1. Õigustatud huvi

Ettevõte taotleb tasuta õigust teha karistusregistri päringuid töötajate taustakontrolliks ning määrab selleks volitatud isiku. Dokument käsitleb avaliku infosüsteemi kasutusõiguse andmist ettevõtte esindajale, mis on tavapärane halduskorrespondents. Selle teabe avaldamine teenib veebilehte pidava eraisiku ja avalikkuse huvi saada ning levitada teavet asutuse infosüsteemile juurdepääsu korraldamise kohta. Huvi tugineb teabe- ja sõnavabadusele (põhiseaduse § 44 lg 1 ja § 45, EL põhiõiguste harta art 11) ning avaliku halduse läbipaistvuse eesmärgile (AvTS § 1).

Registrite ja Infosüsteemide Keskus avalikustas dokumendi oma dokumendiregistris. Taasavaldamine teenib sama läbipaistvuse eesmärki, milleks dokument registris avalikustati, kuid isikuandmete avaldamine vajab iseseisvat õiguslikku alust, milleks on IKÜM art 6 lg 1 p f.

2. Vajalikkus

Avalikkuse huvi saada teavet asutuse infosüsteemile juurdepääsu korraldamise kohta eeldab võimalust tutvuda dokumendi sisuga. Töötleja hinnangul ei võimalda kokkuvõte hinnata selle täpset sõnastust ega üksnes registriviide tagada sisu kättesaadavust allika muutumisel. Vähem riivava lahendusena piiritletakse avaldatavad isikuandmed allpool nende vajalikkuse järgi (IKÜM art 5 lg 1 p c, võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte; C-252/21 Meta Platforms v Bundeskartellamt).

Dokumendis esineb ametiülesannetes Merilyn Anton. Ta on dokumendis mainitud ja tegutseb organisatsiooni Registrite ja Infosüsteemide Keskus nimel. Tema kohta on dokumendis märgitud nimi. Nimi seob tekstis nimetatud isiku tema ameti- või avaliku rolliga ning võimaldab mõista, kelle tegevusele dokument osutab.

Dokumendis esinevad juriidiliste isikute esindajatena Urmas Rägo ja Natalia Tšurakova. Urmas Rägo on dokumendi allkirjastaja ja tegutseb organisatsiooni Orica Eesti OÜ nimel. Natalia Tšurakova on esindaja ja tegutseb organisatsiooni Orica Eesti OÜ nimel. Nende kohta on dokumendis märgitud nimi, isikukood ja ametikoht või muu ametialane tunnus. Esindaja tuvastatavus näitab, kelle kaudu juriidiline isik selles asjas tegutses; üksnes organisatsiooni nime avaldamine jätaks esindustegevuse omistatavuse ebaselgeks. Isikukoodi käsitatakse nimega samaväärse tuvastamistunnusena ja selle säilitamist põhjendab sama roll. Eraviisiliste kontakt- ja muude eraeluliste tunnuste avaldamine ei ole selle rolli mõistmiseks vajalik. Rakendatud tekstiasendustega on eemaldatud ametikoht või muu ametialane tunnus.

Dokumendis esineb määratlemata rollis üks nimetu isik. Ta on dokumendis mainitud. Tema kohta on dokumendis märgitud isikukood. Rolli kohta puudub nimelist avaldamist põhjendav teave, mistõttu avalikku huvi saab rahuldada nime avaldamata. Teksti on redigeeritud, et asendada nimed initsiaalidega ning eemaldada isikukoodid ja muud otsesed tuvastamistunnused, säilitades asja sisulise käsitluse.

3. Huvide kaalumine

Dokumendis esineb ametiülesannetes Merilyn Anton. Ametiülesannetes tegutsemisega kaasneb põhjendatud ootus, et avalikkus saab teada, kelle tegevust dokument kajastab. Ametitegevuse parem leitavus võib tuua kaasa rohkem tähelepanu, kuid seda riivet õigustab vajadus seostada asutuse tegevus vastutava isikuga.

Dokumendis esinevad juriidiliste isikute esindajatena Urmas Rägo ja Natalia Tšurakova. Juriidilise isiku tegevuses osalemine põhjendab ootust, et selles dokumendis kajastatud esindus- või juhtimisroll on avalik. Nime laiem leitavus puudutab siin esindus- või juhtimistegevust; selle tegevuse omistatavus kaalub üles rolliga seotud täiendava tähelepanu. Eraviisiliste tunnuste mõju vähendab rakendatud redigeerimine, säilitades avaliku rolli tuvastatavuse.

Dokumendis esineb määratlemata rollis üks nimetu isik. Teadmata rolli puhul ei saa eeldada ootust laialdaseks avaldamiseks; avalikku huvi teenib asja sisu avaldamine ilma nimeta. Rakendatud minimeerimine vähendab otsest seost eraasja ja isiku vahel ning säilitab avaliku halduse küsimuse sisulise käsitluse.

Dokumendi kui terviku puhul suurendavad kaitsevajadust tuvastatud asjaolud (süütegu). Süüteoasjades süüdimõistvaid kohtuotsuseid, süütegusid või nendega seotud turvameetmeid käsitlevatele isikuandmetele kohalduvad lisaks IKÜM art 10 tingimused. Seda suuremat kaitsevajadust on arvestatud avaldamise ulatuse vähendamisega; töötleja hinnangul jääb redigeeritud sisu teabeväärtus üles kaaluma selle avaldamise mõju isikutele.

Nende isikute eraelu ja isikuandmete kaitset (põhiseaduse § 26, EL põhiõiguste harta art 7 ja 8) on seega kaalutud dokumendi sisust tuleneva teabehuviga, arvestades avaldamise konteksti ja mõistlikke ootusi (IKÜM põhjenduspunkt 47). Kirjeldatud ulatuses jääb avalik teabehuvi ülekaalu.

16.09.2026 tuvastati, et allikas oli piiranud dokumendile juurdepääsu § 35 lg 1 p 12 teave, mis sisaldab isikuandmeid, mis kahjustab eraelu puutumatust alusel. Piirang väljendab allika hinnangut isikuandmete kaitse vajadusele. Sellele kaitsevajadusele vastab siin algversiooni asemel redigeeritud sisu avaldamine: vähendatud on eraelu riivet, säilitades teabe avaliku halduse kohta.

Dokumendi sisulisel läbivaatamisel 10.10.2026 otsustati see redigeerida põhjendusega, et tuvastati ebaproportsionaalne risk eraelu puutumatusele. Rakendatud redigeerimine vastab sellele kaitsevajadusele, vähendades avaldamisest tulenevat eraelu riivet.

Minimeerimine hõlmab lisaks veebilehe tekstile ka faile: redigeerimata originaale on avalikust juurdepääsust eemaldatud ning avaldamiseks on loodud redigeeritud versioonid. See vähendab võimalust saada eemaldatud andmeid sama dokumendi failide kaudu.

Avaldamise mõju piiravad ka võimalus esitada dokumendi lehel eemaldamistaotluse kaudu vastuväide (IKÜM art 21) ning allikaregistri korduv kontroll. Taotlused vaadatakse läbi ja otsused logitakse; allika piirang või eemaldamine suunab dokumendi ülevaatamisele.

4. Järeldus

Dokumendi avaldamine teenib avalikkuse huvi saada teavet asutuse infosüsteemile juurdepääsu korraldamise kohta. Allika isikuandmete kaitseks seatud piirangut (§ 35 lg 1 p 12 teave, mis sisaldab isikuandmeid, mis kahjustab eraelu puutumatust) on arvestatud redigeeritud sisu hindamisel. Rakendatud minimeerimine säilitab avalikku huvi teeniva sisu ja vähendab eraeluliste andmete avaldamise mõju. Töötleja hinnangul on sellises ulatuses avaldamine vajalik ning andmesubjektide huvid ega põhiõigused ja -vabadused ei kaalu koos rakendatud kaitsemeetmetega avalikku huvi üles, seega on redigeeritud dokumendi avalikuks jätmine õigustatud IKÜM art 6 lg 1 p f alusel.