Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 14.02.2024 nr 13-13/10-1

Kultuuriministri 13. novembri 2023. a

käskkirja nr 240 muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutusele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 13. novembri 2023.a

käskkirja nr 240 „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise

ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise toetamine“ muutmise

eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel

2. Seletuskiri 2 lehel

3. Käskkirja terviktekst muudatustega 10 lehel

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Margit Tilk 628 2358

[email protected]

1

Kultuuriministri 13. novembri 2023.a käskkirja nr 240 „Loomemajandusalase teadlikkuse

kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja

sektorite ülese koostöö soodustamise toetamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 13. novembri 2023.a käskkirja nr 240

„Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri-

ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise toetamine“ (edaspidi TAT)

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Muudatus on vajalik seoses Euroopa Komisjoni uue vähese tähtsusega abi määruse

jõustumisega. Uus vähese tähtsusega abi määrus jõustus 01.01.2024 ja kehtib kuni 31.12.2030.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise

ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224).

Seletuskiri kirjeldab kultuuriministri 13. novembri 2023. a käskkirja nr 240 muudatusi.

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse viide Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr

1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1)“ ning asendatakse viitega Euroopa

Komisjoni määrusele (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

Käskkirja eelnõu punktiga 2 tõstetakse vähese tähtsusega abi piirmäär seniselt 200 000 eurolt

300 000 eurole.

Käskkirja eelnõu punktiga 3 täpsustatakse protsentide täpsusastet neli kohta peale koma, et

vähendada võimalike ebakõlasid numbrites, kui on vajalik arvutuste puhul aluseks võtta

konkreetne osakaal.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

Muudatused on seotud Euroopa Liidu õiguse muutumisega, mida on selgitatud seletuskirja

punktis 2. Mõju muudele valdkondadele ega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid.

2

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel, kuid rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist

2024. a.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele.

EELNÕU 07.02.2024

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn nr

Kultuuriministri 13. novembri 2023. a

käskkirja nr 240 „Loomemajandusalase teadlikkuse

kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning

kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese

koostöö soodustamise toetamine“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 13. novembri 2023. a käskkirjas nr 240 „Loomemajandusalase teadlikkuse

kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite

ülese koostöö soodustamise toetamine“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:

1) sõnastan TAT-i punkti 1.6 järgmiselt: „Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina

komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831,

15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3 mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese tähtsusega abina (edaspidi VTA) saab

käsitleda punktis 5.1 nimetatud tegevuse ning punktides 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud

alategevuste toetamist. VTA saaja on punktis 2.5 nimetatud kasusaaja ja abi andja punktis

3.2 nimetatud rakendusüksus, kes kohustub nimetatud abi andmisel tagama

konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise. Abi saajaks võib olla ka

toetatavate tegevuste sihtgruppi kuuluv punktis 6.4 nimetatud ettevõtluse, sealhulgas

loomeettevõtluse edendamisega tegelev ja ettevõtluse arengusse panustav juriidiline isik,

teadus- ja arendusasutus ning avaliku sektori organisatsioon.“;

2) sõnastan TAT-i punkti 1.7 järgmiselt: „Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi

kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2

kohaselt.“;

3) muudan TAT-i punkti 9.1 ja sõnastan järgmiselt:

Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Toetatav tegevus 5.1: kultuuri- ja loomesektori

sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine

888 889 100,0000%

1.1 ERFi toetus 800 000 90,0000%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0%

1.3 Omafinantseering 88 889 10,0000%

2 Toetatav tegevus 5.2: loomemajandusalase

teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja

oskuste arendamine

3 396 825 100,0000%

2.1 ERFi toetus 2 200 000 64,7664%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 000 000 29,4393%

2.3 Omafinantseering 196 825 5,7944%

Toetatavate tegevuste eelarve kokku 4 285 714 100,0000%

ERFi toetus 3 000 000 70,0000%

Riiklik kaasfinantseering 1 000 000 23,3333%

Omafinantseering 285 714 6,6667%

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn /Registreerimise kuupäev ja nr/

Loomemajandusalase teadlikkuse

kasvatamise, teadmiste ja oskuste

arendamise ning kultuuri- ja loomesektori

sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise

toetamine

1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1. Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste käskkiri (edaspidi käskkiri) kehtestatakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning on kooskõlas sama seaduse

§ 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1.2. Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a) (iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja

konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike

investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.2 „Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö

ja rahvusvahelistumine“ sekkumiste 21.1.3.23 „Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite

ülese koostöö soodustamine“ ja 21.1.3.24 „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine

ning teadmiste ja oskuste arendamine“ (edaspidi toetatavad tegevused) elluviimiseks toetuse

andmist ja kasutamist.

1.3. Toetatavad tegevused panustavad:

1.3.1. Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 20351“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik“ alasihti „Eesti majandus on tugev“;

1.3.2. valdkondliku arengukava „Kultuuri arengukava 2021–20302“ alaeesmärki „Kultuuri ja

loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“ ning

1.3.3. tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ programmi „Kultuuriprogramm“ meetme „Kultuuri

valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine“ tegevuse

„Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenusesse

„Loomemajanduspoliitika rakendamine“.

1.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias

„Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt

tasakaalustatud arengusse hinnatakse „Eesti 2035“ näitajaga „väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguproduktiga elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“, 1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia 2 Kultuuri arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/kultuur2030)

panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „soolise võrdõiguslikkuse indeks“,

panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“

ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „ligipääsetavuse näitaja“.

1.5. Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.

1.6. Kui toetus on käsitletav vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), artikli 3

mõistes, järgitakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Vähese

tähtsusega abina (edaspidi VTA) saab käsitleda punktis 5.1 nimetatud tegevuse ning punktides

5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevuste toetamist. VTA saaja on punktis 2.5 nimetatud

kasusaaja ja abi andja punktis 3.2 nimetatud rakendusüksus, kes kohustub nimetatud abi

andmisel tagama konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud kohustuste täitmise. Abi saajaks

võib olla ka toetatavate tegevuste sihtgruppi kuuluv punktis 6.4 nimetatud ettevõtluse,

sealhulgas loomeettevõtluse edendamisega tegelev ja ettevõtluse arengusse panustav

juriidiline isik, teadus- ja arendusasutus ning avaliku sektori organisatsioon.

1.7. Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem antud vähese

tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

VTA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud

VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.

1.8. VTA andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks

antava abi kumuleerimisreegleid.

1.9. VTA andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümme aastat käskkirja alusel

viimase üksikabi andmisest arvates.

1.10. Käskkirja ei kohaldata VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu

Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artikli 7 lõike 1 punktis c nimetatud tegevustele.

2. Terminid

Käskkirja tähenduses on:

2.1. loomemajandus majandusvaldkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel,

oskustel ja andel, kus teenitakse müügitulu ja luuakse töökohti intellektuaalse omandi

loomise kaudu ning kus loomeettevõtjad on protsessides kesksel kohal. Loomemajanduse

valdkonnad on arhitektuur, audiovisuaal, disain, etenduskunstid, kirjastamine, kunst,

kultuuripärand, meelelahutustarkvara, muusika ja reklaam;

2.2. loomemajanduse sidusvaldkond majandusvaldkond, mis paikneb kultuuri- ja

loomeprotsesside väärtusahelas loomise, tootmise, levitamise, vahendamise ja

kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust loov sisend tuleb

loomemajanduse valdkondadest;

2.3. ettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud äriühing;

2.4. loomeettevõtja äriseadustiku § 2 lõikes 1 nimetatud Eestis registreeritud äriühing, kes

tegutseb äriregistri andmetel ühes või mitmes loomemajanduse või sidusvaldkonnas;

2.5. kasusaaja punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes osalev ja

mitterahalist abi saav Eestis registreeritud mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtja

(edaspidi VKE), kes kuulub elluviidavate tegevuste sihtgruppi ning panustab punktide 4.4 ja

4.5 kohaselt väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse;

2.6. VKE ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) lisas 1 toodud kriteeriumidele;

2.7. partner juriidiline isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb punktis 5

nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisel ning punktis 4.1 nimetatud eesmärgi ja

punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud tulemuste saavutamisel ning kellel tekivad selle käigus kulud.

3. Toetatavate tegevuste rakendusasutus, rakendusüksus, elluviija ja partnerid

3.1. Rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus).

3.2. Rakendusüksus ja elluviija on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi

rakendusüksus või elluviija).

3.3. Punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud tegevuste elluviimiseks võib elluviija korraldada

ideekonkursse, et leida ideid ja ettepanekuid, mis täidavad punktis 4.1 nimetatud toetuse

andmise eesmärki ja panustavad tulemuste saavutamisse, ning partnereid nende

elluviimiseks.

3.4. Punktis 3.3 toodud juhul kooskõlastab elluviija partnerid rakendusasutusega ning sõlmib

nendega partnerluslepingud, milles sätestatakse partneri ülesanded, õigused, kohustused ja

vastutus ning maksete tegemise, dokumentide esitamise ja säilitamise kord. Enne

partnerluslepingute sõlmimist tuleb partnerid ära nimetada käskkirjas selle muutmise teel.

4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

4.1. Toetuse andmise eesmärk on siduda loomemajanduse ja sidusvaldkondades olevat

potentsiaali ettevõtlusega, soodustades uute, ambitsioonikate ja kestlike ärimudelitega

ettevõtete juurdekasvu, tõstes loomeettevõtjate ekspordivõimekust ning luues teistele

majandussektoritele loomemajanduse kaudu lisaväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste

ning müügi ja turunduse arendamisel.

4.2. Toetatavate tegevuste elluviimisega kasvatatakse loomeettevõtjate jätkusuutlikkuse,

ringmajanduse, vastutustundlikkuse, digitaliseerimise ja innovatsiooni alast teadlikkust

ning suurendatakse kasusaajate ettevõtluse ja ekspordi, juhtimise, toote-, teenuse-,

protsesside ja ärimudeli arendamise alaseid kompetentse, sealhulgas teadmisi, oskusi ja

kogemusi, ning sektorite ülese strateegilise koostöö oskusi ja tulemuslikkust.

4.3. Toetatavate tegevuste elluviimise tulemusena on loomemajanduses ettevõtlusaktiivsus

kõrge, loomeettevõtjate ärimudelid on muutuvas keskkonnas jätkusuutlikud, Eesti

loomeettevõtjad tegutsevad edukalt rahvusvahelistel turgudel ja on uuendusmeelsed

tehnoloogiate ja digilahenduste kasutajad ning loomemajanduse arengut toetav tugisüsteem

on tõhus, paindlik ja toimib koos ettevõtluse ökosüsteemiga.

4.4. Punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevuste elluviimisega panustatakse

ÜSS2021_2027 §-s 4 nimetatud meetmete nimekirja väljundnäitajate „toetatavad

ettevõtjad“ ja „mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttasemete saavutamisse.

4.5. Punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevuste elluviimise tulemusena

panustatakse meetmete nimekirja tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus

töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse.

5. Toetatavad tegevused

5.1. Toetatava tegevuse „Kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö

soodustamine“ raames viiakse ellu järgmisi alategevusi:

5.1.1. algatatakse ja katsetatakse loome- ja muude majandusvaldkondade üleseid koostöövorme;

5.1.2. töötatakse välja ja viiakse ellu loome- ja muude majandusvaldkondade üleseid strateegilisi

koostöö- ja arenguprogramme, mis sisaldavad muu hulgas praktilisi arendustegevusi ning

mille tulemusena toovad kasusaajad projekti lõpuks turule uued või oluliselt täiustatud

tooted ja/või teenused või sisenevad uutele turgudele või on loonud eeldused müügimahtude

kasvuks olemasolevatel välisturgudel.

5.2. Toetatava tegevuse „Loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja

oskuste arendamine“ raames viiakse ellu järgmisi alategevusi:

5.2.1. loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine, mille käigus:

5.2.1.1. algatatakse ja tehakse kaardistusi, uuringuid, analüüse ja ekspertiise ning avaldatakse ja

levitatakse nende tulemusi;

5.2.1.2. koostatakse ja levitatakse info- ja teavitusmaterjale, publikatsioone jms trükiseid ning

digitaalseid materjale;

5.2.1.3. algatatakse ja korraldatakse infopäevi, seminare, konverentse jms teavitusüritusi ning

osaletakse nendel;

5.2.1.4. algatatakse ja korraldatakse koostöövõrgustikke, mõttekodasid, ümarlaudu jms

koostöövorme ning osaletakse koostöötegevustes.

5.2.2. loomemajandusalaste teadmiste ja oskuste arendamine, mille käigus:

5.2.2.1. algatatakse ja korraldatakse loomemajandusega seotud ettevõtluskonkursse ja

tunnustusüritusi ning osaletakse nendel;

5.2.2.2. pakutakse ettevõtluse, ekspordi, juhtimise, toote-, teenuse-, protsesside ja ärimudeli

arendamise alast nõustamist ning ekspertiisi;

5.2.2.3. algatatakse, töötatakse välja ja korraldatakse koolitusi, õppereise, praktikume ja

arenguprogramme ning osaletakse nendel;

5.2.2.4. korraldatakse rahvusvahelistumisele ja ekspordi edendamisele suunatud turundus- ja

kontaktüritusi ning osaletakse rahvusvahelistel messidel ja turundus- ning

kontaktüritustel.

6. Sihtgrupp

6.1. Punktis 5.1 nimetatud alategevuste sihtgrupp on loomeettevõtjast VKEd, sealhulgas

alustavad, tegutsevad ja kasvuettevõtjad, ning teiste majandusvaldkondade VKEd.

6.2. Punktis 5.2.1 nimetatud alategevuse sihtgrupp on loomeettevõtjast VKEd, sealhulgas

alustavad, tegutsevad ja kasvuettevõtjad, teiste majandusvaldkondade VKEd, potentsiaalsed

ettevõtjad, poliitikakujundajad, valitsussektori asutused, ettevõtluse tugistruktuurid ja laiem

avalikkus.

6.3. Punktis 5.2.2 nimetatud alategevuse sihtgrupp on loomeettevõtjast VKEd, sealhulgas

alustavad, tegutsevad ja kasvuettevõtjad.

6.4. Toetatavates tegevustes saavad osaleda ka ettevõtluse, sealhulgas loomeettevõtluse

edendamisega tegelevad ja ettevõtluse arengusse panustavad juriidilised isikud, teadus- ja

arendusasutused ning avaliku sektori organisatsioonid ja esindajad.

7. Toetatavate tegevuste väljund- ja tulemusnäitajad

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahe-

sihttase

(2024),

Sihttase

(2029)

Selgitav teave

Toetatav tegevus: kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamine

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja RCR25

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Mõõtühik:

arv

0 2022 - 30 Näitajaga

mõõdetakse,

mitme

ettevõtte

lisandväärtus

töötaja kohta

on punktis

5.1 nimetatud

alategevustes

osalemise

tulemusel

kasvanud.

Väljundnäitaja RCO01

Toetatavad

ettevõtjad*:

RCO04

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 2022 0 80 Näitaja

mõõdab, mitu

ettevõtjat on

punktis 5.1

nimetatud

alategevustes

osalenud.

Toetatav tegevus: loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste arendamine

Meetmete

nimekirja

näitajad

Tulemusnäitaja RCR25

VKEd, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Mõõtühik:

arv

0 2022 - 115 Näitajaga

mõõdetakse,

mitme

ettevõtte

lisandväärtus

töötaja kohta

on punktides

5.2.1.3,

5.2.1.4 ja

5.2.2

nimetatud

alategevustes

osalemise

tulemusel

kasvanud.

Väljundnäitaja RCO01

Toetatavad

ettevõtjad*:

RCO04

Mitterahalist

toetust

saavad

ettevõtjad

0 2022 75 450 Näitaja

mõõdab, mitu

ettevõtjat on

punktides

5.2.1.3,

5.2.1.4 ja

5.2.2

nimetatud

alategevustes

osalenud.

* Sealhulgas peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle.

8. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 01.04.2023 ja lõpeb 31.10.2029.

9. Toetatavate tegevuste eelarve

9.1. Toetatavate tegevuste eelarve abikõlblikkuse perioodil on järgmine: Summa

(eurodes)

Osakaal

1 Toetatav tegevus 5.1: kultuuri- ja loomesektori sisese

ja sektorite ülese koostöö soodustamine

888 889 100,0000%

1.1 ERFi toetus 800 000 90,0000%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 0,00 0%

1.3 Omafinantseering 88 889 10,0000%

2 Toetatav tegevus 5.2: loomemajandusalase

teadlikkuse kasvatamine ning teadmiste ja oskuste

arendamine

3 396 825 100,0000%

2.1 ERFi toetus 2 200 000 64,7664%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 1 000 000 29,4393%

2.3 Omafinantseering 196 825 5,7944%

Toetatavate tegevuste eelarve kokku 4 285 714 100,0000%

ERFi toetus 3 000 000 70,0000%

Riiklik kaasfinantseering 1 000 000 23,3333%

Omafinantseering 285 714 6,6667%

9.2. Omafinantseering kaetakse kasusaajate rahalisest panusest.

10. Kulude abikõlblikkus

10.1. Abikõlblik on toetatavate tegevuste elluviimisega seotud põhjendatud, sobiv, vajalik ja tõhus

kulu.

10.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ühendmäärus) §-st 15 ja käskkirjas sätestatud tingimustest.

10.3. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

10.4. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ühendmääruse § 21

lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

10.5. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatavate

tegevuste otsestest kuludest.

10.6. Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale tegelike kulude alusel.

10.7. Personalikulud arvestatakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 16 kohaselt.

10.8. Personalikulu on abikõlblik kuni 30% toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest.

10.9. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele ei ole abikõlblik:

10.9.1. immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu;

10.9.2. liiklusvahendi ostmise ja rentimise kulu;

10.9.3. kinnisasja soetamise kulu;

10.9.4. elluviija organisatsiooni üldise juhtimise kulu, sealhulgas juhtorganite tasud;

10.9.5. täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõigetes 2–4 toodud erisustega;

10.9.6. turustusvõrgu loomise kulu väljaspool Eestit;

10.9.7. kõik toetatavate tegevuste elluviimisega otseselt sidumata kulud.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

11.1. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26.

11.2. Toetuse maksmine tegelike kulude alusel toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1

kohaselt.

11.3. Toetuse maksmine ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamiseks toimub

ühendmääruse § 28 lõike 3 kohaselt.

11.4. Punktis 10.5 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude alusel.

11.5. Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita.

11.6. Toetus makstakse elluviijale ÜSS2021_2027§ 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna

(edaspidi e-keskkond) kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel.

11.7. Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33.

11.8. Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

11.9. Abikõlblike kulude ning kasusaajate rahalise panuse tõendamisel arvestatakse ainult

raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekandega, välja arvatud toetuse

maksmisel ühtse määra alusel, tasutud kuludega.

11.10. Toetuse maksmise eeldus on rakendusüksuse esitatud ja kinnitatud toetatavate tegevuste

elluviimisega seotud abikõlblike kulude tekkimist tõendavad kuludokumendid või nende

koopiad.

11.11. Maksetaotlusi menetletakse rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse

alusel välja töötatud protseduuride kohaselt.

11.12. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatavate tegevuste elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ning esitanud kinnitatud aruande teadmiseks

rakendusasutusele.

12. Elluviija õigused ja kohustused

12.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käskkirjas sätestatule kõik ÜSS2021_2027-s ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

12.2. Elluviija on kohustatud:

12.2.1. kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud

käskkirjas kirjeldatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks, ning viima toetatavaid

tegevusi ellu kinnitatud eelarvete ja tegevuskavade kohaselt;

12.2.2. esitama hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kooskõlastamiseks

järgneva aasta tegevuskava ja eelarve. Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija 30 tööpäeva jooksul pärast käskkirja kinnitamist;

12.2.3. koguma tegevuskavade ja eelarvete koostamisel sisendit muu hulgas rakendusasutuselt,

rakendusüksuselt, ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt, ettevõtluse tugistruktuuridelt

ning tegevuste sihtgrupi esindajatelt;

12.2.4. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste

tegemist need rakendusüksusega ja seejärel esitama koos kooskõlastusega

rakendusasutusele teadmiseks muudatused kinnitatud aastaeelarves tingimusel, et

toetatavate tegevuste kogusumma ja osakaal ei muutu, kui:

12.2.4.1. kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt

rohkem kui 25%;

12.2.4.2. muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 25% kogu

kinnitatud eelarvest.

12.2.5. kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste

tegemist aastaeelarve muutmise rakendusasutusega juhul, kui vajalikud muudatused on

punktides 12.2.4.1 ja 12.2.4.2 sätestatud mahtudest suuremad. Kinnitatud

eelarvemuudatused edastab koos kooskõlastusega rakendusüksusele teadmiseks

elluviija;

12.2.6. esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

12.2.7. esitama rakendusasutusele teadmiseks riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul

eeldatava maksumusega üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes hiljemalt

riigihanke väljakuulutamise päeval;

12.2.8. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027

§ 18 alusel ja kooskõlas punktiga 1.9 ning tagama, et partnerid säilitavad toetuse

saamisega seotud dokumente elluviijaga sama aja;

12.2.9. eristama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud,

kasutades selleks eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode;

12.2.10. esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-keskkonnas;

12.2.10.1. esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

12.2.11. teavitama rakendusasutust, kui toetatavatele tegevustele on taotletud toetust teistest

meetmetest või muudest välisabi või kohaliku omavalitsuse või riigieelarvelistest

vahenditest;

12.2.12. viivitamata teatama rakendusasutusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

12.2.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täita;

12.2.12.2 käskkirja muutmise vajalikkusest;

12.2.12.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

toetatavate tegevuste eesmärkide ja tulemuste saavutamist;

12.2.13. sõlmima punktis 12.3.3 toodud juhul toetatavate tegevuste elluviimisesse kaasatud

partneritega partnerluslepingud, milles muu hulgas sätestatakse detailselt partneri

tehtavad tegevused, tema õigused, kohustused ja vastutus, aruannete esitamise tähtajad,

maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis;

12.2.14. koguma ja töötlema andmeid punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud

alategevustes osalevate kasusaajate kohta, sealhulgas nende hinnanguid pakutavatele

teenustele ning majandusnäitajaid enne ja pärast teenuste kasutamist;

12.2.15. tagama punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes osalenud

kasusaajate andmete, sealhulgas väljund- ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamise

jälgimiseks ja analüüsiks vajalike andmete olemasolu struktuuritoetuste registri

sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise

nädala lõpuks;

12.2.16. pidama arvestust kasusaajatele antava vähese tähtsusega abi kohta ja teavitama

kasusaajaid neile antavast abist, suurusest ja tingimustest ning esitama sellekohase teabe

rakendusüksusele koos aruannetega;

12.2.17. koguma punktides 5.1, 5.2.1.3, 5.2.1.4 ja 5.2.2 nimetatud alategevustes osalevatelt

kasusaajatelt osalustasusid ning tõendama nende tasude laekumist hiljemalt viimase

maksetaotluse esitamisel krediidiasutuse kinnitatud pangakonto väljavõttega;

12.2.18. tagama sihtgruppidele suunatud sündmustele ja tegevustele ligipääsetavuse füüsilises ja

virtuaalses keskkonnas;

12.2.19. täitma teavitamisega seotud kohustusi Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite

andmisest avalikkuse teavitamine“ alusel.

12.3 Elluviijal on õigus:

12.3.1. teha rakendusasutusele ettepanekuid käskkirja, eelarve ja tegevuskavade muutmiseks;

12.3.2. kaasata toetatavate tegevuste elluviimisesse vajaduse korral eksperte ja moodustada

hindamis- või valikukomisjone;

12.3.3. korraldada toetatavate tegevuste kavandamisel ideekonkursse ja kaasata nende tulemusena

partnereid toetatavate tegevuste elluviimisesse;

12.3.4. läbida soovi korral rakendusüksuse juures eelnõustamine, esitades rakendusüksusele

riigihanke ja muud dokumendid hiljemalt viis tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist,

enne riigihanke igas etapis otsuste tegemist ja enne hankelepingu muutmist.

13. Partnerite kohustused

13.1. Partnerid peavad täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

13.2. Lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud

tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

14. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

14.1. Elluviija esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste elluviimise kohta vahearuande

vähemalt kord aastas aruandlusperioodi lõpu seisuga rakendusüksuse määratud tähtajaks,

kuid mitte hiljem kui 20. jaanuariks. Rakendusüksus võib nõuda vahearuannete esitamist

sagedamini, määrates aruandeperioodi kuupäevad ja aruande esitamise tähtaja.

14.2. Elluviija esitab rakendusüksusele toetatavate tegevuste elluviimise kohta lõpparuande

koos viimase maksetaotlusega hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetatavate

tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.

14.3. Juhul kui vahearuande ja lõpparuande (edaspidi koos aruanne) esitamise vahe on vähem

kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

14.4. Aruanne esitatakse e-keskkonna kaudu.

14.5. Aruande kinnitab rakendusüksus. Rakendusüksus kontrollib aruande 20 tööpäeva jooksul

selle esitamisest.

14.6. Elluviija esitab rakendusüksuse kinnitatud aruande teadmiseks rakendusasutusele

punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud alategevuste kaupa.

14.7. Aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

14.7.1. aruandlusperiood (vahearuande puhul eraldi käesolev aruandlusperiood ja viide

eelnevatele perioodidele);

14.7.2. andmed tegevuskavas kajastatud toetatavate tegevuste elluviimise edenemise kohta

(elluviidud tegevused, sihtgrupp, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise seis jms);

14.7.3. eelarve täitmine;

14.7.4. ellu viidud tegevuste panus „Eesti 2035“ sihti ja näitajasse ning horisontaalsetesse

põhimõtetesse;

14.7.5. elluviija hinnang toetatavate tegevuste elluviimise tulemuslikkusele ning väljund- ja

tulemusnäitajate saavutamisele, sealhulgas põhjendused erinevuste kohta planeeritud ja

tegelikult ellu viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta;

14.7.6. tekkinud probleemid ja nende lahendamiseks ette võetud sammud;

14.7.7. muu tegevuste elluviimisega ja toetuse kasutamisega seotud teave;

14.7.8. elluviija kinnitus andmete õigsuse kohta.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

15.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ühendmääruse

§-des 34–36.

15.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS2021_2027 §-de 29 ja 30 ning ühendmääruse §-de 37 ja 38

kohaselt.

15.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ühendmääruse § 37

lõikega 6.

15.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

16. Vaiete lahendamine

16.1. Vaidemenetlus toimub ÜSS2021_2027 §-de 31 ja 32 kohaselt.

16.2. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

17. Käskkirja muutmine

17.1. Elluviija esitab rakendusasutusele käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja teavitab sellest rakendusüksust, kui:

17.1.1. ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi või alategevusi, abikõlblikkuse perioodi,

tulemust, näitajate sihttasemeid, abikõlblikke kulusid või eelarvet;

17.1.2. rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse;

17.1.3. elluviija või käskkirjas kajastatud partnerite juriidilised andmed muutuvad;

17.1.4. ilmneb muid asjaolusid, mis toetatava tegevuse elluviimist mõjutavad.

17.2. Rakendusüksusel on õigus taotleda käskkirja muutmist, kui aruannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate

tegevuste edukaks elluviimiseks või tulemuste saavutamiseks. Selleks esitab

rakendusüksus rakendusasutusele käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning teavitab sellest elluviijat.

17.3. Rakendusasutus vaatab punktides 17.1 ja 17.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul

taotluse kättesaamisest arvates ning teavitab elluviijat ja rakendusüksust käskkirja

muutmise algatamisest või algatamata jätmisest.

17.4. Rakendusasutusel on õigus algatada käskkirja muutmine, teavitades sellest elluviijat ja

rakendusüksust ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab käskkirja, kui selgub,

et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või

elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.

17.5. Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

17.6. Käskkirja muutmiseks ei loeta punktis 12.2.2 nimetatud tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ning muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende

eelarve on kooskõlas käskkirjas sätestatuga.

17.7. Rakendusasutus edastab muudetud käskkirja kümne tööpäeva jooksul elluviijale,

rakendusüksusele, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

18. Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1 Tegevuskava vorm

Lisa 2 Detailse eelarve ja selle täitmise vorm

Lisa 3 Käskkirja elluviimisega seotud riskid

Lisa 4 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht