2 (3)
individuaalsed hindamislehed ja huvide konflikti vältimise ja konfidentsiaalsuse
deklaratsioonid hiljemalt 10.01.2024.
Hindajate individuaalsed hindepunktid ja koondhinnang sisestati koondtabelisse ning vastavalt
konkursi tingimuste ja korra 4.11 puntkile otsustas komisjoni esimees antud hindepunktide
põhjal hindamiskoosoleku kokkukutsumise vajaduse. Kuna hindajate antud hindepunktid ja
hinnangud (sh koondhinnangud) oluliselt ei erinenud, puudus vajadus komisjoni
kokkukutsumiseks.
Komisjoni liikmete saadeti tutvumiseks koondtabel ja hindamiskomisjoni protokoll
11.01.2024. Protokoll kooskõlastati komisjoni liikmetega e-kirja teel ning komisjoni liikmed
esitasid oma tagasiside protokollile 15.01.2023.
2. Taotluste sisulise hindamise kokkuvõte
Hindamiskomisjoni liikmed hindasid taotlust konkursi tingimustes ja korras sätestatud
kriteeriumide alusel. Iga hindamiskomisjoni liige täitis individuaalse hindamislehe. Taotluse
hindamistulemuse saamiseks liideti kõigi hindajate poolt taotlusele antud punktid,
punktisumma jagati hindajate arvuga, et saada keskmine punktisumma. MTÜ SPIN taotlus sai
kokku 62 punkti (maksimaalne võimalik 72), erinevate kriteeriumidele antud keskmine
hindepunkt oli 3 või 4. Hindamise tulemused väljenduvad protokolli lisas 1 (sisulise hindamise
tulemused).
Sõnalises koondhinnangus tõid hindamiskomisjoni liikmed esile, et:
• taotleja vastab tegevuste elluviijale seatud nõuetele, omab vajalikku kogemust ja
võimekust ning on taotluses väljendanud valmisolekut tegevuse elluviimiseks;
• taotlejal on olemas tugev projektimeeskond ning toimiv koostöö nii kohaliku ja riigi
tasandi kui ka rahvusvaheliste partneritega.
Taotluse nõrkusena toodi välja tegevuste rahastamise jätkustrateegiat: taotlusest ei selgu, kuidas
jätkatakse tegevusi, kui omavalitsuste ja erasektori huvi panustada programmi jääb oodatust
väiksemaks. Eelkokkulepete olemasolu taotlusest ei selgu.
Tegevuste elluviimiseks andsid komisjoni liikmed järgmisi soovitusi:
• väljumisplaan vajab rahastusperioodi alguses põhjalikumat planeerimist;
• tegevuste elluviimisel tuleks täpsemalt läbi mõelda uutesse piirkondadesse
(omavalitsustesse) laienemine – taotluses on toodud, et eelistatud on väiksemate
võimalustega omavalitsusüksused, kus on keskmisest suurem noorte registreeritud
õigusrikkumiste arv, aga see mõnel juhul ei kattu statistikaga
https://andmed.stat.ee/et/stat/eri-valdkondade-statistika__noorteseire/NH25 );
• tegevuste elluviimisel vajab tähelepanu noorte kaasamine tegevustesse sh kuidas
püütakse suurendada tüdrukute osalust, mis hetkel on väga madal, lisaks vajab
tähelepanu noorte vajadustega arvestamine, mis peaks toimuma regulaarselt mitte
ühekordse tegevusena;
• tähelepanu vajab tegevustes osalenute läbimisprotsendi tõstmine - milliseid lisategevusi
teha, et tõsta täies mahus programmi läbinute osakaalu;
• tegevuste metoodika ja mõjuhindamise arendamisel tuleks vaadelda asjaolu, kas ja mil
määral tagab programmis osalemise minimaalne maht (70 tundi) üldoskuste
omandamise;
• tuleks analüüsida, mil määral saaks programm toetada üldoskuste arengut laiemalt aga
ka seda milliste üldoskuste arendamisel on programmi fookus;
• tähelepanu tuleb pöörata treenerite kaasamisele: kui palju on treenereid ja eluoskuste
treenereid, kui paljud neist on aastate lõikes samad ja kui palju neid aastas juurde
värvatakse ja koolitatakse;