OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa tn 16

80098, Pärnu maakond, Pärnu linn

17.01.2024 nr 11.2-15/24/42

Registrikood: 75000064

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames otsuse Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projekti „Raja tänava lasteaia rajamine“ (projekti nr 2014-2020.9.01.18-0096;

edaspidi projekt) osas.

Rahandusministeerium viis läbi auditi nr JKS-49/2022, mille raames tuvastati, et toetuse saaja ei

ole riigihanke nr 198237 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi ka RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 603 074,19 eurot, sh toetus 403 920

eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48, § 49, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, §

22 lg 1, lg 11 p 5 ja 7, lg 12 ja 14, siseministri 03.03.2015 määruse nr 9 „Toetuse andmise

tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ (edaspidi meetme määrus) § 28,

samuti 29.03.2019 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-15/0105 (edaspidi taotluse rahuldamise

otsus), auditi nr JKS-49/2022 lõpparuanne, projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi

KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Hankes nr 198237 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis 26.10.2018 avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 198237

„Pärnu Raja tn 7 lasteaia ja ujula ehitamine“ (edaspidi hange nr 198237), mille tulemusel sõlmiti

edukaks tunnistatud pakkujaga OÜ Nordlin Ehitus 14.01.2019 töövõtuleping nr 3-13.1/37

maksumusega 8 851 325,82 eurot (KM-ta).

1 Kuni 14.03.2019 kehtinud redaktsioon 2 Lähtuvalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsusest nr 5-23-2 kohaldab

rakendusüksus vaidlusalusele rikkumisele projekti toetuse rahuldamise otsuse andmise ajal kehtinud ühendmääruse

regulatsiooni, s.o kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsiooni

STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS-

i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Pärnu Linnavalitsus, kes on hankija RHS § 5 lg

2 punkti 2 mõistes, ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.

Auditi nr JKS-49/2022 lõpparuandes on hanke nr 198237 osas välja toodud järgmised RHS-i

rikkumised:

1) hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega

samaväärne“;

2) hankes on kehtestatud konkurentsi piirav kvalifitseerimistingimus;

3) hankes on kehtestatud konkurentsi piiravad hankelepingu täitmise tingimused.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi ühes finantskorrektsiooni kohaldamisega alapunktides

1.1-1.3.

1.1. Hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud erinevaid standardeid ilma märketa „või

sellega samaväärne“

1.1.1. Rikkumise asjaolud

Hanke nr 198237 riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka RHAD), sh lisas 1 „Tehniline

kirjeldus“, on nimetatud järgmisi standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“ (antud

loetelu pole lõplik):

1) 4.4. Päikesepaneelide projektis töö nr PV181405 toodud päikesepaneelide paigutus katusel

vajab tööprojekti käigus kohandamist vastavalt standardile EVS 812-7:2018;

2) 4.5. Suitsueemalduse elektri varutoite puhul arvestada lahendusega kahest liitumispunktist

vastavalt standardile EVS 919:2013+A1:2014;

3) 5.12.1. Materjalid ja seadmed peavad olema tolmukaitsega juba tarnimisel ja ladustamisel

töömaale. Tolmuvabaks loetakse objekti, kus on täielikult lõpetatud kõik ehituslikud-,

puurimis-, koristus- ja viimistlustööd ning on tehtud objekti koristus vastavalt EVS

807:2010;

4) 6.6. Pakkuja peab esitama ajagraafiku 21 (kahekümne ühe) päeva jooksul lepingu

sõlmimisest. Ajagraafikus näidata tööprojektide koostamise aeg, arvestades Hankija

tööprojektide kooskõlastamise ajaga maksimaalselt 10 (kümme) tööpäeva ja siduda

tööprojektide tegemine vastavaliigiliste ehitustööde algusega. Ajagraafik peab sisaldama

tööde jaotust põhirühmade (EVS 885:2005 "Ehituskulude liigitamine“) kaupa nädalase

täpsusega, et Hankijal on võimalik välja lugeda igal ajahetkel tööde valmiduse protsent ja

hinnata projekti ajalist seisu.

RHAD-is ei ole viidatud standardite osas toodud välja samaväärsete kasutamise lubatavust.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et kuna hanke nr 198237 RHAD-is pole

nimetatud standardite puhul lisatud märget „või sellega samaväärne“, on toetuse saaja rikkunud

RHS § 88 lg-t 3 ja 7.

1.1.2. Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja esitas 12.09.2023 järgmise seisukoha:

„Viidatud standardid nähtuvad hankedokumentide tehnilises kirjelduses mainitud ehitusprojektist

ning seda eelkõige selgitusega, et standardeid on kasutatud projektdokumentatsiooni koostamisel.

See tähendab, et näidatud standardid olid aluseks enne kõnealuse riigihanke menetlust koostatud

projektdokumentidele ning nende kajastamine ehitusprojektis oli seaduse alusel antud

õigusaktidest lähtuvalt kohustuslik (majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97

"Nõuded ehitusprojektile"). Kuna kõnealuse hankemenetluse käigus ei hangitud eraldiseisvalt

projekteerimistöid, vaid töövõtjal tuli ehitada hankedokumentides kirjeldatud ehitis(ed), siis ei

saanud ehitusprojekti koostamise aluseks olnud soovituslikud protsessikirjeldused ehk standardid

olla ka pakkujatele järgimiseks kohustuslikud.

Samaväärsele järeldusele tuleb jõuda ka seetõttu, et kõik auditis viidatud standardid käsitlevad

projekteerimistööde teostamist, mis omakorda tähendab, et neid standardeid kasutati enne

hankemenetlust koostatud projektdokumentatsiooni koostamisel, mitte aga ei olnud need lisatud

hankedokumentide tehnilisse kirjeldusse eesmärgiga seada tingimusi ehitustööde teostamisel või

pakkumuse esitamisel. Seega ei saanud viited standarditele tähendada, et neid tuleks pakkujal ja

ehitustööde töövõtjal igal juhul järgida, sh et neid oleks olnud võimalik seeläbi üldse asendada.

Sõltumata eelnevast soovib hankija ka selgitada, et auditis on jäänud kajastamata ja tähelepanuta

hankedokumentide RHS § 88 lg 3 ja 7 kohane standardite samaväärsusele viitamine.

Hankedokumentide tehnilise kirjelduse punktis 3.3.8 on märkinud, et "Iga viidet, kus hankija on

viidanud käesolevas dokumendis või tehnilises kirjelduses (k.a lisades) kindlale

kutsekvalifikatsioonile, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja

tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega “või sellega samaväärne“". Ka standard on

soovituslik protsessikirjeldus ja seega kohaldub auditis viidatud standarditele hankedokumendi

tehnilise kirjelduse punkt 3.3.8. Hankedokumentides on seega järgitud ka RHS § 88 lg 3 ja 7

kohaselt "või sellega samaväärne" nõuet ning seetõttu ei ole võimalik järeldada kirjeldatud RHS

sätete rikkumist.“

1.1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 kohaselt kohustub hankija järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh punkti 2

kohaselt tuleb kohelda kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ning punkti 3 kohaselt

tuleb tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamise riigihankel.

RHS § 88 lg 1 kohaselt, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise

kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena või

sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud viisil või neid kahte omavahel kombineerides. RHS § 88 lg 2

punktides 1-7 on toodud välja alused, millest võib hankija tehnilise kirjelduse koostamisel lähtuda.

RHS § 88 lg 3 sätestab, et iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse

kriteeriumile, täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. RHS § 88 lg 7 sätestab, et tehniline

kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi

tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

RHS § 88 lg 3 puhul on tegemist selgesõnalise kohustusega, mille puhul pole seadusandja näinud

ette erandeid sellest kõrvale kaldumiseks või kohustuse sisu laiendavalt tõlgendamiseks. Seda isegi

juhul, kui standardi järgimine on konkreetse asja, teenuse või ehitustööde teostamise puhul

kohustuslikuna ette nähtud mõnes teises, vastavat valdkonda reguleerivas õigusaktis.

Tehnilise kirjelduse koostamisel on hankijal küll lai kaalutlusõigus, aga samas on hankija

kaalutlusõigus piiritletud ning oma otsuste tegemisel tuleb lähtuda lisaks eriregulatsioonile ka

RHS §-s 3 toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja muudest asjakohastest RHS sätetest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL (põhjendus 74) on välja toodud, et avaliku

sektori hankijate koostatud tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete avatust

konkurentsile ning seepärast peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis põhinevad

mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel

kirjeldustel. Samas on veel välja toodud, et tehnilised kirjeldused tuleks koostada nii, et need ei

vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega, kirjeldades vastava

ettevõtja poolt tavapäraselt pakutavate asjade, teenuste või ehitustööde põhiomadusi ning kui

viidatakse Euroopa standardile või selle puudumisel oma riigi standardile, peaksid avaliku sektori

hankijad kaaluma ka teistel samaväärsetel süsteemidel põhinevaid pakkumusi.

Direktiivi 2014/24/EL artikli 42 lg 3 punktis b sätestatakse, et ilma et see piiraks kohustuslike

siseriiklike tehniliste eeskirjade kohaldamist, kuivõrd need on liidu õigusega kooskõlas,

sõnastatakse tehniline kirjeldus ühel järgmisel viisil: viidates tehnilisele kirjeldusele ja tähtsuse

järjekorras Euroopa standardeid ülevõtvatele riiklikele standarditele, Euroopa tehnilisele

hinnangule, ühistele tehnilistele kirjeldustele, rahvusvahelistele standarditele, muudele Euroopa

standardimisorganite kehtestatud tehnilistele etalonsüsteemidele või nendest mõne puudumisel

riiklikele standarditele, riiklikele tehnilistele tunnustustele või riiklikele tehnilistele kirjeldustele

ehitustööde projekteerimise, arvutuste ja tööde teostamise ning asjade kasutamise kohta; sellisele

viitele lisatakse märge „või samaväärne”.“

Hanke nr 198237 üheks vastavustingimuseks on, et pakkuja kinnitab pakkumuses kõigi riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Kuna antud rahvusvahelises hankes, mille puhul

tuleb eeldada ka välismaiste pakkujate huvi, on RHAD-is nõutud osade teostavate tööde vastavust

Eesti standarditele ilma samaväärsete lubamiseta, on koheldud ettevõtjaid ebavõrdselt ning

takistatud põhjendamatult konkurentsi.

Toetuse saaja kirjutas 12.09.2023 esitatud seisukohas, et ehitusprojekti koostamise aluseks olnud

soovituslikud protsessikirjeldused ehk standardid ei olnud pakkujatele järgimiseks kohustuslikud.

Rakendusüksus ei nõustu antud väitega, kuna hanke tehnilise kirjelduse sõnastuse kohaselt seati

nimetatud standarditega vastavatele teostatavatele töödele konkreetsed standarditest tulenevad

nõuded ning RHAD-ist ei tule välja, et tehnilises kirjelduses nimetatud standardite kasutamine on

vaid soovituslik või et nende asendamine samaväärsetega oleks lubatud. Seega oli nendest

lähtumine lepingu täitmisel nõutav, mis võis olla teistest riikidest pärit pakkujatele piirav ja seega

ka konkurentsi takistav.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja väitega, et RHAD-i punkt 3.3.8 hõlmab ka RHS § 88 lg 3

nõude täitmist, kuna punktis 3.3.8 pole otseselt standardite osas samaväärsete lubatavust välja

toodud. RHS eristab standardeid väga selgelt muudest alustest, mistõttu on RHS § 88 lõikes 2

nimetatud aluste osas kehtestatud erinorm (RHS § 88 lg 3), mille kohaselt tuleb lisada igale

konkreetselt viidatud standardile otsene viide „või sellega samaväärne“.

Rakendusüksus nõustub, et standardid hõlmavad ka protsessikirjeldusi, kuid mitte ainult, seega ei

saa asuda seisukohale, et punkt 3.3.8 hõlmab täielikult ka standardeid ning et sellest punktist

lähtudes oleksid pidanud pakkujad ja hankest huvitatud isikud aru saama, et nimetatud standardeid

saab samaväärsetega asendada. Rakendusüksuse hinnangul on RHAD-i punktiga 3.3.8 täidetud

vaid RHS § 88 lg 63 nõue.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et nimetades hanke nr 198237 RHAD-is

kindlaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“, on toetuse saaja rikkunud RHS § 88

lõiget 3 ja 7 ning ka RHS § 3 punktis 2 ja 3 toodud üldpõhimõtteid.

3 RHS § 88 lg 6 - Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi,

päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse

välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et

tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu

eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.

1.1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija oleks hanke nr

198237 RHAD-is nimetatud standardite osas lisanud viite „või sellega samaväärne“. Ei ole

välistatud, et hankes osalevate isikute ring võinuks olla laiem ja sellest tulenevalt oleks osutunud

edukaks soodsam pakkumus, kui hankija oleks võimaldanud hanke tehnilises kirjelduses

nimetatud standardite osas pakkuda samaväärseid lahendusi.

Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 7 toodud asjaolud, mille kohaselt

vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamiseks

koostatud tehniline kirjeldus välistab või piirab põhjendamatult konkurentsi või tekitab ebavõrdset

kohtlemist. Kui rikkumise ulatus on rahaliselt hinnatav, rakendatakse käesolevas sättes nimetatud

finantskorrektsiooni määra rahaliselt hinnatava osa kohta hankelepingust. Ühendmääruse § 22 lg

12 kohaselt võib sama paragrahvi lg 11 punktis 7 nimetatud juhul sõltuvalt rikkumise raskusest

kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Kuna antud juhul ei ole rikkumise ulatus rahaliselt hinnatav, sest rikkumine pole seotud ainult

konkreetsete pakutud toodetega ning nimetatud standarditele viitamine, ilma samaväärse

lubamiseta, võis mõjutada pakkujate ringi, pakkumuste sisu ja maksumust ning eduka pakkuja

valikut, tuleb teha finantskorrektsioon kogu hankelepingu osas.

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse asjaolu, et hankes nr 198237 oli

tagatud teatav konkurents ja hindade võrdlemine, kuna esitati 6 pakkumust, mis kõik ka vastavaks

tunnistati. Lisaks ei saa väita, et ilma antud rikkumiseta oleks hanke tulemus olnud kindlalt

teistsugune. Rakendusüksus arvestas ka seda, et antud rikkumise puhul on tegemist hanke

tehnilisest kirjeldusest tulenevate nõuetega, mis ei takistanud pakkujatel otseselt pakkumuse

esitamist, kuigi võisid mõjutada pakkujate hankes osalemise otsust ja pakkumuse sisu, sh

maksumust, arvestades seda, et nimetatud tingimused võisid muuta hankelepingu täitmise

keerulisemaks ja kulukamaks. Eelnevast tulenevalt on antud juhul tegemist kergema rikkumisega,

mille puhul ei ole proportsionaalne rakendada kõige suuremaid (10% ja 25%) finantskorrektsiooni

määrasid. Seega on rakendusüksuse hinnangul antud rikkumise puhul põhjendatud 5%-lise

finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Hankes on kehtestatud konkurentsi piirav kvalifitseerimistingimus

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Hankes nr 198237 on seatud mh järgmine tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise

tingimus: „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema korrektselt lepingu

ja hea ehitustava kohaselt peatöövõtjana teostanud vähemalt 3 (kolm) hoone ehitustööd, igaüks

suletud netopinnaga vähemalt 5000 m2, kusjuures vähemalt üks (üks) neist majandus- ja

taristuministri 2. juuni 2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga

12100 (majutus- ja toitlustushooned), 12200 (büroohooned) või 12600 (meelelahutus-, haridus,

tervishoiu- ja muud avalikud hooned), ning vähemalt ühe 100m2 netopinnaga ujumisbasseini

ehitustööd. Arvesse lähevad ehitustööd, mis on eelnimetatud perioodi jooksul tellija poolt vastu

võetud. Garantiiperiood võib kesta. Pakkuja kinnitab tingimusele vastavust hankepassis, kus

esitab ka olulisemate lepingute loetelu koos lepinguperioodi, maksumuse ja infoga teiste

lepingupoolte kohta.“

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ § 1

lg 1 kohaselt tähistatakse ehitise kasutamise otstarve vastavalt sama määruse lisas esitatud

loetelule kasutamise otstarbe nimetusega ja viiekohalise koodiga. Antud määrus on kehtestatud

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) alusel, mille § 50 lõike 3 kohaselt määratakse ehitise kasutamise

otstarve kasutusloaga ning §-le 51 annab kasutusloa üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus ning

teatud juhtudel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega on kasutamise otstarbe nimetuse ja koodi määramise eelduseks kasutusluba, mis

väljastatakse Eesti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Eesti siseriikliku

õiguskorra alusel.

Eelnevast tulenevalt on hankija seadnud hankes nr 198237 kvalifitseerimise tingimuse, et vähemalt

üks teostatud ehitustöö peab olema Eesti siseriikliku õiguskorra alusel saadud kasutusotstarbe

koodiga, mis on potentsiaalseid välisriikidest pärit pakkujaid piirav ning sellega on toetuse saaja

rikkunud RHS § 3 punktides 2 ja 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2.2. Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja esitas 12.09.2023 järgmise seisukoha: „Hankija ei ole seadnud piiravaid

kvalifitseerimistingimusi. Hanke hankepassis kehtestatud pakkuja kogemusega seotud

kvalifitseerimistingimuse seadmisel on koheldud kõiki Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

ühinenud riigi isikuid võrdselt.

Auditis on esmalt eksitud järeldusega, et hankija on sidunud kogemuse kui

kvalifitseerimistingimuse vahetult ehitusseadustiku § 50 lg 3 alusel hoonetele antava kasutusloaga

ja seega justkui üksnes Eestis rajatud ehitistega. Vajab selgitamist, et hankija ei ole ehitise

kasutamise otstarvete loetelule viidates nõudnud, et niisugune tunnus peab ehitisel olema

määratud kasutusloaga - niisugune järeldus tehakse auditis üksnes kaudselt ehitusseadustiku

sätete tõlgendamisel ja kasutamisel.

Hankija ei ole kvalifitseerimisnõude täitmiseks nõudnud, et määruses nimetatud kasutusloa

esitamist, vaid viidanud üksnes, et ehitustööd peavad olema tehtud korrektselt ja hea ehitustava

kohaselt nimetatud määruses (majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määrus nr 51) näidatud

liigituses näidatud hoonete osas. Vastupidisel juhul ja auditi järeldusi jaatades tekiks

paratamatult arusaamatu olukord, kus hankijal tuleks hankedokumentidesse kõikvõimalikud

õigusaktid ja viited kopeerida, et vältida võimalike kaudsete ja arusaamatute järelduste tegemist

- selline seaduste ja muude õigusaktide kopeerimine ei ole otstarbekas.

Kui hankija oleks soovinud, et viidatud hoonete osas peab olema antud ehitusseadustiku kohane

kasutusluba, siis oleks hankija nii ka hankedokumentides sätestanud. Hankija seda ei teinud ja ei

ole hankemenetluses ka üheltki pakkujalt nõudnud, et pakkuja kvalifitseeritakse üksnes juhul, kui

tema ehitatud hoonetele on antud kasutusluba ja sellisele kasutusloale on märgitud hoone kasutus

määruses näidatud liigitust arvestades.

Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määruses nr 51 on ehitiste kasutamise otstarvete

määratlemisel lähtutud Eurostati harmoniseeritud standardist „Classification of Types of

Constructions“. Seega on viited ehitiste kasutamise otstarvetele laialdaselt kasutusel Euroopa

Liidu liikmesriikides, Majanduspiirkonna lepinguriikides kui ka Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riikides, millest tulenevalt on ebaõige

järeldada, et määruses näidatud liigitusskeemi kasutamisel on piiratud kvalifitseerimistingimus

Eestis püstitatud hoonetega.“

1.2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on

Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, ning jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. Proportsionaalseks ja põhjendatuks saab piirangut pidada siis, kui see

on hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalik. Sama paragrahvi punkti 3 alusel peab hankija

tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Kui kõik seatud piirangud on

proportsionaalsed ja põhjendatud, siis on toetuse saaja loonud võimaluse, et hankes osaleb

võimalikult palju sobivaid pakkujaid, mille tulemusel saadakse parima hinna ja kvaliteedi suhtega

hankeleping.

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest lähtuvalt. Kõik hankija poolt seatavad piirangud peavad tagama võrdse kohtlemise ning

mujalt pärit isikuid tuleb kohelda samal moel kui oma piirkonna ettevõtjaid. Seega ei tohi

kehtestada tingimusi, mis takistaksid RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärinevatel pakkujatel

nende päritolu tõttu hankes osaleda.

Rakendusüksus on seisukohal, et hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimus on põhjendamatult

piirav potentsiaalsete välismaiste pakkujate suhtes, kelle referentsobjektidel puuduvad Eesti

õiguskorra alusel väljastatud kasutusload ja seega ka määratud kasutusotstarbed, kuid kelle

teostatud tööd on sisuliselt võrreldavad, samaväärsed ning piisavad hankelepingu nõuetekohaseks

täitmiseks. Kuna hankija ei ole võimaldanud sellistel pakkujatel pakkuda samaväärseid

referentsobjekte ega sätestanud RHAD-is, kuidas saab antud referentsobjekti esitada välisriigist

pärit pakkuja, siis ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine

riigihankel. Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja ilma objektiivsete põhjendusteta piiranud

pakkujate ringi ja kohelnud potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt.

Antud piirava kvalifitseerimistingimuse puhul on tegemist asutamislepingus sätestatud

mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega. Euroopa Kohus on oma

otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele

esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega

diskrimineerivad.

Toetuse saaja kirjutas 12.09.2023 esitatud selgitustes, et nad ei ole nõudnud ehitise kasutamise

otstarvete loetelule viidates, et niisugune tunnus peab ehitisel olema määratud kasutusloaga.

Rakendusüksus on seisukohal, et kuna hankes oli tingimus, et vähemalt ühel referentsobjektil pidi

olema ehitise kasutamise otstarve vastavalt viidatud määruse lisas toodud koodile ja kuivõrd

muudmoodi nimetatud koodi ei ole võimalik saada kui kasutusloaga, siis on antud tingimus piirav

välismaiste pakkujate jaoks.

Toetuse saaja tõi selgitustes veel välja, et majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määruses nr

51 on ehitiste kasutamise otstarvete määratlemisel lähtutud Eurostati harmoniseeritud standardist

„Classification of Types of Constructions“, mis on laialdaselt kasutusel ka teistes riikides.

Rakendusüksuse hinnangul ei tulene kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest välja, et lähtuda võib

ka Eurostati harmoniseeritud standardist, kuna viidatud on ainult Eesti õigusaktile. Seetõttu ei

saanud hankest huvitatud ettevõtjad teada, et referentsobjektiks sobib ka muu kui kvalifitseerimise

tingimuses nimetatud tunnusega ehitis. Lisaks võib nimetatud harmoniseeritud standard olla küll

laialdaselt kasutusel, kuid see ei taga kõikide võrdset kohtlemist.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hanke nr 198237 kvalifitseerimistingimus,

mille kohaselt peab pakkuja vähemalt üks teostatud töö olema Eesti siseriikliku õiguskorra alusel

antud kasutamise otstarbe koodiga, on vastuolus RHS § 3 punktidega 2 ja 3.

1.2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija ei oleks hankes

nr 198237 kehtestanud nimetatud piiravat kvalifitseerimistingimust. Hankes osalevate isikute ring

võinuks olla laiem, kui hankija oleks võimaldanud esitada samaväärseid referentstöid.

Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 5 toodud asjaolud, mille kohaselt

vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel

on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks

riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus riigihangete seadusega.

Ühendmääruse § 22 lg 12 kohaselt võib sama paragrahvi lg 11 punktis 5 nimetatud juhul sõltuvalt

rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse asjaolu, et hankes nr 198237 oli

tagatud teatav konkurents ja hindade võrdlemine, kuna esitati 6 pakkumust, mis kõik ka vastavaks

tunnistati. Lisaks ei saa väita, et ilma antud rikkumiseta oleks hanke tulemus olnud kindlalt

teistsugune. Seetõttu ei ole proportsionaalne rakendada antud rikkumise puhul kõige suuremat

(25%) finantskorrektsiooni määra.

Samas olid kõik hanke juurde registreerunud ja pakkumuse teinud isikud Eesti ettevõtted. Kuna

teistest riikidest pärit ettevõtjatel üldjuhul ei ole nimetatud kvalifitseerimise tingimusele vastavaid

referentsobjekte, siis takistas antud tingimus eelduslikult neil hankes osalemast. Arvestades

eelnevat ja seda, et rikkumine seisnes õigusvastase kvalifitseerimistingimuse kehtestamises, st

võis mõjutada otseselt pakkumuse esitamist, võib eeldada, et antud rikkumine võis mõjutada

hankes osalenud ettevõtjate arvu, hanke tulemust ja sõlmitud lepingu maksumust. Seda on

möönnud ka Riigikohus asjas nr 5-23-2 tehtud otsuse punktis 87. Seetõttu ei saa antud rikkumist

ka kergeks lugeda ning pole põhjendatud rakendada kõige väiksemat finantskorrektsiooni määra

(5%).

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksuse hinnangul tegemist keskmise raskusega rikkumisega, mille

puhul on põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete

olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et piirava tingimuse kehtestamise

ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema. Ka ei esine rakendusüksuse

hinnangul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et rakendada 10-st protsendist madalamat

finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke

juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse tingimuse

tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4.

1.3. Hankes on kehtestatud konkurentsi piiravad hankelepingu täitmise tingimused

1.3.1. Rikkumise asjaolud

Hanke nr 198237 RHAD-i lisas 2 „Hankelepingu projekt“ ning sõlmitud lepingus on välja toodud

mh järgmised hankelepingu täitmise tingimused:

a) 11.4. Töövõtja annab Tellijale hiljemalt 7 (seitsme) päeva jooksul pärast Lepingu sõlmimist

ehitusaegse tagatisena garantiikirja (Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuselt) vähemalt

10 (kümne) protsendi ulatuses Lepingus fikseeritud Tööde üldmaksumusest (sh käibemaks),

millest täidetakse Tellija nõuded Töövõtjapoolsete, Lepingust tulenevate kohustuste

mittetäitmise või mittevastava täitmise korral.

b) 11.5. Garantii kohustuse täitmise tagatisena esitab Töövõtja hiljemalt Ehitusobjekti Töövõtjale

üleandmise päevaks Tellijale garantiiaegse garantiikirja (Eesti Vabariigis registreeritud

krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusandja) 2 (kahe) protsendi ulatuses Lepingu

Hinnast, millest täidetakse Tellija nõuded Töövõtjapoolsete, Lepingust tulenevate kohustuste

mittetäitmise või mittevastava täitmise korral.

Seega on toetuse saaja kehtestanud hanke nr 198237 RHAD-is lepingu täitmise nõude, et

nimetatud garantiikirjade väljastaja peab olema registreeritud Eesti Vabariigis. Kuna tegemist on

rahvusvahelise hankega, siis on antud nõue piirav potentsiaalsete välisriigist pärit pakkujate jaoks

ning sellega on rikutud RHS § 3 punktides 2 ja 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.3.2. Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja esitas 12.09.2023 järgmised seisukohad:

„Hankija hinnangul eksitakse auditis etteheidete tegemisel või on need ennatlikud - mitte

igasugune tingimus, millest ei nähtu vahetult rahvusvahelisi tunnuseid, ei ole vaikimisi

välismaistele pakkujatele piirav. Hankedokumendis sätestatud tingimusi tuleb siiski hinnata

sisuliselt. Hankija on seadnud tingimuseks lähtuda just kohalikest krediidi-,

finantseerimisasutustest ja kindlustusandjatest põhjusel, et niisuguste tagatiste realiseerimine on

kohalduva õiguse tõttu kiirem ja efektiivsem. Garantii on majandus- või kutsetegevuses tegutseva

isiku (garantii andja) lepinguga võlausaldaja suhtes võetud kohustus (garantii), et garantii andja

täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Niisugune maksegarantii põhineb

esmajärjekorras usaldusel, et garantii andja tulevikus ja kui see vajalikus osutub, garantiikirjas

kirjeldatud kohustuse ka täidab. Hankija ehitas hankelepinguga lasteaia-ujula, mille rajamine ja

kasutusse saamine oli ajakriitiline. Sellest tulenevalt ongi soovinud hankija maandada

garantiikirjaga kaasneda võivaid riske siseriiklikele krediidi-, finantseerimisasutustele ja

kindlustusandjatele - just nende garantii andjate puhul on siseriiklikult usaldusväärsus kaalul

määral, et garantii täitmata jätmine võib tähendada siseriiklikult kogu äritegevuse sisuliselt

lõpetamist.

Lisaks jääb arusaamatuks, et kui garantiikirja hankimine teisest liikmeriigist (välismaise pakkuja

jaoks Eestist) on niivõrd koormav, et see takistab välismaisel pakkujal hankes osalemist, siis on

selge, et samaväärselt on takistatud ka teises välisriigis antud garantiikirja hankijal

realiseerimine. Ei ole mõistlikult järeldatav ja ka eluliselt usutav, et usaldusväärne välismaine

pakkuja ei suudaks siseriiklikult hankida garantiikirja või anda muid lepingus sätestatud tagatisi

– Euroopa Liidu ühise majandus-ja rahaliidu eesmärk ongi tagada, et liidus tegutsevatel

äriühingutel on samaväärsed võimalused kogu majanduspiirkonnas. See aga ei tähenda, et nende

osalemise võimalused mõne liikmesriigi hankemenetluse peaks olema viidud määrani, et neil ei

tuleks teha välisriigis ühtegi tehingut või sõlmida kokkuleppeid. Hankija ei saa valida hankeobjekti

asukohta lähtuvalt pakkujatest, sh võimalikest välismaistest pakkujatest, vaid ta teeb seda siiski

hankija soovidest lähtuvalt – hankija teab ise, mida ta hankida soovib. Seega on paratamatu, et

hangitavad ehitised asuvad Eestis ja seega on sellise hankelepingu täitmine ka Eestiga olulisel

määral seotud.

Hankija ei ole piiranud välismaiste pakkujate ringi ka seetõttu, et siseriiklik garantiikiri on

kohaliku garantii andja jaoks oluliselt madalamate riskidega ja seega ka odavam, kui seda on

mõnes välisriigis antud garantiikiri, millega tagatakse Ida-Euroopa liikmesriigis sõlmitud

töövõtulepingut. Seega on välismaiste pakkujate osalemise võimalusi parandatud ja tinglikult on

hankija vähendanud seeläbi kohalike pakkujate konkurentsieeliste võimalusi.“

1.3.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, ning jälgima, et kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. Sama paragrahvi p 3 alusel peab hankija tagama konkurentsi

efektiivse ärakasutamise riigihankel.

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest eeldusest lähtuvalt. Kõik hankija poolt seatavad tingimused peavad tagama võrdse

kohtlemise ning mujalt pärit isikuid tuleb kohelda samal moel kui oma piirkonna ettevõtjaid. Seega

ei tohi kehtestada tingimusi, mis takistaksid RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärinevatel

pakkujatel nende päritolu tõttu hankes osaleda.

Hankija kehtestatud tingimus, et kõik pakkujad peavad esitama nõutud garantiikirjad Eesti

Vabariigis registreeritud krediidiasutustelt, finantseerimisasutuselt või kindlustusandjalt, piirab

põhjendamatult konkurentsi ega taga võrdset kohtlemist, sest sellise tingimusega kohtleb hankija

võimalikke pakkujaid nende asukohariigist tingituna ebavõrdselt. Sarnasele seisukohale jõudis

Tallinna Halduskohus ka asjas nr 3-22-479 kohtuotsuse punktis 35.2. Proportsionaalseks ja

põhjendatuks saab piirangut pidada siis, kui see on hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalik,

kuid tagatise väljastajate piiramine üksnes Eestis registreeritud krediidi,- finantseerimisasutuste

või kindlustusandjatega, ei ole põhjendatud.

Rakendusüksuse hinnangul on antud tingimuse tõttu eelisseisundis hankija asukohariigist pärit

pakkujad, kes olid Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või

kindlustusandja kliendid juba enne hanke nr 198237 menetluse algust. Eelduslikult on sellistel

pakkujatel nõutava tagatise saamine hankelepingus nõutud ajaks nii ajaliselt kui menetluslikult

lihtsam kui välisriigist pärit pakkujatel. Hankija ei ole andnud potentsiaalsetele välispakkujatele

võimalust esitada oma asukohariigi krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja

garantiikirja. Eestis registreeritud asutuse vastava garantiikirja saamise protsess võib välisriigist

pärit pakkujalt eeldada ebaproportsionaalselt suurt pingutust ning see võib mõjutada hankes

osalemise otsust.

Eelnevast tulenevalt piiravad antud tingimused välispakkujate arvu, sest välistavad hankest need

pakkujad, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik või otstarbekas Eesti Vabariigis registreeritud

krediidiasutustelt, finantseerimisasutustelt või kindlustusandjatelt nimetatud tagatisi saada, kuid

saaksid hankes osaleda asukohariigi vastavatelt asutustelt saadud samaväärsete tagatistega.

Antud piirava iseloomuga tingimuse puhul on tegemist asutamislepingus sätestatud

mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega. Euroopa Kohus on oma

otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele

esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega

diskrimineerivad.

Vastuseks toetuse saaja 12.09.2023 toodud seisukohtadele, et hangitav ehitus oli ajakriitiline ning

kohalike tagatiste realiseerimine on kiirem ja efektiivsem, toob rakendusüksus välja, et sellest

hoolimata tuleb RHS üldpõhimõtetest lähtuda. Rakendusüksus ei saa nõustuda ka toetuse saaja

oletusliku väitega, et siseriiklik garantii on kohaliku garantii andja jaoks madalamate riskidega ja

odavam ning seega on välismaiste pakkujate osalemise võimalusi selle tingimuse seadmisega

parandatud. Lähtudes RHS § 3 punktis 2 toodud üldpõhimõttest tuleb tagada kõikide antud punktis

nimetatud isikute võrdne kohtlemine ning anda pakkujatele võimalus ise hinnata, millise riigi

garantiikirja on neil kõige otstarbekam esitada.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankes nr 198237 on kehtestatud piiravad

hankelepingu täitmise tingimused, mis on vastuolus RHS § 3 p-dega 2 ja 3.

1.3.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud pakkujate ring, esitatud pakkumused ning edukas pakkuja, kui hankija oleks ei oleks

hankes seadnud piiravaid lepingu täitmise tingimusi. Ei ole välistatud, et hankes osalevate isikute

ring võinuks olla laiem, kui hankija poleks seadnud piiravaid lepingu täitmise tingimusi.

Antud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 14 toodud asjaolud, mille kohaselt

vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse

korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete rikkumine, mida ei ole sama

paragrahvi lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus võttis rikkumise raskuse hindamisel arvesse asjaolu, et hankes nr 198237 oli

tagatud teatav konkurents ja hindade võrdlemine, kuna esitati 6 pakkumust, mis kõik ka vastavaks

tunnistati. Lisaks ei saa väita, et ilma antud rikkumiseta oleks hanke tulemus olnud kindlalt

teistsugune. Eelnevast lähtuvalt ei ole proportsionaalne rakendada antud rikkumise puhul kõige

suuremat (25%) finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus võttis arvesse ka seda, et tegemist on lepingu täitmise tingimustega, mis võisid

muuta teiste riikide ettevõtjatel hankelepingu täitmise keerulisemaks ja/või kulukamaks, kuid kuna

antud nõuded pidid olema täidetud alles lepingu täitmise ajaks, siis saab hinnata seda väiksema

raskusega rikkumiseks. Seega pole proportsionaalne ka 10%-se korrektsioonimäära rakendamine.

Samas olid kõik hanke juurde registreerunud ja pakkumuse teinud isikud Eesti ettevõtted ning ei

saa välistada, et antud piiravad hankelepingu täitmise tingimused mõjutasid hankes osalenud

ettevõtjate arvu, hanke tulemust ja sõlmitud lepingu maksumust. Seetõttu ei ole rakendusüksuse

hinnangul põhjendatud rakendada ka 5-st protsendist väiksemat korrektsioonimäära.

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et antud rikkumise puhul on proportsionaalne

rakendada 5%-list finantskorrektsioonimäära.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4.

1.4. Hanke nr 198237 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr 10% Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

Kuna hankes nr 198237 on tuvastatud kolm rikkumist, millest otsuse punktides 1.1 ja 1.3 käsitletud

rikkumiste osas peab rakendusüksus põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist korrektsioonimäära

ja otsuse punktis 1.2 käsitletud rikkumise osas 10-protsendilist korrektsioonimäära, siis

rakendatakse hanke nr 198237 puhul tervikuna 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saajale on hankega nr 198237 seotud kulusid hüvitatud projekti tegevuse nr 6 „Lasteaia

hoone ehitamine“ raames (KD-d nr 1-17) kokku abikõlblikus summas 6 030 741,91 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus hankega nr 198237 seotud abikõlblikest kuludest

mitteabikõlblikuks 10% ehk kokku 603 074,19 eurot (6030741,91*10%), millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 403 920 eurot ja omafinantseering 199 154,19 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti taotluse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning

vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet.

3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

17.11.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks. Toetuse saaja esitas

18.12.2023 oma seisukoha, mille kohaselt nad ei nõustu otsuse eelnõus tooduga, vaid jäävad oma

12.09.2023 esitatud seisukohtade juurde ning esitasid veel allolevad täiendused.

Käeoleva otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise osas tõi toetuse saaja veel välja järgmist:

„2.1.1. Riigihanke alusdokumendi (edaspidi ka HD) tehnilises kirjelduses, punktis 3.3.8. on

sätestatud: „Iga viidet, kus hankija on viidanud käesolevas dokumendis või tehnilises kirjelduses

(k.a lisades) kindlale kutsekvalifikatsioonile, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile,

tüübile, päritolule ja tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega „või sellega

samaväärne“. Seega on üheselt mõistetav, et toetuse saaja ei ole rikkunud talle etteheidetavat

tingimust. Tuleb pidada ebamõistlikuks RTK siinkohal tehislikult ja otsitult ajendatud tingimust,

justkui tuleks tingimus „või sellega samaväärne“ eraldi juurde kirjutada absoluutselt igale

eraldiseisvale standardile. Seesugune RTK tõlgendus seaduses etteantust on meelevaldne ning

hankija õigusi ahendav. HD dokumendid moodustavad ühtse terviku. Kui tehnilises kirjelduses on

sätestatud nõnda, nagu antud HD puhul on, siis ei ole võimalik lugeda antud sätet, HD punkti

3.3.8. kuidagi teisiti, kui see kirja pandud on. Eeltoodust tulenenuna kandub sõnaselgelt üle

kohustus lugeda „või sellega samaväärseks“ kõik, mida p-s 3.3.8. nimetatud on ehk k.a erinevaid

standardeid.

2.1.2. Eeltoodut kinnitab ka tehnilises kirjelduses toodud p 3, mis sätestab „tööde teostamise

alusdokumendid ja juhendid“ p 3., milles on toodud, et lähtuda tuleb kõikidest tehnilistest

dokumentidest kui tervikust.

2.1.3. Rahandusministeerium on selgitanud oma dokumendis „Korduma kippuvad küsimused

(täiendatud 27.07.2017)“ p-s 2.2. „või sellega samaväärne“ klausli lisamise kohustuse kohta

järgmist (lk 53–54): „/…/oleme seisukohal, et eelnimetatud märge peab sisalduma

hankedokumendi tehnilises kirjelduses.“ Vaidlusaluse hanke puhul on nimetatud klausel märgitud

tehnilises kirjelduses.

2.1.4. Et etteheidetavat punkti on hankija igas nõutavas HD osas, k.a tehnilises kirjelduses eraldi

märkinud, ei ole võimalik nõustuda RTK nimetatud etteheitega.“

Vastuseks toetuse saaja seisukohale selgitab rakendusüksus täiendavalt, et RHS eristab

standardeid väga selgelt muudest alustest ning standardeid ei võrdsustata ostuallikate, protsesside,

kaubamärkide, patentide, tüüpide, päritolude ega tootmisviisiga. Standardid võivad eelnimetatud

aspekte küll hõlmata, kuid on oma mõjuulatuses laiem hõlmates erinevaid kokkulepitud reegleid,

norme ja omadusi tegevustele ja nende tulemustele. Standardi näol on tegemist normdokumendiga,

mitte kindla protsessiga vms-ga. RHS § 88 lõikes 2 nimetatud aluste osas on kehtestatud erinorm

(RHS § 88 lg 3), mille kohaselt tuleb lisada igale konkreetselt viidatud standardile ja juhisele

otsene viide „või sellega samaväärne“.

Kuna RHAD-i punktis 3.3.8 pole otsesõnu välja toodud, et samaväärsete lubatavus hõlmab ka

standardeid, siis ei saa antud sõnastusest seda välja lugeda ning seetõttu ei ole nimetatud punktiga

täidetud RHS § 88 lg 3 nõue, vaid ainult RHS § 88 lg 6 nõuded. Sealjuures ei pea sõna

„samaväärne“ olema lisatud iga standardi juurde, vaid RHAD-is peaks olema selgelt välja toodud

üldine põhimõte, et ka standardite osas on samaväärsetega asendamine lubatud. Antud hanke

RHAD-i sõnastusest see välja ei tule ning seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 88 lg 3

nõue pole täidetud.

Käesoleva otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise osas tõi toetuse saaja mh välja järgmist:

„2.2.2. Toetuse saaja peab eeltoodud kriteeriume riigihanke korraldamisel mõistlikuks, kuivõrd

hoolas hankija peab tegema kõik endast oleneva, et hankelepingu ese saaks täidetud

nõuetekohaselt, kvaliteetselt ja optimaalsete kuludega. Hankija õiguspäraseks diskretsiooniõiguse

kasutamiseks tuleb lugeda mõnetist tingimuste seadmist pakkujatele, kuivõrd on oluline lõppeks

saavutatav lepingu eseme kvaliteet. Ettevõtja kogemus majandusturul seesuguse objekti, nagu

vaidlusaluse hanke puhul tegemist on, ehitamisel, on erilist tähelepanelikkust ja oskuslikkust

nõudev, arvestades, et tegemist on ühiskondlikku hoone,

täpsemalt kooli ja ujulaga.

2.2.3. Riigihangete seaduse üldpõhimõtete hulka kuulub mh põhimõte, et hankija sõlmib

hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib hanke läbi mõistliku aja

jooksul. Et leida eelnimetatud tingimusi täita suutev osaleja, tuleb hankijal teatud kriteeriumid

eelnevalt seada. Kui hankija ei või seada mingeidki mõistlikke tingimusi, milleks hankeesemeks

olevale sarnastele kriteeriumidele vastavate objektide edukas ehitamine on, ei saa hankijat pidada

hoolsaks. Hanke väljakuulutamise eesmärk ei ole massiliselt pakkumuste kogumine, vaid teatud

kvaliteetse töö saavutamine töövõtulepingu täitmise läbi. Et leida kvaliteetne pakkuja, tuleb seada

teatud tingimused, mis potentsiaalselt tagavad lepingueseme kvaliteedi ning siinkohal ka

toetusmeetme otstarbeka kasutamise. Seetõttu ei saa pidada nimetatud tingimus liigselt

konkurentsi piiravaks, arvestades, et mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt mingisugune konkurents

tuleb seada. Kui viimast mitte teha, on tõenäoline tohutu halduskoormuse kasv, mis ei ole eesmärki

arvestades otstarbekas ning on haldusorganile ülemääraselt kulukas. Kaalutlusõigust tuleb

kasutada arvestades eesmärki, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

2.2.4. Hankemenetluse puhul ei tule arvestada vaid pakkujate, vaid ka hankija õigusi ning neid

liigselt piirata pole õiguspärane. Siinkohal leiab toetuse saaja, et RTK piirab liialt hankija õigusi

läbi oma tegevuse hankijale ette heites hankes osalemise tingimuste üle otsustamisel. Ka piiravad

tingimused võivad olla õiguspärased, kui need on seatud selliselt, et on arvestatud oluliste

asjaoludega arvestades hankeleping objekti. Riigihangete eesmärk on omandada asi, teenus või

ehitustöö õiglase ja avatud menetluse teel, kusjuures menetluses olevaid isikuid tuleb kohelda

võrdselt ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Selleks on hankijal kohustus

fikseerida pakkujatele nõuded, kusjuures sellised nõuded (piirangud ja kriteeriumid) peavad

olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kõnealuses

hankes tegi pakkumuse 6 ettevõtet, mida saab pidada heaks tulemuseks tagamaks konkurents.

2.2.5. RHS-i kohaselt on hankijal võimalik seada kvalifitseerimistingimusi tehnilise ja kutsealase

pädevuse järgi (RHS § 101). Ettevõtja tehnilise suutlikkuse eelkontroll, seades teatud tingimused

HD-sse, ei ole võrreldav diskrimineerimisega. Riigihangete seaduse kohaselt saab kogemuse

nõude esitada pakkuja eelnevate samalaadsete lepingute täitmise alusel. Mida riigihangete seadus

alates 01.09.2017 ei luba, on töötajate kogemuse nõuete kvalifitseerimise tingimusena määramine.

Neid kahte sätet tuleb omavahel selgelt eristada.“

Vastuseks toetuse saaja seisukohale toob rakendusüksus välja, et eelneva samalaadsete lepingute

täitmise kogemuse nõude esitamine on kooskõlas RHS §-iga 101, kuid kitsendades nimetatud

nõuet kohaliku õiguskorra alusel antud ehitise kasutamise otstarbe koodiga läheb antud nõue

vastuollu RHS üldpõhimõtetega, kuna see ei taga hankija asukoha ettevõtjate ja välisriigi

ettevõtjate võrdset kohtlemist. Hankija võib küll seada piiranguid ja kriteeriume, kuid need peavad

olema põhjendatud ja proportsionaalsed. Kuna antud juhul ei ole põhjendatud, miks ei ole

aktsepteeritud referentsobjektid, mis on sisuliselt samaväärsed, kuid ilma nõutud siseriikliku

kasutusotstarbe koodita ja tõendaksid seega samavõrd hankelepingu nõuetekohase täitmise

võimekust, siis ei ole nimetatud nõue võrdset kohtlemist tagav ega põhjendatud.

Käesoleva otsuse punktis 1.3 kirjeldatud rikkumise osas tõi toetuse saaja veel välja järgmist:

„2.3.1. RHAD-i lisas 2 „Hankelepingu projekt“ ning sõlmitud lepingus on välja toodud

hankelepingu täitmise tingimused, mis käsitlevad garantiikirja andmist Eesti Vabariigis

registreeritud krediidiasutuselt (p-d 11.4. ja 11.5.) ei mõjutanud Euroopa Liidu eelarvet

kahjulikult, kuivõrd sellise garantiikirja hankimist ei saa pidada pakkujale koormavaks

tingimuseks. Garantiikirja saamine pangast on hõlmatud lihtsa ja kiire protseduuriga, mis

sisaldab endas vaid järgmist: taotluse esitamine koos garantii kohustusele viitava lepinguga;

pakkumus panga poolt üldiselt 24h jooksul; pakkumuse kinnitamine ja lepingutasu tasumine; pank

edastab allkirjastatud garantiikirja. Informatsiooni hankimine, missugused krediidiasutused on

Eestis registreeritud, on triviaalne otsingumootori kasutamise küsimus. EL on ühtne majandusliit.

Diskrimineerivaks saaks antud asjas pidada seesugust näitlikku tingimust, kui hankija nõuaks, et

Soome päritolu pakkuja peab esitama Norra finantsasutuse garantiikirja, aga Eesti pakkuja Läti

finantsasutuse garantiikirja, ehk et tingimused ei oleks võrdsed. Seega siinkohal

diskrimineerimisega tegemist ei ole, kuna kõigile pakkujatele on antud samasugused osalemise

tingimused. Hankija peab tagama kõigi taotlejate ja pakkujate suhtes ühese käitumise samadel

tingimustel.

2.3.2. Perioodil 2015–2021 on välismaised ehk piiriülesed pakkujad esitanud pakkumuse

ehitustöödega seotud rahvusvahelist riigihanke piirmäära ületavates riigihangetes 44 korral.

Piiriüleste ettevõtjate osalemine sellistel riigihangetel on vähetõenäoline, mida tuleb liidu

eelarvele avaldatava mõju hindamisel arvestada. Vaidluse all olev kriteerium ei välistanud

otsesõnu piiriüleste pakkujate osalemist riigihankel, sest tingimus ei olnud suunatud pakkuja enda

registreeritusele Eestis, vaid üksnes krediidiasutusele, kelle kinnituskirja hanketeate kohaselt

aktsepteeriti.

2.3.3. Piiriülestel ettevõtjatel puudus huvi vaidlusaluses hankes osaleda. Lähiriikidest, nagu Läti,

Leedu, Soome või Rootsi pärit võimalike pakkujate puhul on Eesti turul vastavast riigist pärit

krediidiasutuse Eesti filiaal või on nendes riikides mõne Eesti panga filiaal.

2.3.4. Hankija küll nõudis EV-s registreeritud panga garantiikirja, kuid selle saamist ei saa pidada

pakkujale koormavaks. Igal välisriigi pakkujal on võimalik taotleda ükskõik, millises liikmesriigis

registreeritud panga garantiikirja, kui ta on täitnud selleks vajalikud eeldused. Üldjuhul on

kõnealune krediidiasutuse garantii taotluse ankeedi maht üksnes 2–3 lk ning koosneb ettevõtja

baasandmetest, kusjuures igal Eestis registreeritud krediidiasutusel on vorm kodulehel lihtsasti

leitav mh inglise keeles. Selline tingimus ei diskrimineeri hankes osaleda soovivaid ettevõtteid, EL

on ühtne majandusruum ning võimalused igasuguseks majandustegevuseks on liikmesriikide

ettevõtjatel samaväärsed. Igal EL-is registreeritud ettevõttel on võimalik taotleda mistahes

liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse garantiikirja. Hankija on siinkohal eelistanud

tegutsemisriigis registreeritud krediidiasutuse garantiikirja esitamist lihtsustamaks

potentsiaalselt tekkida võivate finantsküsimuste lahendamist. Eeltoodust tulenenuna ei saa pidada

eeskirjade rikkumiseks asjaolu, et hankija on nõudnud EV-s registreeritud panga garantiikirja.

Seetõttu ei saa pidada RTK antud toetust osaliselt abikõlbmatuks.

2.3.5. EL otsekohalduva määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõige 2 vt näeb ette, et liikmesriigid

teevad eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid ning seejuures võtavad

arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja

kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Ka STS 2014−2020 § 45 (finantskorrektsiooni

alused) lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja

sellega kooskõlas“. Siinkohal vaide esitaja rõhutab, et eeskirja väidetava eiramise puhul tuleb

lähemalt vaadata ka väidetava eiramise olemust ja keerukust.“

Vastuseks toetuse saaja seisukohale nõustub rakendusüksus, et Eesti Vabariigis registreeritud

asutuse garantiikirja esitamine ei ole hankest huvitatud ettevõtjatele ja pakkujatele eelduslikult

väga koormav, mistõttu ongi rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada 5%-list

korrektsioonimäära. Kuna aga tegemist on RHS üldpõhimõtete rikkumisega ning ei saa välistada,

et see võis muuta pakkujate ringi ja hankes osalejaid, siis ei saa antud juhul asuda seisukohale, et

fondi eelarve mõjutamise võimalus on välistatud. Seega ei saa antud rikkumise osas jätta

finantskorrektsiooni rakendamata.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Raja tänava lasteaia rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 603 074,19

eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 403 920 eurot ja

omafinantseering 199 154,19 eurot;

2. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 1-17 alusel väljamakstud toetus summas 403 920 eurot;

3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise

päevast tagastatav toetus summas 403 920 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole

 SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) või

 Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) või

 Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22) või

 LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)

viitenumbriga 2800082996, selgituseks märkida projekti number ja otsuse number;

4. toetuse saajal tasuda viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest,

kui toetust ei ole tagastatud käesolevas otsuses ettenähtud tähtpäevaks, kandes kogunenud

viivise käesoleva otsuse punktis 3 märgitud Rahandusministeeriumi pangakontole;

5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 6 „Lasteaia hoone ehitamine“ käesoleva otsuse

resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

6. muuta 29.03.2019 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-15/0105 punkti 2 alljärgnevalt:

6.1. “Rahuldada taotleja (edaspidi nimetatud ka toetuse saaja) taotlus projektile, mille

eesmärgiks on rajada Pärnu linna Raja tänavale uus 2 sõimerühma (kokku 28 kohta) ja 8

aiarühmaga (kokku 160 kohta) lastead. Ruumiprogramm võimaldab rühmaruume

suurendada 2 kuni 4 lapse võrra kuni 224 lapsehoiukohani. Projekti kogumaksumus on

5 427 667,73 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering on minimaalselt 1 792 387,73

eurot ja toetus on maksimaalselt 3 635 280 eurot.“

Toetuse saajal on võimalik taotleda tagasimaksmisele kuuluva toetuse ajatamist vastavalt STS §-

s 48 ja ühendmääruse §-s 24 toodule.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele meetme määruse §-s 29, STS-is ja HMS-is

sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Angeelika Põldaru

663 2093

[email protected]