OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. majandusaasta aruande kinnitamine

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

ärinimi: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

registrikood: 10057662

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa,

Marja tn 4d

postisihtnumber: 10617

telefon: +372 6112900

faks: +372 6112901

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: www.klab.ee

2

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 16

Bilanss 16

Kasumiaruanne 17

Rahavoogude aruanne 18

Omakapitali muutuste aruanne 19

Raamatupidamise aastaaruande lisad 20

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 20

Lisa 2 Raha 23

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 24

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 25

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 25

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 26

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 27

Lisa 8 Kasutusrent 27

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 28

Lisa 10 Võlad töövõtjatele 28

Lisa 11 Sihtfinantseerimine 28

Lisa 12 Osakapital 30

Lisa 13 Müügitulu 30

Lisa 14 Muud äritulud 31

Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused 31

Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 32

Lisa 17 Tööjõukulud 32

Lisa 18 Muud ärikulud 33

Lisa 19 Seotud osapooled 33

Aruande allkirjad 35

Vandeaudiitori aruanne 36

Tegevusaruanne 2025

Lühiülevaade

Osaühing Eesti Keskkonnauuringute Keskus (edaspidi EKUK) on riigi ainuomandis olev äriühing, mis on kantud Äriregistrisse 14.08.1996. a. registrikoodiga 10057662. Osaühing asutati 25.07.1991. aastal Eesti Looduskaitse Inspektsiooni ja RPUI Eesti Maaparandusprojekti poolt. Lisaks Tallinnale toimub EKUK-i töö kolmes regionaalses osakonnas: Ida-Virumaal, Pärnus ja Tartus.

Peamised tegevusvaldkonnad

EKUK on keskkonna ja kliimauuringute kompetentsikeskus ning peamine riigi koostööpartner ja nõustaja keskkonnaseisundi komplekshindamisel ja keskkonnaalase toimepidevuse tagamisel. EKUK-i põhiülesandeks on olla Eesti Vabariigi partner rahvusvahelistest kliimakokkulepetest, EL-i õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisel ning keskkonnakaitse ja -järelevalve funktsioonide kindlustamine ja oma kompetentsivaldkonnas rahvusvahelistelt võetud kohustuste täitmine. EKUK pakub tulemuslikke lahendusi järgmistel põhitegevusaladel:

 kliimamuutustega seotud kvaliteetsete andmete koondamine teadmuskeskusesse;  keskkonnauuringud (vee-, õhu-, pinnase- ja vedelkütuste analüüsid riikliku keskkonnaseire ja

riikliku keskkonnajärelevalve tarbeks);  keskkonnaprojektide koordineerimised ja juhtimised;  toorme ja toodangu laboratoorsed analüüsid;  keskkonnaekspertiisid ja auditid;  reostusproovide identifitseerimised reostusallika väljaselgitamiseks;  ohtlike jäätmete analüüsid ja käitlemised;  teadus- ja arendustegevused;  keskkonnaalased nõustamised ja koolitused;  tollilabori kompleksteenuse osutamised.

Riigile kuuluva äriühinguna tagab EKUK tulenevalt riigiga sõlmitud halduslepingust mitmete riiklike ülesannete täitmise. EKUK tagab kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguste inventuuri, KHG heitkoguste prognooside ning poliitikate ja meetmete ning muude KHG heitkoguste ja kliimamuutuste aruannete koostamise korraldamise Eestis ning aruannete tähtajalise esitamise Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le. Lisaks tagab Osaühing riigile kuuluva äriühinguna välisõhu seire ja kõrgendatud saastatusest tulenevatest võimalikest ohtudest varajase hoiatamise süsteemi toimimise. Halduslepingust tulenevalt on EKUK ka riikliku kütuseseire täitja ja mitmete riikliku keskkonnaseire allprogrammide vastutav täitja. EKUK on aastatega arenenud riigile hädavajalikke teenuseid pakkuvaks juhtivaks kliima- ja keskkonnauuringuid ning analüüse teostavaks kaasaegseks ettevõtteks, mis tagab tarviliku täpsuse ja kvaliteediga toeka hulga mitmekesiste analüüside asjakohase teostamise Kliimaministeeriumi, selle allasutuste, Maksu- ja Tolliameti ja teiste ametkondade ning järelevalveasutuste töö häireteta kindlustamiseks. EKUK-i peamiseks ülesandeks on olla riigile keskkonna- ja kliimauuringute valdkonna paindlik kompetentsikeskus.

2025. aasta tegevuseesmärkide täitmine

EKUK-i 2025. aasta äritulud olid kokku 14 900 402 eurot, millega ületati 2025. aastaks seatud äritulu eesmärki 22 % (2025. a. 12 253 000 eurot). Olulise osa äritulust moodustas müügitulu 5 407 595 eurot, mis kasvas 2025. aastaga võrreldes 13 % so. 615 911 eurot. Investeeringuid teostati majandusaastal 3 677

115 euro ulatuses, mis ületas eesmärki 40 % (2025. a. 2 635 000 eurot). Tegevuseesmärkides planeeritud kõik investeeringute lepingud on sõlmitud ja tarned tähtajaliselt teostatud. Äriühing täitis kõik 2025. aasta EKUK juhatuse tegevuse eesmärkides seatud tegevus- ja finantseesmärgid.

EKUK tegevus lähtub osaühingu 2024–2027 strateegiast ja selle rakenduskavast; strateegiliste eesmärkide täitmist jälgitakse süsteemselt ning nõukogule esitatakse perioodiliselt ülevaated strateegia elluviimise tulemustest.

Majandusaastal lähtus Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ oma tegevuses omaniku ootustest mida hinnati ja kinnitati jätkuvalt ajakohastena osaniku 11. aprilli 2025. a. üldkoosoleku otsusega. Omaniku hinnangu kohaselt täitis osaühing omaniku ootusi olla keskkonnauuringute kompetentsikeskus ning kindlustada riigi strateegiliste funktsioonide täitmine keskkonnauuringute valdkonnas. Osaühing tagas vajalikes valdkondades akrediteeritud laboriteenuse, välisõhu seires võimalikest ohtudest teavitamise süsteemi toimimise, tollilabori teenuste osutamise ning kõrge usaldusväärsuse ja kvaliteediga laborianalüüside võimekuse. Omaniku ootused äriühingule on jätkuvalt ajakohased ning EKUK jätkab nende täitmist ka järgnevatel majandusaastatel.

Järgnev lühikokkuvõte peamistest tulemustest 2025. aastal, mis annab ülevaate EKUK tegevuste ulatusest ning kvaliteedist. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ tegevuse olulisemad tulemused 2025. aastal olid:

 EKUK on täitnud kõikide riiklike institutsioonidega sõlmitud lepingulised kohustused, mis tulenevad riigi poolt osaühingule pandud põhikirjalistest nõuetest. Nõuded tulenevad peamiselt ÜRO konventsioonidest, EL määrustest ja direktiividest ning Eesti seadustest;

 EKUK alustas uue perioodi (2024-2027) arendustöödega erinevates sektorites, et muuta KHG aruandlus riigispetsiifilisemaks ja riiklike kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide jälgimine täpsemaks ning läbipaistvamaks;

 EKUK andis sisendit Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamise protsessi, mh tõlgendas kasvhoonegaaside inventuuri ja prognoose Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koostamise eesmärkide kontekstis;

 EKUK osales rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste sessioonidel SB62 Bonnis ja COP30 Belémis, kus panustas Euroopa Liidu läbirääkimismeeskonna töösse ja jälgis KHG aruandlusteemade läbirääkimisi;

 EKUK on Horizon projekti Regions4Climate (R4C) Eesti juhtivpartner. Projekti eesmärgiks on aidata Pärnumaa piirkonna planeerimisel võtta senisest enam arvesse vastupidavust kliimamuutustele, et arendada kliimamuutuste suhtes vastupidavat ühiskonda;

 EKUK panustas atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja koostamisse;

 EKUK jätkas Horizon projektiga MARCHES (Methodologies for Assessing the Real Costs to Health of Environmental Stressors), milles EKUKi roll on üle Eestiliste õhukvaliteedi modelleerimiste teostamine SILAM mudeliga;

 2025. aastal läbiti edukalt Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt läbiviidud katselabori ja pädevuskatsete korraldaja järelevalve hindamise. Hindamise käigus muudeti ka akrediteerimisulatust, kuna laboriteenuste vajadused turul on pidevas muutuses. Ulatusse lisati 9 uut metoodikat ning eemaldati 4 metoodikat;

 EKUK-ile on hetkel väljastatud alljärgnevad akrediteeringud: o EVS-EN ISO/IEC 17025 nõuetele vastava katselabor keskkonna, toiduainete, alkoholi,

gaaside, naftasaaduste ja vedelkütuste proovivõtu ja analüüside, koguste mõõtmise ning pinnase geotehniliste katsete valdkonnas, kehtib kuni 09.06.2028;

o EVS-EN ISO/IEC 17043 nõuetele vastav pädevuskatsete korraldaja, kehtib kuni 15.05.2028 (referentlabori kohustuste täitmiseks veeuuringute valdkonnas).

 Veeuuringute referentlaborina osaleti tavapäraselt arvukates rahvusvaheliste pädevuskatsete skeemides heit-, reo-, pinna-, põhja- ja merevee ning reoveesette valdkonnas;

 2025. aasta lõpus viidi läbi EKUK organisatsiooni heaolu uuring, kus osales 88% töötajatest;  EKUKi Õhukvaliteedi-ja kliimaosakond on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 30-le

õhukvaliteedi hindamise referentslabor Eestis.  Osaleti ja viidi edukalt lõpule järgmine rahvusvaheline Interreg projekt: HAZBREF – "Hazardous

industrial chemicals in the IED BREFs" (Täiustada ohtlike ainete käsitlust parima võimaliku tehnika referentsdokumentides (BREF));

 Panustati LIFE IP CleanEST projekti (Ida-Viru veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamine Viru alam-vesikonnas ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021-2027), milles Keskusel on mitmes tegevusvaldkonnas juhtiv roll;

 Esitati taotlus LIFE SIP WetEST projekti. LIFE SIP for WATER on aluseks Lääne-Eesti VMK rakendamiseks aastaks 2027. Rakendusmeetmete ajakohastamine, uudsete lahenduste väljatöötamine;

 Jätkati aktiivselt tööd Eurachemi organisatsioonis ja võeti osa rahvusvahelise analüütilise keemia organisatsiooni Eurachem aastakonverentsist. Riin Rebane on Eurachemi täitevkomitee liige ning osaleb organisatsiooni kommunikatsiooni ja sümbolite ühtlustamise töörühmas;

 Jätkus tihe koostöö Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vahel AKKI (Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuur) raames, mis aastast 2021 on Tuumiktaristu loendis ja finantseeritud Eesti Teadusagentuuri (TT4) poolt. AKKI on valdkondadeülene infrastruktuuriobjekt, mis toetab moodsate keemilise analüüsi metoodikate arendamist ja rakendamist ning analüüsitulemuste kvaliteedi tagamist teadus-, järelevalve- ja tööstuslaborites. AKKI tööd on kõrgelt tunnustatud, teekaardi taotlus rahuldati ning oleme koos partneritega jätkuvalt aastatel 2024–2029 Eesti teadustaristu teekaardil (https://etag.ee/wp-content/uploads/2024/01/Ministri_2024_ KK_nr_1.1- 2_24_325.pdf);

 EKUK jätkas Copernicus projektiga "CAMS NCP Estonia – Increasing the Awareness and Uptake of CAMS Products in Estonia", mille üheks väljundiks muu hulgas on riiklike KHG inventuuriandmete verifitseerimine CAMS rakenduste abil ja CAMS mudelprognooside kasutamine Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemis.

Keskkonna-ja analüütiline keemia

Keskkonna- ja analüütilisekeemia valdkond teostab keemilisi ja keemilis-füüsikalisi analüüse pinna-, põhja-, joogi-, basseini-, reo- ja heitveest, elustikust, taimsest materjalist ning pinnasest, suudab hinnata puhastusseadmete töö tõhusust või avariidest põhjustatud saaste ulatust, teeb reo- ja sademevee kompleksuuringuid ning veekogude hüdrobioloogilisi uuringuid. EKUK-i kvaliteedijuhtimissüsteem tagab, et kõik direktiivi 2000/60/EÜ alusel keemilise seire kavade elluviimisel kasutatavad analüüsimeetodid, sealhulgas laboratoorsed, väli- ja on-line-meetodid on akrediteeritud kooskõlas EN ISO/IEC-17025-ga. EKUK on riigi partner mitmete veemajandusega seotud direktiivide rakendamisel Eestis. Nende direktiivide täitmiseks on vajalikud kõrge kvalifikatsiooniga keskkonnauuringud. EKUK suudab mitte ainult teostada analüüse, vaid ka anda asjakohaseid hinnanguid analüüsiobjektide kohta ning teha järeldusi keskkonnaseisundi ja selle mõjutavate survetegurite kohta. Selleks kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas vooluveekogude modelleerimistehnikaid. EKUK saab anda soovitusi reoveepuhastusprotsesside optimeerimiseks ja tõrkeotsinguks. Halduslepingu alusel täideti haldusülesandeid järgmiste riikliku keskkonnaseire allprogrammide osas:

 Siseveekogude seire allprogramm, sh; o Võrtsjärve seire; o Väikejärvede seire; o Jõgede seire; o Peipsi järve seire;

 Mereseire alamprogramm, sh: o Ohtlike ainete seire meres;

 Põhjavee seire alamprogramm, sh: o Põhjaveekogumite ja Nitraaditundliku ala põhjavee seire;

Täiendavate seireülesannete täitmine ja muud tegevused:

 Arendati voolu-ja seisuveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi hindamise veebirakendust;  Projekt Life IP CleanEST LIFE17 IPE/EE/000007 2025a tööpakettide ülesanded on edukalt

täidetud;  Operatiivseire 2025 VMK meetmeprogrammist lähtuv seire ja reoveepuhastite heitvee

väljalaskmetele seatud meetmete tõhususe seire on läbiviidud sh on uuringualused veekogud hinnatud;

 Metsaseire keemilised analüüsid on teostatud ja edukalt osaletud võrdluskatsetes;  Projekti AdaptEst 2025a tööpakettide ülesanded on edukalt täidetud;  Keskkonnaloa kohustuslaste veeseire tellimused on õigeaegselt täidetud;  Mikrobioloogiliste näitajate metoodikate valideeriti ja edukalt läbiti EAK hindamine Virumaa

osakonnas;  Joogiveekäitlejate, toidutootjate ja basseinide haldajate omaseire tellimused on õigeaegselt

täidetud;  Osaleti rahvusvaheliste töörühmade (JRC MSFD Network, HELCOM, Gulf of Finland scientific

cooperation, HELCOM Expert Group on Hazardous Substances, EG HAZ monitoring sub-team, EG-HAZ Substances of emerging concern and screening sub-team, CLOSOLAN EU Commission Marine Strategy Framework) töös;

 Osaleti siseriiklikes töörühmades (Veemajanduskavade koostamisel ja Veemajanduskomisjoni töös);

 Tehti koostöö teadusasutustega (TÜ, EMÜ, TLÜ, TalTech);  Projekt LIFE SIP WetEST 2025. a. tööpakettide ülesanded on edukalt täidetud;  Anti nõusolek vee-ettevõtetele elutähtsa teenuse osutamise toimepidevuse tagamiseks

operatiivselt reageerida häda- ja kriisiolukordades.

Valdkonna eesmärgid ja haldusülesanded on täidetud kvaliteetselt ja tähtaegselt.

Õhukvaliteedi-ja kliimaosakond

Õhukvaliteedi valdkonna põhiülesandeks on riikliku ja rahvusvahelise õhukvaliteedi seire teostamine ja välisõhu kvaliteedi hindamine, heiteseire läbiviimine, eriheitetegurite määramine, kütteseadmete katsetamine ja kaitsemaskide testimine, sealhulgas;

 Õhukvaliteedi modelleerimine ja modelleerimisteenuse pakkumine;  Õhukvaliteedi arvutuslikuks hindamiseks vajaminevate lähteandmete ja andmestike koostamine

ning avalikkusele kättesaadavuse tagamine;  Õhukvaliteedi valdkonnas rahvusvaheliste aruannete koostamine ja andmete edastamine Euroopa

Keskkonnaametile ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile;  Avalikkuse informeerimine õhukvaliteedi muutustest ja piirväärtuseid ületavatest tasemetest.

Halduslepingu alusel täideti haldusülesandeid järgmiste riikliku keskkonnaseire allprogrammide suhtes:

 Välisõhu kvaliteedi seire (välisõhu kvaliteedi hindamine vastavalt välisõhu direktiividele 2008/50/EÜ ja 2004/107/EÜ ning õhusaasteainete kauglevi Genfi konventsioonile);

 Sademete keemia seire (sadevetes sisalduva saaste hindamine ja sadenemiskoormuste arvutamine);

 Vilsandi ja Saarejärve keskkonnakompleksseire (looduskeskkonna seisundi kompleksne hindamine).

Õhukvaliteedi hindamise referentslaborina täidetakse järgmisi ülesandeid:

 Välisõhu kvaliteedi hindamine riiklikul tasandil;  Eri mõõtesüsteemide, sealhulgas meetodite, seadmete, võrkude, laborite ja nende

mõõtmistäpsuste asjakohasuse analüüsimine, mõõtmistäpsuse tagamine ja hindamismeetodite analüüs;

 Euroopa Komisjoni korraldatavate õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide koordineerimine Eestis ning koostöö teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga;

 Osalemine Euroopa Komisjoni korraldatavates õhukvaliteedi hindamise kvaliteedi tagamise programmide võrdluskatsetes;

 Õhukvaliteedi andmete kogumise ja esitamise kvaliteedi tagamine ning kvaliteedikontrolli süsteemi nõuetekohane rakendamine;

 Avalikkuse teavitamine õhukvaliteedi tasemest;  Keskkonnaseisundi kahjustamise ja ohuolukordade esinemise korral operatiivselt asjaomaste

institutsioonide teavitamine.

Muud tegevused:

 Tahkekütteseadmete katselaboris kondenseeruvate peenosakeste mõõtmised ja kütteseadmete testimine;

 Kohtla-Järve õhukvaliteedi uuringud ja projekti lõpparuande koostamine;  Osalemine EVS/TK 28 "Välisõhk ja kiirgusohutus" töös;  Õhukvaliteedi portaali täiendamine;  SILAM regionaalskaala mudeli juurutamine Airviro modelleerimissüsteemi;  Jätkakti SF21+ projekti "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning

asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" projekti tegevustega ja uute välisõhu analüüsiseadmete hankeprotsessiga;

 Osalemine partnerina Horizon projektis MARCHES (Methodologies for Assessing the Real Costs to Health of Environmental Stressors), milles EKUKi roll on üle Eestiliste õhukvaliteedi modelleerimiste teostamine SILAM mudeliga;

 Airviro HYPE mudeli kalibreerimine ja kasutajaliidese arendustööd;  Osalemine Horizon projektis Regions4Climate (R4C), milles EKUK üheks rolliks on Pärnu linna

sensorsüsteemide andmehõive Airviro süsteemi abil ning andmete automaatne töötlemine ja analüüsimine ning avalik kuvamine;

 Osalemine Copernicus projektis "CAMS NCP Estonia – Increasing the Awareness and Uptake of CAMS Products in Estonia", mille üheks väljundiks muu hulgas on riiklike KHG inventuuriandmete verifitseerimine CAMS rakenduste abil ja CAMS mudelprognooside kasutamine Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemis;

 EKUK on kaasatud Genfi piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni töösse ja EKUK spetsialist Marek Maasikmets juhib antud konventsiooni rakenduskomitee (IC) tööd.

Kliimavaldkonna põhiülesanneteks on kliimamuutuste ja kasvuhoonegaasidega seonduvate rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu aruandluskohustuste täitmine; fluoritud kasvuhoonegaaside (edaspidi F- gaaside) ja osoonikihti kahandavate ainetega (edaspidi OKA-dega) seotud rahvusvaheliste ja siseriiklike regulatsioonide rakendamise korraldamisel osalemine ning riikliku käitluskeskuse töö tagamine. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Pariisi kokkuleppe osalised peavad arvestust pidama KHG heitkoguste üle ning esitama need andmed rahvusvaheliselt ühtlustatud juhiste kohaselt. Lisaks on Eesti EL-i liikmesriigina kohustatud esitama KHG alast aruandlust Euroopa Komisjonile. EKUK on vastutav ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis, Kyoto protokollis, Pariisi kokkuleppes ja EL-i õigusaktides sätestatud KHG aruandlusnõuete täitmise korraldamise, sh KHG heitkoguste inventuuri, prognooside ja kohanemise aruandluse koostamise ja esitamise eest. Osoonikihi kaitseks on riik võtnud rahvusvahelise kohustuse kõrvaldada järkjärgult kasutusest OKA-d. Järkjärgult tuleb vähendada ka F-gaasid kasutamist. EKUK panustab OKA-de ja F-gaaside keskkonnaohutusse käitlemisse Eestis ning osaleb sellega seotud regulatsioonide väljatöötamisel ja rahvusvahelises koostöös. Samuti on EKUK OKA-de ja F-gaaside käitlemiskeskuse haldaja ning tegeleb OKA-de ja kõrge GWP-ga HFC-de alternatiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamisega külmasektoris.

2025. aastal panustas EKUK märgatavalt 2024. aastal jõustunud F-gaaside määruse ülevõtmisesse Eesti seadusandluses. Koostöös Kliimaministeeriumiga valmis atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lisaks sellele on EKUK korduvalt aidanud sõnastada määruste tõlgendamisega seotud küsimusi, samuti on kogutud andmeid haloonide, OKA-de ja HFC-de ebaseadusliku kaubanduse kohta, et koostada riiklikud aruanded Euroopa Komisjonile. Samuti on EKUK aidanud uute F-gaasi määruse muudatuste valguses informeerida sektori ettevõtteid ja asutusi osaledes ning tehes ettekandeid erinevate infopäevadel, seminaridel ja töögruppides.

EKUKi eksperdid on kaasatud uue kutsesüsteemi loomisse, mis peab vastama uue F-gaaside määruse nõuetele. 2025. aastal võttis EKUK osa ja panustas samal aastal uuendatud 3 külmamehaaniku kutsestandardi töös (standardid jõustusid 01.01.2026).

2025. aastal on jõudsalt tegeletud Käitluskeskuse strateegia täitmisega – enamlevinud külmaainete jaoks on tekitatud laovaru, sõlmiti koostööleping välispartneriga ja hangitud jäätmete riikidevahelise veo luba, jooksvalt on uuendatud mahutiparki, hävitamisele saadeti kogunenud gaasid, mida ei olnud võimalik Eestis puhastada või hävitada.

Muud tegevused:

 2025. aastal jätkati panustamist Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu väljatöötamisse. EKUK tõlgendas kasvhoonegaaside inventuuri ja prognoose Kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide kontekstis ning toetas Kliimaministeeriumit läbi erinevatele eelnõuga seotud päringutele vastamise;

 2025. aastal uuendas EKUK keskkonna ja KHG jalajälje hindamise mudeleid, mis on avalikult kättesaadavad Kliimaministeeriumi kodulehel;

 EKUK hindas asutuse KHG jalajälge 2023 aasta kohta;  EKUK-i eksperdid osalesid 2025. aasta kevadel ÜRO kliimamuutuste konventsiooni sekretariaadi

kutsel rahvusvahelistel läbipaistvusaruannete audititel Belgias, Kanadas ja Leedus;  EKUK andis sisendit REKK eduaruandesse ning REKK2030 ajakohastatud versiooni uuenenud

KHG inventuuri ja prognooside ning kliimamuutustega kohanemise tegevuste osas;  Jätkunud on kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete aruandluse arendustööd energeetika- ja

põllumajandussektoris; Põllumajandussektori mõõtmiste jaoks on hangitud mõõtevahendid ning

alustatud esimeste mõõtmistega. Samuti on esimesed mõõtmised tehtud energeetikasektori arenduse raames.

 Osalemine Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 projektis "Kliimamuutustega arvestamise ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmine", kus EKUKi ülesandeks on kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja arendamine ning seeläbi kliimaandmete kättesaadavuse parandamine.

Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste osakond

Kütusekvaliteedi ja tolliteenuste valdkonna põhiülesandeks on teostada halduslepingu alusel iga- aastast riiklikku kütuseseiret ja valmistada ette dokumentatsioon kütusekvaliteedi aruandluse esitamiseks Euroopa Komisjonile, samuti täita Maksu- ja Tolliameti jaoks tollilabori ülesandeid.

 Riikliku kütuseseire raames kontrolliti 2025. aastal 238 tanklat ja 3 terminali ning võeti ja analüüsiti 588 mootorikütuse proovi. Katlamajadest võeti ja analüüsiti 69 kütuse proovi ning Keskkonnaameti poolt toodi 54 laevakütuseproovi väävlisisalduse kontrolliks, sh 6 täisanalüüsi vastavalt KeM määruse nr 73 lisa 4 nõuetele. Iga-aastane Euroopa Komisjonile esitatav kütusekvaliteedialane aruanne esitati tähtaegselt Kliimaministeeriumile ning Euroopa Komisjonile. Lisaks viidi läbi KHG ja õhusaasteainete inventuuri ja prognooside sisendparameetrite mõõtmised vedelkütustest;

 Maksu- ja Tolliameti tellimusel analüüsiti 129 proovi. Lisaks analüüsiti proove või leiti koostööpartner proovide analüüsiks (41 tellimust), mis ei kuulu naftasaaduste alla. Teostati ka 3 ekspertiisi;

 EKUK osutab vajalikke teenuseid ka AS Eesti Varude Keskusele kes haldab Eesti riigi 90 päeva vedelkütusevarusid ja osaleb Eesti Standardikeskuse Tehniliste komitee TK 37 "Kütuste ja määrdeainete kvaliteet" ja TK 57 "Põlevkivi ja põlevkiviproduktide töötlemine" töös;

 Jätkati koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga parafiinse diislikütuse sisalduse määramist diislikütuses (üleüldiselt biokütuse osakaalu määramine diislikütuses, HVO), kes lubab kasutada analüüsi läbiviimiseks vajalikku vedelikstsintsillaatorit. Osakond vajaks oma analüsaatorit riigile olulise analüüsivaldkonna jätkusuutlikuse tagamiseks.

Hea Ühingujuhtimise Tava

Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 on OÜ-l EKUK, kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel Hea Ühingujuhtimise Tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. HÜT on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem. Alljärgnevalt kirjeldatakse EKUK-i juhtimist 2025. aastal ja selle vastavust HÜT- le. Eestis registreeritud äriühingu Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) juhtimisorganiteks on üldkoosolek, nõukogu ning juhatus.

Üldkoosolek

EKUK - kuulub 100% riigile, osa valitsejaks on Kliimaministeerium ja ainuosaniku esindajaks osanike koosolekul on kliimaminister. Üldkoosolek on ettevõtte kõrgeim juhtimisorgan, kes kehtestab osaühingule omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid. Majandusaastal toimus üks üldkoosolek ja tehti ainuosaniku poolt kaks otsus: 11.04.2025. aastal toimunud üldkoosolek kinnitas 2024. majandusaasta auditeeritud aastaaruande ja tegi ettepaneku kasumi jaotuse kohta. Üldkoosolek otsustas:

 Lähtudes 2024. a majandusaasta aruandest ning osaühingu nõukogu 13.03.2025 aruandest hindan OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2024. a majandusaasta väga edukaks. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus on täitnud 2024. majandusaastal kõik omaniku ootustega määratud eesmärgid. Riigi osalus osaühingus on vajalik (detailsed põhjendused esitatud 08.04.2022 üldkoosolekul kinnitatud omaniku ootustes).

 Omaniku ootused, mis on kinnitatud 08.04.2022 üldkoosolekul, on jätkuvalt ajakohased.

15.07.2025 .a. ainuosaniku otsus:

 Kutsuda Sandra Särav-Tammus volituste lõppemise tõttu alates 25.07.2025 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogust tagasi.

 Määrata alates 25.07.2025 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogu esimehele makstavaks tasuks 600 eurot kuus ja nõukogu liikmele makstavaks tasuks 400 eurot kuus.

6.10.2025 .a. ainuosaniku otsus:

 Pikendada Antti Tooming’u volitusi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogu liikmena alates 12.10.2025 kolme (3) aasta võrra ning valida ta taas nõukogu esimeheks.

Nõukogu

EKUK põhikirja kohaselt on nõukogus 3 - 5 liiget, kes nimetatakse kuni viieks aastaks. Nõukogu pädevus on määratud äriühingu põhikirjas, mille kohaselt osaühingu nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb EKUK-i tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning osaühingu ja osaniku huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2025. aastal toimus 4 nõukogu koosolekut. Nõukogu liikmed peavad vältima huvide konflikti tekkimist oma tegevuses, ei kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumusi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses osaühingu ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses osaühinguga samal tegevusalal. Ainuomaniku otsusega 15.07.2025 nr 1-3/25/21 kutsuti EKUK-i nõukogust tagasi Sandra Särav-Tammus. Ainuomaniku otsusega 06.10.2025 nr 1-3/25/27 pikendati Antti Toominga volitusi kolme aasta võrra ning valiti taas nõukogu esimeheks. EKUK-i tööd 2025. aastal koordineeris ja juhtis nõukogu koosseisus: esimees Antti Tooming (01. jaanuar - 31. detsember) ning liikmed Alar Konist (01. jaanuar - 31.detsember), Kaire Kongo (01. jaanuar - 31. detsember) ja Sandra Särav – Tammus (01. jaanuar - 25. juuli). Majandusaastal oli nõukogu perioodil 1. jaanuar kuni 25. juuli nelja liikmeline ja perioodil 26. juuli kuni 31. detsember kolme liikmeline.

Juhatus

EKUK-i esindab ja juhib kaheliikmeline juhatus. Juhatus on EKUK-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut igapäevaselt. Põhikirja kohaselt võib ettevõtet esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige. Juhatus lähtub otsustamisel osaühingu parimatest huvidest ning kohustub tagama osaühingu jätkusuutliku arengu vastavalt seatud eesmärkidele ja strateegiale. Juhatus tagab osaühingu tegevusvaldkonnast lähtudes ettevõtte tegevuses sobiva riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise. Juhatus peab järgima EKUK nõukogu seaduslikke korraldusi. Juhatus teeb oma parima tagamaks, et firma järgiks oma tegevuses kehtivaid õigusakte ja järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid. Juhatus on töö efektiivsuse tagamiseks on vastutusvaldkonnad liikmete vahel selgepiiriliselt ära jagatud. Juhatuse ülesandeks on hinnata EKUK-i äririske ja rakendanud vajalikke meetmeid, et vältida mistahes kahjulikke mõjusid osaühingule. EKUK-i riskide hindamine on pidev protsess, mis toimub iga-aastaselt. Juhatus tegutseb kooskõlas nõukogu seaduslike otsustega. Infovahetust juhatuse ja nõukogu vahel võib nimetada ulatuslikuks. Ükski juhatuse liige ei ole äriühingu suhtes konkurent. Puudub huvide konflikt juhatuse liikmete (ning nendega seotud isikute) ja äriühingu huvide vahel. Korruptsiooniennetuse tõhustamiseks on kehtestatud juhend huvide konflikti vältimiseks ja eetikanõuded EKUK-i lepingupartneritele. EKUK teostab kõiki oma teenuseid objektiivselt ja erapooletult. Juhatuse liikmetele ei ole kehtestatud pikaajalisi preemiasüsteeme. Juhatuse töö korraldamisel ja juhatuse ning nõukogu koostöös lähtutakse HÜT-ist. Keskuse igapäevast majandustegevust juhib juhatus koosseisus: Margus Kört (esimees) ja Priit Alumaa. Juhatus on jälginud HÜT nõudeid, arvestades seejuures erisusi, mis tulenevad asjaolust, et EKUK on riigi äriühing, millele kehtivad Riigivara seaduses sätestatud erisused.

Teabe avaldamine

EKUK avaldab oma veebilehel informatsiooni nõukogu ja juhatuse koosseisu kohta, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suuruse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse EKUK-i veebilehel 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Lisaks sellele avaldatakse veebilehel osaühingu põhikiri, äriühingu üldkoosoleku ja osaniku koosoleku otsused, andmed audiitori kohta ja majandusaasta aruanne. Majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist. Nimetatud teave, otsused, aruanded ja ülevaated on veebilehel kättesaadavad viie aasta jooksul pärast nende avalikustamist. EKUK avaldab täiendavalt oma uudiseid ja tööpakkumisi mikroblogimise veebisaidil https://twitter.com/EKUK_KLAB

Finantsaruandlus ja auditeerimine

EKUK-i riskijuhtimise oluliseks osaks on sisekontrolli süsteemide tõhususe tagamine ja jälgimine. Sisekontrolli süsteemi tõhususe hindamine ning riskide juhtimine tugineb „kolmel sambal": finantsaruandlus, siseaudit ning sõltumatu finantsaudit. EKUK-i sisekontrolli süsteemi kujundamisel ja rakendamisel on järgitud kehtivaid õigusakte ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud standardeid. Siseauditi funktsiooni katmisel kasutatakse nii EKUK-i sisest siseauditi üksust kui ka väliseid kontrolle. Sõltumatu finantsaudiitori töö on usaldatud rahvusvahelise metodoloogiaga audiitoräriühingule BDO Eesti . EKUK-i

siseaudiitor on funktsionaalselt sõltumatu üksus EKUK-i koosseisus, kes allub vahetult EKUK-i nõukogule. EKUK-i siseaudiitoriks on Juhan Kull, kelle ülesandeks on igapäevane töö sisekontrollisüsteemi rakendamisel ning tõhustamisel. EKUK koostab finantsaruanded Eesti Vabariigi finantsaruandluse standardite nõuete kohaselt. 23.04.2024. a. toimunud üldkoosolek nimetas vandeaudiitori Irja Pärna (Tegevusloa number: 598) aktsiaseltsist BDO Eesti EKUK-i audiitoriks järgnevaks kolmeaastaseks perioodiks.

Personalipoliitika

EKUK-i keskmine töötajate arv 2025. aastal oli 161 töötajat sh. osalise tööajaga 24 töötajat ja 2 juhatuse liiget. Euroopa Liidu direktiivide tundmise vajadus ja Euroopa Komisjoni järelevalve Eesti Vabariigile pandud keskkonna- ja kliimapoliitika alaste ülesannete täitmisel esitavad kõrgendatud nõudeid ka töid teostavate Keskuse asjatundjate kvalifikatsioonile. Koolitusvajaduse katmiseks ja töötajate oskuste tõstmiseks viiakse pidevalt läbi sisekoolitusi ning osaletakse mitmesugustel rahvusvahelistel seminaridel ning teaduskonverentsidel. Asjakohase teabe saamiseks koostab Keskuse kvaliteedi- ja vastavushindamise osakond teadmiste ja oskuste täiendamise vajadustele koolitusprogrammi, mille kinnitab juhatus. Olulisemad koolitused, kus EKUK-i töötajad 2025. a osalesid on alljärgnevad:

 Proovi ebastabiilsus - varjatud määramatuse allikas veeanalüüsil (EKUK);  Pestitsiidijääkide analüüs - väikesed sisaldused, suur väljakutse (EKUK);  Kas tunned EKUK juhtimissüsteemi? (EKUK);  Gaasikromatograafia koolitus (Quantum Eesti OÜ);  Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded ja vastutus (Dualteam OÜ);  General Microbiology Course in Food analisys for Laboratory Personnel (NMKL);  Laboritöö praktilised aspektid (TÜ Katsekoda);  EcoBalt 2025 konverents;  Kemikaaliohutuse koolitus (MTÜ RTI);  15th Nordic Pesticide Residue Workshop (NPRW).

2025. a viidi läbi 26 juhtimissüsteemi siseaudit, milles osales siseaudiitorina 27 vastava väljaõppe läbinud töötajat. Laiapõhjaline siseaudit tagab juhtimissüsteemi tulemusliku rakendamise ettevõttes ning annab ühtlasi võimaluse erinevate osakondade töötajatel kogemusi vahetada ning suhelda. 2025. aasta lõpus viis OÜ Tripod Grupp läbi järjekordse organisatsiooni heaolu uuringu, mida teostatakse perioodiliselt, kahe aastase intervalli järel. Küsimustik edastati 145 töötajate, kellest vastasid 128. Vastamismäär oli 88 %, mis on 10% kõrgem 2023. aasta tulemusest. Uuringu tulemused analüüsitakse ja planeeritakse tegevused 2026. aasta esimeses kvartalis.

Riskiohje

Riskiohje on EKUK-i juhtimissüsteemi oluline osa. Perioodiliselt, 1 aastase intervalliga vaadatakse üle protsesside ja tegevustega seonduvad riskid ja riskiohje meetmed ning planeeritakse vajadusel täiendavad tegevused. 2025. aastal ajakohastatud riskide loetelu sisaldab 53 riski, millest 7 on kriitilised, 32 olulised, 10 tingimuslikud ning 4 väheolulised. Kriitilised riskid on:

1. Haldusülesannete täitmise rahastuse kärped (seirete eelarvekärped); 2. Tellimuste vähenemine (üldine majanduslik olukord, konkurents); 3. Tööseisakud töövahendite või kuluvahendite puudumise tõttu; 4. Tööseisakud seadme rikke tõttu; 5. Kvalifitseeritud tööjõu puudus, raskused värbamisel (tööturu olukord);

6. Kulude tõus: kütuste ja energia hinnatõus, üldine hinnatõus, tööjõu kulude tõus; 7. Halduslepingu investeeringusummade vähenemine (riigieelarve vähendamine).

Peamised tegevused riskide maandamiseks on uute teenuste juurutamine, töökorralduse ja juhtimissüsteemi tõhustamine, kulude vähendamine ning personali arendamine.

Korruptsioonirisk

Korruptsiooniriski ennetamisel lähtume kehtivatest õigusaktidest, eetilisest ja ausast äripidamisest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid. Pidades silmas korruptsiooni ennetamise meetmeid on EKUK-is kehtestatud:

 kõik töötajad on täitnud ja allkirjastanud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse avalduse, milles tuuakse välja personaalsed seosed EKUK klientidega - majanduslikud seosed, lähisugulased, endised tööandjad;

 kõik töötajad on kohustatud kõigi klientidesse puutuvate protseduuride ja informatsiooni puhul rangelt kinni pidama konfidentsiaalsuse nõuetest;

 hanke kord, mis näeb ette, et hankekomisjoni liikmed deklareerivad oma huvide puudumist;  kord aastas toimub vastutavatel ametikohtadel töötavate töötajate koolitamine korruptsiooni,

huvide konflikti vältimise, ärieetika jmt teemadel. 

Investeeringud

EKUK investeeris 2025. aastal materiaalsesse põhivarasse 3 677 115 eurot, ületades eelarves planeeritud eesmärki 40 %, mis oli 2 635 000 eurot. Peamised investeeringud olid seotud SF projekti "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendus" summas 3 197 578 eurot. Kliima- ja välisõhu inventuuri riigi siseste eriheidete innovatiivsete määramismetoodikate arendusse ning ja ettevõtte strateegiliste eesmärkide täitmiseks seadmete uuendamiseks investeeriti 479 537 eurot. Peamised investeeringute valdkonnad 2025. aastal olid välisõhu seirevõrgustiku mõõtejaamade uuendamine, õhu- ja veekvaliteedi valdkondade laboriseadmete uuendamine, laborite analüüsikvaliteedi tõstmine, riiklike kohustuste täitmiseks vajalike amortiseerunud analüüsiseadmete välja vahetamine ning amortiseerunud laboriruumide uuendamine. Seadmetesse investeerimine on toimunud EKUK-i strateegiliste plaanide alusel, mis lähtuvad analüüsiseadmete võimaliku kasutusea prognoosidele. Investeeringute eesmärgiks on tagada EKUK-i tegevuse jätkusuutlikus EL määruste ning direktiivide täitmiseks vajalike andmete kogumisel. EKUK ei ole võimeline kõiki rahvusvahelistest kohustustest tulenevate vajalikke investeeringuid katma omavahenditest ja jätkuvalt on vajalikud EL toetused - sihtfinantseeringud laborite jätkusuutlikuks arenguks. 2026. aastal plaanitakse jätkata väljakujunenud töösuundadega ning uusi tegevusvaldkondi juurutada ei ole plaanis.

Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimine

EKUK täidab riigi keskkonna- ja kliimavaldkonna teadmuskeskuse rolli, koondades keskkonnaseisundit ja kliimamuutusi kirjeldavaid andmestikke ning esitades neid avalikkusele ja poliitikakujundajatele arusaadaval, usaldusväärsel ja praktiliselt kasutataval kujul. Keskuse tegevus toetab teaduspõhist otsustamist ning panustab olulisel määral ÜRO säästva arengu eesmärkide elluviimisse Eestis.

Keskkonnauuringute, seire ja analüüsi kaudu aitab EKUK hinnata keskkonnaseisundit, selgitada probleemide põhjuseid ja mõjusid ning toetada loodusvarade säästlikku kasutamist ja tõenduspõhiste poliitikate kujundamist. Oluline osa tegevusest on riigile kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalike teadmiste pakkumine, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste analüüs, kliimariskide ja -mõjude hindamine ning leevendus- ja kohanemismeetmete tõhususe analüüs. Rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides osalemine võimaldab rakendada parimaid praktikaid, tuua Eestisse kaasaegseid metoodikaid ning tugevdada organisatsiooni võimekust vastata kliimamuutustega seotud väljakutsetele.

EKUK järgib oma tegevuses jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, lähtudes ÜRO säästva arengu eesmärkidest, standardist EVS-EN ISO 26000:2020 „Juhis sotsiaalseks vastutuseks“ ning Rohelise Kontori põhimõtetest. Organisatsioonis on tagatud hea ühingujuhtimise tava, läbipaistev juhtimine ja kvaliteedijuhtimine. Laborite tegevus põhineb standardil EVS-EN ISO/IEC 17025 rajatud juhtimissüsteemil, mille toimivust kinnitab Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteering.

Igal aastal viiakse läbi organisatsiooniülene riskide hindamine, mille käigus kaardistatakse tegevus-, keskkonna-, finants- ning töötervishoiu ja tööohutuse riskid. Riskide tõenäosust ja mõju hinnatakse süsteemselt ning tulemuste alusel ajakohastatakse ennetus- ja maandamismeetmeid. Järjepideva riskijuhtimise tulemusel on tööõnnetuste arv püsinud väga madal ning tagatud on ohutu ja tervist hoidev töökeskkond.

Koostöösuhetes lähtutakse põhimõttest teha koostööd üksnes kompetentsete ja usaldusväärsete partneritega, kes järgivad kehtivaid õigusakte, eetilisi põhimõtteid ning rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja inimõiguste standardeid. Teenuste kvaliteedi tagamiseks viiakse regulaarselt läbi klientide rahulolu- uuringuid ning tarnijate hindamist, mille tulemusi kasutatakse teenuste ja protsesside pidevaks parendamiseks.

EKUK väärtustab töötajate professionaalset arengut ning toetab pidevat enesetäiendamist koolituste, seminaride ja konverentside kaudu nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lisaks pakutakse organisatsioonisiseseid erialaseid koolitusi ja arendatakse enesejuhtimise oskusi. 2025. aastal töötas EKUK-is 161 töötajat ning tööjõu voolavus püsis madalal tasemel, mis viitab stabiilsele ja motiveerivale töökeskkonnale ning kompetentside järjepidevale säilimisele organisatsioonis.

Töötajate seas edendatakse keskkonnasäästlikku käitumist, sealhulgas energia ja paberi kokkuhoidu ning keskkonnasõbralikke liikumisviise. Spordiharrastuste toetamiseks makstakse tervisetoetust. Organisatsiooni eesmärk on vähendada nii otsest kui ka kaudset keskkonnamõju.

Jäätmekäitluses rakendatakse liigiti kogumist ja ringmajanduse põhimõtteid. Toimib eraldi kogumissüsteem olmejäätmete, paberi ja papi, ohtlike jäätmete, elektroonika ning patareide ja akude jaoks. Eesmärgiks on suurendada inventari ringkasutust, vähendada jäätmete teket ning tõsta töötajate teadlikkust kestlikust tarbimisest.

Alates 2021. aastast hinnatakse regulaarselt EKUK-i süsiniku jalajälge kõigis osakondades, lähtudes GHG Protocol Corporate Accounting and Reporting Standard juhistest. Hindamine hõlmab nii otseseid kui ka kaudseid heitkoguseid, sealhulgas energia- ja kütusekulu ning külmaainete lekkeid. Edaspidi kasutatakse kogutud andmeid senisest süsteemsemalt juhtimisotsustes ning kavandatakse täiendavaid meetmeid heitkoguste vähendamiseks ja energiatõhususe suurendamiseks.

Majanduslikud näitajad

EKUK-i äritulud olid 2025. majandusaastal kokku 14 900 402 eurot, võrreldes 2024. aasta 11 078 093 euroga. Äritulud kasvasid aastases võrdluses 35%, peamiselt Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud projektide sihtfinantseerimise ning müügitulu suurenemise tulemusena.

Äritulud koosnesid taksonoomia alusel järgmistest tululiikidest: müügitulu 5 407 595 eurot, sihtfinantseerimistulu 4 658 999 eurot, halduslepingu täitmiseks saadud eraldisetoetus 4 600 800 eurot, rendi- ja üüritulu 91 428 eurot, põhivara müügikasum 2 823 eurot, lepinguline trahvitulu 82 676 eurot ning valmidusastme meetodil hinnatud tekkepõhised lepingulised tulud 56 081 eurot.

Müügitulu moodustas 36% ärituludest (2025 aastal 5 407 595 eurot ; 2024. aastal 4 791 684 eurot) ja suurenes 13 %. Halduslepingu täitmiseks saadud toetus moodustas 31% ärituludest ja vähenes 2025.a. 7 % (4 600 800 eurot; 2024. aastal 4 939 500 eurot). Sihtfinantseerimistulu osakaal oli 31% (4 658 999 eurot; 2024. aastal 1 215 857 eurot), kajastades eeskätt Euroopa Liidu projektidest tehtud investeeringuid. Muud tulud moodustasid 2% ärituludest (267 617 eurot).

Riigi hallatavatele üksustele osutati 2025. aastal teenuseid kokku 9 117 802 euro eest (2024. aastal 8 629 015 eurot). Tehingud riigiga moodustasid viimase kolme aasta keskmisena 81% ärituludest.

2025. majandusaasta puhaskasum oli 3 358 424 eurot (2024. aastal 290 154 eurot). Tulemuse kasvu mõjutas oluliselt Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud investeeringute sihtfinantseerimine. Varadelt, sh sihtfinantseeritud varadelt, arvestatud kulum moodustas 2025. aastal 693 211 eurot ning suureneb järgnevatel aastatel seoses investeeringute mahu kasvuga.

Järgnevatel aastatel jätkuvad EKUK-i juhtimisel ja osalusel mitmed Euroopa Liidu poolt finantseeritavad koostöö-, uurimis- ja investeerimisprojektid, mis suurendavad äritulu ning kasvatavad põhivarade mahtu. Investeeringud toetavad organisatsiooni arengut ja teenuste kvaliteedi paranemist, kuid toovad kaasa ka kulumi ehk mitterahaliste kulude kasvu, mille mõju kajastub tulevaste majandusaastate finantstulemustes.

Finantssuhtarvud 2025 2024

Müügitulude kasv (müügitulu 2025-müügitulu 2024)/müügitulu 2024*100 13% 11%

Nõuete käibekordaja (äritulu/keskmine lühiajaline debitoorne võlgnevus) 8,3 9,6

Äritulude muutus 35% 10%

Äritegevuse rahavood/äritulud 22% 5%

Rahakordaja (raha ja raha ekvivalendid/lühiajalised kohustised) 1,6 1,6

Maksevõime kordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 3,5 2,8

16

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 1 507 979 1 683 994 2

Nõuded ja ettemaksed 1 762 055 1 159 720 3

Kokku käibevarad 3 270 034 2 843 714

Põhivarad

Nõuded ja ettemaksed 23 914 14 064 3

Materiaalsed põhivarad 7 070 707 4 259 273 6

Immateriaalsed põhivarad 13 542 25 225 7

Kokku põhivarad 7 108 163 4 298 562

Kokku varad 10 378 197 7 142 276

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 844 056 997 033 9,10

Sihtfinantseerimine 92 312 36 838 11

Kokku lühiajalised kohustised 936 368 1 033 871

Kokku kohustised 936 368 1 033 871

Omakapital

Osakapital nimiväärtuses 1 582 126 1 582 126 12

Kohustuslik reservkapital 158 212 158 212

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 4 343 067 4 077 913

Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 358 424 290 154

Kokku omakapital 9 441 829 6 108 405

Kokku kohustised ja omakapital 10 378 197 7 142 276

17

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Kasumiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Müügitulu 5 407 595 4 791 684 13

Muud äritulud 9 492 807 6 286 409 14

Kaubad, toore, materjal ja teenused -1 062 577 -1 210 658 15

Mitmesugused tegevuskulud -2 175 616 -2 006 956 16

Tööjõukulud -6 660 845 -6 351 207 17

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -877 364 -824 113 6,7

Muud ärikulud -782 405 -429 384 18

Kokku ärikasum (-kahjum) 3 341 595 255 775

Muud finantstulud ja -kulud 23 880 39 176

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 365 475 294 951

Tulumaks -7 051 -4 797 18

Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 358 424 290 154

Sealhulgas:

Tulu varade sihtfinantseerimisest 3 197 578 657 199

Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse

langus 693 211 395 135

Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise

netomeetodi korral 854 057 28 090

18

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2025 2024

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 3 341 595 255 775

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 877 364 824 113

Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 823 -2 049

Muud korrigeerimised -1 504 059 -235 007

Kokku korrigeerimised -629 518 587 057

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 612 185 -116 161

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -152 977 -123 957

Kokku rahavood äritegevusest 3 171 285 602 714

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -3 343 183 -1 198 731

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

müügist 2 823 2 049

Laekumised sihtfinantseerimisest 0 -1 390 033

Laekunud intressid 25 111 39 330

Kokku rahavood investeerimistegevusest -3 315 249 -2 547 385

Rahavood finantseerimistegevusest

Makstud dividendid -25 000 -25 000

Makstud ettevõtte tulumaks -7 051 -4 797

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -32 051 -29 797

Kokku rahavood -176 015 -1 974 468

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 683 994 3 658 462

Raha ja raha ekvivalentide muutus -176 015 -1 974 468

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 507 979 1 683 994

19

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Kokku

Osakapital

nimiväärtuses

Kohustuslik

reservkapital

Jaotamata kasum

(kahjum)

31.12.2023 1 582 126 158 212 4 102 913 5 843 251

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 290 154 290 154

Väljakuulutatud

dividendid 0 0 -25 000 -25 000

31.12.2024 1 582 126 158 212 4 368 067 6 108 405

Aruandeaasta kasum

(kahjum) 0 0 3 358 424 3 358 424

Väljakuulutatud

dividendid 0 0 -25 000 -25 000

31.12.2025 1 582 126 158 212 7 701 491 9 441 829

Omakapitali muutuse lisainformatsioon vt.lisa nr.13

20

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Aruandeperiood on 01.01.2025 kuni 31.12.2025

Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) koostab raamatupidamise aastaaruande kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele

suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab

raamatupidamise seaduse §34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega (edaspidi Avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend). EKUK rakendab kasumiaruande koostamisel Raamatupidamise seaduse 2.lisas toodud skeemi

nr.1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja raha lähendid on kajastatud bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke pangas.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

EKUK-i arvestusvaluuta on euro. Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on võetud aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid

tehingu toimumise päeval. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised on hinnatud ümber eurodeks Euroopa Keskpanga valuuta

kursside alusel, mis kehtisid aruandekuupäeval. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes

periooditulu või -kuluna kirjel " muud ärikulud ".

Nõuded ja ettemaksed

Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Igal aruandekuupäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid nende finantsvarade väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb,

hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla nendest eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni.

Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Selliseks infoks

võivad olla ostjate olulised finantsraskused, pankrot, finantsiline reorganiseerimine või kohustiste mittetäitmine (enam kui 90 päeva üle

tähtaja). Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse

kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes.

Lootusetud nõuded on kajastatud perioodikuluna ja kantud bilansist välja.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade arvestuses on lähtutud RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Materiaalseks põhivaraks loetakse

ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja maksumusega alates ühe põhivara arvelevõtmise

alampiirmäära, mis aruandeperioodil on 10 000 eurot, väljaarvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.

Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara arvelevõtmise alampiirmäära kajastatakse kuni

kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja varade kasutuselevõtmise hetkel, kantakse kulusse. Kuludesse

kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalsed põhivarad võetakse algselt arvele

tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tööseisundisse ja - asukohta. Materiaalse põhivarade objekt, mis koosneb üksteisest

eristatavatest komponentidest ja millel on erinev kasulik eluiga, võetakse raamatupidamises arvele eraldi varaobjektina ning määratakse iga

komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Perioodilise hoolduse ja remondiga seotud kulud

kajastatakse kasumiaruandes kuluna nenede tekkimise perioodil.

Ehituslikud remondid ja parendused.

Põhivarade parenduste ja remondiga seotud kulutused, mis vastavad põhivarade kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning võetakse arvele

peavara komponentidena.

Immateriaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jääkmaksumuses. Immateriaalsed põhivarad

amortiseeritakse lineaarselt kuni seitsme aasta jooksul. Immateriaalse põhivarade amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus

on null.

21

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Hooned ja rajatised 10 kuni 50 aastat

Masinad ja seadmed 2,5 kuni 20 aastat

Muud põhivara 2 kuni 10 aastat

Immateriaalne põhivara 3 kuni 7 aastat

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivarade objektile eraldi, sõltuvalt

selle kasulikust elueast. Kui on märke sellest, et varaobjektide eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused varade

amortiseerimises edasiulatuvalt. Avaliku sektori üksused, kes rakendavad avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit ei tee varade

väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui

varade väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Varade väärtuse langus. Igal aruandekuupäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivarade puhul varade väärtuse võimalikule

langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse varade kaetavat väärtust ning võrreldakse

seda bilansilise maksumusega.Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra varade bilansiline maksumus ületab

selle kaetava väärtuse. Varade kaetav väärtus on varade õiglane ülevaate väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või varade

kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Varade väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku

varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus).

Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel aruandekuupäeval, kas võib

olla tõenäoline, et varade kaetav väärtus on vahepeal tõusnud (v.a firmaväärtus, mille allahindlusi ei tühistata). Kui väärtuse testi

tulemusena selgub, et varade või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise

jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse varade bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud,

arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes

põhivarade allahindluse kahjumi vähendamisena.

Rendid

Renditehingut käsitletakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. EKUK

kajastab kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

-renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule;

-rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglases väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab;

-lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast;

-rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest;

-renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada.

Kõik ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine, kui EKUK on rentnik.

Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed

ei ole võrdsed. Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustisena renditud vara õiglase ülevaate summas või rendimaksete

miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustise lõppväärtuse

vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressi määr on igal ajahetkel kohustise lõppväärtuse suhtes

sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaradega, kusjuures amortisatsiooni perioodiks

on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende

nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste

finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on

maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis

liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12. kuu jooksul alates aruandekuupäevast, kui ettevõttel pole tingimusteta

õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva või kui laenuandjal oli õigus

aruandekuupäeval finantskohustis tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

EKUK kajastab oma bilansis eraldist juhul, kui:

-ettevõttel lasub enne aruandekuupäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või tegevusest tingitud kohustis;

22

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

-kohustise realiseerumine on tõenäoline;

-kohustise summat on võimalik usaldusväärselt mõõta.

Eraldis kajastatakse bilansis ainult juhul, kui selle realiseerumise tõenäosus on suurem kui 50%. Juhul, kui realiseerumise tõenäosus

on väiksem kui 50%, eraldist bilansis ei moodustata, kuid võimalik kohustis avalikustatakse aruande lisades. Eraldiste kajastamisel

bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldiste realiseerumise aja kohta.

Eraldiste suurusele hinnangu andmisel kaasatakse ka eksperte väljapoolt ettevõtet. Pikaajalised eraldised kajastatakse bilansis eraldistega

seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas. Juhul, kui ülaltoodud tingimused ei ole täidetud, eraldist bilansis ei moodustata, kuid

seonduvad asjaolud avalikustatakse aruande lisades tingimusliku kohustisena (nt. kohtuvaidlusega seotud asjaolud.)

Samuti avalikustatakse tingimuslike kohustistena olulised lubadused, garantiid jms, mis tulevikus võib teatud tingimustel muutuda kohustiseks.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või

kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ettenähtud, ning eksisteerib piisav kindlus,

et sihtfinantseerimine leiab aset. Seega sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivarade soetamise perioodil,

kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või

laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude

ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustisi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid

kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustiste ja nõuetena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi

tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse

laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle

arvel tehtud kulusid või põhivarade soetust mõlemaid eraldi.Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude

vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral

põhivarade soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, sihtfinantseerimise summa aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:

1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale,

kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;

2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük

tarnija poolt.

Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse

sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale

(välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või

vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Kui sihtfinantseerimisena saadud kaupade

ja teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, selle kohta raamatupidamiskandeid ei tehta. Ettevõte tegutseb

rakendusüksusena välisabi vahendamisel. Ettevõte vahendab toetusi toetusesaajatele. Sihtfinantseerimise vahendamiseks laekunud

vahendid kajastatakse laekumisel bilansis real "Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed". Sihtfinantseerimise vahendamist

kajastatakse tekkepõhise printsiibi järgi kuludes ja ka tuludes samades perioodides kui toetuste saajad. Põhivarade

sihtfinantseerimise vahendamist kajastatakse kuludes ja ka tuludes sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivarade

soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustiste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.

Ettevõtte kui kaasfinantseerija kulud projektile kajastatakse välisabi kaasfinantseerimise kuludena.

Tegevustoetused on antud ja saadud toetused, mis antakse lähtudes põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud

eesmärkidest.Tegevustoetusi kajastatakse toetuse andja poolt raha ülekandmisel kuluna ja toetuse saaja poolt tuluna raha laekumisel.

Tulud

Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist

kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt

määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes

valmidusastme meetodist.

Tulu kajastamine pikaajalistelt teenuslepingutelt:

Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest

aruandekuupäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik

usaldusväärselt prognoosida ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Teenuse osutamisest saadavad tulud

kajastatakse hinnanguliselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. Osutatava teenuse valmidusaste määratakse

kasutades teenuse osutamisega seotud tegelike kulude suhet võrreldes eelarveliste kogukuludega. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või

projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et ettevõte suudab katta vähemalt teenusega

seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses. Kui on tõenäoline, et teenuse osutamisega

kaasnevad kogukulud ületavad teenuse osutamisest saadava tulu, siis kajastatakse oodatav kahjum täies ulatuses kohe.

Intressitulu, dividenditulu ja litsentsitasud kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt

hinnata.

23

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Kulud

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivarade või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh.käibemaks, mida ei saa

arvata sisendkäibe-maksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna kasumiaruande kirjel" Muud ärikulud".

Maksustamine

Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse

dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna

korrigeerimistelt.Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide

väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui

dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.

Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei

teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud

tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist

dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstakse välja dividendidena,

on esitatud aastaaruande lisas. Kuni 01.01.2025 oli dividendidena jaotatud kasumi maksumäärakas 20/80 väljamakstavalt netosummalt.

Alates 01.01.2025 on dividendidena jaotatud kasumi maksumäärakas 22/78 väljamakstavalt netosummalt.

Seotud osapooled

EKUK-i seotud osapoolteks on loetud:

-EKUK-i tegev- ja kõrgem juhtkond ning nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

-sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle eelmises punktis nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev

või oluline mõju.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude

seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei

vasta õigusaktidele või EKUKi sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja

-aruandluse juhendi (§49¹).

Aruandekuupäeva järgsed sündmused:

Pärast aruandekuupäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest korrigeeriva või

mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab eksisteerinud asjaolusid.

Korrigeerivate sündmuste mõju kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. Mittekorrigeeriv aruandekuupäeva järgne sündmus on

selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerimist. Mittekorrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata majandusaasta

põhiaruannetes (bilansis ja kasumiaruandes), vaid avaldatakse lisades.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Sularaha kassas 892 718

SEB Pank 58 969 256 459

LHV pank 1 448 118 1 426 817

Kokku raha 1 507 979 1 683 994

24

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa

nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 673 521 673 521 0 0 4

Nõuded seotud

osapoolte vastu 63 458 63 458 0 0

Maksude ettemaksed

ja tagasinõuded 153 214 153 214 0 0 5

Muud nõuded 91 932 91 932 0 0

Viitlaekumised 91 932 91 932 0 0

Ettemaksed 101 799 77 885 23 914 0

Tulevaste

perioodide kulud 73 890 73 890 0 0

Muud makstud

ettemaksed 27 909 3 995 23 914 0

Saamata

sihtfinantseerimine 702 045 702 045 0 0 12

Kokku nõuded ja

ettemaksed 1 785 969 1 762 055 23 914 0

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa

nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Nõuded ostjate vastu 588 053 588 053 0 0 4

Ostjatelt

laekumata arved 588 053 588 053 0 0

Nõuded seotud

osapoolte vastu 204 332 204 332 0 0

Maksude ettemaksed

ja tagasinõuded 17 17 0 0 5

Muud nõuded 35 851 35 851 0 0

Viitlaekumised 35 851 35 851 0 0

Ettemaksed 69 222 55 158 14 064 0

Tulevaste

perioodide kulud 55 158 55 158 0 0

Muud makstud

ettemaksed 14 064 0 14 064 0

Saamata

sihtfinantseerimine 276 309 276 309 0 0 12

Kokku nõuded ja

ettemaksed 1 173 784 1 159 720 14 064 0

Real"Nõuded seotud osapoolte vastu"on kajastatud nõue teenuste eest Kliimaministeeriumile summas 63 458 eurot.

Real"Muud nõuded"Viitlaekumised lõpetamata lepinguline tekkepõhine saamata tulu 2025 aastal summas 91 932eurot.

Real "Muud makstud ettemaksed"on kajastatud SEB panga garantiikiri Keskkonnaameti kasuks. mis tuleneb Jäätmeseadusest § nr.98³ summas

23 914 eurot.

25

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Ostjatelt laekumata arved 736 979 792 385

s.h Ostjatelt laekumata arved 673 521 588 053

s.h Seotud osapooltelt laekumata arved 63 458 204 332

Kokku nõuded ostjate vastu 736 979 792 385 3

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 73 550 0 133 662

Üksikisiku tulumaks 0 78 833 0 66 978

Erisoodustuse tulumaks 0 9 308 0 4 819

Sotsiaalmaks 0 137 755 0 125 266

Kohustuslik kogumispension 0 5 959 0 3 985

Töötuskindlustusmaksed 0 7 980 0 7 487

Ettemaksukonto jääk 153 214 17

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 153 214 313 385 17 342 197

26

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja

seadmed

Muud

materiaalsed

põhivarad

31.12.2023

Soetusmaksumus 322 196 3 907 664 15 946 325 276 109 20 452 294

Akumuleeritud kulum 0 -2 305 072 -13 841 851 -172 078 -16 319 001

Jääkmaksumus 322 196 1 602 592 2 104 474 104 031 4 133 293

Ostud ja parendused 0 0 922 944 0 922 944

Amortisatsioonikulu 0 -151 449 -620 725 -24 790 -796 964

31.12.2024

Soetusmaksumus 322 196 3 907 664 16 508 042 276 109 21 014 011

Akumuleeritud kulum 0 -2 456 521 -14 101 349 -196 868 -16 754 738

Jääkmaksumus 322 196 1 451 143 2 406 693 79 241 4 259 273

Ostud ja parendused 0 49 725 3 627 390 0 3 677 115

Amortisatsioonikulu 0 -139 693 -703 711 -22 277 -865 681

31.12.2025

Soetusmaksumus 322 196 3 957 389 20 135 432 276 109 24 691 126

Akumuleeritud kulum -2 596 214 -14 805 060 -219 145 -17 620 419

Jääkmaksumus 322 196 1 361 175 5 330 372 56 964 7 070 707

Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas

2025 2024

Masinad ja seadmed 2 823 4 098

Transpordivahendid 2 823 4 098

Kokku 2 823 4 098

27

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Arvutitarkvara

31.12.2023

Soetusmaksumus 306 373 306 373

Akumuleeritud kulum -254 000 -254 000

Jääkmaksumus 52 373 52 373

Amortisatsioonikulu -27 148 -27 148

31.12.2024

Soetusmaksumus 306 373 306 373

Akumuleeritud kulum -281 148 -281 148

Jääkmaksumus 25 225 25 225

Amortisatsioonikulu -11 683 -11 683

31.12.2025

Soetusmaksumus 306 373 306 373

Akumuleeritud kulum -292 831 -292 831

Jääkmaksumus 13 542 13 542

Lisa 8 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rendileandja

2025 2024 Lisa nr

Kasutusrenditulu 91 428 91 103 14

Rendile või üürile antud varade bilansiline jääkmaksumus

Muud varad 71 325 72 781

Kokku 71 325 72 781

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024 Lisa nr

Kasutusrendikulu -145 868 -122 157 16

28

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 109 183 109 183 0 0

Võlad töövõtjatele 414 400 414 400 0 0 10

Võlad seotud

osapooltele 35 35 0 0

Maksuvõlad 313 385 313 385 0 0 5

Muud võlad 7 053 7 053 0 0

Kokku võlad ja

ettemaksed 844 056 844 056 0 0

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta

Võlad tarnijatele 276 969 276 969 0 0

Võlad töövõtjatele 377 867 377 867 0 0 10

Maksuvõlad 342 197 342 197 0 0 5

Kokku võlad ja

ettemaksed 997 033 997 033 0 0

Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Puhkusetasude kohustis 414 400 368 228

Muud viitvõlad 7 053 9 639

Kokku võlad töövõtjatele 421 453 377 867 9

Lisa 11 Sihtfinantseerimine (eurodes)

29

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

31.12.2023 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

kasumiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2024

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

SFOS296 2021-2027 0 2 047 231 865 967 2 256 000 66 300 590 900 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 2 047 231 865 967 2 256 000 66 300 590 900 0 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

EL projekt Life IP

CleanEST 38 420 0 164 992 0 253 249 0 126 677 0

EL projekt Life21 IPC

AdaptES 0 5 849 41 156 0 81 869 0 34 865 0

EL projekt MARCHES 0 37 446 0 0 45 132 0 7 686 0

EL projekt R4C 0 78 837 23 420 0 65 419 0 0 36 838

EL projekt Interreg

/CINTR 0 468 0 0 36 275 0 35 807

SFOS296 2021-2027 0 0 5 439 0 76 713 0 71 274 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

38 420 122 600 235 007 0 558 657 0 276 309 36 838

Kokku

sihtfinantseerimine 38 420 2 169 831 1 100 974 2 256 000 624 957 590 900 276 309 36 838

31.12.2024 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

kasumiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2025

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

SFOS296 2021-2027 0 0 2 784 678 0 0 3 197 578 412 900 0

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 2 784 678 3 197 578 412 900

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

SFOS296 2021-2027 71 274 0 719 418 0 743 079 0 94 935 0

EL projekt Life IP

CleanEST 126 677 0 202 226 0 118 642 0 43 093 0

EL projekt Life21 IPC

Adap 34 865 0 53 207 0 58 830 0 40 488 0

EL projekt Life21 IPC

WETEST 0 0 526 500 0 440 809 0 0 85 691

EL projekt MARCHES 7 686 0 0 0 24 940 0 39 248 6 621

EL projekt R4C 0 36 838 53 733 0 16 895 0

EL projekt Interreg

/CINTR 35 807 0 0 0 0 35 807 0

EL projekt

KLiima2021+-2027.2.03.23-0011 0 0 2 708 0 21 388 0 18 679 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

276 309 36 838 1 504 059 0 1 461 421 289 145 92 312

Kokku

sihtfinantseerimine 276 309 36 838 4 288 737 0 1 461 421 3 197 578 702 045 92 312

30

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Sihtfinantseeritud põhivara soetuseks laekus 2025 aastal Kliimaministeeriumilt summas 2 784 678 eurot ja sihtfinantseeritud tegevuskulude osas

laekus summas 1 504 059 eurot.

(2024 aastal laekus Kliimaministeeeriumilt sihtfinantseeritud põhivara soetuseks summas 865 967 eurot ja sihtfinantseeritud

tegevuskuludeks summas 211 587 eurot).

Lisa 12 Osakapital (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Osakapital 1 582 126 1 582 126

Osade arv (tk) 1 1

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osakapital kuulub 100% Eesti Vabariigile.

Osa valitseja on Kliimaministeerium, keda esindab Kliimaminister.

Aruande kuupäevaks 31.12.2025 aastal on ettevõtte jaotamata kasum 7 701 491 eurot.(2024

aastal 4 368 067 eurot). Dividendide väljamaksmisel kaasnev tulumaksu kulu

22/78 netodividendidena väljamakstavalt summalt. Tulumaksuseadusest tulenevalt tekib

ettevõttel kohustis summas 1 694 328 eurot.(2024 aastal 960 975 eurot).

2025 aastal maksti osa valitsejale dividende summas 25 000 eurot ja tasuti tulumaksu kohustis

summas 7 051 eurot.

Lisa 13 Müügitulu (eurodes)

2025 2024

Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes

Müük Euroopa Liidu riikidele

Eesti 5 286 250 4 610 369

Soome 111 415 131 636

Läti 1 318 1 352

Müük Euroopa Liidu riikidele, muud 1 172 22 983

Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 5 400 155 4 766 340

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, muud 7 440 25 344

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 7 440 25 344

Kokku müügitulu 5 407 595 4 791 684

Müügitulu tegevusalade lõikes

Keskkonnauuringud 5 296 259 4 391 905

Muud tegevustulud 111 336 399 779

Kokku müügitulu 5 407 595 4 791 684

31

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 14 Muud äritulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Kasum materiaalsete põhivarade müügist 2 823 4 098

Tulu sihtfinantseerimisest 4 658 999 1 215 857 11

Trahvid, viivised ja hüvitised 82 676 0

Rendi- ja üüritulu 91 428 91 103 8

Halduslepingu Toetuse andmise lepingu tulu 4 600 800 4 939 500

Muud 56 081 35 851

Kokku muud äritulud 9 492 807 6 286 409

Real" Halduslepingu Toetuse andmise leping" on Kliimaministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel saadud toetus 2025 aastal summas 4 600 800

eurot riiklike seirete ja EU direktiividest tulenevate ülesannete täitmiseks (2024 aastal summas 4 939 500 eurot).

Real "Muud" on kajastatud valmidusasteme meetodil lepingute tekkepõhist tulu summas 56 081 eurot, sh Kliimaministeeriumiga summas

24 943 eurot.

Lepinguliste tööde lõpetamine ja akteerimine toimub 2026 aastal.

Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes)

2025 2024

Tooraine ja materjal -745 926 -871 720

Energia -304 432 -317 462

Elektrienergia -165 987 -171 786

Soojusenergia -47 833 -47 817

Kütus -90 612 -97 859

Veevarustusteenused -12 219 -13 519

Muud 0 -7 957

Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused -1 062 577 -1 210 658

32

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent -145 868 -122 157

Mitmesugused bürookulud -398 040 -489 575

Lähetuskulud -135 715 -117 184

Riiklikud ja kohalikud maksud -14 295 -1 674

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest -4 693 -7 165

Hooldus ja remondikulu -459 922 -432 022

Väheväärtuslik vara kulu -406 190 -248 104

Kindlustuskulu -42 293 -42 197

Transpordikulu -91 963 -85 800

Projektide tellitud tööd -437 777 -427 536

Muud -38 860 -33 542

Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 175 616 -2 006 956

Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu -4 423 190 -4 268 060

Sotsiaalmaksud -1 614 245 -1 554 413

Puhkusekohustisekulud -370 266 -345 571

Personalikulud -koolituskulud,terviseedendamine -76 425 -63 707

Erisoodustused (sh.maksud) -176 719 -119 456

Kokku tööjõukulud -6 660 845 -6 351 207

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 147 148

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 159 163

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja

arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 12 15

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 6

33

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 18 Muud ärikulud (eurodes)

2025 2024

Kahjum valuutakursi muutustest 1 156 154

Trahvid, viivised ja hüvitised 0 -74

Maamaks -11 347 -7 552

Tulumaks -2 309 -3 561

Käibemaksu kulu -746 159 -391 895

Esindus- ja vastuvõtukulud -22 635 -25 106

Muud -1 111 -1 350

Kokku muud ärikulud -782 405 -429 384

Real"Käibemaksu kulu" on kajastatud proportsionaalsest käibemaksu arvestuset tulenev kulu, mida sisendkäibemaksuna pole lubatud tagasi

arvestada vastavalt Käibemaksuseadusele.

Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes)

Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus Kliimaministeerium

Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

LÜHIAJALISED 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ja ettemaksed

Emaettevõtja 63 458 204 332

Kokku nõuded ja ettemaksed 63 458 204 332

Võlad ja ettemaksed

Emaettevõtja 35 35

Kokku võlad ja ettemaksed 35 35

MÜÜDUD 2025 2024

Teenused Teenused

Emaettevõtja 403 524 610 264

Kokku müüdud 403 524 610 264

OSTETUD 2025 2024

Teenused Teenused

Emaettevõtja 2 103 4 941

Kokku ostetud 2 103 4 941

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

34

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. a. majandusaasta aruanne

Arvestatud tasu 191 064 168 273

2025 aastal makstud dividendide ja tulumaksu summa on kirjendatud lisas nr.12

Juhatuse liikmete ametilepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasneks ettevõttel kohustus maksta lahkumishüvitist kolme kuupalga

keskmise tasu ulatuses.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025

ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise

aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Irja Pärn

Vandeaudiitori number 598

BDO Eesti OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 1

Veskiposti tn 2, Tallinn, Harju maakond, 10138

12.03.2026

AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 24.04.2026 nr 1-3/26/15

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus

Registrikood: 10057662

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Marja tn 4d, 10617

Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik

Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister

Osakapitali suurus: 1 582 126 eur, mis koosneb ühest osast

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025.

majandusaasta aruande kinnitamine

Tutvunud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. majandusaasta aruandega, audiitori

järeldusotsusega, kasumi jaotamise ettepanekuga, osaühingu nõukogu esitatud kirjaliku aruandega

ning lähtudes äriseadustiku § 168 lg 1 punktis 5 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2025. aasta puhaskasum summas

3 358 424 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 summas

4 343 067 eurot ning jaotada see järgmiselt:

(i) maksta ainuosanikule dividendideks 25 000 eurot

(ii) jätta eelmise perioodide jaotamata kasumiks 7 676 491 eurot.

3. Otsusepunktis 2 nimetatud kasumi jaotamise otsus jõustub tingimusel, et Vabariigi Valitsus kinnitab dividendide summad 2026. aastaks ainuosaniku poolt vastu võetud

otsusega samadel tingimustel.

4. Maksta dividendidena välja 25 000 eurot 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse poolt korralduse

vastuvõtmisest, millega kinnitatakse dividendisummad 2026. aastaks.

5. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta on väga hea.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad:

1. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus majandusaasta auditeeritud aruanne

2. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus kasumi jaotamise ettepanek

3. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus nõukogu aruanne

Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Rahandusministeerium, Antti Tooming, Alar

Konist, Kaire Kongo