| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 7-5/260863/2603472 |
| Registreeritud | 24.04.2026 |
| Sünkroonitud | 27.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle |
| Sari | 7-5 Isiku kaebuse alusel KOV organi või asutuse tegevuse kontroll |
| Toimik | 7-5/260863 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rae vallavalitsus, K. O. |
| Saabumis/saatmisviis | Rae vallavalitsus, K. O. |
| Vastutaja | Ago Pelisaar (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Gerli Lehe
Rae vallavalitsus
Meie 24.04.2026 nr 7-5/260863/2603472
Rae valla nõudmised ehitise kasutusloa taotlemisel
Austatud vallavanem
Õiguskantsleri tähelepanu juhiti sellele, et Rae Vallavalitsus küsib ehitise kasutusloa taotlejatelt
mitmesuguseid dokumente ja tõendeid, sealhulgas fotosid, mille nõudmine ei pruugi olla alati
põhjendatud. Selliste tõendite esitamine, mis pole vajalikud kasutusloa andmise üle otsustamisel,
koormab taotlejaid ülemäära.
Rae valla rakenduspraktika üle saab järeldusi teha valla veebilehel avaldatud juhiste põhjal. Nende
järgi tuleb kasutusloa taotlemisel esitada vallale mitmesuguseid dokumente ja tõendeid. Enamikku
neist tõenditest on võimalik küsida mõne õigusakti alusel, kuid mõne dokumendi nõudmine ei
pruugi olla põhjendatud. Eriti kaheldav on fotode nõudmine. Nõutavate fotode loetelu on
nimetatud „tüüpseks nimekirjaks“ ning selle järgi palutakse ehitisregistrisse üles laadida näiteks
foto elektrikilbist, ventilatsiooniagregaadist, postkastist, lipukinnitusest, prügikonteinerist,
pesemisvõimalusest ja piirdeaiast.
Sellised menetluse juhised võimaldavad hõlbustada asjaajamist, kuid need ei tohi olla eksitavad
ega soosida hea halduse tava vastast rakenduspraktikat. Hea halduse tava vastane rakenduspraktika
võib väljenduda ka selles, et juhendile viidates eiratakse selgitamise ja põhjendamise kohustust
ega hinnata, kas konkreetsel juhul on mõne tõendi nõudmine tõesti asjakohane. Juhend ei tohi
soosida mõttetut asjaajamist ega põhjendamatute nõuete esitamist.
Kasutusloa menetluses tuleb lähtuda ehitusseadustikus (EhS) ja haldusmenetluse seaduses (HMS)
sätestatust. Kasutusloa menetlus tuleb korraldada eesmärgipäraselt, tõhusalt, võimalikult lihtsalt
ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg-d 2, 4).
Menetlustoimingud peavad olema kohased, vajalikud ja proportsionaalsed ning nõuda võib vaid
selliseid tõendeid ja andmeid, mille alusel saab kindlaks teha kasutusloa andmise üle otsustamisel
olulised asjaolud (HMS § 38). Vajadusel peab vald ise välja selgitama kasutusloa andmise
menetluses tähtsad asjaolud ning koguma tõendeid omal algatusel (HMS § 6).
Kasutusloa menetluses võib nõuda vaid neid tõendeid ja andmeid, mille põhjal saab otsustada, kas
kasutusluba anda või sellest keelduda, see tähendab tõendeid, mis puudutavad kasutusloa
kontrolliesemesse kuuluvaid asjaolusid. Kasutusluba antakse, kui ehitis vastab ehitusloale ja
õigusaktides sätestatud nõuetele ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe
2
kohaselt (EhS § 50 lg 1 esimene lause; § 54 lg 1). Kasutusloa kontrollieset sisustavad ka kasutusloa
andmisest keeldumise alused (EhS § 55).
Kui nõutav tõend ei saagi sisaldada kasutusloa andmise üle otsustamiseks olulist teavet, siis selle
nõudmine võib pikendada menetlust ja võib olla põhjendamatult koormav, isegi kui näiteks foto
tegemine ja esitamine iseenesest ei ole keeruline. Põhjendamatute nõuete esitamine on vastuolus
hea halduse tavaga.
Kasutusloa taotlejale esitatavat nõuet ei saa põhjendada üksnes sellega, et mõni dokument või foto
on kirjas valla juhendis või tüüpnimekirjas ning et selle nõudmine on vallas kujunenud tavaks.
Kui sama asjaolu tõendamiseks tuleb esitada erialaeksperdi audit, tehnilise kontrolli akt või
mõõdistusprotokoll, tekib küsimus, miks on tingimata vaja veel sama objekti fotot (nt fotot
elektrikilbist ja ventilatsiooniagregaadist). Ei ole selge, miks peaks vald veenduma elektriohutuses
või ventilatsiooni nõuetele vastavuses foto põhjal. Pole ka teada, millist lisateavet foto annab ja
miks ei piisa erialaeksperdi koostatud dokumendist, mille esitamine on niikuinii kohustuslik.
Nõutavate fotode nimekirjas on näiteks veel foto postkastist, lipukinnitusest, prügikonteinerist,
pesemisvõimaluse olemasolust ning piirdeaiast. Tüüpnimekiri võib olla menetlejale mugav, kuid
see ei tohi asendada iga konkreetse nõude sisulise vajalikkuse kaalumist.
Mitmete selles nimekirjas nimetatud objektide fotode esitamise vajalikkus on kaheldav. Näiteks
on keeruline ette kujutada, mis on lipukinnitusel seost maja nõuetele vastavuse ja kasutusotstarbele
vastava kasutamise võimalikkusega. Eesti lipu seadus ei kohusta eramajale lippu heiskama.
Prügikonteinerite olemasolu saab kontrollida ka kasutusloa menetlusest eraldi ja sõltumata.
Nõutava teabe vajalikkust ja nõude põhjendatust võiks hinnata ühe kontrollküsimusega: kas vald
oleks valmis fotoga tõendatava asjaolu põhjal rakendama meetmeid, näiteks tegema ettekirjutuse?
Fotode küsimisel tuleb arvestada ka seda, et need esitatakse ehitisregistri kaudu. EhS § 58 lõike 1
järgi on ehitisregistri eesmärk hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja
olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Seetõttu peab vald enne fotode
nõudmist eriti hoolikalt hindama, kas konkreetne foto on menetluse eesmärgi saavutamiseks
vältimatult vajalik ning kas sama eesmärki on võimalik saavutada isikut vähem koormaval viisil.
Eriti tähelepanelikult tuleb suhtuda selliste fotode küsimisse, mis võivad puudutada isiku kodu ja
eraelu puutumatust (PS § 26), kuid mis on kasutusloa andmisega nõrgalt seotud.
Ainuüksi see, et fotodele saab ehitisregistris seada juurdepääsupiirangu, ei muuda ülemäärast
andmekogumist õiguspäraseks. Kui foto ei ole kasutusloa menetluses vajalik, siis ei ole selle
küsimine põhjendatud ka juhul, kui hiljem piiratakse sellele juurdepääsu. Probleem ei seisne
üksnes andmete avalikkuses, vaid nende põhjendamatus kogumises ja registris talletamises.
Rae valla veebilehel avaldatud dokumentide nimekirjast selgub, et kasutusloa taotlusega tuleb
esitada ka jäätmeõiend. Kuigi selline nõue on praegu kehtestatud valla jäätmehoolduseeskirjas, ei
ole jäätmeõiendi küsimine kasutusloa menetluses põhjendatud. Jäätmeõiend ei võimalda hinnata,
kas ehitis vastab nõuetele ja ehitusloale või kas ehitist saab nõuetekohaselt kasutada. Mõistagi ei
tähenda see, et ehitusjäätmeid ei tuleks nõuetekohaselt käidelda ning et isik ei peaks seda
tõendama. Siiski ei pea jäätmeõiendi puudumise tõttu ehitise kasutusluba andmata jääma. Teen
eraldi ettepaneku viia jäätmehoolduseeskiri seadusega kooskõlla.
3
Soovitan Rae Vallavalitsusel vaadata üle kasutusloa menetluse juhend ja tööprotseduurid. Oluline
on, et kasutusloa menetluses esitatavad nõuded oleksid alati põhjendatud ning menetlus oleks kiire,
tõhus ja eesmärgipärane. Selleks võib olla vajalik muuta valla veebilehel avaldatud juhendeid ja
valla rakenduspraktikat.
Palun andke teada, kas vald muudab rakenduspraktikat ja kasutusloa menetluse juhendmaterjale
ning millised muudatused tehakse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407