Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

PÄRNU MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Pärnu 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 7

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 16

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 24

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 31

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 56

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 58

3

1 Aasta lühikokkuvõte

Kogu aasta möödus Eesti Raamat 500 tähistamise tähe all. Toimusid raamatuaastale pühendatud

tähestikunäitused, raamatunäitused, kohtumised kirjanikega, kirjandus- ja muusikaüritused,

raamatuaasta vaiba ühistikkimine. Samuti toimusid antud teemale pühendatud ajaloonäitused,

osad neist ka rändnäitused.

Mitmed Pärnumaa raamatukogud avati uutes või remonditud ruumides: Pärnu

Keskraamatukogu Mai haruraamatukogu, Kesklinna raamatukogu teabekirjanduse osakond ja

Tõstamaa raamatukogu; Põhja-Pärnumaa valla Tootsi ja Libatse raamatukogud; Lääneranna

valla Lõpe ja Varbla raamatukogud.

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

Linnaruuminäitus „Poeetiline Pärnu“ – Pärnu Keskraamatukogu, Pärnu Muuseumi ja teater

Endla koostöös valiminud näitus oli üleval 5. aprillist 31. oktoobrini. Kolmteist infotahvlit

Pärnust kirjutatud luuletustega olid üleval kesklinna, rannapiirkonnas, Ülejõel ja endises Riia

agulis. Infotahvlitelt sai lugeda luuletusi ning kuulata nende esitusi Endla teatri näitlejatelt.

Lisaks olid tahvlitel ajaloolised fotod kohast, millest luuletus räägib, luuletaja portree ning

lisateavet autori ja tema loomingu kohta. QR koodi abil sai Endla näitlejate esituses ka luuletust

kuulata. Näitus tutvustas pärnakatele ja Pärnu külalistele luuletusi, mis kirjutatud Pärnust.

Eesti Raamat 500 raames „Kutse vaibale“ piltvaiba tikkimine 02.04-22.04 Pärnu

Keskraamatukogus.

Suur üleriigiline mõistatamismäng: “Avasta Eesti raamatukogusid!”. Tähtsündmuseks kujunes

Eest Vabariigi presidendi härra Alar Karise visiit Kihnu raamatukokku, kust president

templimängu alustas, vastates korrektselt küsimustele, mille järel sai mängu passi Kihnu

raamatukogu templi.

Uutes ruumides avati Pärnu Keskraamatukogu Mai raamatukogu, Põhja-Pärnumaa Tootsi

raamatukogu, Lääneranna valla Varbla ja Lõpe raamatukogud. Remonditi ja kaasajastati Pärnu

Keskraamatukogu Tõstamaa raamatukogu ning kujundati ümber Pärnu Keskraamatukogu

kesklinna raamatukogu 3. korrus.

Pärnu Keskraamatukogu kesklinna raamatukogu hakkas laenutama Pärnu Muuseumi

ühispileteid.

4

Tori valla raamatukogu eestvedamisel toimus jutufestival Tori Lori. Toimus jutuvestjate ja

kirjanike tuur Tori valla raamatukogudes, lasteaedades ja koolides. Tänu festivalile kohtusid

Tori valla lapsed Jaanus Vaiksoo, Indrek Koffi, Aidi Valliku, Markus Saksatammega.

Jutuvestmise töötubasid juhendasid Piret Päär, Aili Laak ja Jaak Känd.

Millised olid tegevused teema-aastal?

2025. aasta oli raamatukogudele tähtis aasta, sest kogu aasta vältel tähistati eestikeelse raamatu

500. juubeliaastat. Raamatukogud olid tavapärasest enam „pildis“. Seoses sellega korraldati

üritusi ja lugejamänge, kutsuti esinema kirjanikke ning tehti raamatute väljapanekuid.

Raamatukogudes olid raamatuaasta puhul üleval tähestikunäitused. Samuti korraldati

mälumänge, lugemisbingosid. Suurenes eesti kirjanduse lugemine ja laenutamine. Võeti osa

üleriigilisest aktsioonist – raamatuaasta piltvaiba tikkimisest.

Aasta alguses oli Pärnu Keskraamatukogu I korruse galerii vitriinkappides näitus "Rariteedid

Pärnu Keskraamatukogu varamust". Näitus juhatas majas sisse raamatuaasta suuremad

näitused. I korruse galeriis olid eksponeeritud Pärnu Keskraamatukogu vanimad (1779-

1950ndad) ja haruldasemad trükised. Tõstamaa raamatukoguhoidja tutvustas Tõstamaa

osavallaga seotud kirjanikke ja raamatute autoreid. Tutvustused toimusid 1x kuus nii

sotsiaalmeedias kui Tõstamaa osavallalehes „Tõstamaa tuuled“. Oluline oli ka eelpoolmainitud

linnaruuminäitus „Poeetiline Pärnu“.

Häädemeestel tutvustati uut kohalikku Äädemeeste Aabitsat.

Pärnumaa raamatukogud võtsid osa järgmistest üleriigilistest üritusest ja tähtpäevadest: eesti

kirjanduse päev/kooslugemise päev, emakeelepäev, ettelugemispäev, lugemistund,

uudishimupäev, raamatukogupäevad, põhjamaade kirjanduse nädal, täiskasvanud õppija nädal,

kampaania „Tund enne und“.

1.2 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonnas toimus ruumide reorganiseerimine koos

samaaegse fondi korrastamisega. Kaotati saksa saali suletud seintega ruum. Saksa saal ja

muusikaosakond ühendati teabekirjanduse osakonnaga omavahel ühtseks teabekirjanduse

osakonnaks. Saalid said uue liigendamise tõttu juurde vaiksemaid mugavaid nurgakesi ja

kasutajakohti - endiselt 72-lt tõusis see 110-le.

5

Uues Mai raamatukogus hakati külastajatele pakkuma uusi teenuseid järgmiste tehnoloogiliste

vahenditega: kilelõikur, printer-kilelõikur, termopress. Kohapeal abistab kliente raamatukogu

töötaja. Huvilistel on võimalik nende vahendite abil teha tekstiilidele oma valitud logosid ja

valmistada kleepse. Lisaks saab kasutada õmblus-, katte- ja overlokmasinat.

Mai raamatukogu sai endale ka raamatukapi, iseteenindusautomaadi ja PrintinCity teenuse, üle

mindi RFID-põhisele laenutusele.

Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna raamatukogust saab alates 2025. a aprillist laenutada Pärnu

Muuseumi ühispileteid. Laenutamiseks on 3 üksikpiletit ja 3 perepiletit. Ühe piletiga saab

külastada nii Pärnu Muuseumi peamaja kui ka Koidula muuseumi ja Punast torni.

Alates 16.10.2025 pakub Tori valla Are raamatukogu Are Kooli põhikogu teenust.

Põhja-Pärnumaa Tootsi raamatukogu kolis uutesse ruumidesse kohalikus Vändra Coopi poes,

ettevõte raamatukogult renti ei võta, maksta tuleb ainult kommunaalkulud. Selle teo eest

omistati Vändra Tarbijate Ühistule Pärnumaa aasta kultuurivaldkonna toetaja tiitel. Tootsi

raamatukogu ruumides saab nüüd korraldada erinevaid töötubasid, sest seal on pärast kolimist

eraldi ruum kohtumisteks, töötubadeks ja seltsitegevuseks. Töötubade tegemine sai kohe hoo

sisse.

1.3 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

Pärnu Keskraamatukogu eesmärgiks oli 2025. aastal koostada uus arengukava ja see 2026.

aastal vastu võtta. Toimusid arutelud, kus osalesid kõik Pärnu Keskraamatukogu töötajad,

nõukogu ja linnavalitsuse kultuuriteenistuse esindajad. 2026. aasta alguses esitati Pärnu

Keskraamatukogu arengukava aastateks 2026-2031 linnavalitsusele kinnitamiseks.

Täidetud sai ka aastaid õhus olnud eesmärk – Pärnu Keskraamatukogu Mai haruraamatukogu

avati 2025. aasta jaanuaris uutes, kaasaegsetes ruumides.

Valmistudes ÜÜRSile üleminkuks seadsid Pärnumaa raamatukogud eesmärgiks korrastada

kogud ning võtta kasutusele unikaalsed vöötkoodid, lõpuni sellega veel pole jõutud, kuid üle

poole raamatukogude fondist on varustatud uute, unikaalsete vöötkoodidega.

Hea uudis on see, et Lääneranna valla Vatla raamatukogu saab edasi tegutseda Vatla mõisa

ruumides, kuna selle müük peatati. Lõpe ja Varbla harukogud kolisid uutesse ruumidesse.

Koonga raamatukogus tehti raamatufondi inventuur, Lõpel jäi see kolimise tõttu ära.

6

Tori valla raamatukogul oli eesmärgiks ettevalmistustööde teostamine Tammiste

haruraamatukogu loomiseks. Sellega seoses osalesid raamatukoguhoidjad ja direktor erinevates

projektides.

Kuna 2025. aastal hakkas Häädemeeste valla Võiste raamatukogu juhataja tööle nii Uulu kui

ka Võiste raamatukogus, siis kõige olulisemaks eesmärgiks oli see, et seoses uute

lahtiolekuaegadega säiliks Uulu Raamatukogu lugejatel võimalus raamatukogu endises mahus

külastada. Suures osas sai eesmärk täidetud, sest ühe inimese töötamine kahes raamatukogus

toimis. Samas lugejate ja külastuste arv siiski oluliselt langes Uulu raamatukogu

lahtiolekuaegade vähendamise tõttu.

1.4 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Rahuloluindeks:

Häädemeeste raamatukogu 9,8

Kihnu raamatukogu 10

Kilingi-Nõmme raamatukogu 9,8

Lääneranna raamatukogu 9,7

Põhja-Pärnumaa raamatukogu 9,9

Pärnu Keskraamatukogu 9,7

Surju raamatukogu 9,9

Tori valla raamatukoguteenuse 9,9.

Uulu raamatukogu 9,6

Võiste raamatukogu 9,6

Küsitluse vastuste põhjal olid lugejad Pärnumaa raamatukogude teenustega väga rahul.

Korduvalt tõsteti esile töötajate abivalmidust, usaldusväärsust ja kompetentsust. Esile tõsteti nö

personaalset teenindust. Lugejate põhimureks väiksemate raamatukogude puhul oli, et ega

jumala pärast raamatukogu kinni ei panda. Uuenduskuuri läbinud raamatukogude puhul kiideti

uusi värskeid ruume. Samuti olid lugejad väga rahul raamatukapi ja tagastuskasti teenusega.

Osa lugejaid leidis, et raamatuvalik võiks suurem ja mitmekesisem olla.

7

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 87 576 10 6 36 0 42 5

2025 87 239 10 6 36 0 42 5

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Pärnumaa seitsmest KOV-ist neljas on moodustatud keskraamatukogud harukogudega. Kihnu

väikevallas on üks raamatukogu. Häädemeeste vallas on ühinenud endise Häädemeeste valla

raamatukogud, kuid endise Tahkuranna valla kaks raamatukogu on jäänud kumbki oma

registrikoodiga. Samuti on eraldiseisev Saarde vallaga ühinenud Surju valla ainuke

raamatukogu. Kilingi-Nõmme on keskkogu kahe harukoguga. Nii Häädemeeste kui Saarde

vallas on keskkogude loomine plaanis, kuid oodatakse ikka veel uue rahvaraamatukogude

seaduse kehtima hakkamist. Kahjuks on uue seaduse vastu võtmine viibinud juba aastaid.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

2025. aasta novembris saadeti laiali Pärnu Keskraamatukogu senine nõukogu koosseis, uus

nõukogu koosseis kinnitati detsembris. Uue nõukogu esimene kohtumine toimub 2026. aasta

jaanuaris. Eelnev nõukogu käis koos kord kvartalis.

Saarde Vallavalitsuse hallatavatele raamatukogudele moodustati (21.05.2025-20.05.2028) uus

ühine, 5-liikmeline nõukogu. Nõukogu liikmed esindavad vallavalitsust, raamatukogusid ja

lugejaid. 01.01.2026. a jõustub uuendatud „Saarde valla arengukava 2026-2035 ja eelarve-

strateegia 2026-2029”.

Toimiv nõukogu on olemas ka Tori valla raamatukogul.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

Pärnu Keskraamatukogu arengukava 2019-2025

2025. aasta jooksul toimusid arutelud uue arengukava koostamiseks. Uus Pärnu

Keskraamatukogu arengukava 2026-2031 kinnitatakse 2026. aasta alguses.

Tori Valla Raamatukogu arengukava 2025-2028

Põhja-Pärnumaa, Kihnu, Lääneranna, Saarde ja Häädemeeste valla raamatukogudel puudub

kehtiv arengukava. Põhja-Pärnumaa Raamatukogul on plaanis luua oma arengukava.

Saarde valla ja Põhja-Pärnumaa raamatukogud on kajastatud valla arengukavades:

8

Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2028

Põhja-Pärnumaa valla arengukava aastani 2030

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 2 992 754 2 882 431 -3,7%

Kulud kokku* 2 992 754 2 864 590 -4,3%

Tööjõukulu** 1 895 555 1 949 654 +2,8%

Komplekteerimiskulu 430 318 412 248 -4,2%

sh KOV-lt 252 800 248 097 -1,9%

sh riigilt 177 507 164 151 -7,5%

sh KuM-ilt 177 507 164 151 -7,5%

Investeeringukulu*** 280 337 45 664 -83,7%

sh KOV-ilt 228 618 41 835 -81,7%

sh riigilt 51 719 3 829 -92,6%

sh KuM-ilt 51 719 3 829 -92,6%

Infotehnoloogiakulu 137 443 63 529 -53,8%

* Kulud kokku ei võrdu alumiste kuluridade summaga

**Tööjõukulu koosneb palkadest, preemiatest, hüvitistest ja muudest rahalistest väljamaksetest

personalile koos sinna juurde kuuluvate maksudega.

***Investeeringukulu alla kuuluvad kulud sõltuvad KOV-ist ja tema investeeringuid

reguleerivatest dokumentidest.

Märkimisväärselt on kahanenud ainult investeeringukulu, sest 2024. aastal said Pärnumaa

raamatukogud tänu raamatukogu kiirendile teostada mitmeid suuremaid projekte. 2025. aastal

sai kiirendist väikese summa vaid Kilingi-Nõmme raamatukogu.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse allikas Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksu

mus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev)

Pärnumaa

raamatukoguhoidja

tähistab Eesti

Raamat 500 teema-

aastat

Rahvaraamatukogud

e arendusprojektid,

koolitustegevused.

Kultuuriministeerium

01.01-

31.12

1333.33 5 681.80 Lõpetatud

Kõmsi ja Virtsu

kooli Lugemisisu

preemiareis

Haapsallu

Hanila Toetusgrupp 01.05-

30.06

400

750 Lõpetatud

Kiirendi. Kilingi-

Nõmme

raamatukogu

Kultuuriministeerium 2025-

2026

3829 7658 Käimasolev

9

Tori vald.

Isikukeskse

erihoolekande

teenusmudeli

rakendamine

kohalikus

omavalitsuses ehk

ISTE projekt

Erihoolekande

teenusmudeli

katsetamist

rahastatakse ESF

vahenditest TAT

„Sotsiaalkaitse ja

pikaajalise hoolduse

kättesaadavus“

alategevus

„Integreeritud,

isikukeskse ja

paindliku

erihoolekandeteenust

e süsteemi

katsetamine“

Jaanuar-

detsember

2025

314 314 Käimasolev

Tori valla

raamatukogu VI

lasteraamatupäeva

läbiviimine

Laste ja noorte

huvihariduse ja -

tegevuse toetus

Aprill

2025

1500 2000 Lõpetatud

Tori vald. Nelja

valla

raamatukogude

töötajate

ühiskoolitus

„Keeruline klient“

Rahvaraamatukogud

e arendusprojektid

(määruse § 3 lõike 1

punktides 1-4

nimetatud

koolitustegevused)

Kultuuriministeerium

Aprill

2025

Türi

raamatukog

u oli

taotleja

Omaosalus

– transport

320

Lõpetatud

Pärnu Keskraamatukogu projekt „Pärnumaa raamatukoguhoidja tähistab Eesti Raamat 500

teema-aastat“ võimaldas kogu aasta vältel pakkuda Pärnumaa raamatukoguhoidjatele erinevaid

kvaliteetseid koolituspäevi, aga ka harivaid õppereise. Koolitused on välja toodud punkti 2.3.3

all. Kõik raamatukoguhoidjad ja vallaraamatukogude direktorid olid koolituspäevadega väga

rahul, sest sellises mahus nad rahaliselt seda ise ei suudaks oma töötajatele pakkuda. Kuigi

suurem osa koolituspäevade rahastusest tuli Pärnu Keskraamatukogu eelarvest, oli ka

projektitoetusest suur abi.

ISTE projekt (Tori vald) toetas raamatukogu võimekust pakkuda teenuseid, mis arvestavad

erihoolekandeteenust vajavate inimeste individuaalseid vajadusi. Projekti tulemusel paranes

raamatukogu valmisolek kohandada teenuskeskkonda ja tegevusi ligipääsetavamaks, pakkuda

sihtrühmale sobivat infot ja tuge ning teha tihedamat koostööd sotsiaalvaldkonna

spetsialistidega. See suurendas raamatukogu rolli kogukonda integreeritud, turvalise ja toetava

keskkonnana, kus ka erihoolekandeteenust kasutavad inimesed saavad osaleda kultuuri‑ ja

infotegevustes senisest võrdsemalt. Projektis osalesid Sindi haruraamatukogu töötajad, kes

korraldasid projektiga seotud sündmusi väljaspool oma põhitööd.

10

Tori valla raamatukogu VI lasteraamatupäev suurendas laste lugemishuvi ja toonitas

raamatukogu rolli haridus- ja kultuurikeskusena. Üritus tõi raamatukokku rohkem lapsi ja

peresid ning tugevdas koostööd koolide ja lasteaedadega.

Nelja valla raamatukogude ühiskoolitus „Keeruline klient“ tõstis töötajate suhtlemisoskusi

keerulistes teenindussituatsioonides.

2.3 Personal

Tabelis on töötajate ja töökohtade arv koos tehnilise personaliga, Pärnumaa raamatukogudes

töötab 80 raamatukoguhoidjat 73,25 töökohaga

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

97 86,1

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Pensionile läks 55-aastase tööstaažiga kauaaegne Pärnu Keskraamatukogu

lasteraamatukoguhoidja. Lisaks pensioneerusid kogude arenduse osakonna juhataja ja Mai

raamatukogu raamatukoguhoidja. Üks lasteosakonna raamatukoguhoidja läks tööle kogude

arenduse osakonda, tööle võeti 3 uut töötajat (2 lasteosakonna raamatukoguhoidjat ja 1 Mai

raamatukogu raamatukoguhoidja). Seoses teabekirjanduse, saksa saali ja muusikaosakonna töö

ümberkorraldamisega lahkus töölt üks sealne raamatukoguhoidja.

2025.a aasta oktoobris läks Lääneranna valla Virtsu haruraamatukogu kauaaegne töötaja

pensionile. Tema asemele läks raamatukoguhoidjaks Lihula raamatukogu töötaja, kes oli tööl

0,6 kohaga. Sellest tulenevalt muutusid Virtsu raamatukogu lahtioleku ajad ühe päeva

vähemaks. Lihulasse võeti tööle uus töötaja 0,2 kohaga.

Põhja-Pärnumaa Tootsi haruraamatukogu raamatukogu töökoormus tõusis seoses kolimisega ja

avamisaegade pikenemisega 0,8lt 1,0le. Kaisma haruraamatukogus töötab alates septembrist

uus töötaja. Pärnjõe raamatukoguhoidja töökoormuse muudatus seoses pensionile jäämisega

1,0 kohalt 0,5. Muudatused toimusid ka lahtiolekupäevades, alates septembrist raamatukogu

avatud 3 päeval nädalas varasema 2 asemel.

Häädemeeste valla Uulu Raamatukogu juhataja, kes töötas raamatukogus 1974. aastast läks

pensionile. Töö võttis üle Võiste raamatukogu juhataja, kes töötab Uulu Raamatukogus 0,65

töökoormusega juhataja kohusetäitjana. Kuna valla arengukava näeb 2026. aastal ette (2025.

aastal ühinemist ei toimunud) valla raamatukogude ühinemist üheks asutuseks, siis uut töötajat

11

raamatukogule ei otsitud ja ühe raamatukogu töötaja täiskoht on jagatud kahe erineva

raamatukogu vahel.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

Põhja-Pärnumaa raamatukogu juht läbis kutsekoolituse ja omandas raamatukoguhoidja kutse

7. taseme.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude

arv, kust koolitustel

osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 4

Digi- ja meediapädevused 23

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 3

Klienditeenindus 4

Kogude kujundamine ja haldamine 3

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 6

Kultuur ja kirjandus 35

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega inimeste

teenindus

6

Meeskonnatöö ja koostööoskused 17

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

5

Teenuste pakkumine ja arendus 10

Terviseedendus, liikumisharrastus 18

Tuleohutus, kriisiks valmistumine, esmaabi 6

Paljud Pärnumaa raamatukoguhoidjad kuulasid Aleksander Sibulale pühendatud erialapäeva

Lastekirjanduse Keskuse korraldatud info- ja koolituspäevade, Lugemisisu koolituspäeva ja

emakeelepäeva ülekannet veebis, samuti kuulati RaRa korraldatud infoseminare veebis. Võeti

osa raamatukogupäevade avamisest ja maaraamatukoguhoidja päevast.

Aasta jooksul läbitud erinevad koolitused ja teabepäevad toetasid otseselt raamatukogutöötajate

igapäevatööd ja teenuse kvaliteeti. Lastekirjandusalased koolitused andsid parema ülevaate

uuemast kirjandusest ja suundumustest. See aitab soovitada raamatuid teadlikumalt ning

arvestada eri vanuses laste huvide ja lugemisoskusega. Infootsingu koolitused tugevdasid

oskust kiiresti ja usaldusväärselt infot leida. See on oluline nii õpilaste juhendamisel kui ka

täiskasvanud lugejate toetamisel. Raamatukogutöötaja roll üha muutub selgemalt suunajaks,

12

mitte pelgalt allika kätte andjaks. Klienditeeninduse ja meeskonnatöö koolitused parandasid

suhtlemisoskust ja koostööd. Igapäevases töös aitab see paremini toime tulla erinevate ootuste

ja olukordadega ning loob ühtsema ja toetavama töökeskkonna. Tehisaru ehk AI-ga seotud

koolitused pakkusid raamatukogutöötajale praktilisi töövahendeid ja aitasid mõista muutuvat

infokeskkonda. Igapäevatöös saab tehisaru kasutada infootsingu ja tekstidega töötamise

toetamisel. See aitab kiiresti koondada taustainfot, koostada lihtsamaid tekste, sündmuste

kirjeldusi ja õppematerjale. Juhtimis-, projektijuhtimis‑ ja koostööoskuste koolitused on

parandanud teenuste planeerimist, ürituste ettevalmistust ning meeskonna võimet teenuseid

süsteemselt arendada. Klienditeeninduse, ligipääsetavuse ja erivajaduste koolitused tõid

teenustesse suurema empaatia ja oskuse kohandada teenuseid erinevatele sihtgruppidele.

Kultuuri-, kirjandusekoolitused rikastasid sisupakkumist ning andsid uusi ideid programmide,

lugemisalgatuste ja kogukonnategevuste arendamiseks.

Kiideti Tartu Ülikooli poolt Tallinnas korraldatud kolmepäevast koolitust „Digitehnilised

lahendused fotoarhiivide korrastamiseks ja esitlemiseks raamatukogudes“. Koolitus aitab

korrastada raamatukogudes olevaid arhiive. Digi‑, meedia‑ ja AI‑pädevused võimaldasid luua

kasutajasõbralikumaid lahendusi, parandada info kättesaadavust ning rakendada tehnoloogiat

teenuse arendusprotsessis.

Aruandeaastal keskendus Tori valla raamatukogu direktor koolitustele, mis toetasid Tammiste

kogukonnakeskuse ja sinna rajatava raamatukogu teenuste kujundamist ning kogukonna

kaasamist. Omandatud teadmised parandasid sihtgruppidelt sisendi kogumise kvaliteeti ja

teenusekujunduse metoodikate rakendamist. Koolitused tugevdasid võimet koordineerida

töörühma tegevusi ja koostada projekti jaoks vajalikke dokumente. Õpitu rakendus otseselt

Tammiste kogukonnakeskuse raamatukoguteenuste planeerimises ja kasutajakeskse

teenusemudeli kujundamises.

13

Pärnu Keskraamatukogu korraldatud maakondlikud õppepäevad

Kp Koolituse teema Koolitaja Kooli

tuse

maht

(AK)

Raamatuko

guhoidjate

arv

Lektori

tasu

(EUR)

31.01 Eesti naiskirjandus ja

naiskirjanikud

PhD Eve Annuk, Eesti

Kirjandusmuuseumi

vanemteadur

4 67 750

28.02 Kriisiks valmistumine Pärnumaa

naiskodukaitse;

Pärnumaa Noorkotkad

4 53 0

25.04 Ülevaade vaimse tervise

spektrist,

psüühikahäiretest, tööst

erivajadustega

inimestega

Psühholoog Indrek

Linnuste (MA), MTÜ

Amanita/Solve et

Coagula

4 61 300

30.05 Kihnu ringreis; loeng +

raamatu „Minu Kihnu

tutvustus“

Mare Mätas (MA)

pärimuskultuuri

spetsialist

40 122+transp

ort,

toitlustus,

muuseumi

piletid

29.08 Lääne-Virumaa ringreis –

mööda raamatu „Sagadi

paruni mõrvalood“

radasid

Giid Ain Kütt, RMK

Sagadi mõisa muuseum

55 250

+transpordi

ja

toitlustuse

kulu

26.09 Tööõnn - õnnest ja

tasakaalust muutlike

aegade kiuste

Psühholoog Tiina Saar –

Veelmaa (MA), Eesti

Kunstiakadeemia

külalislektor

5 61 2500

31.10 Vaimse tervise tasakaalus

hoidmine läbi füüsilise

liikumise Jõulumäe

Tervisekeskuses

Anu Piiroja (treener,

Pärnu Aasta

terviseedendaja)

65 300+transp

ort,

toitlustus,

ruumirent

28.11 AI, ChatGPT, uuemad

arengud ja praktikad

Diana Poudel (MA), TÜ

nooremteadur

5 60 1500

7.12 ERMi külastamine - Jan

Kausi koostatud

ulgukirjanduse näitus

“Kaotusest laotusse”

21 Transpordi

ja

muuseumi

piletite

kulu

14

Pärnu Keskraamatukogu korraldas 2025. aastal Pärnu linna ja maakonna

raamatukoguhoidjatele (79) kokku 9 kvaliteetset koolituspäeva. Neist viiel korral toimusid

koolituspäevad Pärnu Keskraamatukogus ja neljal korral sõideti Pärnust välja.

Maakonna kõigi valdade raamatukoguhoidjad on rahul Pärnu Keskraamatukogu korraldatud

koolitustega, sest need laiendavad töötajate silmaringi, vastavad kutsestandardi pädevustele ja

on väga mitmekesised. Koolitusi peetakse väga vajalikeks. Väikesed raamatukogud ei saaks

oma eelarvest antud mahus koolitusi endale lubada.

Tori valla raamatukogu direktori sõnul on Pärnu Keskraamatukogu poolt läbiviidavad

koolitused sisukad, professionaalselt ette valmistatud ning vastavad valla raamatukogude

vajadustele. Külastajatele on selgelt teada, et iga kuu viimasel reedel on vallas raamatukogud

suletud, mistõttu koolitustel osalemine ei häiri tavapärast teenindust. Raamatukoguhoidjatele ei

valmista Pärnusse kokku sõitmine raskusi ning kaugemal toimuvate koolituste maksumus on

valla raamatukogu eelarves hästi planeeritav.

Enne maakondlikke koolitusi peavad Tori valla raamatukogu töötajad sisemisi töökoosolekuid

Pärnu Keskraamatukogus, mis toetab infovahetust ja ühtset tegutsemist. Äärmiselt oluliseks

peab Tori valla raamatukogu direktor ka Pärnu Keskraamatukogu korraldatud igakuiseid

veebikohtumisi valdade raamatukogujuhtidele – need toimivad ühtaegu nii praktiliste

infotundide kui sisuliste minikoolitustena.

Integratsiooni Sihtasutuse keelelähetuse programmi kaudu käisid Pärnu Keskraamatukogus

eesti keelt täiendamas 3 töötajat Ida-Virumaa raamatukogudest, keda juhendasid Pärnu

Keskraamatukogu töötajad.

Teabekirjanduse töötaja käis Tallinna Kännukuke raamatukogus vaatlemas ning teadmisi

kogumas, kuidas nemad oma tehnoloogiatuba kureerivad ning sai näpunäiteid kilelõikuri ja

kleepsuprinteri kasutamiseks. Antud teadmiste abil alustas ta oktoobrikuus Mai raamatukogu

tehnoloogiatoas uue teenuse pakkumist ja hiljem uue töötaja koolitamist.

Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist on raamatukogude statistika ja juhtimise

töölaua töörühmas ning ÜÜRS: raamatukogusüsteemi tarkvara töörühmas, ilukirjanduse

osakonna töötaja on ÜÜRSi e-kataloogi töörühmas ja kogude arenduse raamatukoguhoidja

võtab osa e-laenutuse nõukoja ning komplekteerimise töörühma tööst. Kogude arenduse

osakonna juhataja on „teaviku teekonna“ töörühma liige. Pärnu Keskraamatukogu direktor on

15

ERÜ juhatuse liige, RaRa juures tegutseva täiendkoolituse töörühma liige, ERÜ kutsekomisjoni

liige ja IFLA Marketing&Management Standing Commitee juht.

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Maakonnaraamatukogu töötajad kontrollisid Pärnu maakonna vallaraamatukogude ja

harukogude esitatud statistilisi aruandeid RaRa lehel. Aasta alguses pidi tööle hakkama RAJU

programm, kuid seda ei juhtunud ja nii tuli aruandeid menetleda vanas harjumuspärases

programmis. Kogude arvestust kontrollis kogude arenduse osakonna töötaja kes tegeleb

komplekteerimisega maakonna raamatukogudele ja peab nende rahalist arvestust. Ülejäänud

osad vaatas üle teeninduse peaspetsialist. Ebakõladega seoses võeti ühendust otse aruande

sisestajaga ja vaadati küsimusi tekitavad kohad üle ning vajadusel parandati vead kohe ära.

Kõik aruanded esitas RaRa-le teeninduse peaspetsialist.

Kordaminekuks võib pidada seda, et vajadusel sai üheskoos raamatukogu aruande esitajaga

kiirelt kogu aruanne telefoni teel üle vaadatud ja vead parandatud.

Probleemiks oli, et me ei saanud alustada tööd lubatud uues programmis ja seetõttu lükkusid

edasi kõik tähtajad. Esines ka probleeme andmete kvaliteediga, sest mõnikord ei saadud aru

mida lugeda tuleb, tekkis segadus terminitega ja ei leitud abi ka juhendist.

16

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Seoses Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna raamatukogu teabekirjanduse osakonna töö

ümberkorraldamisega, oli vajalik muuta ruumilist lahendust. Selleks telliti arhitektuuribüroo

3+1 arhitektidelt uus 3. korruse sisekujunduslik plaan. 2025. aastal plaan teostati. Teostati ka

Kesklinna raamatukogu soojasõlme osaline renoveerimine, kuid kütteprobleeme see ei

lahendanud ning teemaga tuleb 2026. aastal edasi minna.

Kesklinna raamatukogu kliimaseademele telliti audit ning selgus, et see vajab renoveerimist,

linnavalitsuselt taotleti raha ning 2026. aasta investeeringuteks vajalik raha ka eraldati. Samuti

on vananenud I korruse perioodikasaali valgustid, ka valgustite ümbervahetamiseks taotleti

raha ning 2026. aasta eelarvesse see eraldati.

Lahenes Mai raamatukogu ruumiprobleem – jaanuaris avati raamatukogu uues Mai Ärimajas.

Ruumide rendileping on esialgu sõlmitud 10 aastaks.

Audru raamatukogu ruumid vajavad ümberkujundamist ning remonti, kultuuriministeeriumi

kiirendisse kirjutati projekt ning 2026. aastaks ka raha saadi.

Paikuse raamatukogus on probleeme laest läbi tilkuva veega, kuigi katust on remonditud mitmel

korral, olukord pole paranenud.

Tõstamaa raamatukogus viidi läbi remont ning ruumid kujundati ümber – lugejad võtsid

uuenduse hästi vastu.

Lääneranna mitmetel raamatukogul on remondivajadused. Vatla raamatukogu jätkab töötamist

Vatla mõisa majas, kuna hoone müük peatati, kuid raamatukogu kasutuses olevad kolm ruumi

vajavad remonti. Lihula Raamatukogu ruumid vajavad sanitaarremonti. Samuti vajab valgustus

uuendamist, mis peaks teostuma 2026. aastal. Ka Kõmsi haruraamatukogus on remondi

vajadus, uueks aastaks on selleks eelarvesse kavandatud raha.

Lõpe haruraamatukogu kolis oktoobris uutesse ruumidesse. Raamatukogu asub nüüd Lõpe

Klubi ja Lõpe Lasteaiaga samas hoones. Uus asukoht on hea. Varbla raamatukogu kolis

koolimajja, kus ruumid on korras, tehti ka õue trepile kaldtee. Virtsu raamatukogu ruumide

jahedus sai lahenduse küttesüsteemi parandamisega.

Saarde valla Kilingi-Nõmme raamatukogus uuendati valgustust, raamatukogu sai uued

ribikardinad.

17

Tori valla Tori haruraamatukogus algas ruumide remont Tori Põhikoolis. Raamatukogu kolis

asenduspinnale Tori sotsiaalmajja.

Sindi raamatukogus paigaldati trepikäsipuu töötajate sissepääsu juurde, paigaldati

sademeveerenn ning korrastati hooviväravad.

Põhja-Pärnumaa Vändra raamatukogu varasemast ajast olnud AIP-i ruum korraldati ümber

Kogukonna elutoaks, kus saab lugeda värskemat perioodikat ning näidata kogukonna näitusi.

AIP arvutid viidi üle laenutussaali, kus töötajal oli võimalik kiiremini abistada inimesi arvutite

juures ning parem ülevaade arvutite taga toimuvast.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega inimestele

pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

3*

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

3*

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 1

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 32

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

25

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvaliseabita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

20

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 12

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on muul

viisil tagatud parkimisvõimalus

32

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 30

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 18

Muu (nimetada)

*Esimesed 2 aspekti on võetud KOVi põhiselt, info on olemas Pärnu Keskraamatukogu (12

harukogu), Põhja-Pärnumaa Valla Raamatukogu (9 harukogu) ja Surju raamatukogu

kodulehtedel.

On astutud vajalikke samme, et tagada liikumispiiranguga või lapsevankriga külastajatele

mugav liikumine raamatukokku ja raamatukogus. Samas on veel üksjagu raamatukogusid, kus

ligipääs on tagamata.

18

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 1091 120

Kasutajakoolitus 1 1

Digipädevuste alane nõustamine 22 10

Koduteenindust pakutakse klientidele, kellel ei ole tervisliku seisundi või vanuse tõttu võimalik

raamatukogu külastada. Teenus on väga vajalik, aidates liikumispiirangutega klientidel

laenutada ja lugeda raamatuid. Enamus koduteeninduse klientidest kasutab väljaannete

laenutamise teenust kuid raamatukoguhoidjad on abistanud ja juhendanud neid ka nutiseadmete

kasutamisel.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

AS Hoolekandeteenused Lääne regiooni veebitunnid (PKR) 5 509

Raamatukastid Pärnu lasteaedadele (PKR) 9

Raamatukarussellid Pärnu Haiglas (PKR) 1

Aruvälja Lasteaed 3 39

Jõõpre hooldekodu 2 9

Audru Noortekeskus 8 80

Audru kultuurikeskus 1 14

Audru Männituka lasteaed 4 65

Audru muuseum 1 16

Surju lasteaiarühm „Päevakoerad” 3 52

Surju Kool 2 27

Varbla hooldekodu 24 6

Tõstamaa Lasteaed  9  30

Tõstamaa Rahvamaja 10   

Tõstamaa Keskkool 10  2

Paikuse Kool 75 1426

Paikuse Lasteaed 5 100

Seljametsa Lasteaed 3 60

Pootsi hooldekodu 30 4

Häädemeeste Eakate Kodu kirjandusring 9 15

Treimani Raamatutunnid Metsapoole Põhikoolis 34 90

SA Kilingi-Nõmme hooldekeskus 12

19

Kilingi Villa pansionaat 8

Sindi Sotsiaaltöökeskus 7 30

Sauga Põhikool 20 498

Jänesselja Lasteaed 11 157

Tammiste Lasteaed-Algkool 51 850

Tori Sotsiaalmaja 11 82

Tori Põhikool 2 174

Tori Lasteaed 2 35

Are Kool 52 910

Are Kooli Suigu lasteaed 28 401

Vändra Alevi Hoolekandekeskus 7 15

Pärnu-Jaagupi Noortekeskus 1 6

Vändra Lasteaed Mürakaru maja 1 35

Vahenurme Külaselts MTÜ 6 115

Vahenurme Lasteaed 8 36

Pärnjõe Kool 14 85

Pärnjõe Lasteaed 10 50

Kergu Kool 26 100

Kergu Lasteaed 4 26

Tootsi LA 8 80

Tootsi PK 2 40

Tootsi PK õpilasmalev 1 22

MTÜ Tegusad Tootsikad 5 55

Juurikaru PK 32 30

Libatse Külaselts MTÜ 2 15

Vändra LA Vihtra rühm 5 48

Uulu Lasteaed 4 64

Uulu Põhikool 9 120

Tahkuranna Lasteaed-Algkool 5 109

Raamatukogudel on väga tihe koostöö koolide, lasteaedade, aga ka hooldekodudega. Töötajad

käivad paljudes lasteasutustes kohapeal, et tutvustada uudiskirjandust või viia raamatuid, mida

õpetajad on soovinud. Tehakse ettelugemisi ning meisterdatakse.

Hooldekodude kliendid on tänulikud, et raamatukoguhoidjad käivad neile soovitud raamatuid

toomas või ka ette lugemas.

Vastavalt kahe asutuse koostööle alates aastast 2020 käivad AS Hoolekandeteenuste Pärnu

kodude, aga ka Vändra Kodu psüühilise erivajadusega täiskasvanud kliendid regulaarselt kord

kuus Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna raamatukogus raamatukogutunnis. 2025. aastal käidi

20

koos üheksal korral. Tunnid on väga populaarsed, maju, kust huvilised käivad, on samuti palju,

seetõttu on seatud maksimaalselt 30 huvilisest kliendi piir ühe tunni külastamiseks.

Raamatukogutunnid pakuvad erivajadusega täiskasvanutele võimalust saada omavahel kokku,

suhelda ning tutvuda erinevate teemade kaudu paljude põnevate raamatutega. Paljudest

klientidest on saanud raamatukogu registreeritud lugejad. Alates septembrist otsustati lõpetada

veebitunnid, mis alates koroona-ajast toimusid samuti kord kuus. Põhjenduseks on see, et

hoolekande teenustel olevaid kliente innustatakse kodust välja minema raamatukokku kohale.

AS Hoolekandeteenuste ja Pärnu Keskraamatukogu koostöö tulemusena toimus kaks korda

Pärnu Keskraamatukogus Pärnu kodude klientide kunstinäitus.

Sama asutuse Rääma Kodu alustas Rääma raamatukoguga koostööd, kus viidi läbi kaks

teematundi.

Raamatukast lasteaeda on Pärnu Keskraamatukogu koostööteenus, mille tulemusena

lasteaiaõpetajate poolt õppeprogrammi rikastamiseks soovitud raamatud igakuiselt lasteaeda

jõuavad. Õpetajad tellivad raamatuid erinevate teematundide tarvis, küsitakse erinevas žanris

ja vormis raamatuid 2-7 aastastele lastele. Raamatukastid viib lasteaedadesse raamatukogu

auto.

Audru raamatukogu koostab Audru Noortekeskusele igakuiseid raamatuväljapanekuid, mis

lähtuvad Teeviida teemakuudest. Esimest korda tehti koostööd Audru kultuurikeskusega.

Aruvälja raamatukoguhoidja käis samas majas paiknevas lasteaias lastele unejutte lugemas ja

Jõõpre hooldekodus mardi- ja kadripäeva tähtpäevade traditsioone tutvustamas.

Koostöös Pootsi hooldekodu tegevusjuhiga otsib raamatukoguhoidja välja teemad, vastavalt

kalendri aastaaegadele: mida meisterdada, värvida, mängida. Lugejaid Pootsi hooldekodus

eelistavad Eesti kirjanikke (vanemaid raamatuid), samuti loetakse ajalehti, ajakirju. Ollakse

väga rahul, et hooldekoduga ühes hoones on raamatukogu.

Põhja-Pärnumaa Vändra Raamatukogu külastab Vändra Alevi Hoolekandekeskust iga kuu

kolmandal teisipäeval. Külastuspäevadel tutvustatakse kaasa võetud raamatuid ning loetakse

ette.

Tootsi raamatukogu ja õpilasmaleva koostöös valminud lauamänguprojekt oli oluline praktiline

kogemus, mis õpetas noortele meeskonnatööd, loovust ja projektijuhtimist, jättes kogukonnale

väärtusliku ühisloominguna valminud mängu. Koostöös MTÜ-ga „Tegusad Tootsikad” läbi

viidud jõulutöötoad tugevdasid kohalikku kogukonnatunnet. Ühine kingituste ja kaunistuste

21

valmistamine pakkus õppimisvõimalusi, hoidis au sees käsitöötraditsioone ning pakkus

osalejatele emotsionaalset ja loovat eneseteostust.

Vahenurme raamatukogul on hea koostöö Vahenurme seltsi Vahekaga, kellega koos tehakese

üritusi ja viiakse läbi koolitusi.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 41

Raamatukogusüsteem RIKS 4

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 6

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

37

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 2

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta/individuaaltööruumi 15

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 16

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 3

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja mikrofoniga

arvutit (nt koosolekuteks)

10

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 2

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 42

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 44

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

45

Raamatukogus saab värviliselt printida 35

Kilelõikur 1

Printer-kilelõikur 1

Termopress 1

Kaardilõikemasin 2

Lamineerimisamasin 9

Õmblusmasinate kasutamine 2

Spiraalköitmine 3

Kiletamine 3

Märgipressi kasutamine 1

22

Pärnu Keskraamatukogu Mai raamatukogu uued tehnoloogiatoa vahendid on: kilelõikur,

termopress, printer-kilelõikur,õmblus-, katte- ja overlokmasin. Vahendite abil saavad kliendid

omale ise valmistada kleepse või logosid ja kinnitada need termopressiga tekstiilmaterjalide

peale. Kohapeal saab kasutada õmblus-, katte- ja overlokmasinat.

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Lisaks Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna raamatukogule läks ka Mai raamatukogu üle RFID-

põhisele laenutussüsteemile. RFID-laenutuse kasutuselevõtt teeb raamatukoguhoidja töö

oluliselt mugavamaks ja kiiremaks. Paikuse raamatukogu sai teenindusletti uued tööarvutid.

Lääneranna valla Lihula keskraamatukogu sai RIA internetiühenduse. Vähendati turvariski. Ka

Varblas ja Lõpel ehitati välja korralik interneti ühendus.

Surju raamatukogu sai 2 uut arvutikomplekti külastajatele ja 2 ergonoomilist tooli. Kaugtöö-

õppimisruumi kaabeldati WiFi ruuter ja uuendati raamatukogu koduleht.

2025. aastal osteti uued arvutid ja vöötkoodilugejad Saarde valla Tihemetsa ja Tali kogudele.

Detsembrikuus toimus Kilingi-Nõmme raamatukogus rahatarkuse vestlusõhtu. Ürituse raames

annetati raamatukogule uus lugejaarvuti koos veebikaameraga.

Pärnu Keskraamatukogu ja Tori valla raamatukogu taotlesid omale tasuta Canva litsentsi

(Canva for Nonprofits), mis võimaldas kujundada kvaliteetsemaid reklaammaterjale. Algas ka

üleminek uuele Windowsi versioonile. (Tori vald)

Põhja-Pärnumaal sai uuendatud telefonipark, et oleks võimalus kvaliteetsetele fotodele ürituste

ja näituste jäädvustamiseks ja jagamiseks sotsiaalmeedias. Samuti uuendati raamatukogudes

arvutite operatsioonisüsteeme, minnes üle Windows 10-lt Windows 11-le.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

Iga aastaga kasvab iseteeninduse võimaluste kasutamine. Lugejaportaali kaudu registreeris

ennast Pärnu Keskraamatukogu lugejaks 134 kasutajat (2024 a. 114), sisselogimisi oli 96 822

(2024. a. 79 830), teostati 199 192 (2024. a 179 225) otsingut ja pikendusi tehti 25569 (2024. a

22959). Pärnu Kesklinna raamatukappi telliti 2025. aastal 7691 raamatupakki, s.o keskmiselt

26 pakki iga avatud päeva kohta (2024. aastal 7362 korral st keskmiselt 24 pakki päevas). Ka

raamatute tagastamist tagastuskasti kasutatakse väga palju. Kui raamatupakk on tellitud kappi,

siis loetud raamatud lastakse kapi kõrval olevasse tagastuskasti, valikstatistika järgi kasutas

seda teenust aasta jooksul 12483 lugejat (arvestatud valemiga: tagastatud raamatute arv/3 s.o

keskmine tagastatavate raamatute arv ühe lugeja kohta). 2024. aasta juulis sai Pärnu

keskraamatukogu kesklinna raamatukogu iseteenindusautomaadi. 2025. aastal registreerusid

lugejad iseteenindusautomaadi vahendusel oma kontole 2557 korda, tehti 3297 laenutust, 241

pikendust ja 2764 tagastust. Tagastada saab iseteenindusautomaadiga ka ilma sisse logimata,

selle võimaluse kasutamisi ei saa loendada.

23

Uued võimalused Mai raamatukogus on PrintInCity teenus, RFID süsteem koos

turvaväravatega, laenutusautomaat ja Cleveroni raamatukapp. Kõik need rakendusid koheselt

igapäevatöösse ja on lugejate poolt hästi vastu võetud. Raamatukappi tellimise võimalust

kasutati seal 2025. aastal 1294 korda, iseteenindusautomaadi kaudu laenati 878 ja tagastati 823

raamatut. Mai raamatukogu lugejatele on teenus alles uus ja vajab rohkem tutvustamist ja

julgustamist, et seda rohkem kasutama hakataks.

Tori Valla Raamatukogu jälgib samuti iseteeninduslike teenuste kasutamist:

E-kataloogist otsingute arv langes aastaga 9122 päringu võrra. (Võib olla tegemist 2024. aasta

aruande aluseks olevate statistikaandmete kogumise erinevusega).

Lugeja.ee: lugejad kasutavad iseteenindust üha aktiivsemalt laenutustähtaegade pikendamiseks

ja e-kataloogi sirvimiseks.

Raamatukappi kasutati kokku 790 korda (2 raamatukogu; andmed Cleveroni süsteemist). See

kinnitab, et ööpäevaringne kättesaadavus on lugejatele mugav ning nõudlus kasvab.

Teavituste mõju: nt pärast töötajate poolset tutvustust kasvab iseteeninduse kasutus.

Põhja-Pärnumaa raamatukogu Vändra harukogus on raamatukapp, mida kasutati 174 (+11)

korral ning avalikus veebis tehti külastusi 259 (+12) korral, logimisi oli 4194 (+882), otsinguid

5328 (+1106), pikendusi 361. Võrreldes 2024. aastaga on logimiste (+882), otsingute (+1106)

arv suurenenud tõusvas joones ja seda mitmendat aastat järjest.

Raamatukogude juures asuvad tagastuskastid leiavad igal pool aktiivset kasutamist.

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine

Pärnu koduloo andmebaasi lisati 2025. aastal 1758 kirjet, tänaseks on andmebaasis juba üle

54 000 kirje.

24

4 Kogude kujundamine

Aruandes kasutatud: Pärnu Keskraamatukogu = Pärnu keskuslinna haruraamatukogud ja

osavaldade raamatukogud, sulgudes 2024. aasta näitajad.

2025.a eraldati väljaannete hankimiseks:

riigieelarvest Pärnumaa raamatukogudele kokku 164 151 (177 507)€

riigieelarvest Pärnu Keskraamatukogule 97 443 (105 006)€

KOV eelarvest Pärnumaa raamatukogudele kokku 24 8097 (252 811)€

KOV eelarvest Pärnu Keskraamatukogule 121 730 (120 760)€

KOKKU olid komplekteerimiskulud 412 248 (430 318)€, keskraamatukogul 219 173 (225

766)€

Maakonna komplekteerimisrahadest ca 60% saadi omavalitsuselt ja 40% riigilt.

Keskraamatukogu sai 56% omavalitsuselt ja 44% riigilt.

Pärnumaa raamatukogud said väljaannete soetamiseks riigilt 1,88(2,03)€ elaniku kohta.

Omavalitsused eraldasid Pärnumaa raamatukogudele 2,8 (2,9) €, Pärnu Keskraamatukogu sai

2,35 (2,3)€.

Komplekteerimiskulu elaniku kohta oli maakonnas 4,75(4,9) €, keskraamatukogus

4,2(4,4) €.

Riigieelarvest saadud 164 151 eurost kasutati väärtkirjanduse ostmiseks 65 178 €,

So 40% ja kultuuriperioodikale 2031 € ehk kokku ca 41%.

Võrreldes 2024. aastaga vähendas omavalitsuse poolt eraldatud raha Lääneranna

vald – kui 2024. aastal saadi 18 500€, siis 2025a. 15 800 €.

Kohalike omavalitsuste poolt eraldatud summad olid suuremad kui riigieelarvest eraldatud

summad.

2025. aastast töötab Häädemeeste valla Uulu ja Võiste raamatukogus üks töötaja.

Kui Põhja-Pärnumaa Kaisma ja Pärnjõe raamatukogudes teenindas 2024. aastal lugejaid üks

töötaja kahe kogu kohta, siis alates 2025. aastast oli mõlemas raamatukogus oma töötaja.

Aruvälja/Jõõpre (Pärnu linn), Lõpe/Koonga (Lääneranna v) ja Pootsi/Tõhela (Pärnu linn)

raamatukogudes teenindab lugejaid jätkuvalt üks töötaja kahe raamatukogu kohta.

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Kogude täiendamisel oli prioriteediks Eesti riiki, ajalugu ja kultuurilugu käsitlevate

väljaannete, lastekirjanduse ning tõlkelise väärtkirjanduse tellimine. Ilukirjanduse puhul

eelistati eesti autoreid ja kirjandusauhindu saanud raamatuid.

25

Teaberaamatuid telliti maakonnas väga suure valikuga. Nõudluse rahuldamiseks

teaberaamatute järele toimis hästi nii vallasisene RVL kui ka tellimine Pärnu

Keskraamatukogust.

Pärnumaa raamatukogude komplekteerimispõhimõtted on avalikustatud Pärnu

Keskraamatukogu ja vallaraamatukogude kodulehtedel, neid uuendatakse vajaduspõhiselt.

Põhimõtteid on plaanis üle vaadata seoses uue raamatukoguprogrammi ÜÜRS

kasutuselevõtuga, et tagada nende vastavus uutele tööprotsessidele.

Enamus maakonna raamatukogusid komplekteeris oma kogusid Pärnu Keskraamatukogu

kaudu.

Lääneranna valla Varbla, Koonga ja Lõpe raamatukogud komplekteerisid Pärnu

Keskraamatukogu kaudu, raamatukoguprogrammi RIKS kasutavad raamatukogud tellisid

Rahva Raamatu e-poest otse kulleriga kohale.

Põhja-Pärnumaa valla raamatukogud komplekteerisid riigiraha eest koostöös Pärnu

Keskraamatukoguga, omavalitsuse raha eest ise Rahva Raamatust ja Apollost.

Komplekteerimisvajaduse otsustas iga raamatukogu ise piirkonna lugejate soovidest lähtuvalt.

Teavikute tellimisel tegid raamatukogud koostööd, kasutades aktiivselt nii vallasisest laenutust

kui ka RVL-i Pärnu Keskraamatukogust. Tori vallas on perioodika osakaal RVL-is tõusnud ja

lugejad on selle hästi omaks võtnud.

Komplekteerimisel jälgitakse lugejate huvisid ning dubleerimise vältimise põhimõtet,

väiksemates raamatukogudes sõltub komplekteerimine rahalistest vahenditest

Põhja-Pärnumaa raamatukogudel on ühine raamatute tellimise nimekiri, komplekteerimisel

arvestatakse lugejate soove ja eelistusi, mis piirkonniti on erinevad. Raamatukogude siseselt on

loodud oma süsteem ja tabel, et vältida dubleerimist.

Süsteemselt asendati vanad ja kulunud kohustusliku kirjanduse eksemplarid uuemate

trükkidega, et toetada õpilaste lugemishuvi ja õppimist, tihedat koostööd tehakse

kooliraamatukogudega.

Põhja-Pärnumaa raamatukogud tellisid RVL teel kirjandust Sindi raamatukogust, Pärnu

Keskraamatukogust kui ka Viljandi Linnaraamatukogust.Väga tore on vallavalitsuse töötajate

kaasamine, kes liikudes erinevate teenuspiirkondade vahel võtavad kaasa ka raamatuid.

Lastekirjanduse tellimiseks jälgiti Lastekirjanduse keskuse spetsialistide soovitusi, Hea laste ja

noorteraamatu väljavalituid, Nukitsa konkursi soovitusi. Arvestatakse kooliõpetajate soovidega

koolikohustusliku kirjanduse osas ja lasteaiaõpetajate õppekavadega. Lastekirjanduse

komplekteerimisel on silmas peetud kõiki sihtrühmi.

Arvestame kirjanduse tellimisel ka vabariiklike ja maakondlike kirjandusmängudega ning

koolitustelt kogutud teadmisi hinnatud autoritest ja raamatukunstnikest.

Raamatukogude, mis asuvad koolis, prioriteet on uuem laste- ja noortekirjandus (Paikuse

raamatukogu lugejatest 54 % on lapsed).

Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonnas on hästi komplekteeritud nii ilukirjanduse kui

tarkuseraamatute osa, et toetada laste lugemisoskuste ja -huvi arengut,arendada kujutlusvõimet,

26

pakkuda meelelahutuslikku ja harivat kirjandust. Osakonna rikkalikku raamatuvalikut on

kiitnud lapsevanemad ja lasteaedade õpetajad.

Jätkuvalt olid populaarsed raamatud, millest oli meediakajastusi (Kirjandusministeerium,

Prillitoos), Jaan Martinsoni krimikirjanduse soovitused. Suur roll nõudluse kujundamisel oli

raamatukaupluste müügiedetabelitel, jälgiti erinevaid sotsiaalmeedia kanaleid (Lugemise

väljakutse ja Lugemise proovikivi Facebookis, Instagram, Tik Tok).

Abiks olid ka lugejad ise, kes järjest enam soovitasid, mida võiks raamatukoguriiulitele soetada.

Populaarsed olid elulood, mälestused, krimikirjandus ja reisikirjad. Välisautorite armastus- ja

krimiromaane hangiti kirjastuste ja hulgimüüjate allahindlustelt soodushindadega.

Audru raamatukogu lugejate hulgas olid populaarsed ajaloo, tervise ja psühholoogia ning

aiandusalased raamatud. Surju raamatukogu lugejaid huvitavad AI, investeeringute ja

rahatarkuse alased raamatud, samuti soovitakse lugeda teoseid, mis rahustaks, viiks mõtted

mujale ja annaks positiivse emotsiooni. Lääneranna valla raamatukogudes pöörati tähelepanu

kogude mitmekesisusele, eelistades eesti autoreid, reisikirju ja kriminaalromaane, populaarsed

olid ka Punase raamatu ja Põhjamaade sarja raamatud. Häädemeeste raamatukogule annetab

uusi raamatuid kirjastuses töötav toimetaja ja kohalikud autorid koduloolisi väljaandeid, mis ei

ole suure tiraažiga.

Keskraamatukogu ilukirjanduse osakonnas lähtuti noortekirjanduse valikul põhimõttest, et

käsitletavad teemad oleksid noortele mõistetavad ja elulised, näiteks sõprus, armastus, vaimne

tervis, identiteet ja ühiskondlikud probleemid. Noortekirjandust soetati 4 eksemplari,

ilukirjandust tavaliselt 3 eks. Suure nõudlusega teoseid (näit. Perrini teoseid 8 eksemplari)

komplekteeriti rohkem. Noored huvituvad ka mangadest, mida tuleks rohkem komplekteerida.

Luulekogude tellimine on valikuline, eelistatakse tuntud eesti autoreid.

Raamatukogudes, kus oli kahe kogu kohta üks töötaja, komplekteeriti rohkem erinevaid

nimetusi, mida sai siis kahe raamatukogu vahel vastavalt nõudlusele vahetada.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Kui ilu-ja lastekirjanduse laenutuste % oli nii maakonnas kui keskraamatukogus 68, siis ostetud

raamatutest moodustas ilu-ja lastekirjandus maakonnas 81(82)% ja keskraamatukogus

74(71)%.

Maakonna kogudest moodustas aasta lõpuks ilukirjandus 60(61)% ja teabekirjandus 40(39)%.

Keskkogus oli ilukirjanduse osakaal 54(56)% ja teabekirjandusel 46(44)%. Laenutustes on

suurem osakaal ilu-ja lastekirjandusel.

Raamatufondi ringlus oli maakonnas 0,83(0,8)%, ilu-ja lastekirjandusel 0,8(0,8)%,

teabekirjandusel 0,9(0,7)%.

Keskraamatukogu raamatufondi ringlus oli 0,99(1)%, ilu- ja lastekirjandusel 1,1(1,1)%,

teabekirjandusel 0,85(0,9)%.

Võõrkeelse kirjanduse ringlus oli 0,4(0,5)%

Ringlus on püsinud üsna stabiilsena.

27

Kogude uuenemise protsent oli maakonnas 3,07(3,3) ja Keskraamatukogus 3,09(3,1).

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Komplekteerimiskuludest kasutati raamatute ostmiseks maakonnas 82%(73,5)% ja

Keskraamatukogus 87,3(87,5)%, so 340 008 (360 568)€, keskraamatukogus vastavalt 191

435(197 630)€.

Raamatuid osteti maakonnas 20 774 (21 887) eksemplari, Keskraamatukogule 11 521 (11

934)eksemplari, elaniku kohta soetati maakonnas 0,24(0,2) ja Keskraamatukogus 0,22(0,2)

raamatut.

Osteti 16 858 (18 012) eksemplari ilu- ja lastekirjandust, millest Keskraamatukogule osteti 8538

(8521) eksemplari. Ilu- ja lastekirjanduse osakaal ostetud raamatutest moodustas maakonnas

81(82)% ja Keskraamatukogus 74(71)%. Nimetusi osteti juurde 5559(5128).

Ostetud raamatu keskmine hind oli 16,6(16.5)eurot.

Saabunud raamatutest oli 4,4(3,7)% võõrkeeltes. Kokku saadi (ostud+muul moel) võõrkeeltes

1053(896)eks, sellest 328(146) eks vene keeles ja 575 eks inglise keeles. Keskraamatukogus

saadi 7,2(6,8)% võõrkeeltes, sellest vene keeles 229(138) eks ja inglise keeles 561(220) eks.

Võõrkeelse kirjanduse kogust moodustab venekeelne 58(59)%, Keskraamatukogus 58(60)%.

Osteti peamiselt ingliskeelset kirjandust, saksa kogusse ka saksakeelset kirjandust, venekeelset

kirjandust saadi nii annetusena kui ka osteti Eestis väljaantud venekeelset ilukirjandust.

Võõrkeelse raamatu vastu on maakonna raamatukogudes huvi suhteliselt madal, noored loevad

inglise keeles läbi veebi ja erinevate äppide.

Järjepidevalt toimub järelkomplekteerimine, et osta juurde suurt nõudlust omanud teoseid,

teabekirjandust, aasta lõpus tellisime juurde väga palju kooli kohustuslikku kirjandust,

kasutades selleks erinevaid hulgimüüjaid, kirjastuste sooduspakkumisi ja kampaaniaid.

Pidevalt kallinevad hinnad suurendavad järelkomplekteerimise osatähtsust.

Lugejate eelistused kaldusid endiselt paberkandjal teavikute poole. Huvi e-raamatute ja

audioraamatute vastu jäi tagasihoidlikuks ning nende kasutamise osakaal ei näidanud

möödunud aastal märkimisväärset kasvu.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Perioodika komplekteerimiseks kasutati maakonnas 69 360 (65 751)€ so 17,4(15,2)%

komplekteerimiskuludest, sellest keskraamatukogu 24 858 (24 150)€ so 11,3(10,7)%.

Ajakirju osteti juurde 622 (607) aastakäiku, sellest Keskraamatukogule 189(195).Lisandus 273

nimetust ostusid. Ajalehti osteti 150(214) aastakäiku.

Perioodika hinnad on tõusutrendis ning mitmete väljaannete ilmumine on lõpetatud või on need

kolinud veebi.

28

Raamatukogu külastajad on väga rahul võimalusega lugeda tasuta digiväljaandeid nagu Delfi

Meedia, Postimees, Õhtuleht, Imeline ajalugu, Imeline teadus. Ajakirjade laenutamine on

jätkuvalt vägagi populaarne, samuti on lisandunud nö suurte ajalehtede ehk „Eesti Ekspressi”

ja „Maalehe” kojulaenutajaid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et erinevate perioodikaväljaannete

järgi on raamatukogus suur nõudlus.

Kultuuriperioodikat telliti järgmiselt

Pärnumaa raamatukogud kokku Keskraamatukogu

Akadeemia 4 2

Hea Laps 13 1

Keel ja Kirjandus 1 1

Looming 8 2

Loomingu Raamatukogu 9 3

Muusika 1 1

Raamatukogu 6 2

Teater.Muusika.Kino 2 1

Tuna 1 1

Täheke 17 2

Vikerkaar 2 1

Värske Rõhk 2 1

Sirp 8 4

Õpetajate Leht 3 1

Maakonnas osteti kultuuriperioodikat kokku 77 (81) aastakäiku, 2031(2277) euro eest, sellest

keskraamatukogus 23(28) aastakäiku 761 euro eest. Perioodika hindade tõusu tõttu valiti

hoolega, mida tellida, et igal nimetusel oleks lugeja olemas.

Pärnu Keskraamatukogu keskuslinna kogudesse telliti 2025. aastaks 14 nimetust ajalehti kokku

40 aastakäiku, 42 nimetust ja 82 aastakäiku eestikeelseid ajakirju ning 3 nimetust ja 4

aastakäiku võõrkeelseid ajakirju. Telliti ka viis erinevat digipaketti. Ühe kasutajakohaga

digipaketid (Juridica, Äripäev, Postimees) olid kasutatavad Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna

raamatukogu ühes lugejaarvutis. Mitme kasutajakohaga digipakette (Delfi, Õhtuleht) said

kasutada ka harukogude lugejad.

Keskuslinna raamatukogudesse telliti perioodikat 13 505€ eest. Kahjuks teatati jälle mitme

ajakirja välja andmise lõpetamisest. Eriti kahju on, et lõpetati 1994. aastast ilmuva ajakirja Pere

ja Kodu väljaandmine paberkandjal. See ajakiri oli väga populaarne ja andis kohe tunda

perioodika laenutuste arvu kahanemisena.

Digitaalne perioodika leiab endiselt vähem kasutamist kui paberkandjal, kuigi viimasel ajal on

digimeedia kasutajate arv veidi tõusnud. Miinuseks on eelkõige see, et paberajakirju saab koju

kaasa laenata ja neid seal rahulikus miljöös vaadata-lugeda. Digiversiooni peab lugema

raamatukogus kohapeal. Digilehti ja -ajakirju tullakse lugema eelkõige siis, kui seal ilmub mõni

artikkel mida kindlasti tahetakse lugeda või kui väljaanne enam paberkandjal ei ilmugi.

Igapäevased perioodikaväljaannete lugejad kasutavad meelsamini trükitud väljaandeid.

29

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviste hankimiseks kasutati maakonnas 2880 (3986) eurot. Osteti kokku 147(205) auvist,

keskraamatukogule sellest 146(205).

Auviseid osteti põhiliselt Keskraamatukogu muusika kogusse. Eelistati eesti autorite ja

esitajate, Pärnust pärit ja siin tegutsevate ning Pärnuga seotud muusikute helisalvestisi. Osteti

ka eesti muusikaauhindade võitjate ja nominentide, maailma ja Euroopa nimekate

plaadifirmade poolt parimaks peetud salvestisi nagu näiteks GRAMMY auhinna saanute ja

nominentide helisalvestisi.

Maakonnas nõudlus auviste järel puudub, seepärast 2025. aastal juurde ei ostetud,lähtuti

vähesest kasutusest ja kulutõhususe põhimõttest.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Lauamängud leidsid raamatukogudes aktiivset kasutamist, kokku osteti maakonnas 201(102),

sellest keskraamatukogusse 162(75) mängu.

Valik kujundati eelkõige eesmärgiga toetada laste-ja noorteürituste ning töötubade läbiviimist,

kus lauamänge kasutatakse aktiivselt hariduslike ja lõbusate tegevuste osana. Mänguline

tegevus vahetundide ajal ja ainetundides arendab laste keskendumisvõimet, loovust ja

probleemilahendusoskust. Samuti toetab mängimine sotsiaalsete oskuste kujunemist,

koostöövõimet, muutes õppimise lõbusaks ja motiveerivaks.

Lisaks üritustel kasutamisele on kõik lauamängud raamatukogudest ka koju laenutatavad,

pakkudes peredele ja noortele võimalust veeta kvaliteetset ühist aega koduses keskkonnas. Nii

kasvas keskraamatukogus lauamängude laenutus 2025. aastal 95 võrra. Pärnu

Keskraamatukogu Kesklinna raamatukogus viib vabatahtlik iga kuu esimesel laupäeval läbi

lauamänguklubi, igal kohtumisel tutvustab ta ka ühte raamatukogust laenutatavat mängu.

Osteti ka mitmeid raamatutegelasi kujutavaid pehmeid mänguasju (Lotte, Sipsik, Krõll jm), mis

muudavad raamatukogu ruumid hubasemaks ja kutsuvad väikesi lugejaid raamatutega tutvuma.

2025. aastal muusikariistu ega spordivahendeid raamatukogudesse ei ostetud.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetusena saadi 1729(2617) eksemplari raamatuid, so 8,3% saabunutest, sellest

keskraamatukogu 779(708), so 6,3% .

Auviseid annetati 41(97), neist keskraamatukogule 41(94).

Mänge annetati 17(43), neist keskraamatukogule 10(21).

Ajakirjade aastakäikude annetusi oli 49(63), keskraamatukogule sellest 33(40)

Goethe Instituudilt lisandus annetusena saksa lugemissaalile 71 raamatut ja 30 auvist.

Suurimad annetajad olid eraisikud – annetati nii eesti-, vene- kui ka ingliskeelseid raamatuid.

Autorid annetasid oma teoseid (näit koduloolisi väljaandeid), Häädemeeste raamatukogule

30

annetab kirjastuse toimetaja uut ilukirjandust. Annetajate seas olid ka mitmed asutused:

Tallinna Lauluväljak, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Kreeka Suursaatkond, kirjastus Varrak,

Eesti Hoiuraamatukogu.

Kuigi annetused ei ole mahukad, on need siiski väärtuslikud, täiendades kogusid teavikutega,

mis sageli peegeldavad kohaliku kogukonna vajadusi ja huvisid. Raamatukogu tänab kõiki

annetajaid panuse eest kogude mitmekesistamisel.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Maakonnas dekomplekteeriti 39823(35341) arvestusüksust, sellest keskraamatukogu

18823(17110).

Raamatuid kustutati kokku 38 209(34 202), sellest keskraamatukogu 18 110(16 754). Auviseid

kustutati 479(135), sellest keskraamatukogu 315(118).

Inventuurid toimusid Kaisma, Koonga Libatse, Pärnu-Jaagupi, Suurejõe, Vahenurme, Vihtra,

Vändra raamatukogudes.

Kogude pideva korrastamisega tegeleti kõigis raamatukogudes. Kanti maha lagunenud,

määrdunud ja vähest kasutust leidnud raamatuid. Seoses raamatufondi kiibistamisega Pärnu

Keskraamatukogu ilukirjanduse osakonnas korrastati fondi (vähendati ka eksemplaarsust). Mai

raamatukogus on riiulipinda vanast asukohast vähem, seetõttu kahandati veel kord

teabekirjanduse ja lastekirjanduse mahtu ja tuli loobuda venekeelsest kirjandusest.

Raamatukogu remont ja vöötkoodide panek andsid ka Tõstamaa raamatukogule hea võimaluse

fond üle vaadata ja mittevajalik kustutada.

Osavaldade raamatukogudest kustutatud eksemplaride seast leidis Keskraamatukogu oma

kogudesse vajalikke eksemplare, millega vahetati välja lagunenud raamatuid või suurendati

nõudlust omavate raamatute eksemplaarsust.

Seoses kolimisega uutesse ruumidesse vaadati Põhja-Pärnumaal Tootsi raamatukogu kogu fond

kriitiliselt üle, et uuele pinnale jõuaks vaid vajalik ja heas korras kirjandus.

Mahakantud raamatud suunati taaskasutusse, paigutades need Pärnu, Are ja Tori bussijaamades

asuvatesse Rändaja raamatukogu riiulitesse, kus need said uue elu vabalt võtmiseks mõeldud

lugemisvarana.

Lisaks toimusid mitmes raamatukogus tasuta raamatute laadad. Tori valla Are raamatukogus

korraldati kasutatud raamatute laat Euroopa säästva arengu nädala raames. Sindi raamatukogus

toimus samuti tasuta raamatute laat, andes kogukonnale võimaluse raamatuid kodudesse viia

ning pikendada teavikute kasutusiga.

Häädemeese valla Kabli raamatukogu tegutseb laenutuspunktina, seetõttu kanti maha kogu

raamatufond, mille hulgast valis Häädemeeste raamatukogu omale vajalikke eksemplare.

31

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Iseseisvaid lugejaküsitlusi Pärnumaa raamatukogud 2025. aastal läbi ei viinud.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Vt p 1.4

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Suurem osa AIP-i arvutikasutajaid on vanemad tööealised või eakamad inimesed, kes vajavad

arvutit maksete tasumiseks või seoses muude teenustega, mis on kolinud e-keskkonda. Suures

osas vajavad arvutite kasutajad ka töötajate abi erinevate toimingute tegemisel. Nooremad

kasutajad käivad enamasti vajalikke faile ja dokumente välja printimas, sest tihti ei ole kodudes

enam printereid.

Väiksemates maaraamatukogudes väheneb AIPi arvutite kasutamine järjest enam, sest

nutiseadmed on võimekamad ja kättesaadavamad ning arvuti kasutamiseks pole enam vaja

raamatukokku tulla. Lisandub äppe, mille abil saab ära teha vajalikud toimingud nii e-riigis,

pankades kui mujal. On raamatukogusid, kus AIPi arvutit ei kasutatagi enam, sest arvutiabi

vajavad lugejad ei taha ise arvuti taha istudagi ja vajalikud ülekanded või muu teeb

raamatukoguhoidja ära oma arvutis.

Küll aga leiavad AIPi arvutid sagedast kasutamist suuremates raamatukogudes ja nende

kasutamise arv on uuesti tõusuteel. Näiteks ainuüksi Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna

raamatukogu perioodika- ja internetisaalis kasutati AIPi arvuteid aasta jooksul üle 6000 korra

(2024. a ligi 5800 korda) ja töötajatel tuli sama perioodi jooksul nõustada ja juhendada

arvutikasutajaid 873 korda (2024 a. 704 korda). Väga palju kasutatakse raamatukogude WiFi-

võrku oma nutiseadmete või sülearvutite kasutamisel. Raamatukogud on selle tõttu hinnatud ka

kaugtöökohana. Tihti küsitakse võimalust kasutada raamatukogus individuaaltöökohta, kus

saaks pidada kedagi segamata näiteks Teamsi koosolekut. Kahjuks Pärnu Kesklinna

raamatukogus seda võimalust veel ei ole, aga eraldi kaugtöökoht on olemas Mai raamatukogus

ja Tõstamaa raamatukogus.

Saarde valla Kilingi-Nõmme raamatukogu sai uue lugejaarvuti annetusena. Surju raamatukogu

sai lugejatele kasutamiseks 2 uut arvutikomplekti.

Lääneranna valla Lihula raamatukogus on arvutid vananenud ja plaanitud arvutipargi uuendus

2026. a aga vajalikud toimingud saab veel tehtud. AIPi teenuste kasutamine on Lihulas tõusnud,

kuid üldiselt on Lääneranna vallas AIP arvutite kasutamine haruraamatukogudes vähenenud.

Tori Vallaraamatukogu toob välja, et mitmete e‑teenuste kasutamisel vajavad külastajad sageli

raamatukoguhoidja tuge. Samas seab isikuandmete kaitse seadus töötajatele piirangud: paljusid

32

isikuandmeid sisaldavaid toiminguid ei ole lubatud külastaja eest läbi viia. See võib mõnel juhul

tekitada külastajates rahulolematust, kuna oodatakse põhjalikumat abi, kui seadus lubab

pakkuda.

Häädemeeste valla Uulu raamatukokku hangiti 2024. aastal raamatukogu kiirendi projektiga

raamatukokku kaks uut AIP arvutit. Täiskasvanud lugejad kasutasid seal enim printimise

teenust, lapsed käisid raamatukogus arvutimänge mängimas.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Häädemeeste Vallavalitsuse otsusega vähendati Uulu raamatukogu lahtiolekuaega viielt päevalt

kolmele, sest Uulu raamatukogu juhataja kohusetäitja töötab ka Võiste Raamatukogus. Nüüd

on lugejail võimalus tellida puuduv raamat olemasolu korral üsna kiiresti Võiste

Raamatukogust. See on tunduvalt suurendanud ka raamatukogu RVL-i laenutusi.

Muutunud on Põhja-Pärnumaa Tootsi haruraamatukogu lahtiolekuajad seoses uuele pinnale

kolimisega, raamatukogu on avatud esmaspäevast reedeni, ühel päeval nädalas ka kauem, et

tööealised elanikud saaksid raamatukogu külastada. Vändra Kunstigalerii, mis asub Vändra

raamatukogu ruumides avas oma uksed ka esmaspäeval, olles varasemalt avatud teisipäevast

laupäevani.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

26 086 24 800 -1 286

Peamiseks lugejate arvu vähenemise põhjuseks on erinev lugejate arvu loendamine võrreldes

eelmise aastaga. Alates 2025. aastast näitab URRAMi programm keskraamatukogude lugejaid

ühe lugejana olenemata mitmes harukogus ta lugejaks registreerunud on. Varem ei olnud

võimalik lugejaid niimoodi eristada ja ühte lugejat loendati nii mitme lugejana kui mitmes ühe

keskraamatukogu harukogus ta lugeja oli.

Lisaks mõjutab lugejate arvu vähenemist elanikkonna vähenemine – Pärnumaa elanike arv

vähenes kõigis valdades va Tori vald, mille elanike arv kasvas 40 elaniku võrra. Vähenemise

põhjuseks on ka elanikkonna vananemine. Põlvkond, kes on harjunud regulaarselt lugema,

väheneb aasta aastalt ja samuti leitakse alternatiivseid lugemisvahendeid, eriti nooremapoolsete

inimeste seas. Raamatukokku mittejõudmise ja mitte lugemise põhjenduseks on välja toodud

halvenevat tervist ja liikumist ning ajanappust. Maaraamatukogud nendivad kahetsusega, et

tööl käivad inimesed kasutavad ühtlasi linna või alevi raamatukogu teenuseid. Täheldatakse, et

33

kuigi raamatukogu ja õpetajad püüavad suunata lapsi raamatute juurde, siis algklassides veel

ollakse lugemishimulised, kuid kasvades huvi raugeb, noorte raamatute juurde toomiseks on

vaja olla loov.

Lääneranna vallas on lastest lugejate arv vähenenud. Nooremad lugejad on hakanud eelistama

audioraamatuid, neid on mugav muude tegevuste juures kuulata. Üheks põhjuseks peetakse

seda, et Koonga kool on teist aastat 6-klassiline.

Lugejate arv on vähenenud Saarde valla Kilingi-Nõmme raamatukogudes, sest ka Tihemetsa

alevikus on elanike arv vähenenud.

Häädemeeste valla Võiste raamatukogu piirkonnas asub lasteaed-algkool, kus õpilaste arv

väheneb pidevalt, sealjuures esimest klassi sel õppeaastal ei avatudki, sellega seoses vähenes

ka lugejate arv.

Enamus noori suunduvad õppima Pärnu linna koolidesse ja neil on lihtsam peale kooli külastada

Pärnu linnas asuvaid raamatukogusid.

5.3.4 Külastused

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

426 921 430 434 +3 513

Kokku on maakonnas külastuste arv suurenenud, kuid raamatukoguti on see väga erinev.

Osades raamatukogudes on külastuste arv märgatavalt vähenenud, samas on raamatukogusid

kus külastusi kogunes aasta lõpuks eelmisest aastast palju rohkem. Paljudes raamatukogudes

on külastuste arv aga püsinud üsna stabiilsena, erinedes eelmisest aastast vaid vähesel määral.

Kui raamatukogude külastamine kasvas 2025. aastal võrreldes varasema aastaga, siis laenutuste

hulk hoopis vähenes. Siit saab järeldada, et raamatukogud ei ole meie kasutajatele ainult

raamatute laenutamise paigaks vaid omavad tähtsust nn kogukonnakeskusena, kus saab lisaks

osaleda erinevatel kultuurisündmustel, koolitustel või töötubades, vaadata näitusi ning kasutada

raamatukogu kohtumispaigana.

Märgatavalt tõusis külastatavus raamatukogudes, mille ruume värskendati äsja või mis kolisid

uuele pinnale, näiteks Tõstamaa (Pärnu linn), Tootsi ja Pärnjõe raamatukogud (Põhja-

34

Pärnumaa). Vähenes külastatavus seal, kus remondi tõttu oli ligipääs keeruline või kogu

suuresti kokku pakitud, näiteks Audru, Paikuse, Libatse ja Tori raamatukogud.

Häädemeeste valla Uulu raamatukogu lahtiolekuajad vähenesid kolmele päevale. Samuti oli

raamatukogu puhkuse ajal 35 päeva suletud, aga varasematel aastatel käis raamatukogu töötaja

puhkuse ajal kord nädalas tööl. Selline ümberkorraldus tingis samuti külastuste vähenemise.

Pärnu Keskraamatukogu Mai raamatukogu kolis aasta algul uutesse ruumidesse ning sai

kasutusse ka raamatukapi, seetõttu suurenes külastuste arv oluliselt. Lugejad tundsid huvi uute

ruumide vastu ning raamatukapi kasutamine võimaldas külastusi ka ajal, mil raamatukogu oli

füüsiliselt suletud. Audru raamatukogu külastuste vähenemist võis põhjustada maja ees oleva

keskväljaku remont perioodil juuni-november, mistõttu oli ligipääs suuresti raskendatud.

Lavassaare raamatukogu külastuste arv on vähenenud peamiselt laste arvelt.

Lindi raamatukogus aga hoopis tõusis külastuste arv seoses lugejate arvu tõusuga. Põhjuseks

see, et paljud lasteaialaste vanemad hakkasid raamatukogu lugejateks ja hakkasid koos lastega

raamatukogu külastama. Ja see oli omakorda tingitud sellest, et raamatukoguhoidja hakkas

tegema vanema rühma lastega iganädalaselt raamatukogutunde.

Tõstamaa raamatukogul on märgatav tõus nii külastuste kui laenutuste osas, kuigi raamatukogu

oli suvel suletud remondi tõttu neli nädalat. Nähtavasti külastasid raamatukogu paljud

uudistajad, kes soovisid näha kuidas raamatukogu pärast remonti välja näeb.

Paikuse raamatukogu külastuste arv on aruandeaastal vähenenud. Üheks oluliseks põhjuseks

võib pidada kuni septembrini kestnud koolihoone remonti, mis mõjutas otseselt juurdepääsu

raamatukogule. Ehitustööde ajal puudusid raamatukogu ees parkimiskohad, mis raskendas

külastamist lugejatele, eriti lapsevanematele. Lisaks paiknesid mitmed kooliklassid ajutiselt

koolimajast eemal, mistõttu vähenes õpilaste ja nende vanemate igapäevane liikumine

raamatukogu läheduses.

Lääneranna vallas vähenes külastuste arv just laste külastuste arvelt.

Tori valla raamatukogude külastuste vähenemise arvu kujundas põhiliselt Tori raamatukogu

tulemus, kus külastatavust mõjutas ruumiline kitsikus seoses remondi ja pakitud fondiga.

2025. aasta külastuste negatiivsele arvule Põhja-Pärnumaal mõjus tõenäoliselt muuhulgas

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse korraldatud Kultuuripommi ärajäämine, mille üheks partneriks

oli Vändra Kunstigalerii, mis asub Vändra Raamatukogu ruumides. Külastuste arvu mõjutab

kindlasti ka raamatukogude lahtiolekuaeg, kuna haruraamatukogud ei ole kõik avatud 5-6

päeval nädalas. Igapäevaselt avatuna oleks raamatukogud alakasutatud. Mõju avaldasid Libatse

35

raamatukogu suletud päevad, mis olid seotud ruumide omandivormi üleminekuga või

sisetemperatuuriga, mis ei olnud töötamiseks sobiv, lisaks oldi sunnitud sulgema üks

raamatukogu teatud ajaks töötaja eemaloleku tõttu. Samas tõusid Pärnjõe raamatukogu

külastused ja ka laenutuste arvud, seda ilmselt tänu raamatukogu uuele asukohale koolimajas.

Külastuste arv tõusis ka Tootsi raamatukogus oluliselt ja sedagi tänu kolimisele uutesse

ruumidesse, aga ka pikematele lahtiolekuaegadele. See kõik võimaldas ka korraldada rohkem

üritusi, mis tõi raamatukokku rohkem inimesi – nii vanu kui uusi külastajaid.

Ranniku ääres asuva Häädemeeste valla Treimani raamatukogu külastatavuse puhul on tähele

pandud seda, et kui on väga vihmased ilmad, siis raamatukogu kasutatavus kohe langeb. Selline

oli ka 2025. a suvi.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus (+-)

644 656 639 552 -5 104

Kuigi maakonnas tõusis raamatukogude külastuste arv, siis laenutuste hulk on vähenenud

rohkem kui 5 000 laenutuse võrra.

Laenutuste tagasiminek Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonnas oli seotud Mai

raamatukogu avamisega aasta alguses. Seoses Mai raamatukogu kolimistega 2024. a hakkasid

sealsed lugejad laenutama raamatuid kesklinna raamatuogust. Kui aga Mai raamatukogu avati

uuesti uutes ruumides, leidsid lugejad sinna tagasitee.

Pärnu Keskraamatukogu 12 haruraamatukogu külastati 281 899 korda ja tehti 415 878

laenutust. Keskmiselt laenutati päevas 1405 raamatut, tunnis 156 väljaannet ja päevas külastas

raamatukogu pea 900 inimest. Lisaks raamatutele saab laenutada lauamänge,

muusikainstrumente, õuemänge ja muuseumipileteid, viimati nimetatuid laenutati 64 korral.

Lugeja jaoks muudab reserveerimisvõimalus raamatukogu kasutamise paindlikumaks. See

säästab aega ja vähendab ebakindlust, kas soovitud raamat on saadaval. 2025. a tõusis raamatute

reserveerimine Pärnu Keskraamatukogu ilukirjanduse osakonnas hüppeliselt. Hommikuti oli

tavaliselt 25-30 reserveeringut, esmaspäeviti ja pühadejärgselt üle 50. Enamus raamatuid telliti

raamatukappi. Ka päeva jooksul telliti kappi palju raamatuid. Aasta lõpus oli järjekord 199

raamatule. Järjekorrad ei olnud väga pikad, enamasti ootas raamatu saamist alla 10 inimese.

Ligikaudu pooltele saabunud raamatutest tekkis järjekord. Rohkem broneeritakse

36

väliskirjandust. Eesti kirjandusele tekkisid järjekorrad siis, kui raamatutest kuskil räägiti või

kirjutati. Pikema järjekorraga raamat oli Valérie Perrin „Minu kallis tädi” – raamat saabus

detsembri alguses ja kuu lõpuks oli järjekorras 93 inimest. Võib öelda, et lugejate

lemmikautoriks oligi Perrin, kelle kõik kolm raamatut olid väga populaarsed.

Loeti väga palju kriminaalromaane. Populaarsemad autorid olid McFadden, Connelly, Fitzek,

Hunter, Bryndza. Samuti köitsid lugejaid armastusromaanid. Populaarsed autorid olid lisaks

Malleryle ja Carrile ka Kajanto, Lane, Lucas ja Neels. Enam hakati laenutama „Punase

raamatu” sarja teoseid. Suurenes ka „Loomingu Raamatukogu” raamatute lugemine. Loeti veel

ka „Minu ...” sarja, kuna koolides on kohustuslik lugeda selle sarja raamatuid. Samuti olid

raamatud nõutud reisile minejate hulgas. Luuleraamatutest oli konkurentsitult populaarseim

Laur Lomperi „Vahi kuue paiku vahi kuue paiku: lugulaule. Vaata umbes kell kuus valvuri

pintsaku paranduslappe: tõdemusi”, millele aasta alguses oli järjekorras 23 lugejat ja mida

laenutati aasta jooksul välja 39 korral. Kooli kohustuslikust kirjandusest loeti kõige rohkem

Kivirähki raamatuid „Rehepapp” (374 laenutust) ja „Mees, kes teadis ussisõnu” (178 laenutust).

Nagu kogu Eestis, jõudis ilukirjanduse osakonnas edetabeli tippu Urmas Vadi raamat „Kuu

teine pool”. Tõusu üheks põhjuseks oli kindlasti raamatu käsitlemine saates „Presidendi

raamatuklubi”. 2024. aasta laenatuim teos, Mikseri „Vareda”, paikneb edetabelis teisel kohal.

Edetabelisse kuuluvad ka kaks auhinnatud teost – Luugi „Ööema” ja Ehini „Südametammide

taga”. TOPis on ka Ain Küti raamatud, kuna ETV-s linastus ajalooline krimiseriaal „Von Fock”,

mis põhineb Küti raamatutel.

Moyesi ja Riley raamatuid laenutati palju ning kui neilt autoritelt ilmub midagi uut, saavad

teostest kohe menukid. Krimikirjandusest loeti enim McFaddeni „Koduabilise” sarja. Endiselt

on populaarsed ka Hooveri raamatud.

Ingliskeelsetest raamatutest laenutati kõige rohkem Chloe Walshi teost „Binding13” - 18 korral.

Mitme raamatuga olid edetabelis esindatud Ana Huang („Twisted hate” – 17 laenutust,

„Twisted games” – 16 laenutust) ning Colleen Hoover („Ugly love” – 12 laenutust, „Losing

hope” – 10 laenutust). Kuna McFaddeni eestikeelsetele raamatutele oli kogu aeg järjekord ja

osad teosed ei olnud veel eesti keeles ilmunudki, siis loeti ingliskeelseid raamatuid („The

Housemaid is Watching”- 11 laenutust, „The Teacher „ - 10 laenutust).

Teabekirjanduse laenutuste arv on eelneva aastaga võrreldes langenud üsna palju. Kuna

külastatavus on üldiselt eelneva aastaga võrreldes samaks jäänud, siis võib see seotud olla

sellega, et lugejad eelistavad raamatukokku tulla ning teavikuid kohapeal kasutada. Tuntavalt

37

on suurenenud õpilaste ja üliõpilaste arv teabekirjanduse osakonna kasutajatena. Keskkonda

kasutatakse meelsasti grupitöödeks ja kodutööde tegemiseks. Suurenenud on ka

järelaitamistundide läbiviimine raamatukogus.

Audru raamatukogu laenutuste suure tõusu põhjus võis olla tingitud sellest, et 2024. aastal oli

töötaja haigestumise tõttu raamatukogu pikalt suletud, mistõttu oli 2024. aastal laenutuste arv

väiksem.

Häädemeeste raamatukogu laenutuste arvu vähenemine on seotud elanikkonna vananemisega,

samuti on seotud sellega, et teatud asju saab kiiremini otsida internetist telefoniga. Näiteks

kokaraamatute laenutamine on sellega seoses palju vähenenud.

5.3.6 MIRKO teenus

Pärnu maakonnas ei osale ükski raamatukogu MIRKO teenuses.

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

Suurem osa raamatuid liigub oma raamatukogu siseselt harukogude vahel. Kuna URRAMist ei

saa veel eristada RVLi ja ASLi kaudu tehtud laenutusi, siis ei ole võimalik veel täpseid arve

aruandesse lisada. Enim on RVL teenust pakkunud Pärnu Keskraamatukogu, kuhu telliti teistest

Eesti raamatukogudest 34 väljaannet. Peamised sisse tellitavad RVL’id on Tallinna Ülikooli

raamatukogust ja Tartu Ülikooli raamatukogust. Ise laenasime teistele raamatukogudele välja

1029 väljaannet. Enamus nendest läks teistesse Pärnumaa vallaraamatukogudesse, aga ka

Läänemaa ja Lääne-Virumaa raamatukogudesse.

ASLi kaudu laenas Pärnu Kesklinna kogu üksikuid raamatuid, millele oli linnas väga pikk

järjekord, kuid haruraamatukogudes olid kõik soovijad juba raamatu läbi lugenud.

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2024

Päringud

2025

Muutus (+-)

9 188 8 156 - 1 032

Raamatukogunduslike infopäringute arv on langenud. Pigem on tegu erinevate olmeliste ja/või

faktiküsimustega, et raamatukoguhoidjad otsiksid ja jagaksid infot küll bussiaegade või ürituste

kohta. Tundub, et inimesed saavad interneti abil iseseisvalt oma küsimustele vastused kätte.

Palju kasutatakse juba ka tehisaru. ChatGPT ja teised tehisaru äpid on lihtsasti kasutatavad ja

enam ei pea tulema raamatukokku selleks, et küsimustele vastuseid saada. Küll peavad aga

raamatukoguhoidjad olema valmis lugejatele selgitama, et mitte kõik tehisaru antud vastused

ei pruugi olla tõesed. Järjest enam peavad raamatukoguhoidjad vastama ChatGPT poolt

38

soovitatud lugemisvara raamatusoovidele, et küsitavat raamatut ei ole üldse olemas, sest

tehisaru on selle ise välja mõelnud või on tehisaru tõlkinud olemas oleva võõrkeelse raamatu

pealkirja sujuvalt eesti keelde ja nüüd tullaksegi seda raamatukogust küsima.

Temaatiliste päringute osas oli enim koduloolisi küsimusi. Kuna tuntakse huvi oma kodukandi

või suguvõsa ajaloo vastu, siis otsitakse erinevaid allikaid, mis seda kajastaksid. Ka oli palju

õpilaste uurimistöödega seotud päringuid.

Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakonnas suurenesid infopäringud märgatavalt.

Võrreldes eelmise aastaga suurenes see 579 päringu võrra. Arvu suurenemise üheks põhjuseks

võib pidada osakonnas kohapeal õppivate ja töötavate külastajate arvu tõusu ja

raamatukoguhoidja poole pöördumist info saamiseks. Teemapäringute näiteid: Setu kõlavööd;

metallitöö joonised; Hello Kitty kaubamärk/bränd; arhitektuur Šveitsis prantsuskeelses

piirkonnas; kofeiin, kohv; kulturism ja fitness; Kohtla-Järve kaevandused; veri, veregrupid; C-

vitamiin; ATH; arheoloogia kui uurimismeetod; veipimine; OCD (obsessiiv-kompulsiivne

häire), vene traktor T-25 jt.

Audrus oli huvitav päring, mis oli seotud õpilase uurimistööga, kus oli vaja 1920-aastatest

alates pärinevaid erinevate kookide retsepte. Päringuid on olnud ka toataimede teemadel.

Paikuse raamatukogus, oli õpilaste poolt päringuid haruldaste loomade kohta (nt materjalid

lumeleopardi või aksolotli kohta koolitöö jaoks); vanade aabitsate ja kooliõpikute kohta

ajaloolise võrdluse eesmärgil; nõukogude ajal ilmunud teoste kohta, et uurida ajastu kirjandust

või kultuurilist tausta jne.

Surjus tunti huvi käsitöö teemade, nt erinevate kudumismustrite vastu.

Kilingi-Nõmmes olid huvitavateks teemadeks suguvõsa uurimine, konkreetsed isikud, õpilaste

loovtööd, laulusõnad.

Tori vallas oli huvitavaim päring, mis puudutas raamatule ISBN‑koodi hankimist.

Põhja-Pärnumaa Suurejõe raamatukogul tuli leida materjale laevade ja laevamudelite kohta

ning otsida jutte, kus peategelaseks on lepatriinu. Vändras sooviti uurida Vändra ajalugu

Vändra 510. juubeliaastaks, tunti huvi Mongoli ajaloolise linna Sarai-Batu ja eesti rahvuse

genoomi kohta.

39

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Pärnu Keskraamatukogus korraldati kaks veebiviktoriini ja kaks virtuaalnäitust: kokkuvõte

2025. aasta AS Hoolekandeteenuste klientidele korraldatud raamatuklubi kohtumistest ja 2025.

aasta käsitöö töötubadest Pärnu Keskraamatukogus.

5.3.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad? Valige loetelust sobivad

☒ Printimine, paljundamine, skaneerimine

☒ Ruumirent

☐ Üritused

☒ Materjalikulu (lamineerimine, spiraalköitmine, raamatute kiletamine, kleepkile kilelõikuriga

või printer-kilelõikuriga lõikamisel, termokleebis, märgipress, )

☒ Paberipressi ja lõiketerade kasutamine

☒ Kuumpressi kasutamine

☒ Kunstigalerii külastus Vändras

Põhiliseks tasuliseks teenuseks on Pärnumaa raamatukogudes printimise- ja paljundamise

teenus. Mitmes raamatukogus on lisaks skaneerimise ja lamineerimise võimalus. Saab rentida

ruume ürituste või koosolekute korraldamiseks. Pärnu Kesklinna raamatukogus saab kasutada

paberipressi koos lõiketeradega ja märgipressi. Mai raamatukokku soetati kilelõikur ja

termopress. Paikuse raamatukogus saab raamatuid kiletada. Põhja-Pärnumaa raamatukogu

pakub spiraalköitmise võimalust, samuti saab seal külastada Vändra kunstigaleriid.

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-d

2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

7 725 7 358 -367 151 239 137 175 -14 064 71 171 66 681 -4 490

Lugejatest laste arvu languse üheks põhjuseks on erinev lugejate arvu loendamine võrreldes

eelmise aastaga. Vt 5.3.3

Raamatukogudes, mis asuvad lasteasutustega (koolid, lasteaiad) samas majas on lugejatest laste

osakaal ja laenutuste arv hea. Ka noortekeskustega samas majas asumine on suurendanud lastest

lugejate osakaalu.

Pärnu Keskraamatukogu teabekirjanduse osakond korraldas lastele ja noortele

infootsingutunde, juhendati graafikalaua kasutamist, aidati otsida kirjandust uurimistööde ja

loovtööde jaoks, viidi läbi ekskursioone. Otsiti välja kohustuslikku ja soovituslikku kirjandust

40

riiklike olümpiaadide eel. Muusikakogus on võimalik mängida digiklaverit ja elektrikitarri ning

mitmed lapsed koos juhendajaga kasutavad seda võimalust iganädalaselt. Saksa lugemissaal

korraldab ülelinnalisi saksa keelt populariseerivaid mänge ja näitusi.

2025. aastal külastasid uut Mai raamatukogu lisaks koolidele ka 9 lasteaia rühma, neis osales

üle 800 lapse. Korduvalt käisid raamatukogu külastamas ka Päikese kooli erivajadustega

õpilased. Laste külastatavuse suur tõus on seotud ilusa uue raamatukoguga, kus on meeldiv olla.

Audru raamatukogu on rohkem hakanud külastama algklassilapsed, kes eelistavad kõrvalmajas

asuva noortekeskuse asemel nüüd raamatukogus aega veeta.

Positiivne on see, et Põhja-Pärnumaa Tootsi ja Pärnjõe raamatukogude kolimine on lapsi

raamatukokku juurde toonud. Tootsis on säilinud väga hea koostöö kooliga ja lasteaiaga,

Pärnjõe kolis kooli ja lasteaiaga samasse majja, mis mõjus positiivselt.

On välja toodud laste lugemisoskuse ja lugemisharjumuse järjepidev nõrgenemine. Koolis

loetakse senisest vähem tervikteoseid ning õppetöös kasutatakse rohkem lühivorme ja

katkendeid, mis vähendab vajadust raamatute laenutamise järele.

Konkurentsi pakuvad ka e-raamatud ja digiplatvormide laenutusvõimalused, mis suunavad osa

laste lugemisest raamatukogust väljapoole. Digikeskkonnad ja ekraanipõhine meelelahutus

konkureerivad otseselt lugemisajaga ning mõjutavad laste keskendumisvõimet ja huvi pikema

teksti vastu. Paikuse raamatukogu juhataja sõnul soovitab isegi õppenõustamiskeskus

keskendumisraskustega lastel lugemise asemel raamatuid kuulata. Lugemusele avaldab mõju

ka õppekorralduse muutumine. Koolitööde ja referaatide tegemisel kasutatakse enam

veebiallikaid ning trükiraamatute osatähtsus on vähenenud. Samuti mõjutab laenutuste arvu

laste tihe huvitegevus ja ajapuudus, mis jätab lugemisele vähem aega. Täiendava tegurina võib

välja tuua ka pandeemiajärgse käitumismustri muutuse, kus harjumus raamatukogus käia ei ole

kõigil lastel taastunud varasemale tasemele. Oluline on tagada raamatute piisav eksemplaarsus,

et laps või noor, kes soovib raamatut laenutada, ei peaks raamatukogust lahkuma tühjade

kätega. Hea kättesaadavus toetab lugemishuvi kujunemist ja säilimist ning aitab vältida

olukordi, kus soov lugeda katkeb sobiva raamatu puudumise tõttu.

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine on olnud ja on jätkuvalt enamuse raamatukogude

üks prioriteetidest. Uue lastekirjanduse soetamine toetab lugemise propageerimist ning aitab

kujundada ja hoida laste ning noorte lugemishuvi. Koostöös õppeasutustega aitab õpetajate

41

tagasiside suunata valikut teostele, mida kasutatakse õppetöös ja soovitatakse õpilastele

lugemiseks. Samas on praktikas sageli vajadus suurema eksemplaarsuse järele, et kõik huvilised

saaksid soovitud raamatud kätte. Takistuseks on ka see, et mitmed õpetajate poolt soovitud

teosed on läbi müüdud. See piirab võimalusi kogu täiendamisel ning mõjutab raamatute

kättesaadavust õppetööks.

Pärnu Keskraamatukogu lasteosakond on väga rahul järelkomplekteerimise võimalusega, mis

on kiire ja alati lasteosakonna vajadusi arvestav. Lugejal aitab soovitud raamatuni jõuda

harukogudega ühine reserveerimis- ja järjekorda panemise võimalus. Seda kasutatakse agaralt

koolikohustusliku kirjanduse puhul, mille eksemplaarsus on küll suur, aga ebapiisav, kui mitu

klassitäit lapsi korraga sama raamatut soovib lugeda.

Jätkuvalt on suurendatud lauamängude arvu, et peredel oleks võimalik lisaks raamatutele ka

mänge koju laenutada või raamatukogus mängida. Kindlasti arvestatakse raamatute tellimisel

vabariiklike ja maakondlike kirjandusmängudega. Laste- ja noortekirjanduse

komplekteerimisel on olulisel kohal Eesti autorite teosed, Eesti Lastekirjanduse Keskuse

soovitused, auhinnatud raamatud, kooli soovituslik kirjandus ning samuti arvestatakse

koolitustelt kogutud teadmisi hinnatud autoritest ja raamatukunstnikest, järgimist väärt

kirjandustrendidest.

Noortekirjanduse komplekteerimise peamised eesmärgid on arendada noorte lugemisharjumust

ja -oskust, pakkuda kirjandust, millega noored saavad samastuda, pakkuda alternatiivi kooli

kohustuslikule kirjandusele.

Noortekirjanduse valikul lähtuti mitmest kriteeriumist. Oluline oli, et käsitletavad teemad

oleksid noortele mõistetavad ja elulised, näiteks sõprus, armastus, vaimne tervis, identiteet ja

ühiskondlikud probleemid. Kogu peab olema ka žanriliselt mitmekesine. Leiduma peaks nii

realistlikku proosat, fantaasiat, ulmet, romantikat kui ka graafilisi romaane. Lisaks arvestati ka

noorte raamatusoovitustega. Noorte arvamusega arvestamine aitas ilukirjanduse osakonnas

suurendada kogude kasutatavust. Noored küsisid ka mangasid, mistõttu tuleks neid rohkem

komplekteerida. Kui raamatule tekkis suurem nõudlus, tehti järelkomplekteerimist. 2025.a.

ilmus Hugo Vaheri raamat „Nutivaba”, Seda raamatut oli ilukirjanduse osakonnas kümme

eksemplari ning kõik olid kogu aeg välja laenutatud.

42

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Peaaegu kõikides raamatukogudes käivad koolide klassid kui lasteaedade rühmad nii

ekskursioonidel kui raamatukogutundides. Tehakse süstemaatilist koostööd haridusasutuste

õpetajatega, et kujundada laste- ja noortekirjanduse kogu vastavaks õppe- ja kasvatustegevuse

vajadustele.

Jätkus traditsioon - valla ja linna raamatukogude juhid andsid uutele ilmakodanikele kingiks

raamatu „Pisike puu“.

Aasta jooksul läbiviidud üritused ja programmid aitasid kujundada laste ja noorte

lugemisharjumusi, mitmekesistada lugemiskogemust ning tugevdada raamatukogu rolli

haridus- ja kultuurikeskusena.

Ettelugemispäevad toetasid laste lugemishuvi ja kuulamisoskuse arengut, pakkudes positiivseid

ja ühiseid lugemiskogemusi. Lugemisisu programm aitas lugemise juurde tuua hulgaliselt lapsi

kogu maakonnas. Programm on leidnud oma kindla koha laste raamatute juurde toomise juures.

Hariduslikud teematunnid ja programmid pakuvad lastele võimalust süvendada teadmisi

erinevates ainetes ning arendada tekstimõistmist, loogilist ja kriitilist mõtlemist. Lisaks

toetavad need tegevused lugemishuvi ja loovuse arengut, muutes raamatu ja lugemise elavaks

ning kaasahaaravaks kogemuseks. Programmid julgustavad lapsi avastama uusi teemasid,

mõtlema laiemalt ning seostama õpitut oma igapäevaeluga. Rühmatöö ja ühiste tegevuste kaudu

arenevad ka sotsiaalsed oskused: lapsed õpivad arvestama teistega, tegema koostööd ja võtma

vastutust ühise ülesande eest. Hariduslikud ja kirjanduslikud teemad tutvustavad ka

kultuuripärandit ning ajaloolist konteksti, aidates lastel mõista teadmiste ja kultuuri

järjepidevust ning väärtust. Raamatuarmastus saab alguse lapse ja lapsevanema koos veedetud

ajast, laste uudishimust ja loomulikust avastamisvajadusest.

Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonna beebi- ja väikelasteraamatute valik on märkimisväärselt

suur ja toetab igati perede püüdlusi lugemisharjumuse kujundamisel. Lasteosakond pakub

lastele, noortele ja peredele turvalist ja inspireerivat keskkonda käsikäes professionaalse

juhendamisega. Lugemishuvi tekitada ja lugemisharjumusi süvendada aitavad erinevaid

vanuse- ja huvigruppe kõnetavad lugemisprogrammid, ettelugemised, ringid, töötoad,

raamatukogutunnid, näitused ja väljapanekud. Koostöös koolide, lasteaedade ja peredega

ollakse lugemiskultuuri kujundajaks ja usaldusväärseks partneriks erinevatest infovoogudest

kantud ühiskonnas.

43

1,5–4 aastaste laste raamatuhuvi toetab alates 2012. aastast tegutsev Mürakarukool.

Lauluõpetaja ja mängujuhi Katrin Hildunen-Alvela eestvedamisel ja raamatukoguhoidjate

toetusel arendatakse sõnaosavust, laulu- ja liikumisoskusi, sotsiaalset suhtlemissujuvust ja

avastamisrõõmu. Selle kooli õpilased on usinad laenutajad. Kord kuus kutsub lasteosakond 5-

8 aastaseid lapsi Karude jututuppa lugusid kuulama ja raamatutegelaste seiklustele kaasa

rääkima, joonistama ja meisterdama. Laupäevastel kohtumistel lasteosakonna jutunurgas

loevad ja jutustavad raamatukoguhoidjad või jututoa külalised lastele hinnatud kirjanike ja

raamatukunstnike koostöös loodud uusi ja vanu raamatuid.

Koolivaheaja töötubadesse tegevust planeerides proovitakse köitvalt jõukohast meisterdamist

pakkuda esimesest kuni neljanda klassi lastele. Eesti raamatu aastal sooviti paljud armsad

tegelaskujud raamatukaante vahelt välja tuua. Lisaks koolivaheaja töötubadele pakub

meisterdamisvõimalusi Karukäpaklubi.

Märtsis toimunud KADRImäng 5.-6. klassidele oli pühendatud lastekirjanike Kadri Lepa 45.

sünnipäevale ja Kadri Hinrikuse 55. sünnipäevale. Finaalmängu võitis Metsküla Algkooli

võistkond, teise koha Tõstamaa Keskkooli kirjandusmängijad.

Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis panid 9. aprillil oma teadmised proovile maakondliku

kolmandate-neljandate klasside kirjandusmängu võistkonnad. Kõigil linna ja maakonna koole

esindanud võistkondadel tuli mänguks valmistudes läbi lugeda viimaste aastate jooksul

ilmunud ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse ekspertide poolt välja valitud kümme raamatut.

Teistest suurema punktisumma kogusid esimese koha said Ülejõe Põhikooli võistkonna

mängijad.

9. oktoobril toimus Pärnu Keskraamatukogu saalis maakondlik neljandate klasside

ettelugemisvõistlus, mis kandis nime “Kullast kallim”. Eesti Raamatu Aastal kutsuti lapsi

valima ettelugemiseks tekste eesti lastekirjanduse proosaklassikast. Armsaid raamatutegelasi

aitasid raamatust välja lugeda 28 ettelugejat. Pärnumaa esindajana sõitis Eesti Lastekirjanduse

Keskuses toimuvale lõppvõistlusele Tammiste Algkooli õpilane.

VILEPimäng 2.-4. klassidele oli pühendatud lastekirjanik Heiki Vilepi 65. sünnipäevale.

Nuputati vastuseid mälumängu küsimustele ja mängiti kirjaniku loomingust inspireeritud

näitemänge.

44

Raamatukogus saab lisaks lauamängudele mängida ka erinevaid otsimismänge. 5. aprillil oli

Pärnu Päev. Sel puhul kutsus raamatukogu lasteosakond kõiki pärnakaid ja Pärnu külalisi

otsimismängu "Vaat kus vahva Pärnu!" mängima.

Lastega käisid 2025. aastal Pärnu Keskraamatukogus kohtumas kirjanikud Jaanus Vaiksoo,

Juhan Voolaid, Tiina Laanem.

Kõikjal väidetakse, et noored loevad vähe. Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna raamatukogu

näitel seda väita ei saa. Noori käis raamatukogus palju ja loeti ka muud peale kooli kohustusliku

kirjanduse, eriti inglise keeles. Kindlasti aitaks noorte lugemisharjumuse kujundamisele kaasa

kohustusliku kirjanduse valiku nüüdisajastamine. Osa õpetajaid on seda teinudki, andes lugeda

mõne raamatu, mis on viimase 10 a. jooksul ilmunud.

Võib-olla loeksid noored eesti keeles rohkemgi, kuid kahjuks on valik suhteliselt väike.

Tihtipeale ilmus raamatu esimene osa, kuid järgesid enam ei avaldatud. Edasi loeti siis inglise

keeles. Samuti ei ole esile kerkinud uusi noori autoreid, kes teismelisi kõnetaks ja neid lugemise

juurde tooks. Esimest korda kuulusid arekeelsed raamatud kooli kohustusliku kirjanduse hulka

(Muhonen „Greibikollane tulevik”, Tiainen „Gängsteri poeg”).

Noortekirjanduse laenutuse edetabelit juhtis A. Valliku „Kuidas elad Ann“ – 125 laenutust,

väliskirjanduse laenutuse edetabeli tipus oli J. Gaarder „Apelsinitüdruk“ – 54 laenutust.

Noorte hulgas oli ülipopulaarne Sarah Maasi sari ”Rooside ja okaste koda”. Eesti keeles on

sarjast ilmunud vaid kaks osa, mistõttu loeti edasi inglise keeles. Üldiselt said noorte soovitusel

tellitud raamatutest laenutushitid. TikTokis ülipopulaarsed raamatud olid nõutud ka

raamatukogus. Näiteks Grace’i „Icebreaker”, Armas’e „The Fiance Dilemma” ja Hazelwoodi

„Bride”.

Mai raamatukogus tehti enne jõule viiele lasteaiarühmale käpiknukuetendus „Mõmmikute

piparkoogitegu”, mis meeldisid lastele väga.

Rääma raamatukogu töötajad on tähele pannud, et viimasel ajal on kohustuslikku kirjandust

rohkem võtma hakanud vanemad ja vanavanemad, mitte lapsed ise. Lapsed jäävad abitumaks

ja vanemad muretsevad laste lugemuse pärast rohkem kui lapsed ise. Küsitakse järjest õhemaid

raamatuid ja vanemad loevad lastele ise raamatuid ette.

Uus tegevus Paikuse raamatukogus oli osalemine mänguasjavahetuse programmis “Anna oma

mänguasjale uus elu!”. Mänguasjavahetuse eesmärk oli vähendada tarbimist ja jäätmeteket,

õpetada lastele ja noortele taaskasutuse ning jagamise väärtust ja tugevdada kogukonnatunnet.

45

Lastega käisid kohtumas nii muinasjutuvestja kui kirjanik Anti Saar. Kogu õppeaasta vältel käis

Paikuse raamatukogus koos Lugemispesa ring ning Rahatarkuse huviring, jätkus aastaid

kestnud “Lugemisisu” programm, mille lõpuüritusel oli seekord võimalus seigelda

muinasjutumaal koos Polina Tšerkassovaga ja kuulata tema vahvaid instrumente. Korraldati ka

mitmeid joonistusvõistlusi: Pipi ja Karlssoni joonistamise konkurss. Koostöös Paikuse kooli

õpetajatega viidi läbi lasteraamatumess ning osaleti kirjandusmängu õpilaste

ettevalmistusprotsessis. Tähtsündmusteks oli Kiigeraamatukogu ja erinevate raamatuaasta

teematundidega seotud tegevused (vanaaja raamat, vanaaja koolitund ja aabits 450). .

Peredele mõeldud jutuhommik „Känd&Kala” tõi Audru raamatukokku kokku varasemast

rohkem lapsi. Nii suurtele kui väikestele käisid erinevaid jutte vestmas jututaat Jaak Känd ja

lasteiaiaõpetaja Anneli Kala.

Lindi raamatukogus on positiivseid mõjusid märgata lasteaialastel, sest korraldatud ürituste

tulemusel on lapsed hakanud aina rohkem raamatute vastu huvi tundma. Paljud lapsevanemad

räägivad, et raamatukogus käimine on nende laste jaoks väga tähtis. Väga tähtsal kohal

lugemisharjumuste kujundamisel on Lindi oma Lugemisbingo.

Tõstamaal on noored juba mitu aastat tegutsenud nime all Rampsisõprade klubi, kus õpitakse,

mängitakse lauamänge ja veedetakse kultuurselt aega. Mitu osalejat olid raamatukoguhoidjale

ka töövarjuks. Ka möödunud aastal viis raamatukoguhoidja uudiskirjandust ja nende

teemanädalaid toetavaid teoseid üle koridori Tõstamaa Lasteaia rühmadesse. Lisaks olid nad

raamatukogus sagedased külalised.

Lääneranna valla raamatukogudes, kus raamatukogud on lasteaedadega samas majas, toimusid

ettelugemised. Koongas ja Lihulas loeti kooslugemispäeval raamatukogus Jaan Rannapi

raamatut „Nublu”. Edukalt Lugemisisu projekti läbinud Kõmsi ja Virtsu lapsed käisid tasuta

preemiareisil Haapsalus. Külastati Iloni Imemaad, Linnuse Muuseumi ja Haapsalu

lasteraamatukogu. Varblas tähistati kogu kooliga 27. jaanuaril eesti kirjanduse päeva. Eesti

Raamatu Aasta puhul tutvustati Lääneranna Gümnaasiumi Koonga õppekoha õpilastele

kohaliku rahvapärimust.

Saarde vallas Surjus on laste- ja noorte külastatavuse suurenemine on seotud sellega, et

noortekeskus on avatud ainult kahel päeval nädalas, siis on raamatukogu selleks mõnusaks

kohaks, kus peale tunde kokku saada. Raamatukoguhoidja sõnul on autorite loomingu

lugemismängud ja koolis toimuv luulevõistlus samuti aidanud sellele kaasa.

46

Tori valla Sindi haruraamatukogus jätkus suur huvi mänguliste lugemistegevuste vastu.

Mudilastele mõeldud lugemisring „Raamaturüblikud“ toimus 2x kuus laupäeviti ning

sihtrühmaks olid 3–5-aastased. Lisaks toimus 6–7-aastastele lastele „Lugemise seiklus“, mis

toetas varajast iseseisvat lugemist. Kuna Sauga kool asub raamatukogust 7 km kaugusel, viis

raamatukoguhoidja osaliselt tunde läbi koolimajas, mis tagas suurema jõudmise lasteni ja toetas

laenutuste kasvu. Tammiste välisteeninduspunktis, kus Urge raamatukoguhoidja töötas kaks

korda nädalas, jäi lastega tehtav töö aktiivseks tänu heale koostööle Tammiste

Lasteaed‑algkooliga. Raamatukoguhoidja on kooli personali hinnatud partner ning tihe koostöö

toetab järjepidevat laste lugemisharjumuste arengut.

Are, Tammiste ja Sindi koolide õpilased osalesid maakondlikul ettelugemisvõistlusel.

Tammiste Lasteaed-Algkooli õpilane saavutas võistlusel esikoha ning esindas maakonda

üleriigilisel võistlusel, tuues positiivset tähelepanu nii koolile kui ka raamatukogule. Sindi

raamatukogus korraldati Sindi Lasteaia Päikesejänkude isadepäeva õhtu.

Toimus üle-vallaline Tori Valla Raamatukogu lasteraamatupäev, kus tunnustati lapsi, kes olid

2024.aasta jooksul kõige aktiivsemad lugejad. Üritusele kutsuti 68 last peredega ning kokku

osales sündmusel Sindi seltsimajas 86 inimest.

Tori valla raamatukogudes käisid lugejatega kohtumas Jaanus Vaiksoo (Sindi), Ilmar Tomusk

(Sauga), Aidi Vallik (Tori), Markus Saksatamm (Urge), Indrek Koff (Are); Anu Taul (Sindi).

Põhja-Pärnumaal toimus oma kohalik lugemisväljakutse lastele. Ettelugemisepäeval kogunesid

õpilased Kaisma raamatukoguhoidja juhatusel kokku, et kuulata-vaadata Eesti Lastekirjanduse

Keskuse poolt korraldatud ülekannet, kus näitlejad lugesid ja kunstnikud samal ajal

illustreerisid loetavat juttu. Pärnu-Jaagupi Sõpside ring käis koos 13 korral, kus arutleti

erinevatel teemadel ning meisterdati käepäraste vahendite abil. Aasta teises pooles võeti

eesmärgiks tutvustada rohkem ajakirja “Täheke“. Teise klassi lapsed said osa väikesest

teatrietendusest, kus näitemängu vormis kandsid raamatukoguhoidjad ette kohalikke

pärimuslugusid. Kõne all olid rahvajutud ja nende muutumine ajas ja ruumis. Erilist elevust

tekitas see, et ühte näitemängu sai kaasatud ka lapsed. Selline läbimängimine kinnistab kuuldut-

nähtut kindlasti oluliselt paremini, kui lihtsalt ettelugemine. Ka lasteaia lastele pakuvad

raamatukoguhoidjad põnevust, sest lapsi tervitavad uksel mitte raamatukoguhoidjad, vaid

tegelased otse eesti lastekirjanduse teoste lehekülgedelt.

Pärnu-Jaagupi raamatukoguhoidjad täiendasid 2024. aastal algatatud Lapsesuu sõnaraamatut.

Uued sõnad said lisatud ka veebisõnastikku.

47

Pärnjõe raamatukogul on traditsiooniks, et 1. klassile on alati septembris tund, kus tutvutakse

raamatukogu ja selle reeglitega. Uudishimupäeval korraldas raamatukogu tervele koolile

ürituse ja viktoriini. Suurejõe raamatukogus oli detsembris populaarne raamatukoguhoidja

koostatud jõulukalender, kus oli igaks päevaks valida 1 jõululuuletus.

Tootsi raamatukogus on traditsiooniks saanud oktoobris toimuvad ettelugemispäevad, millest

sel aastal võtsid osa kõik 2. kuni 9. klassini. Detsembris toimus koostöös kooli

õpilasesindusega kaks kirjandusõhtut, kus lapsed jagasid katkendeid oma lemmikraamatutest.

Nende õhtute raames kohtuti kohalike kirjanike Allari Jansoni ja Imbi Põlluga. Kohtumised

kirjanikega arendasid õpilaste koduloolist teadlikkust ning pakkusid vahetut sidet elava

kirjandusega, soodustades laste eneseväljendusoskust ja esinemisjulgust.

Lasteraamatu ettelugemispäev oli Vihtra raamatukogus pühendatud Janno Põldma

75.sünnipäevale. Loeti raamatust „Lotte ja kuukivi saladus”, millele järgnes püügivahendi

valmistamine. Lasteaia lapsed osalevad rõõmuga üritustel, kus on käeline tegevus, laul ja tants.

Häädemeeste vallas Võistes on juba traditsiooniks saanud kahe lasteaiarühma külaskäigud

raamatukokku emakeelepäeval märtsis ja ettelugemise päeval oktoobris. Ka külastas kogu

Tahkuranna algkooli koolipere septembri alguses raamatukogu, et meelde tuletada raamatukogu

olulisust ja rolli. Eesti Raamatu Aasta puhul tutvustas raamatukogu juhataja raamatu ajalugu.

Raamatukogu organiseerimisel külastas Tahkuranna Lasteaed-Algkooli lastekirjanik Ilmar

Tomusk, mille tulemusena tõusis laste huvi tema kirjutatud raamatute vastu.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

2 343 2 366 +23

Aasta-aastalt on selge, et raamatukogud ei ole enam ainult raamatute laenutamise kohad.

Raamatukogud on kogukonda ühendavad kohad, väikestes kohtades veel viimased kohad, kus

piirkonna inimesed kokku saavad ja kultuurselt aega veedavad.

Milliseid üritusi/tegevusi on raamatukogud aruandeaasta jooksul pakkunud?

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 199

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 946

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 73

48

Kontserdid või muusikasündmused 13

Kunsti- või käsitöönäitused 116

Lugejamängud ja -võistlused 94

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

221

Üldharivad loengud, ringid, klubid ja töötoad 472

Lugemiskoer 16

*Siin kasutajakoolitusi mitte märkida. Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja

juhendamine on enamasti lühiajaline ja spontaanne, teeninduse käigus ette tulev infootsingu,

meediakirjaoskuse ning arvuti- ja nutiseadmealane juhendamine.

Raamatukogu täidab olulist rolli kohaliku pärandi hoidja, elukestva õppe toetaja ning

mitmekesiste vaba aja võimaluste pakkujana. Raamatukogu tegevus loob avatud ja kaasava

kultuurikeskkonna, kus eri vanuserühmad leiavad võimalusi enesetäiendamiseks ja

ühistegevuseks.

Raamatukogu on koht, kus saab kasutada arvuteid ja internetti, lugeda ajakirjandust ning

osaleda kogukondlikes tegevustes. Raamatukogu toimib mitmekülgse kultuurikeskkonnana,

mis toetab kohaliku kogukonna õppimist, loovust ja sotsiaalset kaasatust ning pakub sisukaid

tegevusi igas vanuses lugejatele. Endiselt on raamatukogu tähtis koht vanemaealistele, kust

saada abi ja nõu digipädevuste alal, kus aidatakse erinevaid toiminguid arvutis või telefonis.

Mõnel pool on raamatukogud veel ainukesed asutused, mis füüsiliselt olemas on ja kust oma

probleemide korral iga kell abi ning nõu saab.

Pärnu Keskraamatukogus oli raamatuaasta piltvaiba tikkimine väga suurt huvi tekitav

ettevõtmine ja sellest sai paljusid ühendav kogukondlik tegu. Raamatukogus olevat vaipa käisid

tikkimas väga erinevas vanuses inimesed, ka mõned mehed ei peljanud tikkimist proovida.

Täiesti võõrad tikkivad inimesed said omavahel samal ajal tuttavaks, puhuti juttu ja kiideti

ettevõtmist. Paljud tabasid end mõttelt kui tore on teha raamatukogus käsitööd ja samal ajal

teistega veidi lobiseda. Ettevõtmine sai ainult positiivset tagasisidet.

Heaks traditsiooniks on saanud see, et vabariigi aastapäeva eelsel nädala kannavad töötajad

pidulikke lipuvärvidest inspireeritud riideid või rahvarõivaid, ka 2025. polnud erand.

Külastajatele meeldib eriti see kui töötajad rahvarõivaid kannavad. See toob paljudele naeratuse

suule ja ei olda kitsid komplimentidega.

Jaanuaris tähistas Pärnu Keskraamatukogu oma sünnipäeva tegusa perepäevaga, millest võeti

osa perekonniti. Palju oli näha isasid oma lastega koos kvaliteetselt aega veetmas, nii

meisterdamas kui ülesandeid lahendamas. Perepäeval tegi ilukirjanduse osakond suure näituse

49

„Ajarännak nii ja naa ... ka raamatukoguhoidjate riidekappides.”. Välja olid pandud raamatud,

kus tegevus toimus nii minevikus kui olevikus ja ka riideid erinevatest ajastutest. Riiete

väljapanek tekitas lugejates elevust ning arutelusid ja meenutusi.

Märtsis tutvustasid Pärnu Keskraamatukogu direktor ja teabekirjanduse osakonna juhataja

Pärnu Spordihallis liikumise ja heaolu päeval raamatukogu teenuseid. Tutvustati raamatukogu

nii sündmusi ja teenuseid kui laenutati tervislikke eluviise tutvustavaid raamatuid.

Märtsis korraldas Pärnu Keskraamatukogu naistele pühendatud näituse „Ma olen naine“.

Raamatukogu töötajad tõid vaatamiseks erinevatest kümnenditest pärit naistega seotud

esemeid. Näitus osutus väga populaarseks, sest tekitas nostalgiat ja äratundmist. Paljud leidsid

eksponaatide hulgast tuttavaid esemeid, mis olid olnud neil endil või vanaemadel, emadel

kodudes olemas.

Sügisel võttis Pärnu Keskraamatukogu osa TÕN-raames Pärnumaa kogukondlikust

õpisündmusest, mille puhul toimus käsitöö õpitund, kus kaitsemärkide tikkimise abil anti

vanadele katkistele tekstiilidele uus välimus.

Kogu aasta vältel korraldas Pärnu Keskraamatukogu täiskasvanutele erinevaid käsitöötube, mis

on väga populaarsed, kohad täituvad väga kiiresti. Kokku saadi kümnel korral - prooviti

erinevaid taaskasutuse tehnikaid, aga ka rahvuslikke käsitöötehnikaid.

Teabekirjanduse osakond pani uue silla ootuses välja suure suvenäituse „Pärnu sillad“. Silla

avamise ootuses sai pilgu peale heita Pärnu sildade ajaloole - teabekirjanduse osakonnas oli

suurem näitus trükisõnast ja -pildist, kus Pärnu sillad kajastatud ja kujutatud.

Uus koostöövorm sai tuule tiibadesse teabekirjanduse osakonnal Pärnu teatriga. Osakonnas

pandi välja uute etenduste eel lavastuse trupi poolt antud raamatusoovitusi („Salemi nõiad“,

„Julia Julia“, „Juulikuu lumi“, „Suvekool“, „Nösperi Nönni Natuke“, „Semud ja Sellid“).

Alates septembrist alustas Mai raamatukogus kooskäimist raamatuklubi, mida juhib vabatahtlik

Pärnu Väärikate Ülikoolist. Koos käiakse iga kuu esimesel esmaspäeval ja osavõtt on aktiivne.

Oktoobris toimusid Mai raamatukogus täiskasvanud õppija nädalal (TÕN) õmblusmasinate

tutvustuspäev ja tehnoloogiatoa tutvustuspäev, mis tõid kohale palju huvilisi.

Kogukonnasündmus Rääma Rahva Oma Päev tõi Rääma raamatukokku hulgaliselt peresid.

Lastele olid valmis mõeldud ülesanded, otsimismängud, nuputamised. Värviti pilte-

järjehoidjaid, pandi kokku puslesid Rääma hoonetest, nuputati täheruudusõnu. Täiskasvanud ja

noored said vastata Rääma kirjameeste kohta käivatele küsimustele, lahendada ristsõnu.

50

Huvilised uurisid mappe piirkonna ajaloost ajaleheväljalõigetel ning fotokoopiatel. Üritus tõi

juurde uusi lugejaid. Raamatukoguhoidjaid rõõmustas, et sündmusele tuldi lastega ja mitu

põlvkonda koos.

Oktoobris käis Lindil vaimse tervise kuu ja kampaania „Tund enne und mobla peost, naudi

teost!“ raames Lindi raamatukogus Tõstamaa perearst dr Madis Veskimägi. Õpilastele esines ta

teemal „Raamat või ekraan“ ja täiskasvanud lugejatele „Vaimne tervis – üks

tervisesammastest“.

Audrus toimus kantud teema-aastale pühendatud üritus „Sünnimaa soojas süleluses sündinud”.

Külas oli harrastusluuletaja ja pühapäevapiltnik Juli Suvi oma luulekavaga, millele taustaks

näitas ta suurelt ekraanilt omatehtud loodusfotosid. Toimus ka Piibliseltsi üritus „Eesti raamat

500. Esimene eestikeelne piibel”, mis jätkus näitusega nii raamatukogus kui muuseumis. Korda

läks ka muuseumiöö, mis kandis nime „Öös on raamatut“. Nii nagu eelnevatelgi aastatel

panustas raamatukogu ka sel korral üritusse raamatulaadaga, lisaks loeti igal täistunnil

erinevatest eesti kirjanduse tüvitekstidest huvilistele katkendeid. Üritust väisas ligi 80 inimest.

XXIX Tõstamaa Osavallapäevade raames toimus Autogrammidega raamatute näitus.

Huvitavate Kohtumiste Klubis, mis on peamiselt väärikate kokkusaamise klubi käis külas

Valdur Mikita, kuhu raamatukoguhoidja viis raamatukogus olevad Mikita teosed tutvumiseks

ja laenutamiseks. Lisaks oli raamatukogu esindatud veel mitmel üritusel.

19. juulil pidas Tõhela rahvamaja oma 150. sünnipäeva, samas majas asuvas raamatukogus

vestles lugejatega Piret Päär. Tõhela raamatukogus käiakse kui külakeskuse majas, kus

kohtutakse omavahel, tehakse koos käsitööd, lapsed saavad koos mängida, suhelda, hangitakse

infot. Pootsi ja Tõhela raamatukoguhoidja korraldab vaatamata väikesele kogukonnale

raamatukoguringe, aga õpetab ka erinevaid käsitöötehnikaid, nagu niplispits või paelte

punumine.

Elukestva õppe toetamiseks toimus aruandeaastal Paikuse raamatukogus TÕN-i raames

šenilltehnika töötuba, mis pakkus osalejatele võimalust omandada uusi praktilisi oskusi ning

veeta sisukalt vaba aega.

Lääneranna vallas leidsid aset järgmised huvitavad kohtumised: Krista Kaer, Andra Teede,

Küllike Valk, Tõnu Oja.

Varbla raamatukogus toimusid lugemishuviliste kooskäimised 2x kuus „Kirjanduslikus

jututoas”. Paljud teemad olid inspireeritud raamatuaastale pühendatud tähestikusündmustest.

51

Vatla raamatukogu sai Vabariigi aastapäeval tänukirja Lääneranna vallalt seoses raamatukogu

105. sünnipäevaga.

Saarde valla Surju raamatukogus toimusid unistamistalgud „Hakkab looma“, sellega pandi

Surju maailma esimeste unistamistalgutel osalejate kaardile.

Kilingi-Nõmme raamatukogus sai näha Saarde valla huvikeskuse kunstiringi ”Spekter”

liikmete joonistatud pilte. Tihemetsa harukogus oli kogukonnapäevade ja perepäeva ajal

raamatulaat, jõulukuul aga kohalike käsitöötegijate advendiaja näitusmüük. Pidevalt on

Tihemetsa kogus võimalik kaunist käsitööd osta ja vaadata. Kord nädalas käib Tihemetsa

harukogus koos laste pilli- ja loomering.

Raamatuaasta puhul oli lastekaitsepäeva üritus Kilingi-Nõmme raamatukogus ja raamatukogu

õuealal. Külas käis kirjanik Markus Saksatamm, lahendati Pipi bingot, kohaliku

naiskodukaitse tüdrukud küpsetasid pannkooke.

Kihnu raamatukogus on traditsiooniks kujunenud emakeele päeva tähistamine, nii ka 2025.

aastal, mille juurde käis väljapanek uutest Kihnu-ainelistest raamatutest. Loeti kihnu keeles

jutukesi ette ning külas käis jutuvestja Piret Päär, kes õpilastele ka väga meeldis.

Tori üle-vallaline lugemismäng „Lugemise proovikivi“ jõudis juba viienda hooajani.

Programmi pidulik avamine ja lõpetamine suurendasid lugejate motivatsiooni osaleda, tõid

raamatukogudesse uusi lugejaid ning suunasid osalejaid laenutama mitmekülgset kirjandust

vastavalt mängu tingimustele.

Valla mälumängusarja SATS korraldamine aitas raamatukogu tegevustesse kaasata ka neid

kogukonnaliikmeid, kes ei ole varem raamatukogu teenuseid aktiivselt kasutanud. Sarja kaudu

tugevnes raamatukogu roll laiemalt kogukondliku suhtluse toetajana.

Haruraamatukogud pakkusid regulaarselt kooskäimiskohti eakate klubidele (Are, Sauga, Sindi,

Suigu). Nende kohtumiste läbiviimine näitas raamatukogu väärtust kogukonnakeskusena, kus

erinevad põlvkonnad leiavad turvalise ja toetava keskkonna ühistegevusteks.

Kirjandusklubide tegevus Are, Sauga ja Sindi raamatukogudes toetas lugejate järjepidevat huvi

kirjanduse vastu. Klubide kohtumised mõjutasid positiivselt nii laenutuste arvu kui ka

külastuste ja aktiivsete lugejate kasvu, aidates hoida lugemiskultuuri elavana kogu vallas.

Osaleti TÕN korraldamisel maakonnas erinevate sündmustega haruraamatukogudes. Tähistati

Suigu raamatukogu 115. sünnipäeva.

52

Koostöös kogukonnaga ja kogukonnale oli Põhja-Pärnumaa raamatukogudes väga palju

eriilmelisi tegevusi või üritusi. Igal raamatukogul on kujunenud nö oma sihtgrupp ja huvid,

millest lähtutakse tegevuste ja ürituste planeerimisel. Kogukondades on aktiivgrupid, kes

soovivad panustada kogukonda ja kutsuvad enda partneriks just raamatukogu.

Kultuuriprogramm pakkus elamusi erinevatele sihtrühmadele, ulatudes muusikasündmustest ja

kontsertidest kuni kunsti-, käsitöö- ja koduloonäitusteni, aidates säilitada ja tutvustada

kohalikku pärandit. Loovust ja sotsiaalset suhtlust soodustati läbi meisterdamiste, viktoriinide

ning spetsiifilisemate teemanäituste (nt kollektsioonide väljapanekud), pakkudes sisukat vaba

aja veetmist igas vanuses külastajatele.

Vändra raamatukogule oli oluliseks sündmuseks Vändra 510. aastapäeva tähistamine. Toimusid

kohtumised Jaan Tammsaluga, mehhiklase Daniel Espinosaga ja kohaliku tõlkija Lii

Tõnismanniga. Koostöö oli hea Vändra Naisseltsiga ühistegevuste (Vändra OTT), töötubade ja

näituste korraldamisel.

Vändra ja Pärnu-Jaagupi raamatukogud osalesid üleriigilisel üritusel Muuseumiöö. Samuti oli

võimalik Pärnu-Jaagupis raamatukogu ees eksponeerida Mälu Instituudi rändnäitust

Saatuseaasta 1944. Pärnu-Jaagupi raamatukogus sai täiendatud alevit ja selle ümbruskonda

käsitlevate teoste märgistamine. Nüüdseks on need raamatud erimärgistusega ja koondatud

ühele riiulile, kus nad on teemade kaupa hõlpsalt leitavad. Koduloo teemaga haakub ka

Facebooki grupp „Nii oli kord Pärnu-Jaagupis“, kus kajastatakse kohalikku elu ajaloo

vaatenurgast. Pärnu-Jaagupi raamatukogus käis koos täiskasvanute kirjandusklubi, kes 2025.

aastal pühendus eesti kirjanduse lugemisele ja arutlemisele.

Vändra Raamatukogu juures toimetav Vändra Kunstigalerii tõi Vändra Raamatukokku inimesi,

kes said nautida ka lisaks raamatukogu tavapärastele tegemistele mitmed huvitavad ja

mitmekesised näitusi, samuti kohalikele kunstihuvilistele õpilastele olla erinevates töötubades

läbi Vändra Muusika-ja Kunstikooli koostöö. Raamatukogus toimusid iga kuu esimesel

neljapäeval ettelugemised Vändra Kodu erivajadustega elanikele, iga kuu teisel teisipäeval

käidi Alevi Hoolekandekeskuses ette lugemas ja raamatuid tutvustamas. Igakuiselt sai kokku

lugemisklubi. Toimusid mälumängud ja töötoad.

Osaleti RJK ESF meetme 3 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine ja hoolduskoormuse

vähendamine“ projekti „Nutiõpe“ raames miniprojektis, mille käigus viidi läbi individuaalne

nutiõpe kümnele 55+ vanuses puudega ja eakale inimesele.

53

Raamatukogu on hea koht kooskäimiseks, pakkudes rahulikku ja meeldivat keskkonda, mida

eelistasid oma kohtumisteks nii Vändra Naisselts kui ka Beebiring.

Aasta jooksul jätkusid koostööd kohalike organisatsioonidega, eelkõige Vändras Naisseltsiga,

lasteaedadega ning koolidega, Pärnu-Jaagupis ARS kunstnikega, kelle näitused raamatukogus

üleval on ning toimusid kohtumised kirjanike ja kultuuritegelastega. Tegevused tugevdasid

raamatukogu rolli kogukonnakeskusena.

Libatse raamatukogus jätkati kehvade olmetingimuste kiuste „Neljapäevaliste klubi“

kokkusaamistega. Raamatukoguhoidja jätkas koduloolise materjali kogumist ja selle huvilistele

kättesaadavaks tegemist. Jätkus töö ka Edasi-kolhoosi ajalooga seotud uue fotomaterjali

arhiveerimisega. TÕN raames toimus tehisintellekti tutvustav koolitus, kuna ChatGpt ja Gemini

on uued nähtused ning ka vanemaealistele on vajalik selgitada nende kasulikkust ja ohte.

Meisterdamise töötubades õpiti ja tuletati meelde erinevaid oskusi. Pensioniealistel inimestel

on oluline koos käia, koos õppida ning elurõõmu hoida. Käeliste tegevuste õpitubadest on

paljud osalised leidnud endale argipäeva ajaveetmiseks uusi tegevusi (mandala joonistamine,

neurograafika, kinkekottide kaunistamine).

Kord kuus toimub Pärnjõe raamatukoguhoidja juhtimisel Seltsiklubi täiskasvanutele, kus

vanemaealistel on võimalus tulla kodust välja teiste inimestega suhelda. Räägitakse loetud

raamatutest, üleriigilistest uudistest, reisimuljetest, mängitakse või nuputatakse koos.

Raamatukoguhoidja korraldas huvilistele ka kaks töötuba - rahaümbriku voltimine ja lumehelbe

heegeldamine.

Kuna sügisel kolis Tootsi raamatukogu uutesse, värskelt remonditud, avaratesse ja soojadesse

ruumidesse, on sellest kujunenud kohaliku elu süda. Kuna Tootsis puudub eraldi rahva- või

kultuurimaja, on raamatukogu enda kanda võtnud külakeskuse rolli. Alates oktoobrist koguneb

igal teisipäeval lauamängude klubi. Raamatukogu osales aktiivselt ka lauamängu "Reis ümber

Tootsi" koostamises. Mäng kajastab Tootsi alevi ajalugu ning selle esitlusel detsembris osales

üle 25 inimese. Oluline on ka tihe koostöö MTÜ-ga „Tegusad Tootsikad”. Koostöös viidi

novembri lõpus ja detsembris läbi jõulutöötubasid, kus õpetati küünalde valmistamist,

jõulukaartide meisterdamist ja makramee punumist. Vihtra raamatukogu korraldas aga põneva

näituse „Kivid reisidelt läbi aegade“.

Häädemeeste valla Uulu raamatukogus jätkus Õpitund Uulu Lasteaia õpetajatele. 2025. aasta

teemaks oli „Lasteraamatud, mis toetavad lasteaiaõpetajaid õppe- ja kasvatustegevuste

54

läbiviimisel lasteaias.” Samuti jätkusid Koduloolaste klubi kokkusaamised. Koduloolaste

algatusel toimus raamatukogu ruumides ajaloolise Uulu Mõisa kohta näitus, mis elavdas huvi

kohaliku ajaloo vastu kogukonna liikmete hulgas. Positiivset vastukaja sai ka kogukondliku

Pärnumaa õpisündmusega „Õpime lugudest” kaasnenud Häädemeeste valla

humanitaarvaldkonna abivallavanema Helve Reisenbuki portselaninäitus „Sini-valge portselani

maagia meie laual täna ja 100 aastat tagasi.”

Hea koostöö on Võiste raamatukogul koduloolase Henn Saarega, kelle kogutud fotosid ja

arhiivimaterjale raamatukogu kogukonnale tutvustab.

Häädemeeste raamatukogus oli menukas koolivormide näitus (aastad 1940-1990). Kogukonda

ühendav oli ka Häädemeeste aukodaniku maalinäitus ja juubeli tähistamine. Taas osaleti valla

orienteerumismängus staabina ja viidi läbi kirjanduslik mälumäng ning võeti osa TÕN nädalast.

Kirjanduslik kohtumine ajakirjanik Märt Treieriga oli menukas.

Treimanis oli suvine tähtsündmus Treimani küla Kohvikute Päev, raamatukogu oli esindatud

mitmete huvitavate töötubadega, väikeste käsitöömüüjate ja raamatulaada letiga. Toimusid

kohtumised Ena Metsaga, aga ka Andres Lauriga kirjastusest ORTO. Kuna raamatukogu on ka

turismiinfopunkt-külastuskeskus, siis külastavad seda matkajaid, kes kasutavad Pikamaarada

E9 ja Eesti-Läti ranniku matkarada. Raamatukogu kasutatakse kaugtöökohana, väiksemate

koosolekute ja kokkusaamiste kohana. Raamatukogu kaudu on võimalik külastada suvel

rahvamajas olevat fotonäitust.

Massiaru raamatukogu on ajutise pinna peal, kuid vähemalt paar korda aastas on püütud ka seal

väikesel pinnal midagi külarahvale korraldada ja seda koostöös Massia Loomekeskuse ja

Massiaru Külaseltsiga. 2025. aastal tutvustasid Punase Risti töötajad Koduapteegi teemasid

ning kuulati muljeid Kanadast välis-eestlaste esituses. Raamatukogu on seal piirkonnas ainus

valla allasutus ja inimestele oluline, vallale oluline näiteks valimiste korraldamisel, mil on see

alati toimunud raamatukogu ruumides.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

185 421 +236

55

Koolituste arv on suurenenud, kuna rohkem on hakatud märkima individuaalkoolitusi.

Arvatavasti on osa neist siiski sellised, mis pole päris koolitused vaid pigem juhendamised.

Rühmakoolitusi tehti 2025. aastal kokku 278.

Üldistavalt oli enim neid (suuremas osas vanemaealisi), kes vajasid juhendamist

digidokumentide allkirjastamisel, tuludeklaratsioonide ja erinevate toetuste ankeetide täitmisel,

pangaarvete tasumisel, pangakaardi aktiveerimisel jpm. Tihti on tulnud ette olukordi, kus

raamatukoguhoidjad on pidanud klientide jaoks lahendama digitehnoloogiliselt keerulisi

ülesandeid ja püüdma aidata ka töötajaile endile tundmatuid olukordi erinevates keskkondades.

Surjus olid peamisteks teemadeks küberturvalisuse põhitõed, digiprügi koristamine, e-teenuste

kasutamine (lepingute sõlmimine, deklaratsioonide-aruannete täitmine, pangateenuste

kasutamine, digiallkirjastamine, erinevate digiteenuste lehekülgede külastamine), pensioniga

seotu jne.

5.5.2 Koostööpartnerid

Hea koostöö on raamatukogudel koolide, lasteaedade, rahvamajade, külaseltside,

noortekeskuste, kultuurimajade, muuseumidega, aga hooldekodude, MTÜde ja

hoolekandeteenust pakkuvate asutustega. Valdade raamatukogudel on hea koostöö enamuse

valla asutustega, enim kultuuri- ja haridusasutustega.

Pärnu Keskraamatukogul on lisaks haridusasutustele ka hea koostöö kultuuriasutustega, nagu

teater ja muuseum. Pärnu Keskraamatukogu laenutab Pärnu Muuseumi külastuspiletit, nii

üksik- kui perepiletit.

Saksa lugemissaali jätkuvad koostööpartnerid olid: Tallinna Goethe Instituut, Saksamaa

Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Tartu Saksa Kultuuri Instituut, Eesti Rahvusraamatukogu

Austria, Saksa, Šveitsi lugemissaalid, Pärnu linna ja maakonna saksa keele õpetajad.

Muusikakogu teeb koostööd linna ja maakonna lasteaedade- ja üldhariduskoolide

muusikaõpetajatega ning toetab õpilasi erialase kirjanduse leidmisega. Aasta vältel aitas

teabekirjanduse osakonnas vabatahtlik Taaniel, kes käis koos oma tugiisikuga vanu Pärnu

ajalehti parandamas.

Pikaaegne koostöö seob Pärnu Keskraamatukogu lasteosakonda Pärnu linna lasteaedade

keskkonnakasvatuse aineühendusega, kes juba üheksateistkümnendat korda Pärnu lasteaedade

näituse raamatukokku tõi. Pärnu Keskraamatukogul on tore koostöö Pärnu Kunstide Kooliga,

56

kes igal aastal linna kunstikonkursi parimad õpilastööd nii trepigaleriis kui lasteosakonnas

näituseks kujundab ja lapsed-õpetajad-pered näitust avama ja vaatama kutsub.

Hea koostöö on Pärnu Keskraamatukogul ka Pärnu Haigla ja AS Hoolekandeteenustega.

Oluline osa koostööst toimub ka kohalike mittetulundusühingutega. Näiteks MTÜ Viira

Arendusselts ja Suigu kultuuriselts võimaldavad projektirahastuse abil korraldada kogukonnale

suunatud tegevusi, sh meisterdamisõhtuid ja töötubasid, kus on võimalik tasustada juhendajate

tööd ning hankida vajalikud materjalid. Selline partnerlus laiendab raamatukogu võimalusi

kogukonnategijana ja tugevdab kohaliku kultuurivõrgustiku sidusust.

Hea koostöö toimis Põhja-Pärnumaa raamatukogul ka Põhja-Sakala valla (Vastemõisa, Suure-

Jaani, Sürgavere, Kõo), Jõesuu Raamatulaenutusega ja Viljandi Linnaraamatukoguga.

Valdade raamatukoguhoidjad kiidavad Pärnu Keskraamatukogu kui väärtuslikku

koostööpartnerit, kellega toimuvad koos koolituspäevad ning regulaarne koostöö

komplekteerimisel.

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (nimetada kanalid, nt Facebook, Instagram, TikTok, Youtube jne)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (nt plakatid, ekraanid)

☐ Muud (nimetada)

Kõige populaarsem ja tulusam turunduskanal oli endiselt Facebook. Raamatukogude tegemisi

kajastasid järgmised kohalikud ajalehed: „Pärnu Postimees“, „Kodused Hääled“, „Tõstamaa

57

tuuled“, „Valla Teataja“, „Tori Valla Vaatleja“, „Liiviranna“, „Lääneranna Teataja“, „Saarde

Sõnumid“, „Paikuse Postipaun“, „Kihnu Leht“.

Pärnu Keskraamatukogu linnaruuminäitust „Poeetiline Pärnu“ kajastati ka ERRi

kultuuriuudistes ja AKs.

Vändra raamatukogus toimus Põhja-Pärnumaa Raamatukogu poolt koostöös Eesti Sotsiaaltöö

Assotsiatsiooniga organiseeritud teabepäev „Kastist välja mõtlemine sotsiaaltöös“, kus arutati

raamatukogude kui sotsiaaltöö valdkonna käepikenduseks olemise üle, sest raamatukogud on

reeglina madala lävepakuga asutused, kuhu inimesed tulevad hea meelega ja on seetõttu heaks

ennetuspartneriks nii vaimse tervise teemadel kui muudel sotsiaalvaldkonda puudutavatel

teemadel.

Samuti oli Põhja-Pärnumaa raamatukogu juhil võimalus tutvustada Põhja-Pärnumaa

raamatukogusid ja Vändra Kunstigaleriid Integratsiooni SA Keelesõbra programmi Zoom

kohtumisel, kus iga kohtumine läheb nö eetrisse Eesti erinevatest paikadest ja tutvustab mingit

kindlat asutust. Seeläbi oli võimalus tutvustada ka Eesti Raamatu Aastat eesti keelt mitte

kõnelevatele inimestele ja seda mitte ainult Eestist.

Libatse raamatukoguhoidja poolt on loodud piirkondliku endise Edasi kolhoosi ajalugu

kajastav Facebooki leht „Libatse-kandi ajalugu“. Pärnu-Jaagupi raamatukogu poolt on loodud

Facebooki grupp „Nii oli kord Pärnu-Jaagupis“, mis kajastab alevi ajalugu.

Uulu uus raamatukogu juhataja lõi raamatukogule Facebooki konto ja hakkas lisama

uudiskirjandust lugejaportaalis lugeja.ee Uulu raamatukogu lehele.

6.2 Väljaannete publitseerimine

• Visas, Krista. Pärnakad loevad meelsasti eesti kirjandust. Pärnu Postimees, 27.02.2025

• Visas, Krista. IFLA auhinnasadu parimatele turundajatele. Raamatukogu, nr 4 2025, lk

28-29

• Visas, Krista – ettekanne Kaunases Balti raamatukogude kongressil (CoBal12) „Client

Journey and Evaluation of Satisfication – Why and How?“

• Klaus, Triinu ettekande Pärnu Keskraamatukogu lastetööst raamatukoguhoidjate

kutsekoolitusel

• Krista Visas juhtis WLIC-il Astanas IFLA PressReader International Marketing Award

Ceremony’t

• Pärnu Keskraamatukogu Kesklinna raamatukogus salvestati juuni alguses ka ERRi

kirjandussaade Ridade vahel, kus peategelaseks oli Pärnust pärit kirjanik Indrek Koff,

raamatukogu tegemistest rääkis direktor Krista Visas. Saade oli eetris oktoobris ja on

järelvaadatav Jupiteris.

58

• Pärnus avatud linnaruuminäitus kutsub luureretkele läbi linna ERRis

• Pärnu Postimees 14.01.2025 Mai raamatukogu avamisest uutes ruumides.

• Raudsepp, Rita, Tanilsoo, Merle. Õnne, Lasteraamatukoguhoidjad kohtusid Viljandis ja

tähistasid ümmargust tähtpäeva. Raamatukogu, nr 4 2025, lk 40

• Michelis, Ene. Tori valla raamatukogudes on käimas sündmusi täis aasta. Tori Valla

Teataja nr 4 (92) 2025

• Michelis, Ene. Loome lugemiskultuuri ja uusi kohtumispaiku. Tori Valla Teataja nr 12

(100) 2025

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

Üldistavalt on paljude väikestes kohtades asuvate raamatukogude eesmärk jääda avatuks, sest

mure elanikkonna vananemise ja sellest tuleneva külastatavuse vähenemise osas on suur. Samas

on mitmetes väikestes asulates haja-asustuse piirkondades just raamatukogud veel ainsad

ühiskondlikud asutused, mis avatuks on jäänud.

Pärnumaa raamatukogude üheks eesmärgiks on olla valmis uue raamatukoguprogrammi ÜÜRS

kasutuselevõtuks. Selleks tuleb korrastada fonde, kanda maha aegunud kirjandust, korrastada

nii bibliokirjed kui lugejaandmed. Varustada kogud unikaalsete vöötkoodidega.

Lasteteeninduse pool algab 2026. aastal Nukitsa konkursiga. Koostöös õpetajatega on

eesmärgiks tuua võimalikult palju lapsi ja noori tutvuma kahe viimase aasta algupärase

lastekirjanduse 100 parima raamatuga.

Pärnu Keskraamatukogu Audru raamatukogus on kavas remont, Kesklinna raamatukogus

jahtusseadmete renoveerimine ja I korruse valgustite uuendamine.

Lääneranna valla raamatukogu kõige suurem soov on säilitada raamatukoguteenus piirkonna

elanikele ja arvutipark välja vahetada. Varblas on eesmärk inventuur läbi viia. Lihula loodab

kiirendist saada toetust raamatukogu ruumidesse uue LED valgustuse jaoks.

Saarde valla Surju raamatukogul on planeeritud pisiremont, sisustuse uuendused, ruumide

korrashoiuks kaasaegsemad ja tõhusamad töövahendid.

Tori vallas on eesmärgiks Tammiste haruraamatukogu avamine ning RFID‑lahenduse

kasutuselevõtt, et tagada kaasaegne iseteenindus ja tõhus teavikute ringlus. Urge

välisteeninduspunkti tööle rakendamine koostöös MTÜ‑ga Urge Sõprade Selts, et parandada

59

teenuste kättesaadavust maapiirkonnas. Uue 0,5 ametikoha loomine Tammiste ja Sindi

haruraamatukogude vahel jagamiseks, et tagada parem töökorraldus ja teenindusvalmidus.

Eesmärgiks on Tori haruraamatukogu tagasikolimine renoveeritud ruumidesse ning kohapealse

fondi inventuuri läbiviimine kolimise käigus. Sauga raamatukogu sünnipäeva tähistamine 2026.

aastal koos kogukonda kaasavate ettevõtmistega.

Plaanitud on jätkuvalt ka Tori valla jutuvestmispäeva Tori Lori eestvedamine, et toetada lugude

jutustamise traditsiooni ning pakkuda peredele kvaliteetset kultuuriprogrammi.

Põhja-Pärnumaal on eesmärk leida lahendus Libatse raamatukogu ruumide probleemile.

Kuna 2025. aastal Häädemeeste raamatukogude ühendamist ei toimunud, siis Uulu ja Võiste

raamatukoguhoidja loodab, et 2026. aastal ühinemine toimub ja uus valitav direktor leiab

lähiajal võimaluse, et taastada Uulu Raamatukogule täistööaeg ning panna valla raamatukogud

toimima ühtse meeskonnana.

Häädemeeste raamatukogu ootab maja remonti, et vahetataks välja aknad, paigaldataks uus

ventilatsioon ja invakaldtee. Raamatukogu teeb ka plaane oma 100. juubeli tähistamiseks.

Kõigi Pärnumaa raamatukogud kindlaks eesmärgiks on teha jätkuvalt koostööd oma

koostööpartneritega ning leida juurde ka uusi koostöövorme.

Pärnumaa raamatukoguhoidjad panustavad ühiselt valdkonna arengusse ja on ka aktiivsed ERÜ

liikmed.

Usume, et vaatamata kavandatavale raamatukogude reformile säilib Pärnumaa raamatukogude

ühtne võrgustik ja jätkub tõhus omavaheline koostöö.

Kõik Pärnumaa raamatukoguhoidjad ootavad, et saabuks selgus uue seaduse osas.

Koostajad:

Marina Jantson, Pärnu Keskraamatukogu teeninduse peaspetsialist

Regina Ester, Pärnu Keskraamatukogu koolituse peaspetsialist

Krista Visas, Pärnu Keskraamatukogu direktor

/allkirjastatud digitaalselt/