Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1

EELNÕU

14.04.2026

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine

Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmist“ sõnadega „ja e-residendi e-

identimisvahendi kasutamise õiguse andmist“;

2) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „käesoleva seaduse alusel välja

antud ning“;

3) paragrahvi 41 täiendatakse pärast sõna „läbivaatamise“ sõnadega „või muu käesolevas

seaduses sätestatud menetluse“;

4) seaduse 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõnu „SERTIFIKAADI KEHTETUKS

TUNNISTAMINE“ sõnadega „JA E-RESIDENDI E-IDENTIMISVAHENDI

KASUTAMISE ÕIGUSE ANDMINE“;

5) paragrahvi 9 lõike 3 punktis 11 asendatakse sõnad „välislepingu, seaduse või selle alusel

antud muu õigustloova aktiga“ sõnadega „välislepingu või seadusega“;

6) paragrahvi 92 lõikes 5 asendatakse sõnad „dokumendi väljaandmise menetluse käigus“

sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetlustes“;

7) paragrahvi 92 lõige 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(71) Haldusorgan võib kasutada dokumendi taotluses või e-residendi e-identimisvahendi

kasutamise õiguse taotluses (edaspidi koos taotlus) esitatud kontaktandmeid, et saata isikule

käesolevas seaduses sätestatud menetluse või selles väljaantud dokumendi või e-residendi e-

identimisvahendi kasutamise õiguse kohta teade.“;

8) paragrahvi 92 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Haldusorgan võib edastada käesoleva seaduse § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid

kolmandale isikule, et selgitada välja ja kontrollida käesolevas seaduses sätestatud menetluses

tähtsust omavaid asjaolusid.“;

9) paragrahvi 92 lõike 81 teist lauset täiendatakse pärast sõna „viivitamata“ sõnadega „, välja

arvatud juhul, kui andmete töötlemine on lubatud kolmandale isikule seadusega pandud

ülesande täitmiseks“;

10) paragrahvi 92 lõige 82 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(82) Politsei- ja Piirivalveamet võib edastada riigi poolt ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude

tagamiseks asutatud sihtasutusele (edaspidi sihtasutus) päringu peale e-residendi e-

2

identimisvahendi kasutamise õiguse kohta ja selle õiguse menetluses kogutud järgmisi

andmeid:

1) e-residendi ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, sugu,

kodakondsus ning kontaktandmed;

2) e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse ja e-residendi e-identimisvahendi

kehtivusaeg;

3) e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse

kirjeldus ning taotlemise põhjendus.“;

11) paragrahvi 92 lõige 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(84) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 82 nimetatud andmeid kuus aastat

e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest või e-residendi e-identimisvahendi

kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni kõnealuse tunnistuse või õiguse kehtetuks

tunnistamiseni.“;

12) paragrahvi 92 lõige 84 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(84) Sihtasutus säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 82 nimetatud andmeid kuus aastat

e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni selle õiguse

kehtetuks tunnistamiseni.“;

13) paragrahvi 92 lõike 9 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Haldusorgan võib koguda käesolevas seaduses sätestatud menetluses tähtsust omada võivate

asjaolude kohta käesoleva seaduse § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid andmekogust, teiselt

avalik-õiguslikke ülesandeid täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult.“;

14) paragrahvi 111 pealkirjast jäetakse välja sõnad „dokumendi väljaandmisel“;

15) paragrahvi 111 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Dokumendi väljaandmise ja e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotlemise

korral kontrollib dokumendi väljaandja või e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse

andja taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi ja isikut tõendavate dokumentide

andmekogusse ning automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi

andmekogu ABIS) kantud isiku tuvastamise andmete alusel.“;

16) paragrahvi 111 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „, tuvastab dokumendi“ sõnadega

„ega e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigust, tuvastab“;

17) paragrahvi 113 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 113 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „või Euroopa Liidu liikmesriigi

välisesindusele“;

19) paragrahvi 122 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) kui dokumendi kasutaja isikusamasust ei ole käesoleva seaduse § 121 lõike 26 kohaselt

kontrollitud kolme kuu jooksul arvates dokumendi kättesaamisest.“;

3

21) paragrahvi 14 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 15 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 15. Dokumendi väljaandmise, e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse

andmise ja nende kehtetuks tunnistamise korraldamine“;

23) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „väljaandmise“ sõnadega „ning e-residendi

e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmise“;

24) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse.“;

25) paragrahvi 15 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 15 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kontrollib e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi

isikusamasust.“;

27) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse sõnad „Dokumendi taotlejalt“ sõnadega „Käesolevas

seaduses sätestatud menetluses“;

28) paragrahvi 15 lõikes 7 asendatakse sõnad „Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole

esitatavad“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses esitatava foto või

näokujutise“;

29) paragrahvi 152 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise ning käesolevas seaduses sätestatud menetluse ja sellega seotud

andmete, sealhulgas isikuandmete töötlemise kaudu.“;

30) paragrahvi 152 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või

määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimise andmeid ning käesolevas seaduses sätestatud menetluses kogutud isikuandmeid

ning sellises menetluses antud haldusakti ja sooritatud toimingu kohta järgmisi andmeid:“;

31) paragrahvi 152 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu „biomeetrilised andmed“ sõnadega

„ning andmed biomeetriliste andmete võtmise kohta“;

32) paragrahvi 152 lõiget 3 täiendatakse punktidega 241 ja 242 järgmises sõnastuses:

„241) e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmed;

242) e-residendi e-identimisvahendi andmed;“;

4

33) paragrahvi 154 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud

dokumentide ning diplomaatilise passi väljaandmise menetlustes“ sõnadega „käesolevas

seaduses sätestatud menetlustes“;

34) paragrahvi 181 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Kui dokumendi kasutaja soovib, et tema isikusamasust kontrollitakse käesoleva

paragrahvi lõikes 11 nimetatud isikusamasuse kontrollpäringu vahendusel, kasutab

valitsusasutus, notar, kohtutäitur või pankrotihaldur nimetatud kontrollpäringut.“;

35) paragrahvid 201–203 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 204 pealkirjas asendatakse sõnad „väljaandmise ja kehtivuse kaotamise

erisused“ sõnadega „väljaandmine ja kehtivuse lõppemine“;

37) paragrahvi 204 lõikes 1 asendatakse sõnad „digitaalne isikutunnistus on digitaalne

isikutunnistus“ sõnadega „digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument“;

38) paragrahvi 204 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus ning sellega seotud digitaalset tuvastamist ja

digitaalset allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid kehtivad kuni viis aastat.“;

39) paragrahvi 205 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „antakse välja“ sõnadega „vähemalt

18-aastasele“;

40) paragrahvi 209 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema

isikusamasust taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete alusel ja

välisriigi kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ning käesoleva seaduse § 111

lõike 1 või 2 kohaselt, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise

reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete õigsuses peab olema võimalik veenduda.

(3) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamiseks pöördub selle taotleja isiklikult isiku

tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks isikutunnistuse väljaandja asukohta või Eesti

välisesindusse.

(4) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja võib selle väärkasutuse ärahoidmiseks ning

e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-resident pöörduks isiklikult väljaandja

asukohta või Eesti välisesindusse.“;

41) paragrahv 2012 tunnistatakse kehtetuks;

42) seaduse 52. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 29 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „välismaalasele“ sõnadega „ilma tema

taotluseta“;

44) seadust täiendatakse 71. peatükiga järgmises sõnastuses:

5

„71. peatükk

E-RESIDENDI E-IDENTIMISVAHEND

§ 344. E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus

(1) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse annab Politsei- ja Piirivalveamet

vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule, kellel ei ole käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktis

1 või 12 nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi e-identimisvahendi

kasutamise õigusega samal ajal.

(2) E-residendile e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk on soodustada Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti

e-identimisvahendiga.

(3) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus antakse kehtivusajaga kuni kuus aastat.

(4) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotlus esitatakse Politsei- ja

Piirivalveameti iseteeninduses.

(5) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja ja e-resident on kohustatud

võimaldama enda biomeetriliste andmete töötlemist.

(6) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui isik

keeldub andmast selleks vajalikke andmeid, sealhulgas biomeetrilisi andmeid.

(7) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja on kohustatud tõendama või

põhistama selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Tõendama ja põhistama ei pea neid

asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud.

(8) Isiku taotluse e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmiseks võib jätta läbi

vaatamata, kui varem on keeldutud samale isikule e-residendi digitaalse isikutunnistuse

väljaandmisest või kõnealuse õiguse andmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on muutunud.

(9) E-resident teavitab Politsei- ja Piirivalveametit oma kontaktandmete ning välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest.

§ 345. E-residendi e-identimisvahend

(1) E-residendi e-identimisvahend:

1) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-

tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud

kõrgele usaldusväärsuse tasemele;

2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse 21. peatükis sätestatud

otsust e-identimise süsteemi taseme samaväärsuse kohta kõrge usaldusväärsuse tasemega;

3) sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 28 sätestatud

nõuetele vastavat e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaati.

(2) E-residendi e-identimisvahendi kasutusele võtmise korraldab sihtasutus.

6

(3) E-residendi e-identimisvahendi võib anda üksnes isikule, kellel on kehtiv kõnealuse vahendi

kasutamise õigus.

(4) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigust omaval isikul võib olla üks kõnealune

vahend.

(5) Kui e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus lõpeb või tunnistatakse kehtetuks,

tunnistatakse kehtetuks ka kõnealune vahend ja sellega seotud sertifikaadid.

§ 346. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust

taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete alusel, välisriigi kehtiva

biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja käesoleva seaduse § 111 lõike 1 või 2 kohaselt,

arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava välisriigi biomeetrilise

reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete terviklikkuses ja autentsuses peab olema võimalik

veenduda kogu e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib e-identimisvahendi väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-

residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse

taotleja või e-resident pöörduks isiklikult Politsei- ja Piirivalveametisse või Eesti

välisesindusse.

§ 347. E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmine ja sellest keeldumine

(1) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui

taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise oht

või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja arvatud

juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud erandit.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikide loetelu ning nende kodanikele e-residendi

e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erandid kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

määruse eelnõu Välisministeeriumiga.

(4) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse, kui:

1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut;

2) ei ole täidetud käesolevas seaduses sätestatud tingimused;

3) e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigust taotletakse majandustegevuseks ning

esineb majandustegevuse keelamise alus või

4) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

(5) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmisest võib keelduda, kui:

1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise

aluseks olev asjaolu;

2) e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmine ei ole kooskõlas käesoleva

seaduse § 344 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.

7

§ 348. E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse kehtivuse lõppemine

E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus lõpeb:

1) kehtivusaja lõppemise korral;

2) kehtetuks tunnistamise korral;

3) e-residendi surma või surnuks tunnistamise korral või

4) kui isikule ei ole kuue kuu jooksul e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse

andmisest arvates kõnealust vahendit antud.

§ 349. E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamine

(1) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks, kui:

1) e-resident avaldab selleks kirjalikult soovi;

2) kõnealuse vahendi kasutamise õigus on välja antud alusetult;

3) e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

(2) Kui e-resident ei ole Politsei- ja Piirivalveametit teavitanud oma e-residendi e-

identimisvahendi kasutamise õiguse aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi

andmete muutumisest, võib tunnistada kõnealuse õiguse kehtetuks kaks kuud pärast kõnealuse

reisidokumendi kehtivuse lõppemist. Eelnimetatud reisidokumenti asendab teavitatud välisriigi

biomeetriline reisidokument.

(3) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse võib tunnistada kehtetuks, kui ilmneb

mõni käesoleva seaduse § 347 lõike 4 punktides 1 ja 3 või lõikes 5 nimetatud e-identimisvahendi

kasutamise õiguse andmisest keeldumisalus.

(4) Kui pärast e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmist selgub, et kõnealuse

õiguse andmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud dokumente,

on isik kohustatud e-identimisvahendi kasutamise õiguse andja nõudmisel dokumentaalselt

tõendama õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid.

(5) Kui isik ei esita määratud tähtaja jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tõendeid,

tunnistatakse e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus kehtetuks valeandmete või

võltsitud dokumentide esitamise tõttu.

(6) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab e-residenti viivitamata tema e-identimisvahendi

kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamisest.

§ 3410. E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse menetlusega seotud

andmetöötlus

(1) Andmesubjekti õigust tutvuda e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmise

või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate

dokumentide või toimikuga võib piirata, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni

liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;

4) ohustada avaliku korra kaitset.

8

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldatakse

järgmistele õigustele:

1) saada teada isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

2) saada teada isikuandmete saajaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas

isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;

3) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist;

4) esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta;

5) saada teavet isikuandmetega seotud rikkumise kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut võib kohaldada ka

andmete suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt.

(4) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotluse läbi vaatamata jätmise või läbi

vaatamata tagastamise, õiguse andmisest keeldumise või õiguse kehtetuks tunnistamise teates

märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud rekvisiidid ning

käesoleva seaduse § 344 lõigetes 6 ja 8, § 347 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 349 lõigetes 1, 2, 3 ja 5

sätestatud alus.

(5) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotluse läbi vaatamata jätmise või läbi

vaatamata tagastamise, õiguse andmisest keeldumise või õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse

peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid ega tõendeid, millele

vaidlustatav haldusakt tugineb.

§ 3411. Riikliku järelevalve teostamine

(1) E-residendi e-identimisvahendi kasutamise üle teostavad riiklikku järelevalvet oma

pädevuse piires:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Rahapesu Andmebüroo;

4) Maksu- ja Tolliamet.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama

korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid samas seaduses

sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku

järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta

sätestatut.

(3) Rahapesu Andmebüroo võib töödelda e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse

andmise menetluses kogutud andmeid ning kõnealuse vahendi kasutamise andmeid, et täita

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud

ülesannet.

(4) Kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesandeid täites kogunud teavet, mis võib

olla e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise aluseks, on

haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe Politsei- ja Piirivalveametile.

§ 3412. E-residendile teenuse osutamine

(1) Avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja võib otsustada e-residendile e-

identimisvahendiga teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või

9

kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu poolest või

kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks lisanõudeid, sealhulgas nõuda lisaandmete ja -

dokumentide esitamist või isiklikku pöördumist teenuse osutaja asukohta.

(2) Avalik-õigusliku teenuse osutaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid

seada järgmistel juhtudel:

1) e-residendi e-identimisvahendi eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas

õigusrikkumise ärahoidmiseks;

2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks.

(3) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige andmekogusse andmete esitamises

või andmekogu andmete töötlemises, kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

piirangud andmekogu vastutav töötleja.

(4) Kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse andmete esitamine või

andmekogu andmete töötlemine, kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangud

teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema volitatud isik.“;

45) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsed isikutunnistused

kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni. E-residendi digitaalse

isikutunnistuse kehtivuse ajal võib e-resident omada ka e-residendi e-identimisvahendit.

(6) Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsele isikutunnistusele

kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 29. veebruarini kehtinud redaktsiooni.“;

46) seadust täiendatakse §-ga 391 järgmises sõnastuses:

„§ 391. Käesoleva seaduse § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 rakendamine

Kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digitaalsele isikutunnistusele

kohaldatakse selle kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni käesoleva seaduse § 92 lõike

82 punktide 1 ja 2 kuni 2028. aasta 29. veebruarini kehtinud redaktsiooni.“.

§ 2. Konsulaarseaduse muutmine

Konsulaarseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 48 lõikes 2“ tekstiosaga „§-s 481“;

2) paragrahvi 271 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 48 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:

„§ 481. E-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi

isikusamasuse kontrollimine

Konsulaarametnik kontrollib e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse taotleja või e-

residendi isikusamasust.“.

10

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 29 punkt 264 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„264) Politsei- ja Piirivalveametile isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks, sealhulgas e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmiseks,

selle andmisest keeldumiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks, samuti ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks;“;

2) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(1³) Maksuhalduril on õigus töödelda maksuseaduste, maksualase teabevahetuse seaduse ja

käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses tõendina ning

rahvusvahelise ametiabi osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks saanud või tema

valdusesse jõudnud isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel e-residendi digitaalse

isikutunnistuse kasutamise üle teostatud riikliku järelevalve käigus.“;

3) paragrahvi 59 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „kasutamise“ sõnadega „või e-residendi e-

identimisvahendi kasutamise“;

4) paragrahvi 59 lõikest 13 jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalse isikutunnistuse

kasutamise või“.

§ 4. Meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 51 punkti 2 täiendatakse pärast sõna “isikutunnistus“ sõnadega „või e-

residendi e-identimisvahendi kasutamise õigus“;

2) paragrahvi 20 lõike 51 punktist 2 jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalne isikutunnistus

või“.

§ 5. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 51 lõike 12 muutmine

Perekonnaseisutoimingute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõiget 12 täiendatakse pärast sõna „isikutunnistus“ sõnadega „või e-residendi

e-identimisvahendi kasutamise õigus“;

2) paragrahvi 51 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalne isikutunnistus või“.

§ 6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „isikutunnistust“ sõnadega „või e-residendi

e-identimisvahendit“;

11

2) paragrahvi 31 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalset isikutunnistust või“;

3) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kui isiku e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse või õigus

tunnistatakse kehtetuks isikut tõendavate dokumentide seaduse § 347 lõikes 4 või 5 või § 349

lõikes 3 sätestatud alusel.“;

5) paragrahvi 60 lõikes 51 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse väljaandmise,

kehtivuse peatamise“ sõnadega „e-identimisvahendi kasutamise õiguse andmise“.

§ 7. Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine

Rahvastikuregistri seaduse § 22 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) teade e-residentsuse kohta;“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 151 punktis 1 ja § 272 lõikes 6 asendatakse sõnad „digitaalse isikutunnistuse

väljaandmise“ sõnadega „e-identimisvahendi kasutamise õiguse“;

2) paragrahvi 38 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 2721 tekstist jäetakse välja sõnad „ja välisesinduses 20 eurot“.

§ 9. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 9, 17–20, 31, 36–37, 39–41 ja 43 ning § 3 punkt 2

jõustuvad 2027. aasta 2. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1‒4, 6‒8, 10, 11, 13‒16, 21‒24, 26‒30, 32‒35, 38, 42 ja 44‒

46, § 2 punkt 4, § 3 punktid 1 ja 3, § 4 punkt 1, § 5 punkt 1, § 6 punktid 1, 4 ja 5, § 7 ning § 8

punktid 1 ja 2 jõustuvad 2028. aasta 1. märtsil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 25 ja § 2 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2028. aasta 1. septembril.

(4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 2 ja § 8 punkt 3 jõustuvad 2030. aasta 15. novembril.

(5) Käesoleva seaduse § 3 punkt 4, § 4 punkt 2, § 5 punkt 2 ja § 6 punktid 2 ja 3 jõustuvad

2033. aasta 1. märtsil.

(6) Käesoleva seaduse § 1 punkt 12 jõustub 2034. aasta 1. märtsil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

12

Tallinn, ……………… 2026

Algatab Vabariigi Valitsus ……………… 2026

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei istungiosakond

27.04.2026 nr 1-6/3445-1

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

1

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavandid

Rakendusakti kavand nr 1

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele

Määrus kehtestatakse konsulaarseaduse § 121 lõike 5, meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 1

ning rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3 ja § 29 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse

biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:

„3. jaotis

E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja andmed

§ 101. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja andmed

E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta kantakse

andmekogusse:

1) näokujutis;

2) sõrmejäljekujutised.“;

2) paragrahvi 15 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad „ja e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljastamisel“;

3) paragrahvi 38 pealkirjas asendatakse tekstiosa „8, 9 ja 10“ tekstiosaga „8–101“;

4) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „8 ja 9“ tekstiosaga „8, 9 ja 101“.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus-

ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määruses nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

2

1) paragrahvi 31 lõike 3 esimest ja teist lauset täiendatakse pärast sõnu „digitaalset

isikutunnistust,“ sõnadega „e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigust,“;

2) paragrahvi 32 lõiget 2 ja 31, § 34 lõiget 5, § 781 ja § 97 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu

„digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi

kasutamise õigus“ vastavas käändes;

3) paragrahvi 31 lõike 3 esimesest ja teisest lausest jäetakse välja sõnad „e-residendi digitaalset

isikutunnistust,“;

4) paragrahvi 32 lõikest 2 ja 31, § 34 lõikest 5, § 781 ja § 97 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „e-

residendi digitaalne isikutunnistus või“ vastavas käändes.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta;“;

2) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 33 sõnastatakse järgmiselt:

„33) teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta;“.

§ 4. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 1, § 2 punktid 1 ja 2 ning § 3 jõustuvad 1. märtsil 2028. aastal.

(2) Määruse § 2 punktid 3 ja 4 jõustuvad 1. märtsil 2033. aastal.

Kristen Michal

Peaminister

Igor Taro

Siseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

3

Rakendusakti kavand nr 2

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri määruste muutmine seoses

e-residentsuse programmi üleminekuga

kaardivabale lahendusele

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 115 lõike 7, § 121 lõike 9 ning

§ 15 lõigete 1 ja 6 alusel.

§ 1. Siseministri 26. juuni 2025. aasta määruse nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja

isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ muutmine

Siseministri 26. juuni 2025. aasta määruses nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi § 3 lõike 5 punkt 2, § 4 lõike 3 punkt 2 ja lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud digitaalse isikutunnistuse

andmed“.

§ 2. Siseministri 24. juuli 2025. aasta määruse nr 20 „Isikut tõendava dokumendi

väljaandmise ja väljastamise kord“ muutmine

Siseministri 24. juuli 2025. aasta määruses nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja

väljastamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirja täiendatakse pärast sõna „väljastamise“ sõnadega „ning e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“;

2) paragrahvi 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljaandmise“ sõnadega „ja

e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise“;

3) paragrahvi 1 punkt 2, § 4 lõike 3 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 5 lõikes 5, §-s 9, §-s 17, § 26 lõikes 2 ja 3 asendatakse sõnad „digitaalse

isikutunnistuse“ sõnadega „e-residendi elektroonilise identiteedi kasutamise õiguse“;

5) määruse 7. peatükk ja § 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

6) määruse 8. peatükki täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

„§ 361. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise tähtajad

E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise menetlusele

kohaldatakse § 34 lõikes 1, § 35 ja § 36 sätestatut.“.

4

§ 3. Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruse nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määruses nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise ning isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud menetluse

ja sellega seotud andmete, sealhulgas isikuandmete, töötlemise kaudu.“;

2) paragrahv 6 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Andmekogusse kantavad isikut tõendavate dokumentide ja e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmed

(1) Andmekogusse kantakse andmed järgmiste isikut tõendavate dokumentide (edaspidi koos

dokument) taotluste ja dokumentide kohta:

1) Eesti kodaniku pass;

2) isikutunnistus;

3) elamisloakaart;

4) välismaalase pass;

5) meresõidutunnistus;

6) meremehe teenistusraamat;

7) ajutine reisidokument;

8) pagulase reisidokument.

(2) Andmekogusse kantakse andmed e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse taotluse ja selle õiguse andmise kohta.“;

3) paragrahv 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 8. Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotlejaga seotud andmed“;

4) paragrahvi 8 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Dokumendi taotleja kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;

5) paragrahvi 8 lõikest 2 ja 3 ning § 9 lõike 3 ja § 10 lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse

välja sõnad „digitaalse isikutunnistuse,“;

6) paragrahvi 8 lõigete 5 ja 6 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „isikut tõendava“;

7) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta.

8) paragrahvi 8 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

5

„(8) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotleja kohta kantakse

andmekogusse järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) varasemad ja muud nimed;

3) isanimi;

4) isikukood ja välisriigi isikukood;

5) sünniaeg ja -koht;

6) sugu;

7) kodakondsus ja varasemad kodakondsused;

8) kontaktandmed (tänav, maja, korter, linn või küla, vald, maakond, riik, postiindeks, e-post,

telefon);

9) näokujutis;

10) reisidokumendi andmed (reisidokumendi väljaandnud riik, reisidokumendi väljaandnud

asutus, reisidokumendi liik, reisidokumendi number, reisidokumendi väljaandmise aeg ja

reisidokumendi kehtivusaja lõpp);

11) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, Ühendkuningriigi või Šveitsi Konföderatsiooni

elamisloa andmed (elamisloa väljaandnud riik, elamisloa väljaandnud asutus, elamisloa liik,

elamisloa number, elamisloa väljaandmise aeg ja elamisloa kehtivusaja lõpp);

12) sotsiaalmeedia kontod;

13) taotlejaga seotud nii Eesti kui ka välisriigi ettevõtted;

14) elulookirjeldus;

15) info karistatuse ning isiku vastu algatatud süüteomenetluse kohta;

16) info ärikeelu kohta;

17) info isiklike ja temaga seotud ettevõtetele kuuluvate pangakontode, makseasutuste kontode

ja virtuaalvääringute kasutamise kohta;

18) info terrorismi, rahapesu, majandus- ja küberkuritegude kahtluse ja sanktsioonide kohta;

19) info viisa väljastamisest keeldumiste ja sissesõidukeeldude kohaldamise kohta;

20) teave ajateenistuses, relvajõududes, kaadrisõjaväelasena või luure- või

julgeolekuteenistuses teenimise ja töötamise kohta, väljaspool Eestit sõjaväelises operatsioonis

osalemise kohta ning riiklikus või mitteriiklikus relvastatud organisatsioonis või üksuses

teenimise kohta;

21) info ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulumise kohta;

22) info terroriorganisatsioonidesse kuulumise kohta.

9) paragrahvi 8 lõige 9, § 9 lõike 1 punkt 10 ja lõike 3 punkt 5, § 10 lõike 1 punkt 6 ja § 12

lõike 3 punkt 27 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotluse andmed“;

11) paragrahvi 9 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Dokumendi ja e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluse

kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;

12) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

6

„7) taotluse suhtes tehtud otsus ja keelduva otsuse põhjus;“;

13) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) andmed taotluse suhtes tehtud otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta;“;

14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotluses esitatakse

taotlemise eesmärk ja plaanitava tegevuse kirjeldus ning taotlemise põhjendus.“;

15) paragrahv 10 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

㤠10. Dokumendi ja selle kasutaja andmed ning e-residendi elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise õiguse ja elektroonilise identiteedi vahendi andmed“;

16) paragrahvi 10 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Dokumendi kohta kantakse andmekogusse järgmised andmed:“;

17) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) andmed dokumendi kasutamise kohta;“;

18) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Isikutunnistuse, elamisloakaardi ja digitaalse isikutunnistuse kohta kantakse

andmekogusse isikutunnistuse, elamisloakaardi või digitaalse isikutunnistuse juurdepääsunumber.“;

19) paragrahvi 10 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Eesti kodaniku passi,

isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, välismaalase passi,

meresõidutunnistuse, meremehe teenistusraamatu, ajutise reisidokumendi ja pagulase

reisidokumendi“ sõnaga „Dokumendi“;

20) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kohta kantakse

andmekogusse järgmised andmed:

1) kehtivusaeg;

2) andmed õiguse kehtetuks tunnistamise kohta (põhjus, kehtetuks tunnistamisest teatamise

kuupäev, teatise või akti number, kuupäev);

3) andmed õiguse kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta.

(6) E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kohta kantakse andmekogusse järgmised

andmed:

1) elektroonilise identiteedi vahendi number;

2) elektroonilise identiteedi vahendiga seotud seadme tunnus;

3) elektroonilise identiteedi vahendi kehtivusaeg;

4) elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise andmed.“;

7

21) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja – e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi

kasutamise andmed, elektroonilise identiteedi vahendi number ja kehtivusaeg ning selle

vahendiga seotud seadme tunnus.“;

22) paragrahvi 12 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „dokumentide taotlustest,“ sõnadega „e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlustest,“;

23) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) dokumendi või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlus;“;

24) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) dokumendi või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise otsus;“.

§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 10. septembri 2025. aasta määrus nr 27 „E-residendi digitaalse isikutunnistuse

vorm ja tehniline kirjeldus ning e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete

loetelu“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Määruse jõustumine

(1) Määruse § 2, § 3 punktid 1–16 ja 19–24 ning § 4 jõustuvad 1. märtsil 2028. aastal.

(2) Määruse § 1 jõustub 1. märtsil 2033. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

8

Rakendusakti kavand nr 3

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise

ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või

õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu ning

nende riikide kodanikele e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise ja andmise erisused

Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 346 lõike 2 alusel.

§ 1. Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-

, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riikide loetelu

Suurema rahapesuohuga või terrorismi rahastamise ohuga riigid või Eestiga justiits-,

julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta riigid on:

1) ….;

2) ….;

3) ….;

4) jne.

§ 2. E-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse taotlemise erisused

(1) Paragrahvis 1 nimetatud riigi kodaniku, välja arvatud Valgevene Vabariigi või Venemaa

Föderatsiooni kodaniku, e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õiguse

taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui on täidetud vähemalt üks järgmisest tingimustest:

1) ta on elanud Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, Ühendkuningriigis või Šveitsi

Konföderatsioonis vahetult enne e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse taotluse esitamist elamisloa alusel vähemalt kolm järjestikust aastat ja tal on selle riigi

kehtiv elamisluba;

2) tal on Eestis püsiv majandustegevus;

3) talle on antud varem välja e-residendi digitaalne isikutunnistus või e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õigus ja ta on kasutanud seda eesmärgipäraselt;

4) ta on Eesti välisesinduse töötaja, aukonsul või ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude

tagamiseks asutatud sihtasutuse lepinguline ekspordinõunik.

(2) Valgevene Vabariigi või Venemaa Föderatsiooni kodaniku e-residendi digitaalse

isikutunnistuse taotlust ei tagastata läbi vaatamata, kui talle on antud varem välja e-residendi

digitaalne isikutunnistus või e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise õigus ja

tal on Eestis püsiv majandustegevus.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2028. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

9

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse ITDS-i

§-dega 344–3413. § 349 lõikes 2 sätestatakse e-

residendi elektroonilise identiteedi vahendi

kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise

imperatiivne alus (sõnastus „tunnistatakse

kehtetuks“), kui e-resident ei ole Politsei- ja

Piirivalveametit teavitanud oma välisriigi

reisidokumendi andmete muutumisest. Leiame,

et imperatiivne kohustus on vastuolus HMS §-st

54 tuleneva proportsionaalsuse nõudega ning

HMS § 66 lg-ga 2, mis nõuab kaalutlusõiguse

kasutamist õiguspärase haldusakti kehtetuks

tunnistamisel isiku kahjuks. Automaatne

kehtetuks tunnistamine ilma kaalutluseta ei

arvesta isiku huve ega üksikjuhtumi asjaolusid.

Seetõttu palume üle vaadata imperatiivsed

kehtetuks tunnistamise alused ning viia need

kooskõlla HMS §-ga 54 ning § 66 lg-ga 2.

Selgitus

E-residentsus on Eesti riigi poolt välismaalasele

antav hüve ja Eestil on pädevus otsustada,

kellele ja mis tingimustel e-residentsus antakse

ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust

seda saada. E-residentsuse eID vahend

võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-

õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises,

olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid

see ei anna Eestis viibimise õigust. E-

residentsuse andmisel peab Eesti riik tagama, et

see antakse isikutele, kelle identiteedis on

tõsikindlalt veendutud ja kes ei ohusta Eesti

julgeolekut. E-residentsus erineb teistest,

elukohariigist lähtuvatest, menetlustest ja

riskide maandamiseks on seetõttu ettenähtud

erinevad õiguslikud ja menetluslikud meetmed.

Eelnevat arvestades on põhjendatud, et riik on e-

residentsuse andmisel ettevaatlik, sest lisaks

avalikule korrale ja julgeolekule on e-

residentsuse programmil oluline mõju ka Eesti

riigi majandusele ja rahvusvahelisele mainele.

E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmisel loob PPA Eesti elektroonilise

identiteedi taotleja kodakondsusjärgse riigi

reisidokumendi alusel. Tõsikindel isikutuvastus

on selle loomisel äärmiselt oluline, sest välisriigi

kodanike kohta puudub riigil alusidentiteedi

andmestik, mis on Eesti kodanike kohta olemas

rahvastikuregistris. Loodava elektroonilise

identiteedi andmetele tuginevad edaspidi kõik

avaliku ja erasektori menetlused ning

teenusepakkujad.

Kui taotleja kodakondsusjärgse riigi

reisidokument, millele PPA oma menetluses

tugineb, on aegunud, puudub PPA-l teadmine,

kas isik on surnud, kas ta kodakondsus on

endine või muutunud, või kas on muutunud

tema muud isikuandmed (nt nimi või sugu).

Eesti riigil puudub võimalus seda kontrollida ja

tagada, et e-residendi andmed on õiged ja

kattuvad tema kodakondsusjärgse riigi

2

alusidentiteedi andmetega. See toob kaasa

olulise julgeolekuohu ja eID vahendi

väärkasutuse võimaluse, mida on adresseerinud

mh ka RAB ja KAPO. Seetõttu tunnistatakse e-

residendi eID vahendi kasutamise õigus

kehtetuks, kui e-resident ei ole PPA-d teavitanud

oma välisriigi reisidokumendi andmete

muutumisest.

Enne eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamist saadab PPA e-residendile tema

enda esitatud kontaktandmetele piisava

ajavaruga teated, et reisidokumendi kehtivusaeg

hakkab lõppema ja vaja on esitada uue

dokumendi andmed. Seeläbi on tagatud eID

vahendi kehtetuks tunnistamise menetluses e-

residendi ärakuulamisõigus. Sama põhimõtet

kohaldatakse ka teiste imperatiivsete kehtetuks

tunnistamise aluste puhul.

Seega on ITDS-i § 349 lõikes 2 kehtestatav

imperatiivne kehtetuks tunnistamise alus

kooskõlas HMS § 66 lõikega 2, mille punkti 1

kohaselt võib haldusakti, mis andmise ajal oli

õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks

edasiulatuvalt kehtetuks, kui see on lubatud

seadusega või kui selleks on jäetud võimalus

haldusaktis.

2. Kavandatava § 3411 lõiked 4 ja 5 piiravad

oluliselt haldusakti põhjendamiskohustust. See

on vastuolus HMS § 56 lg-tega 2 ja 3, mis

nõuavad haldusakti faktilise ja õigusliku aluse

märkimist ning kaalutluste esitamist. Samuti on

sätted vastuolus HMS §-s 1 sätestatud

eesmärgiga tagada isiku õiguste kaitse.

Haldusaktis faktiliste asjaolude ja tõendite

märkimise välistamine muudab põhjendamise

võimatuks.

Leiame, et haldusakti põhimõttelise

põhjendamise kohustust ei saa välistada. Seega

palume üle vaadata viidatud kavandatavad

sätted ning viia need kooskõlla haldusmenetluse

põhimõtetega.

Selgitus

Kavandatav ITDS-i § 3411 lõige 4 reguleerib

isikule teates esitatava info. Kuigi PPA teeb igal

konkreetsel juhul põhjendatud ja kaalutletud

otsuse, mis vastab HMS-i § 55–57 sätestatud

nõuetele, siis isikule otsuse põhjendusi ja

kaalutlusi ei avaldata. Selle avaldamist võib

piirata ITDS-i § 3411 lõigete 1–3 alusel.

Kõnesolevad sätted on olemas ka kehtivas

seaduses § 207 lõigetes 3–5. E-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse andmisest

keeldumise ja selle kehtetuks tunnistamise

õiguslik alus esitatakse välismaalasele

saadetavas teates ITDS-i alusel, mitte HMS-i

alusel.

Andmesubjekti isikuandmete töötlemisest

teadasaamise õigust piiratakse avaliku korra ja

riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. E-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse andmise või

järelevalve menetluses andmete kogumise,

analüüsi ja andmetöötluse viis ning meetodid on

PPA menetlustaktika. Selle avalikustamisel

saavad e-residentsusest huvitatud isikud teada,

millist menetlustaktikat PPA kasutab

3

võimaldades neil PPA eest endaga seotud

andmeid varjata või moonutada, mis raskendab

PPA-l järelevalve teostamist, mis omakorda

tõstab eID vahendi väärkasutuse riski ohustades

seeläbi avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Avalik huvi avaliku korra ja riigi julgeoleku

tagamiseks kaalub üles andmesubjekti õiguse

saada üksikasjalikku teavet keeldumise või

kehtetuks tunnistamise põhjuste ja kaalutluste

kohta. E-residentsus on Eesti riigi poolt

välismaalasele antav hüve ja Eestil on pädevus

otsustada, kellele ja mis tingimustel e-

residentsus antakse ning mitte kellelgi ei ole

subjektiivset õigust seda saada. E-residentsuse

taotlemise korral nõustub isik isikuandmete

töötlemisega ja sellega, et tema juurdepääs

kogutud andmetele on piiratud.

Sellist lähenemist toetab ka senine

kohtupraktika1.

3. § 3411 lõiked 1–3 loovad ulatuslikud

piirangud menetlusosalise õigustele, mis

kalduvad kõrvale haldusmenetluse

üldpõhimõtetest. HMS § 37 lg 1 kohaselt on

igaühel õigus tutvuda asjas tähtsust omavate

dokumentidega. Kuigi HMS § 37 lg 2 lubab

tutvumist keelata seadusega sätestatud juhtudel,

on eelnõus toodud piirangute loetelu (§ 3411

lg 1) ja nende laiendamine isikuandmete

töötlemisest teadasaamise õigusele (§ 3411 lg 2)

erakordselt laiaulatuslik, riivates HMS § 36

lõikes 1 sätestatud selgitamiskohustust.

Seega palume eelnõu tekst viia vastavusse HMS

§-ga 37 ning täiendada ka seletuskirja.

Selgitus

Kehtiva ITDS-i § 207 lõigete 3–32 kohaselt ei ole

menetlusosalisel ega muul isikul õigust tutvuda

e-residendi digitaalse isikutunnistuse

väljaandmise, kehtivuse peatamise või

kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ega

pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate

dokumentide või toimikuga. Tegemist on

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike

1 alusel lubatud andmesubjekti õiguste

piiranguga, mida on tulenevalt isikuandmete

kaitse üldmääruse tekstist kitsendatud võrreldes

algse ITDS-i § 207 lõikes 3 sättega, mille

kohaselt menetlusosalisel ega muul isikul ei ole

õigust tutvuda e-residendi digitaalse

isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse

peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse

käigus ega pärast otsuse jõustumist

asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga.

Samasisuline säte on vajalik ka andmete osas,

mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt

organisatsioonilt.

Seega on kavandatav säte kooskõlas HMS § 37

lõikega 2 ja isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 23 lõikega 1 ja seda kinnitab ka eelmises

punktis viidatud kohtupraktika.

1 Tallinna Ringkonnakohtu 18. detsembri 2023. aasta määrus nr 3-23-867, p 16–22; Tallinna Halduskohtu

21. veebruari 2025. aasta otsus nr 3-24-927, p 5–11; Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2025. aasta otsus nr 3-24-

3090, p 13–14.

4

4. § 3411 lõigetes 1 ja 2 on toodud

andmesubjekti õiguste piirangud. Palume lõikes

täpsustada, et tegemist on isiku enda

isikuandmetega seonduva piiranguga,

täiendades sõnastust või siis asendades sõna

„isik“ sõnaga „andmesubjekt“. Täpsustamine on

oluline selleks, et eristada andmesubjekti

õiguste piiranguid ja avalikule teabele

juurdepääsu eritingimusi. Kavandatud sättega

antakse võimalus piirata andmesubjekti õigusi,

kuid see ei piira ükskõik kelle õigust tutvuda

avaliku teabega. Lisaks sellele juhime

tähelepanu, et varasemate muudatuste käigus ei

ole seletuskirjas esitatud andmesubjekti õiguste

piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta

analüüsi.

Avalikule teabele juurdepääsupiirangu alused on

ette nähtud AvTS §-s 35. Muu hulgas on

juurdepääsu piiramise aluseks riive isiku eraelu

puutumatusele. Seega olukorras, mil ükskõik

kes soovib tutvuda avaliku teabega, mis on

saadud või loodud e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õiguse

menetluses, on võimalik see tunnistada

asutusesiseseks kasutamiseks AvTS-i alusel.

Kui antud menetluse materjalidele on vaja näha

ette juurdepääsu eritingimused, siis tuleb need

ette näha isikut tõendavate dokumentide

seaduses.

Palume täpsustada sätte sõnastust selliselt, et

sellest nähtuks selgelt, et tegemist on

andmesubjekti õiguste piirangu alustega ning

täiendada seletuskirja proportsionaalsuse

analüüsiga.

Arvestatud

5. Kavandatavad § 344 lg 5 ja § 3410 lg

3 sätestavad alused taotluse läbi vaatamata

jätmiseks. HMS § 15 lg 2 kohaselt peab

haldusorgan aga esmalt määrama tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõu ei käsitle

puuduste kõrvaldamise võimalust enne taotluse

läbi vaatamata jätmist. Palume eelnõusse lisada

puuduste kõrvaldamise tähtaja andmise

võimalus.

Leiame, et kavandatav regulatsioon ei käsitle

taotluse läbivaatamise tähtaegu ega isiku õigust

esitada vastuväiteid enne otsuse tegemist. See

on vastuolus HMS § 1 eesmärgiga tagada isiku

osalust võimaldav haldusmenetluse kord.

Kavandatav § 349 lg 6 sätestab kohustuse

teavitada isikut „viitamata“ (ilmselt on mõeldud

Selgitus

Dokumendi väljaandmise menetluse tähtajad on

sätestatud siseministri määruse nr 20 peatükis 8.

PPA annab alati puudustega taotluse korral

taotlejale võimaluse ja tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. ITDS-i § 349 lg 6 sätestab PPA

kohustuse teavitada isikut viivitamata talle

antud õiguse kehtetuks tunnistamisest.

Kehtetuks tunnistamisele eelnevad eranditult

alati teavitused, millele isik saab esitada oma

arvamuse ja vastuväited, millega tagatakse tema

ärakuulamisõigus.

ITDS-i § 344 lg 5 on ka ITDS-i üldregulatsioon

(§ 117 lg 2), mis lisaks e-residendi eID vahendi

kasutamise õigusele kohaldub kõikidele isikut

tõendavate dokumentide taotlejatele, sh Eesti

5

„viivitamata“). See on kooskõlas küll ITDS § 13

lg-s 3 sätestatud põhimõttega, kuid

menetluslikult tuleb arvestada ka HMS § 40 lg-

tega 1 ja 2, mis nõuavad menetlusosalise

arvamuse ja vastuväidete ärakuulamist enne

tema õigusi kahjustava akti andmist (välja

arvatud HMS § 40 lg 3 erandid).

Seega palume läbi mõelda eelnõus kavandatud

haldusmenetluse kord ning vastavalt täiendada

eelnõu ja seletuskirja.

kodanikele nt passi või ID kaardi taotlemisel.

Isikut tõendav dokument antakse välja vaid siis,

kui PPA on taotleja isiku tõsikindlalt tuvastanud,

sest isikut tõendav dokument on isikule edaspidi

tema igapäevatoimingutes tema identiteedi

tõendamise aluseks. Kui isik keeldub

dokumendi väljaandmise menetluses oma

isikuandmeid, sh biomeetrilisi isikuandmeid

andmast, ei ole talle võimalik isikut tõendavat

dokumenti välja anda. ITDS-i § 3410 lg 3, mis

sätestab aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks

juhul, kui isik on varem saanud keelduva otsuse

ja ta ei tõenda, et asjaolud on muutunud,

kohaldatakse vaid olukordades, kus isik on

saanud keelduva otsuse ja esitab uuesti täpselt

samasisulise taotluse, milles ei ole täiendavaid

asjaolusid esitatud.

6. § 3412 lõikes 3 sätestatakse, et RAB võib

töödelda e-residendi elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses

kogutud andmeid ning e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise andmeid, et täita

RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud

ülesannet. Justiits- ja Digiministeeriumi

hinnangul peab RAB-i õigus oma seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks andmeid,

sealhulgas isikuandmeid, töödelda tulenema

RahaPTS-ist, mitte andmeandja tegevust

reguleerivast eriseadusest. RahaPTS § 58 näeb

ette RAB-i õiguse saada teavet oma seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Sama seaduse

§ 591 kohaselt töötleb RAB oma ülesannetest ja

menetlustest tulenevaid andmeid Rahapesu

Andmebüroo andmekogus. Seega peab andmete

töötlemise alus tulenema isikuandmete puhul

nimetatud andmekogu seaduse tasandi

regulatsioonist, nagu see on kavandatud

Riigikogu menetluses olevas rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning

rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise

seaduse eelnõus.

Selgitus

Õiguslik alus RAB-ile e-residendi andmete

töötlemiseks tuleneb RahaPTS-i § 54 lõike 1

punktist 1, § 58 lõikest 1 ja § 59. RAB-i

andmekogu puudutavate sätete muutmine on

kavandatud JDM-i kooskõlastuskirjas

nimetatud eelnõuga.

7. § 3413 lõikes 1 antakse avalik-õigusliku või

eraõigusliku teenuse osutajale võimalus

otsustada e-residendile elektroonilise identiteedi

vahendiga teenuse osutamise, sellest

keeldumise, selle piiramise või täiendavate

nõuete kehtestamise üle, sealhulgas õigus nõuda

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist.

Lõigetes 3 ja 4 on sätestatud, et vastavad

piirangud kehtestab vastavalt kas andmekogu

Selgitus

Nimetatud säte on ITDS-is olnud e-residentsuse

programmi loomisest alates. E-residentsus oli

2014. aastal (ja ka praegu) maailmas täiesti

omalaadne kontseptsioon ja selle käivitamisel ei

olnud võimalik ette näha kõiki kaasuvaid riske

ega ka seda, kas kõik avaliku või erasektori

teenuseosutajad on valmis sellega kaasa tulema,

arvestades oma valdkondlike riskide

6

vastutav töötleja või pädeva asutuse juht või

tema poolt volitatud isik. Juhime tähelepanu, et

kui eelnimetatud andmed ja dokumendid

sisaldavad ka isikuandmeid, siis võib olla

vajalik ka seaduse tasandi regulatsiooni

muutmine, mida ei pruugi saada aga otsustada

andmekogu vastutav töötleja või pädeva asutuse

juht.

Palume sõnastust täpsustada, kuna säte ei või

kaasa tuua võimalust kehtestada ülesande

täitmiseks vajalike töödeldavate isikuandmete

kategooriate kehtestamise võimalust seadusest

madalama tasandi aktiga.

maandamise ja tunne-oma-klienti meetmeid

(näiteks finantssektor, pangad). Seetõttu oli

õigusselguse huvides oluline nimetatud sätte

kehtestamine. See tagab õigusselguse andes e-

residendile selge arusaama, et kõik

teenuseosutajad ei lähtu samadest põhimõtetest

teenuse osutamisel ja võivad küsida täiendavaid

andmeid ja dokumente ning kehtestada

täiendavaid nõudeid lähtuvalt oma

valdkondlikest eriseadustest. Teiselt poolt annab

see teenuseosutajatele selge aluse, et nad ei ole

kohustatud e-residendist välismaalasele teenust

osutama vaid digi-ID alusel (ilma isikut

füüsiliselt nägemata), kui see ei ole kooskõlas

nende valdkonna eriseadusega, riskitasemega

või muude põhimõtetega ning neil on õigus

sellest lähtuvalt teenuse osutamisest keelduda

või seda piirata.

Erinevates valdkondades teenuseosutamiseks

vajalike isikuandmete töötlemise õigus, sh e-

residendilt täiendavate andmete või

dokumentide nõudmise õigus peab tulenema

vastavatest valdkondlikest eriseadusest, mitte

ITDS-ist.

8. Keeletoimetamine – seletuskirjas on

märgitud, et eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt

toimetamata, keeletoimetus tehakse enne eelnõu

teisele kooskõlastamisele esitamist. Juhime

tähelepanu, et eelnõu ja seletuskiri tuleb

toimetada juba enne eelnõu esmakordset

kooskõlastamisele saatmist.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetus tehtud enne

eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks

esitamist.

9. Eelnõu § 1 p-ga 1 laiendatakse seaduse

reguleerimisala, et see hõlmaks ka e-residendi

elektroonilise identiteedi vahendi kasutamise

õiguse andmist. Samas eelnõuga seaduse

pealkirja ei muudeta. Leiame, et seaduse

pealkiri jääb võrreldes reguleerimisalaga

kitsamaks ning palume kaaluda, kas muudatuste

tulemusena on seaduse pealkiri ja sisu jätkuvalt

omavahel vastavuses.

Selgitus

Eelnõuga ei muudeta seaduse pealkirja, kuna

identiteedihalduspoliitika, sh elektroonilise

identiteedi valdkonnas tervikuna on lähiajal

tulemas mitmeid suuremaid muudatusi Euroopa

Liidu (edaspidi EL) tasandilt. Näiteks tuleb

2027. aastal võtta eIDAS määruse kohaselt

kasutusele Euroopa digiidentiteedikukkur, mis

on uus eID vahend Eesti eID ökosüsteemis ja

mille riigisiseseks rakendamiseks on samuti vaja

muuta erinevaid õigusakte, mida praegu ette

valmistatakse. Lisaks tekib EL algatuse kohaselt

liikmesriikidele lähiaastatel kohustus võtta

kasutusele digitaalne reisitunnistus, mille täpne

õiguslik kontseptsioon on alles EL tasandil

läbirääkimistel. Nimetatud algatuste tõttu on

lähiajal tõenäoliselt vajadus vaadata terviklikult

üle ITDS-is sätestatu ja teha põhimõttelised ning

ulatuslikud muudatused, mis võivad mõjutada

7

ka seaduse pealkirja. Eelnõu koostajad ei soovi

aga seaduse pealkirja kergekäeliselt ja korduvalt

muuta, mistõttu otsustati kõnesoleva eelnõuga

seda mitte teha.

10. Eelnõu § 1 p-ga 41 täiendatakse ITDS-i §-

ga 344 – kuigi ka kehtivas seaduses on sätestatud

digi-ID andmise eesmärk, tekitab eesmärgi

reguleerimine seaduse tasandil siiski küsimusi.

Seadus kui õigustloov akt peab sisaldama

regulatiivseid norme. Eesmärki sõnastav säte

seda ei ole. Palume kaaluda,

kas elektroonilise identiteedi vahendi

kasutamise õiguse andmise eesmärk tuleb

seaduses sätestada.

Selgitus

ITDS-i § 344 lg 2 sätestab, et e-residendile eID

vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk on

soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse

või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada

e-teenuseid Eesti elektroonilise identiteedi

vahendiga.

Eelnõu seletuskirja lk-l 21 on viidatud, et

1.12.2014 jõustunud e-residentsuse

regulatsiooni selgitused ja põhjendused on

leitavad isikut tõendavate dokumentide seaduse

ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjast2. Viidatud seletuskirjas on antud

sätte kohta pakutud järgnev selgitus, mis on

asjakohane ka praegu:

Eelnõuga sätestatud ITDS § 205 lõige 2 kujutab

endast mitteregulatiivset eesmärginormi. E-

residendi digi-ID kui uue instituudi puhul on

oluline kirjeldada seaduse tasemel eesmärki või

ootusi, mis selle instituudi loomisega seoses

kaasnevad, sest see suunab õiguse rakendajat

kujundama praktikat instituudi kavandatud

suunas. Eesmärkidena välja toodud

arendatavad valdkonnad on kasutatavad normi

rakendamisel ka kaalutlustena, millistes

valdkondades tuleks ITDS § 206 lõikes 1

nimetatud aluste kõrval, dokumendi

väljaandmise otsustamisel, kaaluda ka e-

residendi digi-ID potentsiaalset

kasutusvaldkonda.

E-residendi digi-ID kui uue õigusinstituudi

puhul peab riik olema ettevaatlik dokumendi

väljaandmisel, misjuures vajadus kaitsta

avalikke huve instituudi rakendamisel ilmneda

võivate ohtude suhtes, kaalub vähemalt

rakendamise faasis üle isiku võimaliku huvi

nõuda e-residendi digi-ID väljaandmist. Küll

aga peab haldusorgan kaaluma välismaalase

objektiivset vajadust juurdepääsuks e-teenustele

ning mida olulisemad subjektiivsed õigused,

mida olulisemal määral on e-teenustele

juurdepääsu puudumise tõttu takistatud, seda

olulisemad peavad olema keeldumise põhjused.

Selliselt võimaldab norm sujuvat üleminekut –

2 699 SE.

8

mida rohkem tekib e-teenuseid ja mida enam

saadakse kogemusi e-residendi digi-ID

väljaandmise, seda kitsamaks ja

konkreetsemaks muutuvad ka keeldumise

alused, ilma et selleks oleks otsest vajadust

normi sõnastust muuta.

11. Kavandatav ITDS § 349 – viidatud säte

kehtestab reegli, et elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise õigus tunnistatakse

kehtetuks, kui selle andmise alus on ära

langenud. Samas ei sätesta eelnõu vahendi

kasutamise õiguse andmise aluseid. Eelnõus

sätestatakse vahendi andmise eesmärk ning

alused, mil keeldutakse või võidakse keelduda

vahendi kasutamise õiguse andmisest. Palume

eelnõu seletuskirjas avada, millistel juhtudel

saab vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistada ja mille poolest erinevad eelnõu § 349

lg 1 p-d 1 ja 2.

Arvestatud.

§ 349 lõike 1 punkti 1 muudetud. Uue sõnastuse

kohaselt tunnistatakse e-residendi eID vahendi

kasutamise õigus kehtetuks e-residendi soovi

korral.

12. Kavandatav ITDS § 3412 – säte reguleerib

riikliku järelevalve tegemist elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise üle. Kuigi

suuresti samas sõnastuses on säte olemas ka

kehtivas seaduses, tekib küsimus, milles

täpsemalt riiklik järelevalve seisneb, st millist

ohtu avalikule korrale elektroonilise identiteedi

vahendi kasutamise järelevalvega ära hoitakse

või tõrjutakse (korrakaitseseaduse § 2 lg 1

kohaselt on see riikliku järelevalve eesmärk).

Elektroonilise identiteedi vahendit kasutavad e-

residendid Eesti e-teenuste kasutamiseks

(näiteks äriühingute asutamiseks jms). Kas

kasutamise järelevalve tulemusena on

järelevalveorganile kättesaadav kogu e-

residendi (ja ka tehingu teise poole) tegevus ehk

ülevaade, milliseid tehinguid, millal ja kellega

on tehtud? Palume seletuskirjas täpsemalt

selgitada järelevalve eset ning hinnata

sekkumise proportsionaalsust.

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

13. Kehtivas ITDS-is on RAB loetletud

järelevalvet tegevate asutuste seas (§ 208 lg 1

p 3), eelnõus (§ 3412 lg 1) aga mitte. Samas on

RAB-le antud isikuandmete töötlemise õigus

(§ 3412 lg 2). Kuna RAB-le on antud riikliku

järelevalve käigus isikuandmete töötlemise

õigus, tekib küsimus, miks ei ole RAB

sätestatud järelevalveks pädevate asutuste

loetelus. Seletuskirjas on selle kohta selgitatud,

et regulatsiooni sisuliselt ei muudeta.

Selgitus

ITDS-i eelnõu § 3412 lg 3 kohaselt võib RAB

töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse andmise menetluses kogutud andmeid

ning e-residendi eID vahendi kasutamise

andmeid, et täita RahaPTS-i § 54 lõike 1

punktis 1 sätestatud ülesannet, mis on rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamine ning

sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine,

väljanõudmine, registreerimine, töötlemine,

analüüsimine ja edastamine – tegemist on RABi

9

Palume selgitada, miks RAB on välja jäetud

järelevalvet tegevate asutuste loetelust, kuigi

RAB-le on antud riikliku järelevalve käigus

isikuandmete töötlemise õigus.

tuumikülesandega. Teabe alla liigituvad ka e-

residendi eID vahendi kasutamise andmed.

RahaPTS-i kohaselt (§ 64 lg 1) teeb RAB

riiklikku järelevalvet kohustatud isikute üle.

Seega tulenevalt RahaPTS-ist ei tee RAB

riiklikku järelevalvet e-residentide üle, mistõttu

RAB ei pea võimalikuks olla ITDS-is riikliku

järelevalveasutuste loetelus (ITDS-i § 3412 lg 1).

Samas on läbivalt ITDS-i ja e-residendi eID

vahendi väljaandmise menetluspraktika

kohaselt võimaldatud e-residendi eID vahendi

kasutamise andmetele juurdepääs vaid väga

piiratult järelevalvemenetluse raames, sest seda

on vaja e-residendi eID vahendi kuritarvitamise

avastamiseks ja piiramiseks. ITDS-i § 3412

lõike 3 eesmärk on piiritleda RAB-i pädevust

töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise

andmeid vaid RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktis 1

sätestatud ülesande täitmiseks, mitte laiemalt e-

residentide üle järelevalve teostamisel, nt

kõikide e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse taotluste kooskõlastamisel. Isikuandmete

töötlemise regulatsiooni üldsätted on ITDS-i

§ 92 lõigetes 8 ja 9. ITDS-i eelnõu § 3412 lõike 3

kohaselt teeb RAB RahaPTS-ist tuleneva

ülesande täitmiseks PPA-le ettepaneku e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmisest keeldumiseks või kehtetuks

tunnistamiseks.

14. Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus,

mille tagasisides märkisime, et algatus üldises

plaanis on kindlasti positiivne areng ja seda

tuleb tunnustada, kuna selle eesmärk on

kasutusele võtta kaasaegne ja jätkuvalt turvaline

e-residentsuse mobiilne eID vahendi lahendus.

Seletuskirja punktis 7 on märgitud, et

Siseministeeriumi valitsemisala IT arenduste

kulud selguvad 2026. a kevadel. Märgime, et

eelnõu Riigikogu menetlusse jõudmise ajaks

peaks need olema ka rahalises mahus selged ja

seletuskirjas kajastatud, sealhulgas ka

võimalikud kaasnevad kulud kolmandatele

osapooltele, näiteks RIA keskne

autentimislahedus TARA jne.

Arvestatud

15. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades

esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega

tehtud märkustega.

Arvestatud

Rahandusministeerium

Oleme jätkuvalt seisukohal, et kaugtuvastamise

puhul esineb mitmeid riske, mille osas

Arvestatud

10

puuduvad eelnõus maandamismeetmed. Sellest

tulenevalt ning arvestades pettuste jätkuvat

tõusutrendi ja sellega kaasnevat ohtu rahapesu ja

seonduvate kuritegude arvu suurenemisele,

tuleks eelistada vahetut isikusamasuse

tuvastamist. Tehnilised kaugkontrollid ei asenda

turvalisuse tasemelt vahetut isikutuvastamist,

samuti ei pruugi need tuvastada keerulisi

petuskeeme või uudseid tehnoloogiaid, mida

kasutatakse pettuste toime panemiseks.

Nimetatule viitasime ka eelnõu

väljatöötamiskavatsusele tagasisidet andes, kuid

kahjuks ei ole sellega arvestatud.

Peame oluliseks, et eelnõu menetlemisel

arvestataks ka Rahapesu Andmebüroo

arvamusega.

VTK kooskõlastamise järgselt on RAM-i ja

RAB-iga toimunud arutelust tulenevalt

eelnõusse lisatud täiendavad riskide

maandamise meetmed.

Riigi Infosüsteemi Amet

Margus Reitalu, 666 8879

[email protected]

1. ICAO dokumendi kiibi kontroll ja

valideerimine Eelnõus kirjeldatud kaugtuvastus toetub

välisriigi ICAO reisidokumendi andmetele.

Ettepanek: Sätestada seaduse või rakendusakti

tasandil kohustuslikud tehnilised kontrollid:

1) kiibi autentimine (Active

Authentication/Chip Authentication) ja

passiivne autentimine (PA);

2) ICAO dokumendi lost&stolen kontroll;

3) dokumendi väljaandja usaldusahela kontroll

(BSI ja käsitsi lisamise protsess).

Põhjendus: ICAO dokumentide valideerimisel

esineb sageli sertifikaatide vigu või puuduvad

riikidevahelised usaldusahelad. Kui kiibi

digitaalallkirja valideerimine ebaõnnestub, peab

süsteem dokumendi tagasi lükkama, et tagada

LoA "kõrge" tase.

Arvestatud osaliselt

ITDS-i § 346 lõike 2 kohaselt peab isiku

tuvastamiseks või isikusamasuse

kontrollimiseks kasutatava välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate

isikuandmete õigsuses olema võimalik

veenduda. Kui reisidokumendi kiibil olevate

isikuandmete õigsuses, terviklikkuses ja

autentsuses ei ole võimalik veenduda (näiteks,

sest kiibi digitaalallkirja valideerimine

ebaõnnestub) siis isiku tuvastamine või

isikusamasuse kontroll ebaõnnestub ning

süsteem ei lase protsessiga edasi minna.

Vajalikud turvalisuse nõuded on tagatud läbi

riiklikult korraldatud rahvusvahelise

hankeprotsessi, turvalisuse nõuded on

kirjeldatud hanke tehnilises kirjelduses ja

sõlmitud lepingus.

Seeläbi on tagatud eIDAS määruse „kõrge“

usaldusväärsuse tase.

2. Isikusamasuse kontroll ja vastendamine

Seletuskirjas kirjeldatud biomeetriline tuvastus

on kriitiline dubleerivate identiteetide

vältimiseks.

Ettepanek: Vajalik on kirjeldada meetmed,

kuidas tehakse kindlaks, et isik mõlemal korral

sama. Kas see toimub näiteks läbi asukohariigi

isikukoodi? Millised meetmed on siis, kui

isikukood puudub?

Tähelepanek: Kui e-residendil puudub

asukohariigis isikukood või see on muutunud,

Selgitus

E-residendi eID vahendi taotleja isikusamasust

kontrollitakse või tuvastatakse tema isik ITDS

§ 111 lõigete 1 või 2 kohaselt, mis hõlmab

ITDAK-i ja ABIS-e andmekogude päringuid, st

biograafiliste ja biomeetriliste andmete alusel

läbiviidavat isiku tuvastamist või isikusamasuse

kontrollimist.

11

peab riik tagama selge õigusliku aluse ja

tehnilise võimekuse vastendada isik varasemate

biomeetriliste hõivetega ITDAK/ABIS

süsteemis.

3. Järelevalve ja RIA rolli kajastamine

Seletuskiri keskendub peamiselt PPA ja SMIT

koormusele, jättes tähelepanuta Riigi

Infosüsteemi Ameti (RIA) rolli järelevalve ja

eID skeemi tagatistaseme samaväärsuse

hindamise otsustamisel.

Ettepanek: Täiendada seletuskirja peatükki 4.1,

märkides, et seoses uue usaldusteenuse ja

kaugtuvastuse meetodi lisandumisega suureneb

oluliselt RIA järelevalvemaht (EUTS ja eIDAS

tähenduses).

Põhjendus: Kuna tegemist on uue meetodiga

(kaugtuvastus + usaldusteenus), peab RIA

hakkama teostama järelevalvet uue skeemi ja

selle osapoolte üle, et tagada vastavus eIDAS-e

"kõrgele" usaldustasemele. See nõuab

täiendavat ressurssi, mida seletuskirja

finantsmõjude osas välja toodud ei ole.

Arvestatud.

Seletuskirja ptk 6.2 täiendatud.

4. Krüpteerimislahenduse funktsionaalsuse

kaotamine

Seletuskirjas ei ole käsitletud asjaolu, et

kaardivabale lahendusele üleminekul kaotavad

e-residendid krüpteerimisvõimekuse.

Ettepanek: Täiendada eelnõu seletuskirja ja

selgitada, et e-residendi eID vahend ei toeta

krüpteerimist ning hinnata selle mõju

kasutajagruppidele.

Põhjendus: Krüpteerimislahenduse funktsio-

naalsuse kaotamine on oluline muudatus

kasutajatele, kes on harjunud dokumente

konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteerima.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Kaardivabale lahendusele ülemineku

alternatiive, nõudeid, e-residentide vajadusi ja

huve arutati e-residentsuse valdonna erinevate

osapooltega, ennekõike EIS-i ning MKM-iga,

kes vastutavad e-residentsuse programmi

elluviimise eest ja peavad tagama, et pakutav

lahendus kataks e-residentide vajadused.

Kaardivabale eID vahendile ülemineku projekti

tarbeks koostati lähteülesanne, milles kaardistati

peamised nõuded, vajadused ja olulised

tingimused. Viimased on välja toodud ka

seletuskirjas (lk 8). Krüpteerimisvõimekuse

tagamise osas otsustati, et selle vajaduse

tagamine ei ole üheks peamiseks

funktsionaalsuseks, mis antud sihtrühma puhul

peab olema garanteeritud. Kui aga kaardivaba

eID vahend seda võimaldab, siis võiks see olla

jätkuvalt tagatud.

5. PPA roll eIDAS auditites Seletuskiri jätab eksliku mulje, et PPA-l kaob

kohustus osaleda eIDAS auditites.

Ettepanek: Korrigeerida seletuskirja, lähtudes

asjaolust, et PPA peab jääma eIDAS auditi

osapooleks, kuna vastutab esmase identiteedi

loomise ja otsustusprotsessi eest.

Mitte arvestatud

Kavandatava muudatuse kohaselt on e-residendi

eID vahendiks edaspidi erasektori poolt pakutav

eID vahend. Erasektori eID vahendite puhul ei

ole PPA seni eIDAS auditites osalenud. Näiteks

kasutatakse ka Smart-ID konto

registreerimiseks PPA väljaantud ID kaarti või

passi, kuid see ei ole PPA-le toonud kaasa

12

Põhjendus: eIDAS-e usaldustaseme hindamine

katab kogu väljastusahela, mitte ainult tehnilist

teenusepakkujat. PPA osaleb eIDAS auditites

osapoolena, kes vastutab esmase identiteedi

kontrolli ja õiguse andmise protsessi eest,

sõltumata sellest, et füüsilist kaarti enam ei

väljastata.

eIDAS auditites osalemise kohustust. Smart-ID

konto võib endale registreerida ka välismaalane,

kellel on Eesti isikukood. Kas seeläbi muutuks

auditeeritavaks osapooleks koos kohustusega

osaleda eIDAS auditis ka välisriigi pädev

asutus?

PPA osaleb eIDAS auditites riiklike eID

vahendite hindamise vaatest (ID1 dokumendid).

6. Elusoleku kontroll ja andmete ajakohasus

E-residendi side asukohariigiga on dünaamiline,

kuid Eesti registritel puudub otsene ligipääs

välisriikide rahvastikuandmetele.

Ettepanek: Sätestada riskide maandamise

meetmed e-residendi elusoleku ja tema andmete

ajakohasuse kontrolliks (näiteks: mingi

perioodilisusega biomeetria kontroll vms).

Põhjendus: Ilma regulaarse kontrollita (nn

liveness check ja nimevahetuse kontroll) on

kõrge risk, et eID vahend jääb kasutusse pärast

isiku surma või andmete olulist muutumist,

mida riik ei pruugi õigeaegselt tuvastada.

Arvestatud

Eelnõus on nimetatud riskiga arvestatud ja

vastavad meetmed kasutusele võetud.

7. Seadmete turvalisus

Ettepanek: Määratleda selged tehnilised

miinimumnõuded nutiseadmetele, mis tagavad

turvalise kiibi lugemise ja biomeetria hõive,

sealhulgas nõuded ekraanilukule ja

juurdepääsupiirangutele (anti-rooting).

Põhjendus: E-residendi eID puhul liigub

turvakriitiline funktsionaalsus riigi poolt

kontrollitud kiipkaardilt kasutaja isiklikku

nutiseadmesse. See tekitab järgmised riskid, mis

vajavad maandamist:

1) Vastavus eIDAS "kõrgele" tasemele:

eIDAS rakendusmäärus (EL) 2015/1502 nõuab,

et "kõrge" usaldusväärsuse tasemega vahend

peab olema kaitstud dubleerimise ja rünnete

eest. Kui nutiseade on n-ö lahti murtud (rooted

või jailbroken), on ründajal võimalik pääseda

ligi rakenduse mälule ja kopeerida sealt

identiteedi võtmeid. Ilma seadme terviklikkuse

kontrollita ei ole võimalik tagada vahendi

kopeerimiskindlust.

2) Kasutaja kontroll seadme üle: ekraaniluku

nõue on esmane kaitsemeede vältimaks

identiteedi väärkasutust juhul, kui seade satub

kolmandate isikute kätte. Kuna e-residendi eID-

ga hakatakse tegema kõrge riskiga tehinguid

(ettevõtete asutamine, pangaülekanded jms), on

seadme füüsilise ja tarkvaralise turvakihi

kontroll vältimatu osa usaldusahelast. Samuti

Arvestatud

Kavandatava muudatuse kohaselt minnakse e-

residentsuse programmis riiklikult isikut

tõendavalt dokumendilt üle erasektori poolt

pakutavale lahendusele. ITDS-i § 349 lõike 1

kohaselt peab eID vahend vastama eIDAS

määruse „kõrgele“ usaldusväärsuse tasemele

ning EUTS-is sätestatud otsus e-identimise

süsteemi usaldusväärsuse taseme kohta peab

olema kehtiv. Seeläbi on tagatud, et e-residendi

eID vahendiks kvalifitseerub vaid riigi pädeva

asutuse (RIA) poolt turvaliseks hinnanud ja

eIDAS määruse „kõrgele“ usaldusväärsuse

tasemele vastavaks hinnatud eID vahend.

Edaspidi hangib e-residendi eID vahendi

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA. Hanke

ettevalmistamisel on oodatud RIA eID

valdkonna ekspertide tugi, et kõik, sh

käesolevas ettepanekus väljatoodud turvalisust

tagavad nõuded oleksid määratletud hanke

tehnilises kirjelduses.

Seeläbi määratletakse ja tagatakse uue

lahenduse kõrge turvalisus ja eIDAS määrusele

vastavus ning tehnilised nõuded sõlmitava

lepinguga.

13

vajab täpsemat selgitust see, kuidas

kontrollitakse GPS emulatsiooni puudumist?

3) Turvapaigad: Seletuskirjas mainitud

"uuendatud operatsioonisüsteem" on liiga

ebamäärane mõiste. Tootjate toe lõppemine

vanematele seadmetele tähendab, et neile ei

väljastata enam kriitilisi turvapaiku, mistõttu

võib identiteedi hõivamine toimuda seadme

tasemel olemasolevate haavatavuste kaudu, ilma

et kasutaja või teenusepakkuja seda märkaks.

Vajalik on kirjeldada kontroll turvalise

operatsioonisüsteemi osas.

8. Ettepanek sõnastada eelnõu punktis 41

toodud § 345 lõige 1 punkt 2 järgmiselt:

„2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute

usaldusteenuste seaduses sätestatud otsust e-

identimise süsteemi kõrge usaldusväärsuse

taseme samaväärsuse vastavuse kohta;".

Arvestatud

9. Seletuskirjas on nimetatud riskide

maandamise meetmena "e-residentsuse

nõukoda”. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku

kaasata antud nõukoja koosseisu ka RIA eID

valdkonna eksperdid.

Arvestatud

Ettepanek on edastatud e-residentsuse

nõukojale.

10. Ühilduvuse tagamiseks eID ökosüsteemiga

peab lahendus arvestama ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 06.12.2021.a

määrusega nr 72 „Tehnilised nõuded

andmekandja kohta, millele võib kanda

digitaalse dokumendi või dokumendi

digitaalsed andmed“ ja Eesti e-identiteedi

ökosüsteemiga

(https://www.ria.ee/sites/default/files/document

s/2025-10/eIDokosusteem-lisadega-2025.pdf)

Selgitus

Kavandatava muudatuse kohaselt minnakse e-

residentsuse programmis riiklikult kaardi

formaadis isikut tõendavalt dokumendilt üle

erasektori poolt pakutavale mobiilirakenduse

põhisele lahendusele. Eelnõule eelnenud

väljatöötamiskavatsuse lk-l 5 on välja toodud

olulised tingimused, mis peavad olema jätkuvalt

täidetud turvalise eID vahendi väljaandmisel.

Seal on rõhutatud, et eID vahend peab olema

laialdaselt kasutusel või kasutusele võetav Eesti

eID ökosüsteemi avaliku ja erasektori e-

teenustes ehk ühilduv Eesti eID ökosüsteemiga.

Samuti on seal oluliste punktidena välja toodud,

et eID vahend peab vastama eIDAS määruse

„kõrgele“ usaldusväärsuse tasemele ning EUTS-

is sätestatud otsus e-identimise süsteemi

usaldusväärsuse taseme kohta peab olema

kehtiv. Sellekohane nõue on sätestatud ka ITDS-

i § 349 lõikes 1. Nimetatud nõude läbi on tagatud

ühilduvus ka kõnesoleva ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määruse punktidega,

mis võivad kohalduda erasektori

mobiilirakenduse põhisele eID vahendile.

Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliametil (edaspidi ka MTA) eelnõu

kohta märkusi ei ole, kuid soovime esitada

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

14

ettepaneku seoses isikut tõendavate

dokumentide seaduse (ITDS) alusel läbiviidava

järelevalve menetluse käigus e-residentide

kohta kogutud andmete kasutamisega.

PPA-le e-residendi poolt edastatud dokumente

saab MTA kasutada ITDS alusel läbiviidavas

järelevalve menetluses (eel- ja järelkontrolli

otsuste tegemisel) PPA-le hinnangu andmisel.

MTA soov ja vajadus on kasutada e-

residentidega seotud äriühingute andmeid ja

dokumente maksumenetluse eelselt

riskianalüüsi eesmärgil, maksumenetluses

maksustamise eesmärgil ning rahvusvahelise

ametiabi raames, sealhulgas spontaanse

teabevahetuse korras Euroopa Liidu teiste

liikmesriikidega, kui see teave on oluline e-

residendi selle liikmesriigi maksukohustuse

osas. Kehtiv õiguslik regulatsioon aga ei

võimalda ITDS § 208 lõike 1 ja § 92 lõike 8

alusel saadud andmete kasutamist nimetatud

eesmärkidel. Maksukorralduse seaduses (MKS)

puudub õiguslik alus nende andmete

töötlemiseks ja säilitamiseks muul eesmärgil,

kui e-residendi menetluses hinnangu andmine.

Õigusselguse tagamiseks tuleb MKS-is

sätestada selge alus andmete edasiseks

kasutamiseks maksuhalduri seadusjärgsete

ülesannete täitmisel. Seetõttu tuleb MKS-i

täiendada selliselt, et MTA-l oleks õigus

töödelda ITDS alusel e-residendi järelevalve

menetluse käigus kogutud andmeid ja

dokumente, kui see on vajalik maksumenetluse

läbiviimiseks, riskianalüüsi teostamiseks või

rahvusvahelise ametiabi kohustuse täitmiseks.

MTA teeb ettepaneku teha eelnõukohases

seaduses järgmised täiendused:

1. Maksukorralduse seaduse paragrahvi 59

täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(1³) Maksuhalduril on õigus töödelda

maksuseaduste, maksualase teabevahetuse

seaduse ja käesoleva seaduse rikkumise ohu

hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses

tõendina ja rahvusvahelise ametiabi

osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks

saanud või tema valdusesse jõudnud isikut

tõendavate dokumentide seaduse alusel e-

residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise

üle teostatud riikliku järelevalve käigus."

15

2. Isikut tõendavate dokumentide seaduse

paragrahvi 92 lõike 8 1 teist lauset täiendatakse

pärast sõna „viivitamata“ sõnadega „välja

arvatud juhul, kui andmete töötlemine on

lubatud kolmandale isikule seadusega pandud

ülesande täitmiseks."

Täiendav kooskõlastamine

Esitaja/märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine

Justiits- ja Digiministeerium

1. Palume eelnõusse lisada sätted, mis

muudavad valitsusasutustele ja teatud

vabakutsetele Eesti Teabevärava (riigiäpi)

vahendatud isikusamasuse kontrollpäringu

kasutamise kohustuslikuks. Ettepaneku kohaselt

jõustuks säte 01.01.2027. Täpsemad

muudatusettepanekud koos selgitustega on

esitatud käesoleva kirja lisas.

Arvestatud

2. Eelnõu § 1 p 42 (ITDS 349) – jätkuvalt on

probleemne § 349 lg 2 sõnastus „tunnistatakse

kehtetuks“. Kooskõlastustabeli selgituses on

küll öeldud, et enne eID vahendi kasutamise

õiguse kehtetuks tunnistamist saadab PPA e-

residendile tema enda esitatud

kontaktandmetele piisava ajavaruga teated, et

reisidokumendi kehtivusaeg hakkab lõppema ja

vaja on esitada uue dokumendi andmed. Seeläbi

on tagatud eID vahendi kehtetuks tunnistamise

menetluses e-residendi ärakuulamisõigus. Sama

põhimõtet kohaldatakse ka teiste imperatiivsete

kehtetuks tunnistamise aluste puhul. Sõnastus

„tunnistatakse kehtetuks“ ei anna

kaalumisruumi, vaid tähendab, et igal juhul

tunnistatakse kehtetuks, kui ta ei esita ise nõutud

andmeid.

Automaatselt kehtetuks tunnistamine on antud

juhul ebaproportsionaalne. Soovitame sõnastust

„võib tunnistada kehtetuks“ – see annab

kaalutlusruumi ja võimaluse isikule täita

tingimused eID vahendi kasutamise

jätkamiseks. Neid põhjuseid, miks inimene ei

ole saanud õigeaegselt oma uue dokumendi

andmeid esitada, võib olla erinevaid ja selle

tagajärjena automaatselt eID kehtetuks

tunnistamine ei ole kooskõlas

proportsionaalsuse põhimõttega.

Arvestatud

3. Eelnõu § 1 p 42 (ITDS 3412) – kõnealuse

punktiga täiendatakse seadust §-ga 3412, mis

näeb lõikes 3 ette, et Rahapesu Andmebüroo

Arvestatud

16

(RAB) võib töödelda e-residendi elektroonilise

identiteedi vahendi kasutamise õiguse andmise

menetluses kogutud andmeid ning

e-residendi elektroonilise identiteedi vahendi

kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse

(RahaPTS) § 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud

ülesannet. Justiits- ja Digiministeerium tegi

esimesel kooskõlastusringil märkuse, et

RAB-i õigus oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks andmeid (sh

isikuandmeid) töödelda peab tulenema

RahaPTS-ist, mitte andmeandja tegevust

reguleerivast eriseadusest. Märkustega

arvestamise tabelis on märgitud, et õiguslik alus

RAB-ile e-residendi andmete töötlemiseks

tuleneb RahaPTS-i § 54 lõike 1 punktist 1, § 58

lõikest 1 ja §-st 59. Juhime tähelepanu, et

nimetatud sätted loetlevad küll RAB-i ülesanded

ja õiguse andmeid küsida ja saada, kuid seaduses

on puudu isikuandmete töötlemise õiguslik alus,

st milliseid isikuandmete kategooriaid RAB

oma ülesannete täitmiseks töödelda võib ning

kaua ta neid säilitab.

Kui RAB-il ei ole ITDS-i kohaselt ühtegi

ülesannet, mille üle ta järelevalvet peaks

tegema, siis ei saa ka temale ITDS-iga luua

õiguslikke aluseid andmetöötluseks ning

vastavasisuline regulatsioon tuleb näha ette

RahaPTS-s. Kui RAB-il on ITDS-is ette nähtud

menetlustes mõni aspekt, mille üle ta peab

riiklikku järelevalvet tegema, siis tuleb ta

loetleda järelevalve asutusena ning näha ette,

millise ITDS-is ette nähtud nõude või

menetlusetapi osas ta järelevalvet teeb. Kuna

hetkel ei nähtu, et RAB oleks järelevalveasutus

ITDS-is ette nähtud menetluses, siis palume

kavandatav säte ITDS-ist välja jätta.

4. Eelnõu § 3 p 2 – kõnealuse sättega nähakse

ette, et maksuhalduril on õigus töödelda

maksuseaduste, maksualase teabevahetuse

seaduse ja käesoleva seaduse rikkumise ohu

hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses

tõendina ja rahvusvahelise ametiabi

osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks

saanud või tema valdusesse jõudnud isikut

tõendavate dokumentide seaduse alusel e-

residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise

üle tehtud riikliku järelevalve käigus. Justiits- ja

Digiministeeriumi hinnangul ei ole esiteks

Mittearvestatud

JDM-i ja MTA-ga toimusid täiendavad

kohtumised ja arutelud, mille tulemusena

otsustati, et muudatus jääb eelnõusse.

17

sellekohane säte vajalik ning teiseks ei selgu

sellest, milliste andmete töötlemise õiguse ja

mis eesmärgil see maksuhaldurile annab.

Maksu- ja Tolliametil (MTA) on ITDS-i

kohaselt riikliku järelevalve tegemise kohustus.

Seletuskirja kohaselt teeb MTA ITDS §

208 lõike 1 alusel koostööd Politsei- ja

Piirivalveametiga (PPA), et vältida e-residendi

digi-ID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi

tagamiseks annab MTA oma pädevusest

tulenevalt

PPA-le sisendi maksu- ja tollialaste rikkumiste

kohta nii e-residendi kui ka temaga seotud

äriühingute osas e-residendi digi-ID

väljaandmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsustamiseks. Justiits- ja

Digiministeerium on seisukohal, et riikliku

järelevalve tegemise õigus tuleneb MTA-

le ITDS-ist ja MTA täidab oma ülesandeid

maksukohustuslaste registri kaudu, siis toimub

seal ka vastav andmetöötlus. Milliseid andmeid

ja mis eesmärgil maksukohustuslaste registris

töödeldakse, on reguleeritud maksukorralduse

seaduse 1. peatüki 3. jaos. Vastava järelevalve

tegemine ning selle käigus töödeldavad andmed

peavad mahtuma maksukohustuslaste registri

seaduse tasandi regulatsiooni raamidesse. Kui

ITDS-ist tuleneva järelevalve tegemisel

saab MTA-le teatavaks asjaolu, millest

tulenevalt on põhjust isiku suhtes algatada

maksumenetlus, siis algatab MTA vajadusel

maksumenetluse vastavalt maksuseadustes

sätestatule ning töötleb vastavaid andmeid

maksukorralduse seaduse alusel

maksukohustuslaste registris vastavalt selle

pidamise eesmärkidele ja ette nähtud

andmekoosseisude piires. Läbi tuleks mõtestada

ka, kuidas suhestub andmete saamine

maksukorralduse seaduses ette nähtud

kohustusega andmeid esmalt isikult endalt

küsida.

Seega tuleb kõnealune säte eelnõust välja jätta.

Õigus andmeid säilitada eelnevalt kirjeldatud

olukorras menetluse läbiviimiseks on ette

nähtud eelnõu § 1 p-s 9, mille kohaselt ei pea

andmeid viivitamata kustutama, kui andmete

töötlemine on lubatud kolmandale isikule

seadusega pandud ülesande täitmiseks.

5. Termin elektroonilise identiteedi vahend

sõnaühendites, milles seda eelnõus kasutatakse

Arvestatud

18

– koos sealsete sõnadega – on liiga kohmakas,

muutes kogu eelnõu teksti raskepäraseks.

Soovitame kasutada lühemat terminit e-

identimisvahend.

Praegune termin ei ole ka seetõttu õnnestunud,

et sõnu identiteet ja vahend ei saa mehaaniliselt

liita, mingi selgitav (tegu)sõna on nende vahelt

puudu.

Kui kasutada tegusõna identima, saab

loomulikumalt moodustada sõnaühendi või

liitsõna: elektrooniliselt ehk e-identima >

elektroonilise ehk e-identimise vahend > e-

identimisvahend.

6. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas

esitatud eelnõu failis jäljega tehtud

normitehniliste ja keelemärkustega.

Arvestatud

1

Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on välja töötatud eesmärgiga võtta e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi

digi-ID) asemel kasutusele kaardivaba e-identimisvahend (edaspidi e-residendi eID vahend)

ning biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel. Muudatused

suurendavad e-residentsuse programmi majanduslikku mõju, panustavad innovatsiooni ning

vähendavad bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust. Selleks on kavas teha järgmised

peamised muudatused, mis jõustuvad kahes etapis.

 E-residentsuse programmis võetakse 2027. aasta 2. märtsil kasutusele tehniline rakendus ja

muudetakse menetlusprotsessi e-residendi digi-ID taotleja biomeetriliseks isiku

tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks kaugteel, mis toimub kehtiva välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi1 andmete ja taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas

biomeetriliste andmete ning isikut tõendavate dokumentide andmekogusse (edaspidi

ITDAK) ja automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi ABIS)

kantud andmete võrdlemise kaudu.

 E-residentsuse programmis minnakse 2028. aasta 1. märtsil digi-ID väljaandmiselt üle

kaardivabale e-residendi eID vahendile. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) annab

muudatuste kohaselt edaspidi e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse. E-residendi

tehnilise eID vahendi kasutusele võtmise korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA

(edaspidi EIS) kui e-residentsuse programmi eestvedaja. Isikut tõendavate dokumentide

seaduses2 (edaspidi ITDS) sätestatakse e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise

tingimused ja e-residendi tehnilisele eID vahendile kohaldatavad nõuded. Kehtiva ITDS-i

kohaselt on digi-ID riiklik isikut tõendav dokument, kuid uus tehniline e-residendi eID

vahend ei ole riigiasutuse poolt väljaantav isikut tõendav dokument.

Eelnõu rakendamine ei suurenda e-residentide halduskoormust ja sellega kaasnev mõju on

positiivne. Seega ei ole halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõu puhul vaja rakendada.

E-residendi eID vahendi ning kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimise kasutusele võtmise korral ei pea e-resident edaspidi digi-ID kättesaamiseks

isiklikult Eesti välisesindusse minema ning see võimaldab tal kiiremini Eestis ettevõtlust

alustada. Seetõttu on muudatustel ka oluline positiivne sotsiaalne mõju. Muudatused omavad

positiivset mõju ka riigiasutuste töökoormusele, kuid toovad kaasa mõningase töökoormuse

kasvu EIS-ile. Eelnõu rakendamisega ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ja

siseturvalisusele. Mõju majandusele on positiivne, EIS-i prognoosi kohaselt tähendab

senisest kiirem väljastusprotsess hinnanguliselt 280‒700 uut e-residendi loodud ettevõtet

aastas. Mõju riigiasutuste töökorraldusele, e-riigile ja infoühiskonnale on positiivne, kuid

väheoluline.

1 Biomeetrilised reisidokumendid sisaldavad elektroonilist kiipi passi kasutaja andmetega ja võeti maailmas

kasutusele tulenevalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) spetsifikatsioonist Doc 9303.

Riigid, mis on biomeetrilised passid kasutusele võtnud: https://www.inverid.com/blog/countries-epassports. 2 Isikut tõendavate dokumentide seadus.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SIM):

 nõunik Elen Kraavik ([email protected]);

 õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]).

Eelnõu § 1 punkti 34, mis puudutab Eesti teabevärava kontrollpäringu aktsepteerimise

kohustuslikkust ja selle selgitused ning mõjud seletuskirjas on koostanud Justiits- ja

Digiministeeriumi (edaspidi JDM) IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo.

Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud JDM, EIS ja PPA.

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Jaanus Põldmaa (tel 612 5041, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud:

- Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025‒2027 peatüki 9.2 „Teaduspõhine majandus ja

innovatsioon“ eesmärgiga nr 249 „Eesti digiriigi arendamiseks loome e-residendi taotlejale

turvalise kaugidentimise ja digitaalse isikutuvastuse. Kaardivaba lahendus kiirendab

e-residendi staatuse saamist, soodustab ettevõtete loomist Eestis ja suurendab

e-residentsuse majanduslikku mõju3“;

- Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi detailsema tegevusega „Hangime eID vahendi

kasutamise tagamiseks partneri4“;

- Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi detailsema tegevusega „Töötame välja eIDAS-e

nõuetele vastava mobiilse rakenduse, mille kaudu e-residentsuse taotleja saab biomeetrilise

isikut tõendava dokumendi alusel andmed automaatselt avalduse vormile viia5“;

- „E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025“6 põhisuunaga 1.2 „Digivahendi tehniline

kaasajastamine. ID-kaart ja füüsiline luger arvuti küljes on tänaseks ajale jalgu jäänud

lahendus. Vaja on liikuda üleni elektroonilise esmavahendi suunas, mille väljastamine ei

põhineks füüsiliselt ID-kaardil“;

- strateegia „Eesti 2035“ eesmärgi „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna,

mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“

tegevusega „Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse tõmbekeskuseks,

kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid (sealhulgas spetsialistide

olemasolu tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste

arendamine ja interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine)7“;

- arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ tegevusega „Investeerime teenuste

kasutajakesksuse ja ligipääsetavuse parandamisse, sh erifookusena e-residentidele mõeldud

digiteenuste arendusse8“;

3 Koalitsioonilepe 2025–2027. 4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 5 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. 6 E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 7 Strateegia „Eesti 2035“. 8 Eesti digiühiskond 2030, lk 21.

3

- „Siseturvalisuse arengukava 2020‒2030“ alaeesmärgi „Eesti arengut toetav

kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ tegevussuunaga, kus keskendutakse

järgmiste küsimuste lahendamisele: kuidas tagada turvalised ja tänapäevased

tehnoloogilised lahendused identiteedihalduspoliitika ja isikut tõendavate dokumentide

arendamiseks; kuidas tagada elektroonilise identiteedi ja eID kasutatavus, laiendada

dokumentide kasutusala ja mugavust, samuti kasutajate hulka ning maandada võimalikud

riskid; kuidas tagada identiteedihalduspoliitika valdkonna stabiilsus, jätkuvalt turvaline ja

tõsikindel füüsilise isiku tuvastamine ning isikusamasuse kontrollimise protsess, sealhulgas

arendades edasi ning võttes laiemalt kasutusele biomeetrilisi isikutuvastuse ja

isikusamasuse kontrollimise lahendusi?9

Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi:

1) isikut tõendavate dokumentide seadus (edaspidi ITDS) – RT I, 26.06.2025, 7;

2) konsulaarseadus (edaspidi KonS) – RT I, 26.06.2025, 11;

3) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) – RT I, 02.10.2025, 5;

4) meresõiduohutuse seadus (edaspidi MSOS) – RT I, 16.12.2025, 35;

5) perekonnaseisutoimingute seadus (edaspidi PKTS) – RT I, 21.11.2025, 6;

6) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (edaspidi RahaPTS) – RT I,

13.02.2026, 14;

7) rahvastikuregistri seadus (edaspidi RRS) – RT I, 21.11.2025, 7;

8) riigilõivuseadus (edaspidi RLS) – RT I, 19.02.2026, 5.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta

seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja

Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus ja hetkeolukord

ITDS10 § 205 lõike 2 kohaselt on e-residentsuse programmi eesmärk soodustada Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti

digitaalse dokumendiga. Peamine ootus 2014. aastal loodud e-residentsuse programmile on

Eesti majanduse elavdamine. E-residendil on võimalik oma elukohast lahkumata asutada Eestis

interneti teel äriühing ja osaleda aktiivselt selle juhtimises, näiteks esitada elektrooniliselt

maksudeklaratsioone ning allkirjastada digitaalselt dokumente ja lepinguid.

Kuna e-residentsuse programm põhineb elektroonilisel identiteedil ja selle tõendamist

võimaldaval digitaalsel dokumendil, siis on ka e-residentsuse õiguslik regulatsioon ITDS-is

ning selle alusel kehtestatud siseministri määrustes11. ITDS-iga on reguleeritud digi-ID

väljaandmine, sellest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine, aga ka digi-ID kasutamise üle

riikliku järelevalve teostamine ning era- või avalik-õigusliku teenuse osutaja poolt e-residendile

teenuse osutamine, selle piiramine või sellest keeldumine. ITDS § 15 lõike 4 punkti 11 kohaselt

annab digi-ID välja ja tunnistab kehtetuks PPA. Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. aasta

protokollilise otsuse12 kohaselt on e-residentsuse programmi eestvedaja EIS.

9 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 10 Isikut tõendavate dokumentide seadus. 111) Siseministri 24. juuli 2025. aasta määrus nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise ja väljastamise

kord“;

2) siseministri 10. septembri 2025. aasta määrus nr 27 „E-residendi digitaalse isikutunnistuse vorm ja tehniline

kirjeldus ning e-residendi digitaalsele isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“. 12 Kättesaadav Riigikantseleist.

4

Digi-ID on kaardi formaadis riiklik isikut tõendav dokument, mis on kasutatav üksnes

elektroonilises keskkonnas autentimiseks ja e-allkirja andmiseks. Digi-ID ei ole reisidokument,

see ei anna välisriigi kodanikule kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ega Eestisse või

Euroopa Liitu sisenemise õigust.

Digi-ID

Statistika

2025. aasta 3. novembri seisuga on e-residentsuse programmi loomisest arvates saanud

e-residendiks 131 437 isikut 185 riigist. Neist kehtiv digi-ID on sama kuupäeva seisuga 62 855

e-residendil. 2024. aastal esitati võrreldes varasema aastaga 3 protsendi võrra rohkem taotlusi

ning enim oli taotlusi Hispaaniast, Ukrainast ja Saksamaalt. Enim e-residente, kellel on

2025. aasta 3. novembri seisuga kehtiv digi-ID, omab Hispaania, Ukraina ja Saksamaa

kodakondsust (tabel 1).

Tabel 1. Kehtivate digi-ID-de statistika kodakondsuse järgi

Kodakondsus Kehtiv digi-ID

Hispaania 5470

Ukraina 4822

Saksamaa 4280

Türgi 3145

Prantsusmaa 2933

Soome 2930 Allikas: PPA.

Korduvtaotlejate osakaal kasvas 2024. aastal 22 protsenti, mis oli tingitud 2019. aastal

väljaantud digi-ID-de kehtivuse lõppemisest. 2019. aastal esitatud digi-ID taotluste arv oli

alates 2014. aastast suuruselt teine. Kõige rohkem korduvtaotlusi (ligi 30 protsenti) esitasid

naaberriikide e-residendid (Soome, Rootsi, Läti, Leedu). Esmakordsete taotlejate osakaal oli

2024. aastal kõrgeim Hispaania, Hiina, Pakistani ja Iraani kodanike seas (ligi 90 protsenti).

2025. aastal korduvtaotlejate osa arvuliselt tõenäoliselt väheneb, kuna 2020. aastal langes

taotlejate osakaal võrreldes varasemate aastatega umbes viiendiku võrra.

5

Joonis 1. Esmaste ja korduvate taotluste osakaal 2020–2024 Allikas: PPA.

Digi-ID taotlemise peamine põhjus on Eestis äriühingu asutamise soov (73,1 protsenti).

E-residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 36 000 Eesti ettevõtte, see on ligikaudu iga viies

uus Eestis asutatud ettevõte aastas. 2024. aastal kasvas varasema aastaga võrreldes ettevõtete

asutamine 10 protsendi võrra.

EIS-i andmetel on 2025. aasta 17. novembri seisuga e-residentsuse programmiga seotud otsene

positiivne majanduslik kogumõju Eesti riigile alates asutamisest 373 miljonit eurot, mis tuleneb

peamiselt e-residentide loodud ettevõtete majandustegevusest.

Probleemi kirjeldus

Kuna e-residentsuse programmi üks peamisi eesmärke on muuta Eesti ärikeskkond globaalselt

avatumaks ja tuua siia lisainvesteeringuid mugavate digilahenduste kaudu, siis on programmi

elutsükli jooksul pidevalt otsitud võimalusi, mis aitaksid seda eesmärki saavutada. Tehtud

uuringute13 kohaselt on e-residendile oluline mõjutegur aeg – mida kiirem on digi-ID

väljaandmise protsess, seda suurem on tõenäosus, et alustatakse majandustegevust ning avaldub

programmi soodne majanduslik mõju. Kui ettevõtte elektrooniline registreerimine võtab Eestis

aega vaid 2–4 tundi (rekord on 15 minutit), siis ainuüksi digi-ID saatmisele Eesti välisesindusse

kulub 2–5 nädalat ja kätte saamine võib võtta aega keskmiselt kaks ja pool kuud, sest taotleja

peab sellele Eesti välisesindusse järele minemiseks ka aja planeerima. Kõige kiiremini lähevad

oma digi-ID-le järele Läti, Leedu, Ungari, Belgia ja Türgi e-residendid ning kõige hiljem Hiina,

India, USA ja Pakistani e-residendid. Keskmine väljastusaeg taotlemisest kättesaamiseni on

64 kalendripäeva (joonis 2). Uuringute kohaselt kahaneb e-residendi ettevõtte loomise

tõenäosus selle ajavahemiku jooksul (joonis 2), mistõttu on oluline vähendada digi-ID

kättesaamisele kuluvat aega.

13 1) Okereke, Onyekachi Fortune. 2023. Master’s Thesis „Does the processing time of e-residency cards affect

probability of forming companies? A study of the Estonian e-residency programme“. Kättesaadav:

https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/2cab4a56-123e-4219-80b1-d22fe4510264/content (19.06.2025).

2) Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers. 30.10.2023. „Legal Eestis sandbox režiimis ettevõtlusega

alustamine e-residentidele“. Lõpparuanne. (AK dokument).

6

Joonis 2. Kasutajakogemuse mõju tulemuslikkusele Allikas: EIS.

2.2. Eelnõu eesmärk ja lahendusettepanekud

Eelnõu eesmärk on võtta kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend ning minna üle

kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele, et suurendada

e-residentsuse programmi majanduslikku mõju, panustada innovatsiooni ning vähendada

bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust.

Mugavamale ja nüüdisaegsele e-residendi eID vahendile üleminek on kujunenud viimastel

aastatel üheks peamiseks proovikiviks e-residentsuse programmis. Kaardi formaadis digi-ID-d

on kasutatud alates 2014. aastast, kui programm loodi, ning e-residendi klienditeekonna

probleemkohad, sealhulgas kaardivaba lahenduse vajadus, toodi välja juba 14. aprillil 2022

toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud e-residentsuse jätkustrateegias 2022–

202514. Kaardivaba lahenduseni ei ole aga eri põhjustel senini jõutud, muu hulgas luhtunud

hanke15 ning PPA ja Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) piiratud ressursi tõttu.

Kaardivabale e-residendi eID vahendile ning kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja

isikusamasuse kontrollimisele üleminekul muutub e-residendi eID vahendi taotlemise protsess

(vt joonis 3) ning eID vahendi kättesaamine ja selle kasutamine muutub mugavamaks. Eri

toiminguid eelistatakse tänapäeval teha mugavalt oma nutiseadmes, kuid kaardi formaadis digi-

ID kasutamine eeldab arvuti ja kaardilugeja olemasolu ning selle kättesaamiseks on vaja reisida

Eesti välisesindusse. Edaspidi ei pea e-resident oma digi-ID kättesaamiseks välisesindusse

kohale minema. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse saamiseks peab taotleja sarnaselt

kehtivale protsessile esitama esmalt taotluse PPA iseteeninduses16. Erinevalt kehtivast

protsessist toimub edaspidi taotlemise käigus ka kaugteel biomeetriline isiku tuvastamine ja

isikusamasuse kontroll. Taotluse esitamisele järgneb PPA menetlusprotsess, mis jääb võrreldes

kehtivaga samaks, kuid haldusotsust ei tehta edaspidi digi-ID väljaandmise kohta, vaid

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse saamise kohta. PPA teavitab taotlejat otsusest ja

positiivse otsuse korral sisaldab teavitus ka täpset juhendit tehnilise eID vahendi saamiseks

EIS-i lepingupartnerilt. Taotlejale tagatakse kogu protsessi käigus vajalik kasutajatugi.

14 E-residentsuse jätkustrateegia 2022–2025. 15 Riigihangete register. Mobiilse elektroonilise identiteedi täisteenuse tellimine. 16 PPA iseteenindus.

7

Joonis 3. Üldine taotlusprotsessi joonis

Senise olukorra ja tulevikuvaate võrdlus ehk peamised kavandatavad muudatused:

PRAEGU TULEVIKUS

PPA on digi-ID väljaandja ja hankija PPA ei ole e-residendi eID vahendi väljaandja

ega hankija

PPA annab õiguse e-residendi eID vahendi

kasutamiseks

EIS on e-residendi eID vahendi hankija ja

korraldab selle kasutusele võtmise

E-residendi eID vahendi väljaandja on EIS-i

lepingupartner

Digi-ID on ITDS § 2 lõike 2 punkti 11

kohaselt riiklik isikut tõendav dokument

E-residendi eID vahend ei ole riiklik isikut

tõendav dokument, kuid peab omama

e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste

seaduse (edaspidi EUTS) kohaselt eIDAS-e17

kõrgele usaldusväärsuse tasemele vastavuse

kehtivat otsust. EIS-i lepingupartnerile

kohaldatakse EUTS-i koosmõjus ITDS-is

kehtestatava e-residendi eID vahendi

regulatsiooniga

Digi-ID on kaardi formaadis dokument,

mille väljaandmiseks on vaja planeerida

vahendid dokumendi plankide

tootmiseks, isikustamiseks,

trükkimiseks, välisesindusse saatmiseks

ja hoiustamiseks ning vajaduse korral

hävitamiseks

E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise

korral puuduvad vasakul veerus kirjeldatud kulud

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) nr 2024/1183, millega muudetakse nõukogu

määrust (EL) nr 910/2014 seoses Euroopa digiidentiteedi raamistiku kehtestamisega. – ELT L, 30.04.2024.

8

Digi-ID kehtib kuni viis aastat ja selle

lõppemisel tuleb taotleda uus digi-ID

E-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtib

kuni kuus aastat ja selle lõppemise korral tuleb

PPA-le esitada uus taotlus

Digi-ID väljaandmise tingimused,

väljaandmisest keeldumise ja digi-ID

kehtetuks tunnistamise alused on

kehtestatud ITDS-is

E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

andmise tingimused, sellest keeldumise ja selle

kehtetuks tunnistamise alused kehtestatakse

ITDS-is. E-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse lõppemise või kehtetuks tunnistamise

korral tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID

vahend ja sellega seotud sertifikaadid

Digi-ID kättesaamiseks, isikusamasuse

kontrollimiseks ja sõrmejälgede

andmiseks peab taotleja isiklikult Eesti

välisesindusse kohale minema nii esmase

kui korduva digi-ID taotlemise korral

Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine

toimub Eesti Vabariigi poolt tunnustatud18

kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi19

taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas

biomeetriliste andmete ning ITDAK-i ja ABIS-e

andmekogu andmete võrdlemise kaudu kaugteel

PPA vastutab digi-ID eIDAS-e määruse

nõuetele vastavuse eest ja on auditeeritav

asutus kogu digi-ID elukaare ja

väljaandmise protsessi ulatuses

EIS-i lepingupartner vastutab e-residendi eID

vahendi eIDAS-e määruse nõuetele vastavuse

eest ja on auditeeritav asutus kogu e-residendi

eID vahendi väljaandmise protsessis

E-residentsusega seotud riske maandab

PPA koos partnerasutustega digi-ID

väljaandmise ja digi-ID kasutamise

järelevalve menetlustes

E-residentsusega seotud riske maandab PPA koos

partnerasutustega e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse väljaandmise ja selle

kasutamise järelevalve menetluses

Muudatustega saavutatakse:

- üleminek kaardivabale e-residendi eID vahendile ja biomeetrilisele isiku tuvastamisele ning

isikusamasuse kontrollimisele kaugteel;

- kiirem väljastusprotsess, sest ära jääb dokumendi logistikaga seotud tegevusteks kuluv aeg;

- PPA ja RIA ressursivajaduse vähenemine e-residendi digi-ID-ga seonduvate tehniliste

tegevuste20 osas, mille tulemusena on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse

prioriteetsetesse tegevustesse, näiteks Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL-i

algatused, nagu EL-i digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne;

- Välisministeeriumi (edaspidi VäM), Eesti välisesinduste ja PPA teeninduste töömahu

vähenemine, kuna ära jäävad dokumendisaadetistega tegelemine, sõrmejäljehõive Eesti

välisesinduses (kaardivabale lahendusele üleminekul), väljastusprotsess, hoiustamine ning

väljastuskoha muutmisega seotud tegevused;

- lisavõimalus kasvatada ettevõtlust alustavate e-residentide arvu ja e-residentsuse

programmi majanduslikku mõju;

- tehnoloogianeutraalne õigusruum;

- tihedam koostöö erasektoriga.

Olulised tingimused, mis peavad olema jätkuvalt täidetud turvalise e-residendi eID vahendi

väljaandmisel ja e-residentsuse programmi riskide maandamiseks, on järgmised:

18 Eesti Vabariigi poolt tunnustatud isikut tõendavate dokumentide nimekiri. 19 Biomeetrilised reisidokumendid, mis sisaldavad elektroonilist kiipi passi kasutaja andmetega, võeti maailmas

kasutusele tulenevalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) spetsifikatsioonist Doc 9303.

Riigid, mis on biomeetrilised passid kasutusele võtnud: https://www.inverid.com/blog/countries-epassports. 20 Sellised tegevused on näiteks hangete läbiviimine, eIDAS-e auditites osalemine, füüsilise dokumendi tootmise,

isikustamise ja logistikaga tegelemine.

9

- e-residendi eID vahend peab vastama eIDAS-e määruse artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud

kõrgele usaldusväärsuse tasemele ning EUTS-is sätestatud otsus e-identimise süsteemi

usaldusväärsuse taseme kohta peab olema kehtiv;

- e-residendi eID vahend peab võimaldama eIDAS-e määruses sätestatud kõrgele

usaldusväärsuse tasemele vastavat autentimist ja kvalifitseeritud e-allkirja andmist ning

olema kooskõlas eIDAS-e määruse ajakohase versiooni ning teiste vastava valdkonna

õigusaktide ja dokumentatsiooniga;

- e-residendi eID vahendi kasutamise üle teostab järelevalvet PPA ning oma pädevuse ja

valdkondliku õiguse piires Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA), Kaitsepolitseiamet

(edaspidi KAPO) ja Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) ning see eelkõige seisneb

PPA-le teabe edastamises e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

keeldumiseks või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks;

- PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse lõppemise või kehtetuks

tunnistamise korral tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID vahendi sertifikaadid;

- e-residendi e-ID vahend on eristatav teistest elektroonilises keskkonnas isiku tõendamist

võimaldavatest digitaalsetest dokumentidest ja eID vahenditest.

Isikuandmete töötlemine

E-residendi eID vahendi kasutusõiguse taotleja ja e-residendi isikuandmeid töödeldakse

jätkuvalt õigusaktis sätestatud alusel, st isikuandmete töötlemine peab olema vajalik avalikes

huvides oleva ülesande täitmiseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti e

tähenduses. Samuti ei muutu andmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ega eesmärk

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõike 1 tähenduses. Muutub EIS-i isikuandmete

töötlemise aeg. Praegu on EIS-il lubatud töödelda isikuandmeid viis aastat. Eelnõu kohaselt

pikeneb isikuandmete lubatud töötlemise aeg kuueks aastaks. Muudatus on tingitud sellest, et

eID vahendi kasutamise õigus kehtib kuus aastat. Isikuandmeid töödeldakse nii praegu kui ka

kavandatavate muudatuste jõustumise järel ainult välismaalase taotluses ja taotluse menetluses

toodud ulatuses. Seega on andmetöötlus välismaalasele teada ja ta ise esitab haldusorganile

selleks vajalikud andmed. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse e-

residendi digi-ID taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on reguleeritud ITDS §-s 152 ja

andmekogu sisu on täpsustatud selle põhimääruses. Riikliku andmekoguna kehtivad selle kohta

kõik avaliku teabe seaduse peatükis 51 sätestatud nõuded ja kohustused.

2.3. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

2.3.1. Väljatöötamise kavatsus e-residentsuse programmi üleminekuks kaardivabale

lahendusele21 oli eelnõude infosüsteemis kooskõlastamisel 01.10.2025–29.10.2025. Selle

kooskõlastasid JDM ja Rahandusministeerium (edaspidi RAM) märkustega. Teised

ministeeriumid kooskõlastuskirja ei esitanud. Arvamust avaldasid Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, KAPO, PPA, RAB ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus (edaspidi SMIT).

Seletuskirja koostamisel on arvestatud JDM-i ja RAM-i märkusi ning esitatud arvamusi.

Lisatud on selgitusi ja ajakohastatud statistikat. JDM esitas väljatöötamise kavatsuse

kooskõlastamisel ettepaneku pidada eelnõu ja seletuskirja koostamisel silmas e-residendi eID

vahendi kehtetuks tunnistamise puhul usalduse arvestamist ja kahju hüvitamist. E-residentsus

on hüve, mida Eesti riik välisriigi kodanikule pakub, ja mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust

seda saada. Seega ei saa välismaalasel tekkida ootust, et PPA antud e-residendi eID vahendi

kasutamise õigus jääb kehtima, kui esineb seaduses sätestatud kehtetuks tunnistamise alus.

21 Eelnõude infosüsteemi toimiku nr 25-1071.

10

Kehtetuks tunnistamise alused on seotud isiku tegevuse või tegevusetusega ja haldusmenetluse

seaduses sätestatud tingimused on arvesse võetud.

Väljatöötamise kavatsus esitati teadmiseks Riigikogule.

2.3.2. JDM-i täiendav ettepanek ITDS-i muutmiseks JDM esitas täiendaval kooskõlastamisel eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt peaksid

valitsusasutused, notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid edaspidi aktsepteerima Eesti

teabevärava kontrollpäringut isikusamasuse kontrollimise eesmärgil, kui isik seda soovib.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on kontrollpäringu tegemine teenuse osutajale vabatahtlik.

Selle muudatuse osas ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkti 1

kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult

kiireloomuline. Muudatuse kiireloomulisus tuleneb vajadusest tagada õigusselgus Eesti

teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava isikusamasuse kontrollpäringu

kohustuslikkuse osas ning kujundada riigisektoris ühtne ja selge praktika. Praktikas on vastav

lahendus juba isikute poolt kasutusel, kuid selle aktsepteerimine asutuste poolt on ebaühtlane,

mis tekitab inimestes segadust ja ebakindlust. Seetõttu on vajalik teema kiireloomuline õiguslik

reguleerimine, et luua selge ja üheselt mõistetav raamistik ning võimaldada asutustel aegsasti

teha vajalikud organisatsioonilised ja tehnilised ettevalmistused muudatuse rakendamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ITDS-i, §-ga 2 KonS-i,

§-ga 3 MKS-i, §-ga 4 MSOS-i, §-ga 5 PKTS-i, §-ga 6 RahaPTS-i, §-ga 7 RRS-i ja §-ga 8 RLS-i.

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Sisukord 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs .......................................................................................... 10 3.1. ITDS-i muutmine ............................................................................................................. 10 3.1.1. Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel ............. 10 3.1.2. E-residendi eID vahend ................................................................................................ 13 3.1.3. Dokumendi väljaandmise menetlus ............................................................................ 38 3.1.4. Eesti teabevärava kontrollpäringu aktsepteerimise kohustuslikkus ....................... 40 3.2. KonS-i muutmine (§ 2) .................................................................................................... 41 3.3. MKS-i muutmine (§ 3) .................................................................................................... 42 3.4. MSOS § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine (§ 4) ................................................................ 43 3.5. PKTS § 51 lõike 12 muutmine (§ 5) ................................................................................ 43 3.6. RahaPTS-i muutmine (§ 6) ............................................................................................. 44 3.7. RRS § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine (§ 7) .................................................................... 44 3.8. RLS-i muutmine (§ 8) ...................................................................................................... 45 3.9. Seaduse jõustumine (§ 9) ................................................................................................. 45

3.1. ITDS-i muutmine

3.1.1. Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel

2027. aasta 2. märtsil on e-residentsuse programmis planeeritud kasutusele võtta digi-ID

taotleja biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel. Kaugteel

isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub edaspidi kehtiva välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi andmete ja taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas

11

biomeetriliste andmete ning ITDAK-isse ja ABIS-esse kantud andmete võrdlemise kaudu.

Kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele minnakse üle

etapiviisiliselt. Esimeses etapis annab PPA jätkuvalt välja kaardi formaadis digi-ID-d ja säilib

isikliku ilmumise kohustus digi-ID väljastamisel. See võimaldab maandada uue rakenduse

kasutuselevõtmisega kaasneda võivaid riske, veenduda selle korrektses toimimises ja selle abil

hõivatud andmete kvaliteedis. Teises etapis võetakse kasutusele kaardivaba e-residendi eID

vahend (käesoleva seletuskirja peatükk 3.1.2) ning biomeetriline isiku tuvastamine ja

isikusamasuse kontrollimine kaugteel täies ulatuses. Kuna eelnõuga tehtavad muudatused

jõustuvad kahes etapis ja mõlema etapi jaoks on vaja muuta samu sätteid, näiteks e-residendi

isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine, siis on võrdleva analüüsi lugemise

lihtsustamiseks käesolevas punktis toodud välja muudatused, mis on kavandatud jõustuma

2027. aasta 2. märtsil ja millega muudetakse ITDS-i 52 peatüki sätteid. E-residendi kaardivaba

eID vahendi kasutuselevõtmisega 2028. aasta 1. märtsil tõstetakse e-residentsuse regulatsioon

peatükki 71.

Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse ITDS § 205 lõiget 1, milles reguleeritakse digi-ID

väljaandmise alus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt antakse e-residendi digi-ID välisriigi

kodanikule, kellel ei ole kehtivat ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust ega elamisloakaarti

ja kes ei taotle seda digi-ID-ga samal ajal. Muudatuse kohaselt antakse digi-ID vähemalt

18-aastasele välisriigi kodanikule, kellele ei ole ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust või

elamisloakaarti ja kes ei taotle seda e-residendi digi-ID-ga samal ajal. Sätte sisu täiendatakse

vaid taotleja vanuse määratlemisega. Muudatuse kohaselt annab PPA digi-ID välisriigi

kodanikule, kes on vähemalt 18-aastane. Muus osas jääb regulatsioon endiseks. Nõude

seadmine taotleja vanusele tuleneb ennekõike vajadusest kaitsta alaealist võimalike kaasnevate

riskide eest e-residendi digi-ID kasutamisel, arvestades et teadlikkus digi-ID kasutamisega

kaasnevatest võimalustest ja ohtudest ei pruugi eri kolmandates riikides olla nii suur kui Eestis.

Kehtiva ITDS § 2012 lõike 11 kohaselt peab alla 15-aastane digi-ID taotleja tulema

isikusamasuse kontrollimiseks isiklikult koos oma seadusliku esindajaga välisesindusse kohale.

Välisesinduses veendutakse, et alaealine ise soovib digi-ID-d omada ning et ta on tutvunud digi-

ID kasutustingimustega ja teadvustanud sellega kaasnevaid võimalusi, aga ka ohte. Kaugteel

biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele ning kaardivabale e-

residendi eID vahendile üleminekul kontrollitakse aga isikusamasust edaspidi kaugteel ja kaob

ära võimalus isikliku kontakti kaudu veenduda, kas alaealine on ise soovinud digi-ID-d taotleda

ning kas ta on teadlik kõikidest sellega kaasnevatest tingimustest. Alla 18-aastaseid taotlejaid

on olnud alates e-residentsuse programmi loomisest ehk 11 aasta jooksul 125. Neist omakorda

vaid 16 jõudis täisealiseks saades Eestis ettevõtte loomiseni, mistõttu ei avalda muudatus suurt

mõju. Enne muudatuse jõustumist alla 18-aastastele e-residentidele välja antud digi-ID-d

kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.

Eelnõu § 1 punktiga 40 muudetakse ITDS § 209, milles reguleeritakse e-residendi isiku

tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva regulatsiooni kohaselt kohaldatakse

digi-ID taotleja või e-residendi isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel välismaalaste

seaduse § 24–28, 270 ja 271 ning § 272 lõikeid 1 ja 2.

Lõike 1 kohaselt tuvastab PPA edaspidi taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust

taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva

biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ning ITDS § 111 lõike 1 või 2 kohaselt, arvestades

kõnesolevas peatükis sätestatud erisusi, mida on kirjeldatud järgnevates lõigetes. Välismaalaste

seaduse kohaldamine e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamisel ja isikusamasuse

kontrollimisel oli e-residentsuse loomisel vajalik, kuna tegemist oli täiesti uue kontseptsiooniga

Eesti ja muu maailma kontekstis ning võimalike riskide maandamiseks nähti ette ka meetmed,

mida rohkem kui kümneaastase praktika jooksul ei ole vaja läinud. Näiteks kohaldatakse

12

e-residendi digi-ID taotleja suhtes välismaalaste seaduse § 27, mille alusel võib isiku tuvastada

DNA-andmete põhjal. DNA-proovi ei ole e-residendi digi-ID taotlejalt seni võetud ja kui PPA

ei saa taotlejat tuvastada tavapäraste dokumendi menetluses kasutatavate

isikutuvastusmeetmetega, siis tehakse keelduv otsus kehtiva ITDS § 206 lõike 2 punkti 3 alusel.

Muudatus on seotud kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse

kontrollimisele üleminekuga. Isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine toimub Eesti

Vabariigi poolt tunnustatud kehtiva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi, taotlemisel esitatud

isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete ning ITDAK-i ja ABIS-e andmete võrdlemise

kaudu kaugteel. Edaspidi peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibilt on

võimalik kontrollida tema isikuandmeid. Reisidokumendi kiibilt võetud andmeid võrreldakse

taotluses esitatud andmetega ning tehakse päringud ITDAK-isse ja ABIS-esse. Nimetatud

andmekogude päringud tehakse ka kehtiva regulatsiooni kohaselt, samuti ei koguta taotlejalt

edaspidi rohkem andmeid kui praegu. Muutub vaid andmete esitamise viis. Praegu teeb taotleja

foto endast ja enda kehtiva reisidokumendi isikuandmetega leheküljest ning salvestab need

taotlemise käigus PPA iseteeninduses. Seejuures puudub PPA-l kiire ja tõsikindel võimalus

veenduda esitatud reisidokumendi ehtsuses. Edaspidi hõivatakse taotleja näokujutis,

sõrmejäljed ja reisidokumendi andmed PPA rakenduse abil. Rakendus teostab reisidokumendi

kiibilt hõivatud ja reaalajas hõivatud näokujutiste võrdluse, reisidokumendi ehtsuse ja kehtivuse

kontrolli ning andmete hõivamisel rakendatakse erinevaid turvakontrolle, nagu foto tegemisel

elusoleku kontroll, süstimis- ja teesklusrünnaku tuvastamine. Kavandatav muudatus suurendab

e-residentsuse programmi turvalisust ning maandab riske, kuna edaspidi on taotluse

alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist

võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. E-residendi digi-ID kättesaamiseks peab

e-resident endiselt minema Eesti välisesindusse kohale. Digi-ID väljastamisel kontrollitakse

samuti e-residendi isikusamasust ja hõivatakse sõrmejäljed kuni kaardivabale lahendusele

üleminekuni.

SMIT-i hangitava biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kaugteel kontrollimise

rakenduse turvalisuse suhtes seati eeltingimus, et see peab vastama eIDAS-e määrusele ja eri

rahvusvaheliste standardite22 nõuetele. Tagatud peab olema turvaline keskkond (tark- ja

riistvara, ühendus) ning vastavus küberkaitse tingimustele (pikemalt selgitatud käesoleva

seletuskirja mõjude peatüki punktis 6.1.4).

Lõikega 2 sätestatakse, et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava

välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsuses peab olema

võimalik veenduda. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse

kontrollimiseks kasutatava biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevaid isikuandmeid ning

nende ehtsust peab olema võimalik kontrollida Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Organisatsiooni (edaspidi ICAO) või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel.

Usaldusnimekirjad võimaldavad riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks

kasutatavat dokumendisertifikaatide juursertifikaati. Kirjeldatud meetod aitab tagada kaugteel

biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust ning maandada

identiteedipettuste riski. Eesti on seni toetunud Saksamaa usaldusnimekirjale23, kuhu on

2025. aasta 18. novembri seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid.

Lõike 3 kohaselt pöördub taotleja isiklikult digi-ID väljastamisel isiku tuvastamiseks või

isikusamasuse kontrollimiseks digi-ID väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse.

22 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust

service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC

30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601. 23 Saksamaa usaldusnimekiri.

13

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 2012 lõikes 1 ning kuigi minnakse üle kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja

isikusamasuse kontrollimisele, jääb esialgu endiselt alles vajadus minna digi-ID kättesaamiseks

isiklikult kohale Eesti välisesindusse.

Lõike 4 kohaselt võib PPA digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja

huvide kaitseks nõuda, et e-resident pöörduks isiklikult väljaandja asukohta või Eesti

välisesindusse. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon

sätestatud ITDS § 2012 lõikes 2.

Eelnõu § 1 punktiga 41 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 2012, milles on reguleeritud e-residendi

digi-ID taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise erisused. Kehtiva ITDS § 2012

lõiked 1 ja 2 tõstetakse eelnõuga § 209 ning kuna eelnõu kohaselt võib edaspidi digi-ID taotluse

esitada vähemalt 18-aastane välisriigi kodanik, siis tunnistatakse lõige 11, milles on sätestatud

isikliku pöördumise kohustus alla 15-aastasele taotlejale, kehtetuks.

3.1.2. E-residendi eID vahend

2028. aasta märtsis minnakse e-residentsuse programmis digi-ID väljaandmiselt üle

kaardivabale e-residendi eID vahendile. PPA annab muudatuste kohaselt edaspidi e-residendile

eID vahendi kasutamise õiguse. E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab EIS kui

e-residentsuse programmi eestvedaja. ITDS-is sätestatakse e-residendile eID vahendi

kasutamise õiguse andmise tingimused ja eID vahendile kohaldatavad nõuded. Kehtiva ITDS-

i kohaselt on digi-ID riiklik isikut tõendav dokument, sest seda annab ITDS-i alusel välja PPA

(ITDS § 15 lõike 4 punkt 11). Uus e-residendi tehniline eID vahend ei ole riiklik isikut tõendav

dokument, sest lähtuvalt ITDS § 2 lõikest 1 on isikut tõendav dokument riigiasutuse poolt

väljaantud dokument. E-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab aga edaspidi EIS

ja tehnilise eID vahendi väljaandja on EIS-i lepinguline partner.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse ITDS § 1 lõiget 1, milles sätestatakse seaduse

reguleerimisala. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on seadusega kehtestatud dokumendikohustus

ning reguleeritud Eesti Vabariigi poolt Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate

dokumentide väljaandmine. Muudatus on vajalik, kuna kaardivabale lahendusele ülemineku

tõttu ei anna PPA edaspidi e-residentidele välja digi-ID-d, vaid e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse. Seega täpsustatakse eelnõuga seaduse reguleerimisala. Muudatuse kohaselt

kehtestatakse seadusega edaspidi dokumendikohustus ning reguleeritakse Eesti Vabariigi poolt

Eesti kodanikele ja välismaalastele isikut tõendavate dokumentide väljaandmine ja e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse andmine.

E-residendi eID vahendi kasutamise õigus antakse välisriigi kodanikule, kes soovib kasutada

Eesti e-teenuseid, kuid kellele ei kohaldata muid õiguslikke aluseid Eesti riigi poolt väljaantava

isikut tõendava dokumendi saamiseks, näiteks elamisloa või -õiguse alusel. Selline sihtrühm on

e-residendid. Erinevalt elukohariigist lähtuvast määratlusest põhineb e-residentsus

elektroonilisel identiteedil ja Eesti e-teenuste kasutamise võimaldamisel. E-residentsuse

üldregulatsioon jõustus ITDS-is 1. detsembril 2014. E-residentsus on Eesti riigi poolt välisriigi

kodanikule antav hüve ning Eestil on pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi

eID vahend antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada. PPA loob isikule

tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi andmete alusel Eesti elektroonilise identiteedi.

Kehtiva ITDS § 205 kohaselt antakse e-residendile digi-ID, mida ta saab kasutada e-allkirja

andmisel ja oma isiku tõendamisel elektroonilises keskkonnas. Muudatuste kohaselt loob PPA

välisriigi kodanikule elektroonilise identiteedi edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise

14

õiguse andmise menetluses, samuti minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile, mille

kasutusele võtmise korraldab EIS.

Riikliku identiteedihalduspoliitika peamine põhimõte on, et Eestis on inimesel vaid üks

identiteet ja see kehtib nii füüsilise kui ka elektroonilise identiteedi kohta. Oma identiteeti saab

füüsilises keskkonnas tõendada füüsilise isikut tõendava dokumendiga ja elektroonilises

keskkonnas kas digitaalse dokumendi või eID vahendiga. Seega peab väljaantav isikut tõendav

dokument ja ka eID vahend olema lahutamatult ning üheselt seotud selle kasutaja identiteediga.

Esmakordsel isikut tõendava dokumendi taotlemisel tuvastab PPA taotleja isiku ja loob talle

identiteedi andmestiku, mis seotakse isikule antava dokumendiga. Kavandatavate muudatuste

rakendamisel peab säilima riikliku identiteedihalduspoliitika järjepidevus ja tõsikindlus ning

uued innovaatilised lahendused peavad tagama tõsikindla isiku tuvastamise. Eeltoodust

lähtuvalt on isikute tõsikindel tuvastamine dokumendi väljaandmise menetluse ja edaspidi ka

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluse oluline osa, mistõttu on vastav

regulatsioon ITDS-is (ITDS §-d 111, 209 ja 2012 ning eelnõu § 346 punkt 44). Tõsikindel

isikutuvastus on äärmiselt oluline välisriigi kodanike puhul, kellel lubame osa saada meie

ühiskonna hüvedest, kuna nende kohta puudub riigil alusidentiteedi andmestik, mis on Eesti

kodanike osas olemas rahvastikuregistris (näiteks sünnidokumendid, andmed vanemate kohta,

isikukood). E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses tuvastab PPA

taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust, viib läbi eelkontrolli, annab esmakordsele

taotlejale isikukoodi ja kannab tema identiteedi andmed riiklikkesse andmekogudesse. Sellega

luuakse e-residendile elektrooniline identiteet vastavalt riikliku identiteedihalduspoliitika

põhimõtetele ja tagatakse e-residentsuse programmiga kaasnevate riskide maandamine ning

laiemalt Eesti julgeolek (täpsemalt selgitatud käesoleva seletuskirja seaduse mõjude peatükis

6.1.4).

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse ITDS § 3 lõiget 3, milles on sätestatud digitaalse

dokumendi termin. Digitaalne dokument on elektroonilises keskkonnas digitaalseks isiku

tõendamiseks ettenähtud dokument. Antud kontekstis on mõeldud digitaalset funktsionaalsust

sisaldavaid dokumente, mis on ITDS-i alusel välja antud. Need on isikutunnistus,

elamisloakaart, e-residendi digi-ID, mobiil-ID ja diplomaatiline isikutunnistus. EID valdkond

on aga kiiresti arenev ja juurde on tekkimas eri meetodeid enda isiku tõendamiseks

elektroonilises keskkonnas. Seega on oluline õigusselguse huvides sätet täpsustada ja viidata

konkreetselt ITDS-i alusel välja antavatele dokumentidele. Muudatusega ei kitsendata kehtivat

normi, ka kehtivas sõnastuses kohaldatakse terminit „digitaalne dokument“ vaid ITDS-i alusel

välja antud dokumentidele, kuid see võib jääda lugejale ebaselgeks. E-residendi eID vahend ei

ole ITDS § 3 lõike 3 tähenduses digitaalne dokument, sest PPA ei anna muudatuse kohaselt

edaspidi e-residendi tehnilist eID vahendit välja, vaid annab välisriigi kodanikule selle

kasutamise õiguse. Tehnilise e-residendi eID vahendi annab taotlejale EIS-i lepingupartner,

kellele kohaldatakse EUTS-i koosmõjus eelnõuga ITDS-i kavandatavate sätetega.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse ITDS 3. peatüki pealkirja sõnadega „ja e-residendi e-

identimisvahendi kasutamise õiguse andmine“, kuna PPA hakkab edaspidi lisaks isikut

tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õigust.

Eelnõu § 1 punktidega 3, 6–8, 10 ja 13 muudetakse ITDS § 41 ning § 92 lõikeid 5, 71, 8, 82

ja 9. Punktiga 3 täiendatakse ITDS § 41 pärast sõna „läbivaatamise“ sõnadega „või muu

käesolevas seaduses sätestatud menetluse“. ITDS §-s 41 on sätestatud, et dokumendi

väljaandmise, väljastuskoha muutmise ja selle Euroopa Liidu liikmesriigi välisesindusele

edastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra

15

järgi. Sätte täiendamine on vajalik, et oleks võimalik võtta riigilõivu ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse taotluse läbivaatamise eest.

Punktiga 6 asendatakse ITDS § 92 lõikes 5 sõnad „dokumendi väljaandmise menetluse käigus“

sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetluses“. Kehtivas regulatsioonis on sätestatud,

et dokumendi kasutaja kohta dokumendi väljaandmise menetluse käigus kogutud biomeetriliste

andmete töötlemine on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel ja tingimustel. Sätte

täiendamine on vajalik, et edaspidi oleks võimalik e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotluse menetluses kogutud biomeetriliste andmete töötlemine. Muudatus on tehniline. Praegu

kogutakse e-residendi digi-ID taotleja biomeetrilised andmed dokumendimenetluses. Edaspidi

kogutakse biomeetrilised andmed e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

menetluses, mis ei ole dokumendimenetlus.

Punktiga 7 muudetakse ITDS § 92 lõiget 71. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on PPA-l õigus

töödelda isikuandmeid muu hulgas selleks, et saata ITDS-is sätestatud menetluse või selles

väljaantud dokumendi kohta teateid, näiteks dokumendi väljaandmise menetluse oleku või välja

antud dokumendi kehtivusaja lõppemise kohta, kasutades selleks dokumendi taotlemisel

esitatud kontaktandmeid. Muudatusega täpsustakse, et edaspidi võib PPA vastavaid teateid

saata ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kohta.

Punktiga 8 muudetakse ITDS § 92 lõike 8 sõnastust ning sätestatakse, et haldusorgan võib

edastada ITDS § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid kolmandale isikule selleks, et selgitada välja

ja kontrollida käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omavaid asjaolusid.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse selle sätte sõnastust viitega ITDS § 152

lõikele 3. ITDS § 152 lõikes 3 on loetletud ITDAK-is säilitatavad andmed, mida võib töödelda

isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ning ITDS-is sätestatud menetluste

läbiviimiseks. Viide sellele sättele tagab vajaliku õigusselguse selle kohta, milliseid andmeid

saab kolmandale isikule ITDS § 92 lõike 8 alusel edastada. Muudatus on tehtud lähtuvalt JDM-i

tagasisidest väljatöötamise kavatsusele.

Punktiga 9 muudetakse ITDS § 92 lõike 81 sõnastust. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib

kolmas isik töödelda talle käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel edastatud isikuandmeid üksnes

selleks, et selgitada välja menetluses tähtsust omavaid asjaolusid. Pärast asjaolude

väljaselgitamist ja nendest haldusorganile teada andmist kustutab kolmas isik isikuandmed

viivitamata. Muudatuse kohaselt ei pea andmeid kustutama, kui andmete töötlemine on lubatud

kolmandale isikule seadusega pandud ülesande täitmiseks.

Muudatus on seotud eelnõu § 3 punktidega 2‒4, millega täiendatakse MKS § 59 lõikega 13.

Muudatuse kohaselt on MTA-l õigus töödelda ITDS-i alusel läbiviidavas järelevalve

menetluses e-residendiga seotud ettevõtte kohta juba kogutud andmeid (sh lepingud,

pangakontode info) riskianalüüsi eesmärgil, maksumenetluses maksustamise eesmärgil ning

rahvusvahelise ametiabi raames, et hinnata maksuõigusrikkumise toimumise tõenäosust ning

maksumenetluse algatamise vajalikkust. Riskianalüüs aitab välja selgitada, kas e-residendiga

seotud Eesti ettevõttes on toime pandud tõenäoline maksuõigusrikkumine ning selle teabe

alusel on võimalik sihitumalt alustada maksumenetlust. Eesmärk on suurendada

maksulaekumist ning muuta MTA töö efektiivsemaks. Rahvusvahelise ametiabi raames toimub

teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide maksuhaldurite vahel üldjuhul konkreetsete

menetluste käigus tehtavate üksikpäringute kaudu. Muudatus võimaldab e-residendi

järelevalvemenetluses kogutud asjakohaseid andmeid edastada ilma maksumenetlust

alustamata, kui see on vajalik rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, tõhustades Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelist teabevahetust maksuriskide osas ning parandades maksuhaldurite

võimekust tuvastada piiriüleseid maksukohustusi. Kehtiv regulatsioon ei võimalda ITDS §

16

208 lõike 1 ja § 92 lõike 8 alusel saadud andmeid nimetatud eesmärkidel kasutada. Muudatusega

luuakse vastav õiguslik alus. E-residendi digi-ID kasutamise üle teostab riiklikku järelevalvet

PPA ning oma pädevuse ja valdkondliku õiguse piires ka MTA. MTA teeb ITDS § 208 lõike 1

alusel koostööd PPA-ga, et vältida e-residendi digi-ID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi

tagamiseks annab MTA oma pädevusest tulenevalt PPA-le sisendi maksu- ja tollialaste

rikkumiste kohta nii e-residendi kui ka temaga seotud äriühingute osas e-residendi digi-ID

väljaandmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Kui MTA-l on tekkinud

kahtlus, et e-resident võib kuritarvitada digi-ID-d oma ettevõtete tegevuse kaudu, kuid MTA-l

ei ole e-residendiga seotud ettevõtete kohta piisavalt andmeid, et hinnata maksu- ja tollialaseid

riske, pöördub PPA MTA ettepanekul e-residendi poole, et saada andmeid ja dokumente

(maksekonto väljavõtted, tõendid, et välisriigis majandustegevust omav e-residendi Eesti

ettevõte täidab välisriigis tekkinud maksukohustust nõuetekohaselt, laenulepingud jne). Saadud

andmete ja dokumentide alusel teeb MTA esmase riskianalüüsi ning annab PPA-le oma sisendi.

E-residendi poolt PPA-le edastatud andmeid saab MTA kasutada ITDS-i alusel läbiviidavas

menetluses, kuid õigusliku aluse puudumise tõttu ei ole MTA-le teatavaks saanud rikkumiste

andmeid võimalik kasutada MKS-i alusel läbiviidavas menetluses. Muudatus suurendab

maksuhalduri võimekust ennetada maksupettusi, avaldab positiivset mõju maksude

laekumisele ning toetab tõhusamat piiriülest maksukoostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Punktiga 10 muudetakse ITDS § 92 lõike 82 sõnastust. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

asendatakse läbivalt sõnad „e-residendi digitaalse isikutunnistuse“ sõnadega „e-residendi e-

identimisvahendi kasutamise õiguse“ ning jäetakse punktist 2 välja sõnad „väljastamise koht,

väljaandmise aeg“. Muudatused tehakse seepärast, et edaspidi ei pea e-resident oma eID

vahendile väljastuskohta järele minema. Punkti 2 kohaselt edastab PPA EIS-ile edaspidi e-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse ja e-residendi eID vahendi kehtivusaja andmed.

Kehtivusaeg hõlmab nii õiguse andmise kui ka õiguse lõppemise aega. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt edastab PPA EIS-ile digi-ID kehtivusaja. Kehtivusaja andmete saamine võimaldab

EIS-il paremini toetada e-residenti, teavitades teda aegsasti oma kanalite kaudu tema eID

vahendi kehtivusaja aegumisest.

EIS-i andmete töötlemise regulatsiooni põhjalik selgitus on leitav isikut tõendavate

dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 572 SE

eelnõu seletuskirja punktidest 3.1 ja 6.1.124.

Punktiga 13 muudetakse ITDS § 92 lõike 9 esimene lause ja sätestatakse, et haldusorgan võib

koguda käesolevas seaduses sätestatud menetlustes tähtsust omada võivate asjaolude kohta

ITDS § 152 lõikes 3 nimetatud andmeid andmekogust, teiselt avalik-õiguslikke ülesandeid

täitvalt asutuselt ja isikult ning eraõiguslikult isikult. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

täpsustatakse seda sätet viitega ITDS § 152 lõikele 3. ITDS § 152 lõikes 3 on loetletud ITDAK-is

töödeldavad andmed, mida võib töödelda isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimiseks

ning käesolevas seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks. Viide antud sättele loob vajaliku

õigusselguse, milliseid andmeid saab ITDS § 92 lõike 9 alusel koguda. Muudatus on tehtud

lähtuvalt JDM-i tagasisidest väljatöötamise kavatsusele.

Kõigi eespool toodud muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA

hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi

eID vahendi kasutamise õigust. Kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ei ole

dokument, tuleb seaduses teha läbivalt sõnastust täpsustavad muudatused, et ka nimetatud

täiendus oleks hõlmatud.

24 572 SE.

17

Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse ITDS § 92 lõiget 84, milles on sätestatud, kui kaua

võib EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada. E-residendi digi-ID kehtib viis aastat, seega

võib EIS lõikes 82 nimetatud andmeid säilitada viis aastat e-residendi digi-ID väljaandmisest

arvates või kuni e-residendi digi-ID kehtetuks tunnistamiseni. Muudatuse kohaselt hakkab PPA

edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID

vahendi kasutamise õigust, mis kehtib kuus aastat. Seetõttu tõstetakse EIS-i andmete säilitamise

tähtaeg kuue aastani. E-residendi isikuandmete töötlemine annab EIS-ile võimaluse e-residenti

paremini toetada, lähtudes tema profiilist ning e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotlemise eesmärgist ja plaanitavast tegevusest. Näiteks saab EIS toetada e-residenti Eestis

ettevõtluse alustamisel olenevalt tema tegevusvaldkonnast. EIS-i e-residentsuse programmi

meeskonnal on e-residendiga kõige vahetum kontakt terve e-residentsuse aja jooksul. Seetõttu

on EIS loogiline kontaktpunkt riigi ja e-residendi vahel, et selgitada välja, mis näiteks takistab

e-residendil liikuda selle eesmärgi poole, mille saavutamiseks ta e-residendiks hakkas. Kuna

muudatuste kohaselt minnakse viieaastase kehtivusajaga digi-ID-lt üle kaardivabale e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse andmisele, mis kehtib kuus aastat, siis on ülemineku sujuvaks

tagamiseks ja selles e-residentide toetamiseks EIS-il oluline säilitada ka kehtivat digi-ID-d

omavate e-residentide andmeid kuus aastat. Seeläbi saab EIS aidata e-residenti uuele eID

vahendile üleminekul, toetades e-residenti vajaliku infoga personaalselt ka siis, kui tema digi-

ID kehtivus on juba lõppenud, kuid uut eID vahendit ei ole ta jõudnud veel taotleda. Muudatuste

kohaselt vastutab EIS edaspidi kaardivaba e-residendi eID vahendi kasutuselevõtu, sealhulgas

vajaduse korral ka kasutajatoe pakkumisel e-residendi eID vahendi taotlemisel. Seega

muudetakse ITDS § 92 lõiget 84 ja sätestatakse, et EIS säilitab lõikes 82 nimetatud andmeid

kuus aastat digi-ID või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni

digi-ID või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseni. Kaardivabale

e-residendi eID vahendile üleminekul lõpetatakse digi-ID väljaandmine ja digi-ID-d kaovad

kasutusest viis aastat peale viimase kaardi väljaandmist. Seetõttu sätestatakse eelnõu

punktiga 12 juba ka ITDS § 92 lõike 84 muudatus, millega võetakse sõnastusest välja digi-ID

regulatsioon ja sätestatakse, et EIS säilitab nimetatud andmeid kuus aastat e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse andmisest arvates või kuni e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse kehtetuks tunnistamiseni. Nimetatud säte jõustub kuus aastat peale kaardivabale

lahendusele üleminekut.

Eelnõu § 1 punktidega 14–16 muudetakse ITDS § 111 pealkirja ning selle lõikeid 1 ja 2.

Punktiga 14 jäetakse ITDS § 111 pealkirjast välja sõnad „dokumendi väljaandmisel“.

Punktiga 15 muudetakse ITDS § 111 lõiget 1, mille kohaselt kontrollib dokumendi väljaandja

dokumendi väljaandmise taotlemisel dokumendi taotleja isikusamasust kehtiva dokumendi

ning ITDAK-isse ja ABIS-esse kantud isiku tuvastamise andmete alusel. Punktiga 16

muudetakse ITDS § 111 lõiget 2, mille kohaselt tuvastab dokumendi taotleja isiku PPA, kui

isikule ei ole eelnevalt välja antud ITDS-is sätestatud dokumenti. Isiku tuvastamise kohta

kannab PPA ITDAK-isse isiku tuvastamise andmed. Isikult võetud biomeetrilised andmed

kannab PPA ABIS-esse.

Muudatustega täpsustatakse sätete sõnastust, et see laieneks ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse taotluse esitaja isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele.

Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 14 lõige 6, mille kohaselt peab

e-residendi digi-ID kasutaja teavitama selle väljaandjat oma kontaktandmete muutumisest.

Kuna selle sättega reguleeritakse dokumendi kasutaja kohustusi, kuid kavandatava muudatuse

kohaselt annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ning kogu vastav

regulatsioon on muudatuse kohaselt edaspidi ITDS-is eraldi peatükis 71, siis on õigusselguse

huvides mõistlik tõsta ka antud säte samasse peatükki.

18

Eelnõu § 1 punktidega 22–28 muudetakse ITDS § 15. Punktiga 22 täiendatakse ITDS § 15

pealkirja, et see hõlmaks ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise korraldamist.

Punktiga 23 täiendatakse ITDS § 15 lõiget 1, et selles sätestatud volitusnorm hõlmaks ka

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise korraldamist. Punktiga 24 täiendatakse

ITDS § 15 lõiget 4 punktiga 9, millega antakse PPA pädevusse e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmine ja kehtetuks tunnistamine. Punktiga 27 asendatakse ITDS § 15

lõikes 6 sõnad „Dokumendi taotlejalt“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses“.

Punktiga 28 asendatakse ITDS § 15 lõikes 7 sõnad „Dokumendi väljaandmise taotlemisel fotole

esitatavad“ sõnadega „Käesolevas seaduses sätestatud menetluses esitatava foto“.

Kõik loetletud sõnastuse muudatused on vajalikud, sest edaspidi annab PPA lisaks isikut

tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust.

Seega täpsustatakse eelnõuga sätete sõnastusi ja muudatused on tehnilised.

Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 15 lõike 5 punkt 3, mille kohaselt väljastab digi-ID

välisriigis viibivale välismaalasele Välisministeerium. Kuna muudatuste kohaselt lõpetatakse

digi-ID väljaandmine, siis puudub edaspidi vajadus ka digi-ID väljastamise regulatsiooni järele.

Punktiga 26 täiendatakse § 15 lõiget 5 punktiga 7, mille kohaselt kontrollib VäM e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasust. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt kontrollitakse e-residendi isikusamasust välisesinduses digi-ID väljaandmise

menetluses või digi-ID väljastamisel. Muudatuse kohaselt puudub edaspidi vajadus

välisesindusse minemiseks ning isik tuvastatakse või tema isikusamasust kontrollitakse

kaugteel. Riigil peab aga säilima võimalus kutsuda vajaduse korral isik isiklikult kohale ka

muudatuste jõustumise järel. Kehtiva ITDS § 117 lõike 1 kohaselt on isik kohustatud isiklikult

ilmuma dokumendi väljaandja kutsel nimetatud asutusse, et saaks teha dokumendi

väljaandmiseks vajalikud menetlustoimingud. Kehtiva ITDS § 2012 lõike 2 kohaselt võib PPA

nõuda, et digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks

ilmuks e-resident isiklikult väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse. Samasisulised sätted

jäävad ITDS-i ka kavandatavate muudatuste kohaselt ning kuna edaspidi ei tule e-resident

dokumendi kättesaamiseks isiklikult kohale, mille käigus oleks võimalik tema isikusamasuses

veenduda, siis luuakse vastav õiguslik alus, mille kohaselt kontrollib VäM-i konsulaarametnik

e-residendi või e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja isikusamasust, kui PPA on

isikliku ilmumise nõude vastavalt vajadusele ette näinud.

Eelnõu § 1 punktidega 29, 30 ja 33 muudetakse ITDS § 152 lõiget 2 ja lõike 3 sissejuhatavat

lauseosa ning § 154 lõiget 1. Punktiga 29 muudetakse ITDS § 152 lõiget 2, millega

reguleeritakse ITDAK-i pidamise eesmärki. Punktiga 30 muudetakse ITDS § 152 lõike 3

sissejuhatavat lauseosa, millega reguleeritakse, milliseid andmeid ITDAK-is töödeldakse

lõikes 2 sätestatud eesmärgi täitmiseks. Punktiga 33 asendatakse ITDS § 154 lõikes 1 sõnad

„käesoleva seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud dokumentide ning diplomaatilise passi

väljaandmise menetlustes“ sõnadega „käesolevas seaduses sätestatud menetluses“. ITDS § 154

lõikega 1 reguleeritakse ABIS-e eesmärki.

Muudatused on üksnes sõnastuslikud ja seotud sellega, et edaspidi annab PPA lisaks isikut

tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust.

Seega täpsustatakse eelnõuga sätete sõnastusi. Muudatused on tehnilised, sisulisi muudatusi

isikuandmete töötlemise regulatsioonis ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse ITDS § 152 lõike 3 punkti 4. Muudatuse kohaselt kantakse

edaspidi ITDAK-isse ka andmed biomeetriliste andmete võtmise kohta. Muudatus on seotud

kaugteel isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele üleminekuga. Edaspidi

hõivatakse taotleja näokujutis, sõrmejäljed ja reisidokumendi andmed PPA rakenduse abil.

19

Rakendus salvestab biomeetriliste andmete hõiveprotsessi, mis on täiendav turvalisuse meede,

millega maandatakse identiteedipettuse riski. Biomeetriliste andmete hõiveprotsessi salvestise

säilitamise tähtaeg sätestatakse ITDAK-i põhimääruses.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse ITDS § 152 lõiget 3 punktidega 241 ja 242, mille kohaselt

kantakse edaspidi ITDAK-isse ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmed ja

e-residendi eID vahendi andmed. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kohta kantakse

ITDAK-isse õiguse kehtivusaeg, andmed selle kehtetuks tunnistamise kohta ja kehtetuks

tunnistamise otsuse vaidlustamise või edasikaebamise kohta. E-residendi eID vahendi kohta

kantakse ITDAK-isse eID vahendi number, eID vahendiga seotud seadme tunnus, eID vahendi

kehtivusaeg ja eID vahendi kasutamise andmed.

Muudatus on seotud sellega, et edaspidi annab PPA lisaks isikut tõendavatele dokumentidele

ITDS-i alusel välja ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Dokumendi (sealhulgas

e-residendi digi-ID) väljaandmise menetluses kantakse kehtiva ITDS-i kohaselt ITDAK-isse

samuti väljaantud dokumendi andmed, nagu selle number, väljaandmise aeg, kehtivusaeg,

andmed selle kehtetuks tunnistamise kohta ja kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamise või

edasikaebamise kohta ning dokumendi kasutamise andmed. Lisaks kantakse ITDAK-isse

välismaalase reisidokumendi andmed (reisidokumendi väljaandnud riik ja asutus, liik, number,

väljaandmise aeg ja kehtivusaja lõppemise aeg) ning andmed Eesti elamisloa või elamisõiguse

kohta. Nende andmete töötlemine on vajalik, et tuvastada taotleja isik või kontrollida tema

isikusamasust, veenduda, et tal on õigus e-residendi eID vahendi kasutamise õigust omada ning

teostada e-residendi eID vahendi kasutamise üle järelevalvet.

Eelnõu § 1 punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks ITDS §-d 201–203, millega reguleeritakse

digitaalse isikutunnistuse mõistet, väljaandmise alust, digitaalsele isikutunnistusele kantavaid

andmeid ja kehtivusaega. Muudatus on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile

üleminekuga. Kuna edaspidi ei anta välja kaardi formaadis e-residendi digi-ID-d, vaid PPA

annab üksnes e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse, ei ole enam tegemist isikut tõendava

dokumendiga ITDS-i tähenduses ja seetõttu puudub vajadus digitaalse isikutunnistuse

regulatsiooni järele.

Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse ITDS § 204 lõikega 31, millega sätestatakse, et mobiil-ID

vormis digitaalne isikutunnistus ning sellega seotud digitaalset tuvastamist ja digitaalset

allkirjastamist võimaldavad sertifikaadid kehtivad kuni viis aastat. Ka kehtiva ITDS § 203

lõike 2 kohaselt antakse mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus välja kehtivusajaga kuni

viis aastat. Muudatus on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Kuna

digitaalse isikutunnistuse üldsätted tunnistatakse kõnesoleva eelnõuga kehtetuks, sest ühtegi

digitaalset isikutunnistust peale mobiil-ID pärast eelnõu jõustumist seadusena enam välja ei

anta, viiakse mobiil-ID maksimaalne kehtivusaeg mobiil-ID-d reguleerivasse paragrahvi.

Mobiil-ID kehtivusaega ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 42 tunnistatakse kehtetuks ITDS peatükk 52, millega reguleeritakse

e-residendi digi-ID-d. ITDS-i kehtiva regulatsiooni peatükiga 51 reguleeritakse digitaalset

isikutunnistust. Kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt on e-residendi digi-ID samuti digitaalne

isikutunnistus, on selle paiknemine kohe pärast digitaalse isikutunnistuse üldregulatsiooni

loogiline ja põhjendatud. Pärast eelnõu jõustumist seadusena ei ole e-residendi eID vahend

isikut tõendav dokument, vaid digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldav

eID vahend, mille kasutamise õigust hakkab andma PPA. Selle muudatuse tõttu ei sobi

e-residendi eID vahendi regulatsioon enam digitaalse isikutunnistuse regulatsiooni juurde.

Välismaalase dokumendid on reguleeritud ITDS peatükis 7. Kuna e-residendi eID vahend on

20

mõeldud üksnes välisriigi kodanikele, peaks vastav regulatsioon seaduses asuma pärast

välismaalase dokumente. Seega viiakse e-residendi eID vahendi regulatsioon ITDS peatükki 71.

Muudatusega jäetakse edaspidi ITDS-ist välja digi-ID väljaandmine kaaluka avaliku huvi

korral (edaspidi KAH), mis on kehtivas regulatsioonis sätestatud §-s 2011. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt on KAH-i hindamise õigus siseministril, kes kaalub konkreetseid asjaolusid ja teeb

põhjendatud otsuse. Ettepaneku digi-ID väljaandmiseks KAH-i alusel võivad siseministrile

esitada kõik riigi- ja muud asutused. SIM kooskõlastab esitatud ettepaneku Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga (edaspidi MKM) ning vajaduse korral selle

ministeeriumiga, kelle valitsemisala valdkonnaga on ettepanekus oleval isikul puutumus.

Positiivse otsuse korral edastatakse siseministri käskkiri PPA-le, kes alustab digi-ID

väljaandmise menetlust, kontrollides väljaandmise ja sellest keeldumise aluseid, ning otsustab

digi-ID väljaandmise või sellest keeldumise.

Alates e-residentsuse programmi loomisest 2014. aastal on KAH-i alusel kokku välja antud 22

digi-ID-d. Peale 2021. aastat on välja antud vaid kaks digi-ID-d KAH-i alusel. Tuntuim isik,

kes on KAH-i alusel digi-ID saanud, on Edward Lucas, kes on ühtlasi Eesti esimene e-resident.

Digi-ID väljaandmine KAH-i alusel oli oluline e-residentsuse programmi algusaastatel, et uut

kontseptsiooni üle maailma laialdasemalt tutvustada ja turundada. Kuid nagu ka statistika

näitab, on vajadus ja huvi selle järele olnud minimaalne, eriti viimastel aastatel. Üleminekul

kaardivabale e-residendi eID vahendile kaob ära ka kaardi formaadis digi-ID üleandmise

sümboolne väärtus. Enamik KAH-i alusel digi-ID saanud e-residentidest ei ole oma digi-ID-d

kordagi kasutanud. Samas nõuab KAH-i alusel digi-ID andmine PPA menetluses

paralleelprotsesside ülevalhoidmist taotluste esitamise, andmete sisestamise, riigilõivu

vabastuse ja sellega seotud menetluslike ning infotehnoloogiliste protsesside vaatest. Uuele

kaardivabale e-residendi eID vahendile ja selle kasutamise õiguse andmisele üleminek eeldaks

KAH-i jaoks uue ning samuti tavaprotsessist eraldiseisva taotlemis- ja menetlusprotsessi

loomist ning ülevalhoidmist, mis ei ole statistikat ning vähest huvi arvestades otstarbekas.

Edaspidi suunatakse e-residentsuse programmi fookus ennekõike tuleviku suurettevõtetele, kes

soovivad kasvada ja Eestisse laieneda (Future Large Businesses), ning neile kiirema ja

mugavama teenuse pakkumisele, parendades kasutajakogemust ning täiustades teenusepaketti.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse ITDS-i peatükiga 71, milles reguleeritakse e-residendi

eID vahend. Peatükk 71 koosneb üheksast paragrahvist (§-d 344–3412).

E-residentsuse üldregulatsioon jõustus ITDS-is 1. detsembril 2014. E-residentsuse

regulatsiooni selgitused ja põhjendused on leitavad isikut tõendavate dokumentide seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast25. Eelnõu seletuskirjas ja eelnõu

lisana esitatud e-residentsuse kontseptsiooni dokumendis avatakse e-residendi digi-ID

väljaandmise eesmärk, põhjendatakse selle andmise, keeldumise, kehtetuks tunnistamise ja

taotluse läbi vaatamata jätmise tingimuste aluseid ning ka muid sätteid, mis on leitavad kehtivas

ITDS-is ning mida kõnesoleva eelnõuga sisuliselt ei muudeta.

Paragrahviga 344 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse üldregulatsioon.

Lõike 1 kohaselt annab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse vähemalt 18-aastasele

välisriigi kodanikule, kellele ei ole ITDS-i alusel välja antud isikutunnistust või elamisloakaarti

ja kes ei taotle seda e-residendi eID vahendi kasutamise õigusega samal ajal. Kehtivas seaduses

on see regulatsioon sätestatud ITDS § 205 lõikes 1 ning selle kohaselt antakse välisriigi

25 699 SE.

21

kodanikule e-residendi digitaalne isikutunnistus, mis on ITDS-i tähenduses digitaalne

dokument ja mis antakse välja välisriigi kodanikule, kellel ei ole ITDS § 2 lõike 2 punktis 1

või 12 nimetatud kehtivat dokumenti ja kes ei taotle seda e-residendi digitaalse

isikutunnistusega samal ajal. Muudatuse kohaselt annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse vähemalt 18-aastasele välisriigi kodanikule. Muus osas jääb regulatsioon

endiseks. Taotleja vanusele nõude seadmise vajadust on selgitatud käesoleva seletuskirja § 1

punkti 38 muudatuse juures.

Lõike 2 kohaselt on e-residendile eID vahendi kasutamise õiguse andmise eesmärk soodustada

Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid

Eesti digitaalse dokumendiga. Sätte sisu ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon

sätestatud ITDS § 205 lõikes 2.

Lõike 3 kohaselt antakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtivusajaga kuni kuus

aastat. Kehtiva regulatsiooni § 203 lõike 1 kohaselt antakse digi-ID välja kehtivusajaga kuni

viis aastat. Muudatuse tulemusena on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivus

tulevikus tõenäoliselt pikem kui tehnilise eID vahendi kehtivus. Mobiilirakenduspõhiste eID

vahendite kehtivusajad võivad olenevalt teenusepakkujast erineda, kuid on praktikas tavaliselt

lühemad kui kaardi formaadis dokumentide kehtivusajad. Näiteks Eestis tegutsevate

usaldusteenuse osutajate lahendustest SK Solution pakutava Smart-ID kehtivusaeg on kolm

aastat ja Belgia ettevõtte Zetes SA26 mobiilse lahenduse kehtivusaeg on samuti vähem kui viis

aastat. Mobiilirakenduspõhiste eID vahendite kehtivusaeg sõltub konkreetsest tehnoloogilisest

lahendusest ja lühem sertifikaatide kehtivusaeg tagab suurema turvalisuse, aidates kiiremini

reageerida võimalikele turvaprobleemidele. PPA antava e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse kehtivusaeg ei tohiks olla sõltuvuses EIS-i lepingupartneri antava tehnilise e-residendi

eID vahendi kehtivusajast, mis võib EIS-i lepingupartneri vahetumisel vajada igakordset

seaduse muutmist. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja sidumine tehnilise

e-residendi eID vahendi lühema kehtivusajaga tähendaks PPA-le suuremat halduskoormust

korduvate taotluste menetlemisel. Samuti ei pruugi tehnilise e-residendi eID vahendi puhul olla

mõistlik pikema (näiteks viieaastase) kehtivusaja nõuet kohaldada, sest tänapäeval areneb

tehnoloogia väga kiiresti ning inimesed vahetavad oma seadme uue mudeli vastu välja

keskmiselt iga kahe kuni kolme aasta tagant. Seega ei ole otstarbekas siduda PPA antava

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaega tehnilise eID vahendi kehtivusajaga

või lühendada seda võrreldes praeguse digi-ID kehtivusajaga. Kuueaastase kehtivusaja

kehtestamine e-residendi eID vahendi kasutamise õigusele võimaldab e-residendil oma tehnilist

eID vahendit kuue aasta jooksul uuendada ilma, et peaks selleks uuesti tulema PPA eID vahendi

kasutamise õiguse menetlusse. Kindla kehtivusaja sätestamine on oluline, et e-resident tuleks

uuesti PPA menetlusse, mille käigus viiakse tema suhtes läbi põhjalikud menetlustoimingud ja

isikusamasuse kontroll, hinnatakse, kas varem välja antud eID vahendi kasutus oli

eesmärgipärane ja kas õiguse andmine on endiselt kooskõlas ITDS-is sätestatud e-residentsuse

eesmärkidega, ning veendutakse varem välja antud e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguspärasuses, maandades seeläbi e-residentsuse programmi riske. E-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul teostab PPA e-residendi eID vahendi kasutamise üle

järelevalvet.

Lõike 4 kohaselt esitatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus PPA

iseteeninduses. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon

sätestatud ITDS § 207 lõikes 11.

26 Belgia ettevõte Zetes SA on sisenenud Eesti turule, sõlmides PPA-ga 2023. aastal sertifitseerimis- ja

kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkumise hankelepingu riiklike ID1 dokumentide kohta.

22

Lõikega 5 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohustus võimaldada

enda biomeetriliste andmete töötlemist. Andmete töötlemise ulatus ja maht võrreldes kehtiva

regulatsiooniga ei suurene. Kehtiva ITDS § 116 lõike 1 kohaselt on dokumendi taotluse

esitamisel taotleja või tema seaduslik esindaja kohustatud võimaldama taotleja

daktüloskopeerimist ja näokujutise võtmist ning nende andmete töötlemist. Isikuandmeid

töödeldakse nii praegu kui ka kavandatavate muudatuste jõustumise järel ainult taotluses

toodud ulatuses, seega on andmetöötlus taotlejale teada ja ta ise esitab haldusorganile selleks

vajalikud andmed. Isikuandmete töötlus jätkub samas andmekogus, kus töödeldakse e-residendi

digi-ID taotlemisega seotud andmeid. Andmekogu on reguleeritud ITDS §-s 152 ja andmekogu

sisu on täpsustatud selle põhimääruses.

Lõike 6 kohaselt jäetakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus läbi vaatamata, kui

isik keeldub selleks vajalike andmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, andmisest.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 117 lõikes 2.

Lõike 7 kohaselt on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja kohustatud tõendama

või põhistama e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid.

Tõendama ja põhistama ei pea neid asjaolusid, mis on haldusorganile teada või on üldtuntud.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 207 lõikes 1.

Lõike 8 kohaselt võib isiku taotluse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmiseks jätta

läbi vaatamata, kui sama isiku suhtes on varem keeldutud digi-ID väljaandmisest või

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest ning isik ei tõenda, et asjaolud on

muutunud. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon

sätestatud ITDS § 207 lõikes 2.

Lõikega 9 sätestatakse e-residendi kohustus teavitada PPA-d oma kontaktandmete ja välisriigi

biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest. Praegu on see regulatsioon sätestatud

ITDS § 14 lõikes 6. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse omajal säilib kohustus hoida

oma kontaktandmed ajakohasena, et PPA saaks vajaduse korral saata talle tema eID vahendi

kasutamise õiguse kohta teateid. Kohustuse säilitamine e-residentidele on vajalik, kuna

praktikas on just nendega kõige keerulisem saada kontakti. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

täiendatakse sätet välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmete muutumisest teavitamise

kohustusega. See on oluline, et tagada e-residendile sujuv teenuse pakkumine. Kuna edaspidi

annab e-residendile tehnilise eID vahendi EIS-i lepingupartner ning selle andmise või

uuendamise korral kontrollitakse riiklikus andmekogus olevaid andmeid uues taotluses

esitatavate andmetega (sealhulgas välisriigi biomeetrilise reisidokumendi andmetega), siis on

oluline, et kui taotlejale on vahepeal välja antud uus reisidokument, oleksid selle andmed

ajakohastatud ka riiklikus andmekogus. Vastasel juhul e-residendi tehnilise eID vahendi

saamine ebaõnnestub.

Eesti e-residendiks saamine on välismaalase privileeg, mitte õigus. E-residendile eID vahendi

kasutamise õiguse andmise eeldus on välismaalase olemasolev seos Eesti riigiga või

põhjendatud huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õigus

ei anna välismaalasele Eestisse saabumise ega Eestis viibimise õigust, ei ole üldjuhul

e-residendi elukoht Eestis. Samas annab e-residendi eID vahendi kasutamise õigus

e-residendile juurdepääsu Eesti e-teenustele ning riik võiks teada, kes, kus ja milleks neid

teenuseid kasutab. Avaliku huvi eesmärk seisneb ka avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise

kaalutlustel e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamises.

Järelevalvemenetluses soovitakse e-residendile tagada ärakuulamisõigus, kuid sageli on

23

e-residendi e-posti aadress selleks ajaks muutunud ja teda ei ole võimalik enne e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamist ära kuulata. Aktuaalseks võivad

kontaktandmed muutuda ka siis, kui e-residendi eID vahendi kasutamise õigus tunnistatakse

kehtetuks ja välismaalasele on vaja toimetada kätte sellekohase otsuse teavitus.

Paragrahviga 345 sätestatakse e-residendi eID vahendi üldregulatsioon.

Lõikega 1 sätestatakse, mis tingimustele peab e-residendi eID vahend vastama. E-residendi eID

vahend:

1) vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja

e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 1999/93/EÜ) (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis c sätestatud

kõrgele usaldusväärsuse tasemele;

2) omab kehtivat e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud otsust e-

identimise süsteemi taseme samaväärsuse kohta kõrge usaldusväärsuse tasemega;

3) sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 28 sätestatud

nõuetele vastavat e-allkirja kvalifitseeritud sertifikaati.

Vastava regulatsiooni kehtestamine seaduses on vajalik tagamaks e-residendi eID vahendi

samaväärne eIDAS-e määruse usaldusväärsus, mis on riiklikel digitaalsetel dokumentidel ja

teistel riiklikul tasandil kasutatavatel eID vahenditel. Kõrge eIDAS-e määruse usaldusväärsuse

tase on vajalik Eesti e-teenuste kasutamiseks.

Lõikega 2 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise korraldab EIS, kes

Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. aasta protokollilise otsuse kohaselt on e-residentsuse

programmi eestvedaja. EIS-i põhikirja27 punkti 2.2.1 kohaselt on EIS-i põhiülesandeks

ettevõtete arengu toetamiseks vajalike teenuste väljatöötamine ja nende rakendamine oma

tegevusvaldkonnas lähtuvalt kliendisegmentidel põhinevast teenindusmudelist ning kliendi

tervikvaatest, samuti Eesti ettevõtluskeskkonna arengu toetamine innovatsiooni, digi- ja

rohepööret edendavate tegevuste ja toetuste abil. Põhikirja punkti 2.2.14 kohaselt on EIS-i

eesmärk oma vastutusvaldkondade arendamiseks vajalike teenuste arendamine ja pakkumine,

sealhulgas tulenevalt riiklikest ja Euroopa Liidu strateegiadokumentidest ning omaniku

ootustest.

Digi-ID väljavahetamine mugavama ja nüüdisaegse eID vahendi vastu on kujunenud viimastel

aastatel üheks peamiseks proovikiviks e-residentsuse programmis. Kaardi formaadis digi-ID-d

on kasutatud alates 2014. aastast, kui programm loodi, ning e-residendi klienditeekonna

probleemkohad, sealhulgas kaardivaba lahenduse vajadus, toodi välja juba 14. aprillil 2022

toimunud valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud e-residentsuse jätkustrateegias 2022–

2025. Kaardivaba lahenduseni ei ole aga eri põhjustel senini jõutud, muu hulgas luhtunud hanke

ning PPA ja RIA piiratud ressursi tõttu. Kavandatava muudatuse kohaselt on e-residentidele

tehnilise eID vahendi hankimine ning järjepideva ja jätkusuutliku teenuse tagamine edaspidi

EIS-i ülesanne. EIS omab väga suurt kogemust eri hangete (sealhulgas innovatsioonihangete)

läbiviimisel ja ta on panustanud ka PPA ID1 dokumentide hankesse e-residendi digi-ID osas.

Muudatusega väheneb surve PPA ja RIA ressursile, mistõttu on tehnilise e-residendi eID

vahendi hankimise ning kasutusele võtmise protsess edaspidi paindlikum ja tõhusam,

vähendades seeläbi bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust ning tihendades koostööd

erasektoriga. PPA ja RIA panustavad vastavalt oma kompetentsile uue protsessi väljatöötamisse

ning toetavad EIS-i vajaduse järgi.

27 EIS-i põhikiri (vaadatud 07.11.2025).

24

Lõike 3 kohaselt võib e-residendi eID vahendi anda üksnes isikule, kellel on kehtiv e-residendi

eID vahendi kasutamise õigus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on PPA e-residendi digi-ID

väljaandja, otsustades seeläbi, kellel on õigus saada Eesti e-residendiks. Muudatuse kohaselt

annab PPA edaspidi e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse, mille alusel saab e-resident

taotleda endale tehnilise eID vahendi EIS-i lepingupartnerilt. Otsustuspädevus, kellel on õigus

saada Eesti e-residendiks, jääb ka muudatuste järel endiselt PPA-le. PPA hindab, kas esitatud

taotlus on kooskõlas e-residentsuse programmi eesmärgiga, ning teostab eelkontrolli

e-residentsuse programmi riskide maandamiseks. Samuti jääb PPA-le endiselt õigus tunnistada

antud õigus kehtetuks juhul, kui järelevalvemenetluse käigus selguvad kehtetuks tunnistamise

aluseks olevad asjaolud. Seega tohib EIS-i lepingupartner anda e-residendi eID vahendi vaid

isikule, kellele PPA on eelnevalt vastava õiguse omistanud.

Lõikega 4 sätestatakse, et eID vahendi kasutamise õigust omaval isikul võib olla ainult üks

e-residendi eID vahend. Muudatusega ei kitsendata e-residentidele kohaldatavat õigust. ITDS

§ 13 lõike 1 punkti 7 kohaselt tunnistatakse kehtiv dokument kehtetuks, kui dokumendi

kasutajale antakse välja uus samaliigiline dokument. Seda nõuet kohaldatakse ka riiklikele

dokumentidele, näiteks saab Eesti kodanikul olla vaid üks kehtiv isikutunnistus, uue taotlemise

korral tunnistatakse eelmine kehtetuks. Erisus on kehtestatud üksnes Eesti kodaniku lisapassi

ja diplomaatilise passi lisapassi kohta ning samaaegselt võib Eesti kodanikul ja elanikul olla ka

rohkem kui üks digitaalne dokument, näiteks üks mobiil-ID ja üks kaardi formaadis digitaalne

dokument, mis on mõlemad digitaalsed dokumendid ITDS-i tähenduses. Ühe e-residendi eID

vahendi nõue on oluline riskide haldamise meede, mis maandab ohtu, et pahatahtlik isik võib

alternatiivse eID vahendi aktiveerida enda seadmes kaugteel ilma, et e-resident seda ise aduks.

Kaardivabale e-residendi eID vahendile ülemineku etapis võib e-residendil olla nii kehtiv

digi-ID kui ka e-residendi eID vahend. Enne muudatuse jõustumist kehtivad digi-ID-d oma

kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.

Lõikega 5 sätestatakse, et kui e-residendi eID vahendi kasutamise õigus lõpeb või kui PPA

tunnistab selle kehtetuks, tunnistatakse kehtetuks ka e-residendi eID vahend ja sellega seotud

sertifikaadid. Otsustuspädevus, kellel on õigus omada e-residendi eID vahendi kasutusõigust,

on PPA-l. PPA antud õigus on tehnilise e-residendi eID vahendi omamise alustingimus. Kui

järelevalvemenetluse käigus selguvad kehtetuks tunnistamise aluseks olevad asjaolud,

tunnistab PPA antud õiguse kehtetuks ning aluse äralangemisel tuleb viivitamata kehtetuks

tunnistada e-residendi eID vahendi sertifikaadid. E-residendi eID vahend ei tohi kehtida kauem

kui PPA antud õigus selle kasutamiseks. Kui e-residendi eID vahend tunnistatakse kehtetuks,

kohaldatakse EUTS § 19 ja 20 koosmõjus kõnesoleva ITDS-i sättega. Kehtetuks tunnistatud

eID vahendi ja selle sertifikaatide kehtivust ei taastata. Kui EIS-i lepingupartner tunnistab

e-residendi eID vahendi kehtetuks omal algatusel lähtuvalt EUTS §-st 19, teavitab ta sellest

PPA-d, kes saab vajaduse korral tunnistada kehtetuks ka antud õiguse.

Paragrahviga 346 sätestatakse e-residendi isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine.

Lõikega 1 sätestatakse, et PPA tuvastab taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust

taotlemisel esitatud isikuandmete, sealhulgas biomeetriliste andmete, välisriigi kehtiva

biomeetrilise reisidokumendi andmete alusel ja ITDS § 111 lõike 1 või 2 kohaselt, arvestades

käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

ITDS § 209 kohaselt kohaldatakse e-residendi digi-ID taotleja või e-residendi isiku tuvastamisel

ja isikusamasuse kontrollimisel välismaalaste seaduse § 24–28, 270, 271 ning § 272 lõikeid 1

ja 2 ning ITDS § 2012 lõike 1 kohaselt peab digi-ID taotleja isiklikult ilmuma isiku

tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks dokumendi väljaandja asukohta või Eesti

välisesindusse kas menetluse käigus või digi-ID väljastamisel.

25

Välismaalaste seaduse kohaldamine e-residendi digi-ID taotleja isiku tuvastamisel ja

isikusamasuse kontrollimisel oli algselt e-residentsuse loomisel vajalik, kuna tegemist oli täiesti

uue kontseptsiooniga ning võimalike riskide maandamiseks nähti ette ka meetmed, mida

rohkem kui kümneaastase praktika jooksul ei ole vaja läinud. Näiteks kohaldatakse e-residendi

digi-ID taotleja suhtes välismaalaste seaduse § 27, mille alusel võib isiku tuvastada

DNA-andmete põhjal. DNA-proovi ei ole e-residendi digi-ID taotlejalt seni võetud ja kui PPA-l

ei ole võimalik taotlejat tuvastada tavapäraste dokumendi menetluses kasutatavate

isikutuvastusmeetmetega, siis tehakse keelduv otsus ITDS § 206 lõike 2 punkti 3 alusel.

Muudatus on seotud kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse

kontrollimisele üleminekuga. Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse

kontrollimiseks peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument, mille kiibilt on võimalik

kontrollida tema isikuandmeid. Reisidokumendi kiibilt võetud andmed ja taotluses esitatud

andmed peavad kattuma. Lisaks tehakse päringud ITDAK-isse ning ABIS-esse. Nimetatud

andmekogude päringud tehakse ka kehtiva regulatsiooni kohaselt, samuti ei koguta edaspidi

taotlejalt rohkem andmeid kui praegu. Muutub vaid andmete esitamise viis. Praegu teeb taotleja

foto endast ja enda reisidokumendi isikuandmetega leheküljest ning salvestab need taotlemise

käigus PPA iseteeninduses. Edaspidi kasutatakse foto tegemiseks ja reisidokumendi andmete

ning selle kiibilt isikuandmete hõivamiseks PPA rakendust. Rakendus teostab reisidokumendi

ehtsuse ja kehtivuse kontrolli ning andmete hõivamisel rakendatakse erinevaid turvakontrolle,

nagu elusoleku kontroll, süstimis- ja teesklusrünnaku tuvastamine. Kavandatav muudatus

suurendab e-residentsuse programmi turvalisust ja maandab riske, kuna edaspidi on taotluse

alusdokumendiks vaid turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist

võimaldavad biomeetrilised reisidokumendid. Kui PPA on veendunud taotleja isikusamasuses

ja teinud taotluse kohta positiivse otsuse, saab e-resident teha endale kaugteel eID vahendi,

mille kättesaamiseks ei ole vaja isiklikult välisesindusse kohale minna.

Biomeetriline isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine kaugteel on praeguseks

kasutusel mitmetes riikides nii avaliku- kui ka erasektori teenustes, näiteks panganduses.

Kasutusel olevaid lahendusi on erinevaid, tuginedes nii eelnevalt taotlejale väljastatud eID

vahendiga autentimisele kui ka biomeetrilistele andmetele, mis on kogutud videointervjuu

käigus, või tehisintellektil ja masinõppel põhinevale automaatsele tuvastussüsteemile.

Täisautomaatne biomeetrilistel andmetel põhinev isikusamasuse kontrollimine on samaväärne

või isegi turvalisem kui füüsiline isikusamasuse kontrollimine, kuna puudub inimliku eksimuse

tegur. Hea näitena saab välja tuua Ühendkuningriigi siseministeeriumi, kes on võtnud

täisautomaatse mobiiliseadme põhise isikusamasuse kontrollimise ja biomeetriliste andmete

hõivamise lahenduse kasutusele viisamenetluses28.

SMIT-i hangitava biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kaugteel kontrollimise

rakenduse turvalisuse suhtes seati eeltingimus, et see peab vastama eIDAS-e määrusele ja eri

rahvusvaheliste standardite29 nõuetele. Tagatud peab olema turvaline keskkond (tark- ja

riistvara, ühendus) ning vastavus küberkaitse tingimustele. Lisaks on vastavalt ITDS § 2012

lõikele 2 PPA-l õigus nõuda e-residendi isiklikku ilmumist Eesti välisesindusse. Täiendavate

meetmetena võib PPA edaspidi nõuda veebiintervjuud või videoklipi esitamist ning viia

e-residendi eID vahendi õiguse kehtivusajal läbi täiendava biomeetrilise isikusamasuse

kontrollimise, et hoida ära eID vahendi väärkasutus.

28 Ühendkuningriigi valitsuse veebileht. 29 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust

service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC

30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601.

26

Lõikega 2 sätestatakse, et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava

välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete terviklikkuses ja autentsuses

peab olema võimalik veenduda kogu e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivuse ajal.

Kaugteel biomeetriliseks isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks kasutatava

biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevaid isikuandmeid ning nende terviklikkust ja autentsust

peab olema võimalik kontrollida ICAO või Saksamaa avaldatud usaldusnimekirja alusel, mis

võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks kasutatavat

dokumendisertifikaatide juursertifikaati. Kirjeldatud meetod aitab tagada kaugteel

biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise tõsikindlust ning maandada

identiteedipettuste riski, samuti võib selle tagamiseks PPA suunata e-residendi tema eID

vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul korduvasse biomeetrilisse isikusamasuse

kontrolli. Eesti on seni toetunud Saksamaa usaldusnimekirjale, kuhu on 2025. aasta

18. novembri seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid.

Ettevõtlusvabadus ja võrdsuspõhiõigus

Põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 12 on sätestatud, et kõik on seaduse ees võrdsed ning kedagi ei

tohi diskrimineerida muu hulgas elu- või asukoha alusel. Seega sisaldab PS üldist

võrdsuspõhiõigust. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki eluvaldkondi30.

Üldise võrdsuspõhiõiguse isikuline kaitseala hõlmab kõiki isikuid, sealhulgas laieneb

võrdsuspõhiõigus PS § 9 lõike 1 kohaselt ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele.

Siiski ei ole igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu

kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse

meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne

kohtlemine seadusloomes põhjendatud31.

PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundus-

ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja

korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis

viibivatel välisriikide kodanikel. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigus. Seega võib ettevõtlusvabadust piirata igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega

keelatud. Riigikohtu hinnangul piisab ettevõtlusvabaduse piiramiseks igast mõistlikust

põhjusest. See põhjus peab lähtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse

vajadusest32.

PS § 29 lõikes 1 on sätestatud inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja

töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ning teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil

on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse äraelamise eeldus. Seega on PS § 29

lõike 1 kaitse all iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine

sõltub. Inimese õigus valida endale elukutse, tegevusala ja töö on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigus, mida seadusandja võib põhjendatud juhtudel piirata. Selline põhjus võib olla teiste

isikute õiguste ja vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise vajadus.

Meetmete sobivus

Sobiv ehk kohane on meede, mis aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

eesmärk on võtta kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend ning minna üle kaugteel

biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele, et suurendada

30 RKPJKo, 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13. RKPJKo = Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. 31 RKPJKo 01.10.2007, 3-4-1-14-07, p 13; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 26. 32 RKPJKo, 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 81.

27

e-residentsuse programmi majanduslikku mõju, panustada innovatsiooni ning vähendada

bürokraatiat ja riigiasutuste töökoormust. Eesmärgi saavutamise üks meetmeid on üleminek

nüüdisaegsele kaardivabale e-residendi eID vahendile ning biomeetrilisele isiku tuvastamisele

ja isikusamasuse kontrollimisele kaugteel. E-residentsuse kaardivaba lahendusega paralleelselt

on väljatöötamisel e-residentide iseteeninduslik biomeetria kogumise lahendus mobiilis33. Selle

abil hõivatakse taotleja näokujutis, sõrmejäljed ja tema reisidokumendi kiibile salvestatud

isikuandmed ning tehakse reisidokumendi ehtsuse ja kehtivuse kontroll. Andmete hõivamisel

rakendatakse erinevaid turvakontrolle ja kaugteel biomeetrilise isikusamasuse kontrollimiseks

on vaja omada kehtivat biomeetrilist välisriigi reisidokumenti, mille kiibil olevaid isikuandmeid

ja nende ehtsust on võimalik kontrollida avaldatud usaldusnimekirjade34 alusel. Tõsikindel

isiku tuvastamine ja isikusamasuse kontrollimine rakendub e-residendile ka tehnilise eID

vahendi saamisel. Seeläbi tagatakse, et PPA antud õigus ja tehniline eID vahend antakse samale

isikule.

Biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kasutusele võtmise korral ei saa

e-residendi eID vahendi kasutamise õigust edaspidi taotleda isikud, kelle kodakondsusjärgne

riik ei ole biomeetrilisele reisidokumendile üle läinud või ei võimalda selle kiibil olevate

isikuandmete ehtsuse kontrollimist. Ligikaudu 80 protsenti kogu maailmas väljastatavatest

reisidokumentidest on juba praegu biomeetrilised.

Eestil ei ole kohustust e-residentsust pakkuda ning see on hüve, mille andmise tingimused

võivad olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest

eesmärkidest muutuda. Seega on Eesti riigil õigus otsustada, kellele ja mis tingimustel

e-residendi eID vahendi kasutamise õigus antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust

seda saada.

Muudatus suurendab e-residentsuse programmi turvalisust ning maandab e-residentsuse

programmiga seonduvaid riske, sest edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid turvalisemad

ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised

reisidokumendid. Eelnõu meetmed on sobilikud eesmärgi saavutamiseks.

Meetmete vajalikkus

Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi

saavutada.

E-resident on välismaalane, kellel ei ole eID vahendi alusel õigust Eestisse siseneda ega Eestis

viibida. Küll aga saab e-resident kasutada Eesti e-teenuseid, tuvastada e-keskkonnas enda isikut

ja anda digiallkirja.

Kuna tegemist on välismaalasega, ei ole Eestil e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotleja kohta üldjuhul palju infot ja seda on keeruline ka välisriigist saada. E-residendi eID

vahendi kasutamise õigusega kaasnevad välismaalasel Eestis teatud hüved, mida välismaalane

saada või kasutada soovib, kuid nendele hüvedele juurdepääsu andmisel peab Eesti riik tagama

identiteedihalduse turvalisuse. Seega on turvaline isikusamasuse kontrollimine vajalik meede,

millele ei ole selliseid alternatiive, mis oleksid identiteedihalduse turvalisuse suurendamiseks

ning avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad.

33 Riigihangete register. E-residentide iseteeninduslik biomeetria kogumine mobiilis. 34 Biomeetrilise reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsust on võimalik kontrollida ICAO või Saksamaa

avaldatud usaldusnimekirja alusel. See võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete allkirjastamiseks

kasutatavat dokumendisertifikaatide juursertifikaati, et kontrollida kiibil olevate isikuandmete ehtsust. Eesti toetub

Saksamaa usaldusnimekirjale, kuhu on 2025. aasta 18. novembri seisuga kantud 114 riigi reisidokumendid.

28

Meetmete mõõdukus

Eelnõu meetme mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise

ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Võrdsuspõhiõiguse ja

ettevõtlusvabaduse riive õigustamiseks tuleb kaaluda, kas eesmärk minna üle kaugteel

biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele biomeetrilise

reisidokumendi kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimise teel, kaalub üles

võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive.

Kuna e-resident saab kasutada Eesti e-teenuseid ilma, et ta ise Eestis viibiks, on oluline, et tema

saaks talle vastava õiguse andmisel korrektselt tuvastatud ja kontrollitud. Kuna e-residendi eID

vahendi kasutusõiguse taotlejal ei pruugi olla Eestiga ka muud varasemat seost, siis peab olema

Eesti riigil võimalus kindlaks teha taotleja isik ning biomeetrilise reisidokumendi kiibile kantud

andmed on selleks parim ja usaldusväärseim võimalus.

Seega on eelnõu meede proportsionaalne.

Lõike 3 kohaselt võib PPA e-residendi eID vahendi väärkasutuse ärahoidmiseks ning

e-residendi õiguste ja huvide kaitseks nõuda, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotleja või e-resident ilmuks isiklikult PPA-sse või Eesti välisesindusse. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2012 lõikes 2.

Paragrahviga 347 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine ja selle

õiguse andmisest keeldumine.

Lõike 1 kohaselt tagastatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlus läbi vaatamata,

kui taotleja on sellise riigi kodanik, milles on suurem rahapesuoht või terrorismi rahastamise

oht või millega Eestil puudub justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealane koostöösuhe, välja

arvatud juhul, kui taotlejale kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud

erisusi. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud

ITDS § 206 lõikes 11.

Lõikega 2 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud riikide loetelu ja nende kodanikele e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotlemise ja andmise erisused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 12.

Lõike 3 kohaselt kooskõlastab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud määruse eelnõu Välisministeeriumiga. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas

seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 13.

Lõigetega 1‒3 sätestatud regulatsiooni põhjendused on leitavad isikut tõendavate dokumentide

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

punktidest 3.1.5 ja 6.1.2.35

Lõikega 4 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise

alused. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldutakse, kui:

1) isik ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut;

2) ei ole täidetud käesolevas seaduses sätestatud tingimused;

35 572 SE.

29

3) e-residendi eID vahendi kasutamise õigust taotletakse majandustegevuseks ning esineb

majandustegevuse keelamise alus;

4) isik ei ole tõsikindlalt tuvastatud või tema isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

Sisuliselt regulatsiooni ei muudeta, kuid punktis 3 ühtlustatakse sõnastust läbivalt ITDS-is ja

selle rakendusaktides kasutatava terminiga „isikusamasuses veendumine“. ITDS § 155 lõike 3

kohaselt on isikusamasuse kontrollimine menetlus, mille käigus veendutakse, et tegemist on

selle isikuga, kes ta väidab end olevat. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 12 lõikes 1 ja § 206 lõikes 2.

Lõikega 5 sätestatakse alused, mille esinemise korral võib e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse andmisest keelduda. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest võib

keelduda, kui:

1) esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise

aluseks olev asjaolu;

2) e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse § 344

lõikes 2 nimetatud eesmärgiga.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 206 lõikes 3.

Paragrahviga 348 sätestatakse võrreldes kehtiva ITDS-iga uus regulatsioon e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse kehtivuse lõppemise kohta. Muudatuse kohaselt lõpeb e-residendi

eID vahendi kasutamise õigus:

1) kehtivusaja lõppemise korral;

2) kehtetuks tunnistamise korral;

3) e-residendi surma või surnuks tunnistamise korral või

4) kui isikule ei ole kuue kuu jooksul e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest

arvates antud e-residendi eID vahendit.

Sätte kohaselt lõpeb nimetatud olukordade esinemisel e-residendi eID vahendi kasutamise

õigus. Punktides 1‒3 sätestatud alused on samad, mis kehtiva digi-ID puhul. Punktiga 4

sätestatud tingimusega soovitakse tagada e-residentsuse programmi eesmärgipärasus ja tõhus

riskihaldus. PPA annab e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse eesmärgiga, et e-resident

saaks endale Eestis tunnustatud usaldusväärse eID vahendi, millega kasutada Eesti e-teenuseid

ja allkirjastada dokumente. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotlemise korral peab

e-resident selgitama, milleks ta nimetatud õigust vajab ja milliseid tegevusi planeerib, ning PPA

hindab, kas need tegevused aitavad saavutada e-residentsuse programmi eesmärke. Kui

e-resident ei ole kuue kuu jooksul võtnud ette samme tehnilise e-residendi eID vahendi

saamiseks, ei ole vastava õiguse omamine põhjendatud. E-residenti teavitatakse, et eID vahend

tuleb teha kuue kuu jooksul. EIS saab täiendavalt võtta e-residendiga ühendust, et selgitada

välja, mis takistab tal eID vahendi tegemist, ja pakkuda talle võimaluse korral kasutajatuge.

Kuue kuu pikkune aeg tehnilise eID vahendi saamiseks on analoogne ITDS §-ga 131 sätestatud

väljastamata dokumentide hävitamise ajaga. Nimetatud sätte kohaselt võib dokumendi

väljaandja lugeda isiku dokumendi taotlusest loobunuks ning väljastamata dokumendi hävitada,

kui isik ei ole kuue kuu jooksul dokumendi taotluse menetlusse võtmise kuupäevast arvates

dokumendi väljastamiseks pädevasse asutusse ilmunud ja isiklik pöördumine on nõutav.

Paragrahviga 349 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise alused.

Lõikega 1 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õigus tunnistatakse kehtetuks,

kui:

30

1) e-resident selleks kirjalikult soovi avaldab;

2) e-residendi eID vahendi kasutamise õigus on alusetult välja antud;

3) e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda.

Punkti 1 kohaselt tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks e-residendi

soovi korral. Punktidega 2 ja 3 sätestatud kehtetuks tunnistamise regulatsioon on kehtivas

seaduses sätestatud ITDS § 13 lõike 1 punktis 2 ja § 206 lõikes 4. Viidatud sätetega

reguleeritakse dokumendi (sealhulgas digi-ID) kehtetuks tunnistamist. Kuna edaspidi annab

PPA e-residendi eID vahendi kasutamise õigust, on vaja kohaldatavad kehtetuks tunnistamise

alused välja tuua ka peatükis 71. Sarnaselt isikut tõendavate dokumentide väljaandmise

menetlusega on PPA kohustatud ka e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

menetluses veenduma, et taotlejal on seadusest tulenev õigus seda saada ja omada, ning PPA

peab tõsikindlalt veenduma e-residendi isikusamasuses. Kui e-residendi eID vahendi

kasutamise õigus on välja antud alusetult, näiteks tuvastatakse, et taotleja suhtes kohaldati ITDS

§ 347 lõiget 1, siis tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks. Samuti

on PPA-l õigus tunnistada e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks juhul, kui selle

e-residendi isikusamasuses ei ole võimalik veenduda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib

e-residendi digi-ID tunnistada kehtetuks, kui tema isikusamasuses on põhjust kahelda.

Eelnõuga sätestatakse imperatiivne kehtetuks tunnistamise alus. Rangem regulatsioon on

vajalik, kuna muudatuse kohaselt toimub edaspidi isiku tuvastamine ja isikusamasuse

kontrollimine kaugteel ning selleks, et tagada tõsikindel riiklik identiteedihalduspoliitika ja

e-residentsuse programmi riskihaldus, võib olla vajalik ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õiguse kehtivuse ajal e-residendi isikusamasuse kontrollimine. Kui e-resident korduvat

biomeetrilise isikusamasuse kontrolli ei läbi, tunnistab PPA eID vahendi kasutamise õiguse

kehtetuks. Enne kehtetuks tunnistamist saadetakse e-residendile teavitus ette piisava ajavaruga,

et tagada e-residendile ärakuulamisõigus.

Lõike 2 kohaselt võib PPA tunnistada e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

kaks kuud pärast selle andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi kehtivuse

lõppemist, kui e-resident ei ole PPA-d teavitanud oma reisidokumendi andmete muutumisest.

See hõlmab nii reisidokumendil olevate isikuandmete kui ka dokumendi andmete (näiteks uue

dokumendi saamise puhul selle number, väljastaja, kehtivusaeg) muutumist. Eelnõu § 344 lõike

6 kohaselt peab e-resident teavitama PPA-d oma reisidokumendi andmete muutumisest ning

kõnesoleva sättega seotakse e-residendi kodakondsusjärgse riigi poolt välja antud dokumendi

kehtivus e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusajaga. Teavitatud välisriigi

biomeetriline reisidokument asendab e-residendi e-identimisvahendi kasutamise õiguse

andmise aluseks oleva välisriigi biomeetrilise reisidokumendi.

E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses loob PPA välisriigi kodanikule

Eesti elektroonilise identiteedi tema kodakondsusjärgse riigi identiteedi andmete ehk tema

kehtiva biomeetrilise reisidokumendi alusel. Reisidokumendi andmed, sealhulgas selle

kehtivuse lõppemise aeg, säilitatakse ITDAK-is ning kuu aega enne kehtivuse lõppemist

teavitab PPA e-residenti, et tema dokumendi kehtivusaeg hakkab PPA andmete kohaselt

lõppema, palub esitada uue dokumendi andmed ja teavitab, et vastasel juhul võib PPA

tunnistada tema e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ja sellest tulenevalt ka tema eID

vahendi kehtetuks.

Muudatus on vajalik, et tagada tõsikindel riiklik identiteedihalduspoliitika ja e-residentsuse

programmi riskihaldus. Andmete aegumisel puudub PPA-l ajakohane teave, kas e-residendi

identiteedi alusandmed on jätkuvalt samad või on need muutunud, näiteks võib olla muutunud

tema nimi, kodakondsus või ka sugu. Risk, et välisriigi kodanikule antava eID vahendi

kasutamise võimalus ei ole seotud riiklike dokumentide kehtivusega, on välja toodud ka Eesti

31

rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklikus riskihinnangus36. Riskihinnangu kohaselt on

Eestis tugev riiklik identiteedihaldus ja kõrgele tasemele vastavad eID vahendid, kuid

sellegipoolest oleks vaja rakendada täiendavaid meetmeid, et tagada tõsikindel isikusamasuse

kontrollimine ning vältida identiteedipettuste, väärkasutuse ja internetikelmuste

toimepanemist. Haavatavustest olulisim on riskihinnangu kohaselt piiratud võimalused

kontrollida välisriigi kodanike andmete õigsust ning see suurendab identiteedipettuste riski,

mida tuleb eriti arvestada uute tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti kasutuselevõtul.

Lõike 3 kohaselt võib e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse tunnistada kehtetuks, kui

ilmneb mõni käesoleva seaduse § 347 lõike 4 punktides 1 ja 3 või lõikes 5 nimetatud e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise alus. Kehtivas seaduses on see

regulatsioon sätestatud ITDS § 206 lõikes 4, mille kohaselt võib tunnistada digi-ID kehtetuks,

kui ilmneb mõni § 206 lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise

alus.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui pärast e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmist selgub,

et selle õiguse andmise aluseks olevate asjaolude kohta esitati valeandmeid või võltsitud

dokumente, on isik kohustatud e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andja nõudmisel

dokumentaalselt tõendama selle õiguse andmise aluseks olevaid asjaolusid. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 13 lõikes 2.

Lõikega 5 sätestatakse, et kui isik ei esita määratud tähtaja jooksul sama paragrahvi lõikes 4

nimetatud tõendeid, tunnistatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks

valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise tõttu. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta.

Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 13 lõikes 2.

Lõike 6 kohaselt teavitab PPA viivitamata e-residenti tema eID vahendi kasutamise õiguse

kehtetuks tunnistamisest. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see

regulatsioon sätestatud ITDS § 13 lõikes 3.

Paragrahviga 3410 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse menetlusega seotud

andmetöötlus.

Lõike 1 kohaselt võib isiku õigust tutvuda e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise

või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate

dokumentide või toimikuga piirata, kui see võib:

1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse

täideviimist;

2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;

3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni

liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut;

4) ohustada avaliku korra kaitset.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 207 lõikes 3.

Lõike 2 kohaselt kohaldatakse lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut järgmistele

õigustele:

1) saada teada isikuandmete töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid

töödeldakse, samuti töötlemise viisi, meetodit, eesmärki, õiguslikku alust, ulatust või põhjust;

36 Rahandusministeerium. 2025. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise siseriiklik riskihinnang.

32

2) saada teada isikuandmete saajaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet, kas

isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile;

3) nõuda isikuandmete töötlemise piiramist;

4) esitada vastuväiteid isikuandmete töötlemise kohta;

5) saada teavet isikuandmetega seotud rikkumise kohta.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 207 lõikes 31.

Lõike 3 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud andmete avaldamise piirangut kohaldada ka andmete

suhtes, mis on saadud välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt. Regulatsiooni sisuliselt

ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 32.

Lõikega 4 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata

jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise teates märgitakse haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 4 ja § 57 lõikes 1 sätestatud

rekvisiidid ning kõnesoleva seaduse § 344 lõigetes 6 ja 8, § 347 lõigetes 1, 4 ja 5 ning § 349

lõigetes 1, 2, 3 ja 5 sätestatud alus. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on

see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 4.

Lõikega 5 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotluse läbivaatamata

jätmise või taotluse läbivaatamata tagastamise, selle õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel ei märgita vaideotsuses neid asjaolusid

ega tõendeid, millele vaidlustatav haldusakt tugineb. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta.

Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 207 lõikes 5.

Andmesubjekti õiguste piiramine

Õigus eraelu puutumatusele on inimõigusena sätestatud erinevates rahvusvahelistes konvent-

sioonides, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja PS-is. Inimõigusena sisaldab see erinevaid huve

ja põhiõigusi: kodu puutumatus, isikuandmete kaitse, sõnumisaladus jne. Põhiõigus kontrollida

enda kohta käivat teavet ehk informatsioonilise enesemääramise õigus on isikuandmete kaitse

põhimõtete alus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusaktides.

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused ja

kohaliku omavalitsuse üksused ning nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu

sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või

teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Esemeline kaitseala. Riigikohtu hinnangul kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis ei ole

kaitstud eriõigustega37, ja tagab seega tugevama kaitse. Eraelu kaitse üks oluline valdkond on

isikuandmete kaitse, sest informatsioonilise enesemääramise õigus tagab igaühele õiguse ise

otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse.

Isikuandmete kaitse üldmäärus lubab isikuandmeid töödelda muu hulgas avalikes huvides oleva

ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (artikli 6 lõike 1 punkt e)

ja vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise

huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb

kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (artikli 6 lõike 1 punkt f).

Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib vastutava töötleja või volitatud

37 RKPJKo, 25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 16; RKPJKo, 19.12.2019, 5-19-38/15, p 96. RKPJKo = Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium.

33

töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega

andmesubjekti õigust saada teavet andmete kasutamise kohta piirata38.

Isikuline kaitseala. Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele on igaühe õigus. See tähendab,

et PS § 26 kaitseb nii Eesti kodanikku kui ka Eestis viibivat välisriigi kodanikku ja

kodakondsuseta isikut (PS § 9 lõige 1).

Piiriklausel. PS § 26 teise lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse,

avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või

kurjategija tabamiseks. See on kvalifitseeritud seadusereservatsioon, mis lubab perekonna- ja

eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel PS § 26 teises lauses kindlaks määratud

eesmärgil.

Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni korral on põhiõiguse piirang legitiimne üksnes PS-is

loetletud eesmärgil. Riigikohus on korduvalt kontrollinud, kas perekonna- või eraellu

sekkumise eesmärk on hõlmatud PS § 26 teise lausega.39 Õigust perekonna- ja eraelu

puutumatusele võib seadusega piirata juhul, kui piirangu kehtestamisel on lisaks eesmärgi

legitiimsusele järgitud PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt

peavad piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning ei tohi moonutada

piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Seega võib seadusandja PS § 26 teises lauses

nimetatud eesmärgil piirata isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, kuid piirang peab

olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Sobivus

Meede on sobiv ehk kohane, kui see aitab kaasa legitiimse eesmärgi saavutamisele. Eelnõu

peamine eesmärk on võtta kasutusele kaardivaba e-residendi eID vahend ning minna üle

kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele, et suurendada

e-residentsuse programmi majanduslikku mõju ja panustada innovatsiooni. Eesmärgi

saavutamiseks ei saa järeleandmisi teha identiteedihalduse turvalisuses, misläbi tagatakse

avalik kord ja riigi julgeolek. Identiteedihalduspoliitika käsitleb isiku tuvastamise ja

38 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõike 1 kohaselt võib vastutava töötleja või volitatud töötleja suhtes

kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses seadusandliku meetmega piirata artiklites 12–22 ja artiklis 34, samuti

artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kuivõrd selle sätted vastavad artiklites 12–22 sätestatud õigustele

ja kohustustele, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas

vajalik ja proportsionaalne meede, et tagada: a) riigi julgeolek; b) riigikaitse; c) avalik julgeolek; d) süütegude

tõkestamine, uurimine, avastamine või nende eest vastutusele võtmine või kriminaalkaristuste täitmisele

pööramine, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmine ja nende ennetamine; e) liidu või

liikmesriigi muud üldist avalikku huvi pakkuvad olulised eesmärgid, eelkõige liidu või liikmesriigi oluline

majanduslik või finantshuvi, sealhulgas rahandus-, eelarve- ja maksuküsimused, rahvatervis ja sotsiaalkindlustus;

f) kohtusüsteemi sõltumatuse ja kohtumenetluse kaitse; g) reguleeritud kutsealade ametieetika rikkumiste

ennetamine, uurimine, avastamine ja nende eest vastutusele võtmine; h) jälgimine, kontrollimine või regulatiivsete

ülesannete täitmine, mis on kas või juhtumipõhiselt seotud avaliku võimu teostamisega punktides a–e ja g osutatud

juhtudel; i) andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse; j) tsiviilõiguslike nõuete täitmise

tagamine. Sama artikli lõike 2 kohaselt peab lõikes 1 osutatud seadusandlik meede sisaldama asjakohasel juhul

konkreetseid sätteid vähemalt järgmise kohta: a) töötlemise või selle kategooriate eesmärgid; b) isikuandmete

liigid; c) kehtestatud piirangute ulatus; d) kuritarvitamist või ebaseaduslikku andmetega tutvumist või nende

edastamist tõkestavad kaitsemeetmed; e) vastutava töötleja või vastutavate töötlejate kategooriate määratlus;

f) säilitamise ajavahemikud ja kohaldatavad kaitsemeetmed, võttes arvesse töötlemise või selle kategooriate laadi,

ulatust ja eesmärki; g) andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavad ohud ning h) andmesubjektide õigus olla

piirangust teavitatud, välja arvatud juhul, kui see võib mõjutada piirangu eesmärki. 39 RKÜKo, 11.06.2019, 5-18-8/19, p 60; RKPJKo, 04.04.2011, 3-4-1-9-10, p 50; RKPJKo, 16.11.2016, 3-4-1-2-

16, p 97. RKÜK = Riigikohtu üldkogu.

34

isikusamasuse kontrollimise lähtekohti nii füüsilises kui ka elektroonilises keskkonnas.

Identiteedihalduspoliitika tegeleb eelkõige järgmiste küsimustega:

• kuidas tagada tõsikindel isikutuvastus;

• kuidas ära hoida teise isiku identiteedi kasutamine;

• kuidas ära hoida ühe isiku poolt mitme identiteedi tekkimine ja kasutamine?

Et tagada identiteedihalduse turvalisus, piiratakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

taotlejal ja teatud juhtudel selle õiguse omandanud andmesubjektil isikuandmete töötlemisest

teadasaamise õigust. Teise meetmena on eelnõu kohaselt lubatud avaliku korra tagamise

eesmärgil kontrollida e-residendi eID vahendi kasutamise andmeid.

E-resident on välismaalane, kellele on Eesti hüvena loonud tema kodakondsusjärgse riigi

identiteedi alusel digitaalse identiteedi ja andnud välja eID vahendi kasutamise õiguse. eID

vahendit saab e-resident kasutada üksnes e-keskkonnas isiku tuvastamiseks ja digiallkirja

andmiseks. eID vahend võimaldab välismaalasel osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja

eraõiguslikus asjaajamises, olenemata tema füüsilisest viibimiskohast, kuid ei anna õigust

Eestisse saabuda ega Eestis viibida.

Eesti e-residendiks saamine on välismaalasele privileeg, mitte õigus. ITDS § 344 (kehtiva ITDS

§ 206) kohaselt on e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise eeldus olemasolev seos

Eestiga või põhjendatud huvi Eesti e-teenuseid kasutada. Eesti kasutab kaalutlusõigust ning eel-

ja järelkontrolli, et anda e-residendi eID vahendi kasutamise õigus ainult usaldusväärsetele ja

õiguskuulekatele välismaalastele. Eestil on õigus jätta e-residendi eID vahendi kasutamise

õigus andmata või see kehtetuks tunnistada.

E-residendi eID vahendi kasutamise õigus antakse kindlal eesmärgil ja taotleja plaanitavast

tegevusest lähtudes. E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja on kohustatud taotluse

esitamisel tõendama või põhistama e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise aluseks

olevaid asjaolusid. Seega antakse e-residendi eID vahend igal juhul välja konkreetsel eesmärgil

ja e-resident on sellega edaspidi seotud.

Riigi julgeolek on riigi territoriaalse terviklikkuse ja riigivõimu ülimuslikkuse ning

põhiseaduslike institutsioonide toimimise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagatis. Avalik

kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja

isikute subjektiivsete õiguste kaitstus (KorS § 4 lõige 1). Avalikku korda ähvardav oht on

olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt

tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lõige 2). Korrarikkumine on

avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või

õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lõige 1). Isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava

tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest (kui süütegude laad ja

viis, korduvus või asjaolud annavad alust põhjendatud kahtluseks, et isik võib panna toime uusi

süütegusid). Keeldumiseks ei pea tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti

põhjustab, vaid piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolusid, mille põhjal on tuvastatav piisav

tõenäosus, et lähitulevikus võib isik ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Keeldumisel

ei või olla karistavat iseloomu, st kui isik on minevikus pannud toime avalikku korda või riigi

julgeolekut ohustavaid tegusid, kuid see tegevus on lõppenud, ei ole pelgalt see asjaolu

keeldumise aluseks; seevastu, kui tegevus või suhted jätkuvad, on ohu kahtlus põhjendatud ja

isikule tuleb keelduda e-residendi eID vahendi õiguse andmisest.

E-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise ja järelevalve menetluses viib PPA läbi

erinevaid kontrolle ja kogub taotleja kohta andmeid julgeolekuasutustelt ning vajaduse korral

MTA-lt või RAB-ilt, samuti erinevatest Euroopa Liidu ja riiklikest andmekogudest (näiteks

35

Schengeni infosüsteem, Interpoli andmebaasid, karistusregister) ning avalikest allikatest, et

tuvastada, kas esineb keeldumise või kehtetuks tunnistamise aluseid. Kui PPA menetluses

selgub, et e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja senine tegevus on vastuolus

avaliku korraga või eID vahendit ei kasutata eesmärgipäraselt, on see e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise alus, sest välismaalane

ohustab seeläbi avalikku korda ja riigi julgeolekut. Avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitsmise

eesmärgil piiratakse ka andmesubjekti isikuandmete töötlemisest teadasaamise õigust. E-

residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise või järelevalve menetluses andmete

kogumise, analüüsi ja andmetöötluse viis ning meetodid on PPA menetlustaktika. Kui need

andmesubjektile avalikustatakse, saavad e-residentsusest huvitatud isikud teada, millist

menetlustaktikat PPA kasutab, võimaldades neil PPA eest endaga seotud andmeid varjata või

moonutada, mis raskendab PPA-l järelevalve teostamist. See omakorda suurendab eID vahendi

väärkasutuse riski, ohustades seeläbi avalikku korda ja riigi julgeolekut.

Avalik huvi avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks kaalub üles andmesubjekti õiguse saada

üksikasjalikku teavet keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjuste ja kaalutluste kohta.

Arvestades eelnõu eesmärki ja vajadust tagada identiteedihalduse turvalisus ning seeläbi avalik

kord ja riigi julgeolek, on andmesubjekti isikuandmete töötlemisest teadasaamise õiguse

piiramine ning järelkontrolli teostamine e-residendi eID vahendi kasutamise üle sobilikud

meetmed, mis aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.

Vajalikkus

Meede on vajalik, kui eelnõu eesmärki ei ole võimalik muul leebemal viisil vähemalt sama hästi

saavutada.

E-residendi eID vahendi taotlejad on välismaalased, kellel üldjuhul ei ole varem Eestiga erilist

seost olnud. E-residendid on välismaalased, kellel ei ole e-residendi e-ID vahendi alusel õigust

Eestisse siseneda ega Eestis viibida. Küll aga saab e-resident kasutada Eesti e-teenuseid,

tuvastada e-keskkonnas enda isikut ja anda digiallkirja.

Seega on piirangu sihtrühmas isikud, kelle kohta ei ole Eestil üldjuhul palju infot ja seda on

keeruline ka välisriigist saada, kuid samal ajal soovivad välisriigiga seotud isikud saada või

kasutada Eestis hüvesid. See on nende vaba valik, st kui nad ei soovi Eestis hüvesid kasutada,

ei pea nad seda tegema ning sel juhul puudub ka vajadus töödelda nende isikuandmeid ja nende

eID vahendi kasutamise andmeid.

Meetmetele ei ole alternatiive, mis oleksid identiteedihalduse turvalisuse ning avaliku korra ja

riigi julgeoleku tagamiseks sama tõhusad, kuid vähem koormavad. Olukorras, kus ei ole

võrreldavaid ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks sama tulemuslikke alternatiive, tuleb meetmeid

pidada vajalikuks.

Mõõdukus

Meetmete mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Seega peab kaaluma, kas eelnõu eesmärk

suurendada identiteedihalduse turvalisust ning vältida ebasoovitavat mõju avalikule korrale ja

riigi julgeolekule kaalub üles andmesubjekti õiguse saada teada tema kohta kogutud andmetest

ja lubada järelkontrolli eesmärgil töödelda tema eID vahendi kasutamise andmeid.

36

PPA-l on õigus töödelda e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses

kogutud isikuandmeid ja piirata andmesubjekti juurdepääsu nendele andmetele. Samuti on

pädevatel riiklikel järelevalveasutustel õigus järelkontrolli eesmärgil töödelda e-residendi eID

vahendi kasutamise andmeid. Arvestades, et sihtrühmas on isikud, kes soovivad saada või

kasutada Eestis hüvesid, ja et hüvede kasutamine on nende vaba valik, saavad nad ise otsustada

ka selle üle, kas nende isikuandmeid ja eID vahendi kasutamise andmeid Eestis töödeldakse.

Kuna isikuandmeid töödeldakse identiteedihalduse turvalisuse suurendamiseks ning seeläbi

avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks, on eelnõu meetmed sihtrühmale proportsionaalsed.

Kui välismaalane ei soovi, et tema isikuandmeid ja eID vahendi kasutamise andmeid

kavandatud viisil töödeldakse, ei ole tal kohustust tarbida Eesti e-teenuseid. Kui välismaalane

siiski otsustab taotleda e-residendi eID vahendi kasutamise õigust, peab ta arvestama selle

kehtivusajal isikuandmete ja eID vahendi kasutamise andmete töötlemisega ning sellega, et

tema juurdepääs kogutud andmetele on piiratud.

Seega on meetmed proportsionaalsed, sest aitavad kaasa eelnõu eesmärgi saavutamisele ning

kaaluvad üles perekonna- ja eraelu puutumatuse riive.

Paragrahviga 3411 sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse üle järelevalve

teostamine.

Lõikega 1 sätestatakse, et e-residendi eID vahendi kasutamise üle teostavad riiklikku

järelevalvet oma pädevuse piires:

1) Politsei- ja Piirivalveamet;

2) Kaitsepolitseiamet;

3) Rahapesu Andmebüroo;

4) Maksu- ja Tolliamet.

Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 208 lõikes 1.

PPA teostab riiklikku järelevalvet e-residendi eID vahendi kasutamise üle, omades

otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. Kui järelevalve menetluse käigus

ilmnevad e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise alused, tunnistab

PPA antud õiguse kehtetuks, millest tulenevalt on EIS-i lepingupartneril kohustus teha

viivitamata kehtetuks ka tehniline e-residendi eID vahend.

Lisaks PPA-le omavad valdkondlikes õigusaktides sätestatud ulatuses järelevalve teostamise

õigust ka MTA, KAPO ja RAB. Lõige 3 täpsustab RAB-i andmete töötlemise ulatust ning sätte

kohaselt võib RAB e-residendi eID vahendi kasutamise andmeid töödelda, et täita RahaPTS

§ 54 lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine,

registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta ja

täiendavaid ülesandeid RAB-ile kõnesoleva eelnõuga ei teki. Kehtivas seaduses on see

regulatsioon sätestatud ITDS § 208 lõikes 21. E-residendi eID vahendi kasutamise logiandmeid

on RAB-il võimalik küsida vajaduspõhiselt ametliku päringuga EIS-i lepinguliselt partnerilt.

Vastus päringule edastatakse krüpteeritult. Logiandmete kasutamine aitab kaasa rahapesu

tõkestamise ja terrorismi rahastamise kahtlustuste tõendamisele. MTA teeb käesoleva

paragrahvi lõike 1 alusel koostööd PPA-ga, et vältida e-residendi eID vahendi kuritarvitamist.

Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevuse alusel PPA-le sisendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsustamiseks.

37

E-residendi ID vahendi kasutamise andmete kontrollimise õiguse vastavust PS-ile on

analüüsitud kavandatava ITDS § 3410 selgituste juures koos andmesubjekti õiguste piiramisega.

Lõikega 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud korrakaitseorganid on pädevad kohaldama

korrakaitseseaduse §-des 30 ja 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kaitsepolitseiamet võib käesolevas

seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada julgeolekuasutuste seaduses

isikuandmete töötlemise kohta sätestatut.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 208 lõikes 2.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui muu haldusorgan või teenuseosutaja on oma ülesannete raames

kogunud teavet, mis võib olla e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise aluseks, on haldusorgan või teenuseosutaja kohustatud edastama selle teabe

PPA-le. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud

ITDS § 208 lõikes 3.

Kõnesolevas paragrahvis nimetatud asutusel on õigus teostada järelevalvet e-residendi eID

vahendi kasutamise, sealhulgas sellega tehtud toimingute õiguspärasuse üle, ja neist igaühel on

pädevus järelevalve teostamiseks oma põhiülesande valdkonnas. Järelevalvemenetluse käigus

on võimalik tuvastada eID vahendi kasutamise väärkasutust, mis võib seisneda eID vahendiga

õigusrikkumiste toimepanemises, sealhulgas identiteedipettuste, maksupettuste,

finantskuritegude või organiseeritud kuritegevuse või terrorismi korraldamises ja ka eID

vahendi kasutamises teise isiku poolt. Seetõttu on eID vahendi kasutamise üle järelevalve

teostamine vajalik avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks. E-residendi eID vahendi kasutamise

andmete, sealhulgas logiandmete alusel on järelevalvet teostaval asutusel võimalik kontrollida

oma seadusjärgsete ülesannete täitmisel näiteks seda, kas e-residendi eID vahendit on kasutatud

e-residentsuse piiranguriigis. E-residendi eID vahendi kasutamise andmed saadakse

krüpteeritult eID vahendit pakkuvalt lepinguliselt partnerilt, kes osutab e-identimiseks ja

e-tehinguteks vajalikku sertifitseerimisteenust ning kvalifitseeritud usaldusteenust.

Kõnesolevas paragrahvis e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses

kogutud andmete ja e-residendi eID vahendi kasutamise andmete töötlemise kohta sätestatu ei

piira nende andmete töötlemist muus seaduses sätestatud õiguslikul alusel.

Paragrahviga 3412 sätestatakse e-residendile teenuse osutamine.

Lõike 1 kohaselt võib avalik-õigusliku või eraõigusliku teenuse osutaja otsustada e-residendile

eID vahendiga teenuse osutamise või sellest keeldumise, piirata teenuse osutamist või

kättesaadavust nii teenuse sisu, ulatuse kui ka juurdepääsuvõimalusega isikute arvu suhtes või

kehtestada teenusele juurdepääsu saamiseks lisanõudeid, sealhulgas nõuda täiendavate andmete

ja dokumentide esitamist või isiklikku ilmumist teenuse osutaja asukohta. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2010 lõikes 1.

Lõike 2 kohaselt võib avalik-õigusliku teenuse osutaja lõikes 1 nimetatud piiranguid seada

järgmistel juhtudel:

1) e-residendi eID vahendi eesmärgipärase kasutamise tagamiseks, sealhulgas õigusrikkumiste

ärahoidmiseks;

2) teenuse toimimise või turvalise kasutamise tagamiseks.

Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS

§ 2010 lõikes 2.

38

Lõikega 3 sätestatakse, et kui avalik-õigusliku teenuse osutamine seisneb eelkõige

andmekogusse andmete esitamises või andmekogu andmete töötlemises, siis kehtestab lõikes 1

nimetatud piirangud andmekogu vastutav töötleja. Regulatsiooni sisuliselt ei muudeta. Kehtivas

seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2010 lõikes 3.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui avalik-õigusliku teenuse osutamine on laiem kui andmekogusse

andmete esitamine või andmekogu andmete töötlemine, siis kehtestab lõikes 1 nimetatud

piirangud teenuse osutamiseks pädeva asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Regulatsiooni

sisuliselt ei muudeta. Kehtivas seaduses on see regulatsioon sätestatud ITDS § 2010 lõikes 4.

Eelnõu § 1 punktiga 45 täiendatakse ITDS § 38 lõigetega 5 ja 6. ITDS § 38 on rakendussäte,

millega reguleeritakse varem väljaantud dokumentide kehtivust. Lõikega 5 reguleeritakse kuni

2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digi-ID kehtivust. Lõige 5 kohaselt kehtivad

nimetatud tähtajani välja antud e-residendi digi-ID-d kuni nende kehtivusaja lõpuni või

kehtetuks tunnistamiseni. Samuti sätestatakse erisus käesoleva seaduse § 345 lõikes 4 sätestatud

reeglist, et e-resident ei tohi omada korraga üle ühe eID vahendi. Kuni e-residendi digi-ID

kehtivusaja lõpuni võib e-resident paralleelselt omada nii varem välja antud digi-ID-d kui ka

üht eID vahendit. Digi-ID omamise kohta kehtib praeguse regulatsiooni kohaselt samuti ühe

kehtiva dokumendi reegel tulenevalt ITDS § 13 lõike 1 punktist 7, mille kohaselt tunnistatakse

dokument kehtetuks, kui dokumendi kasutajale antakse välja uus samaliigiline dokument.

Lõike 6 kohaselt kohaldatakse kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud e-residendi digi-ID-

le käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 29. veebruarini kehtinud redaktsiooni.

Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse ITDS §-ga 391, mis on rakendussäte ning millega

reguleeritakse ITDS § 92 lõike 82 punktide 1 ja 2 rakendamist, mille kohaselt võib PPA edastada

EIS-ile e-residendi isikuandmed ja e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse ning sellega

seotud eID vahendi kehtivusaja andmeid. Rakendussätte kohaselt võib PPA kaardivabale eID

vahendile ülemineku järel edastada EIS-ile ka kuni 2028. aasta 29. veebruarini välja antud

e-residendi digi-ID-ga seotud andmeid. Rakendussäte on vajalik, et edastada EIS-ile andmeid

näiteks kasutuses olevate digi-ID-de kehtetuks tunnistamise kohta, et EIS ei hõlmaks kehtetuks

tunnistatud digi-ID-ga e-residente ITDS § 92 lõike 83 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustesse

(riskide seiramine ja personaalsete teenuste pakkumine) ning saaks õiguspäraselt rakendada

ITDS § 92 lõikes 83 sätestatud andmete säilitamise tähtaega, mille kohaselt peab EIS digi-ID

kehtetuks tunnistamisel selle andmed kustutama.

3.1.3. Dokumendi väljaandmise menetlus

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse ITDS § 9 lõike 3 punkti 11. Kehtiva regulatsiooni kohaselt

kantakse dokumenti selle kasutaja kohta muud isikuandmed, kui see on ette nähtud

välislepingu, seaduse või selle alusel antud muu õigustloova aktiga. Kuna isikuandmete

töötlemise õigus ja isikuandmete kategooriad peavad olema reguleeritud seaduse tasandil,

jäetakse muudatusega sättest välja võimalus täiendada isikuandmete loetelu muu õigustloova

aktiga.

Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 113 lõige 2. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt peab dokumendi taotleja tõendama, et tema terviseseisund püsivalt ei võimalda tal

dokumendi väljaandmise taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse asutusse,

lisades dokumendi taotlusele linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse kinnituse, et tema

terviseseisund püsivalt ei võimalda taotluse esitamiseks isiklikult pöörduda selleks pädevasse

asutusse. Edaspidi ei pea nimetatud kinnitust taotleja terviseseisundi kohta PPA-le esitama.

PPA-le piisab taotleja nõusolekust ja linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi

volikirjast. Terviseseisundi hindamine selleks, et linna- või vallavalitsuse või

39

hoolekandeasutuse töötaja abi on taotluse esitamisel vaja, on praktikas nimetatud asutuse

töötaja pädevuses ning PPA-l puudub vajadus selle kinnituse saamiseks või ülehindamiseks.

Muudatusega väheneb esitatavate dokumentide maht ja sellega kaasnev bürokraatia.

Eelnõu § 1 punktiga 18 jäetakse ITDS § 113 lõikest 4 välja sõnad „või Euroopa Liidu

liikmesriigi välisesindusele“. Muudatusega viiakse seadus kooskõlla praktikaga. Praktikas ei

paluta ühegi teise EL-i liikmesriigi välisesindusel minna Eesti kodaniku viibimis- või elukohta

dokumendi väljaandmise taotlust vastu võtma.

Eelnõu § 1 punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks ITDS § 122 lõige 11, mille kohaselt peab isik,

kelle terviseseisund püsivalt ei võimalda tal dokumendi kättesaamiseks isiklikult ilmuda

dokumendi väljastaja asukohta, seda tõendama, lisades oma kirjalikule nõusolekule linna- või

vallavalitsuse või hoolekandeasutuse vastava kinnituse. Edaspidi ei pea nimetatud kinnitust

taotleja terviseseisundi kohta PPA-le esitama. PPA-le piisab taotleja nõusolekust, et dokumendi

võib anda väljastamiseks üle linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse juhi volitatud

töötajale. Terviseseisundi hindamine selleks, et linna- või vallavalitsuse või hoolekandeasutuse

töötaja abi on dokumendi kättetoimetamiseks vaja, on praktikas nimetatud asutuse töötaja

pädevuses ning PPA-l puudub vajadus selle kinnituse saamiseks või ülehindamiseks.

Muudatusega väheneb esitatavate dokumentide maht ja sellega kaasnev bürokraatia.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse ITDS § 13 lõiget 1 punktiga 9. Kehtiva ITDS § 13 lõikes 1

on sätestatud loetelu dokumendi kehtetuks tunnistamise alustest. Uue dokumendi kehtetuks

tunnistamise alusena lisatakse sättesse olukord, kus dokumendi kasutaja isikusamasus ei ole

ITDS § 121 lõike 26 kohaselt kontrollitud kolme kuu jooksul arvates dokumendi kättesaamisest.

ITDS § 121 lõikes 26 on sätestatud, et kui dokumendi väljaandja ei nõua, et selle taotleja ilmuks

dokumendi väljastamiseks isiklikult selle väljaandja asukohta või Eesti välisesindusse,

kontrollitakse dokumendi taotleja isikusamasust dokumenti kantud digitaalset tuvastamist või

digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Uue ID-1 formaadis dokumentide

tootmise lepingu rakendamine 15. novembrist 2025 toob dokumendi väljaandmise menetluses

kaasa mitmeid uuendusi. Näiteks võetakse uue lepingu rakendamise järel kasutusele mugav

lahendus, mille abil saab dokumendi taotleja, autentides end e-keskkonnas kehtiva eID

vahendiga, aktiveerida ise oma dokumendi ja sertifikaadid. Seega, kui näiteks välismaal elaval

Eesti elanikul on kehtiv eID vahend, ei pea ta enam minema dokumendi kättesaamiseks

isiklikult Eesti välisesindusse, vaid dokumendi toimetab talle kätte kuller ning dokument ja

sertifikaadid aktiveeritakse ning sertifikaatide turvakoodid toimetatakse kätte elektrooniliselt.

Dokumendi kasutaja turvalisuse huvides on vajalik sätestada kindel tähtaeg, mille jooksul peab

nimetatud toiming tehtud olema, ning selle tegemata jätmisel peab PPA-l olema võimalus

rakendada meetmeid dokumendi väärkasutuse riskide maandamiseks. Enne dokumendi

kehtetuks tunnistamist võetakse taotlejaga korduvalt ühendust ning teavitatakse teda nimetatud

kohustustest ja selle mittetäitmisel dokumendi kehtetuks tunnistamisest.

Eelnõu § 1 punktiga 36 asendatakse ITDS § 204 pealkirjas sõnad „väljaandmise ja kehtivuse

kaotamise erisused“ sõnadega „väljaandmine ja kehtivuse lõppemine“. ITDS §-ga 204

reguleeritakse mobiil-ID vormis digitaalse isikutunnistuse väljaandmist ja kehtivuse lõppemist,

erisusi selle sättega ei reguleerita. Muudatusega viiakse sätte sõnastus kooskõlla tegelikkusega.

Eelnõu § 1 punktiga 37 asendatakse ITDS § 204 lõikes 1 sõnad „digitaalne isikutunnistus on

digitaalne isikutunnistus“ sõnadega „digitaalne isikutunnistus on digitaalne dokument“.

Muudatus on tehniline ja sellega kõrvaldatakse sõnastuse ebatäpsus.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse ITDS § 29 lõiget 2 pärast sõna „välismaalasele“ sõnadega

„ilma tema taotluseta“. ITDS § 29 lõike 2 kohaselt võib anda ajutise reisidokumendi

40

tagasipöördumise õiguseta Eestist lahkuvale või väljasõiduks kohustatud välismaalasele, kui tal

puudub kehtiv reisidokument või välisriigi poolt väljaantud tagasipöördumistunnistus. Kui isik

sunnitakse Eestist lahkuma ja selleks antakse talle ajutine reisidokument, siis ei ole isik reeglina

huvitatud selle taotlemisest. Sarnane regulatsioon on ka ITDS § 10 lõikes 4, mille kohaselt

antakse Euroopa tagasisaatmise reisidokument välja ilma isiku taotluseta ühekordseks Eestist

lahkumiseks ja vastuvõtvasse riiki sisenemiseks, kui tal puudub kehtiv reisidokument või

välisriigi väljaantud tagasipöördumistunnistus. Muudatusega täpsustatakse regulatsiooni, et

oleks võimalik välja anda ajutine reisidokument ka sellisel juhul, kui isik ise seda ei taotle, kuid

tal on kohustus Eestist lahkuda.

3.1.4. Eesti teabevärava kontrollpäringu aktsepteerimise kohustuslikkus

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse ITDS-i § 181 lõikega 13. Muudatuse kohaselt kontrollib

valitsusasutus, notar, kohtutäitur või pankrotihaldur dokumendi kasutaja soovi korral tema

isikusamasust ITDS-i § 181 lõikes 11 nimetatud isikusamasuse kontrollpäringu vahendusel.

Kõnesolevas sättes on valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 tähenduses

ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende

kohaliku täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.

Valitsusasutustele ning teatud vabakutsetele, kellel on praktikas isikusamasuse kontrollimise

vajadus (notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid), kehtestatakse kohustus aktsepteerida Eesti

teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtavat isikusamasuse kontrollpäringut. Kohustus

kehtib juhul, kui isikusamasuse kontrollimist vajav füüsiline isik soovib kasutada Eesti

teabevärava vahendusel tehtud isikusamasuse kontrollpäringut. Kuigi süsteem võimaldab

tulevikus edastada kontrollpäringu andmeid ka konkreetse teenuse infosüsteemi, ei laiene selle

sätte kohustus isikusamasuse kontrollpäringu aktsepteerimisele andmete edastamisele ega

salvestamisele teise süsteemi.

Kohustus tekib füüsilise isiku isikusamasuse kontrollimisel nii avalik‑õigusliku ülesande

täitmise korral kui ka muudes olukordades, näiteks riigimajja sisenemisel. Avalik‑õigusliku

ülesandena käsitatakse seadusest tulenevat ülesannet, mille täitmisel teostatakse avalikku

võimu või täidetakse riigile omaseid funktsioone. Avalik‑õigusliku ülesande täitmine võib olla

delegeeritud ka eraõiguslikule isikule. Kohustus kohaldub ka notarile, kohtutäiturile ja

pankrotihaldurile. Näiteks olukorras, kus isik soovib soetada kinnisvara ja pöördub notari

poole, kuid tal pole kaasas füüsilist isikut tõendavat dokumenti, on võimalik isikusamasust

kontrollida Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel tehtava isikusamasuse

kontrollpäringuga.

Kõnesolev seaduse muudatus ei kehtesta kohustust kohalikele omavalitsustele.

Teenuseosutajad, kellele kohustust ei kehtestata, võivad nimetatud kontrollpäringut teha

vabatahtlikult. ITDS-i § 181 lõike 11 alusel on see samaväärne dokumendi andmete

võrdlemisega ITDS-i § 181 lõike 1 mõistes.

Inimesele on Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollpäringu

kasutamine võimalus, mitte kohustus. Endiselt jääb alles võimalus tõendada enda isikut

füüsilise isikut tõendava dokumendiga.

Muudatus toetab selgust riiklikul tasandil: isikud saavad kindluse, et Eesti teabevärava

mobiilirakenduse vahendusel tehtav isikusamasuse kontrollpäring on riigi tasandil

aktsepteeritud ja turvaline ning valitsusasutused, notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid

võivad olla kindlad, et kontrollpäringu kaudu saadavad andmed on usaldusväärsed.

41

Lahenduse rakendamiseks on kaks võimalikku tehnilist lahendust:

1. Füüsilise isiku esitatud QR‑koodi skaneerimine tööülesannete täitmiseks antud

nutitelefoniga, kuhu on paigaldatud Eesti teabevärava mobiilirakendus. QR‑koodi genereerib

isik enda mobiilseadmesse paigaldatud mobiilirakenduse kaudu. QR‑koodi genereerimisel

tehakse päring ITDAK-isse ning selle skaneerimise tulemusel kuvatakse nutitelefoni ekraanil

kehtiva füüsilise isikut tõendava dokumendi, nt isikutunnistuse, andmed ITDAK-ist. Nendeks

andmeteks on ees‑ ja perekonnanimi, foto, isikukood, sugu, sünniaeg, dokumendi number ja

dokumendi kehtivusaeg.

Alates 2026. aasta 1. juulist on võimalik Eesti teabevärava mobiilirakendusse sisse logida

asutuse esindajana, et teostada isikusamasuse kontrollimine juriidilise isiku nimel. Selleks peab

asutus andma konkreetsele töötajale või ametnikule Eesti teabevärava keskkonnas piiratud

volituse, mis annab õiguse üksnes isikusamasuse kontrollimiseks mobiilirakenduse vahendusel

tehtava isikusamasuse kontrollpäringu kaudu. Nimetatud volitus ei võimalda volitatul teha

muid toiminguid asutuse nimel.

Juhul kui asutusel on vaja salvestada kontrollpäringu andmeid oma infosüsteemi, peab selleks

olema vastav õiguslik alus. Päringuga saadud andmete salvestamiseks võivad olla vajalikud

väiksemad arendustööd teenuseosutaja infosüsteemis. Selline andmete salvestamine ei ole

käesoleva sätte kohustuslikkuse kohaldamisalas.

2. QR‑koodi või triipkoodilugejate kasutamine.

QR-koodi lugemiseks võib kasutada eraldiseisvat QR‑ või triipkoodilugejat, mis töötavad samal

põhimõttel: seadme abil skaneeritakse isiku telefonis kuvatav kood ning päring tehakse

automaatselt taustal. Päringu tulemusena saadavad andmed on samad, mis nutitelefoniga

skaneerimise korral ehk ees‑ ja perekonnanimi, foto, isikukood, sugu, sünniaeg, dokumendi

number ja kehtivusaeg.

3.2. KonS-i muutmine (§ 2)

Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse KonS § 26 lõiget 2, kus asendatakse viide KonS § 48

lõikele 2 viitega KonS §-le 481. KonS-i täiendatakse §-ga 481 kõnesoleva eelnõuga (§ 2

punkt 4), milles sätestatakse e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi

isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva KonS § 26 lõike 2 kohaselt võib konsulaarsekretär

väljastada e-residendi digi-ID, mille käigus kontrollitakse kehtiva protsessi kohaselt ka

e-residendi isikusamasust. Seega on asjakohane võimaldada konsulaarsekretäril osutada ka

§-s 481 sätestatud konsulaarteenust.

Eelnõu § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks KonS § 271 lõige 2. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt väljastab konsulaarametnik välisriigis viibivale isikule dokumenti kantud sertifikaadi

uued turvakoodid. Muudatus on seotud uue ID1 dokumentide tootmise lepingu rakendamisega

alates 2025. aasta 15. novembrist. Turvakoode väljastatakse välisesinduses kuni 2025. aasta

15. novembrini väljaantud dokumentidele kogu dokumendi kehtivusaja jooksul, mis on viis

aastat, ja seetõttu on KonS § 271 lõike 2 kehtetuks tunnistamise tähtpäev 15. november 2030.

Uue ID1 dokumentide tootmise lepingu kohaselt saab dokumendi kasutaja turvakoodide

kaotamisel uued turvakoodid elektrooniliselt.

Eelnõu § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KonS § 48, millega reguleeritakse digi-ID

väljastamist. Muudatused on seotud kaardivabale e-residendi eID vahendile üleminekuga. Kuna

42

kavandatavate muudatuste kohaselt lõpetatakse digi-ID väljaandmine, siis puudub vajadus ka

digi-ID väljastamise regulatsiooni järele.

Eelnõu § 2 punktiga 4 täiendatakse KonS-i paragrahviga 481, milles sätestatakse e-residendi

eID vahendi kasutamise õiguse taotleja või e-residendi isikusamasuse kontrollimine. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt kontrollitakse e-residendi isikusamasust välisesinduses digi-ID

väljaandmise menetluses või digi-ID väljastamisel. Muudatuse kohaselt puudub edaspidi

vajadus välisesindusse minemiseks ning PPA tuvastab isiku või kontrollib tema isikusamasust

kaugteel. Riskide maandamiseks ja tõsikindla riikliku identiteedihalduspoliitika tagamiseks

peab aga riigil säilima võimalus kutsuda vajaduse korral isik ka edaspidi isiklikult kohale.

Kehtiva ITDS § 117 lõike 1 kohaselt on isik kohustatud isiklikult ilmuma dokumendi väljaandja

kutsel nimetatud asutusse, et saaks teha dokumendi väljaandmiseks vajalikud

menetlustoimingud.

Kehtiva ITDS § 2012 lõike 2 kohaselt võib PPA nõuda, et digi-ID väärkasutuse ärahoidmiseks

ning e-residendi õiguste ja huvide kaitseks ilmuks e-resident isiklikult väljaandja asukohta või

Eesti välisesindusse. Samasisulised sätted jäävad ITDS-i ka kavandavate muudatuste kohaselt

ning kuna edaspidi ei tule e-resident dokumendi kättesaamiseks isiklikult kohale, siis luuakse

KonS-i vastav õiguslik alus, mille kohaselt kontrollib konsulaarametnik e-residendi või

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse taotleja isikusamasust üksnes siis, kui PPA peab

vastava meetme rakendamist vajalikuks.

3.3. MKS-i muutmine (§ 3)

Eelnõu §-ga 3 muudetakse MKS § 29 punkti 264 ja täiendatakse § 59 lõikega 13.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi

lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õigust ning ITDS-i kohaselt ei ole enam võimaldatud ka eID vahendi kehtivuse

peatamine. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus

on tehniline.

Eelnõu § 3 punktidega 2‒4 täiendatakse MKS § 59 lõikega 13, mille kohaselt on maksuhalduril

õigus töödelda maksuseaduste, maksualase teabevahetuse seaduse ja käesoleva seaduse

rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks, maksumenetluses tõendina ja rahvusvahelise

ametiabi osutamiseks andmeid, mis on talle teatavaks saanud või tema valdusesse jõudnud

ITDS-i alusel e-residendi digi-ID kasutamise üle teostatud riikliku järelevalve käigus (punkt 2).

Muudatuse kohaselt on MTA-l õigus töödelda ITDS-i alusel läbiviidavas järelevalve

menetluses e-residendiga seotud ettevõtte kohta juba kogutud andmeid (sh lepingud,

pangakontode info) riskianalüüsi eesmärgil, maksumenetluses maksustamise eesmärgil ning

rahvusvahelise ametiabi raames, et hinnata maksuõigusrikkumise toimumise tõenäosust ning

maksumenetluse algatamise vajalikkust. Riskianalüüs aitab välja selgitada, kas e-residendiga

seotud Eesti ettevõttes on toime pandud tõenäoline maksuõigusrikkumine ning selle teabe

alusel on võimalik sihitumalt alustada maksumenetlust. Eesmärk on suurendada

maksulaekumist ning muuta MTA töö efektiivsemaks. Rahvusvahelise ametiabi raames toimub

teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide maksuhaldurite vahel üldjuhul konkreetsete

menetluste käigus tehtavate üksikpäringute kaudu. Muudatus võimaldab e-residendi

järelevalvemenetluses kogutud asjakohaseid andmeid edastada ilma maksumenetlust

alustamata, kui see on vajalik rahvusvahelise ametiabi osutamiseks, tõhustades Euroopa Liidu

liikmesriikide vahelist teabevahetust maksuriskide osas ning parandades maksuhaldurite

43

võimekust tuvastada piiriüleseid maksukohustusi. Kehtiv regulatsioon ei võimalda ITDS §

208 lõike 1 ja § 92 lõike 8 alusel saadud andmeid nimetatud eesmärkidel kasutada.

E-residendi digi-ID kasutamise üle teostab riiklikku järelevalvet PPA ning oma pädevuse ja

valdkondliku õiguse piires ka MTA. MTA teeb ITDS § 208 lõike 1 alusel koostööd PPA-ga, et

vältida e-residendi digi-ID vahendi kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma

pädevuse alusel PPA-le sisendi maksu- ja tollialaste rikkumiste kohta nii e-residendi kui ka

temaga seotud äriühingute osas e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldumise või kehtetuks

tunnistamise otsustamiseks. Kui MTA-l on tekkinud kahtlus, et e-resident võib kuritarvitada

digi-ID-d oma ettevõtete tegevuse kaudu, kuid MTA-l ei ole e-residendiga seotud ettevõtete

kohta piisavalt andmeid, et hinnata maksu- ja tollialaseid riske, pöördub PPA MTA ettepanekul

e-residendi poole andmete ja dokumentide (maksekonto väljavõtted, tõendid, et välisriigis

majandustegevust omav e-residendi Eesti ettevõte täidab välisriigis tekkinud maksukohustust

nõuetekohaselt, laenulepingud jne) saamiseks. Saadud andmete ja dokumentide alusel teeb

MTA esmase riskianalüüsi ning annab PPA-le oma sisendi. E-residendi poolt PPA-le edastatud

andmeid saab MTA kasutada ITDS-i alusel läbiviidavas menetluses, kuid õigusliku aluse

puudumise tõttu ei ole MTA-le teatavaks saanud rikkumiste andmeid võimalik kasutada MKS-i

alusel läbiviidavas menetluses. Muudatus suurendab maksuhalduri võimekust ennetada

maksupettusi, avaldada positiivset mõju maksude laekumisele ning toetab tõhusamat piiriülest

maksukoostööd Euroopa Liidu liikmesriikidega. Punktiga 3 täiendatakse sätet terminiga „e-

residendi e-identimisvahend“, kuna alates 1. märtsist 2028 minnakse e-residentsuse

programmis üle kaardivabale eID vahendile. Paralleelselt jäävad kehtima ka varem välja antud

digi-ID, mistõttu peavad mõlemad olema regulatsioonis kajastatud. 2033. aasta 1. märtsi

seisuga aeguvad viimased kasutusel olevad digi-ID-d ja punktiga 4 jäetakse selle kuupäeva

seisuga termin „e-residendi digitaalne isikutunnistus“ sättest välja.

3.4. MSOS § 20 lõike 51 punkti 2 muutmine (§ 4)

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse MSOS § 20 lõike 51 punkti 2, mille kohaselt väljastab

Transpordiamet meresõidudiplomi või kutsetunnistuse isikule, kellel on kehtiv e-residendi digi-

ID. Muudatuse kohaselt väljastatakse nimetatud dokumendid edaspidi ka e-residendi eID

vahendi kasutamise õigust omavale isikule.

Eelnõu § 4 punktiga 2 jäetakse MSOS § 20 lõike 51 punktist 2 välja viide e-residendi digi-ID-

le, kuna 2033. aasta 1. märtsiks aeguvad viimased kasutusel olevad e-residendi digi-ID-d.

Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks

isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on

tehniline.

3.5. PKTS § 51 lõike 12 muutmine (§ 5)

Eelnõu §-ga 5 muudetakse PKTS § 51 lõiget 12, mille kohaselt võib perekonnaseisuametnik

välisriigi perekonnaseisudokumendi alusel muuta või lisada perekonnaseisuandmeid isiku

kohta, kellel on kehtiv e-residendi digi-ID.

Eelnõu § 5 punkti 1 kohaselt võib perekonnaseisuametnik PKTS § 51 lõikes 12 nimetatud

toimingut edaspidi teha ka isiku kohta, kellel on kehtiv eID vahendi kasutamise õigus.

Eelnõu § 5 punktiga 2 jäetakse PKTS § 51 lõikest 12 välja viide e-residendi digi-ID-le, kuna

2033. aasta 1. märtsiks aeguvad viimased kasutusel olevad e-residendi digi-ID-d.

44

Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks

isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes. Muudatus on

tehniline.

3.6. RahaPTS-i muutmine (§ 6)

Eelnõu §-ga 6 muudetakse RahaPTS § 31 lõiget 4, § 43 lõike 2 punkti 1 ja § 60 lõiget 51.

Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks

isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes.

Eelnõu § 6 punktidega 1 ja 2 muudetakse RahaPTS § 31 lõiget 4, millega reguleeritakse

krediidiasutuse, finantseerimisasutuse ja notari kohaldatavate hoolsusmeetmete erisusi

e-residendi isikusamasuse kaugtuvastamisel. Punktiga 1 täiendatakse sätet viitega e-residendi

eID vahendile, kuna edaspidi antakse e-residentidele digi-ID asemel e-ID vahend, kuid varem

välja antud digi-ID-d kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni või kuni nende kehtetuks

tunnistamiseni. Punktiga 2 jäetakse sättest välja viide e-residendi digi-ID-le, kuna 2033. aasta

1. märtsiks aeguvad viimased kasutusel olevad e-residendi digi-ID-d. Muudatus on tehniline.

Eelnõu § 6 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks RahaPTS § 43 lõike 2 punkt 1, millega

reguleeritakse kohustatud isiku õigust öelda ärisuhte aluseks olev kestvusleping erakorraliselt

üles, kui e-residendi digi-ID väljaandmisest keeldutakse, selle kehtivus peatatakse või see

tunnistatakse kehtetuks ITDS § 206 lõikes 2 või 3 sätestatud alusel. Säte tunnistatakse

kehtetuks, sest 1.03.2028 läheb PPA üle e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisele

ning 2033. aasta 1. märtsiks aeguvad viimased kasutusel olevad e-residendi digi-ID-d.

Eelnõu § 6 punktiga 4 täiendatakse RahaPTS § 43 lõiget 2 punktiga 3, mille kohaselt on

edaspidi kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise alus see, kui e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks ITDS § 347 lõikes 4

või 5 või § 349 lõikes 3 sätestatud alusel. Muudatus on tehniline, kuna edaspidi annab PPA digi-

ID asemel e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Sättest jäetakse välja kehtivuse

peatamise regulatsioon, kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtivust ei ole

võimalik peatada. Muudetakse ka ITDS-i viidet, sest käesoleva eelnõu punkti 44 kohaselt

tõstetakse e-residentsuse regulatsioon ITDS peatükki 71.

Eelnõu § 6 punktiga 5 muudetakse RahaPTS § 60 lõiget 51, mille kohaselt on RAB-il õigus

edastada PPA-le sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavet e-residendi digi-ID väljaandmise,

kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustamiseks. Muudatus on tehniline, kuna

edaspidi annab PPA digi-ID asemel e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Sättest jäetakse

välja kehtivuse peatamise regulatsioon, kuna e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse

kehtivust ei ole võimalik peatada.

3.7. RRS § 22 lõike 1 punkti 9 muutmine (§ 7)

Eelnõu §-ga 7 muudetakse RRS § 22 lõike 1 punkti 9, mille kohaselt on isikuandmete

rahvastikuregistrisse kandmise aluseks edaspidi muu hulgas PPA teade e-residentsuse kohta.

Muudatusega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks

isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma ka e-residendi eID vahendi kasutamise

õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad muudatused teha ka eriseadustes.

45

3.8. RLS-i muutmine (§ 8)

Eelnõu § 8 punktidega 1 ja 2 muudetakse RLS § 151 punkti 1 ja § 272 lõiget 6 ning

tunnistatakse kehtetuks § 38 lõige 6. Muudatustega täpsustatakse seaduse sõnastust seoses

sellega, et PPA hakkab edaspidi lisaks isikut tõendavatele dokumentidele ITDS-i alusel andma

ka e-residendi eID vahendi kasutamise õigust. Eeltoodust tulenevalt on vaja vastavad

muudatused teha ka eriseadustes. RLS § 38 lõige 6, milles on sätestatud riigilõivu vabastus

e-residendi digi-ID väljaandmisel KAH-i alusel, tunnistatakse kehtetuks seoses e-residendi

digi-ID väljaandmise lõpetamisega KAH-i alusel (täpsemalt selgitatud seletuskirja § 1 punktis

41).

Eelnõu § 8 punktiga 3 muudetakse RLS § 2721, mille kohaselt tasutakse dokumenti kantud

sertifikaatide uute turvakoodide väljastamise eest 10 eurot ja välisesinduses 20 eurot.

Muudatuse kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti

kantud sertifikaatide uusi turvakoode, mistõttu jäetakse sättest välja sõnad „ja välisesinduses

20 eurot“. Muudatus on seotud uue ID1 dokumentide tootmise lepingu rakendamisega alates

2025. aasta 15. novembrist. Uue ID1 dokumentide tootmise lepingu kohaselt saab dokumendi

kasutaja turvakoodide kaotamisel uued turvakoodid elektrooniliselt.

3.9. Seaduse jõustumine (§ 9)

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumine.

Lõike 1 kohaselt jõustuvad 2027. aasta 2. märtsil eelnõu § 1 punktid 5, 9, 17–20, 31, 36–37,

39–41 ja 43 ning § 3 punkt 2, sest selleks ajaks valmivad kaugteel biomeetrilise isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakenduse infotehnoloogilised arendustööd.

Lõike 2 kohaselt jõustuvad 2028. aasta 1. märtsil eelnõu § 1 punktid 1‒4, 6‒8, 10, 11, 13‒16,

21‒24, 26‒30, 32‒35, 38, 42 ja 44‒46, § 2 punkt 4, § 3 punktid 1 ja 3, § 4 punkt 1, § 5 punkt 1,

§ 6 punktid 1, 4 ja 5, § 7 ning § 8 punktid 1 ja 2, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID

väljaandmine ja minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile. Pikem muudatuste

rakendamise aeg on vajalik infotehnoloogiliste arendustööde tõttu.

Lõike 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 25 ja § 2 punktid 1 ja 3, millega tunnistatakse

kehtetuks e-residendi digi-ID väljastamist välisesinduses reguleerivad sätted, 2028. aasta

1. septembril. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik, et välisesindus saaks väljastada

ka viimased välja antud digi-ID-d. Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS-i § 131 kohaselt

hävitatakse väljastamata dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse menetlusse võtmist.

Lõike 4 kohaselt jõustuvad eelnõu § 2 punkt 2 ja § 8 punkt 3, millega tunnistatakse kehtetuks

KonS-i § 271 lõige 2 ja muudetakse RLS-i § 2721, 2030. aasta 15. novembril. Muudatuse

kohaselt ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud

sertifikaatide uusi turvakoode.

Lõike 5 kohaselt jõustuvad eelnõu § 3 punkt 4, § 4 punkt 2, § 5 punkt 2 ja § 6 punktid 2 ja 3,

millega jäetakse eriseadustest välja sõnad „e-residendi digitaalne isikutunnistus“, 2033. aasta

1. märtsil, sest selleks kuupäevaks on viimaste väljaantud digi-ID-de kehtivusaeg lõppenud.

Lõike 6 kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 12, milles sätestatakse EIS-ile andmete säilitamise

tähtaeg, 2034. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuse rakendamise aeg on seotud viimaste kasutusel

olevate digi-ID-de kehtivusajaga ning EIS-i säilitustähtaja regulatsioon ei hõlma peale seda

kuupäeva enam digi-ID taotlemise ja digi-ID andmete säilitamist.

46

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Eelnõu koostamisel on arvestatud

isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kaardivaba e-residendi eID vahendi ja biomeetrilise isiku tuvastamise ning

isikusamasuse kontrollimise kasutuselevõtt

6.1.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: e-residendid ja tulevased e-ID vahendi kasutamise õiguse taotlejad. 2025. aasta

3. novembri seisuga on e-residentsuse programmi loomisest arvates saanud e-residendiks

131 437 isikut 185 riigist. Neist kehtiv digi-ID on sama kuupäeva seisuga 62 855 e-residendil.

Enim e-residente, kellel on 2025. aasta 3. novembri seisuga kehtiv digi-ID, omavad Hispaania,

Ukraina ja Saksamaa kodakondsust (vt tabel 1). PPA prognoosi kohaselt on e-residendi digi-ID

taotlejate arv 2027. ja 2028. aastal vastavalt 19 500 ja 20 000. Võrreldes teiste PPA

väljaantavate dokumentide40 taotlejatega, st Eesti elanikega, keda on 2023. aasta seisuga

1 365 88441, on sihtrühm väike.

Mõju ulatus on keskmine. Kavandatavad muudatused on sihtrühmale positiivse mõjuga.

Kaardivaba e-residendi eID vahendi ning kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise lahenduse kasutamine on mugav ja nüüdisaegne ning vähendab

sihtrühma aja- ja ressursikulu, kuna edaspidi ei ole enam vaja digi-ID kättesaamiseks Eesti

välisesindusse kohale minna. Kuna kasutusele võetav e-residendi eID vahend peab olema

EUTS-i alusel hinnatud, omades seeläbi selle usaldusväärsuse riiklikku garantiid, siis asjaolu,

et tegemist ei ole edaspidi riikliku ehk PPA poolt väljaantava dokumendiga, ei too endaga kaasa

sihtrühma huvi vähenemist Eesti e-residentsuse programmi vastu, vaid uue mugava eID

vahendi kasutuselevõtt võiks suurendada sihtrühma huvi e-residentsuse vastu. E-residendi eID

vahendi aktiveerimisel ja selle kasutamisel tekkivate võimalike küsimuste osas garanteeritakse

e-residendile igakülgne klienditugi. Varem välja antud digi-ID-d kehtivad nende kehtivusaja

lõpuni või kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Kuna kavandatava muudatuse puhul toimub

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmine kehtiva välisriigi biomeetrilise

reisidokumendi alusel, mille kiibil olevaid isikuandmeid ja nende ehtsust kontrollitakse ICAO

või Saksamaa usaldusnimekirja42 alusel, siis ebasoovitava mõjuna jäävad edaspidi sihtrühmast

välja need, kelle kodakondsusjärgne riik ei ole biomeetrilisele reisidokumendile üle läinud või

ei võimalda seda usaldusnimekirja alusel kontrollida. Mõjutatuid on kehtivat digi-ID-d

omavatest e-residentidest ligikaudu 10 protsenti. Enamik riike (2025. aasta 18. novembri

seisuga 114 riiki), sealhulgas e-residentsuse programmi sihtriigid, täidavad juba praegu

nimetatud kriteeriumid ning ligikaudu 80 protsenti kogu maailmas väljastatavatest

reisidokumentidest on biomeetrilised. Biomeetrilistele reisidokumentidele ei ole praeguseks

40 Ajutine reisidokument, digitaalne isikutunnistus, Eesti kodaniku pass, elamisloakaart, isikutunnistus, meremehe

teenistusraamat, meresõidutunnistus, pagulase reisidokument ja välismaalase pass. 41 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 42 Saksamaa usaldusnimekiri.

47

teadaolevalt üle läinud 38 riiki ja need on kolmandad riigid, mis ei ole e-residentsuse sihtriigid

või on kõrgema ohuga riigid (ITDS § 206 lõige 11). Näiteks Afganistani Islamivabariik (21

e-residenti), Bhutani Kuningriik (1 e-resident), Etioopia Demokraatlik Liitvabariik (31

e-residenti), Jeemeni Vabariik (36 e-residenti), Jordaania Hašimiidi Kuningriik (93 e-residenti),

Korea Rahvademokraatlik Vabariik (0 e-residenti), Kuuba Vabariik (95 e-residenti), Lõuna-

Aafrika Vabariik (212 e-residenti), Myanmari Liidu Vabariik (14 e-residenti). Kaasneva

ebasoovitava mõjuna ei pruugi uus kaardivaba eID vahend toetada krüpteerimisvõimekust, mis

on tagatud digi-ID puhul. Sihtrühma osakaal, kes krüpteerimist aktiivselt kasutab, ei ole aga

EIS-i hinnangul suur, mistõttu otsustati, et selle funktsionaalsuse puudumine ei kaalu üles

kaardivabale eID vahendile ülemineku vajadust. Kui aga hanke käigus selgub, et kaardivaba

eID vahend võimaldab ka krüpteerimist, siis võiks see olla jätkuvalt tagatud.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused ei puuduta kõiki välismaalasi, vaid üksnes

neid, kes soovivad saada Eesti e-residendiks. Välismaalased peavad end muudatustega kurssi

viima ühel korral, kui nad asuvad e-residendi eID vahendit taotlema.

Eestil ei ole kohustust e-residentsust pakkuda. See on hüve, mille andmise tingimused võivad

olenevalt Eesti ja rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast ning välispoliitilistest eesmärkidest

muutuda. Seega on Eestil pädevus otsustada, kellele ja mis tingimustel e-residendi eID vahend

antakse, ning mitte kellelgi ei ole subjektiivset õigust seda saada.

Olulise positiivse mõjuna suurendab kavandatav muudatus e-residentsuse programmi

turvalisust ja panustab riskide maandamisse, kuna edaspidi on taotluse alusdokumendiks vaid

turvalisemad ja kiibil olevate isikuandmete ehtsuse kontrollimist võimaldavad biomeetrilised

reisidokumendid.

Seega on muudatustel sihtrühmale oluline positiivne mõju.

6.1.2. Mõju riigiasutuste ja EIS-i töökorraldusele

Sihtrühm

- PPA ametnikud, kes menetlevad e-residendi taotlusi, tegelevad digi-ID hankimise

korraldamisega, eIDAS-e määruse vastavuse hindamise ja digi-ID väljastamisega;

- VäM-i ja Eesti välisesinduste ametnikud, kes tegelevad digi-ID-de transpordi korraldamise

ja väljastamisega;

- EIS-i töötajad, kes hakkavad edaspidi tegelema e-residendi eID vahendi kasutusele võtmise

korraldamisega;

- RIA töötajad, kes tegelevad järelevalvega.

Mõju ulatus on keskmine. Kavandatava muudatuse mõju on positiivne ja toob riigiasutustele

kaasa ressursivajaduse vähenemise, kuna ära jääb e-residendi digi-ID postisaadetistega

tegelemine, sõrmejäljehõive välisesinduses ja digi-ID väljastamine, hoiustamine ning

väljastuskoha muutmistega seotud tegevused. Töömaht väheneb ka tehniliste tegevuste arvelt,

nagu hangete läbiviimine, eIDAS-e auditites osalemine ning füüsilise dokumendi tootmise,

isikustamise ja logistikaga tegelemine. Seeläbi on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse

prioriteetsetesse tegevustesse, näiteks Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL-i

algatused, nagu EL-i digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne. RIA-l võib seoses uue

usaldusteenuse ja kaugtuvastuse meetodi lisandumisega või olemasolevate eID skeemide

muutmise tõttu suureneda järelevalvemaht.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Kavandatav muudatus ei too e-residendi digi-ID taotlusi

menetlevatele PPA ametnikele kaasa vajadust korraldada ümber oma tööd ega ümber õppida.

48

Menetluspõhimõtted jäävad võrreldes senisega samaks ka e-residendile eID vahendi

kasutamise õiguse taotlemise korral. PPA menetlejate töömaht väheneb, sest kaardivabale

lahendusele ülemineku tõttu jäävad ära digi-ID trükkimisega seotud toiminguid (näiteks

kvaliteedikontroll kahe silmapaari põhimõttel), dubleerivad tegevused kahanevad ja

menetlusele kuluv aeg on lühem. Väheneb ka nende VäM-i ja Eesti välisesinduste ametnike

töömaht, kes tegelevad digi-ID-de transpordi korraldamise ja väljastamisega.

EIS saab kavandatava muudatuse kohaselt uue ülesande, milleks on e-residendi eID vahendi

kasutusele võtmise korraldamine, vastutades edaspidi e-residendi tehnilise eID vahendi

hankimise ning järjepideva ja jätkusuutliku teenuse tagamise eest. EIS omab väga suurt

kogemust erinevate hangete (sealhulgas innovatsioonihangete) läbiviimisel ja on panustanud

ka PPA ID1 dokumentide hankesse e-residendi digi-ID osas. Maandamaks riski, mis võib

kompetentsi ülemineku faasis kaasneda (piisava valdkondliku tehnilise teadmise puudumine,

hankenõuete kirjeldustes eksimine ja seeläbi hanke luhtumine), kaasatakse uue protsessi

väljatöötamisse e-residentsuse programmiga seotud osalised (SIM, JDM, MKM, VäM, PPA,

RIA), mistõttu on ebasoovitava ja negatiivse mõju kaasnemise risk väike. Uue ülesande

lisandumine ei too EIS-ile kaasa täiendavat ressursivajadust. eID vahendi hankimine ja teenuse

toimimise tagamine hakkab kuuluma EIS-i tootejuhi ülesannete hulka.

6.1.3. Majanduslik mõju

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.43 Sihtrühm

on seega suur.

Mõju ulatus on väike. Kavandatavatel muudatustel on Eesti majandusele positiivne mõju, kuna

need toovad tõenäoliselt kaasa Eesti riigi eelarvesse täiendava tulu laekumise Eestis ettevõtlust

alustavate e-residentide arvu kasvu kaudu. Tehtud uuringute kohaselt on kaardivaba e-residendi

eID vahendi väljastamine vähemalt 2‒5 nädalat kiirem kui digi-ID väljastamine ja kiiremal

väljastusprotsessil on otsene mõju ettevõtluse alustamisele. EIS-i andmetel toob iga

kokkuhoitud päev väljastusprotsessis kaasa hinnanguliselt 20 uue ettevõtte loomise aastas.

Seega tähendab 2‒5 nädalat kiirem protsess EIS-i andmetel 280–700 uut ettevõtet aastas.

EIS-i andmetel on 2025. aasta 17. novembri e-residentsuse programmiga seotud otsene

majanduslik kogumõju Eesti riigile alates asutamisest 373 miljonit eurot, tulenedes peamiselt

e-residentide loodud ettevõtete majandustegevusest. E-residendid on asutanud ja kaasasutanud

üle 36 000 Eesti ettevõtte, mis on ligikaudu iga viies uus Eestis asutatud ettevõte aastas.

Muudatuse otsest majanduslikku mõju ei ole võimalik täpselt prognoosida, kuna kõik loodud

ettevõtted ei osutu edukaks. Lisaks võtab edukaks ja makse maksvaks ettevõtteks saamine kaua

aega. Kui lihtsustades eeldada, et e-residentide ettevõtete saadav maksutulu kasvab samas

suurusjärgus uute ettevõtete loomise kasvuga, siis tähendaks see mõne aasta pärast ligikaudu

3‒9 miljonit eurot täiendavat maksutulu aastas.

Mõju avaldumise sagedus on väike. Muudatused puudutavad üksnes neid välismaalasi, kes

soovivad saada Eesti e-residentideks ja alustada siin majandustegevust. Välismaalased peavad

end muudatustega kurssi viima ühel korral, kui nad asuvad e-residendi eID vahendit taotlema.

Ebasoovitava mõjuna ei saa edaspidi e-residendi eID vahendi abil mugavalt ja kiirelt Eestis

ettevõtet asutada need isikud, kelle kodakondsusjärgne riik ei ole biomeetrilisele

reisidokumendile üle läinud või ei võimalda seda usaldusnimekirja alusel kontrollida.

Mõjutatuid on kehtivat digi-ID-d omavatest e-residentidest ligikaudu 10 protsenti. Väljajäävad

43 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

49

riigid ei ole e-residentsuse programmi sihtriigid ja peamine e-residentsuse programmi

majanduslik kasu ei laeku väljajäävate riikide kodanike ettevõtlustegevusest.

6.1.4. Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: Eesti elanikud. 2025. aasta alguse seisuga elas Eestis 1 369 995 inimest.44 Sihtrühm

on seega suur.

Mõju ulatus, esinemise sagedus ja ebasoovitava mõju kaasnemise risk on sihtrühmale väikesed.

Muudatus ei avalda Eesti riigi julgeolekule negatiivset mõju, ei mõjuta Eesti elanike igapäevast

elukorraldust ega eelda neilt sihiteadlikku ümberkohanemist. Samuti on Eesti elanike

kokkupuude muudatusega ebaregulaarne ja juhuslik. Ebasoovitava mõjuna kaasneda võivad

riskid on analüüsi käigus kaardistatud ja nende maandamiseks võetakse kasutusele täiendavad

meetmed nii tehnilisel, korralduslikul kui ka menetlusprotsessi tasandil. Muudatuse

rakendamise eeldus on põhimõte, et teenuse kasutusmugavuse parandamisel ei tehta mööndusi

turvalisuses ning jätkuvalt peab olema tagatud riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtete

järgimine ja e-residentsuse programmi riskihaldus.

Riiklik identiteedihalduspoliitika

Riikliku identiteedihalduspoliitika peamine põhimõte on, et Eestis on inimesel vaid üks

identiteet ja see kehtib nii füüsilise kui ka elektroonilise identiteedi kohta ning isikut tõendav

dokument ja eID vahend peavad olema lahutamatult ja üheselt seotud dokumendi kasutaja

identiteediga. Riiklik identiteedihalduspoliitika peab tagama, et isik on tõsikindlalt tuvastatud

ja algandmed isiku identiteedi kohta on õiged, ning seeläbi maandama identiteedipettuste riski.

Riikliku identiteedihalduspoliitika põhimõtteid kohaldatakse ka e-residendi eID vahendi

kasutamise õiguse andmisel ja selle alusel antavale tehnilisele eID vahendile.

Muudatuse kohaselt võtab PPA e-residendi digi-ID väljaandmise ja edaspidi e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse andmise menetluses kasutusele biomeetrilise isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise kaugteel. Uue meetodi kasutusele võtmise võimalikkust

koosmõjus rahvusvaheliste arengusuundade ja Euroopa Liidu üleste suundadega (näiteks

eIDAS-e määruse muutmine) on põhjalikult analüüsitud ja järjepidevalt ettevalmistatud alates

2021. aastast45. Kaugteel biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja isikusamasuse kontrollimisele

ülemineku lähtepunkt on põhimõte, et see peab vastama riiklikele identiteedihalduspoliitika

põhimõtetele, tagades füüsilise isikusamasuse kontrollimisega samaväärse tõsikindluse

eIDAS-e määruses sätestatud kõrge usaldusväärsuse taseme nõuetele vastavuse ning

asjakohastele valdkondlikele rahvusvahelistele standarditele46 vastavuse kaudu. Riskide

maandamiseks ja sujuva ülemineku tagamiseks minnakse biomeetrilisele isiku tuvastamisele ja

isikusamasuse kontrollimisele kaugteel üle kahes etapis. Esmalt jääb alles isikliku ilmumise

kohustus digi-ID väljastamisel. See võimaldab veenduda uue süsteemi korrektses toimimises ja

selle abil hõivatud andmete kvaliteedis. Teises etapis võetakse kasutusele kaardivaba

e-residendi eID vahend, mille kättesaamiseks ei pea e-resident Eesti välisesindusse kohale

minema, kuid sellega seoses kohaldatakse protsessis vastavalt vajadusele täiendavaid

kontrollmeetmeid. Need on näiteks kohustus läbida videointervjuu või esitada videoklipp,

läbida korduv biomeetriline isikusamasuse kontroll eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja

44 Statistikaamet 2024. Rahvaarv. 45 SK ID Solutions AS. 2021. „Kaugtuvastuse lahenduse kontseptsioon ja selle kasutamise võimalikkuse analüüs

E-residendi digi-ID väljaandmisel“ (AK dokument, EIS). 46 ETSI 119 461 „Electronic Signatures and Trust Infrastructures (ESI); Policy and security requirements for trust

service components providing identity proofing of trust service subjects.“; ENISA „Remote ID proofing“; ISO/IEC

30107 (1, 3); ISO/IEC 19989-3:2020; ISO/IEC 19794 (1, 4, 5); 19795-1; ISO 8601.

50

jooksul või PPA nõue minna täiendavaks isikusamasuse kontrollimiseks isiklikult Eesti

välisesindusse.

Muudatuste rakendamisel peab säilima riikliku identiteedihalduspoliitika järjepidevus ja uued

innovaatilised lahendused peavad võimaldama tõsikindlalt isiku isikusamasuses veenduda. See

on äärmiselt oluline välisriigi kodanike puhul, kellel lubame osa saada meie ühiskonna

hüvedest, kuna nende suhtes puudub riigil alusidentiteedi andmestik, mis on Eesti kodanike

osas olemas rahvastikuregistris (näiteks sünnidokumendid, andmed vanemate kohta,

isikukood). Kehtiva protsessi kohaselt teeb e-residendi digi-ID taotleja foto endast ja enda isikut

tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest ning esitab need taotlemise käigus PPA

iseteeninduses. Edaspidi kasutatakse foto tegemiseks ja reisidokumendi andmete ning selle

kiibilt isikuandmete hõivamiseks PPA biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimise rakendust ning see parandab nii esitatavate andmete kvaliteeti ja tõsikindlust kui

ka menetlusprotsessi turvalisust. Selleks peab taotlejal olema biomeetriline reisidokument,

mille kiibi ja sellel olevate isikuandmete ehtsuses on võimalik veenduda ICAO või Saksamaa

avaldatud usaldusnimekirja alusel, mis võimaldab riikidel jagada reisidokumendi kiibiandmete

allkirjastamiseks kasutatavat dokumendisertifikaatide juursertifikaati. See meede koos

kloonituvastuse meetmega muudab dokumendi võltsimise praktiliselt võimatuks, tagades

tugevama turvalisuse kui füüsilise isikusamasuse kontrolli puhul, mis põhineb kontrolliva isiku

kogemusel, treenitusel ja tähelepanelikkusel. Kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja

isikusamasuse kontrollimise rakendus juhendab taotlejat läbi kogu protsessi, et andmete

esitamine õnnestuks vastavalt nõuetele, kuid kui andmete esitamine ebaõnnestub ka peale

kolmandat katset, suunatakse taotleja kasutajatoe poole ning olenevalt ebaõnnestumise

põhjusest pakutakse lahendusi ja tuge ning rakendatakse täiendavaid kontrollmeetmeid.

Et maandada riske, mis kaasnevad kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimisega, teostab rakendus:

- reisidokumendi ehtsuse, kehtivuse ja selle kiibi ehtsuse ning kloonituvastuse kontrolli;

- taotleja reisidokumendi esitluse salvestamise videoklipina, et tuvastada dokumendi

füüsilised omadused ja turvaelemendid;

- reisidokumendi kiibilt isikuandmete, sealhulgas näokujutise hõive;

- taotleja näokujutise hõive reaalajas;

- reisidokumendi kiibilt hõivatud ja reaalajas hõivatud näokujutiste võrdluse;

- erinevad turvakontrollid: elusoleku ja reaalajas kohaloleku kontroll, süstimis- ja

teesklusrünnaku tuvastamine (PAD), muudetud või töödeldud fotode esitamine (morphed,

synthetic photos), kunstlikult loodud või manipuleeritud näokujutiste või fotode

tuvastamine (deep fake), ebasobivate tingimuste tuvastamine (näiteks ebapiisav valgus),

hägustamine.

51

Joonis 4. Riskide maandamise meetmed Allikas: ENISA. 2022. Remote identity proofing: attacks & countermeasures.

Vastavalt ISO/IEC 19989-3 standardile peab teesklusrünnaku tuvastamise lahendus olema

hinnatud sõltumatu kolmanda isiku poolt.

Lisaks peab olema tagatud turvaline keskkond (tark- ja riistvara, ühendus) ning vastavus

küberkaitse tingimustele. Rakendus kontrollib, kas kontrollimiseks kasutatava seadme

operatsioonisüsteemid on uuendatud ja toetatud, ning veendub, et operatsioonisüsteemi ega

administraatoriõiguseid ei ole muudetud (rooted device). Samuti ei tohi seadmes olla kasutusel

GPS-i emulatsioon, sellel ei tohi olla rohkem kui üks kasutaja ja kasutusel peab olema

ekraanilukk.

Taotluse menetluse käigus võrdleb PPA biomeetrilise reisidokumendi kiibilt võetud andmeid

taotluses esitatud andmetega, lisaks teostatakse täiendav andmete kvaliteedi kontroll ning

tehakse päringud ITDAK-isse, ABIS-esse ja Euroopa Liidu andmekogudesse (näiteks Interpoli

kaotatud ja varastatud reisidokumentide andmekogu, Schengeni infosüsteem).

E-residentsuse programmi riskihaldus

E-residentsuse programmi riskide haldamise ja maandamise aluspõhimõtted on reguleeritud

ITDS-is e-residendi digi-ID väljaandmise, sellest keeldumise ja selle kehtetuks tunnistamise

aluste kaudu, mille kohaselt omab PPA otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele.

E-residentsuse programmi riske on hallatud selle loomisest alates. See on pidev protsess, mis

peab lähtuma muutuvast julgeolekuolukorrast. E-residentsuse programmi riskihaldusmeetmed,

mis võtavad arvesse julgeolekukaalutlusi, Eesti majanduslikke ja välispoliitilisi huve ning

e-residentsuse programmi eesmärke, lepitakse kokku e-residentsuse nõukojas47, kus seiratakse

jooksvalt programmi riskihaldust ja otsustatakse vajaduse korral riskihaldusmeetmete

muutmise üle. E-residentsuse programmi riskide maandamise üks peamine eeldus on, et riik

teab, kes on Eesti e-residendid, ja et nendeks saaksid ainult õiguskuulekad välismaalased.

Selleks peab taotleja täitma PPA iseteeninduses mahuka taotlusankeedi, tegema endast foto,

esitama oma isikut tõendava dokumendi andmed, põhjendama oma taotlust, esitama vajaduse

korral lisaandmeid ja läbima eelkontrolli. Esitatud andmete alusel tuvastab PPA taotleja isiku

ning kontrollib tema seost Eestiga ja seda, kas esineb keeldumise alus. Näiteks, kas isik ohustab

avalikku korda või riigi julgeolekut, kas ta on pannud toime süüteo Eestis või teises riigis, kas

teda kahtlustatakse rahapesus või kas esineb viisa või tähtajalise elamisloa andmisest

keeldumise või sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu.

Muudatuse kohaselt tuvastab PPA taotleja isiku või kontrollib tema isikusamasust eespool

kirjeldatud rakenduse abil kaugteel koos võimalusega rakendada vastavalt vajadusele

alternatiivseid kontrollmeetmeid. Need on näiteks taotleja suunamine korduvasse

biomeetrilisse isikusamasuse kontrolli eID vahendi kasutamise õiguse kehtivusaja jooksul,

kohustus läbida videointervjuu, esitada videoklipp või minna isiklikult kohale Eesti

välisesindusse. Positiivse otsuse korral annab PPA taotlejale isikukoodi ja e-residendi eID

vahendi kasutamise õiguse. Taotluse ja taotlejaga seotud andmed, sealhulgas tema

isikuandmed, reisidokumendi ja haldusotsuse andmed kantakse ITDAK-isse.

Rahvastikuregistrisse kantakse e-residendi isikuandmed, reisidokumendi andmed ja teade

e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmise kohta. Järgmise sammuna suunatakse

e-resident taotlema tehnilist e-residendi eID vahendit. Selle andmise eeldus on samuti eIDAS-e

47 E-residentsuse nõukotta kuuluvad JDM, MKM, RAM, SIM, VÄM, EIS, MTA, PPA, RAB ja erasektori

esindajad.

52

määruse nõuetele vastava isikusamasuse kontrollimise läbimine, mille viib läbi EIS-i

lepingupartner – seega peab isik läbima isikusamasuse kontrolli kahel korral. Kui e-resident ei

tee endale tehnilist eID vahendit kuue kuu jooksul positiivse otsuse tegemisest, muutub PPA

antud e-residendi eID vahendi kasutamise õigus kehtetuks. Täiendav biomeetriline

isikusamasuse kontroll rakendub edaspidi ka e-residendi eID vahendi kehtivusaja jooksul

tagamaks, et e-residendi eID vahend on endiselt legaalse kasutaja ehk e-residendi valduses ja

kontrolli all. Sellega suurendatakse e-residentsuse riskihalduse tõhusust, kuna praegu

niisuguseid kontrollmeetmeid ei kohaldata.

Kui PPA keeldub välisriigi kodanikule e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest,

ei ole tal võimalik ka tehnilist e-residendi eID vahendit saada, kuna selle eelduseks on kehtiv

PPA antud e-residendi eID vahendi kasutamise õigus, Eesti isikukoodi olemasolu ja tema

andmete, sealhulgas kehtiva biomeetrilise reisidokumendi andmete olemasolu riiklikes

andmekogudes. Tagamaks, et tehniline e-residendi eID vahend antakse vaid selleks õigust

omavale isikule, luuakse automaatne andmevahetus EIS-i lepingupartneriga, kes kontrollib

riiklikest andmekogudest vastavate andmete olemasolu ja kehtivust. See tagab, et EIS-i

lepingupartner annab tehnilise eID vahendi vaid selleks õigust omavale isikule, tagades ühtlasi

õiguse saanud isiku ja tehnilist eID vahendit taotleva isiku isikusamasuse.

PPA teostab ka edaspidi riiklikku järelevalvet e-residendi eID vahendi kasutamise üle sarnaselt

kehtiva ITDS §-ga 208, omades otsustuspädevust, kellel on õigus Eesti e-residentsusele. Kui

järelevalve menetluse käigus ilmnevad e-residendi eID vahendi kasutamise õiguse kehtetuks

tunnistamise alused, tunnistab PPA antud õiguse kehtetuks, misläbi on EIS-i lepingupartneril

kohustus teha viivitamata kehtetuks ka tehniline e-residendi eID vahend.

Lisaks PPA-le omavad valdkondlikes õigusaktides sätestatud ulatuses järelevalve teostamise

õigust ka MTA, KAPO ja RAB. Näiteks võib kehtiva ITDS-i kohaselt RAB töödelda

e-residendi digi-ID väljaandmise menetluses kogutud andmeid ja e-residendi digi-ID

kasutamise andmeid, et täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 54

lõike 1 punktis 1 sätestatud ülesannet, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamine ning sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine,

registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja edastamine. MTA teeb mainitud sätte alusel

koostööd PPA-ga, et vältida e-residendi digi-ID ja edaspidi e-residendi eID vahendi

kuritarvitamist. Selle eesmärgi tagamiseks annab MTA oma pädevuse alusel PPA-le sisendi

digi-ID väljaandmisest ja edaspidi eID vahendi kasutamise õiguse andmisest keeldumise või

kehtetuks tunnistamise otsustamiseks.

6.1.5. Muud mõjud

Kavandatavad muudatused e-residentsuse programmis on positiivse mõjuga infoühiskonna

arengule, süvendades innovaatiliste ja nüüdisaegsete lahenduste kaudu Eesti kui e-riigi mainet.

Muudatustel on ka positiivne keskkonnamõju, sest edaspidi ei saadeta kaardi formaadis

e-residendi digi-ID-sid diplomaatilise postiga Eesti välisesindustesse. Muudatuste

rakendamisega ei kaasne mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

6.1.6. Koondmõju halduskoormusele

Koondmõju e-residentide halduskoormusele on positiivne. Kaardivaba e-residendi eID vahendi

ning kaugteel biomeetrilise isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kasutusele

võtmisel väheneb ka e-residendi halduskoormus, kuna kaardi kättesaamiseks ei pea ta edaspidi

isiklikult Eesti välisesindusse kohale minema.

53

6.2. Eesti teabevärava kontrollpäringu aktsepteerimise kohustuslikkus

Sihtgrupp:

1. Kohustuslikkus kohaldub valitsusasutustele ja teatud vabakutsetele:

 Valitsusasutused: ministeeriumid (kokku 11), kaitsevägi, Riigikantselei, riigiametid ja -

inspektsioonid ning nende kohalike täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused.

 Vabakutsed: notarid (viimaste andmete kohaselt 84 ), kohtutäiturid (35) ja

pankrotihaldurid (59).

2. Füüsilised isikud, kes soovivad Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel

isikusamasuse kontrollpäringu tegemist. Sihtgrupi suurus teadmata.

Ettevõtjate halduskoormust eelnõu ei mõjuta, kuivõrd neile kohustusi kõnesoleva muudatusega

ei sätestata. Sellest tulenevalt ei ole vaja ka põhimõtte „üks sisse, üks välja“ rakendamist.

Mõju valitsusasutustele, notaritele, kohtutäituritele ja pankrotihalduritele

Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendusel isikusamasuse kontrollpäringu aktsepteerimise

kohustuslikkus ühtlustab selle kasutamise võimaldamist sihtgrupi üleselt. Kohustus aitab

vältida ebaühtlast ja potentsiaalselt ebaturvalist isikusamasuse kontrollimist. Kohustus ei laiene

kohaliku omavalitsuse asutustele ega erasektorile ning rakendub füüsilise isiku tahte alusel.

Mõju on pidev, kuid sõltub teenuste iseloomust ja isikusamasuse kontrollimise vajaduse

sagedusest. Mõju esineb teenustes, kus isikusamasuse kontrollimine toimub füüsilises

keskkonnas ning isikul ei ole isikut tõendavat dokumenti kaasas.

Võimalikud ebasoovitavad mõjud:

 Valitsusasutustel, notaritel, kohtutäituritel või pankrotihalduritel võib tekkida vajadus

kohandada sisemisi töökorralduslikke protsesse ja juhendeid. See toob kaasa

töökoormuse ajutise kasvu.

 Eesti teabevärava mobiilirakenduse kasutajatele nii vabakutseliste teenustes kui

valitsusasutustes võib lisanduda koolitusvajadus. Väiksema digipädevusega ametnikele

ja ilmselt osaliselt ka vanemaealistele riigiametnikele ja vabakutsetele on vajalikud

vastavad koolitused, kuidas kontrollpäringut kasutada.

 Arvestades notarite, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite majanduslikku seisu ja seda, et

kõikidel ei pruugi olla nutiseadmeid, millesse Eesti teabevärava mobiilirakendust

laadida, võib tekkida lisaressurssi vajadus. Vastasel juhul ei ole võimalik kohustust

praktikas rakendada. Vajaduse suurus ei ole praegu teada.

Mõju infotehnoloogia ja infoühiskonna arengule

Eesti teabevärava kontrollpäringu kohustuslikkuse kehtestamine toetab digiriigi arengut ja

soodustab Eesti teabevärava kontrollpäringu laiemat kasutuselevõttu. Ühtne kontrollpäringu

kasutamine suurendab infosüsteemide koostalitlusvõimet ning vähendab vajadust arendada

paralleelseid või asutusepõhiseid lahendusi. Samuti parandab see andmete kvaliteeti ja

usaldusväärsust, kuna isikusamasust kontrollitakse riikliku andmekogu ITDAK andmete alusel.

Mõju avaldub riigi infosüsteemide tasandil ning puudutab asutusi, kes kontrollivad

isikusamasust füüsilises keskkonnas. Kohustuslikkuse mõju ei laiene erasektori

infosüsteemidele ega eelda uute riiklike andmekogude loomist. Mõju on püsiv, kuid tehniliselt

madala intensiivsusega, kuna kontrollpäringu tegemine tugineb olemasolevatele infosüsteemi

andmevahetuskihi (X-tee) andmeteenustele ja mobiilirakenduse lahendusele.

Võimalikud ebasoovitavad mõjud:

 Suureneb päringute maht ITDAK andmekogusse, mis tekitab olulise täiendava

koormuse ITDAK-ile. Seetõttu on oluline tagada ITDAK-i töökindlus. ITDAK-i

54

peamine eesmärk on avaliku korra ja riigi julgeoleku ning isikut tõendavate

dokumentide väljaandmise teenuse tagamine. Selle tagamiseks võib ITDAK-i vastutav

töötleja ITDAK-i põhimääruse § 152 lõige 6 kohaselt piirata kolmandatele isikutele

andmetele juurdepääsu mahus, mis ei takista vastutavale töötlejale pandud ülesannete

täitmist.

 Valitsusasutustel, notaritel, kohtutäituritel ja pankrotihalduritel võib tekkida vajadus

teha täiendavaid investeeringuid nutiseadme soetamiseks. Lisaks võib tekkida vajadus

liidestuse loomiseks olukorras, kus kontrollpäringu andmeid soovitakse saata oma

süsteemi. Sellist kohustust käesoleva eelnõuga ei sätestata.

 Vabakutsete infosüsteemide osas puudub praegu piisav ülevaade nende võimalike

süsteemide seisust, arendusvajaduste ja sellega kaasnevate kulude ulatusest. Arvestades

menetluse kiireloomulisust, ei ole käesolevas etapis võimalik vastavat andmestikku

koguda.

 Ajakohastes infosüsteemides on arendused minimaalsed. Murekohaks võivad osutuda

vananenud süsteemid.

Mõju majandusele

Muudatusel puudub otsene negatiivne mõju ettevõtlusele, kuna kohustus ei laiene erasektorile

ega ettevõtjatele. Samas lahendus mõjutab üksikisiku ligipääsu avalike teenustele – olukorras,

kus isik soovib avalikku teenust ja näiteks on unustanud isikut tõendava dokumendi koju.

Kaudne positiivne mõju võib avalduda halduskoormuse vähenemises isikutele, kes saavad

isikusamasust tõendada digitaalselt ilma füüsilist dokumenti kasutamata.

Majanduslik mõju on piiratud ning keskendub avalikule sektorile. Valitsusasutustele, notaritele,

kohtutäituritele ja pankrotihalduritele võivad kaasneda ühekordsed kulud seoses tehniliste

liidestuste või töövahendite soetamisega, kuid tegemist on piiratud mahus kuludega. Kulude

vaatest on majanduslik mõju ühekordne. Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud

kontrollpäringu mõttes on mõju korduv, sest päringuid saab teha mitu korda.

Võimalik ebasoovitav mõju seisneb selles, et valitsusasutustel, notaritel, kohtutäituritel ja

pankrotihalduritel võib tekkida vajadus teha täiendavaid investeeringuid liidestuse loomiseks

olukorras, kus kontrollpäringu andmeid soovitakse saata oma süsteemi. Sellist kohustust

käesoleva eelnõuga ei sätestata. Kui puuduvad nutiseadmed, siis lisandub kulu nende

soetamiseks.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Muudatustega väheneb riigiasutuste töökoormus. Eesti välisesinduste töökoormus kahaneb e-

residentide sõrmejäljehõive ja digi-ID väljastamisega seotud tegevuste ärajäämise tõttu ning

kaardivabale e-residendi eID vahendile ülemineku tõttu jääb edaspidi ära digi-ID ülemaailmne

saatmine Eesti välisesindustesse. PPA ja RIA töökoormus väheneb tehniliste tegevuste arvelt,

nagu hangete läbiviimine ja eIDAS-e auditites osalemine. PPA töökoormus väheneb füüsilise

dokumendi tootmise, isikustamise, hoiustamise ja logistikaga tegelemise arvelt, mille

tulemusena on võimalik põhjalikumalt panustada teistesse prioriteetsetesse tegevustesse,

näiteks Eesti kodaniku ja elaniku dokumendi hanked, EL-i algatused, nagu EL-i

digiidentiteedikukkur, digitaalne reisitunnistus jne.

Muudatused toovad kaasa infotehnoloogilisi arenduskulusid SIM-i valitsemisalale.

Biomeetilise isiku tuvastuse ja isikusamasuse kontrollimise lahenduse eeldatav maksimaalne

maksumus on 3 miljonit eurot. Kaardivabale eID vahendile ülemineku arendusvajaduse maht

ja kulu on täpsustamisel ning selgub analüüsi tulemusena 2026. aasta kevadel. Kulud kaetakse

MKM-i eelarvest e-residentsuse programmi kaudu.

55

Kui majandusliku kogumõju suhtes võtta eeldus, et 2‒5 nädalat kiirem e-residendi eID vahendi

väljastusprotsess tähendab 280–700 uut ettevõtet aastas ja et neilt saadav maksutulu kasvab

samas suurusjärgus, siis tähendaks see EIS-i andmetel Eesti riigile mõne aasta pärast ligikaudu

3‒9 miljonit eurot täiendavat maksutulu aastas.

8. Rakendusaktid

Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise

isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“;

2) Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2013. aasta määrus nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja

kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“;

3) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“;

4) Siseministri 26. juuni 2025. aasta määrus nr 18 „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“;

5) Siseministri 24. juuli 2025. aasta määrus nr 20 „Isikut tõendava dokumendi väljaandmise

ja väljastamise kord“;

6) Siseministri 18. detsembri 2015. aasta määrus nr 78 „Isikut tõendavate dokumentide

andmekogu pidamise põhimäärus“.

Siseministri 18. septembri 2025. aasta määrus nr 28 „Suurema rahapesuohuga või terrorismi

rahastamise ohuga riikide ja Eestiga justiits-, julgeoleku- või õiguskaitsealase koostöösuhteta

riikide loetelu ning nende riikide kodanikele e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise

erisused“ tunnistatakse kehtetuks ja kehtestatakse uuesti, sest ITDS-is muutub määruse

volitusnormi asukoht. Määrust sisuliselt ei muudeta.

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1. Need on esialgsed ja võivad muutuda.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu §-ga 9 sätestatakse seaduse jõustumine.

Lõike 1 kohaselt jõustuvad 2027. aasta 2. märtsil eelnõu § 1 punktid 5, 9, 17–20, 31, 36–37,

39–41 ja 43 ning § 3 punkt 2, sest selleks ajaks valmivad kaugteel biomeetrilise isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise rakenduse infotehnoloogilised arendustööd.

Lõike 2 kohaselt jõustuvad 2028. aasta 1. märtsil eelnõu § 1 punktid 1‒4, 6‒8, 10, 11, 13‒16,

21‒24, 26‒30, 32‒35, 38, 42 ja 44‒46, § 2 punkt 4, § 3 punktid 1 ja 3, § 4 punkt 1, § 5 punkt 1,

§ 6 punktid 1, 4 ja 5, § 7 ning § 8 punktid 1 ja 2, millega lõpetatakse e-residendi digi-ID

väljaandmine ja minnakse üle kaardivabale e-residendi eID vahendile. Pikem muudatuste

rakendamise aeg on vajalik infotehnoloogiliste arendustööde tõttu.

Lõike 3 kohaselt jõustuvad eelnõu § 1 punkt 25 ja § 2 punktid 1 ja 3, millega tunnistatakse

kehtetuks sätted, millega reguleeritakse e-residendi digi-ID väljastamist välisesinduses, 2028.

aasta 1. septembril. Pikem muudatuste rakendamise aeg on vajalik, et välisesindus saaks

väljastada ka viimased välja antud digi-ID-d. Selleks antakse aega kuus kuud, sest ITDS § 131

kohaselt hävitatakse väljastamata dokumendid kuus kuud pärast dokumendi taotluse

menetlusse võtmist.

56

Lõike 4 kohaselt jõustuvad eelnõu § 2 punkt 2 ja § 8 punkt 3, millega tunnistatakse kehtetuks

KonS § 271 lõige 2 ja muudetakse RLS §-i 2721, 2030. aasta 15. novembril. Muudatuse kohaselt

ei väljastata edaspidi välisriigis viibivale dokumendi kasutajale dokumenti kantud sertifikaatide

uusi turvakoode.

Lõike 5 kohaselt jõustuvad eelnõu § 3 punkt 4, § 4 punkt 2, § 5 punkt 2 ja § 6 punktid 2 ja 3,

millega jäetakse eriseadustest välja sõnad „e-residendi digitaalne isikutunnistus“, 2033. aasta

1. märtsil, sest selleks kuupäevaks on viimaste väljaantud digi-ID-de kehtivusaeg lõppenud.

Lõike 6 kohaselt jõustub eelnõu § 1 punkt 12, milles sätestatakse EIS-ile andmete säilitamise

tähtaeg, 2034. aasta 1. märtsil. Pikem muudatuse rakendamise aeg on seotud viimaste kasutusel

olevate digi-ID-de kehtivusajaga ning EIS-i säilitustähtaja regulatsioon ei hõlma peale seda

kuupäeva enam digi-ID taotlemise ja digi-ID andmete säilitamist.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik

konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, EIS-ile, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kaupmeeste Liidule,

Eesti Pangaliidule, Eesti Pangale, KAPO-le, MTA-le, PPA-le, RAB-ile, RIA-le, SMIT-ile ja

Transpordiametile.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Sotsiaalministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning

Välisministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud. Andmekaitse Inspektsioonil, RAB-il ja

KAPO-l eelnõu kohta märkusi ega ettepanekuid ei olnud.

Eelnõu kohta esitasid arvamusi ja ettepanekuid Justiits- ja Digiministeerium,

Rahandusministeerium, PPA, RIA ning SMIT. Teised arvamust ei avaldanud.

Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus „ … “ ……… 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

……………………..

……………………..