Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks" muutmine

Seletuskiri „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused

ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse siseministri 24. mai 2023. aasta käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT). Muutmine on

tingitud vajadustest kaasata TAT-i punktis 2.4 kirjeldatud tegevuse „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse partnerid ja eraldada

neile tegevusteks vajalik eelarve. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike

2 punktiga 2 ja Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2023. a korraldusega nr 180 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine

Käskkirja eelnõu koostas Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman (e- post ave.osman@siseministeerium.ee, telefon 612 5242). Eelnõu juriidilist kvalitee t i

kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (liisa.olesk@siseministeerium.ee tel 612 5073).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides. Punkti 2.4.1.1 muudatusega sätestatakse, et toetatava tegevuse „Kohaliku tasandi

võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse kaasatakse kaheksa partnerit, kelleks on Tallinna Strateegiakeskus, Elva vald, Saarde vald, Saaremaa vald, Narva

linn, Kohtla-Järve linn, Rapla vald ja Viljandi linn. Partnerid hakkavad ellu viima TAT-i punktis 2.4.3.1.2 ja 2.4.3.1.3 kirjeldatud tegevusi.

Elluviija viis 2023. aastal läbi avaliku konkursi „Kohaliku omavalitsuste arenguprogramm“, et leida kohalikest omavalitsustest (edaspidi KOV) partnerid, keda kaasata TAT-i punktis 2.4.3.1

nimetatud tegevuse „Kohaliku omavalitsuse arenguprogramm turvalisuse tegevusmude li katsetamiseks ja arendamiseks“ elluviimisesse. Konkursi tulemusel rahuldati kaheksa KOV-i taotlus kokku seitsmest maakonnast (Harjumaa, Ida-Virumaa, Viljandimaa, Pärnumaa,

Saaremaa, Raplamaa ja Tartumaa). Kooskõlas TAT-i seletuskirjaga TAT-i punkti 2.4.1 kohta sai arenguprogrammis osalemise võimaluse igast maakonnast üks KOV. Ida-Viru maakonnast võis

kaasata kaks KOV-i ja seda ka tehti. Arenguprogrammi esimene etapp kaheksale KOV-ile toimub aastatel 2023–2025.

Arenguprogrammi kestus KOV-i jaoks on keskmiselt kaks aastat. Arenguprogrammi teine etapp toimub aastatel 2025–2027 ning selleks korraldatakse eraldi konkurss, et leida veel vähemalt 8

KOV-i nendest maakondadest, kes esimeses etapis ei osalenud. Arenguprogrammi I etapis osalevad KOV-id jagavad oma kogemusi arenguprogrammi kohta nii maakonnasisestel kui ka -ülestel ja üleriigilistel üritustel, mis TAT-i raames toimuvad, et julgustada senisel konkursil

mitte osalenud maakondade KOV-e järgmisel konkursil osalema.

2 (3)

Konkursile esitatud taotluste sisu hindamise kriteeriumideks olid KOV-i poolt koostatud taotluse eesmärgipärasus ja põhjendatus, KOV-i valmidus turvalisuse arenguprogrammis

osalemiseks, KOV-i turvalisuse valdkonna strateegiline vaade, KOV-i koostöövõime teiste maakonna KOV-idega ja KOV-i suutlikkus arenguprogrammi läbi viia (sealhulgas kuluefektiivsus). Hindamiskomisjon KOV-ide poolt esitatud taotluste hindamiseks oli

moodustatud Siseministri käskkirjaga ning sellesse kuulusid korrakaitse- ja kriminaalpoliit ika osakonna, strateegia- ja arendusosakonna ja Sisekaitseakadeemia esindajad, kes omavad

valdkondlikku kompetentsi, et kehtestatud kriteeriumide alusel taotlusi hinnata. Taotlusi said esitada kohaliku omavalitsuse üksused ning taotlusele pidi olema lisatud KOV-i

kollegiaalne otsus arenguprogrammis osalemise ja tegevuste läbiviimise valmiduse kohta. KOV-ide suutlikkus arenguprogrammi tegevusi tulemuslikult ellu viia sõltub peamiselt

juhtkonna motiveeritusest, turvalisuse arenguprogrammi panustamise valmidusest, turvalisuse valdkonna tegevuste tähtsustamisest ning KOV-i rolli mõistmisest turvalise elukeskkonna kujundajana. Valitud partneritel on vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õigus lik,

organisatsioonilised ja tehnilised eeldused toetatavate tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil.

Punkti 5 muudatusega sätestatakse toetatavate tegevuste eelarve tabel uues sõnastuses, kuid

muudetakse ainult tabeli järku nr 4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“. Muudatusega nähakse TAT-i lisatavatele partneritele ette eelarve nende

tegevuste läbi viimiseks. Iga partneri eelarve suuruseks on 35 000 eurot, millest 70% ehk

24 500 eurot moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ning 30% ehk 10 500 eurot moodustab

riiklik kaasfinantseering.

3. Eelnõu terminoloogia

Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

5. Käskkirja mõjud

Eelnõuga tehtavad muudatused tuginevad avaliku konkursi tulemusele ning võimaldavad seatud eesmärkide saavutamist kavandatud ajaraami ja eelarve piires.

6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud

3 (3)

Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Eesti riigi vahenditest TAT-

i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarve le täiendavaid kulusid. Käskkirjaga rakendamisega tulu ei teenita.

7. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2024. a.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu korraldusasutusega (Riigi

Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium) ja rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse

panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium).

Eelnõu esitatati arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rakenduskava seirekomisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning TAT-i lisatud partneritele.

Eelnõu kooskõlastati märkusteta.