Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.2-31/24/97 |
Registreeritud | 14.02.2024 |
Sünkroonitud | 31.03.2024 |
Liik | Otsus |
Funktsioon | 11.2 Toetuste rakendamine: SIHT, elukeskkond, Interreg, ettevõtluse meetmega seotud toetused |
Sari | 11.2-31 Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede otsused RE |
Toimik | 11.2-31/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Kersti Metsalo (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Riskijuhtimise ja järelevalve talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
ART ML OÜ
Heki tn 2-20,
Sõmerpalu alevik
66604, Võru maakond
14.02.2024 nr 11.2-31/24/97
OTSUS
finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise
kohta
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb riigihalduse ministri 18. juuli 2019. a
määruse nr 36 “Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ (edaspidi meetme määrus) alusel
otsuse ART ML OÜ (edaspidi toetuse saaja või ettevõte) projekti „ART ML OÜ tootmishoone
rekonstrueerimine teenuste mitmekesistamiseks ja mahu suurendamiseks“ (struktuuritoetuse
registris nr RE.2.02.20-0113, edaspidi projekt) osas.
Rakendusüksus tuvastas projekti vahearuande kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole võtnud projekti
raames renoveeritud tootmishoonet sihtotstarbelisse kasutusse ning hoonel puudub kasutusluba,
mistõttu on täitmata projektis seatud eesmärk. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus
finantskorrektsiooni ning nõuab tagasi toetuse saajale ettemaksena makstud toetuse summas
35 000 eurot ja tunnistab ühtlasi taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.
Otsuse tegemise aluseks on meetme määruse § 16 lg 1 punkt 4, § 18 lõige 2, § 19 punkt 2,
08.12.2020 projekti taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse (eelnevalt ja edaspidi
ka taotluse rahuldamise otsus) punktid 10, 13, 13.1 ja 20, samuti projekti raames esitatud
kindlasummaline makse1, vahearuanne, ettekirjutus ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.
1. Toetuse saaja ei ole täitnud projektis seatud toetuse andmise eesmärki
1.1 Rikkumise asjaolud
Projekti toetuse taotluse kohaselt on projekti eesmärgiks tootmispinna laiendamine – uue 2019.
aastal soetatud tootmishoone remont ja kasutuselevõtt, ja seeläbi teenuste hulga ja mahu
kasvatamine tagamaks ettevõttele planeeritud käibe ja kasumlikkuse kasvu ning võimekuse
investeerida jätkuvalt ettevõtte arengusse. Projekti tulemusena valmib ettevõtte uus tootmishoone
tasemeni, mis võimaldab seal tootmist/teenuse pakkumist käivitada ning kogu ettevõtte
tootmise/teenuse pakkumise protsessi ümber struktureerida ning seeläbi vähendada oluliselt
tootmiseks/tellimuste täitmiseks kuluvat aega (tootmise/teenuse pakkumise ratsionaliseerimine).
1 Vastavalt meetme määruse § 18 lõikele 1 ja taotluse rahuldamise otsuse punktile 12 makstakse toetus välja
kindlasummaliste maksetena ette- ja lõppmaksena. Ettemakse suurus on 70 protsenti toetusest ja see makstakse välja
toetuse saajale üldjuhul kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ettemaksutaotluse alusel.
Toetuse saajale on makstud projektis 04.06.2021 ettemakse summas 35 000 eurot.
Tegevuse äriliseks sisuks on kogu ettevõtte metallitööde ettevalmistustööd viia üle uude
tootmishoonesse (rasketehnika keretööde ettevalmistav osa, liivapritsitööd, suurte
metallkonstruktsioonide tootmine jms).
Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 10 on toetuse saaja kohustatud toetust kasutama ja
projekti ellu viima kookõlas toetuse taotlusega ning meetme määruses ja käesolevas otsuses
sätestatud nõuetele. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 13 ja alapunkti 13.1 kohaselt esitab toetuse
saaja vahearuande hiljemalt 15.09.2021 ning selle ühe osana projekti tegevuse nr 4 „Tööstushoone
renoveerimine -ehitustööd“ elluviimise tõenduseks teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise
akt(id), foto-või videotõestus teostatud töödest ning hoone kasutusloa.
15.02.2023 tegi rakendusüksus toetuse saajale ettekirjutuse nr 11.2-31/23/341, kuivõrd toetuse
saaja 15.09.2021 esitatud vahearuande menetluse käigus selgus, et tööstushoonel puudub
kasutusluba, mistõttu ei olnud hoonet võimalik ka sihipäraselt kasutada. Toetuse saaja selgituste
kohaselt seiskus kasutusloa menetlus, kuna oli vajalik oodata elektrisüsteemi mõõdistust, auditit
ja nende vormistamist ning lisaks tuvastati tuletõrje veevõtumahutite kontrollpumpamisel
mahutitest „ollus“, mistõttu keeldus Päästeamet kooskõlastuse andmisest ja kontrollpumpamise
tegemisest enne, kui mahutid on tühjaks pumbatud ja seest ära puhastatud. Ettekirjutusega
kohustas rakendusüksus toetuse saajat tegevuse nr 4 elluviimise tõenduseks esitama hiljemalt
kuupäevaks 31.07.2023 renoveeritud hoone kasutusloa.
Toetuse saaja edastas 04.08.2023 E-toetuse keskkonna kaudu e-kirjaga informatsiooni, et ei ole
suutnud rakendusüksuse tehtud ettekirjutust täita ning on valmis sellest lähtuvalt vastutust kandma.
Põhjendusena märkis toetuse saaja, et ei ole leidnud kedagi, kes tuletõrje veemahutid tühjaks
pumpaks ning need seest ära puhastaks, saamaks Päästeametilt kooskõlastust.
15.08.2023 rakendusüksuse esitatud küsimusele, kas projekti raames renoveeritud tootmishoone
on olnud peale renoveerimistööde lõppu ja tehtud investeeringuid sihtotstarbeliselt kasutuses,
vastas toetuse saaja 29.08.2023 e-kirjas: „Ei ole olnud sihtotstarbeliselt kasutuses kuna puudub
kasutusluba“.
Toetuse saaja märkis mh, et kui Päästeametilt kooskõlastust ei saadud, hakati otsima mahutite
puhastamise teenuse pakkujaid. Helistati läbi kõikvõimalikud kohad, kuid keegi ei olnud seda tööd
nõus talvel tegema. Kevadel jätkati otsinguid, kuid ka siis ei olnud keegi nõus vastavat tööd tegema
või tulema selleks Tallinnast Võrru. Samuti helistati läbi kõik teadaolevad vabatahtlikud
päästekomandod, kes teoreetiliselt oleksid võimelised vee välja pumpama vanade "veneaegsete"
pumpadega, kuid ka see oli tulemusteta. Seejärel käidi läbi ehitusseadmete rendifirmad, et leida
pump, millega mahutites olev vesi ise välja pumbata – pump leiti, aga otsikut, mis sobiks
konkreetse mahuti väljavõtte otsaga, mitte. Kokkuvõttes märkis toetuse saaja, et otsinguid jätkati
puhastusteenuse pakkujate hulgast, seda nii Eestist kui Lätist, aga tänaseni tulemusteta.
Rakendusüksuse 25.09.2023 edastatud järelevalvemenetluse algatamise kirjale, milles väljendas
rakendusüksus mh seisukohta, et kuivõrd toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse rahuldamise
otsuses pandud kohustusi, siis on põhjendatud nõuda makstud toetus täielikult tagasi, andis toetuse
saaja tagasisidet, et neil pretensioonid puuduvad ning nõustuvad eelnevaga.
Kuna toetuse saaja ei ole projekti raames ja vahenditest renoveeritud tootmishoonet võtnud
sihtotstarbelisse kasutusse ning esitanud hoone kohta kasutusluba, siis on rakendusüksuse
hinnangul toetuse saaja rikkunud meetme määruse § 19 punktis 2 toodud toetuse saaja
kohustust.
1.2 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus
Meetme määruse § 19 punkti 2 kohaselt on toetuse saaja kohustatud toetust kasutama vastavuses
taotluse rahuldamise otsusega. Meetme määruse § 18 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et tehtud tegevused
peavad olema taotluse rahuldamise otsuses ja projektis ette nähtud viisil tõendatud. Sama määruse
§ 7 lõike 1 kohaselt loetakse toetuse saaja detailselt kirjeldatud ja tõendatud planeeritavad kulud
abikõlblikuks, kui need on otseselt vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks, eesmärkide
saavutamiseks ning tulemusnäitajate saavutamiseks, arvestades käesolevas määruses sätestatud
piiranguid.
Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 10 antakse toetust tingimusel, et toetuse saaja viib
projekti ellu kooskõlas toetuse taotlusega, meetme määrusega ja taotluse rahuldamise otsusega
ning vastavalt punktidele 13 ja 13.1 on toetuse saaja kohustatud tööstushoone renoveerimise
ehitustööde elluviimise kohta esitama koos vahearuandega hoone kasutusloa.
Rakendusüksus on seisukohal, et kuna toetuse saaja esitatud vahearuande2 ja selgituste kohaselt ei
ole projekti raames renoveeritud tootmishoone kohta esitatud kasutusluba ja hoone ei ole
sihtotstarbelises kasutuses ning sellest tulenevalt on ka projekti eesmärk täitmata, siis on toetuse
saaja rikkunud meetme määruse § 19 punktis 2 ja § 18 lõikes 2 toodud toetuse andmise tingimusi
ning projekti kulud on mitteabikõlblikud.
Rakendusüksus selgitab, et projekti toetuse taotlus rahuldati teadmises ja eesmärgiga, et läbi
rekonstrueeritud hoone kasvab teenuste hulk ja maht, mis võimaldavad tagada ettevõttele
planeeritud käibe ja kasumlikkuse kasvu ning võimekuse investeerida jätkuvalt ettevõtte
arengusse. Kui tootmishoonel puudub kasutusluba ja hoonet ei ole võimalik projektis seatud
eesmärkidel kasutada, siis ei ole rakendusüksuse hinnangul ka selle renoveerimisega seotud
vahendeid kasutatud sihipäraselt. Lisaks peab rakendusüksus vajalikuks märkida, et kuivõrd
ettevõtte käive ja töökoha näitajad on projekti lõpuks kasvanud3 ning seda rohkem, kui projektis
planeeriti ja ilma projekti raames renoveeritud tootmishooneta, siis saab teha mh järelduse, et
projektis planeeritud tulemuste saavutamiseks ei olnud taotluses planeeritud kulud ja ettenähtud
tegevused otseselt vajalikud, vaid eesmärk oli saavutatav ka ilma toetuseta.
1.3 Finantskorrektsioon ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 20 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel meetme
määruse § 16 toodud alustest. Meetme määruse § 16 lg 1 punkti 4 kohaselt on rakendusüksusel
õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle taotluse
rahuldamise otsuses pandud kohustusi.
Rakendusüksus on seisukohal, et kui finantskorrektsiooni otsusega tühistatakse kogu taotluse
rahuldamise otsuses nimetatud toetus, siis tunnistatakse ka taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
Rakendusüksus arvestab antud otsuse koostamisel toetuse saaja selgitust, mille kohaselt on toetuse
saaja püüdnud tootmishoone kasutusloa saamiseks likvideerida renoveerimise käigus ilmnenud
puudused. Samas on rakendusüksus seisukohal, et kuna projekti raames planeeritud uut
tootmishoonet sihtotstarbeliselt kasutusele ei võetud ning hoonel puudub kasutusluba, on tegemist
sedavõrd olulise toetuse andmise tingimuste rikkumisega, mille puhul on põhjendatud ja
proportsionaalne nõuda ettemaksena4 väljamakstud toetus täies ulatuses tagasi ning tunnistada
taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
Rakendusüksus selgitab, et projekti tegevuste elluviimine taotluses kirjeldatud viisil on üheks
toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul, kui nende
2 Samuti ka 26.04.2022 toetuse saaja esitatud lõpparuande kohaselt. 3 Vastavalt lõpparuandes esitatud andmetele kasvas ettevõttes maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga
töökohtade arv hiljemalt projekti lõpuks rohkem, kui kahe töökoha võrra ja müügikäive rohkem, kui planeeritud 15%
võrra (ehk vastavad näitajad kasvasid rohkem, kui projekti taotluses planeeritud). 4 Vastavalt taotluse rahuldamise otsuse punktile 12 on ettemakse suurus 70% toetusest ehk 35 000 eurot.
koosmõjus saavutatakse projektis seatud eesmärgid ja tulemused. Projekti eesmärgi täitmata
jätmise korral ei saa kuidagi asuda seisukohale, et toetust on kasutatud sihipäraselt.
Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes meetme määruse § 16 lg 1 punktile 4 nõuab rakendusüksus
toetuse saajale 04.06.2021 ettemaksena 35 000 eurot väljamakstud toetuse5 täielikult tagasi ning
tunnistab kehtetuks 08.12.2020 taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsuse nr 11.6-
31/1384.
2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine
Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 06.02.2024
käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, millele toetuse saaja vastas
09.02.2024 e-kirjas, et on otsuse eelnõuga päri.
3. Otsuse resolutsioon
Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses
väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus
otsustab:
1. tunnistada 08.12.2020 projekti taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsus 11.6-
31/1384 kehtetuks tagasiulatuvalt alates otsuse jõustumisest;
2. nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames ettemaksena väljamakstud toetus summas 35 000
eurot;
3. toetuse saajal kanda 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse kehtima hakkamise päevast
tagasinõutav toetus summas 35 000 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole:
SEB Pank a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või
Swedbank a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või
Luminor Bank a/a EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või
LHV Pank a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22),
viitenumbriga 2800082996. Selgituseks märkida projekti ja otsuse number.
Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates otsusest
teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (HMS § 73
lõige 2 ja § 75), või arvestades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut kaebuse Tallinna
Halduskohtule 30 päeva jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest arvates.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Kersti Metsalo
663 2026
5 Rakendusüksus on maksnud toetuse saajale ettemaksu 70% ulatuses, et võimaldada projekti tegevuste elluviimist.