| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 6-11/260983/2603517 |
| Registreeritud | 24.04.2026 |
| Sünkroonitud | 27.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle |
| Sari | 6-11 Omaalgatuslik KOV volikogu määruse seaduspärasuse kontroll |
| Toimik | 6-11/260983 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Vinni Vallavolikogu |
| Saabumis/saatmisviis | Vinni Vallavolikogu |
| Vastutaja | Angelika Sarapuu (Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalsete õiguste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Evelin Poolamets
esimees
Vinni Vallavolikogu
Teie nr
Meie 24.04.2026 nr 6-11/260983/2603517
Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus
Lugupeetud volikogu esimees
Õiguskantsler saatis aasta alguses linnade ja valdade juhtidele kirja, milles palus neil hoida end
kursis seadusemuudatustega ja muuta sellele vastavalt oma õigusakte.
Kuna 1. septembril 2025 jõustusid sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) mitu muudatust (§-d 451–
454), oleme pisteliselt kontrollinud, kas vallad ja linnad on muudatusi arvestades ka enda õigusakte
uuendanud.
Kui omavalitsuse määruses sätestatu läheb vastuollu seadusega, on omavalitsuse määrus ühtlasi
vastuolus ka Eesti Vabariigi põhiseadusega (§ 3 lõikega 1 ja § 154 lõikega 1). Sellisel juhul teeb
õiguskantsler ettepaneku kohalikule omavalitsusele viia oma õigusakt kooskõlla seaduse ja
põhiseadusega.
Seaduse kohaselt tuleb hoiuteenus tagada suure hooldus- ja abivajadusega lapsele. Seaduse
definitsiooni järgi on suure hooldus- ja abivajadusega laps lastekaitseseaduse tähenduses abivajav
laps, kes vajab oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest
enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge (SHS § 451 lg-d ja 2). Sellisel lapsel võib, kuid ei pruugi
olla tuvastatud puue. Seadus puude olemasolu ei nõua.
Seadus kohustab hoiuteenust pakkuma ka üle 18-aastasele noorele, kui ta õpib. Kui noor saab 18-
aastaseks, kuid jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppe tasemeõppes või
täiendkoolituskursusel, tuleb tagada talle hoiuteenus õppeaasta lõppemiseni (31. augustini) või
kursuse lõppemiseni; kui õpilane arvatakse kooli või kursuse nimekirjast varem välja, siis selle ajani
(SHS § 451 lg 4). Samasugused vanusepiirid on riik seadnud ka toetuse kasutamiseks, mida riik
annab kohalikele omavalitsustele suure hooldus- ja abivajadusega lastele abi pakkumiseks
(SHS § 156 lg 33).
Vinni Vallavolikogu 28.03.2018 määrus nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ näeb ette,
et riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus saada raske ja sügava puudega lapse seaduslikul
esindajal või hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab
18-aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse
2
hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a perekonnas hooldamine) ja laps ei
viibi samal ajal haridusasutuses (§ 66).
Lisaks on Vinni Vallavolikogu 14.12.2023 vastu võtnud määruse nr 10 „Lapsehoiuteenuse kord“.
See määrus näeb ette, et Vinni valla eelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse saajaks on üldreeglina
tõhustatud või erituge vajav koolieelses eas olev laps ning vabade kohtade olemasolul võivad
teenust saada erikokkulepete alusel ka koolikohustuslikus eas olevad 7–18 aastased noored (§ 4).
Et hinnata Vinni Vallavolikogu määruste kooskõla seaduse ja põhiseadusega, palun vastake
järgmistele küsimustele.
1. Millise määruse alusel korraldatakse suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus Viini
vallas (SHS -d 451–454)?
2. Mida tähendab riigi rahastatav lapsehoiuteenus määruses „Sotsiaalhoolekandelise abi
andmise kord“? Kas see seab piirangud teenuse saajate arvule või piirab teenuse saamist
muul moel?
3. Miks ei saa määruse „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ kohaselt hoiuteenust pere,
kus kasvab suure hooldus- ja abivajadusega laps, kellel ei ole tuvastatud puuet?
4. Mis põhjusel on määruse „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ kohaselt võimalik
õppivatel lastel hoiuteenust saada vaid selle kalendriaasta lõpuni, mil laps saab 18-aastaseks,
mitte õppeaasta või kursuse lõpuni või lapse kooli või kursuse nimekirjast väljaarvamiseni,
nagu näeb ette seadus?
5. Mis kaalutlustel kehtestati määrusega „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ nõue, et
hoiuteenuse vajadus peab kirjas olema lapse rehabilitatsiooniplaanis?
6. Miks on reguleeritud lapsehoiuteenuse osutamist ka määruses „Lapsehoiuteenuse kord“?
Millist teenust selle alusel osutatakse: kas hoiuteenust SHS § 451–454 alusel või muud
teenust?
7. Juhul kui määruse „Lapsehoiuteenuse kord“ alusel osutatakse hoiuteenust suure hooldus- ja
abivajadusega lapsele SHS § 451–454 mõistes, siis
- miks piirab määrus nende perede õigust hoiuteenusele, kus kasvab suure hooldus- ja
abivajadusega laps, keda ei saa pidada tõhustatud või erituge saavaks lapseks?
- põhjusel on määrusega piiratud koolikohustuslikus eas laste võimalust hoiuteenust
saada vabade kohtade olemasoluga?
- mida peab teenuse taotleja tõendama, kui ta soovib määruses sätestatud üldreeglist
erandit (nt § 4 ja § 6)?
Palume Teilt võimalusel vastust 22. maiks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Angelika Sarapuu
vanemnõunik sotsiaalsete õiguste osakonna juhataja ülesannetes
õiguskantsleri volitusel
Angelika Sarapuu 6938411 [email protected]