement of the Estonia's National Recovery and

Resilience Plan (Q4 2021) (c) Estimated targets are to be

fullfilled as planned (2600 dwellings by Q4 2024); (2) Support

for renovation of small residential buildings (Q1 2022) (a) Call

for renovation grant will be published in Q1 2022 due to rapid

rise fo energy prices (b) Estimated targets are to be fullfilled

as planned (80 dwellings by Q4 2024).

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 7: sustainable transport, contributing to a progressive

decarbonisation of the economy.

15 April 2026

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (23/12/2021 10:58 AM)

The government of the Republic of Estonia approved a new

transport and mobility development plan in November 2021,

which sets an ambitious goal to reduce CO2 emissions from

the transport sector by 2400 kT -> 1700 kT by 2035. At the

same time, the ambitious goal is to increase the share of

public transport and walking and cycling to 60% in cities.

Comments

State of play

CSR 3 Subpart 8: Support the innovation capacity of small and medium-sized

enterprises,

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (06/03/2025 11:14 AM)

Following support schemes for SME-s by the MoEAC: 1)

Innovation vouchers (vouchers to procure certification,

patent application, prototyping, product development etc

R&D services from service providers); starting from 2009; 2)

experimental development grant (starting from 2020); 3)

Horizon Europe (InnovativeSMEs partnership, EIC Accelerator

Seal of Excellence) (starting from 2021); 4) R&D support

services (intellectual property, EU program NCPs, innovation

diagnostics and masterclasses, innovation procurement, etc)

(starting from 2023).

Comments

15 April 2026

State of play

CSR 3 Subpart 9: and ensure sufficient access to finance.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Adopted (06/03/2025 11:16 AM)

In addition to the already listed actions, MoEAC offers various

financial instruments that indirectly support innovation

financing. To improve SMEs' access to capital, the state

allocated 100 million euros to Enterprise Estonia for

guarantees at the beginning of 2023 (adopted 10.02.2023)

and 50 million euros for loans in the summer of 2024 (adopted

20.06.2024). Additionally, 17.5 million euros from the structural

funds of the period were allocated for loans and the

development of the portfolio guarantee measure (adopted

15.07.2023).

Entry 2 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 11:29 AM)

Under the supplementary budget for 2020, EUR 35 million was

allocated through Enterprise Estonia to the companies most

affected by the crisis, with the aim of supporting

entrepreneurs in the tourism sector and micro and small

enterprises and alleviating the economic difficulties of

entrepreneurs. Under the supplementary budget for 2021,

EUR 48 million was allocated through Enterprise Estonia to the

companies most affected by the crisis, with the aim of

supporting entrepreneurs in the tourism sector and micro and

small enterprises and alleviating the economic difficulties of

entrepreneurs.

Entry 3 MEASURE TYPE: Adopted (27/01/2022 11:30 AM)

15 April 2026

Under the supplementary budget for 2020, EUR 200.5 million

was allocated to bio- and rural enterprises, with the aim of

alleviating the unexpected liquidity shortage of rural

enterprises through loans and loan guarantees. The financial

lease of agricultural land is intended to improve access to

additional money for farm owners, and the farmer

replacement support is intended to ensure that livestock

farmers and growers are provided with a replacement

service under COVID-19 due to absence from work. Under

the supplementary budget for 2021 no additional loan or

loan garantees measures were provided.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2020.4

CSR 4 Subpart 1: Step up the efforts to ensure effective supervision and

enforcement of the anti-money laundering framework.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Not Defined (15/02/2022 16:11 PM)

Mitigation Action Plan (as presented on RRP/Semester fact

finding mission seminar on February 10, 2022): (1) VASP sector:

MLTFPA (stronger connection with Estonia, additional

requirements for the management board / owners, higher

processing fee, prohibition to transfer the activity license,

higher requirements for applying for a permit) (2) NPO sector:

more detailed risk assessment, reporting obligation, audit

requirement (3) Establishment of reporting obligations (NGOs,

professionals, co-financing, service providers of companies)

(4) At national level: (a) Development of the strategic

analysis function of the FIU (b) Improving the NRA

methodology (c) Improving the results of case law (incl.

strengthening / extending sanctions, streamlining ML

procedures) (d) Development of e-arrest (e) Establishment of

an operational cooperation group (f) Development of a

database of beneficial owners (g) Improving the provision

and supervision of e-residency (h) NPO sector: more detailed

risk assessment, reporting obligation, audit requirement

Entry 2 MEASURE TYPE: Implemented (05/03/2025 12:14 PM)

At the beginning of 2021 the Financial Investigation Unit (FIU)

was established under the Ministry of Finance as separate

public authority (previously it was as a department withing

the Police and Border guard Board). Also, in 2021 the 2nd

national risk assessment (NRA) was concludes and published.

At the end of 2021 the NRA action plan was adopted. During

past years there have been several amendments in

15 April 2026

legislation concerning the high AML risks in virtual assets

service providers (VASP) and as a result of efficient work

done by FIU, from 2020 till the end of 2024 the number of

VASPs has decreased from 800 to 50. At the end of 2022

Estonia successfully passed Moneyval 5th round evaluation

(report was published in January 2023). From 2024 the

quarterly reporting to FIU from VASP sector was established,

as well we filed our 1st follow up report (FUR) to Moneyval. At

the spring 2024 we started the process of our 3rd NRA, whish

will be published in the summer 2025.

Entry 3 MEASURE TYPE: Implemented (23/12/2021 11:23 AM)

Estonian national risk assessment (NRA), which is the

cornerstone for the country’s risk-based fight against Money

Laundering and Terrorism Financing, is under way and will be

finalised by the end of the year. Respective Action Plan will

be followed. 2021 update: Estonian national risk assessment

(NRA), which is the cornerstone for the country’s risk-based

fight against Money-Laundering and Terrorism Financing, was

finalised in the spring 2021. Respective Action Plan was

approved in the summer 2021 and is currently being

implemented. The Governmental Committee for the

AML/CTF is regularly following the implementation of the

Action Plan.

Entry 4 MEASURE TYPE: Announced (23/12/2021 11:21 AM)

FIU IT investments were agreed by the Government as a part

of Estonian RRF request. 2021 update: The Estonian RRF has

been approved, including the reform and investment for

increasing FIU strategic analysis capabilities. The Project is

currently in preparatory phase, still pending partially due to

the ongoing discussion on Operational Arrangements

between the COM services and EE authorities on the overall

implementation of RRF.

15 April 2026

Entry 5 MEASURE TYPE: Announced (23/12/2021 11:22 AM)

Ministry of Justice has initiated a process to make

administrative sanctioning system more effective in Estonia.

2021 update: Ministry of Justice is finalising a process to make

administrative sanctioning system more effective in Estonia,

relevant legislative proposals are currently discussed in the

Parliament.

Entry 6 MEASURE TYPE: Announced (23/12/2021 11:22 AM)

In the budgetary process, further resources have been

requested for the FIU and FSA to increase their supervisory

abilities, including staff. 2021 update: FIU resources have

increased in 2021 by 120 % and FSA has increased the

number of full time employees in the AML supervison

department in 2021 by 86%

Entry 7 MEASURE TYPE: Adopted (23/12/2021 11:23 AM)

To further enhance Estonian AML capabilities, Financial

Intelligence Unit (FIU) will be transferred under the Ministry of

Finance as an independent governmental authority. 2021

update: To further enhance Estonian AML capabilities,

Financial Inteligence Unit was tranfered under the Ministry of

Finance as an independent governmental authority, from 1st

January 2021

Entry 8 MEASURE TYPE: Adopted (23/12/2021 11:25 AM)

In June 2020, Parliament approved amendments to the

Estonian Anti Money Laundering Terrorist Financing

Prevention act, by which Estonia finalised transposition of 4th

and 5th AMLD. 2021 update: By the end of 2021 package of

further amendments to the MLTFPA has been prepared by

the Ministry of Finance to mitigate risk associated with virtual

15 April 2026

assets service providers as per the NRA 2020 and the

implementation of its Action Plan and to enhance Estonian

anti money laundering framework.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2019.1

CSR 1 Subpart 1: Ensure that the nominal growth rate of net primary

government expenditure does not exceed 4.1% in 2020, corresponding to an

annual structural adjustment of 0.6% of GDP.

Measures

Comments

State of play

CSR 1 Subpart 2: Ensure effective supervision and the enforcement of the

anti-money laundering framework.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 17:34 PM)

Estonian national risk assessment (NRA), which is the

cornerstone for the country’s risk-based fight against Money

Laundering and Terrorism Financing, is under way and will be

finalised by the end of the year. Respective Action Plan will

be followed.

Entry 2 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 17:36 PM)

FIU IT investments were agreed by the Government as a part

of Estonian RRF request.

Entry 3 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 17:36 PM)

15 April 2026

Ministry of Justice has initiated a process to make

administrative sanctioning system more effective in Estonia.

Entry 4 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 17:35 PM)

In the budgetary process, further resources have been

requested for the FIU and FSA to increase their supervisory

abilities, including staff.

Entry 5 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 17:33 PM)

To further enhance Estonian AML capabilities, Financial

Intelligence Unit (FIU) will be transferred under the Ministry of

Finance as an independent governmental authority.

Entry 6 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 17:33 PM)

In June 2020, Parliament approved amendments to the

Estonian Anti Money Laundering Terrorist Financing

Prevention act, by which Estonia finalised transposition of 4th

and 5th AMLD.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2019.2

CSR 2 Subpart 1: Address skills shortages and foster innovation by improving

the capacity and labour market relevance of the education and training

system.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 17:50 PM)

The employment program will be funded from Labor market

services and benefits endowment. The financial volume in

2021 is up to 56.7 million euros, in 2022 up to 58.8 million euros,

in 2023 up to 55.8 million euros.

Entry 2 MEASURE TYPE: Implemented (11/12/2020 17:49 PM)

Business start-up grant will be increased to 6,000 euros.

Entry 3 MEASURE TYPE: Announced (15/02/2022 15:57 PM)

Policy measures for reduction of gender pay gap (as

presented on RRP/Semester fact finding mission seminar on

February 10, 2022): (1) December 2022 - Developing a

prototype of a gender pay gap tool The prototype of a

gender pay gap tool for employers is in the development

process Followed by the development of a digital gender

pay gap tool based on prototype in co-operation with

Statistics of Estonia and other parties in 2023-2024, with the

aim to provide employers data and information concerning

the gender pay gap and its possible reasons in their

organizations and thereby support making informed

decisions and take effective action in order to implement the

principle of equal pay and to reduce the gender pay gap (2)

March 2024 - Roll-out of a digital gender pay gap tool The

digital gender pay gap tool shall be available to employers

15 April 2026

Entry 4 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 17:47 PM)

On 19 November 2020, the government approved a new

employment program for 2021-2023, which will help mitigate

the negative labor market effects related to the spread of

COVID-19 and continue to offer labor market services and

benefits flexibly to the Estonian Unemployment Insurance

Fund. In addition to existing services, the employment

program provides continued support for people who find it

difficult to stay in work. The conditions of the employer's

training support will become more favorable, and counseling

services (psychological, addiction and debt counseling) can

be provided more flexibly in the future.

Comments

State of play

CSR 2 Subpart 2: Improve the adequacy of the social safety net and access

to affordable and integrated social services.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Announced (11/12/2020 18:08 PM)

In the summer of 2020, the Ministry of Social Affairs

announced a competition for local applicants, hospitals

serving the region, at least five family doctors, preferably as

health centers or practitioners, who are ready to implement

a people-centered coordination model in cooperation with

their region's social and health care partners. . With the

support of the state, the coordination model will be

implemented by partner associations from Tallinn, Rapla

County, Saaremaa, Muhu and Ruhnu rural municipalities,

Lääne-Viru and Järva counties, Viljandi city and Viljandi rural

municipality and the city of Tartu. The aim of the model is to

15 April 2026

reach a situation where all those in need receive the support

they need as logically and smoothly as possible, and the

journey to help is continuously supported. This includes paying

special attention to people with complex needs who need

support and for whom it is currently particularly difficult to

provide assistance. The state supports the participating

regions with a training program, consistent support and

practical support materials. Based on the experience and

feedback of the regions participating in the project, the

concept of the coordination model of the people-centered

welfare and health care system implemented across the

country will be supplemented so that the model can be

launched anywhere in Estonia after the development

project. The competition is funded by the European Social

Fund, with a total amount of EUR 720,000, of which EUR

425,345 will be used to support six applicants, and the

remaining amount is planned to start supporting additional

regions in 2022.

Entry 2 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 18:04 PM)

The pension increase effective from 1 April 2021 will increase

the average old-age pensioner's income by more than 20

euros. The basic part of the pension will be increased by 16

euros and in addition, the additional pension supplement for

raising a child will be increased from one annual price to 1.5,

which will add another 3.55 euros to the pension for one

parent. At the same time, the national pension will increase

by 30 euros to 251.61 euros, which will help ensure the

minimum subsistence level for the recipients of the lowest

pension. A total of 49.4 million euros will be allocated for the

pension increase next year.

Entry 3 MEASURE TYPE: Adopted (11/12/2020 18:02 PM)

On 10 December 2020, the Government approved and

submitted to the Parliament (Riigikogu) the draft Family

Benefits Act, according to which the period of

15 April 2026

unemployment caused by the corona crisis will not be taken

into account when calculating parental benefits for the next

three years. The draft law has a fixed term, it is applied in the

calculation of parental benefit granted to parents of children

born between 01.01.2021 and 31.12.2023. In addition to those

registered as unemployed, the changes also affect parents

of children with special needs who were on unpaid leave

from their employer during an emergency to take care of

their children during distance learning in schools.

Comments

State of play

CSR 2 Subpart 3: Take measures to reduce the gender pay gap, including by

improving wage transparency.

Measures

Entry 1 MEASURE TYPE: Announced (05/03/2025 12:16 PM)

By June 2026, Estonia will transpose the EU pay transparency

directive, clarifying rules on pay transparency for both

employees and employers. From 2026, Estonian employers

must establish pay structures to ensure non-discrimination

and transparency, evaluating all positions based on gender-

neutral criteria. To assist employers in meeting these

requirements, the state will provide training sessions, online

courses, and guidelines on gender-neutral job evaluation.

Starting in June 2026, applicants must receive information

about pay or pay ranges before interviews. Upon request,

employers must provide employees with information about

the average pay level and gender pay gap for employees

doing the same work or work of equal value. Employers with

100 or more employees will face monitoring and reporting

requirements, and gender pay gap indicators will be

15 April 2026

disclosed to employees, the Labour Inspectorate, and the

public.

Comments

State of play

15 April 2026

CSR.2019.3

CSR 3 Subpart 1: Focus investment-related economic policy on sustainable

transport and energy infrastructure, including interconnections, on fostering

research and innovation, and on resource and energy efficiency, taking into

account regional disparities.

Measures

Comments

State of play

15 April 2026

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Eelarve- ja struktuurikava

eduaruanne 2026“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu liikmesriikide poolt kokku lepitud Euroopa majanduse juhtimise raamistiku

reform jõustus 30. aprillil 2024. aastal. Uute majanduspoliitika koordineerimise põhimõtete

järgi hakkasid Euroopa Liidu liikmesriigid alates 2024. aastast koostama riiklikku keskpika

perioodi eelarve- ja struktuurikava, mille täitmist hakatakse jälgima iga-aastaste

eduaruannetega. Iga-aastased eduaruanded on olulised EL Nõukogu soovituste elluviimise

jälgimiseks, mis kinnitavad keskpika perioodi eelarve- ja struktuuripoliitika plaane. Need

käsitlevad seda, kas Nõukogu soovituses kehtestatud netokulude trajektoorist on kinni peetud.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna

riigirahanduse talituse juhataja Kadri Klaos ([email protected], tel 5885 1367), Riigikantselei

strateegilise planeerimise valdkonna juht Külli Tammur ([email protected], tel

5851 3331). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusloome

valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], tel 5885 1493).

2. Eelnõu eesmärk ja sisu

Käesolev eduaruanne põhineb 2025. aasta esialgsetel andmetel ning 2026. ja 2027. aasta osas

Rahandusministeeriumi viimasel prognoosil. Riigirahanduse prognoos tugineb

makromajandusprognoosi baasstsenaariumile ning lähtub kehtivatest poliitikatest ja

õigusaktidest. Uue valitsusliidu kokkuleppest tulenevate muutustega ei ole arvestatud. Kulude

prognoosi osas on peamiseks aluseks möödunud aasta sügisel koostatud eelarvestrateegias

langetatud otsused, arvestuslike kulude osas (peamiselt sotsiaalkulud) on prognoosi uuendatud.

Aruandega anname ülevaate makromajandusklikust olukorrast ja väljavaadetest. Põhjalik

ülevaade antakse Eesti netokulude kasvust ning 2025. ja 2026. aastate tulumeetmete mõjudest

ning nende muutustest. Lisaks antakse aru riigi reformide ja investeeringutega edenemise

kohta. Kõikide reformide kohta raporteeritakse ajakavas püsimist ning täpsemat infot on

võimalik saada lisatud CeSar väljavõtettes.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Iga-aastane eduaruanne esitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve

kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1466/97 (ELT L, 2024,

30.04.2024) artiklile 21.

4. Protokollilise otsuse mõjud

Pärast heakskiitmist esitab Rahandusministeerium „Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne

2026“ Euroopa Liidu Nõukogule ja Euroopa Komisjonile vastavalt Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusele (EL) 2024/1263 ning avaldab „Eelarve- ja struktuurikava eduaruanne

2026“ ministeeriumi veebilehel. Aruanne on sisendiks Euroopa Komisjoni prognoosile ning

Eesti riigile andavatele hinnangutele.

5. Protokollilise otsuse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu jõustumisega ei kaasne tulusid ega kulusid.

6. Protokollilise otsuse jõustumine

Protokolliline otsus jõustub üldises korras.

7. Protokollilise otsuse eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu ei esitata elektroonilise kooskõlastussüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks, sest

eelnõus ei ole ette nähtud kohustusi teistele ministeeriumidele ega nende valitsemisala

asutustele.