| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13 |
| Registreeritud | 24.04.2026 |
| Sünkroonitud | 28.04.2026 |
| Liik | Ministri määrus |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
| Sari | 1-1 Ministri määrused |
| Toimik | 1-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kaupo Sempelson |
| Originaal | Ava uues aknas |
20.04.2026
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja
digitaliseerimise teekaardi toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Eelnõuga viiakse määrus kooskõlla 1. jaanuaril 2025 jõustunud Eesti majanduse tegevusalade
klassifikaatori (EMTAK) koodide uuendatud loeteluga ning täpsustatakse digitaliseerimise
teekaardis nõutavaid andmeid. Samuti sisustatakse mõiste „reaalajamajandus“.
Eelnõuga tehtavatel muudatused ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust, vaid aitavad
automatiseerimise ja robotiseerimise toel kasvatada ettevõtjate tootlikkust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna eksperdid Kaie Nurmik (teenistussuhe lõppenud) ja
Kaupo Sempelson ([email protected]; 625 6350). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise
ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud
Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8
„Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ 9. novembril 2024 jõustunud redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 06.11.2024, 3.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast punktist.
Eelnõu punktiga 1 viiakse määrus vastavusse justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr
59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori
(EMTAK)“ 1. jaanuaril 2025 jõustunud muudatustega, mille alusel hakkas kehtima uus
EMTAK. Sisulisi muudatusi sellega ei tehta.
Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse digitaliseerimise teekaardis nõutavaid andmeid.
Digitaliseerimise teekaart peab edaspidi sisaldama muu hulgas ka ettevõtja äriprotsessidega
seotud andmete kogumise ja kasutamise ning reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõtu
analüüsi ja ettepanekuid. Andmed ning nende kogumine ja kasutamine on digitaliseerimise alus.
Ühelt poolt põhinevad digitaalsed lahendused andmetel, teisalt tekib digitaliseerimise tulemusel
juurde uusi andmeid ning andmete kasutamise võimalusi. Viimaste hulka kuuluvad ka
reaalajamajanduse lahendused.
Määruse rahastuse toel seni koostatud ettevõtjate digitaliseerimise teekaardid sisaldavad teavet
andmete ja nende kasutamise võimaluste kohta. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel
esitatakse digitaliseerimise teekaardis edaspidi andmete kogumise ja kasutamise võimalused
eraldi välja toodult.
Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse §-i 4 lõigetega 12–13. Eelnõuga lisatakse termin
„reaalajamajandus“ tähendus. Reaalajamajandus on digitaalne majandussüsteem, kus
majandussubjektide vahelised tehingud toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas
struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete võimalikult automaatse
vahetamise teel.
Teisisõnu on reaalajamajandus terviksüsteem, kus andmevahetus, sealhulgas arvete, kviitungite,
tellimuste ja aruannete esitamine ning tööaja arvestus (nii inimeste kui ka seadmete kohta)
toimub digitaalselt süsteemi osaliste vahel õigel ajal ja õiges vormis. Reaalajamajandust
rakendatakse ettevõttesiseselt ning ettevõtetevahelises ja ettevõtte ja riigi vahelises suhtluses.
Muudatus sätestab termini „automatiseeritud lahendus“ tähenduse. Automatiseeritud lahendus
on ettevõtja automatiseeritud tööprotsess, mis toimub osaliselt või täielikult ilma inimese
sekkumiseta. Automatiseerimine seisneb nii inimeste füüsilise tegevuse kui ka tarkvaral ja
tehnoloogilistel lahendustel põhineva tegevuse muutmises inimsekkumisvabaks ja
automaatseks. Automatiseeritud lahenduse kirjeldus sisaldab teavet automatiseeritud
tööprotsessi ülesehituse, tööfunktsioonide ja rollide ning nende inimese ja masina vahelise
jaotuse kohta. Lisaks sisaldab see automatiseeritud lahenduse juhtimissüsteemi ja
automatiseeritud lahenduses kasutatavate masinate ja seadmete ning nende tööfunktsioonide
ning kasutatavate lisaseadmete ja tarvikute kirjeldust. Automatiseeritud lahenduse kirjeldus
sisaldab ka teavet andurite ja mõõteseadmete, tarkvara ja selle integratsiooni kohta, mille abil
automatiseeritud lahendus oma funktsiooni täidab. Oluline on juhtida tähelepanu
automatiseeritud lahenduse kasutamise ohutuse nõuetele ja nende rakendamise tingimustele, et
selle tulemusel vältida vigastuste ja kahjustuste tekitamist nii inimestele, masinatele kui ka
kasutatavatele tehnoloogiatele.
Lisaks põhiprotsessidele on olemas ka tugiprotsessid, mis aitavad ettevõtjal põhiprotsesse ellu
viia, aga ei loo ise kliendile väärtust. Tugiprotsesside sekka kuuluvad näiteks
personalijuhtimine, raamatupidamine ja dokumentide haldus.
Eelnõu punktiga 4 lisatakse määruse rakendamise peatükk, kus sätestatakse, et § 1 lõike 4 ja
§ 4 lõike 5 muudatusi kohaldatakse nendele taotlustele, mis on esitatud peale eelnõuga sisse
viidavate muudatuste jõustumist.
4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Muudatused ei avalda vahetut mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise
rakendamisega.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas
avaldamist.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Euroopa Komisjonile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
perioodi 2021−2027 seirekomisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse
avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Eelnõu kooskõlastati märkusteta,
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse arvamuse põhjal kärbiti eelnõu mahtu ning loobuti
eraldi automatiseerimise teekaardi komponendi loomisest.
MÄÄRUS
24.04.2026 nr 13
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari
2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise
teekaardi toetus“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruses nr 8 „Ettevõtja
digitaliseerimise teekaardi toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle põhitegevus vastab järgmisele justiitsministri
28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti
majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ koodile:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jagu A) ning kala, koorikloomade ja molluskite
töötlemine ja säilitamine (jagu C, grupp 102);
2) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, osa 05), toornafta ja maagaasi tootmine (jagu B, osa
06), nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, grupp 091) ning koksi ja puhastatud
naftatoodete tootmine (jagu C, osa 19);
3) tubakatoodete tootmine (jagu C, grupp 120);
4) kinnisvaraalane tegevus (jagu M);
5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, grupp 920);
6) juriidilised toimingud ja arvepidamine (jagu N, osa 69), peakontorite tegevus ning juhtimisalane
nõustamine (jagu N, osa 70), reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus (jagu N, osa 73);
7) rentimine ja kasutusrent (jagu O, osa 77) ning tööjõurent ja muud tööjõuteenused (jagu O, grupp
782).“;
2) paragrahvi 4 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „tasuvusele“ tekstiosaga „, ettevõtja
äriprotsessidega seotud andmete kogumise ja kasutamise ning reaalajamajanduse lahenduste
kasutuselevõtu analüüsi ja ettepanekuid“;
3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 12–13 järgmises sõnastuses:
„(12) Reaalajamajandus on digitaalne majandussüsteem, kus majandussubjektide vahelised
tehingud toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud, standarditud ja masinloetavate
digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel.
(13) Automatiseeritud lahendus on automatiseeritud tööprotsess, mis toimub osaliselt või täielikult
ilma inimese sekkumiseta ja mille kirjelduses esitatakse järgmine teave:
1) automatiseeritud tööetapid koos täidetavate tööfunktsioonidega ning nende jaotus inimese ja
masina vahel;
2) juhtimispõhimõtted ja- süsteem;
3) masinad ja seadmed ning nende tööfunktsioonid koos nende täitmiseks vajalike lisaseadmete
ning tarvikutega;
4) andurid ja mõõteseadmed;
5) tarkvara ja selle integratsioon ning nende tööfunktsioonid ning automatiseerimise ohutuse
nõuded.“;
4) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:
„11. peatükk
Määruse rakendamine
§ 26. Määruse rakendamine
Toetuste taotluste osas, mis esitati enne 2026. a aprillis jõustunud § 4 lõike 5 muudatusi,
kohaldatakse nimetatud sätte redaktsiooni, mis kehtis enne 2026. a aprillis jõustunud käesoleva
määruse muudatusi.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|