Otsus finantskorrektsiooni tegemise kohta

Tallinna Tehnikaülikool

[email protected]

Ehitajate tee 5

Tallinn

19086, Harju maakond

13.02.2024 nr 11.3-15/24/90

Otsus finantskorrektsiooni

tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus)1 teeb meetme „Eesti

T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes

teadusalgatustes“ tegevuse „Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja

järelkasvu toetamine“ raames otsuse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi toetuse saaja või hankija)

projektile nr 2014-2020.4.01.20-0289 „Targa linna tippkeskus“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 250980 „Tallinna Tehnikaülikooli väikesemahulised

projekteerimis- ja ehitustööd“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete

seaduses2 (edaspidi RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus hankega seotud

kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 8 883,48 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon;

edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 8, lg 12 ning haridus- ja teadusministri 30.04.2020 käskkirja

nr 1.1-2/20/100 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Targa linna tippkeskuse

toetusmeetme rakendamine“ elluviimiseks“ Lisa 1 (edaspidi käskkiri) p 17.1, samuti projekti

raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 3249, 3250 ja 3263 ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

1. Riigihankes nr 250980 on kvalifitseeritud pakkuja, kes ei vasta riigihanke

alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele

1.2. Rikkumise asjaolud

1 Alates 01.04.2020 täidab rakendusüksuse ülesandeid Sihtasutus Archimedes asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse hanke nr 250980 läbiviimise ajal kehtinud riigihangete seaduse 01.06.2022 jõustunud redaktsiooni.

Toetuse saaja viis 02.06.2022 avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 250980,

mille tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujatega OÜ Tabasalu Meistrid, Nostra OÜ,

HONEX OÜ, osaühing Brevitor, osaühing Remondimees ja SKONE GRUPP OÜ 10.10.2022

raamleping nr 250980 maksumusega 5 000 000 eurot.

Hankija kehtestas riigihankes nr 250980 pakkujate haridus- ja kutsekvalifikatsiooni hindamiseks

järgmise kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt peab pakkuja tagama lepingu täitmisel

kaasatavate ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute vajalikud kutsekvalifikatsioonid sh

peatöövõtja projektijuhi, kellel peab olema kutsekvalifikatsioon „Diplomeeritud ehitusinsener tase

7 (EQF 7) sellega samaväärne või kõrgem.

Pakkuja OÜ Remondimees esitas pakkumuse koosseisu isiku J.T., kes oli määratud pakkuja

meeskonnas täitma peatöövõtja projektijuhi kohustusi ning kelle kutsekvalifikatsioonina oli

pakkumuses märgitud „Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (EQF 7), sellega samaväärne või

kõrgem“.

Kutseregistri järgi on isikule J.T. väljastatud järgmised kutsed: Diplomeeritud ehitusinsener V,

Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, Diplomeeritud kütte-,

ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7. Toetuse saaja selgitas, et isikule J.T. 13.05.2010

tähtajatult väljastatud „Diplomeeritud Ehitusinsener kutsetunnistus tase V“ on tänase

kvalifikatsiooniarvestuse järgi võrdne tasemega 7 (EKR ja EQF).

Tuginedes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus §-le 16 ei saa kutseregistris

näha olevaid tähtajatuid kutsetunnistusi “Diplomeeritud ehitusinsener V” alates 01.07.2019

kasutada pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamiseks. Järelikult puudub isikul J.T. kehtiv ja/või

pädevust tõendav kutsetunnistus nii vana kui uue kvalifikatsiooniarvestuse järgi.

Kaasates peatöövõtja projektijuhiks spetsialisti, kes ei oma kvalifitseerimistingimuses nõutud

kehtivat erialast kutsekvalifikatsiooni, on hankija rikkunud RHS § 98 lõiget 51 ja § 3 punktides 1

ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja rõhutab 15.11.2023 selgitustes rakendusüksusele, et kaastavate spetsialistide

kutsekvalifikatsiooni nõudeks oli, et peatöövõtja projektijuht omaks kutsekvalifikatsiooni

„Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (EQF 7) sellega samaväärne või kõrgem“.

Toetuse saaja selgitab: „Esitatud kvalifitseerimise tingimuste kontrollimisel lähtus hankija

kutsestandardist, mis on kehtestatud kutsele diplomeerituid ehitusinsener V. Kutsestandardi

kehtestamise ajal oli Eesti kutsekvalifikatsiooni süsteemis määratletud kutsekvalifikatsiooni

nõuded viiel tasemel (I tase on madalaim ja V tase kõrgeim). Hankija võrdles Kutsekoja poolt

kehtestatud kutsestandardiga diplomeeritud ehitusinsener tase 7.

Ehitusinsener tase 7 tööd läbiv kohustuslik kompetents näeb ette:

 juhindub oma töös ja kutsealases tegevuses üldtunnustatud isiklikest ja tööalastest

eetikanõuetest;

 tegutseb vastavalt kokkulepetele ja võtab vastutuse oma otsuste ja tegude eest. Peab lugu ja

arvestab ka teiste kutsevaldkondade spetsialistide käitumise aluseks olevaid häid tavasid ja

standardeid.

 hoiab end kursis valdkonnas toimuvate tehnoloogiliste muutuste ja arengutega, panustab

võimalusel ka ise uuendustele ja loovusele suunatud insenerikultuuri edendamisse.

 säilitab ja arendama oma kutsealast kompetentsust pideva enesetäiendamise teel. Omandab

uusi tehnikaid ja metoodikaid.

 panustab aktiivselt meeskonnatöösse, tegutsedes tulemusele orienteeritult ning eesmärgiga

saavutada parim võimalik tulemus. Jagab kolleegidega oma kogemusi ja teadmisi, on

abivalmis ja avatud. Tajub oma rolli meeskonnas ning suudab töötada ka multidistsiplinaarses

meeskonnas.

 juhib ja korraldab töörühma tööd: jaotab ülesandeid ja delegeerib vastutust, kontrollib

kokkulepete täitmist, motiveerib ja nõustab kolleege ning lahendab töö käigus tekkivaid

probleeme ja konflikte.

 juhindub oma töös keskkonnahoidlikkuse ja säästva arengu põhimõtetest, hoiab end kursis ja

rakendab oma tegevuses energiatõhususe põhimõtteid.-

 rakendab oma töös erinevaid insenerteadmisi tasemel, mis on vajalik oma pädevuse piiresse

jäävate tööülesannete täitmiseks, tekkinud probleemidele toimivate ja optimaalsete lahenduste

leidmiseks. Valdab ja kasutab lisaks loodusteaduste alustele vajalikul määral erialaseid

inseneridistsipliine, sh arhitektuur, ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika, ehitusfüüsika,

staatika, dünaamika, tugevusõpetus, ehitusmehaanika, materjaliõpetus, termodünaamika,

betoonkonstruktsioonid, metallkonstruktsioonid, puitkonstruktsioonid, kivikonstruktsioonid,

hüdrodünaamika, laineteooria, rannikuprotsessid.

 kasutab oma igapäevatöös arvutit infotöötluse, ohutuse, kommunikatsiooni, sisuloome ja

probleemilahenduse osas iseseisva kasutaja. Kasutab erialaseks tööks vajaminevaid

erialaspetsiifilisi tarkvara-lahendusi, programme ja infotehnoloogilisi töövahendeid.

 kasutab korrektset erialaterminoloogiat.

Diplomeeritud ehitusinsener V tööd läbiv kohustuslik kompetents näeb ette:

 tunneb eriala inseneriteadmiste teoreetilisi aluseid ja oskab neid rakendada;

 oskab kavandada uusi lahendusi ja süsteeme;

 tunneb ehitamise kavandamist ja tehnoloogiat;

 oskab planeerida ja organiseerida ehitamist ning sellega seonduvaid toiminguid

 oskab teha koostööd sidusvaldkondade spetsialistidega;

 suudab juhtida projekte ja inimgruppe;

 tunneb kutsealaga seonduvat seadusandlust ja ehitustööde tööohutust;

 järgib kutse-eetikat ja inseneri käitumiskoodeksit;

 kasutab kutsealaseid termineid;

 oskab kasutada graafikaprogramme;

 oskab lugeda plaane, kaarte, jooniseid;

 oskab koostada tööga seotud dokumente (plaanid, skeemid, seletuskirjad jm.);

 oskab teostada ehituslikke arvutusi.

Eelneva võrdlemise tulemusena on toetuse saaja seisukohal, et nimetatud kutsekvalifikatsioonid

on sisult samaväärsed, ning lisab: „Hankija otsust toetavad ka järgmised dokumendid: J.T.-le on

väljastatud kutsetunnistus 049513, millel on kutsestandard diplomeeritud ehitusinsener V ja EQF

tase 7. Europassi kutsetunnistuse lisa osas 5 „Kutsetunnistuse väljaandmise alus“ on mh välja

toodud kutsetase (riigisisene ja/või rahvusvaheline): Eesti kutsesüsteemi kutsetase V, Euroopa

Kvalifikatsiooniraamistik, tase 7 ehk EQF 7.“

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i

tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Tallinna Tehnikaülikool, kes on avaliku sektori

hankija RHS § 5 lg 2 punkti 3 tähenduses ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-

s sätestatud korda.

RHS § 98 lg 51 kohaselt, kui pakkuja või taotleja ei vasta esitatud kvalifitseerimise tingimustele,

jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja

ei osale edasises riigihankes.

RHS § 101 lg 1 punkti 6 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt andmeid isikute

hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta. Sellisteks isikuteks võivad olla: (i) pakkuja või taotleja

ise, (ii) tema juhid või (iii) teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest muul alusel

vastutavad isikud. Õiguskirjanduse alusel pakkujal või taotlejal peaks olema võimalik tõendada

sisulise kompetentsi olemasolu ja kasutatavust hankelepingu täitmiseks enda valikul ükskõik

millisel viisil, kaasates antud lepingu täitmiseks kompetentse projektijuhi nt tähtajalise

töölepinguga.

RHS § 114 lõige 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõike

2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele.

RHS § 52 lõikes 3 kehtestatud võimalus on sätte teise lauseosa järgi seotud tingimusega, et hankija

tagab, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lõike 1 alusel

hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.

Eelnev tähendab seda, et hankija peab enne lepingu sõlmimist viima eduka pakkuja suhtes igal

juhul läbi RHS § 104 lõikes 8 sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste sisulise

kontrolli ning tegema ka selles sättes nimetatud otsused.

RHS § 104 lõike 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte

alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema

suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204, p 12). Tegemist on

üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.

RHS-i seletuskiri selgitab, et hankijal tuleb RHS § 104 lõike 8 alusel pakkuja või taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust hinnates piisava

hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või

taotleja esitatud andmete õigsus (VAKO 11.05.2018, 59-18/193899, p 14.1).

Pakkujate kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab, et hankija ei saa piirduda pakkuja esitatud

dokumentide formaalse kontrolliga ja võtta aluseks eeldust, et kogu info, mida pakkuja on talle

esitanud, vastab tõele, vaid ta peab piisava põhjalikkuse ja hoolsusega välja selgitama kõik asjas

tähtsust omavad asjaolud, mis tegelikult kinnitavad, kas pakkuja enda esitatud info vastab tõele

ning kas pakkuja ka päriselt vastab hankija seatud kvalifitseerimise tingimusele. Ja see vastavus

peab olema kontrollitav.

Pakkuja kaasas hankelepingu täitmiseks isiku J.T., kes oli määratud pakkuja meeskonnas täitma

tingimust: projektijuht – kellel peab olema kutsekvalifikatsioon „Diplomeeritud ehitusinsener tase

7 (EQF 7) sellega samaväärne või kõrgem“. Samaväärse pädevuse tõendamiseks tuli pakkujal

esitada samaväärne dokument, mis tõendab, et vastutaval isikul on olemas pädevus, mis vastab

nõutavale kutsekvalifikatsiooni pädevusele.

Rakendusüksus tuvastas kontrollimise käigus, et isikul nõutud kutsekvalifikatsioon puudub

(„Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 (EQF 7) sellega samaväärne või kõrgem“), kuid isikule on

väljastatud kutsetunnistus, millel on kutsenimetuseks ja -standardiks „Diplomeeritud ehitusinsener

V“.

Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 16 lõigetele 7-10 , kui

isikul oli 2014. aasta 1. juulil diplomeeritud ehitusinseneri V taseme kutse üldehituse erialal,

loetakse, et tal on sellele vastav diplomeeritud ehitusinseneri 7. taseme kutse kehtivusega 2019.

aasta 30. juunini. Järelikult ei ole isikule J.T. 13.05.2010 tähtajatult väljastatud „Diplomeeritud

Ehitusinsener kutsetunnistus tase V“ alates 01.07.2019 enam kehtiv ning seda ei saa kasutada

pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamiseks.

Eelnevat kinnitas ka Kutsekoda, kes korraldab kutsestandardite koostamist ja koordineerib

kutseeksamite korraldamist. Kutsekoda selgitas 01.12.2023 vastuses: „Kutsetunnistus on kehtiv,

kuid sellega ei saa tõendada isiku pädevust ehitusseadustikus sätestatud juhul ja tegevusalal, kui

isiku pädevus peab olema tõendatud. Sellega sai pädevust tõendada kuni 30. juunini 2019.“ Sama

andis teada ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit oma 11.10.2023 kirjas rakendusüksusele: „Vastavalt

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-le 16 ei saa kutseregistris näha

olevaid tähtajatuid kutsetunnistusi “Ehitusinsener IV” ja “Diplomeeeritud ehitusinsener V”

alates 01.07.2019 kasutada pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamiseks. Eeltoodust lähtuvalt ei ole

pakkuja poolt esitatud isiku (kes omab kutsetunnistust nr 049513 diplomeeritud ehitusinsener V)

kvalifikatsioon nõutaval tasemel tõendatud.“

Järelikult ei ole pakkuja poolt esitatud isiku J.T., kes omab kutsetunnistust nr 049513

„Diplomeeritud ehitusinsener V“, kvalifikatsioon nõutaval tasemel tõendatud. Kuna

„Diplomeeritud ehitusinsener V“ kutset ei saa seaduse mõistes kvalifikatsiooni tõendamiseks

kasutada, siis ei saa ka eelnimetatud kutset hinnata samaväärseks „Diplomeeritud ehitusinsener,

tase 7“ kutsega.

Kvalifitseerides riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastava pakkuja, ei

ole toetuse saaja hanke nr 250980 läbiviimisel järginud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS § 3 punktis 1

kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt

hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate

asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et pakkumismenetlus peab olema läbiviidud

selgete ja üheste reeglite alusel. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et hankija ei

tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet,

jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid,

aktsepteerides eduka pakkuja pakkumuses toodud meeskonna liikme, kellel

kvalifitseerimistingimuses nõutav kutsekvalifikatsioon puudus, luues sellega edukaks tunnistatud

pakkujale võrreldes teiste potentsiaalsete pakkujatega soodsama olukorra. Isegi kui hankija

eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete

rikkumist, niisamuti kvalifitseerimise tingimustele mittevastava pakkujaga hankelepingu

sõlmimise fakti. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja

hanke nr 250980 tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et peatöövõtja

projektijuhi nõutud kutsekvalifikatsioonina aktsepteeritakse ka kutsetunnistusi, mis on kehtetud

või/ja millega ei saa pädevust tõendada.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija

piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka

tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Eeltoodud põhjustel ei ole hankija otsus eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimiseks

kooskõlas RHS § 98 lõikega 51 ega § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse punktis 1.2 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 8 toodud

asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti

pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele. Ühendmääruse § 22 lg 12

kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Seetõttu peab

rakendusüksus põhjendatuks 10-protsendilise korrektsiooni rakendamist. Rakendusüksus võttis

määra rakendamisel arvesse, et raamleping sõlmiti kuue pakkujaga, mistõttu oli antud hankes

tagatud arvestatav konkurents ja erinevate pakkumiste võrdlemine. Lisaks on hanketeade saadetud

avaldamiseks Euroopa Ühenduse Ametlike Väljaannete Talitusele, mis võimaldas saada hanke

kohta infot ka potentsiaalsetel välisriigi pakkujatel.

Teisalt ei anna eeltoodud põhjendused alust kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10 protsendist

madalamat finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 22 lg 11 p 8 ning lg 12 sõnastusest

nähtub, et nimetatud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida

rakendusüksus võib üksnes erandkorras, konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas

10 või 5 protsendile. Eeltoodud seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma

23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st

väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on

õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et

finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas

õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb

mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le

protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.”

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis

1.2 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10 protsendist veelgi madalamat finantskorrektsiooni

määra. Tegemist on hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole võimalik

kohaldada madalamat finantskorrektsiooni määra. Kui hankija olek korrektselt järginud RHS-i ja

jätnud kvalifitseerimata hanketingimustele mittevastava pakkuja, oleksid hanke tulemused s.h

vähemalt üks raamlepingu osapooltest võinud olla teistsugused. Samuti ei ole teada, milliseks

oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud

oleksid teadnud, et peatöövõtja projektijuhi nõutud kutsekvalifikatsioonina aktsepteeritakse ka

kehtetuid kutsetunnistusi.

Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning

isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud

seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada

25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam

olema.

Isegi kui finantskorrektsiooni alusena tuleks kohaldada ühendmääruse § 22 lg-t 14, mis võimaldab

rakendusüksusel teostada kaalutlusõigust vahemikus 0-10 protsenti ning 25 protsenti, ei tooks see

kaasa finantskorrektsiooni otsuses toodud kaalutluste ja kohaldatava määra muutust.

Rakendusüksus on finantskorrektsiooni otsuses kaalunud ja selgitanud, miks ei saa konkreetsele

rikkumisele kohaldada 10 protsendist madalamat korrektsioonimäära.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve ja/või siseturu

mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

1.5. Riigihanke nr 250980 finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 250980 alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud KD-des nr

3249, 3250 ja 3263 projekti tegevuse nr 14 „Tegevus 2: Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja

arendustegevuse taristu“ raames kokku summas 88 834,80 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 250980 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 10% ehk 8883,48 eurot (88 834,80*10%), millest Euroopa

Regionaalarengufondi toetus moodustab 7 550,96 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 332,52 eurot.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale

proportsioonile. STS § 47 lg 2 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus,

vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste

käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Käskkirja punkti 4.1 kohaselt on toetusskeemi

rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium, mistõttu vähendab Haridus- ja

Teadusministeerium käesoleva finantskorrektsiooni otsuse alusel projekti „Targa linna

tippkeskus“ abikõlblike kulude eelarvet 8 883,48 euro võrra.

Kui toetuse saaja esitab järgnevates kuludokumentides täiendavalt hüvitamiseks riigihanke nr

250980 tulemusena tekkinud kulusid, loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 10

protsenti.

2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 29.12.2023 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 16.01.2024.

Toetuse saaja esitas rakendusüksusele oma selgitused ja vastuväited finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu kohta 16.01.2024 allkirjastatud vastuskirjas. Tuginedes toetuse saaja täiendavatele

selgitustele ja tõenditele loobub rakendusüksus ühest otsuse eelnõus käsitletud rikkumisest, milles

rakendusüksus algselt heitis hankijale ette alltöövõtja T.N. hankepassi puudumist ja pakkumuse

edukaks tunnistamist.

Käesoleva otsuse punktis 1 käsitletud rikkumisele – mittevastava pakkuja kvalifitseerimine -

toetuse saaja täiendavaid selgitusi ja vastuväiteid ei esitanud, mistõttu rakendusüksus jääb oma

endistele, rikkumist jaatavatele seisukohtadele.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Targa linna tippkeskus“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 8883,48 eurot,

millest Euroopa Regionaalarengufondi toetus moodustab 7 550,96 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 1 332,52 eurot;

2. vähendada riigihankega nr 250980 seotud abikõlblikke kulusid 10 protsendi võrra;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 14 „Tegevus 2:

Tippkeskuse töökeskkond ning teadus- ja arendustegevuse taristu“ mitteabikõlbliku kulu

8883,48 euro võrra;

4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud hankega nr 250980 seotud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti

eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada vaie käskkirja punkti 19, STS § 51 ja HMS-i alusel Riigi

Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai või oleks pidanud

otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Tiina Visla

663 1429

[email protected]