Vastuskiri

Tere!

Sain vastuse Geoloogiateenistuselt. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogumi kaevude puhul tuleb vaadata maapinnalt tulenevaid potentsiaalseid reostuskoormusallikad, kui kaevud jäävad Kesk-Alam-Devoni veekompleksi või Narva lademe avamusele (aluspõhja avamus D1tl, D2pr või D2nr). Geoloogiateenistus on kinnitanud, et mitte ükski teie kaevudest ei jää Kesk-Alam-Devoni või Narva lademe avamusel, need võib isoleeritud kaevude hulka lugeda ja toitealaks pidada kogu põhjaveekogumit. Täiendasin vastavalt tabeli.

Puurkaevu 25409 puhul on Geoloogiateenistuse sõnul toiteala arvutatud. Ootame vastust Keskkonnaagentuurilt, miks seda ei ole või ei kuvata Keskkonnaportaalis. Võtan teiega uuesti ühendust, kui saan vastuse.

Lugupidamisega

Aleksandra Rammul

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere!

Saadan vastused teie küsimustele:

1. Tähtaeg on eelkõige indikatiivse tähendusega – käitleja jaoks annab see orientiiri, mis ajaks võiks meede olla ellu viidud, ning neid andmeid raporteeritakse ka Euroopa Liidule. Kõikide meetmete puhul on peamine meetme rakendaja joogiveekäitleja. Meetmed, mis näevad ette Keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse rolli, eeldavad üldjuhul, et joogiveekäitleja võtab täiendavate juhiste saamiseks ühendust vastava asutusega. Joogiveekäitleja seisukohalt  meede loetakse siiski täidetuks, kui ta on täitnud oma vastutusalasse kuuluva osa.

2. Kui tegemist on pideva või protsessipõhise tegevusega, võib tähtajaks märkida riskihindamise kehtivuse lõpu ja rakendamise olekuks valida „jooksvalt rakendatav“.  Seda oleks meil vaja süsteemis parandada, et jooksvalt rakendatavatele meetmetele ei oleks tähtaja määramine kohustuslik. Kui nimekirjas ei ole sobivat meedet, tuleks valida „Muu ennetusmeede“ või „Muu leevendusmeede“ ning lisada täpsustusse meetme kirjeldus.

3. Riskijuhtimisel on kõige olulisem meetme tegelik rakendamine ja selle efektiivsus. Tähtaja osas piiranguid ei ole – võite valida realistliku ja teie olukorrale sobiva tähtaja.

4. Kui meedet ei jõuta rakendada, tuleks see lisada ka järgmisse riskihindamisse (riskihindamist tuleb uuendada iga kuue aasta tagant). Seni, kuni joogivee kvaliteet vastab nõuetele, ei algatata selle tõttu menetlust ega tehta ettekirjutust.

5. Saadan lingi juhendile, kuhu on koondatud kogu teave riskihindamise ja riskijuhtimise kohta, samuti põhja- ja pinnaveekogumite ülevaated, sealhulgas looduslikud ohutegurid. Joogivee ja loodusliku mineraalvee käitlemine | Terviseamet

Lugupidamisega

Aleksandra Rammul

peaspetsialist

keskkonnatervise osakond

[email protected]

Tere

Mul tekkisid mõned täpsustamist vajavad küsimused valgala/toiteala riskihindamise kohta.

1. Miks on vajalik määrata riskihindamise meetmetele konkreetsed tähtajad, kui paljude meetmete olemus ei võimalda realistlikult lõpptähtaega seada (nt pidevad või korduvad tegevused) ning riskihindamise valikus sisaldub ka meetmeid, mida ei ole võimalik vee-ettevõttele kohaldada, kuna nende rakendamine kuulub teiste organisatsioonide või kohaliku omavalitsuse pädevusse? Meetmed on automaatselt rakendatud veekäitlejale, konkreetne näide meetmevalikus “Ehitus- ja kasutusluba- ei ole vee-ettevõtte pädevus” Seda ei saa automaatselt rakendada veekäitlejale.  

2. Kuidas käsitleda meetmeid, mis on protsessipõhised (nt hoooldus, järelevalve, koolitus, regulaarne kontroll)?

3. Kas riskihindamise süsteem peaks keskenduma pigem meetme efektiivsusele kui formaalsele tähtajale?

4. Juhul kui riskihindamises on meetmele määratud tähtaeg, kuid meedet ei ole selleks ajaks rakendatud, palume selgitada, millised kohustused või tagajärjed sellest ettevõttele tulenevad.

5. Kus ettevõtte saab infot, et hinnata ohuteguri olemasolu:  Kas veekogumis esineb looduslikke ohutegureid, nagu geoloogilised tingimused, mis võivad mõjutada vee kvaliteeti või liikumist? Sarnased küsimused on ka teiste ohuteguritega.

6. Palume selgitada, millistest allikatest on ettevõttel võimalik saada vajalikku teavet ohutegurite olemasolu hindamiseks (nt looduslikud ohutegurid, sealhulgas geoloogilised tingimused, mis võivad mõjutada vee kvaliteeti või liikumist), arvestades, et mitmete riskihindamises toodud ohutegurite osas ettevõttel vajalik info puudub.