HDR eelnõu

EELNÕU .04.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruses nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 3 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Registrile pääseb juurde Eesti teabevärava eesti.ee (edaspidi teabevärav) kaudu.“; 3) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: (1) Registri vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium ja volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus.“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) lahendab registrit puudutavaid õiguslikke küsimusi ning nõustab registri kasutajaid õiguslikes küsimustes;“; 5) paragrahvi 4 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Volitatud töötleja: 1) arendab koostöös vastutava töötlejaga registrit; 2) täidab vastutava töötleja poolt andmete turvaliseks töötlemiseks ning registri hooldamiseks ja majutamiseks antud juhiseid ja korraldusi; 3) käsitleb ja lahendab intsidente teenuse osutamisel ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise; 4) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata registri pidamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ning annab vastutavale töötlejale aru registri pidamise kohta ja muud vajalikku teavet; 5) sõlmib krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja notariga lepingu, et võimaldada neil saada registrist § 16 lõikes 7 nimetatud andmeid; 6) võimaldab teabevärava kaudu selleks õigust omavatel isikutel registriandmeid elektrooniliselt registrisse kanda ja andmetega tutvuda, sisestab registrisse töötasu ajakohase alammäära ja eelnenud aasta kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiendiga 1,0 ning teavitab deklarante deklaratsiooni esitamise kohustusest pädeva asutuse poolt registrisse kantud andmete kohaselt; 7) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele registri turvanõuetele vastavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt; 8) tagab registri hooldamise ja majutamise; 9) korraldab andmete säilitamise ja varukoopiate tegemise kehtestatud nõuete kohaselt; 10) korraldab registri turvaauditite tellimise, tegemise ja vastuvõtmise ning tagab auditi soovituste täitmise.“;

6) paragrahvi 4 lõige 3¹ tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 4 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Volitatud töötlejalt selleks volituse saanud isikul (edaspidi registri haldur) on õigus põhjendatud vajaduse korral registri tõrgeteta töö või andmetervikluse tagamiseks vaadata registri andmeid, samuti neid muuta, kui asutuste halduril, erikomisjoni kontrollijal, volikogu komisjoni liikmel, pädeva asutuse kontrollijal või pädeva asutuse välisel kontrollijal endal ei ole võimalik parandusi teha ning andmete parandamine on õiguslikult lubatav ja tehniliselt võimalik.“; 8) paragrahvi 6 lõike 3 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Registris säilitatakse seitse aastat logidena andmeid sündmuste ja toimingute kohta koos isikut identifitseerivate andmetega, sealhulgas andmete lisamise, muutmise ja kustutamise, andmete vaatamise, välja arvatud isiku enda esitatud andmete vaatamine, teavituste edastamise ning andmete avalikustamise lõpetamise kohta.“; 9) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1, § 7 lõige 2 ja § 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 9 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Pädeva asutuse teabeväravas esindamise õigusega isik kannab registri õiguste ja volituste rakendusse korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 5 nimetatud pädeva asutuse ülesannete täitmiseks volitatud ühe või mitme ametiisiku (edaspidi deklarantide haldur) isikukoodi. Deklarantide haldur saab juurdepääsu registrile, identifitseerides ennast teabevärava kaudu.“; 11) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui asutuse pädevus on lõppenud, on selle asutuse poolt registrisse kantud deklarandi kohustus deklaratsioon esitada kehtetu.“; 12) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) isikukood;“; 13) paragrahvi 10 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) ametikoht või ametikohad;“; 14) paragrahvi 11 lõike 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Deklarandi nimi kantakse registrisse liidestatud rahvastiku registrist.“; 15) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Deklarandi andmed kustutatakse registrist, kui tema deklaratsiooni esitamise kohustuse kuupäev on möödunud ning registris ei ole ühtegi tema esitamata deklaratsiooni. Deklarantide haldur võib kustutada deklarandi andmed, kui registris ei ole ühtegi selle deklarandi esitatud deklaratsiooni ja deklarant on seotud ainult selle pädeva asutusega.“; 16) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses: „(2¹) Deklarandi sisestamisel registrisse saadab register deklarandile registrisse kantud e-posti aadressil teate deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimise ja selle tähtpäeva kohta.“; 17) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt „(4) Kui 15 päeva enne lõike 1 kohase tähtpäeva saabumist ei ole deklarant deklaratsiooni esitanud, saadab register deklarandile registrisse kantud e-posti aadressil korduva teate deklaratsiooni esitamise kohustuse tähtpäeva saabumise kohta, kui deklaratsioon on esitamata.“; 18) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Kui tähtpäeva saabumisel ei ole deklarant deklaratsiooni esitanud, saadab register deklarandile registrisse kantud e-posti aadressil iga seitsme päeva tagant teate kuni deklaratsiooni esitamiseni.“; 19) paragrahvi 14 lõiked 1–4 sõnastatakse järgmiselt „(1) Deklaratsiooni andmed on korruptsioonivastase seaduse §-s 14 sätestatud andmed, arvestades käesolevas määruses sätestatud täpsustusi. (2) Deklaratsiooni andmed kannab registrisse deklarant, identifitseerides ennast teabevärava kaudu. Deklarant võib registrisse kanda teistest riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse liidestatud andmekogudest saadud andmed, kui see on võimalik, või enda väljendatud andmed.

(3) Deklaratsiooni on pärast selle esitamist 90 kalendripäeva jooksul võimalik muuta. Deklaratsiooni ei ole võimalik tühistada ega kustutada. Kontrollitud või eelmisel kalendriaastal esitatud deklaratsiooni muuta ei saa. (4) Deklarant võib deklaratsiooni sisestatud andmed salvestada, et neid hiljem täiendada. Salvestatud, kuid kinnitamata deklaratsiooni ei loeta esitatuks ning seda on deklarandil võimalik muuta ja kustutada. Järgmisel kalendriaastal ei saa esitada eelmisel kalendriaastal sisestatud deklaratsiooni andmeid.“; 20) paragrahvi 14 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Deklaratsiooni andmed kustutatakse registrist seitsme aasta möödumisel nende esitamisest.“; 21) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) abieluvaralepingu ja kooselulepingu identifitseerimist võimaldavad andmed;“; 22) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) andmed deklaratsiooni esitamisele eelnenud kalendriaastal ja deklaratsiooni esitamise aastal väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal tegutsemise kohta, samuti muu kõrvaltegevuse kohta, kui see oli seotud tulu saamisega, märkides kõrvaltegevuse sisu ning alguse ja lõpu, kui kõrvaltegevus on lõppenud;“; 24) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt: „9) andmed deklarandile otseselt või kaudselt kuuluva välismaa väärtpaberi kohta, märkides emitendi, väärtpaberi liigi, koguse, märke, kui tegu on ühis- või kaasomandiga, ning võimaluse korral vaba tekstina ühise omandi protsendi;“; 25) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) deklarandiga abielus või registreeritud kooselus oleva isiku ning deklarandi vanema ja alaneja sugulase ning isiku, keda seob deklarandiga ühine majapidamine, nimi ja isikukood või sünniaeg ning suhe deklarandiga;“; 26) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „8) deklarandi kohta abieluvararegistrisse kantud kehtivad andmed;“; 27) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) deklarandi omandis oleva ja kasutuses oleva liiklusregistrisse kantud maasõiduki või väikelaeva liik ja mark, esmase registreerimise aasta või ehitusaasta, märge, kui tegu on ühis- või kaasomandiga, ning võimaluse korral vaba tekstina ühise omandi protsent;“; 28) määrust täiendatakse §-ga 15¹ järgmises sõnastuses: „§ 15¹. Andmeandjad

Registrisse esitavad §-s 15 loetletud andmeid: 1) abieluvararegister esitab andmed abieluvara lepingu ja kooselulepingu numbri kohta; 2) Eesti väärtpaberite keskregister esitab andmed deklarandi omandis olevate väärtpaberite kohta; 3) füüsilise isiku tuludeklaratsioonide rakendus esitab andmed deklareeritud tulu kohta; 4) kinnistusregister esitab andmed deklarandi omandis oleva kinnisvara kohta; 5) liiklusregister esitab andmed deklarandi omandis ja kasutuses olevate maa- ja veesõidukite kohta; 6) rahvastikuregister esitab deklarandi nime, isikukoodi ja elukoha aadressi ning andmed abikaasa, registreeritud elukaaslase, vanemate ja järeltulijate kohta; 7) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register esitab andmed pädevate asutuste kohta; 8) äriregister esitab andmed deklarandi osaluse kohta äriühingutes ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena tegutsemise kohta.“; 29) paragrahvi 16 lõiked 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Deklarandile on teabevärava kaudu nähtavad tema andmed ja kõigi tema esitatud registrist kustutamata deklaratsioonide kõik andmed. Kontrolli teostajale on korruptsioonivastase seaduse § 15 lõigetes 1–5

sätestatud pädevuse järgi nähtavad iga tema kontrollitava deklarandi andmed ja deklarandi kõigi registrist kustutamata deklaratsioonide kõik andmed. (2) Deklaratsiooni andmed avalikustatakse selle esitamisel kolmeks aastaks. Avalikustatud deklaratsiooni on võimalik kontrollida ja sellega tutvuda. Julgeolekuasutuse juhi deklaratsiooni ei avalikustata. (3) Igaüks võib avaliku kasutajana teabevärava kaudu tasuta tutvuda deklarandi ja deklaratsiooni avalike andmetega, identifitseerides ennast nõuetekohaselt. Deklaratsioone on avalikul kasutajal võimalik otsida deklaratsiooni esitamise aasta, deklarandi nime ja tööandja järgi.“; 30) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni (edaspidi erikomisjon) korruptsioonivastase seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud pädevuse teostamise võimaldamiseks kannab asutuste haldur registrisse Riigikogu Kantselei registrikoodi. Selle pädevuse teostamiseks kannab Riigikogu Kantselei esindamise õigusega isik erikomisjoni ülesandel registri õiguste ja volituste rakendusse ühe või mitme volitatud ametiisiku (edaspidi erikomisjoni kontrollija) isikukoodi. (2) Korruptsioonivastase seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud pädevuse teostamise võimaldamiseks kannab pädeva asutuse esindamise õigusega isik registri õiguste ja volituste rakendusse volitatud ametiisikute (edaspidi volikogu komisjoni liikmed) isikukoodid. Volikogu komisjoni liige võib olla samal ajal deklarantide haldur. (3) Korruptsioonivastase seaduse § 15 lõikes 3 sätestatud pädevuse teostamise võimaldamiseks kannab pädeva asutuse esindamise õigusega isik registri õiguste ja volituste rakendusse ühe või mitme volitatud ametiisiku (edaspidi pädeva asutuse kontrollija) isikukoodi. Pädeva asutuse kontrollija võib olla samal ajal deklarantide haldur. (4) Korruptsioonivastase seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 ning lõike 2 punktis 2 sätestatud pädevuse teostamise võimaldamiseks juhul, kui viidatud sätetes nimetatud kontrolli teostaja ei ole deklarandi suhtes pädev asutus, kannab pädeva asutuse esindamise õigusega isik kontrolli teostaja taotluses nimetatud ühe või mitme ametiisiku (edaspidi pädeva asutuse väline kontrollija) isikukoodi registri õiguste ja volituste rakendusse. (5) Erikomisjoni kontrollija, volikogu komisjoni liige, pädeva asutuse kontrollija ja pädeva asutuse väline kontrollija saavad juurdepääsu registrile, identifitseerides ennast teabevärava kaudu.“. 31) paragrahvi 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Deklaratsiooni kontrollimisel kannab korruptsioonivastase seaduse § 15 lõigetes 1–5 sätestatud pädevuse alusel määratud kontrolli teostaja registrisse viidatud paragrahvi lõikes 6 nimetatud kontrollitoimingu tegemise korral selle toimingu protokolli vaba tekstina.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. juulil 2026. aastal. (2) Määruse punkt 22, 26 ja punktis 28 toodud sätte punkt 1 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. aastal.

Kristen Michal Peaminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Keit Kasemets Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega ajakohastatakse Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määrust nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus), lähtudes huvide deklaratsioonide registri (edaspidi HDR) uue tehnilise lahenduse arendamisest ning registri senise kasutamise käigus ilmnenud probleemidest deklaratsioonide esitamise ja haldamise korralduses. Uue HDR-i arendamine eeldab kehtiva põhimääruse normide täpsustamist ja ajakohastamist, et tagada õigusselgus, registri toimimise vastavus kehtivale õigusele ning uue tehnilise lahenduse sujuv kasutuselevõtt. Eelnõuga kavandatu ei suurenda ettevõtete ja inimeste halduskoormust. Kõnealused muudatused puudutavad eeskätt järgmisi asjaolusid:

 Registri haldamise ülesannete jaotuse täpsustamine: uue HDR-i kasutusele võtmisel muutub

volitatud töötleja. Seetõttu on vaja ajakohastada põhimääruse sõnastust, määrates registri volitatud töötlejaks Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (edaspidi RIK) ning täpsustades volitatud töötleja ülesandeid. Muudatustega antakse RIK-ile selged volitused (nt registri arendamine, tehniline haldus, turvameetmete rakendamine, kasutajatugi jm) ning sätestatakse ka uued ülesanded, nagu lepingute sõlmimine krediidiasutuste ja notaritega teatud andmetele juurdepääsu võimaldamiseks.

 Juurdepääsuõiguste ja andmete vahetuse täpsustamine: sätestatakse, et registrile pääseb ligi üksnes Eesti teabeväravas eesti.ee (edaspidi teabevärav) autentimise kaudu. Täpsustatakse andmevahetust riiklike registritega – näiteks deklaratsiooni lisandub hulk andmeid, mis kantakse automaatselt üle teistest andmekogudest (nt abieluvara registrist või liiklusregistrist), ning deklarandi lisamisel registrisse saadetakse talle automaatne teavitus deklaratsiooni esitamise kohustuse kohta. Need täiendused lihtsustavad deklarantide jaoks andmete esitamist ja aitavad vältida olukordi, kus deklarandid ei ole teadlikud neile tekkinud kohustusest.

 Praktiliste probleemide lahendamine: eelnõu koostamisel on arvestatud registri senise kasutamise käigus ilmnenud kitsaskohti. Näiteks nähakse ette deklarantidele meeldetuletuste saatmine, mis aitab vähendada hilinemisi deklaratsioonide esitamisel.

Eelnõu on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht Kätlin-Chris Kruusmaa (e-post [email protected], tel 5383 0253, siseauditi osakonna juhataja Karin Karpa (e-post [email protected], tel 5854 2194), Registrite ja Infosüsteemide Keskuse koosloome tiimi tehniline arhitekt Neeme Vool ja tootejuht Laura Truupõld. Eelnõu keeletoimetaja on Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (e-post [email protected], tel 514 6333).

Põhimääruse muutmise eelnõu koosneb kahest paragrahvist ja 31 punktist. Alljärgnevalt tuuakse välja eelnõu punktidega kavandatud muudatuste sisu ning võrreldakse neid kehtiva korraga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 2 lõige 2, kuna kehtival regulatsioonil puudub regulatiivne mõju ning see ei ole õiguslikult korrektne. Kehtiv säte näeb ette, et registrit peetakse avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse, korruptsioonivastase seaduse, käesoleva määruse ja muude õigusaktide alusel. Registri pidamise õiguslik alus tuleneb üksnes korruptsioonivastasest seadusest, kuna registrit peetakse seadusest tuleneva kohustuse täitmise lihtsustamiseks. Registri pidamisel tuleb aga järgida kõiki kehtivaid asjakohaseid õigusakte. Lisaks sellele on viide üksnes isikuandmete kaitse seadusele sättes eksitav, kuna isikuandmete kaitset reguleerivad ka isikuandmete kaitse üldmäärus1 ning konventsioon 108+2. Eelnevast tulenevalt on otsustatud säte kehtetuks tunnistada.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, pp. 1–88). 2 Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon (nr 108), mida ajakohastati 2018. aastal (“konventsioon 108+”).

Punkt 2 sätestab põhimääruse § 3 lõike 1 uue sõnastuse, mille kohaselt pääseb huvide deklaratsioonide registrile ligi Eesti teabevärava eesti.ee (teabevärav) kaudu. Teabevärava kaudu on tagatud ligipääs paljudele riigi e-teenustele ning muudatus ei muuda kasutajamugavust. Kõik, nii deklarandid, kontrollijad kui ka avalikud huvilised kasutavad edaspidi registrile ligipääsuks riigi autentimisportaali. Samal põhjusel asendatakse punktidega 10, 19, 29 ja 30 § 9 lõikes 4, § 14 lõikes 2, § 16 lõigetes 1 ja 3 sõna e-maksuamet sõnaga teabevärav.

Punktid 3, 5 ja 6 käsitlevad registri vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid. Põhimääruse § 4 lõiget 1 muudetakse: registri volitatud töötleja on edaspidi RIK. Samuti sõnastatakse põhimääruse § 4 lõige 3 (volitatud töötleja ülesanded) ümber. Volitatud töötleja – RIK – ülesannete terviklik loetelu esitatakse nüüd punktides 1–10. RIK-ile antakse volitused teha kõiki registri pidamise tehnilisi toiminguid oma pädevuse piires kooskõlastatult vastutava töötlejaga. Näiteks sätestatakse, et volitatud töötleja arendab ja uuendab registrit koostöös vastutava töötlejaga, tagab andmete turvalise töötlemise ning registri hoolduse ja majutuse vastutava töötleja juhiste kohaselt, lahendab teenuse osutamisega seotud intsidente ja korraldab kasutajatuge ning teavitab viivitamata vastutavat töötlejat tõrgetest. Need ülesanded olid ka varem volitatud töötleja kanda, kuid kuna volitatud töötleja muutub, vaadati eelnõu koostamisel ülesanded üle ning koondati ühte sättesse. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 4 lõige 3¹. Nimetatud lõige muutub üleliigseks, kuna varem oli volitatud töötlejaid kaks ning edaspidi on üks ja kõik volitatud töötleja ülesanded on koondatud põhimääruse § 4 lõikesse 3. Punktiga 7 muudetakse põhimääruse § 4 lõiget 4. Edaspidi ei ole registri halduril õigust parandada esitatud andmeid deklarandi soovil. Juba esitatud deklaratsiooni andmeid saab deklarant vajaduse korral parandada ise või siis esitada uue deklaratsiooni. Kuna deklaratsiooni esitaja saab olla üksnes deklarant ise, siis ei tohi tekkida olukorda, kus keegi teine tema eest andmeid esitab. Punktiga 8 täpsustakse, milliseid andmeid logidena säilitatakse. Muudatuse eesmärk on suurem õigusselgus. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks kolm määruse sätet. Esiteks määruse § 7 lõike 1 punkt 1, mille kohaselt kantakse registrisse pädeva asutuse andmed, kuna edaspidi tulevad need automaatselt riigi- ja omavalitsuse asutuste riiklikust registrist. Teiseks määruse § 7 lõige 2, kuna sättes viidatud kande tegija andmed saab registri logidest. Kolmandaks tunnistatakse kehtetuks § 8, kuna pädeva asutuse andmed kanduvad üle riigi- ja omavalitsuse asutuste riiklikust registrist ning seega ei vaja pädeva asutuse andmete sisestamine eraldi reguleerimist. Kuid säilib põhimõte, mille kohaselt kaob asutuse likvideerimisega ka selle asutuse poolt registrisse kantud deklarantide kohustus esitada deklaratsioon. Punktiga 11 täiendatakse

põhimääruse § 9 lõikega 5, kuna praktikas tuli ette juhtumeid, kus deklarant jäi registrisse kantuks isegi siis

kui asutus, mis talle kohustuse määras tegevuse lõpetas, liideti teise asutusega vms. Seega annab muudatus selge aluse deklaratsiooni esitamise kohustuse lõpetamiseks registris. Punktid 12 ja 13 täpsustavad deklarandi isikuandmete ja ametikoha andmete esitust registris ning punkti 14 kohaselt tulevad isikuandmed edaspidi liidestatud rahvastikuregistrist. Punktidega 15, 17, 19, 20 ja 29 asendatakse põhimääruses läbivalt sõna kinnitama sõnaga esitama, muudatuse eesmärk on kooskõlastada põhimäärus korruptsioonivastase seadusega (KVS), kuna seal kasutakse terminit deklaratsiooni esitama, mitte deklaratsiooni kinnitama. Punktid 16 ja 18 lisavad põhimääruse § 12 lõiked 2¹ ja 4¹, sätestades automaatteavituste süsteemi deklarantidele. Lõige 2¹ sätestab, et kui deklarant kantakse registrisse (s.t kui talle tekib kohustus deklaratsioon esitada), saadab register talle viivitamata teate tema registrisse kantud e-posti aadressile. Kehtiva korra kohaselt saab deklarant esimese teate kaks kuud enne deklaratsiooni esitamise tähtaega ning seega ei pruugi ta olla teadlik kohustuse tekkimisest. Teates informeeritakse deklaranti deklaratsiooni esitamise kohustuse tekkimisest ja selle tähtpäevast. Nüüd tagab süsteem, et iga uus deklarant saab kohe ametliku teavituse koos tähtajaga, mis on KVS-i järgi tavaliselt neli kuud pärast ametisse asumist või konkreetse kohustuse tekkimist. Lõike 4¹ kohaselt saadab register deklarandile ka meeldetuletusi, kui ta pole tähtpäevaks deklaratsiooni esitanud. Täpsemalt saadetakse pärast tähtpäeva möödumist deklarandi e-postile iga seitsme päeva järel korduv teade kuni deklaratsiooni esitamiseni. See meede on suunatud distsiplineerimisele – nii-öelda

unustamise või venimise võimalus väheneb, sest deklarant saab korduvaid teavitusi oma kohustuse täitmata jätmisest. Varem pidi kontrollija ise jälgima, kes pole deklaratsiooni esitanud, ja neile seda meelde tuletama; nüüd aitab süsteem automaatselt kaasa. Kuigi selline perioodiline meeldetuletus võib tunduda pelgalt tehniline mugavus, on sellel oluline halduslik mõju: see hoiab ära deklaratsioonide esitamata jätmise juhtumeid ning ühtlasi dokumenteerib püüdu deklarandiga ühendust saada (teavituste saatmine on registris logitud). See ei muuda küll KVS-is sätestatud vastutust (tähtajaks esitamata jätmise puhul rakenduvad endiselt distsiplinaarvastutus või halduskaristus KVS-i § 18 alusel), kuid aitab deklarantidel oma kohustust õigeaegselt täita ning lihtsustab pädevatel asutustel olukorrast ülevaate saamist. Punktiga 19 jäetakse deklaratsiooni andmete hulgast välja seda individualiseeriv number, register küll paneb ka edaspidi igale deklaratsioonile numbri, kuid see ei ole andmekoosseisu osa. Sama punktiga muudetakse ka põhimääruse § 14 lõike 3 teksti. Uue sõnastuse kohaselt loetakse deklarandi kinnitatud deklaratsioon esitatuks ning seda on 90 kalendripäeva jooksul võimalik parandada või täiendada, kuid deklaratsiooni ei ole võimalik tühistada ega kustutada. Seega kui deklarant on esitanud deklaratsiooni (näiteks vajutades infosüsteemis nuppu „Esita deklaratsioon“), siis arvatakse tema kohustus täidetuks. Järgneva 90 päeva jooksul võib deklarant siiski avastada mõne vea või puudujäägi ning sellisel juhul on tal õigus oma esitatud deklaratsiooni parandada või täiendada, ilma et ta peaks esitama uue. Kehtiva määruse kohaselt tuleb sellises olukorras esitada uus deklaratsioon. 90 päeva möödumisel deklaratsioon lukustub – enam muuta ei saa, välja arvatud uue deklaratsiooni esitamise teel. Lisaks rõhutatakse, et deklaratsiooni ei saa tühistada ega kustutada. See tähendab, et kui deklarant on deklaratsiooni korra esitanud, ei saa ta seda registrist eemaldada ega olematuks teha. Selline säte on oluline andmete säilimise ja avalikkuse usalduse aspektist – ametlikult esitatud deklaratsioon peab jääma arhiveerituks ka siis, kui hiljem ilmnevad täiendused. Deklaratsiooni tühistamise võimatus väldib võimalikke kuritarvitusi (näiteks ei saa deklarant ebameeldiva tähelepanu korral oma juba esitatud andmeid lihtsalt kustutada). Säte on kooskõlas KVS-i eesmärkidega. Sama põhimõtet järgitakse ka muude e-teenuste korral (näiteks maksudeklaratsiooni saab parandada teatud aja jooksul, kuid seda ei saa pärast esitamist täielikult tagasi võtta). 90-päevane parandustähtaeg on mõistlik kompromiss: piisavalt pikk, et deklarant saaks rahulikult andmeid korrigeerida (näiteks kui ta unustas midagi lisada või avastab eksimuse), kuid samas piiratud, et deklaratsiooni sisu ei muutuks lõputult. See annab ka kontrollijatele võimaluse deklaratsioon üle vaadata ning vajaduse korral saab deklarant selles veel parandusi teha. Tuleb siiski tähele panna, et deklaratsiooni ei saa muuta siis, kui see on kontrollitud või kui deklarant soovib muuta eelmisel kalendriaastal esitatud deklaratsiooni. Kuna esimesel juhul muutuks kehtetuks ka kontroll ning teisel juhul muutub aasta vahetumisega üle kanduvate andmete koosseis ning deklaratsioon esitataks teise aasta kohta. Punktidega 21, 22, 23 ja 24 muudetakse põhimääruse § 15 lõike 3 alusel esitatavate andmete loetelu. Paragrahv 15 sätestab, millised konkreetsed andmed tuleb deklaratsioonis esitada. Punktiga 21 täiendatakse lõiget 3 uus punktiga, millega tuleb kohustus lisada deklaratsiooni kooselulepingut identifitseerivad andmed ning kuna 1. jaanuarist 2027 hakkavad need andmed liidestumise teel deklaratsioonile üle kanduma, siis punkt 22 tunnistab kehtetuks § 15 lõike 3 punkti 1. See ei tähenda, et üks senistest andmekategooriatest jäetakse deklaratsioonist välja, kuid abieluvararegistri liidestamise tõttu ei pea deklarant neid andmeid ise sisestama ning punktiga 26 selline võimalus ka luuakse. Samal põhjusel muudetakse punktiga 23 lõike 3 punkti 2, kuna sealt välja jäetavas osas nimetatud kõrvaltegevused kanduvad üle äriregistrist. Punktiga 24 viiakse põhimäärus kooskõlla KVS-i nõuetega. Punktidega 25 ja 26 muudetakse põhimääruse § 15 lõiget 4, mis käsitleb deklarandiga seotud isikute ja vara deklareerimist. Punkt 25 muudab § 15 lõike 4 punkti 1 sõnastust. See säte puudutab deklarandi lähedaste isikute andmete esitamist. Uue sõnastuse järgi peab deklarant märkima oma deklaratsioonis ka registreeritud elukaaslase. KVS on lähedase isiku mõistet ajakohastanud kooseluseaduse järgi, mistõttu on ka põhimääruses seda arvesse võetud. Muus osas jäävad nõuded samaks. Punkt 27 muudab § 15 lõike 4 punkti 4 sõnastust. See punkt puudutab deklarandi sõidukite deklareerimist. Võrreldes varasemaga on siin märkimisväärne muudatus: varem pidi deklarant enda kasutuses oleva liisingusõiduki andmed käsitsi registrisse kandma, edaspidi tulevad ka need andmed liidestatuna liiklusregistrist.

Punktiga 28 täiendatakse määrust §-ga 151, milles loetletakse andmeandjad, kes annavad huvide deklaratsioonide registrisse §-s 15 nimetatud andmeid. Sättes täpsustatakse, millistest riiklikest andmekogudest pärinevaid andmeid on lubatud registrisse kanda ja milliste andmekogude kaudu toimub andmete liidestamine. Sätte eesmärk on tagada õigusselgus andmete päritolus ning luua selge õiguslik alus huvide deklaratsioonide registri ja teiste riiklike andmekogude vaheliseks andmevahetuseks, eelkõige uue huvide deklaratsioonide registri arendamise ja kasutuselevõtu kontekstis. Sättega ei laiendata huvide deklaratsioonide registrisse kogutavate andmete koosseisu ega muudeta andmete kasutamise eesmärki, vaid täpsustatakse senise korra rakendamist tehnilises ja menetluslikus plaanis. Paragrahvi 14¹ punktides 1–9 on nimetatud järgmise andmeandjad: 1) abieluvararegister – kandub üle abieluvaralepingu number; 2) eesti väärtpaberite keskregister – deklarandi omandis olevad väärtpaberid; 3) füüsilise isiku tuludeklaratsioonide rakendus – andmed deklareeritud tulu, sh Eestis ja välisriigis makstud dividendide kohta; 4) kinnistusregister – deklarandi omandis olev kinnisvara; 5) liiklusregister – deklarandi omandis ja kasutuses olevad maa- ja veesõidukid (väikelaevad, alla 12- meetrise kogupikkusega laevad ning jetid); 6) rahvastikuregister – deklarandi nimi ja isikukood, elukoha aadress, andmed abikaasa, registreeritud elukaaslase, vanemate ja järeltulijate kohta; 7) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register – andmed pädevate asutuste kohta; 8) äriregister – deklarandi osalused äriühingutes ning tegutsemine juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

Punkt 30 muudab § 17 sõnastust. Säte reguleerib deklaratsioonide kontrollimise pädevust. Muudatus on tehnilist laadi ning on seotud üleminekuga uuele registrile ning teabevärava kaudu sisselogimisele. Punktiga 31 muudetakse põhimääruse § 18 lõiget 1, mis käsitleb deklaratsiooni kontrollimise protokollide kandmist registrisse. Kehtivas määruse § 18 lõige 1 on detailne: selle järgi kannab kontrollija deklaratsiooni mitu andmekomponenti. Muudatuse järel jääb lõikesse 1 üldine nõue: „Deklaratsiooni kontrollimisel kannab korruptsioonivastase seaduse § 15 lõigetes 1–5 sätestatud pädevuse alusel määratud kontrolli teostaja registrisse KVS-i § 15 lõikes 6 nimetatud kontrollitoimingu protokolli vaba tekstina.“ Eelnõu §-ga 2 nähakse ette määruse jõustumise säte. Jõustumisaja põhjendused on esitatud seletuskirja 6. osas. 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei kuulu Euroopa Liidu õiguse reguleerimisalasse. 4. Mõjude analüüs Kokkuvõtvalt võib öelda, et kavandatavatel muudatustel on peamiselt positiivsed ja soovitud mõjud avalikule haldusele ja ühiskonnale laiemalt ning olulisi negatiivseid kõrvalmõjusid ei ole tuvastatud. Huvide deklaratsioonide registri ajakohastamisel ja läbipaistvuse parandamisel on positiivne mõju ühiskonna usaldusele avaliku sektori vastu. See võib parandada institutsioonide mainet ning vähendada korruptsiooniriski, kuna ametiisikud teadvustavad, et nende huvid on põhjalikult avalikustatud ja auditeeritavad. Tasub märkida, et deklaratsioonide kättesaadavus on tasakaalustatud isikuandmete kaitse nõuetega (vajalik sisselogimine), mis hoiab ära andmete massilist kuritarvitamist anonüümsete robotite poolt. See tasakaal on sotsiaalselt vastuvõetav. Majanduslikud mõjud ja mõju ettevõtlusele. Määruse otsesed majanduslikud mõjud on tagasihoidlikud. Huvide deklaratsioonide esitamise kohustus lasub ametiisikutel ning eelnõu ei too kaasa uusi maksukoormisi, toetusi ega muid finantskohustusi eraõiguslikele isikutele. Ka ettevõtluskeskkonda laiemalt

eelnõu ei mõjuta, kuna tegemist on avaliku sektori sisese aruandluskorraga. Küll aga on kaudne positiivne mõju võimalik – läbipaistvam ja usaldusväärsem avalik sektor loob soodsama investeerimiskliima ning vähendab korruptsioonist tulenevaid majanduslikke moonutusi. Näiteks kui avalikud hanked tehakse keskkonnas, kus otsustajate huvid on avalikud, võivad ettevõtted kindlamini pakkumisi teha, kartmata varjatud huvide põhjal tehtavaid ebaõiglasi otsuseid. RIK-ile tähendab volitatud töötlejaks nimetamine mitut uut kohustust, mis nõuavad mõnevõrra aega ja suurendavad koormust: viia arendused lõpule, sõlmida lepinguid, tagada, et lepingud pankade ja notaritega toimivad (k.a andmepäringute logimine). RIK peab uute sätete alusel korraldama ka turvaauditeid ja süsteemi varundust. RIK-i vastutus suureneb ja RIK on valmis vastutust võtma. Kavandatu mõjutab võrdselt kõiki Eesti avaliku võimu asutusi ja ametiisikuid. Selgemad reeglid kohalikele omavalitsustele aitavad paremini aru saada, kuidas huvide deklaratsioonide registrit hallata. Seega ühtlustub deklaratsioonidega seotud asjaajamine kogu Eestis. Kokkuvõttes on määruse rakendamise mõju positiivne, sest see tugevdab korruptsiooniennetust ja suurendab efektiivsust avalikus halduses. Negatiivseid mõjusid, nagu olulist lisakulu või ettevõtlusvabaduse piiranguid, ei kaasne. Mõned sihtrühmad (ametiisikud) peavad küll kohanema detailsemate nõuetega, kuid see on avaliku võimu läbipaistvuse loomulik areng ning avalikkuses toetatud suund.

5. Rakendamisega seotud tegevused ja kulud Määruse rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilised arendused on tegemisel ning muudatused ei mõjuta riigieelarve iga-aastaseid kulutusi. Suurem osa nende arenduste kuludest on eelarves arvestatud ning arendused teeb RIK-i arendusmeeskond. Muudatused ei nõua lisaraha ega too Justiits- ja Digiministeeriumile kaasa vajadust luua juurde ametikohti. Järelevalvet põhimääruse nõuete täitmise üle teevad ka edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi (korruptsioonivastase poliitika koordineerijana) praegused ametnikud. Uute nõuete tutvustamiseks koostab ministeerium juhendid ning vajaduse korral korraldab teabepäevi – need kulud on minimaalsed ja kaetakse ministeeriumi eelarvest Kokkuvõttes on määruse rakendamise kulu mõõdukas ja kaetud ministeeriumi eelarvevahenditest. Puudub vajadus lisaeelarve järele. Rahaliselt hinnatavaid tulusid, samuti kulusid muudele isikutele ja asutustele määruse rakendamine kaasa ei too. 6. Jõustumine Määrus jõustub 01.06.2026, kui uus huvide deklaratsioonide register kasutusele võetakse. Samas jääb mõnede eelnõu punktide jõustumine ootama IT-arenduse lõpuleviimist, mistõttu määruse punktid 22, 26, ja 28 punktis toodud sätte punkt 1 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. 7. Kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastati ministeeriumidega ning Andmekaitse Inspektsiooniga. Märkustega kooskõlastasid eelnõu Regionaal-ja Põllumajandusministeerium ning Andmekaitse Inspektsioon. Märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Huvide deklaratsioonide registri põhimääruse muutmise eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile huvide deklaratsioonide registri põhimääruse muutmise eelnõu. Eelnõuga saab registri volitatud kasutajaks Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Samuti täpsustatakse ja ajakohastatakse seoses uue huvide deklaratsioonide registri kasutusele võtmisega põhimääruse norme, et tagada õigusselgus, registri toimimise vastavus kehtivale õigusele ning uue tehnilise lahenduse sujuv kasutuselevõtt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta minister Kätlin-Chris Kruusmaa 5383025353 [email protected]

Meie 25.04.2026 nr 8-1/3318-1

1

Eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Märkuste arvestamise või mittearvestamise tabel

Märkuse esitaja/märkuse sisu Märkusega

arvestamine/mittearvest

amine

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

1. Kuna huvide deklaratsioonide registri põhimääruse

muudatus puudutab kõiki kohalikke omavalitsusi,

siis palume eelnõu kooskõlastada ka Eesti Linnade

ja Valdade Liiduga.

Mitte arvestatud.

ELVL oli võimalus

avaldada eelnõule

arvamust kooskõlastuse

käigus.

2. Samuti palume tagada võimalikult sujuv üleminek

uuele huvide deklaratsioonide registrile

vähendamaks koormust deklarantide info

ülekandmisest ja võimaluste piires pakkuda tuge.

Uuele registrile ülemineku

aeg on valitud põhimõttel,

et see võimalikult vähe

häiriks deklarante. See on

peale deklaratsioonide

esitamise tähtaega 1.

juulil, üleminekuga

kaasneb teavitusöö ning

samuti saab pöörduda

küsimustega registri

omaniku ja volitatud

kasutaja poole.

Andmekaitse Inspektsioon

3. Eelnõu ülevaatamisel hakkas silma, et huvide

deklaratsioonide registri põhimäärus erineb oma

ülesehituselt ja struktuurilt paljude teiste

andmekogude põhimäärustest ning ei ole seetõttu ka

niivõrd selge ja üheselt arusaadav kui võiks.

Kogemustele tuginedes võib märkida, et enamike

andmekogude põhimäärused järgivad enamvähem

väljakujunenud struktuuri, mis algab üldsätetega,

kus käsitletakse andmekogu asutamist, eesmärki ja

määratletakse selle nimetus, samuti tuuakse selgelt

välja vastutav ja volitatud töötleja ning loeteluna

mõlema ülesanded eraldi. Seejärel järgmise

peatükina käsitletakse andmekogu ülesehitust ja

andmete tähendust, kus tuuakse eraldi

paragrahvidena välja andmekogu ülesehitus,

andmete kaitse ehk millist turvaklassi kohaldatakse

jms ning andmete õigluslik tähendus (kas on õigust

loov vms). Sellele järgneb peatükk andmeandjatest

ja andmete esitamisest ning andmete koosseisust,

Mitte arvestatud

Käesoleva eelnõu

eesmärk ei ole huvide

deklaratsioonide registri

põhimääruse terviklik

ümberkujundamine ja uue

tervikteksti koostamine,

vaid üksnes kehtiva

põhimääruse muutmine

konkreetses ulatuses.

Seetõttu ei ole käesoleva

eelnõu menetluse raames

põhjendatud põhimääruse

üldise struktuuri või

ülesehituse

ümberkorraldamine, mis

eeldaks sisuliselt uue

tervikredaktsiooni

2

töötlemisest ja logimisest, kus saab juba

konkreetselt välja tuua, kes on andmekogusse

andmete esitajad, milliseid andmeid ja mis

koosseisus nad seda teevad, kuidas nad seda teevad,

kes ja millistel alustel ning tingimustel andmeid

andmekogust saavad (kellele ja kuidas andmed

väljastatakse ning juurdepääsud). Samuti kuidas

toimub andmete andmekogusse kandmine,

muutmine ja parandamine, logimine ning kui on

mingid juurdepääsu erisused, siis käsitletakse neid

(nt juurdepääs isikustatud andmetele). Lisaks

reguleeritakse põhimääruses seda, kuidas andmeid

säilitatakse, arhiveeritakse ja kustutatakse. Viimaks

aga antakse ülevaade, kuidas toimub andmekogu üle

järelevalve, selle rahastamine ja lõpetamine.

Mõistagi sõltub täpne struktuur ja detailsus

konkreetse andmekogu iseloomust ja keerukusest,

ent üldjoontes võib ülesehitust sellisena kirjeldada.

Leiame, et paljude andmekogude põhimääruste

puhul n-ö tavaks saanud struktuur võimaldaks

kiiremat ja selgemat ülevaadet saada, mis

andmekoguga on tegu, miks seda vaja on, milliseid

andmeid sinna kogutakse, kes neid esitavad ning kes

andmekogust andmeid saavad. Andmekogu

põhimääruse eesmärk ongi just luua selgust ja

läbipaistvust.

Huvide deklaratsioonide registri põhimääruses on

küll eelpool nimetatud aspektid enam-vähem

käsitletud, kuid nagu märgitud, siis ei ole seda tehtud

selge ülesehituse ja struktuuriga, mistõttu on

raskendatud andmekogus toimuvast ülevaate

saamine.

Näiteks annab põhimääruse § 7 ülevaate

andmekogusse kantavatest andmestikest, milleks on

deklarandi andmed, deklaratsiooni andmed,

deklaratsiooni kontrollimise andmed ja

deklaratsiooniga tutvumise andmed. Samas loetelu

nendesse andmestikesse kuuluvatest andmetest on

esitatud erinevates paragrahvides segamini sätetega,

mis puudutavad andmetega tehtavaid toiminguid

ning deklaratsioonide esitamist ja avalikustamist.

koostamist. Eelnõuga

tehakse üksnes vajalikud

muudatused

olemasolevasse

regulatsiooni, jättes

põhimääruse üldise

süsteemi muutmata.

3

See aga raskendab andmekogusse kogutavatest

andmetest tervikpildi saamist. Seetõttu soovitame

kaaluda andekogu põhimääruse struktuuri

selgemaks ning jälgitavamaks muutmist.

4. Eelnev puudutab ka andmekogusse kogutavate

andmete säilitamist, mida on kajastatud kolmes

erinevas paragrahvis. Põhimääruse § 6 lõige 3 näeb

ette (arvestades eelnõu § 1 punktiga 8 tehtud

muudatust), et registris säilitatakse seitse aastat

logidena andmeid sündmuste ja toimingute kohta.

Põhimääruse § 14 lõige 5 näeb ette, et deklaratsiooni

andmed kustutatakse registrist seitsme aasta

möödumisel nende esitamisest ning § 20 omakorda

näeb ette (arvestades eelnõu § 1 punktiga 40 tehtavat

muudatust), et kustutatud deklaratsioonid ja muud

andmed hävitatakse. Viimase osas on seletuskirjas

muudatuse vajadust selgitatud sellega, et §-st 20

jäetakse välja sõna „logid“, kuna see rikub logide

terviklikkuse põhimõtet ning seda on tehniliselt

keeruline teostada. Registriandmed muudetakse

hävitamisel jäädavalt loetamatuks ning logide

mainimine siin lisandväärtust ei anna. Nõustuda

võib, et logide eraldi välja toomine muude andmete

hulgast lisandväärtust ei anna, kui kõik andmed

kuuluvad seitsme aasta möödumisel kustutamisele

ja hävitamisele, kuid seletuskirjast jääb siiski

selgusetuks see osa, mis puudutab logide

terviklikkuse põhimõtte rikkumist ja tehnilist

teostust. 25.03.2014 eelnõude infosüsteemis

registreeritud huvide deklaratsioonide registri

põhimääruse eelnõu seletuskirja1 järgi kustutatakse

§ 14 lõike 5 kohaselt deklaratsioonid seitsme aasta

möödumisel registrist automaatselt ning tulenevalt

§-st 20 muudetakse andmed nende kustutamisel

jäädavalt loetamatuks, sh logid. Arvamuse

andmiseks esitatud eelnõu seletuskirjast võib aga

välja lugeda, et logid siiski hävitamisele ei kuulu,

kuna see rikuks logide terviklikkuse põhimõtet ja

seda oleks tehniliselt keeruline teostada. Samas

nähtub põhimääruse § 6 lõikest 3, et logid sisaldavad

registrisse andmete sisestaja, salvestaja, kinnitaja,

muutja, kustutaja või andmetele juurdepääsu saanud

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

vastavalt muudetud

4

isiku isikukoodi ehk isikuandmeid. Juhime

tähelepanu sellele, et IKÜM artikkel 4 punkti 4 järgi

on isikuandmete töötlemine igasugune isikuandmete

või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või

automatiseerimata toiming või toimingute kogum.

Seega, kui isikuandmeid sisaldavad logid pärast

nende registrist kustutamist jäetakse siiski lõplikult

hävitamata ja neid registris edasi säilitatakse, siis on

tegemist jätkuva isikuandmete töötlemisega, kuid

seda juba ilma õigusliku aluseta.