| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.1-10/146-4 |
| Registreeritud | 27.04.2026 |
| Sünkroonitud | 28.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine |
| Sari | 1.1-10 Vabariigi Valitsuse istungile ja kabinetinõupidamisele esitatavad memorandumid, seisukohad, ülevaated |
| Toimik | 1.1-10/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei |
| Vastutaja | Elen Ohov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn 15161, Harju maakond
Teie 16.01.2026 nr 2-5/26-00105, 18.1.1/26-0025/-1T/
Meie 27.04.2026 nr 1.1-10/146-4
Eesti seisukohad EL tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta
Esitame Vabariigi Valitsuse 30.04.2026 istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: 1. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu; 2. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu juurde; 3. Seletuskirja lisa - kaasamistabel. Elen Ohov [email protected]
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
.04.2026
Päevakorrapunkt nr …
Eesti seisukohad tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta
1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse, millega luuakse meetmete raamistik biotehnoloogia ja biotootmise tugevdamiseks
tervisevaldkonnas ning muudetakse määruseid EÜ/178/2002, EÜ/1394/2007,
536/2014/EL, 2019/6/EL, 2024/795/EL ja 2024/1938/EL (biotehnoloogiamäärus), eelnõu
kohta:
1.1. Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada tervisebiotehnoloogia sektori
konkurentsivõimet, edendada innovatsiooni, kiirendada uuenduste ja toodete
turule jõudmist ning vähendada regulatiivset killustatust. Samal ajal peame
oluliseks, et oleks tagatud inim- ja loomatervise kaitse, keskkonnakaitse,
patsiendi-, toote-, toidu- ja söödaohutus ning biokaitse ja -ohutus.
1.2. Peame asjakohaseks tervisebiotehnoloogia strateegilistele projektidele ja suure
mõjuga strateegilistele projektidele seatavaid eesmärke ja nende määratlemise
kriteeriumeid, mis võtavad arvesse kogu väärtusahelat, hõlmates nii teadus-
arendustegevust, teadus- ja tehnoloogiataristu arendamist, digitaliseerimist ja
andmete kasutamise võimekuse parandamist, tööstussuutelikkuse toetamist kui ka
uue tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamist.
1.3. Soovime, et liikmesriikidele jääks paindlikkus otsustada tervisebiotehnoloogia
strateegiliste projektide tunnustamise korraldus, võttes arvesse olemasolevat
asutuste vahelist ülesannete jaotust. Leiame, et mitut liikmesriiki hõlmavate suure
mõjuga strateegiliste projektide tunnustamisel peaks projekte hindama Euroopa
Komisjon, kaasates liikmesriikide esindajad. Soovime eelnõus või
rakendusjuhiste kaudu sätestada strateegilise projekti taotluse sisu ja vormi
nõuded ning taotluse hindamise põhimõtted.
1.4. Eesti on seisukohal, et tervisebiotehnoloogia strateegiliste projektide
toetusmeetmed (sealhulgas administratiivse toe pakkumise ja kiirendatud
loamenetluse nõuded) peavad olema proportsionaalsed ja arvestama
liikmesriikide halduskorraldust. Eelistame, et tervisebiotehnoloogia strateegiliste
projektide loamenetluse koordineerimiseks mõeldud ühtse kontaktpunkti
määramine on liikmesriikidele vabatahtlik. Kui kontaktpunkti määramise
kohustus siiski tekib, tuleb ühtse kontaktpunkti ülesanded ühtlustada
keskkonnamõju hindamise kiirendamise määruse eelnõus ette nähtud ühtse
kontaktpunkti ülesannetega, vältides seejuures loamenetlusele eelnevate
täiendavate menetlusetappide kehtestamist. Määrus peab sel juhul sisaldama ka
võimalust määrata mitu kontaktpunkti või delegeerida kontaktpunkti ülesandeid
erinevate asutuste või digiplatvormide vahel. Leiame, et liikmesriikidel ei peaks
olema kohustust anda kõikidele tervisebiotehnoloogia strateegilistele projektidele
automaatselt kõrgeima riikliku tähtsusega projekti staatust.
1.5. Eesti toetab eelnõus toodud meetmeid (Euroopa Liidu tervisebiotehnoloogia
investeeringute katseprojekt ja hilisfaasi kapitalivõimendamise katseprojekt), mis
aitavad parandada kõikide liikmesriikide, sealhulgas väikeriikide ning väike- ja
keskmise suurusega ettevõtete ja iduettevõtete võrdset juurdepääsu rahastamisele,
eesmärgiga toetada tervisebiotehnoloogia strateegilisi projekte kogu toote
väärtusahela ulatuses.
1.6. Eesti toetab tervisebiotehnoloogia klastrite vahelise koostöö edendamist ning
Euroopa Liidu tugivõrgustiku loomist, et hõlbustada ettevõtete ligipääsu
rahvusvahelistele väärtusahelatele, taristule ja rahastusele. Peame oluliseks, et
koostöö toimub vabatahtlikkuse põhimõttel ning kasutades võimaluse korral
olemasolevaid võrgustikke ja koostööformaate.
1.7. Leiame, et määruse rakendamiseks tuleks võimalikult suurel määral kasutada juba
olemasolevaid Euroopa Liidu struktuure ja koostööformaate ning vältida uute
struktuuride (sealhulgas tervisebiotehnoloogia juhtrühm ja tulevikusuundade
analüüsi rühm) loomisel ülesannete dubleerimist. Toetame Euroopa Komisjoni
tehtavat tervisebiotehnoloogia ökosüsteemide järjepidevat analüüsi, mis aitab
tuvastada väärtusahelate kitsaskohad ja arengupotentsiaali. Toetame toodete
regulatiivse staatuse määratlemisega seotud otsuste ja arvamuste koondamist ühte
Euroopa Liidu teabehoidlasse, mis võimaldab suuremat läbipaistvust.
1.8. Eesti toetab regulatiivliivakastide loomise võimalust varajases arengufaasis
olevate tervisebiotehnoloogia toodete jaoks, mis ei kuulu muude EL sektoraalsete
(näiteks ravimite ja meditsiiniseadmete ning toidu- ja sööda valdkonna)
õigusaktide kohaldamisalasse. Teeme ettepaneku, et lisaks arendaja taotlusel
Euroopa Komisjoni loodavatele regulatiivliivakastidele võiks selliste
innovaatiliste toodete puhul regulatiivliivakasti loomise võimalus olla ka
liikmesriikidel. Peame oluliseks, et regulatiivliivakastid võimaldavad
eksperimentaalset lähenemist ega loo põhjendamatuid piiranguid innovatsioonile.
Nõustume eelnõus regulatiivliivakastidele kehtestatavate tingimustega, mis
tagavad kontrollitud keskkonna uuenduslike tehnoloogiate katsetamiseks ja
hindamiseks, sealhulgas asjakohased riskide maandamise meetmed.
1.9. Eesti toetab biosimilaride turuletoomise lihtsustamist, tööstussuutlikkuse
tugevdamist ning Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamist. Uute
biotehnoloogiliste ravimite innovatsiooni soodustamisel peame oluliseks säilitada
tasakaal taskukohasemate ravimite kättesaadavusega. Saame toetada eelnõus
pakutud lähenemist, mille kohaselt on võimalik pikendada biotehnoloogiliste
protsesside abil arendatud ravimite, sealhulgas uudsete ravimite, kuni 5-aastast
täiendava kaitse perioodi maksimaalselt ühe aasta võrra tingimusel, et lisaperioodi
andmise aluseks olevad kriteeriumid kohalduvad kumulatiivselt. Teeme
ettepaneku siduda kaitseperioodi pikendamine tingimusega, et ravim vastab
katmata ravivajadusele (näiteks harvikravimid) või toob patsientidele olulist
lisakasu (näiteks vähendab märkimisväärselt haigestumust või suremust).
1.10. Eesti toetab eelnõu eesmärki soodustada tehisintellekti ja digitaalsete andmete
kasutamist, et kiirendada innovatsiooni tervisebiotehnoloogia sektoris. Peame
strateegiliste projektide kavandamisel ja elluviimisel oluliseks erinevate
valdkondlike testkeskkondade ja andmeruumide ühilduvust ning ristkasutamist, et
vältida dubleerimist. Toetame põhimõtet, et eelnõuga ei sätestata tehisintellekti
süsteemidele, testkeskkondadele ja andmete kasutamisele uusi dubleerivaid
nõudeid, vaid tuginetakse kehtivatele Euroopa Liidu ja riiklikele regulatsioonidele
(sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusele ja tehisintellekti määrusele).
1.11. Toetame eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa Liidu biokaitsevõimet, sealhulgas
bioohutust suurendavate strateegiliste projektide elluviimist ning
biotehnoloogiaga seotud riskitoodete väärkasutamise ennetamiseks
järelevalvemehhanismi loomist.
1.12. Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekuid ravimite kliiniliste uuringute
menetlusprotsesside tõhustamiseks ja menetlusaegade lühendamiseks, sealhulgas
riskipõhise lähenemise rakendamist vähese ja minimaalse sekkumisega uuringute
loamenetluste puhul. Nõustume, et mitut liikmesriiki hõlmavate uuringutaotluste
menetlemisel tuginetakse senisest suuremal määral aruandva liikmesriigi
hindamisaruandele ja järeldustele. Toetame innovatsiooni edendavate ja uudset
lähenemist nõudvate kliiniliste uuringute tegemiseks Euroopa Liidu tasandil
regulatiivliivakastide loomise võimalust ning kliinilise uuringu protokollis
tehisintellekti mudeli kasutamise kohta info esitamise nõuet.
1.13. Toetame uuringufaasis olevate uudsete ravimite, mis sisaldavad geneetiliselt
muundatud organisme või koosnevad neist, keskkonnariskihindamise nõuete
lihtsustamist, kui sponsor esitab põhjendatud kinnituse, et need kujutavad endast
olematut või väga väikest riski keskkonnale.
1.14. Toetame uuenduslike tehnoloogiate, meetodite või toodete jaoks
regulatiivliivakastide loomise võimalust, et soodustada vastutustundlikku
innovatsiooni veterinaarmeditsiinis. Nõustume, et eelnõus toodud tingimustel
võib innovaatilistele veterinaarravimitele anda täiendava kaitse tunnistuse ühe
aasta pikkuse lisaperioodi, kuid see ei tohi halvendada ravimite kättesaadavust.
Peame põhjendatuks, et geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate
veterinaarravimite puhul ei ole vajalik läbi viia täiendavat hindamist muude
geneetiliselt muundatud organisme reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide
alusel ning piisab veterinaarravimite määruse alusel läbiviidavast keskkonnariski
hindamisest.
1.15. Eesti toetab inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali (SoHO) valdkonnas
regulatiivliivakastide kasutuselevõttu, mis võimaldab selgelt piiritletud
tingimustel ja pädevate asutuste järelevalve all toimivas keskkonnas uuenduslike
tehnoloogiate ja meetodite arendamist ning testimist, tagades samal ajal
inimpäritolu materjali kvaliteedi ja ohutuse.
1.16. Eesti toetab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ülesannete (loamenetlusega
toitude ja söötade taotluste eelnõustamine) ja töökorralduse ümberkujundamist
eesmärgiga kiirendada riskihindamisprotsesse ja toodete turule jõudmist, tagades
sealjuures inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse. Samuti toetame
EFSA volituse laiendamist seoses võimalusega anda edaspidi laiemalt teadusnõu
ning pakkuda teadus- ja tehnilist tuge inimeste toitumise valdkonnas.
1.17. Eesti toetab toidualaste õigusnormidega seoses regulatiivliivakastide
kasutuselevõttu, kuid sealjuures peab olema tagatud ohutus inimeste ja loomade
tervisele ning keskkonnale, samuti võrdne konkurents. Teeme ettepaneku kaaluda
regulatiivliivakastide lubamist ka uuendtoitude puhul, kuna nende üldine
välistamine ei ole proportsionaalne ega ka biotehnoloogiamääruse eesmärkidega
kooskõlas. Eesti ei toeta regulatiivliivakastide kohaldamist toitudele, mis on ette
nähtud haavatavatele sihtrühmadele, eelkõige imikutele ja väikelastele, ning
erisööda ja ravimsööda puhul, mis on ette nähtud söötmiseks loomadele, kellel
võivad esineda terviseprobleemid. Teeme ettepaneku lisada määruse eelnõusse
täiendavad meetmed, mis võimaldavad regulatiivliivakasti projektide tulemuste ja
seonduvate andmete operatiivset jagamist liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja
EFSA vahel.
2. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi, millega muudetakse direktiive 2001/18/EÜ ja 2010/53/EL geneetiliselt
muundatud mikroorganismide turuleviimise ja elundite töötlemise osas, eelnõu kohta:
2.1 Toetame elundite töötlemise nõuete lisamist siirdamiseks ettenähtud inimelundite
kvaliteedi- ja ohutusstandardeid käsitlevasse direktiivi, sealhulgas uute
töötlemistoimingute kasutusele võtmisel loa taotlemise, kasu ja riskide hindamise
ning vajaduse korral kliiniliste tulemuste jälgimise kava esitamise kohustuse
sisseviimist. Teeme ettepaneku lisada töötlemise mõiste alla ka tegevused, mille
eesmärgiks on immunoloogilise sobivuse parandamine ning kaaluda kasu-riski
hindamise juhiste väljatöötamist Euroopa Liidu tasandil koostöös liikmesriikidega.
2.2. Eesti toetab muudatusi, mille eesmärk on lihtsustada geneetiliselt muundatud
mikroorganismide (GMMO) turule viimist. Samas leiame, et piiramatu kasutusloa
võiksid saada ainult madala riskiga GMMOd ning vajalik on reeglistik, millise
sagedusega nende ohutust uuesti hinnatakse. Peame vajalikuks Euroopa Liidu
tasandil juhendit selgete kriteeriumidega, mille põhjal hinnata, et tegu on madala
riskiga mikroorganismiga vältimaks erinevaid tõlgendusi liikmesriikides. Leiame,
et delegeeritud aktid, mis puudutavad madala riskiga GMMOde turule viimise
taotluses olevaid erisusi, peavad olema valmis enne, kui riigid peavad direktiivi
oma seadustesse üle võtma.
3. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
4. Sotsiaalministeeriumil teha punktides 1 ja 2 nimetatud seisukohad teatavaks
huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada
punktis 1 nimetatud määruse ja punktis 2 nimetatud direktiivi eelnõu ja seisukohad
Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi
liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kristen Michal Keit Kasemets
Peaminister Riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi kohta
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) esitas 16. detsembril 2025 eelnõude paketi Euroopa
Liidu (edaspidi EL) konkurentsivõime tõstmiseks tervisebiotehnoloogia valdkonnas. Paketti
kuulub määruse eelnõu1, millega luuakse meetmete raamistik biotehnoloogia ja biotootmise
tugevdamiseks tervisevaldkonnas (biotehnoloogiamäärus), ning eelnõu direktiivide
muutmiseks2, mis käsitlevad geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist
(2001/18/EÜ) ja siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid
(2010/53/EL). Tegemist on tervisesektorile keskenduva esimese biotehnoloogia
õigusalgatusega, teises etapis on komisjonil kavas 2026. aastal esitada eelnõu, mis käsitleb
biotehnoloogia ökosüsteemide arendamist ja toetamist laiemalt ka muudes valdkondades.
Biotehnoloogia määruse eelnõu eesmärk on luua soodsad tingimused biotehnoloogiliste
toodete ja teenuste arendamiseks ning kiirendada nende turule jõudmist, tagades samal ajal
inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse. Eesmärk on tugevdada EL strateegilist
autonoomiat ja konkurentsivõimet, parandada riskirahastuse kättesaadavust, suurendada
erainvesteeringuid ning pakkuda nii rahalist kui ka nõustavat tuge erinevates arenguetappides.
Tervise biotehnoloogiana käsitletakse eelnõus inimeste tervise edendamiseks, kaitseks või
taastamiseks kasutatavaid biotehnoloogiaid. Määrus hõlmab biotehnoloogia kasutamist
meditsiinis ja ravimiarenduses (nt bioloogilised ravimid, geeniteraapiad, rakuteraapiad,
mRNA-tehnoloogia, uudsed ravimid, koeinseneeria, mikrobioomi teraapiad, bioinformaatika).
Määrus ei asenda olemasolevaid tervise-, keskkonna- ega ohutusnõudeid, vaid loob soodustava
raamistiku innovatsiooniks ja turulepääsu hõlbustamiseks.
Määruse eelnõuga kehtestatakse õigusraamistik tervisebiotehnoloogia strateegiliste projektide
ja suure mõjuga strateegiliste projektide tunnustamiseks ja toetamiseks. Strateegiliste
projektide toetamiseks nähakse ette investeeringute kaasamine, kiirendatud menetlusprotsessid
ning muud toetusmeetmed. Luuakse tervisebiotehnoloogia tugivõrgustik, mis aitab projektidel
leida rahastamise, kasvamise ja koostöövõimalusi ning orienteeruda regulatiivsetes küsimustes.
Strateegilisteks projektideks on näiteks sarnaste bioloogiliste ravimite (biosimilaride)
arendamise, tootmise ja müügiloa taotlemisega seotud algatuste toetamine. Suure mõjuga
strateegiliste projektidena käsitletakse näiteks usaldusväärsete testkeskkondade ja
andmekvaliteedi kiirendite loomist, mis toetavad tehisintellekti ja andmete kasutuselevõttu
biotehnoloogia arengu võimendajatena. Luuakse mehhanismid uute tervisebiotehnoloogiliste
toodete regulatiivse staatuse määratlemise lihtsustamiseks ning võimaldatakse
regulatiivliivakastide kasutamine, mis suurendab regulatiivset paindlikkust, tuginedes
arendajate ja pädevate asutuste vahelisele tõhusamale koostööle ja teabevahetusele. Määrusega
kehtestatakse ka raamistik biotehnoloogia väärkasutuse ennetamiseks ja biokaitse
tugevdamiseks, sealhulgas riskitoodete seireks, kahtlaste tehingute käsitlemiseks ning
strateegiliste biokaitseprojektide tunnustamiseks. Lisaks muudetakse määruse eelnõuga
mitmeid olemasolevaid EL õigusakte kliiniliste uuringute, uudsete ravimite, veterinaarravimite,
inimpäritolu materjalide ning toidu- ja söödaohutuse valdkonnas. Nende muudatuste eesmärk
on lihtsustada menetlusi, vähendada halduskoormust ja kiirendada innovatsiooni turule
jõudmist, säilitades samal ajal kõrged ohutus- ja kvaliteedinõuded.
1 COM (2025) 1022 final 2 COM (2025) 1031 final
2
Direktiivi 2001/18/EÜ muutmise eesmärk on geneetiliselt muundatud organismide (GMO)
tahtliku keskkonda viimist käsitleva direktiivi ajakohastamine kooskõlas teaduse ja tehnoloogia
arenguga geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMMO) valdkonnas. Muudatustega
luuakse valdkonna eripärasid arvestav, tõhusam ja ühtsem õigusraamistik GMMOde
kasutamiseks toodetena või toodete koostises, mis ei ole toit ega sööt. Kavandatud sätted
käsitlevad riskihindamist, GMMOde turuleviimiseks antud nõusoleku kehtivust ja kõigi
GMMOde suhtes kohaldatavaid tuvastamismeetodeid. Direktiivi 2010/53/EL muudatuste
eesmärk on viia siirdamiseks ette nähtud inimelundite töötlemise õigusraamistik kooskõlla
tänapäevaste siirdamispraktikatega, tugevdada järelevalvet ja õigusselgust. Direktiivis lisatakse
elundi töötlemise mõiste ja ühtlustatakse töötemise nõuded, sealhulgas uute
töötlemistoimingute korral loa taotlemise, kasu-riski hindamise ning kliiniliste tulemuste
jälgimise kavadega seoses.
Eesti toetab eelnõude paketi eesmärki tugevdada tervisebiotehnoloogia sektori
konkurentsivõimet, edendada innovatsiooni, kiirendada uuenduste ja toodete turule jõudmist
ning vähendada regulatiivset killustatust. Eelnõud toetavad Eesti teadusasutuste ja ettevõtete
arengupotentsiaali biotehnoloogia valdkonnas kooskõlas teadus- ja arendustegevuse,
innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga 2021–2035 (TAIE). Peame asjakohaseks
biotehnoloogia määruse eelnõus strateegiliste projektide ja suure mõjuga strateegiliste
projektide eesmärke ja määratlemise kriteeriumeid, mis võtavad arvesse kogu väärtusahela,
hõlmates nii teadus-arendustegevuse taristu arendamist, digitaliseerimist ja andmete kasutamise
võimekuse tõstmist, tööstusvõimekuse toetamist kui uue tehnoloogia kasutuselevõtu
kiirendamist. Soovime, et liikmesriikidele jääks paindlikkus strateegiliste projektide
tunnustamise korralduse otsustamisel, võttes arvesse asutuste vahelist ülesannete jaotust.
Oleme seisukohal, et strateegiliste projektide toetusmeetmed (sh administratiivse toetuse
pakkumise ja kiirendatud menetluse nõuded) peavad olema proportsionaalsed ja arvestama
liikmesriikides juba toimivaid süsteeme, et vältida liigset halduskoormust. Peame vajalikuks
loamenetluste piiritlemist ehitus- ja keskkonnalubade andmisega ning ühtse kontaktpunkti
loomine peaks olema liikmesriikidele vabatahtlik. Leiame, et suure mõjuga strateegiliste
projektide tunnustamisel on oluline hinnata nende lisandväärtust EL tasandil, kuna sellised
projektid on oma olemuselt piiriülesed. Määruse koordineeritud rakendamiseks loodavad
struktuurid (sh tervisebiotehnoloogia juhtrühm ja tulevikuvisiooni paneel) ei tohiks kaasa tuua
dubleerimist ning võimalikult suurel määral tuleks kasutada juba olemasolevaid EL struktuure
ja koostööformaate. Toetame tervisebiotehnoloogia klastrite vahelise koostöö edendamist ja
võrgustike loomist ning peame oluliseks, et koostöö toimuks vabatahtlikkuse põhimõttel ja
kasutades võimaluse korral olemasolevaid võrgustikke ja koostööformaate. Samuti toetame
komisjoni kavandatavaid meetmeid lihtsustamaks ettevõtete juurdepääsu rahastusele, sh
Euroopa Investeerimispanga investeerimispiloodi käivitamist. Toetame regulatiivliivakastide
kasutuselevõttu varajases arengufaasis olevate tervisebiotehnoloogia toodete jaoks ja nõustume
neile seatavate tingimustega, mis tagavad kontrollitud keskkonna uuenduslike tehnoloogiate
katsetamiseks ja hindamiseks. Toetame eelnõu eesmärki soodustada tehisintellekti ja
digitaalsete andmete kasutamist ning peame oluliseks erinevate valdkondlike testkeskkondade
ja andmeruumide ühilduvust ja ristkasutamist, et vältida dubleerimist. Uute biotehnoloogiliste
protsessidega loodud ravimite innovatsiooni soodustamisel peame oluliseks säilitada tasakaal
ravimite kättesaadavusega ning saame nõustuda täiendava kaitse tunnistuse perioodi
pikendamisega tingimusel, et selle aluseks olevad kriteeriumid on kitsalt piiritletud ja lisanduv
kaitseperiood ei ületa 12 kuud. Toetame eelnõu eesmärki tugevdada ELi biokaitsevõimekust,
sealhulgas strateegiliste projektide elluviimist ning biotehnoloogiaga seotud riskitoodete
väärkasutamise ennetamiseks järelevalvemehhanismi loomist.
Toetame kliiniliste uuringute määruse muudatusettepanekuid kliiniliste uuringute
menetlusprotsesside tõhustamiseks ja menetlusaegade lühendamiseks; uudsete ravimite
3
määruse muudatusettepanekuid uuringufaasis olevate GMOsid sisaldavate uudsete ravimite
keskkonnariskihindamise nõuete lihtsustamiseks ning inimpäritolu materjalide määruse ja
veterinaarravimite määruse muudatusettepanekuid (sh regulatiivliivakastide loomise võimalust
ja innovaatiliste veterinaarravimite väljatöötamise stiimulina täiendava kaitse tunnistuse
kestuse pikendamise võimalust ühe aasta võrra).
Toetame toidualaste õigusnormide üldiseid põhimõtteid ja nõudeid käsitleva määruse
muudatusettepanekuid seoses Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ülesannete ja töökorralduse
ümberkujundamisega, et muuta riskihindamisprotsessid sujuvamaks ja kiirendada toodete
turule jõudmist ning laiendada EFSA ülesandeid toitumise valdkonnas. Toetame toidualaste
õigusnormidega seoses regulatiivliivakastide kasutuselevõttu, kuid soovime
regulatiivliivakastide lubamist ka uuendtoitude puhul ning leiame, et regulatiivliivakaste ei
peaks kohaldama toitudele, mis on ette nähtud haavatavatele sihtrühmadele, eelkõige imikutele
ja väikelastele, ning erisööda ja ravimsööda puhul, mis on ette nähtud söötmiseks loomadele,
kellel võivad esineda probleemid tervisega. Kaaluda võiks lisameetmeid, et regulatiivliivakasti
projektide tulemusi ja seotud andmeid saaks liikmesriikide, komisjoni ja EFSA vahel kiiremini
jagada.
Toetame elundite töötlemise nõuete lisamist siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja
ohutusstandardeid käsitlevasse direktiivi ning GMOde keskkonda viimist käsitleva direktiivi
ajakohastamist seoses GMMOde kasutamisega toodetes. Samas leiame, et piiramatu kasutusloa
võiksid saada ainult madala riskiga GMMOd, vajalik on selge reeglistik, millise sagedusega
nende ohutust üle hinnatakse ning selged kriteeriumid, mille põhjal hinnata, et tegu on madala
riskiga mikroorganismiga.
Biotehnoloogia määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL)
artikkel 114 (siseturu rajamine ja selle toimimine), artikkel 168 lõige 4 (inimeste tervise kaitse)
ja artikkel 173 lõige 3(liidu tööstuse konkurentsivõimelisuse toetamine). Direktiivi eelnõu
õiguslik alus on ELTL artikkel 114 (siseturu toimimine) ja artikli 168 lõige 4 (inimeste tervise
kaitse). Eelnõusid menetletakse ja võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, mille
raames Euroopa Parlament ja nõukogu tegutsevad kaasseadusandjatena ning nõukogu teeb
otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Eelnõusid arutatakse EL nõukogu ravimite ja
meditsiiniseadmete töögrupis.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi
tervishoiukorralduse osakonna nõunik Timur Hurt ([email protected]), ravimi- ja
meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste ([email protected]), tervishoiuteenuste
osakonna nõunik Jelizaveta Ter-Minasjan ([email protected]), Euroopa Liidu ja
väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov ([email protected]); Ravimiameti õigusnõunik Kertu
Liin ([email protected]); Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi välissuhete ja
eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Svetlana Jankovenko ([email protected]);
Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Teele Jairus-Pähno (teele.jairus-
[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja
rahvusvahelise koostöö osakonna vanemnõunik Evelin Tõnisson ([email protected]).
Seisukohad on kooskõlastanud Anniki Lai, valdkonna eest vastutav terviseala asekantsler.
Seisukohtade koostamisel on arvestatud huvigruppide sisendiga, mis on kajastatud seletuskirja
lisas (kaasamistabel).
4
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu sisu peatükkide kaupa
I peatükk. Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Määruse reguleerimisese hõlmab meetmeid, mille eesmärk on: (i) luua raamistik
biotehnoloogiasektori konkurentsivõime tugevdamiseks kogu väärtusahela ulatuses alates
teadusuuringutest kuni tootmiseni ning parandada siseturu toimimist; (ii) luua tingimused
biotehnoloogiliste innovatsioonide, toodete ja teenuste arendamiseks ning nende varajasemaks
liidu turule viimiseks; (iii) tagada samal ajal inimeste ja loomade tervise kaitse,
keskkonnakaitse, patsiendiohutuse, eetika, toodete kvaliteedi, toidu ja sööda ohutuse ning
bioohutuse kõrgete standardite järgimine. Määruse kohaldamisala hõlmab
tervisebiotehnoloogia tooteid ja teenuseid kogu nende elutsükli jooksul, sealhulgas nendega
seotud teadusuuringute, rahastamise, arendamise, innovatsiooni, katsetamise, tootmise,
turuleviimise ja kasutamisega seotud tegevusi. Sätestatakse kasutatavad mõisted, sealhulgas
„biotehnoloogia“, „tervisebiotehnoloogia“, „biotehnoloogiline toode“, „biotehnoloogiline
teenus“ ja „biotootmine“.
II peatükk. Euroopa Liidu tervisebiotehnoloogia ja biotootmine
Sätestatakse tervisebiotehnoloogia strateegiliste projektide ja suure mõjuga strateegiliste
projektide kriteeriumid ning luuakse õigusraamistik projektide tunnustamiseks ja toetamiseks.
Strateegiliste projektide toetamiseks nähakse ette meetmed nii EL kui ka liikmesriikide
tasandil. Meetmed peaksid sisaldama avalikke ja erasektori investeeringuid, kiirendatud
loamenetlusi ning muid toetusmeetmeid, mis suurendavad Euroopa konkurentsivõimet
biotehnoloogia valdkonnas. Samuti toetab neid meetmeid biotehnoloogia ökosüsteemi
strateegiline kaardistamine, mille eesmärk on tuvastada liidus olemasolevad võimekused,
puudujäägid, sõltuvused ja investeerimisvajadused. Luuakse EL tervisebiotehnoloogia
tugivõrgustik (EU Health Biotechnology Support Network), mis koosneb riiklikest ja
piirkondlikest kontaktpunktidest. Riiklikud ja piirkondlikud kontaktpunktid toetavad
tervisebiotehnoloogiatega seotud rahastamis- ja laienemisvõimaluste tuvastamist ning
tuginevad olemasolevate riiklike ja Euroopa võrgustike tegevusele, mis toetavad väikeseid ja
keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) ning iduettevõtteid. Moodustatakse Euroopa
tervisebiotehnoloogia koordineerimisrühm (European Healh Biotechnology Steering Group),
mis koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Rühma ülesannete hulka kuulub suhtluse
lihtsustamine liikmesriikide ja erinevate osapoolte vahel, mis tagab biotehnoloogiaprojektide
efektiivsema tunnustamise.
III peatükk. Juurdepääs rahastusele
Koostöös Euroopa Investeerimispanga rühma (EIBG) ning teiste rakenduspartneritega, luuakse
EL tervisebiotehnoloogia investeerimispiloot (EU Health Biotechnology Investment Pilot).
Investeerimispiloot ühendab erinevaid instrumente, mille eesmärgiks on kaasata sektorisse
erainvesteeringuid. Sellised projektid, mis panustavad EL hilise arendusfaasi kapitali
suurendamisse (EU late-stage Capital Booster Pilot), tunnustatakse komisjon poolt suure
mõjuga strateegiliste tervisebiotehnoloogia projektidena. Määruse kohaldamisalasse kuuluvad
äriühingud, projektid ja algatused võivad olla kõlblikud EL ja liikmesriikide finantstoetuse
saamiseks kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega.
5
IV peatükk. Täiendava kaitse tunnistuse kehtivuse pikendamine
Nähakse ette täiendava kaitse tunnistuse (SPC)3 12-kuuline pikendamine innovaatiliste
biotehnoloogiliste meetoditega arendatavatele ravimitele, sh uudsetele ravimitele (Advanced
Therapy Medicinal Products, ATMP)4, mis vastavad määruses toodud tingimustele. Eesmärk
on soodustada innovaatiliste tehnoloogiate abil välja töötatud biotehnoloogia toodete
arendamist ja tootmist ELis, järgides samas kohaldatavaid konkurentsieeskirju.
V peatükk. Sarnaste bioloogiliste ravimite konkurentsivõime suurendamine
Euroopa Ravimiameti (EMA) suuniste väljatöötamise eesmärgiks on lihtsustada sarnaste
bioloogiliste ravimite (biosimilarid)5 müügilubade andmist. Nähakse ette biosimilaridega
seotud strateegiliste projektide ja suure tähtsusega strateegiliste projektide tunnustamine.
Toetatakse teadusuuringute, arendustegevuse, tootmise ja müügiloa taotlemise lihtsustamisega
seotud tegevusi. Edendatakse rahvusvahelist koostööd erinevate osapoolte ja biotehnoloogia
klastrite vahel, järgides samas konkurentsieeskirju. Liikmesriikide antav rahastamine peab
olema kooskõlas kehtivate riigiabi eeskirjadega.
VI peatükk. Tehisintellekt ja andmed biotehnoloogia võimendajana
Kooskõlas EL tehisintellekti arendamise ja rakendamise strateegiatega soodustatakse
tehisintellekti ja digitaalsete andmete kasutamist biotehnoloogia ja biotootmise valdkonnas.
EMA annab välja juhiseid tehisintellekti kasutamiseks ravimite elutsükli erinevates etappides.
Samuti nähakse ette usaldusväärsete tehisintellekti testkeskkondade ja andmekvaliteedi
kiirendite tunnustamine suure mõjuga strateegiliste projektidena.
VII peatükk. Uute tervisebiotehnoloogiliste toodete regulatiivsed vahendid
Sätestatakse paindlik ja koostööl põhinev lähenemine uute tervisebiotehnoloogiliste toodete
reguleerimiseks ning tugevdatakse ja täiendatakse EL õigusraamistikus juba olemasolevaid
mehhanisme. Komisjon loob teabehoidla, mis koondab asjakohased toodete regulatiivse
staatusega seotud arvamused, soovitused, otsused ja juhised. Luuakse terviseinnovatsiooni
tulevikuseire paneel (Foresight panel for emerging health innovation), mis nõustab komisjoni,
viib läbi süsteemset tulevikuseiret ning annab sisendi eelseisvate teadus- ja tehnoloogiliste
arengute teemal. Nähakse ette regulatiivse liivakasti loomise võimalus varases arengufaasis
olevate tervisebiotehnoloogia toodete jaoks, mis jäävad olemasolevate EL õigusraamistike
kohaldamisalast välja.
VIII peatükk. Biokaitse ja biotehnoloogia väärkasutuse ennetamine
Kehtestatakse raamistik biotehnoloogiat puudutavate riskitoodete väärkasutuse ennetamiseks.
See sisaldab sätteid biotehnoloogiat puudutavate riskitoodete kahtlaste tehingute teavitamise ja
jälgimise kohta ning mehhanisme nõuete täitmise tagamiseks. Sätestatakse konkreetsed
tingimused, mille alusel komisjon tunnustab EL biokaitse võimekuse tõstmise projekte suure
mõjuga strateegiliste projektidena. Sellistele projektidele võidakse anda eriline kaalutlus
rahastamisel, järgides samas kohaldatavaid riigiabi eeskirju. Eesmärk on edendada kõrget
3 Täiendava kaitse tunnistus on konkreetse ravimi suhtes kehtiv intellektuaalomandi õigus, mis lisandub
patendikaitse perioodile ja mille eesmärk on tootjale kompenseerida kulutusi, mis kaasnevad ravimite pikaajalise
arendusprotsessiga. 4 Uudne ravim on geeniteraapiaks või somaatilise raku teraapiaks ettenähtud ravim või koetehnoloogiline toode,
mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1394/2007 uudsete ravimite kohta (ELT L
324, 10.12.2007, lk 121). Uudsed ravimid on näiteks geeni- ja rakuravimid. 5 Biosimilar ehk sarnane bioloogiline ravim on bioloogiline ravim, mis on väga sarnane mõnele teisele müügiloaga
bioloogilisele ravimile (nn viidatavale ravimile). Ravimite vahel võivad esineda väikesed erinevused, kuid
biosimilar on viidatava ravimiga samaväärse tõhususe ja ohutusega (st kõrvaltoimetega).
6
kaitsetaset biotehnoloogiliste ohtude vastu, samal ajal toetades innovatsiooni ja
konkurentsivõimet biotehnoloogia sektoris.
IX peatükk. Määruste (EÜ) 178/2002, (EÜ) 1394/2007, (EL) 536/2014, (EL) 2019/6, (EL)
2024/795 ja (EL) 2024/1938 muudatused
Muudetakse kehtivaid EL õigusakte toidu- ja söödaohutuse, ravimite kliiniliste uuringute,
uudsete ravimite, veterinaarravimite ning inimpäritolu materjali kvaliteedi ja ohutuse
valdkonnas. Lisaks viiakse muudatused sisse Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi
(STEP) käsitlevas määruses (EL) 2024/795.
Määruse (EÜ) 178/2002 muutmine (toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded)
Ettepanek näeb ette muudatusi määruses (EÜ) nr 178/2002, millega kehtestatakse toidualaste
õigusnormide üldpõhimõtted ja -nõuded, mille eesmärgiks on tõhustada ja kiirendada
riskihindamise protsesse. Peamised muudatused on: (i) laiendada eelnevat nõustamist, hõlmates
teaduslikke küsimusi nagu uuringu disain ja testimisstrateegiad ning ühendada taotluste
uuendamisega seotud nõustamine ühtseks menetluseks, et lihtsustada taotlemise protseduure;
(ii) lühendada uuringust teatamise nõuete täitmata jätmise menetluslikku viivitust taotluse
esitamise eelses etapis menetlusaega kuuelt kuult kolmele, vähendades turule jõudmise aega;
(iii) sätestada, et Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) töötajad juhiksid teaduspaneele ja oleksid
teaduskomitee aseesimehed (ilma hääleõiguseta) ning parandada teaduspaneelide tõhusust ja
sidusust; (iv) kehtestada sätted regulatiivliivakastide kohta, võimaldades liikmesriikidel
katsetada innovaatilisi tehnoloogiaid ühtlustatud tingimustes, mis soodustavad innovatsiooni,
tagades samal ajal tarbijate tervise ja ohutuse kaitse. Need muudatused peaksid muuhulgas
kiirendama EFSA riskihindamise protsesse toodetele, mis vajavad turustamiseks luba ning
soodustama innovatsiooni. Muudatused on vajalikud, et tagada selle ettepaneku alusel esitatud
sisuliste meetmete tõhusus innovatiivse biotehnoloogiasektori tugevdamisel toidu- ja
söödaohutuse valdkonnas.
Määruse (EÜ) 1394/2007 muutmine (uudsed ravimid)
Ettepanekuga nähakse ette erisätted kliiniliste uuringute lihtsustamiseks uurimisetapil olevatele
uudsetele ravimitele, mis on innovaatilised tooted ning mis sisaldavad või koosnevad
geneetiliselt muundatud organismidest (GMO). Uuringu sponsor vabastatakse kohustusest teha
täiendavalt keskkonna riskihindamine, kui inimeste tervisele ja keskkonnale kujunev risk on
tõendatult olematu või ebaoluline. Kliiniliste uuringute sponsorid peavad siiski esitama
kliinilise uuringu taotluse, kus muuhulgas selgitatakse, miks uurimisetapil olevad uudsed
ravimid ei kujuta riski inimeste tervisele ega keskkonnale. Samuti vabastatakse uurimisetapil
olevad uudsed ravimid kliiniliste uuringute määruse (EL) 536/2014 GMO-ga seotud tootmist
ja importimist käsitlevatest nõuetest. Tagamaks ATMP-alase regulatiivse raamistiku
tulevikukindlust, volitatakse komisjoni võtma vastu delegeeritud õigusakte, et muuta
koetehnoloogilise toote määratlust, võttes arvesse tehnilisi ja teaduslikke edusamme ning
arvestades liidu ja rahvusvahelisel tasandil kokkulepitud mõisteid.
Määruse (EL) 536/2014 muutmine (kliinilised uuringud)
Muudatuste eesmärgiks on ravimite kliiniliste uuringute loamenetluste tähtaegade
vähendamine, piiriülese koostöö tugevdamine ning regulatiivse tõhususe suurendamine,
kahjustamata seejuures ohutuse, kvaliteedi ja eetika kõrgeid standardeid. Rahvusvaheliste
kliiniliste uuringute loaandmise tähtaegu lühendatakse 106 päevalt 75 päevale. Kui sponsorilt
ei küsita täiendavat teavet, lühendatakse kliinilise uuringu loa andmise tähtaega 75 päevalt 47
7
päevale alates taotluse esitamisest kuni otsuse tegemiseni. Oluliste muudatuste hindamise
tähtaega lühendatakse 96 päevalt 47 päevale ning täiendavalt nähakse ette võimalus oluliste
muudatuste taotluste paralleelseks esitamiseks ja hindamiseks. Juhul kui sponsorilt ei küsita
täiendavat teavet, vähendatakse oluliste muudatuste hindamise tähtaega 64 päevalt 33 päevale.
Aruandva liikmesriigi rolli tugevdatakse, võimaldades juhtida teaduslikku, eetilist ja
regulatiivset hindamist ning parandatakse hindamismenetluste käigus suhtlust sponsorite ja
liikmesriikide vahel. Samuti luuakse uuritavate ravimite jaoks ühine põhitaotlustoimik, mis
lihtsustab kliiniliste uuringute läbiviimist, kui uuringutes kasutatakse sama uuritavat ravimit.
Täiendavalt võetakse kasutusele mõiste „minimaalse sekkumisega uuring“ (minimal
intervention clinical trial), mille puhul kasutakse uuringuravimeid müügiloa tingimuste
kohaselt (võrdlusena „vähesekkuv kliiniline uuring“ ehk „low-intervention clinical trial“, mille
mõiste oli sätestatud määruses ka varasemalt ja mille kasutusvaldkond on veidi laiem, s.o
kasutamine peab olema tõenduspõhine ja selle aluseks võib olla teaduskirjandus). Uuringute
puhul, mis hõlmavad ravimi koos meditsiiniseadme või in vitro diagnostikameditsiiniseadmega
(combined clinical trial), kehtestatakse ühtne hindamismenetlus. Ühtlustatakse kliinilistes
uuringutes isikuandmete töötlemise põhimõtteid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 nõuetega.
Samuti soodustatakse kliinilistes uuringutes tehisintellekti ja digilahenduste kasutamist ning
luuakse kliiniliste uuringute regulatiivliivakastid innovaatiliste lähenemisviiside katsetamiseks.
Määruse (EL) 2019/6 muutmine (veterinaarravimite määrus)
Innovatsiooniga seotud halduskoormuse vähendamiseks sätestatakse, et GMOsid sisaldavate
veterinaarravimite mõju inimtervisele ja keskkonnale hinnatakse üksnes
keskkonnariskihindamise raames vastavalt veterinaarravimeid käsitlevale määrusele (EL)
2019/6. Sellega kaotatakse vajadus täiendava hindamise järele GMO-sid reguleerivate muude
EL õigusaktide alusel. Lisaks täpsustatakse, et veterinaarravimite kasutamine ei too kaasa
ravitud loomade ega nendest saadud toodete kuulumist GMOsid reguleerivate EL õigusaktide
kohaldamisalasse. Biotehnoloogiliste protsesside abil välja töötatud veterinaarravimitel on
õigus täiendava kaitsetunnistuse (SPC) kehtivuse pikendamisele ühe aasta võrra, kui on
täidetud määruses toodud tingimused. Loomade tervise valdkonnas regulatiivliivakastide
kehtestamine võimaldab katsetada, turustada või kasutada uusi tehnoloogiaid, meetodeid või
tooteid järelevalve all olukordades, kus puudub õigusraamistik, soodustades vastutustundlikku
innovatsiooni veterinaarmeditsiinis.
Määruse (EL) 2024/795 muutmine (STEP määrus)
Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) käsitleva määruse (EL) 2024/795
kohaldamisalasse lisatakse tervisebiotehnoloogia strateegilised projektid ja suure tähtsusega
strateegilised projektid ning loetakse, et need täidavad STEP määruses sätestatud eesmärki
toetada elutähtsa tehnoloogia arendamist või tootmist kogu liidus või kaitsta ja tugevdada
väärtusahelaid. STEP määruse alusel toetatavate sektorite alla kuulub ka biotehnoloogia.
Määruse (EL) 2024/1938 (inimpäritolu materjalide määrus)
Inimpäritolu materjalide (substances of human origin, SoHO) õigusraamistikus nähakse ette
võimalus võtta kasutusele regulatiivliivakastid, mis võimaldavad juurdepääsu väga
innovaatilistele, kuid regulatiivselt keerukatele teraapiatele ja toodetele. See aitab samal ajal
koguda teadmisi, mis omakorda toetavad regulatiivsete raamistike ajakohastamist, tagades
nende paindlikkuse, kohanemisvõime ja eesmärgipärasuse muutuva teadus- ja
tehnoloogiaarengu tingimustes.
8
X peatükk. Lõppsätted.
Sätestatakse komisjoni kohustus avaldada tervise biotehnoloogia strateegiliste projektide ja
suure mõjuga strateegiliste projektide nimekiri; volituste delegeerimine ja komiteemenetlus;
komisjoni kohustus koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne määruse
hindamiseks, kui vähemalt 5 aastat on määruse kohaldamisest möödunud, ning konfidentsiaalse
teabe käsitlemine. Määrus jõustub üldises korras 20. päeval selle avaldamisest EL Teatajas ja
seda kohaldatakse jõustumisest. Pikemad üleminekutähtajad nähakse ette kliiniliste uuringute
määruses taotluste hindamisega seotud muudatuste kohaldamiseks (6 kuud), uuringus
osalemise nõusolekuga seotud sätete ning tervisealaste hädaolukordade ja kombineeritud
uuringutega seotud sätete kohaldamiseks (9 kuud).
Direktiivi 2001/18/EÜ6 muutmine (geneetiliselt muundatud mikroorganismid)
Geneetiliselt muundatud mikroorganismidel (GMMOd) on biotehnoloogias oluline roll nii
tootmisvahendina kui ka toodetena. Mikroorganismid paljunevad ja kasvavad kiiresti ning neid
on lihtne muundada. Nende kasutusvaldkond on lai ja mitmekesine ning ulatub väljapoole
tervishoiusektorit. GMMOde väljatöötamiseks kuluv aeg on lühem ja sellega seotud kulud on
palju väiksemad kui muude geneetiliselt muundatud organismide, nt geneetiliselt muundatud
taimede puhul. Seega tuleb õigusraamistikuga tagada, et GMMOd ja nendest saadud tooted
jõuavad liidu turule enne, kui need iganevad. Direktiivi 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud
organismide (GMOd) tahtliku keskkonda viimise kohta on peamiselt rakendatud taimede puhul,
kuid direktiivi lisa III A-osa käsitleb ka organisme, mis ei ole taimed. Arvestades teaduse ja
tehnoloogia arengut, ei ole direktiiv hästi kohaldatav GMMOde jaoks, mis erinevad taimedest
märkimisväärselt nii bioloogiliste omaduste ja võimete kui ka võimalike kasutusviiside poolest.
Muudatustega lisatakse direktiivi 2001/18/EÜ C-osasse erisätted GMMOde turuleviimise kohta
selliste toodetena või selliste toodete koostises, mis ei ole toit ega sööt, eesmärgiga luua
valdkonna eripärasid arvestav, tõhusam ja ühtlustatum GMMOde õigusraamistik ning säilitada
samal ajal inimeste tervise ja keskkonnaga seotud ohutuse kõrge tase. Kavandatud sätted
käsitlevad riskihindamist, GMMOde turuleviimiseks antud nõusoleku kehtivust ja kõigi
GMMOde suhtes kohaldatavaid tuvastamismeetodeid. Seoses valdkonna eripärasid arvestava
riskihindamisega on ette nähtud direktiivi 2001/18/EÜ III lisa kohaste teabe esitamise nõuete
muutmine delegeeritud õigusaktiga, et kohandada neid GMMOde eripäraga ning võtta
seejuures arvesse direktiivi 2001/18/EÜ II lisa kohaseid keskkonnariski hindamise
üldpõhimõtteid. Pädevate asutuste antud nõusolek kehtiks ettepaneku kohaselt GMMOde puhul
tähtajatult. Ettepanekuga kohandatakse ka tuvastamismeetodit käsitlevate nõuete täitmise korda
seoses juhtudega, kus ei ole võimalik ette näha ühtki tuvastamis-, identifitseerimis- ja
kvantifitseerimismeetodit.
Lisaks võetaks ettepaneku kohaselt kasutusele väikese riskiga GMMOde mõiste, määratlemise
teaduslikud kriteeriumid ning raamistik lihtsustatud loamenetluseks. Tehakse ettepanek, et
komisjon täiendab delegeeritud õigusaktidega väikese riski kriteeriume ja muudab direktiivi, et
kohandada III lisa kohaseid riskihindamisega seotud teabele esitatavaid nõudeid ja teatavaid
menetluslikke elemente, et hoida direktiivi ajakohasena lähtuvalt uutest teaduslikest arengutest.
Ettepanekuga kohandatakse ühtlasi väikese riskiga GMMOde turustamisjärgse keskkonnaseire
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märts 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
9
nõuet ning võimaldatakse taotlejal teha teatavatel tingimustel ettepanek turustamisjärgne
keskkonnaseire ärajätmiseks.
Direktiivi 2010/53/EL7 muutmine (elundite töötlemine)
Muudatuste eesmärk on viia õigusraamistik kooskõlla tänapäevaste siirdamispraktikatega (nt
ex vivo säilitustehnoloogiad), tugevdada järelevalvet ja õigusselgust, tagada kõrge kvaliteedi-
ja ohutustase ning parandada koordineerimist ravimite ja meditsiiniseadmete regulatsioonidega.
Elundite siirdamise valdkonnas toimub pidev innovatsioon, eelkõige tehnoloogialahenduste
kaudu, mille eesmärk on pikendada ex vivo ajavahemikku, mis kulub doonorilt elundi
hankimisest kuni selle retsipiendile siirdamiseni. Selle ajavahemiku pikendamine loob
võimaluse kasutada eri liiki töötlemistoiminguid, mis aitavad säilitada või parandada elundite
funktsionaalset seisundit enne siirdamist. Õiguskindluse eesmärgil nähakse direktiivis ette
ühtsed reeglid, millega pannakse paika, kuidas neid töötlemistoiminguid saab siirdamisasutuste
järelevalve all korraldada.
Peamised muudatused:
1) Kohaldamisala – kohaldamialasse lisatakse elundite annetamise, uurimise, kirjeldamise,
hankimise, transportimise ja siirdamise kõrval ka elundite töötlemine. Samuti
selgitatakse, et kui elundeid kasutatakse teadusuuringuteks, kohaldatakse direktiivi
üksnes juhul, kui elund on ette nähtud inimkehasse siirdamiseks.
2) Mõisted – mõiste „siirdamine“ määratlust kohandatakse, et kajastada protsessi, mille
eesmärk on inimkeha teatavate funktsioonide taastamine retsipiendile elundi
ülekandmise kaudu. Lisatakse uus mõiste „töötlemine“, mis hõlmab elundite käitlemist,
sealhulgas (kuid mitte ainult) säilitamist, keemiaravi ja kirurgiat, ning mis on ette võetud
elundi funktsiooni säilitamiseks või parandamiseks enne siirdamist. Täpsustatakse
milliseid tegevusi ei käistleta töötlemisena (näiteks ettevalmistav käitlemine kirurgilise
siirdamisprotseduuri ajal).
3) Elundite töötlemise kord (uus artikkel 6a) – nähakse ette siirdamiskeskuste kohustus
saada enne töödeldud elundi retsipiendile siirdamist pädevalt asutuselt luba ning hinnata
töötlemise kasu ja riske. Kui tõendeid on vähe või riskid on märkimisväärsed, tuleb teha
kasu-riski hinnang ning esitada kliiniliste tulemuste jälgimise kava pädevale asutusele
heakskiitmiseks. Kui selline töötlemine hõlmab ravimeid, meditsiiniseadmeid või
inimpäritolu materjalist preparaate, tuleb tagada kooskõla vastava ELi
õigusraamistikuga ning teha koostööd asjaomaste pädevate asutustega. Komisjon võib
kehtestada rakendusaktidega üksikasjalikud loamenetluse eeskirjad ning avaldada
lubatud töötlemistoimingute loetelu.
4) Direktiivi lisas muudetakse B-osa, et lisada töötlemine elundi kvaliteeti ja ohutust
mõjutava etapina, mille kohta tuleb esitada teavet (nt säilitamismeetodid, kasutatud
tehnoloogiad).
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2010. aasta direktiivi 2010/45/EL (siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta)
10
3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Biotehnoloogia määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel
114, mille alusel võib seadusandlikus tavamenetluses võtta õigus- kui ka haldusnormide
ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, artikkel
168(4), mis lubab seadusandlikus tavamenetluses võtta meetmeid rahvatervise kaitseks
meditsiiniseadmete, ravimite, inimpäritolu elundite ja materjalide ning veterinaaria- ja
fütosanitaaria valdkonnas, ja artikkel 173(3), mis lubab seadusandlikus tavamenetluses võtta
erimeetmeid liidu tööstuse konkurentsivõimelisuse toetamiseks.
Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna eelnõuga seatavaid eesmärke –
Euroopa biotehnoloogia ökosüsteemi tugevdamine, innovatsiooni kiirendamine ja Euroopa
ettevõtete konkurentsivõime parandamine – ei ole võimalik piisavalt saavutada üksnes
liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Ettepanekuga lahendatavad väljakutsed on oma
olemuselt piiriülesed ning mõjutavad EL siseturu toimimist ja Euroopa ettevõtete globaalset
konkurentsivõimet. Ettepanekuga kavandatud meetmed keskenduvad eelkõige valdkondadele,
kus EL tasandil tegutsemine annab selge lisaväärtuse. Sellised valdkonnad on muu hulgas
investeerimisraamistiku loomine biotehnoloogia ettevõtete rahastamiseks, teadus- ja
innovatsioonivõrgustike ühendamine, regulatiivse keskkonna ühtlustamine ning innovatsiooni
toetavate instrumentide arendamine, näiteks regulatiivliivakastide kasutusele võtmine. ELi
tasandi meetmed võimaldavad saavutada suurema ulatuse ja mõju kui eraldiseisvad riiklikud
algatused, eriti arvestades biotehnoloogia sektoris vajalikke suuri investeeringuid,
teaduskoostööd ning piiriülese väärtusahela toimimist.
Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kavandatavad meetmed ei
lähe kaugemale sellest, mis on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Meetmed keskenduvad
eelkõige koordineerimise, koostöö ja olemasolevate instrumentide tõhustamisele, mitte
ulatuslikule liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisele või EL pädevuse laiendamisele. Samuti
nähakse ette sihitud regulatiivseid kohandusi, näiteks innovatsiooni toetavaid mehhanisme ja
riskipõhist lähenemist teatud biotehnoloogiliste toodete puhul. Ettepanek piirdub meetmetega,
mis on vajalikud Euroopa tasandi lisaväärtuse saavutamiseks, ning jätab liikmesriikidele
piisava paindlikkuse nende rakendamisel.
Direktiivi eelnõu, millega muudetakse geneetiliselt muundatud organismide tahtliku
keskkonda viimist käsitlevat direktiivi 2001/18/EÜ ja siirdamiseks
ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid käsitlevat direktiivi 2010/53/EL,
õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 (siseturu toimimine) ja
artikli 168 lõige 4 (inimeste tervise kaitse).
Direktiivi 2001/18/EÜ muudatused on kooskõlas liidu poliitikaga, millega edendatakse
teaduspõhist riskihindamist ja proportsionaalseid regulatiivseid nõudeid, sh Euroopa
Toiduohutusameti (EFSA) tööga GMMOde valdkonnas. Samuti täiendavad need liidu algatusi,
mille eesmärk on toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja biotehnoloogia ohutut kasutamist
tööstus-, keskkonna- ja terviserakendustes. GMMOde toodetena või toodete koostises
turuleviimise nõuded on GMOde suhtes kohaldatava kehtiva õigusraamistiku alusel liidu
tasandil juba ühtlustatud. Lisaks tagatakse direktiivi 2001/18/EÜ muutmise puhul ettepanekuga
proportsionaalsus, sest sellega nähakse ette riskihindamise ja muude nõuete kohandamine, et
kajastada GMMOde eripära, ja luuakse kohandatud sätted väikese riskiga GMMOde jaoks.
Nende kohandustega tagatakse, et kohaldatavate nõuetega ei mindaks kaugemale sellest, mida
on vaja kõnealuste õigusaktide eesmärkide ning eelkõige inimeste tervise ja keskkonnaga
seotud ohutuse kõrge taseme tagamiseks.
Direktiivi 2010/53/EL muudatused on kooskõlas liidu laiema poliitikaga rahvatervise, ravi
kvaliteedi ja ohutuse ning piiriüleste tervishoiusüsteemide tõhusa toimimise valdkonnas.
11
Elunditöötlemise tehnoloogiate regulatiivsete aspektide selgitamise kaudu toetatakse
ettepanekuga nende koordineeritud rakendamist kõigis liikmesriikides ja täiendatakse liidu
meetmeid naabervaldkondades, nt ravimite, meditsiiniseadmete ja inimpäritolu materjali
valdkonnas.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Sotsiaalne mõju
Innovatsiooni soodustamine tervise- ja biotehnoloogia valdkonnas võimaldab pikemas
perspektiivis parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ning laiendada patsientide ravivõimalusi.
Biotehnoloogia innovatsioon on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt muutnud haiguste
diagnoosimist ja ravi. Bioloogiliste ja molekulaarsete protsesside parem mõistmine võimaldab
arendada ravimeid ja ravimeetodeid, mis on täpsemad, sihipärasemad ja sageli ka tõhusamad
kui varasemad ravivõimalused. Selle tulemusena saavad patsiendid kasu nii parematest
ravitulemustest, väiksematest kõrvaltoimetest kui ka uutest ravivõimalustest haiguste puhul,
millele varem tõhus ravi puudus. Üks olulisemaid näiteid on monoklonaalsed antikehad, mida
kasutatakse laialdaselt vähi, autoimmuunhaiguste ja põletikuliste haiguste ravis. Samuti
geeniteraapia, mis võimaldab ravida haigusi nende geneetilise põhjuse tasandil. Näiteks on
arendatud ravimeetodeid pärilike haiguste, nagu spinaalne lihasatroofia, raviks, kus geneetilise
defekti korrigeerimine võib oluliselt parandada patsientide elukvaliteeti ja prognoosi. Sellised
ravimeetodid võivad mõnel juhul asendada pikaajalise sümptomaatilise ravi ühekordse või
lühiajalise raviga. Samas võivad sellised uuenduslikud ravimeetodid olla väga kallid, mis piirab
nende jõudmist patsientideni, sest nende kulutõhususe tõendamiseks on vaja pikema aja jooksul
koguda andmeid. Biotehnoloogilised arendused on toonud olulisi edusamme ka vaktsiinide
väljatöötamises. Näiteks mRNA-tehnoloogia võimaldab kiiresti arendada uusi vaktsiine ja
kohandada neid uute viirustüvede vastu. See tehnoloogia võib tulevikus aidata arendada
vaktsiine ka teiste nakkushaiguste või isegi teatud vähivormide vastu. Lisaks võimaldab
biotehnoloogia areng personaliseeritud meditsiini. Geneetilise ja molekulaarse diagnostika
abil on võimalik määrata, milline ravi konkreetsele patsiendile kõige paremini sobib. Näiteks
teatud kopsuvähi vormide puhul saab geneetilise analüüsi põhjal valida sihtravi, mis toimib just
selle konkreetse mutatsiooni korral ning on sageli efektiivsem ja paremini talutav kui
traditsiooniline keemiaravi. Biotehnoloogia innovatsioon aitab parandada ka haruldaste
haiguste ravi. Paljud haruldased geneetilised haigused olid varem ravita, kuid uued
biotehnoloogilised ravimid ja geenipõhised lähenemised on loonud võimaluse nende haiguste
raviks või sümptomite oluliseks leevendamiseks. Kokkuvõttes võimaldab biotehnoloogia areng
luua ravimeetodeid, mis on täpsemad, tõhusamad ja paremini kohandatud patsiendi vajadustele.
See aitab parandada ravitulemusi, pikendada patsientide eluiga ning tõsta nende elukvaliteeti.
Biosimilarid on tervishoiusüsteemi oluline osa, kuna võimaldavad väiksemate kulutustega
tagada patsientidele juurdepääsu innovaatilistele ravimitele, sealhulgas onkoloogias,
immunoloogias, endokrinoloogias ja neuroloogias. 2025. aastal soovitas Euroopa Ravimiamet
(EMA) anda müügiloa 104 humaanravimile, millest 41 soovitust oli seotud biosimilaridega
ning 38 soovitust oli seotud uue toimeainega8. EMA statistikast nähtub, et üle kolmandiku
taotlustest oli seotud just biosimilaridega. Kuigi EMA tsentraalselt antud müügiluba on
eeltingimus turule sisenemiseks, ei taga see alati, et ravim oleks patsientidele tegelikult kõikide
liikmesriikide turgudel kättesaadav. Ravimite kõrge hind kujutab tervishoiusüsteemidele suurt
väljakutset, piirates sageli patsientide juurdepääsu innovaatilisele ravile. Suuremates riikides
on biosimilaride kättesaadavus tavaliselt parem, samas kui väiksema turumahuga riikides on
see üldjuhul tagasihoidlikum.
8 https://www.ema.europa.eu/en/documents/report/human-medicines-2025_en.pdf
12
Innovatsiooni soodustamine tervisebiotehnoloogias ning kliiniliste uuringute
menetlusprotsesside lihtsustamine ja menetlusaegade lühendamine, võib positiivselt kaasa
aidata kliinilistele ravimiuuringutele. Eelkõige on see oluline rahvusvaheliste uuringute puhul,
milles osalemine annaks ka Eestis patsientidele rohkem võimalusi osaleda ravimiuuringutes
ning saada ligipääs innovaatilistele ravimitele. Kliinilised uuringud ei mõjuta üksnes uuringus
osalevaid patsiente, vaid panustavad tervishoiusüsteemi arengusse ja kujundavad kaasaegset
ravipraktikat. 2024. aastal esitati Ravimiametile 34 ravimiuuringu taotlust ning 2025. aastal 28
taotlust, umbes pooltes uuringutes kasutatakse bioloogilisi toimeaineid. Kliinilistest erialadest
olid kõige rohkem esindatud onkoloogia, infektsioonhaigused, gastroenteroloogia ja
neuroloogia. Kuna uuringute läbiviimine eeldab kvaliteetset andmekogumist ning
rahvusvahelist koostööd, võib see avaldada positiivset mõju ka teadus- ja arendustegevusele
laiemalt.
Kaudselt võib ettepanek avaldada positiivset mõju ka tööhõivele ja oskuste arengule, kuna
biotehnoloogia ja biotootmise valdkonna arendamine võib suurendada nõudlust kõrgelt
kvalifitseeritud spetsialistide järele teadus-, arendus- ja tootmissektoris.
Mõju majandusele
Tervisebiotehnoloogia moodustab üle 80% kogu biotehnoloogia turu väärtusest ja on tänapäeva
innovaatilise meditsiinitööstuse peamine edasiviiv jõud. Eelnõu peamine majanduslik mõju
avaldub biotehnoloogia sektori innovatsioonivõimekuse tugevdamises. Erasektorile ei too
eelnõu kaasa täiendavaid kohustusi ega halduskoormust, vaid loob uusi võimalusi.
Kavandatavad meetmed – eelkõige investeerimispiloot, strateegilised projektid ning parem
juurdepääs kapitalile – aitavad kiirendada teadustulemuste jõudmist turule (lab-to-market),
suurendada erasektori investeeringuid, eriti varajases ja hilises arendusfaasis ning parandada
ettevõtete laienemisvõimalusi nii Euroopas kui globaalselt. Oluline mõju on ka väärtusahela
terviklikul toetamisel – alates teadus- ja arendustegevusest kuni tootmise ja turule sisenemiseni.
Lisaks loob eelnõu eeldused uute tehnoloogiate (nt tehisintellekt, genoomika) kiiremaks
kasutuselevõtuks, rahvusvaheliste koostöövõrgustike tugevdamiseks ning Euroopa
tööstusbaasi ja strateegilise autonoomia suurendamiseks. Paindlikum regulatiivne raamistik
ning regulatiivliivakastide kasutuselevõtt võivad anda olulise lisatõuke innovatsioonile.
Regulatiivliivakastid toetavad innovatsioonisõbralikuma keskkonna kujunemist, muutes
Euroopa atraktiivsemaks nii iduettevõtetele kui ka rahvusvahelistele investoritele. Ettevõtete
võimalus arendada ja testida uusi lahendusi kontrollitud ja toetavas keskkonnas ning võimalus
teha varajases etapis koostööd regulaatoritega suurendab õiguskindlust ning aitab ettevõtetel
paremini mõista kehtivaid nõudeid, vähendades hilisemaid viivitusi ja kulukaid ümbertegemisi.
Regulatiivliivakastid loovad tingimused innovatsiooni kiiremaks turule jõudmiseks, kuna
võimaldavad katsetada uusi tehnoloogiaid – näiteks tehisintellekti, genoomika või
personaalmeditsiini lahendusi – reaalsele kasutusele lähedastes tingimustes. Samal ajal
pakuvad need väärtuslikku sisendit ka poliitikakujundajatele, võimaldades testida regulatiivseid
lähenemisi enne nende laiemat rakendamist ning kohandada reegleid vastavalt tegelikele turu-
ja tehnoloogilistele arengutele.
Määruse eelnõu toetab Eesti teadusasutuste ja ettevõtete arengupotentsiaali
biotehnoloogia valdkonnas. Terviseteenuste nõudlus on globaalselt koos elanikkonna
vananemisega kasvamas ning Eesti potentsiaal biotehnoloogia valdkonnas on suur tänu
tugevale teaduslikule baasile.9 Eestis on tervisetehnoloogiad ja -teenused määratletud teadus-
ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE)10 ühe
fookusvaldkonnana, mille all on üheks prioriteetseks suunaks biomeditsiin ja
biomeditsiinitehnoloogiad. HTM ja MKM kujundavad tervisetehnoloogiate ja -teenuste
9 Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs (Eesti Arengufond, 2013) 10 https://taie.ee/tervisetehnoloogiad-ja-teenused
13
arendamiseks toetusmeetmeid, millele lisanduvad üldised teaduse ja ettevõtluse
rahastusmeetmed, nagu uurimistoetused, teadustaristu toetused, ettevõtlustoetused jms, mille
puhul eelisarendatavaid valdkondi ei ole. Fookusvaldkondade, sh tervisetehnoloogiate ja -
teenuste peamiseks toetusmeetmeks on temaatilised TA programmid, kus kõige mahukama osa
moodustab rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste rahastamine. EISi
rakendusuuringute programmist on ca veerand toetuse eelarvest läinud tervise fookusvaldkonna
suuna ettevõtluse edendamiseks, sealhulgas on nii tervisetehnoloogiad kui
tervisebiotehnoloogiad ning laiemalt ravimiarenduse ja meditsiiniseadmete valdkonna
arendused. Sellele lisandub toidubiotehnoloogia valdkond, mis kuulub ressursside
väärindamise fookusvaldkonna alla. 2025. aastast lisandus EISi vahendatud meetmete hulka
spetsiaalselt tervise fookusvaldkonna suuna edendamiseks ellu kutsutud kiirendi, mille hanke
korras võitis Health Founders Estonia, kogusummas 2,36 miljonit eurot kolme aasta peale. EISi
strateegias 2026-202811 on 5 prioriteetsuuna hulgas välja toodud kaks eelnõuga seotud
valdkonda: kohalike ressursside väärindamine (biotehnoloogia ja ringmajandus) ning
tervisetehnoloogiad ja personaliseeritud meditsiin. Lisaks on Metroserdi juurde loodud
Rakendusuuringute Keskus, mille viiest suunast kaks toetavad otseselt eelnõu eesmärke –
terviseandmete valdkond ja laiemalt biotehnoloogia suunal biorafineerimise valdkond (seotud
ressursside väärindamisega).
Biotehnoloogia kasvuniši alla kuuluvad kasvualade edenemise uuringu12 kohaselt diagnostika
ja personaalmeditsiin, ravimiarendus, biotehnoloogial baseeruvate teraapiavõimaluste
rakendamine, laboriseadmete ja -tarvikute tootmine ja (bioloogiliste) ühendite süntees,
isikutuvastamine ja kriminalistika. 2016. aastal kuulus biotehnoloogia kasvunišši 250 ettevõtet,
nende ettevõtete müügitulu oli 0,3% kogu Eesti ettevõtlussektori summaarsest müügitulust ning
nende ekspordi osakaal oli 0,5%. Eestis tegutseb enamik biotehnoloogia ettevõtetest just
meditsiini ja tervishoiu valdkonnas ning nende tegevus katab kogu väärtusahela, alates teadus-
ja arendustegevusest kuni tootmiseni. Põhirõhk on teadus- ja arendustegevusel, mis põhineb
molekulaarbioloogial, rakupõhistel platvormidel ja genoomikal. Eesti arengupotentsiaali
seisukohalt on olulised projektid, mis ühendavad biotehnoloogia ja digilahenduste arenduse,
näiteks geneetiliste testide ja riskiskooride väljatöötamise. Samuti on tähtsad biopõhised
tootmisprotsessid ja platvormtehnoloogiad, mis võimaldavad biofarmaatsia tootmise
arendamist ja skaleerimist. Eesti ettevõtetest võib peenkemikaalide ja farmaatsiatoodete
valdkonnas edulugudeks pidada näiteks Icosagen, Solis BioDyne ning toidubiotehnoloogia
valdkonnas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust. Kõik need ettevõtted on
alguse saanud ülikoolidest väljakasvanud tehnoloogiate kommertsialiseerimisest ning
tegutsevad edukalt rahvusvahelisel biotehnoloogia toodete ja teenuste turul13.
Geenitehnoloogiate valdkonnas tegutsevad näiteks Asper Biogene, mis keskendub peamiselt
pärilike haiguste testimisele ja geenitestide arendamisele ning Antegenes, mis pakub
polügeense riskiskoori (PRS) tehnoloogial põhinevaid innovaatilisi geeniteste hindamaks
inimese geneetilist riski enamlevinud vähivormide suhtes. Lisaks tegeletakse mRNA ja
transportpeptiidide kasutamisega erinevatel meditsiinilistel eesmärkidel (VectioPep OÜ ja
Glasspearl OÜ), samuti rakuravi arendustega (OÜ Cellin Technologies). Ravimitootmine Eestis
hoogustub – tegevusloa on saanud esimene bioloogilise ravimi toimeaine tootja (Icosagen Cell
Factory OÜ), tegevust on alustanud uued toimeainete tootmisüksused (osaühing TBD
Pharmatech ning veterinaarravimite valdkonnas PharmaPark Production OÜ).
Eelnõuga luuakse Eesti ettevõtetele uusi võimalusi osaleda EL tasandi klastrite võrgustike
koostöös, võimaldades osaleda laiematesse Euroopa väärtusahelatesse. Biotehnoloogia arendus
on olemuselt rahvusvaheline – teadus, kliinilised uuringud, tootmine ja turustamine toimuvad
11 EIS strateegia 2026–2028 - EIS 12 Kasvualade edenemise uuring, Lõpparuanne (2018) 13 Biomajanduse tehnoloogiate trendid ja teekaardid (2021)
14
sageli erinevates riikides. Klastrite võrgustikud loovad selleks vajalikud kontaktid ja
koostöömehhanismid. Lisaväärtus avaldub ka paremas ligipääsus kapitalile. EL-ülesed
võrgustikud suurendavad Eesti ettevõtete nähtavust rahvusvaheliste investorite jaoks ning
lihtsustavad juurdepääsu suuremahulistele rahastusinstrumentidele. See on eriti oluline
biotehnoloogia valdkonnas, kus arendustegevus on kapitalimahukas ja pikaajaline. Samuti
võimaldavad sellised võrgustikud jagada teadmisi, infrastruktuuri ja andmeid, mis on kriitilise
tähtsusega näiteks tehisintellekti rakendamisel ja kliiniliste uuringute läbiviimisel.
Eestis tegutsevad mitmed tervisetehnoloogia klastrid. Näiteks Tehnopoli tervisetehnoloogia
kogukond ühendab 105 Eesti ja rahvusvahelist organisatsiooni, sealhulgas
farmaatsiaettevõtteid, iduettevõtteid, tehnoloogia- ja biotehnoloogiaettevõtteid, teadusasutusi
ning rahvusvahelisi partnereid. Kogukonna eesmärk on toetada Eesti tervisetehnoloogia kiiret
ja tulemuslikku arengut ning aidata leevendada erinevaid väljakutseid ettevõtetele nende
arengufaasis, alates iduettevõtetest kuni suurettevõteteni. Tervisetehnoloogia valdkonna
ettevõtete arengut toetavad täiendavalt kaks teadusparki – Tallinna Teaduspark Tehnopol ja
Tartu Biotehnoloogia Park toetavad ning pakuvad olemasolevaid võrgustikke, pädevat
personali ning kaasaegset taristut. 2025. a tegevust alustanud Health Founders Estonia (HFE)
on Eesti tervisetehnoloogia ja digitaaltervise iduettevõtetele suunatud ärikiirendi ning
tervisetehnoloogia ökosüsteemi arendaja. HFE eesmärk on ühendada teadus, meditsiin ja
ettevõtlus, et lahendada tervishoiu kitsaskohti ning viia Eesti tervisetehnoloogia
rahvusvahelisele areenile. HFE kiirendit rahastatakse muu hulgas Euroopa Regionaalarengu
Fondi vahenditest läbi programmi Startup Estonia ning see tegutseb Eesti riigi
tervisetehnoloogia ökosüsteemi ametliku eestvedajana. Eesti ettevõtted ja teaduspargid
kuuluvad ka Enterprise Europe Network (EEN) võrgustikku, mille eesmärgiks on tõsta
ettevõtete konkurentsivõimet ning edendada innovatsiooni, pakkudes ettevõtjatele tuge. Eestis
tegutsevate klastrite tugevuseks on väike ja paindlik ökosüsteem, tugev digitaalne
infrastruktuur, hea ligipääs reaalsetele kasutusjuhtudele ja tihe koostöö teadusasutustega.
Klastrid toimivad sageli praktiliste pilootide ja teenusearenduse platvormina, mitte ainult
võrgustikuna. Samas on Eesti klastrite tegevusel ka Eesti väiksusest tulenevad piirangud,
näiteks skaleerimiseks vajaliku kriitilise massi puudumine ning piiratud ligipääs suurtele
investeeringutele. Seetõttu on rahvusvaheline võrgustumine Eesti ettevõtete jaoks strateegiliselt
tähtis. Regionaalse koostöö näiteks on Läänemere piirkonna bioteaduste ja -tehnoloogia
koostöövõrgustik ScanBalt14, mis ühendab ettevõtteid, teadusasutusi, haiglaid ja avaliku sektori
organisatsioone. Eesti organisatsioonid ja klastrid osalevad aktiivselt ScanBalti tegevustes,
kasutades võrgustikku eelkõige rahvusvaheliseks koostööks ja projektipõhiseks partnerluseks.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Ettepanek ei kehtesta otseseid kohustusi, mis tooksid kaasa ulatuslikke muutusi
keskkonnakaitse õigusraamistikus. Seetõttu on selle otsene keskkonnamõju piiratud. Samas
võib ettepanekul olla kaudne keskkonnamõju seoses biotehnoloogiliste protsesside ja toodete
arendamise ning kasutuse laienemisega. Biotehnoloogia võib mitmes valdkonnas toetada
keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks ressursitõhusamat tootmist, biopõhiste materjalide
kasutuselevõttu ning keskkonnakoormuse vähendamist tööstusprotsessides. Seega võivad
ettepanekuga soodustatavad teadus- ja arendustegevused avaldada keskkonnale positiivset
mõju. Teisalt võib biotehnoloogiliste meetodite ja toodete laiem kasutamine, sealhulgas
GMOsid sisaldavate toodete arendamine ja testimine, teatud juhtudel tuua kaasa
keskkonnariske. Selliste riskide maandamiseks jäävad kehtima EL keskkonnaohutust
reguleerivad õigusaktid, sealhulgas GMOde kasutamist käsitlevad nõuded. Eelnõus kavandatud
lihtsustused, näiteks madala riskiga biotehnoloogiliste toodete puhul, põhinevad riskipõhisel
lähenemisel ning ei muuda kehtivaid keskkonnakaitse eesmärke ega ohutusstandardeid. Lisaks 14 Home - Scanbalt
15
aitavad bioloogilise ohutuse ja biokaitse võimekuse tugevdamiseks eelnõus ette nähtud
meetmed, sh biotehnoloogia riskitoodete võimaliku väärkasutamise ennetamine, ennetada
olukordi, kus bioloogilised ained või GMOd võivad sattuda kontrollimatult keskkonda ning
avaldada negatiivset mõju ökosüsteemidele või bioloogilisele mitmekesisusele. Seega toetavad
need meetmed keskkonnariskide ennetamist ja biosfääri kaitset. Kokkuvõttes võib eeldada, et
ettepanekul ei ole märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju. Pigem võib see kaudselt
toetada keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, kuivõrd säilib
olemasolev keskkonnariskide hindamise ja järelevalve raamistik.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele
Määruse rakendamine võib tuua Eesti riigiasutustele kaasa mitmeid uusi ja täiendavaid
ülesandeid, mis suurendavad nii halduskoormust kui ka vajadust täiendava haldusvõimekuse
järele. Mõju avaldub eelkõige strateegiliste projektide hindamises, loamenetluste
korraldamises, järelevalves ning uute koostöö- ja tugistruktuuride loomises. Täpsemaid
mõjusid ei ole võimalik hetkel hinnata ning võimalikud lisaressursi vajadused menetletakse
tavapärases riigieelarve koostamise protsessis.
Eelnõu kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata pädev asutus, kes vastutab strateegiliste
projektide ja suure mõjuga strateegiliste projektide taotluste hindamise eest. Sellega kaasneb
vajadus luua selged menetlusreeglid, sealhulgas taotluste hindamise, otsuste tegemise ning
vaidluste lahendamise kord. Tegemist ei ole pelgalt formaalse ülesandega, vaid sisuliselt nõuab
see spetsialiseeritud ekspertiisi biotehnoloogia, innovatsiooni ja investeeringute hindamisel.
See eeldab kas olemasolevate asutuste rolli laiendamist või uue koordineeriva funktsiooni
loomist. Eestis on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) roll toetada ettevõtluse
arengut, innovatsiooni ning rahvusvahelist konkurentsivõimet ning EIS pakub ettevõtetele
erinevaid toetus- ja arendusmeetmeid, sealhulgas rahastust, nõustamist, ekspordi- ja
investeeringutoetusi ning aitab kaasa ettevõtete kasvule. Eesti Teadusagentuur (ETAG) roll
on teadus- ja arendustegevuse korraldamine ning toetamine. ETAG rahastab teadusprojekte,
koordineerib riiklikke teadusprogramme ning toetab Eesti teadlaste ja teadusasutuste osalemist
rahvusvahelises teaduskoostöös.
Loamenetluste koordineerimiseks nähakse ette ühtse kontaktpunkti loomine, mis peab
pakkuma ettevõtetele administratiivset tuge ning toimima teavituskanalina. Keskkonnaõiguse
lihtsustamispaketi ettepanekute (omnibus VIII) osana on komisjon teinud ettepaneku ühtse
kontaktpunkti rakendamiseks ka keskkonnamõju hindamise kiirendamise eelnõus. Praktikas
tähendab see täiendavat koormust nii personalile kui ka IT-süsteemidele. Kontaktpunkt peab
suutma koordineerida mitme asutuse tegevust, tagada info liikumise ning jälgida
menetlustähtaegade täitmist. Eestis täidavad erinevate loamenetlustega seotud ülesandeid
erinevad asutused, nt keskkonnakaitselubade puhul on otsustajaks Keskkonnaamet,
ehituslubade puhul üldjuhul kohalikud omavalitsused. Samuti toimivad üleriigilised registrid ja
infosüsteemid, mis hõlbustavad lubade menetlust (nt ehitusregister). Menetlustesse täiendava
vahelüli ja eelmenetluse etappide loomine võib vastupidiselt menetlusaegasid pikendada.
Täiendava ülesandena tuleb riigiasutustel jälgida ja kontrollida regulatiivliivakastide
toimimist ning tagada, et neid kasutatakse vastavalt kehtestatud kavadele. See hõlmab nii
osalevate ettevõtete tegevuse seiret kui ka regulatiivsete erandite rakendamise hindamist ja
aruandlust. Kuigi liivakastid toetavad innovatsiooni, eeldab nende toimimine riigilt aktiivset
rolli, sh pidevat dialoogi ettevõtetega ja võimet kiiresti reageerida võimalikele riskidele.
Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas mõjutab see eelkõige Ravimiameti ning toidu- ja
sööda valdkonnas Põllumajandus- ja Toiduameti tegevust. Regulatiivliivakastide
regulatsiooni rakendamine Eestis määruse (EÜ) nr 178/2002 alusel vajab mõjude analüüsi, sh
mõju inimeste tervisele, loomade tervisele ja heaolule, keskkonnale, järelevalvevõimekusele
ning ettevõtjate halduskoormusele. Tõenäoliselt sooviksid regulatiivliivakaste Eestis kasutada
16
esialgu vaid üksikud ettevõtted, prognoosime 1–2 taotlust aastas. Pädev asutus peab
regulatiivliivakasti plaani üle vaatamisel hindama, kas kavandatud riskide leevendamise
meetmed on piisavad inimeste tervise, loomade tervise ja heaolu, taimetervise ning keskkonna
kaitseks. Praktikas tähendab see sisuliselt riskihindamist, mida tehakse EL tasandil (EFSA) või
suurtes riikides laiema ekspertiisi ja ressurssidega. Selline riskihinnang eeldab laiapõhjalist
tipptasemel riskihindamise kompetentsi ja ressursse (nt toksikoloogia, mikrobioloogia,
kokkupuute ja mõjude modelleerimine, keskkonnariskid, GMO/biotehnoloogia spetsiifika),
mida Eestis ei ole. Seetõttu peaks Eesti riskileevenduse hindamisel looma pädevuse erialastest
ekspertidest, et leevendusmeetmete piisavus oleks usaldusväärselt kontrollitud.
Lisanduvad ka uued ülesanded biojulgeoleku ja -ohutuse valdkonnas. Eestis on bioloogiliste
ohtude ennetamise ja valmisolekuga seotud ülesanded jagunenud erinevate ametkondade vahel.
Siseministeerium juhib siseturvalisuse arengukava koostamist, mis hõlmab ka üldist
keemilisteks, bioloogilisteks, radioloogilisteks ja tuumaohtudeks (CBRN) valmisolekut ja
ennetust. Terrorismivastase võitlusega (sh bioterrorismiga) tegelevad Eestis peamiselt
Kaitsepolitseiamet (vastutav asutus) ning Politsei-ja Piirivalveamet. Kaitsepolitseiameti
ülesanne on keemilise, bioloogilise, radioloogilise, tuuma- või lõhkeaine kuritahtlikust või
terroristlikust kasutamisest põhjustatud sündmuse kohta teabe kogumine ja selle töötlemine
ning sellisele sündmusele reageerimine ja selle lahendamise juhtimine. Sotsiaalministeeriumi
haldusalas täidab Terviseamet muuhulgas nakkushaiguste seire ja tõkestamisega seotud
ülesandeid ning koordineerib tervishoiusektori valmisolekut hädaolukordadeks. Terviseameti
rahvatervise labori ülesandeks on rahvatervise ohutuse vallas nakkushaiguse tekitajate
määramine ning labori analüüsivõimekuse tagamine. Samuti kontrollib Terviseamet joogivee
ohutuse valdkonna pädeva asutusena vee kvaliteeti (sh üksikute bioloogiliste ohuteguritega
seoses). Loomatervise ja toiduohutuse valdkonnas analüüsivõimekuse arendamine on
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Riigi Laboriuuringute ja
Riskihindamise Keskuse (LABRIS) ülesanne. Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab looma- ja
taimetervise ning toiduohutuse eest.
Määruse eelnõu rakendamine võib kaasa tuua täiendava koormuse biojulgeoleku riskide
hindamise, seire ning biotehnoloogia võimaliku väärkasutuse ennetamise, aga ka CBRN
valdkonnas. Samuti võib tekkida vajadus arendada infovahetust ja IT-lahendusi seoses EL-i
tasandi mehhanismidega ning hinnata kehtiva jõustamis- ja karistusraamistiku piisavust.
Määruse jõustumisel tuleb selgelt määratleda, milline asutus Eestis vastutab määruses toodud
bioohutuse järelevalvega seotud ülesannete täitmise eest, sealhulgas kahtlaste tehingute seire ja
teavitamise eest. See kohustus laieneb nii ettevõtetele kui ka riigiasutustele ning eeldab uute
järelevalvemehhanismide loomist, riskihindamise võimekust ning koostööd
julgeolekuasutustega. Tegemist on sisuliselt uue funktsiooniga, mis nõuab spetsiifilist
kompetentsi ja selget vastutuse jaotust.
Laiemas plaanis tähendab määruse eelnõu ka suuremat vajadust asutustevahelise koostöö järele
nii riigisiseselt kui ka EL tasandil, näiteks seoses Euroopa tervisebiotehnoloogia juhtimisrühma
tegevusega ja investeeringute koordineerimisega. See võib suurendada osalemiskoormust
rahvusvahelistes võrgustikes ja töögruppides. Kokkuvõttes on määruse eelnõu mõju
riigiasutustele märkimisväärne: lisanduvad uued funktsioonid, suureneb halduskoormus ning
kasvab vajadus nii erialase kompetentsi kui ka ressursside järele. Samas loob see ka võimaluse
menetluste moderniseerimiseks ja paremaks koordineerimiseks, eeldusel et rakendamine on
piisavalt hästi ressurssidega toetatud ja ülesanded on selgelt jaotatud.
Siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite direktiivis 2010/53/EL elundite töötlemise nõuete muutmine ei mõjuta oluliselt tänast tegevuslubade
andmise korda ning hetkel ei ole ette näha elundite käitlemise lubade mahu olulist kasvu, mis
võiks suurendada Ravimiameti ja elundite käitlejate töökoormust. Eestis on elundite
töötlemisega seotud nõuded reguleeritud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise
17
ja siirdamise seaduses15, kus elundite töötlemine on juba praegu lubatud ühe
käitlemistegevusena. Seoses inimpäritolu materjalide määruse (EL) 2024/1938 vastuvõtmisega
on Eestis plaanis elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise nõuded koondada eraldiseisvasse
seadusesse. Eestis toimub täna elundite töötlemine hankimise ja käitlemise tegevusloa alusel.
Näiteks kuuluvad tegevusloaga kaetud toimingute alla elundi perfusioon (seadmega või ilma),
pärast elundi eemaldamist toimuv kirurgiline töötlus, ettevalmistus transpordiks, jahutamine.
Elundite hankimise ja käitlemisega tegelevad SA Tartu Ülikooli Kliinikum (kops, kõhunääre,
neer, maks, süda) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (süda). Kui direktiivi muudatuste
jõustumisel viiakse sisse uute töötlusmeetodite puhul loa taotlemise kohustus, siis olulist mõju
sellel tänasele tegevuslubade andmise korrale ei ole ette näha. Samuti ei ole ette näha olulist
tegevuslubade taotluste mahu kasvu eeldusel, et elundite töötlemine hetkel kehtivate
tegevuslubade alusel saab jätkuda. Ka praegu peab uutest töötlusetappidest Ravimiametit
teavitama, kuid sellega ei pruugi alati kaasneda tegevusloa muutmist. Juhul kui edaspidi
hakkavad tegevusload kajastama ka töötlemisetappe, siis tuleb arvestada ka tegevusloa
muudatustega. Hetkel ei ole võimalik hinnata, milliseid biotehnoloogilisi
manipulatsioonimeetodeid kavatsetakse tulevikus kasutusele võtta, kuid arvestades selliste
meetodite potentsiaalset maksumust, ei ole põhjust eeldada suuremahulist uute meetodite
kasutuselevõttu lähiaastatel. Samas võib ka ühe keerukama meetodi kasutuselevõtmisel olla
vajalik mahukas riskihindamine, mis võib elundite hankijatele ja käitlejatele tähendada
märkimisväärset halduskoormust. Küll aga võimaldavad selgemad reeglid (nt EL ülesed juhised
riskihindamiseks) ning nõuded töötlemisele tulevikus võimaldada uudseid töötlusetappe
paremini rakendada. Samuti ei ole hetkel võimalik ette näha olulist mõju Ravimiameti kui
pädeva asutuse töökorraldusele ja töökoormuse kasvu seoses tegevuslubade menetlemisega.
Selgemad nõuded elundite töötlemisele aitavad ka pädeval asutusel uusi töötlusetappe hinnata.
Kuigi tõenäoliselt ei ole lähiajal oodata suuremahulist uute meetodite kasutuselevõtmist, võib
keerukamate biotehnoloogilise manipulatsioonide korral juba ühe meetodi juurutamisel
järelevalve- ja halduskoormus suureneda.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Eelnõul on eeldatavalt positiivne mõju Euroopa tervise- ja majandusjulgeolekule, kuna
tugevam teadus- ja tootmisbaas aitab parandada valmisolekut tervisealasteks
hädaolukordadeks, tagada ravimite ja biotehnoloogiliste toodete kättesaadavust ning
suurendada tarneahelate vastupidavust. Globaalse koostöö seisukohast võib ettepanek
soodustada rahvusvahelist teadus- ja innovatsioonikoostööd ning tugevdada Euroopa rolli
biotehnoloogia valdkonna standardite ja regulatiivsete lähenemiste kujundamisel. Oluline on
ka Euroopa strateegilise autonoomia tugevdamine, et vähendada sõltuvust kolmandatest
riikidest, säilitades samas avatud teaduskoostöö ja strateegilised rahvusvahelised partnerlused.
15 Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadus–Riigi Teataja
18
5. Eesti seisukohad ja nende põhjendused
1) Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada tervisebiotehnoloogia sektori
konkurentsivõimet, edendada innovatsiooni, kiirendada uuenduste ja toodete turule
jõudmist ning vähendada regulatiivset killustatust. Samal ajal peame oluliseks, et
oleks tagatud inim- ja loomatervise kaitse, keskkonnakaitse, patsiendi-, toote-, toidu-
ja söödaohutus ning biokaitse ja -ohutus.
Selgitus:
Eesti toetab eelnõu eesmärki luua tervisebiotehnoloogia arendamiseks ja tootmiseks soodne
ning konkurentsivõimeline keskkond. Arvestades biotehnoloogiate arendamise tähtsust
tervisevaldkonnas ning suurt osakaalu biotehnoloogia sektorist, keskendub eelnõu
tervisebiotehnoloogia sektori arendamisele. Peame siiski oluliseks, et järgmise sammuna
esitaks komisjon ka muid valdkondi hõlmava eelnõu, mis käsitleks biotehnoloogia sektori
arenguvajadusi ja võimalusi laiemalt.
Eelnõu kohaldamisala on kooskõlas ja toetab Eesti TAIE arengusuundasid, kus
tervisetehnoloogia on üheks fookusvaldkonnaks. See tähendab, et riiklikult on seatud
eesmärgiks toetada arendus- ja innovatsiooni tegevusi selles valdkonnas. Tervisetehnoloogiate
arendamise toetuseks sõlmiti 2025. a septembris era- ja avalikusektori koostöömemorandum,
mille eesmärk on kiirendada innovaatiliste terviselahenduste jõudmist kasutusse ning toetada
sektori ettevõtete laienemist rahvusvahelistele turgudele. Partnerid (sh ministeeriumid,
Tehnopol, Health Founders) keskenduvad teadmusmahukate iduettevõtete arendamisele,
terviseandmete turvalisele kasutusele ja innovatsiooni teekaardi elluviimisele. Lisaks haakub
eelnõu Eesti eesmärkidega personaalmeditsiini arendamise valdkonnas, mille aluseks on
personaalmeditsiini pikaajaline programm aastateks 2024–203416.
Peame oluliseks kogu väärtusahelat hõlmavat lähenemist, sh kliiniliste uuringute keskkonna
lihtsustamist ja kiirendamist, biotootmise võimekuse tugevdamist ning innovatsiooni jõudmist
kiiremini laborist patsiendini. Samas ei tohiks regulatiivne kiirus tulla kvaliteedi ega ohutuse
arvelt. Euroopa tugevus on kõrged ohutus- ja kvaliteedistandardid, mida tuleb säilitada.
Euroopa peab säilitama oma koha maailmas biotehnoloogia liidrina. Tervisebiotehnoloogia ei
ole ainult majanduspoliitiline küsimus, vaid see on küsimus patsientide ligipääsust ravile,
tervisesüsteemide toimepidevusest ja Euroopa strateegilisest autonoomiast. Eesti toetab tugevat
Euroopa biotehnoloogia ökosüsteemi, mis lisaks tööstusvõimekusele ja ekspordipotentsiaalile
tähendab tervisevaldkonnas patsientide paremat ravi, süsteemi kriisikindlust ja võrdset
ligipääsu innovatsioonile kogu ELis.
Eesti toetab ühtseid andme- ja turvastandardeid, piiriülest teaduskoostööd ning innovatsiooni
kiirendavaid menetlusi. Toetame EL-üleseid standardeid ja koostöömehhanisme, mis
vähendavad killustatust. Väikese riigina peame oluliseks, et uus raamistik oleks
proportsionaalne ja arvestaks liikmesriikide erineva haldusvõimekuse ja -korraldusega. Uued
ülesanded nagu strateegiliste projektide tunnustamine, kiirendatud menetlused ning bioohutuse
järelevalve ei tohi tekitada olukorda, kus riigiasutuste kohustused kasvavad kiiremini kui
võimekus neid täita. Seetõttu peab uue regulatsiooniga kaasnema selge ja ühtne EL tasandi
juhendamine, võimalus ekspertiisi koondamiseks ja jagamiseks ning piisav rahaline ja tehniline
tugi liikmesriikidele. EL regulatsioon peab olema kooskõlas liikmesriikide olemasolevate
õigusraamistikega ning jätma paindlikkuse riigis juba toimivate lahenduste jätkamiseks (nt
biopankade ja terviseandmete teisese kasutuse õigusruum). Samuti on oluline, et tehisintellekti
kasutamisega seotud vastutuse jaotuse rakendamine oleks kooskõlas tehisintellekti määruse
põhimõtetega ning et testkeskkondade ja andmelahenduste arendamisel välditaks dubleerimist,
eelistades olemasolevate ELi ja riiklike lahenduste ühildatavust ja ristkasutust. 16 Personaalmeditsiini pikaajaline programm aastateks 2024–2034
19
Toetame, et määruses on tervisebiotehnoloogia laialt defineeritud, kuna see võimaldab võtta
arvesse võimalikke tulevikusuundumusi. Selleks, et tagada liikmesriikide üleselt ühtsemat
lähenemist strateegiliste projektide tunnustamisel, võiks mõistet täpsustada komisjoni
juhendmaterjalide kaudu. Eelnõus on biotehnoloogia definitsiooni aluseks võetud ELi ja OECD
üldlevinud käsitlus, mille kohaselt biotehnoloogiana käsitletakse bioloogiliste süsteemide,
elusorganismide või nende osade kasutamist või muutmist, et arendada tooteid, teenuseid või
protsesse, millel on praktiline rakendus. Samuti on hõlmatud tehnoloogiad ja rakendused, mida
kasutatakse veterinaarmeditsiinis ja toiduohutuse valdkonnas (nt zoonooside ennetamine,
taimekahjurite või -haiguste mõju inimtervisele), kui selle otsene või kaudne eesmärk on rahva
tervise kaitse.
2) Peame asjakohaseks tervisebiotehnoloogia strateegilistele projektidele ja suure
mõjuga strateegilistele projektidele seatavaid eesmärke ja nende määratlemise
kriteeriumeid, mis võtavad arvesse kogu väärtusahelat, hõlmates nii teadus-
arendustegevust, teadus- ja tehnoloogiataristu arendamist, digitaliseerimist ja
andmete kasutamise võimekuse parandamist, tööstussuutlikkuse toetamist kui ka uue
tehnoloogia kasutuselevõtu kiirendamist.
Selgitus:
Määruse eelnõu loob võimaluse liikmesriikidel ja komisjonil tunnustada ELis asuvaid projekte
põhjendatud taotluse alusel tervisebiotehnoloogia strateegiliste projektidena või suure mõjuga
strateegiliste projektidena. Need projektid saavad prioriteetse staatuse riigisiseses
haldusmenetluses, sh loamenetluses, toetuste andmise või muude regulatiivsete protsesside
raames ning EL ja riiklike rahastusmehhanismidest toetuse andmisel. Strateegilised
tervisebiotehnoloogia projektid peavad olema suunatud vähemalt ühe määruse eelnõus
toodud eesmärgi saavutamisele – biotehnoloogia väärtusahelate tugevdamine ja
tootmisvõimekuse tõstmine, teadus- ja tehnoloogiataristu arendamine, innovatsiooni
kasutuselevõtu kiirendamine, vajalike oskuste ja tööjõu tagamine ning ELi terviseohtudeks
valmisoleku tugevdamine. Tervisebiotehnoloogia sektori tööstusvõimekuse ja väärtusahelate
tugevdamine hõlmab näiteks väärtusahela osapoolte koostööd, tootmisüksuste loomist või
uuendamist (sh valdkondades, kus tootmine on seni piiratud, näiteks biosimilarid), digitaalsete
ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõtmist tootmises ja tarneahela juhtimissüsteemides.
Teadus- ja tehnoloogiataristu arendamise eesmärgil peaks projektid looma võimalusi näiteks
toodete arendamiseks, testimiseks ja valideerimiseks, tehisintellektil põhinevate lahenduste
kasutuselevõtuks modelleerimisel ja protsesside optimeerimisel ning alternatiivsete
katsemeetodite kasutamise edendamist. Innovatsiooni ja tehnoloogia kasutuselevõtu
kiirendamiseks on oluline muuhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, idu- ja
kasvufirmade ning teadus- ja arendusasutuste ligipääsu parandamine teadus- ja
tehnoloogiataristule (nt labori- ja biotehnoloogilise tootmise taristule) ning teadmussiirde alase
rahvusvahelise koostöö edendamine partneritega kolmandates riikides. See aitab vähendada
turule sisenemise barjääre ning aitab vältida olukorda, kus innovatsioon koondub üksnes
suurtesse ettevõtetesse või vähestesse liikmesriikidesse. Strateegilised projektid võivad ka
kaasa aidata oskuste ja talentide arendamisele, sealhulgas tehniliste oskuste, andmeteaduse,
tehisintellekti, intellektuaalomandi ja ettevõtluse valdkonnas, samuti erinevate
koostöövormide, sh avaliku ja erasektori partnerluste loomisele. Terviseohtudeks valmisoleku
tugevdamisele suunatud strateegilised projektid peaksid toetama vajalike meditsiiniliste
vastumeetmete arendamist, tootmist ja kättesaadavust.
Eestis puudub suuremahuline ravimite tootmine ning sõltume suurel määral siseturust, mistõttu
peame Euroopa tervisebiotehnoloogia tööstusvõimekuse tõstmisele suunatud meetmeid
põhjendatuks. Eestis keskendutakse peamiselt varajastele tootmisetappidele ning meie
20
ettevõtete vaates on eelkõige oluline luua võimalused osalemiseks piiriülestes väärtusahelates.
Lisaks tootmisele on strateegiliselt tähtis ka teadus- ja arendustegevus, millel on keskne roll
tervisebiotehnoloogia väärtusahelate varajastes etappides, sh prekliinilises arenduses,
tehnoloogiate piloteerimises ning teaduspõhiste lahenduste valideerimises enne tööstuslikku
skaleerimist. Seetõttu on positiivne, et strateegiliste projektide mõiste hõlmab ka piiriüleseid
väärtusahelaid, varajase tootmise etappe ja paindlikke platvorme, mitte ainult suuremahulist
tootmist. See loob uusi võimalusi toodete arendamist, katsetamist ja valideerimist toetavate
teadus- ja tehnoloogiataristu laiendamiseks ning piloteerimist võimaldavate andme- ja
digiplatvormide arendamiseks.
Suure mõjuga strateegiliste projektidena võib komisjon tunnustada projekte, millel on eriti
tugev seos tootmismahu suurendamise, tarneahela vastupidavuse ja tööstusliku mõju kasvuga
ning mille lisaväärtus avaldub ELi ülese koostöö kaudu (nt biotehnoloogia kiirendid,
tipptasemel keskused uuenduslike teraapiate jaoks, turvalised testkeskkonnad, andmekiirendid,
biokaitsevõimekuse tõstmine). Näiteks personaalmeditsiini valdkonnas on ELis juba käimas
mitmeid suurprojekte, mis võiksid kvalifitseeruda suure mõjuga strateegilise projektina, et
kindlustada selliste projektide jätkusuutlikkus ja järjepidevus. Näiteks 1+ Million Genomes
algatuse eesmärk on võimaldada turvaline juurdepääs vähemalt miljoni inimese
genoomiandmetele kogu Euroopas ning toetada genoomika kasutamist tervishoius. Algatuse
raames on käivitatud projektid Euroopa referentsgenoomi andmestiku ning Euroopa
genoomiandmete taristu (European Genomic Data Infrastructure) loomiseks, mis võimaldaks
genoomi- ja terviseandmete turvalist kasutamist teaduseuuringute ja innovatsiooni eesmärgil.
3) Soovime, et liikmesriikidele jääks paindlikkus otsustada tervisebiotehnoloogia
strateegiliste projektide tunnustamise korraldus, võttes arvesse olemasolevat asutuste
vahelist ülesannete jaotust. Leiame, et mitut liikmesriiki hõlmavate suure mõjuga
strateegiliste projektide tunnustamisel peaks projekte hindama Euroopa Komisjon,
kaasates liikmesriikide esindajad. Soovime eelnõus või rakendusjuhiste kaudu
sätestada strateegilise projekti taotluse sisu ja vormi nõuded ning taotluse hindamise
põhimõtted.
Selgitus:
Määruse kohaselt on strateegiliste projektide hindamine ja tunnustamine jäetud liikmesriikide
pädevusse. Liikmesriik peab selleks määrama pädeva asutuse (designated authority). Leiame,
et liikmesriikidele peaks jääma paindlikkus otsustada riigisiseselt strateegiliste projektide
tunnustamise kord. Kuna strateegilised projektid hõlmavad väga laia spektrit, siis võib olla
vajalik rohkem kui ühe pädeva asutuse määramine või ülesannete delegeerimise võimalus
vastavalt asutuste pädevusvaldkondade jaotusele. Suure mõjuga strateegiliste projektide
tunnustamise otsustab eelnõu kohaselt komisjon liikmesriigi pädeva asutuse läbiviidava
hindamise alusel. Leiame, et suure mõjuga strateegiliste projektide hindamisel võiks olla
suurem roll komisjonil. Arvestades seda, et tegemist on mitut liikmesriiki hõlmavate piiriüleste
projektidega, tuleks lisandväärtust hinnata EL tasandil või näha ette liikmesriikide vaheline
koordineerimine ühiselt hindamise läbiviimiseks. Eelnõus võiks täpsemalt sätestada ka nõuded
strateegilise projekti taotlusele või näha ette taotluse sisu ja vormi täpsustamine rakendusaktide
või komisjoni juhiste kaudu. Praegu on eelnõus ette nähtud üksnes pädevate asutuste
läbiviidava hindamise vormi kehtestamine rakendusaktiga. Taotluste esitamise ja hindamise
protsessi lihtsustamiseks võiks kaaluda olemasolevate menetlusplatvormide kasutamise
võimalusi (näiteks Euroopa ühtne digivärav).
21
4) Eesti on seisukohal, et tervisebiotehnoloogia strateegiliste projektide toetusmeetmed
(sealhulgas administratiivse toe pakkumise ja kiirendatud loamenetluse nõuded)
peavad olema proportsionaalsed ja arvestama liikmesriikide halduskorraldust.
Eelistame, et tervisebiotehnoloogia strateegiliste projektide loamenetluse
koordineerimiseks mõeldud ühtse kontaktpunkti määramine on liikmesriikidele
vabatahtlik. Kui kontaktpunkti määramise kohustus siiski tekib, tuleb ühtse
kontaktpunkti ülesanded ühtlustada keskkonnamõju hindamise kiirendamise
määruse eelnõus ette nähtud ühtse kontaktpunkti ülesannetega, vältides seejuures
loamenetlusele eelnevate täiendavate menetlusetappide kehtestamist. Määrus peab sel
juhul sisaldama ka võimalust määrata mitu kontaktpunkti või delegeerida
kontaktpunkti ülesandeid erinevate asutuste või digiplatvormide vahel. Leiame, et
liikmesriikidel ei peaks olema kohustust anda kõikidele tervisebiotehnoloogia
strateegilistele projektidele automaatselt kõrgeima riikliku tähtsusega projekti
staatust.
Selgitus:
Eelnõus nähakse ette strateegiliste projektide toetusmeetmed, mis hõlmavad administratiivse
toe pakkumist ja kiirendatud loamenetlusi. Need toetusmeetmed on peamiselt relevantsed
tootmisvõimekuse tugevdamise kontekstis (tootmisrajatiste loomine, uuendamine ja
laiendamine). Muude pehmemate tegevuste puhul (nt võrgustike tegevus, klastrite tegevus ja
nõustamine, oskuste arendamine jne) on asjakohased eelkõige EL ja riiklike programmide
kaudu antavad toetusmeetmed.
Keskkonna õigusaktide lihtsustamise omnibus ettepanekute raames17 on komisjon esitanud
määruse eelnõu keskkonnamõju hindamise kiirendamise kohta, milles nähakse samuti
loamenetluste kiirendamiseks ette ühtse kontaktpunkti loomine, maksimaalsed
menetlustähtajad, vaikiva nõusoleku menetlus ning ülekaaluka avaliku huvi korral erandite
tegemise võimalus. Erinevate valdkondade strateegilistele projektidele sektoraalsetes
õigusaktides loamenetluste lihtsustamine killustab nõudeid, raskendab oluliselt nende
rakendamist ja ei täida lihtsustamise eesmärki. Seetõttu toetame lähenemist, et strateegiliste
valdkondade ehitiste loamenetluste lihtsustamine oleks ühtsetel alustel reguleeritud.
Eelnõu kohaselt peab liikmesriik määrama ühe või mitu asutust ühtseks kontaktpunktiks,
mille ülesanne on hõlbustada ja koordineerida lubade andmise protsessi ning anda teavet
strateegilistele projektidele ette nähtud administratiivse ja rahalise abi kohta. Seejuures peaks
ühtne kontaktpunkt olema sama, mis on ette nähtud EL määruses keskkonnamõju hindamise
kiirendamise kohta. Küsitav on kas ühtne kontaktpunkt saaks täita kõiki määruse eelnõuga talle
pandavaid ülesandeid, mis on laiemad kui keskkonnamõjuhindamisega seotud koordineerimine
(nt ka info vahendamine muu administratiivse ja rahalise toetuse kohta). Leiame, et ühtse
kontaktpunktiga seoses tuleks täpsemalt määratleda selle ülesanded ja ühtlustada need
keskkonnamõjuhindamise kiirendamise määruse eelnõuga. Kui kontaktpunkti roll on erinevates
EL õigusaktis erinev, siis muudab see liikmesriikide jaoks rakendamise väga keeruliseks.
Põhjendatuks ei saa pidada ka seda, et kontaktpunkti ülesandeks pannakse info ja dokumentide
vahendamine teiste loa andmise otsuseid tegevate asutustega. See tähendaks loamenetlustele
eelmenetluse kohustuse loomist (pikendab loamenetlusi) ja lisaks mahukaid IT-arendusi, kui
kõik taotlused tuleb esitada vaid ühekontaktpunkti kaudu. See tekitaks asjatu täiendava vahelüli
ja võib vastupidiselt menetlust pikendada. Täna esitatakse Eestis loataotlused vastava
valdkonna registrite kaudu, mis on üle riigi kasutatavad. Näiteks ehituslubade puhul käib Eestis
infovahetus läbi riikliku ehitisregistri ja ühtse kontaktpunkti vahendamine ei ole vajalik. Eestis
17 Ettepanek määruseks, millega kiirendatakse keskkonnamõju hindamisi (COM(2025) 984)
22
toimuvad loamenetlused juba optimaalses ajaraamis ning kasutades digitaalseid lahendusi.
Samuti on selgelt määratletud asutuste vaheline ülesannete jaotus, mistõttu täiendava
kontaktpunkti loomine ei ole vajalik ja tähendaks täiendavaid kulusid. Muudes
administratiivsetes ja regulatiivsetes küsimustes ettevõtete toetamiseks ja nõustamiseks
nähakse eelnõuga ette tugivõrgustiku loomine. Vastavalt Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu
keskkonnaõiguse lihtsustamispaketi kohta, võiks ühtse kontaktpunkti loomine olla
liikmesriigile vabatahtlik. Kui kontaktpunkti määramise kohustus siiski tekib, peab
kontaktpunkti roll olema koordineeriv. Oluline on, et määruse kohase keskkonnaalase ühtse
kontaktpunkti funktsiooni võib täita juba olemasolev kontaktpunkt, et kontaktpunkt võib olla
digitaalne ning et määrus sisaldaks ka võimalust määrata mitu kontaktpunkti või delegeerida
määruse kohaseid kontaktpunkti ülesandeid erinevate asutuste või digiplatvormide vahel.
Eelnõus vajab täpsustamist loamenetluse mõiste ning milliseid lubasid see hõlmab
(ehitusload, keskkonnakaitseload, kasutusload, müügiload, tegevusload jne). Mahukate
investeeringuprojektide puhul on peamiseks riskikohaks ruumiliste planeeringute ja
keskkonnamõju hindamisega seotud protsesside ajamahukus. Seega oleks põhjendatud, et
loamenetlused piiritletakse selgelt üksnes ehitus- ja keskkonnakaitselubade väljastamisega.
Biotehnoloogia strateegilised projektid võivad hõlmata väga eriilmelisi tegevusi (sh oskuste ja
teadmiste arendamine, andmekiirendid jne), mis ei ole otseselt seotud füüsilise taristu ega
ehitustegevusega. Samas ei ole eelnõus piisavalt selge kas loamenetlustena käsitletakse ka muid
arendustegevusega seotud lubasid, näiteks tootele antavaid lubasid (nt ravimi müügiload) ja
Euroopa terviseandmeruumi määruses (EL) 2025/327 ette nähtud andmetele juurdepääsu
lubasid. Sellised loamenetlused ja nendega seotud menetlustähtajad on reguleeritud muudes
EL õigusaktides ning nende hõlmamine ei oleks põhjendatud. Samuti vajaks loamenetluse
mõistega seoses täpsustamist kas eeldatakse ehitus- ja keskkonnakaitselubade kontrollesemete
ühitamist, mis võiks tähendada, et ehitusluba ja keskkonnakaitseluba tuleks anda ühe loana.
Ehitus- ja keskkonnakaitseloa käsitlemine ühe loamenetlusena ei oleks soovitatav, kuna see
põhjustaks ka taotlejale palju suuremat koormust nt esitatavate dokumentide mahu näol. Samuti
on erinevate lubade puhul vastutavad erinevad asutused - keskkonnakaitselubade puhul on
otsustaja Keskkonnaamet, ehituslubade puhul üldjuhul kohalikud omavalitsused. Eestis
toimuvad ka projekti teostamiseks vajaliku planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise
ning tegevuslubade taotluste keskkonnamõju hindamised eraldi menetlustena. Vältida tuleks,
et eelnõus sätestatud menetluslikud nõuded sekkuksid liigselt liikmesriigis kehtestatud lubade
menetlemise korda. Näiteks ei ole mõistlik ette näha ühtse kontaktpunkti kohustusena taotluste
täielikkuse kontrollimist (art 12 (8)). Ehitusoataotluste puhul ei eristata Eesti õiguses
formaalset ja materiaalset sisukontrolli. Eestis taoline eelhinnangu menetlusprotsess seni
puudub ja taotluse esitamisega algab menetlus loa väljaandmiseks, mille tähtaeg on kokku 30
päeva. Eelnõus toodud kujul pikendaks taotluses dokumentide olemasolu kontrollimise
lisamine eraldi etapina meie menetlusi ja soovime vältida eelnõus toodud kujul eelmenetluse
sisseviimist.
Eelnõus sätestatud loamenetluse maksimaalse menetlustähtajaga (8 kuud ja 10 kuud) seoses
tuleks täpsustada, millised tegevused peavad olema selles ajaraamis hõlmatud. Selge ei ole see,
kas tähtajad on määratud igale loale eraldi või on tähtaeg määratud nö tervele projektile korraga
(kõik load tuleb anda samas määratud ajaraamis). Eelistame, et tähtajad oleks kehtestatud igale
loale eraldi. Eestis toimub ehitus- ja keskkonnalubade menetlus erinevates valdkondlikes
registrites, mis võimaldab kergesti jälgida tähtaegadest kinnipidamist. Eestis on ehitusloa
tähtajaks seatud seaduse tasemel 30 päeva, eelkontroll puudub ja menetlus algab taotluse
saamisel. Keskkonnalubadel on tähtaeg 90 päeva (kompleksloal 180), aga menetlusse võetakse
nõuetele vastav projekt ehk esineb nö eelkontroll. Samuti on oluline säilitada art 12(7) mõte,
et keskkonnamõju hindamise tegemine ei ole osa sellest lühikesest ajaraamist.
23
Eesti jaoks on oluline säilitada, et kogu loamenetluse tulemust ei loetaks vaikimisi lõplikult
otsustatuks. Vastav seisukoht on võetud ka kaitsevalmiduse koondpaketi ehk nn kaitseomnibusi
Eesti seisukohtade raames, mis võeti vastu Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2025 istungil ning
heaks kiidetud Riigikogu EL asjade komisjoni 26. septembri 2025 istungil. Vaikimisi
nõusolekut peaks saama kohaldada üksnes asjakohastele vahepealsetele menetlustoimingutele,
juhul, kui haldusorgan ei ole talle antud tähtaja sees arvamust avaldanud või muul viisil
reageerinud, kuid mitte taotluse lõplikule heakskiitmisele. Näiteks loetakse ehitisregistris
automaatselt kooskõlastatuks vahepealsed etapid, kus määratud tähtaeg on möödunud. Samuti
on Eestis juba toimiv vaikimisi heakskiidu andmise süsteem keskkonnamõju hindamise
menetluses, mille soovime säilitada.
Tervisebiotehnoloogia strateegilisele projektile kõrgeima riikliku tähtsusega projekti
staatuse andmisega seoses leiame, et selliseid projekte ei saa automaatselt käsitleda
võrdväärsena näiteks prioriteetsete julgeolekuobjektidega. Seetõttu leiame, et liikmesriikidele
peaks jääma õigus juhtumipõhiselt hinnata kas tegemist on ülekaaluka avaliku huviga. Ka
keskkonnamõju hindamise kiirendamise eelnõus nähakse ette strateegiliste projektide
määratlemine ülekaaluka avaliku huvi eesmärgist lähtuvalt. Samuti ei ole praktikas teostatav
projektide prioritiseerimine loamenetluses ning eri valdkondade strateegiliste projektide
loamenetlusele vastavalt nende prioriteetsusele erinevate tähtaegade kehtestamine (nt eelnõus
sätestatud kohustus käsitleda eelisjärjekorras suure mõjuga strateegilisi projekte).
5) Eesti toetab eelnõus toodud meetmeid (Euroopa Liidu tervisebiotehnoloogia
investeeringute katseprojekt ja hilisfaasi kapitalivõimendamise katseprojekt), mis
aitavad parandada kõikide liikmesriikide, sealhulgas väikeriikide ning väike- ja
keskmise suurusega ettevõtete ja iduettevõtete võrdset juurdepääsu rahastamisele,
eesmärgiga toetada tervisebiotehnoloogia strateegilisi projekte kogu toote
väärtusahela ulatuses.
Selgitus:
ELi arendajatel on võrreldes teiste piirkondadega oluliselt väiksem ligipääs hilise faasi
riskikapitalile (EL 7%, Hiina 14%, USA 63%). See on kriitiline probleem biotehnoloogia
iduettevõtetele, mis vajavad suurt riskitaluvat kapitali pika arendustsükli, mahukate kliiniliste
investeeringute ja kõrge ebaõnnestumisriski tõttu. Euroopa Komisjoni hinnangul ulatub
investeeringute lõhe umbes 40 miljardi euroni aastas. Projektide rahastamise ning
investeeringute toetamiseks töötavad komisjon koos Euroopa Investeerimispanga grupi (EIBG)
või teiste rakenduspartneritega välja EL tervisebiotehnoloogia investeerimispiloodi (EU Health
Biotechnology Investment Pilot). Eesmärgiks on EIBG kaudu mobiliseerida 10 miljardit eurot.
Investeerimispiloot on suunatud tervisebiotehnoloogia sektorisse tehtavate investeeringute
kiirendamisele, toetades ettevõtteid kogu elutsükli vältel, sealhulgas iduettevõtteid ja
kasvufaasis ettevõtteid ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) nii otsese kui
ka kaudse rahastamise kaudu. Eesmärk on arendada uusi tehnoloogiaid, tugevdada ELi tööstust
ning parandada juurdepääsu kapitalile, sh hilise faasi rahastusele. Piloot täiendab olemasolevaid
ELi rahastusmeetmeid ning seda rakendatakse koordineeritult teiste instrumentidega. Suure
mõjuga tervisebiotehnoloogia strateegilisteks projektidena tunnustatakse neid projekte, mis
aitavad parandada biotehnoloogia ettevõtete juurdepääsu kapitaliturgudele. EL
tervisebiotehnoloogia hilisfaasi kapitalivõimendamise piloodi (EU biotechnology late-stage
capital booster pilot) kaudu on võimalik toetada ettevõtete rahastamist hilises faasis. Meetmed
hõlmavad investeeringute suurendamist ning toetust kogu arendus- ja investeerimistsükli
jooksul, sh rahastamise ja nõustamise kaudu. Peame oluliseks, et strateegiliste projektide
finantseerimine tervisebiotehnoloogia valdkonnas oleks läbipaistev ja toetaks projekte kogu
24
väärtusahela ja elutsükli ulatuses. ELi rahastusele peaks olema tagatud õiglane juurdepääs
väikeriikidele ja iduettevõtetele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
6) Eesti toetab tervisebiotehnoloogia klastrite vahelise koostöö edendamist ning Euroopa
Liidu tugivõrgustiku loomist, et hõlbustada ettevõtete ligipääsu rahvusvahelistele
väärtusahelatele, taristule ja rahastusele. Peame oluliseks, et koostöö toimub
vabatahtlikkuse põhimõttel ning kasutades võimaluse korral olemasolevaid
võrgustikke ja koostööformaate.
Selgitus:
Eelnõus toodud ettepanekud peaksid soodustama kohalikku, piirkondlikku ja liiduülest
koostööd ning parimate tavade levitamist tervisebiotehnoloogia ökosüsteemis teadusasutuste,
ettevõtjate ja avaliku sektori osapoolte vahel. Komisjon ja liikmesriigid peaksid toetama
erinevate biotehnoloogia klastrite võrgustamist, pöörates erilist tähelepanu piiriülestele
sünergiatele ja piirkondlike klastrite ühendamisele. Piiriüleselt klastreid ühendavate võrgustike
eesmärk on ühendada teadus-, arendus- ja tootmisvõimekusi ning tagada piiriülene juurdepääs
taristule ja ressurssidele, toetada teadmussiiret, standardiseerimist ja parimate praktikate
levikut. Täiendavalt loob komisjon EL tervisebiotehnoloogia tugivõrgustiku (EU Health
Biotechnology Support Network), mis peaks tuginema võimaluse korral olemasolevatele
Euroopa, riiklikele ja piirkondlikele organisatsioonidele ja võrgustikele, sealhulgas Euroopa
ettevõtlusvõrgustikule (Enterprise Europe Network, EEN18). See liikmesriikide kohalike
ettevõtluse tugistruktuuride võrgustik peaks aitama ettevõtetel orienteeruda regulatsioonis,
leida rahastusvõimalusi (sh koostöös olemasolevate investorvõrgustikega nagu European
Innovation Council Trusted Investors Network19) ning tuvastada võimalusi tegevuste
laiendamiseks, sh pakkuma inkubatsiooni-, kiirendi- ja mentorlusprogramme idu- ja
kasvufaasis ettevõtetele.
Eesti ettevõtetele on rahvusvaheline võrgustumine strateegiliselt tähtis. Seetõttu toetame EL
tasandil piirkondlike klastrite võrgustike tekkimist ja EL tugivõrgustiku loomist. Samas on
oluline, et koostöö toimuks vabatahtlikkuse põhimõttel ning kasutades võimaluse korral juba
olemasolevaid koostööformaate. Suurim lisaväärtus tekib siis, kui Euroopa tasandi raamistik
aitab siduda olemasolevad võrgustikud ühtseks toimivaks ökosüsteemiks, pakkudes samal ajal
paremat ligipääsu projektidele, taristule ja rahastusele. Näiteks Eestis tegutsevad Tallinna
Teaduspark Tehnopol, Tartu Biotehnoloogia Park Tervisemajanduse Koda ja Health Founders
Estonia, mis kõik pakuvad toetust võrgustike, pädeva personali ning kaasaegse taristu kaudu.
Eestis tegutsevad klastrid kuuluvad ka Enterprise Europe Network (EEN) võrgustikku, mille
eesmärgiks on tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja edendada innovatsiooni, pakkudes
ettevõtjatele tuge. Tuginemine olemasolevale üle-euroopalisele võrgustikule, kus on juba
loodud usaldusväärsed koostöömehhanismid ja kindlad koostööpartnerid, väldib killustumist ja
täiendavate paralleelstruktuuride loomist. Kasutades juba olemasolevaid ja toimivaid
koostööformaate, sh EEN-i võrgustikku, on Eestis võimalik kaaluda erinevate asutuste rolli
ettevõtetele tugiteenuste pakkumisel, näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS)
ning Eesti Teadusagentuuri (ETAG) kaasamist.
7) Leiame, et määruse rakendamiseks tuleks võimalikult suurel määral kasutada juba
olemasolevaid Euroopa Liidu struktuure ja koostööformaate ning vältida uute
struktuuride (sealhulgas tervisebiotehnoloogia juhtrühm ja tulevikusuundade
analüüsi rühm) loomisel ülesannete dubleerimist. Toetame Euroopa Komisjoni
18 Enterprise Europe Network | Enterprise Europe Network 19 Trusted Investor Network - European Innovation Council
25
tehtavat tervisebiotehnoloogia ökosüsteemide järjepidevat analüüsi, mis aitab
tuvastada väärtusahelate kitsaskohad ja arengupotentsiaali. Toetame toodete
regulatiivse staatuse määratlemisega seotud otsuste ja arvamuste koondamist ühte
Euroopa Liidu teabehoidlasse, mis võimaldab suuremat läbipaistvust.
Selgitus:
Eelnõus nähakse ette erinevate uute koostööstruktuuride moodustamist, mis peaksid toetama
määruse rakendamisel EL koordineeritud lähenemist ja praktikate ühtlustamist. Leiame, et
tõhususe ja sidususe suurendamiseks tuleks uute koordineerimisstruktuuride loomisel vältida
dubleerimist olemasolevate struktuuridega ning kasutada maksimaalselt ära juba loodud
eksperdibaasi ja andmeallikaid.
Eelnõu kohaselt luuakse terviseinnovatsiooni tulevikuvisiooni paneel (Foresight Panel for
Emerging Health Innovation), mis pakub komisjonile, Euroopa Ravimiametile ja liikmesriikide
pädevatele asutustele regulatiivset, teaduslikku ja tehnilist tuge kiirelt areneva biotehnoloogia
valdkonnas. Paneeli peamised ülesanded on teaduse ja tehnoloogia arengute jälgimine ja
analüüsimine ning koostöö erinevate regulatiivsete asutustega. Lisaks aitab paneel tugevdada
regulatiivset kompetentsi, panustades olemasolevatesse võrgustikesse ning toetades
regulatiivliivakastide loomist ja kogemuste vahetust. Tulevikuvisiooni paneeli liikmete
koosseisja töökord pannakse paika komisjoni rakendusaktiga ning see peaks eelnõu kohaselt
koosnema peamiselt erinevate valdkondade pädevate asutuste esindajatest, kes osalevad ka
muudes sektoraalsete õigusaktide alusel loodud EL koordinatsioonikogudes (nt
meditsiiniseadmete, inimpäritolu materjalide, tervisetehnoloogiate hindamise valdkonnas).
Tehnoloogiate tulevikuseire aitab muuta EL poliitikakujunduse proaktiivsemaks ja valmistuda
paremini regulatsioonide kohandamiseks kiiresti arenevate tehnoloogiate jaoks. Samas tuleks
arvestada, et EL tasandil on juba olemas tulevikuseire võimekus, mis on aga killustunud
erinevate institutsioonide vahel. Näiteks Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research
Centre) pakub teaduspõhist analüüsi ja prognoose, Euroopa Ravimiamet jälgib ravimite
innovatsiooni regulatiivse valmisoleku vaates, ning Euroopa Innovatsiooninõukogu (European
Innovation Council) eesmärgiks on tuvastada, arendada ja laiendada murrangulist innovatsiooni
(tulevikutehnoloogiad). Seega seisneb peamine puudujääk olemasoleva teadmise paremas
sidumises ja kasutamises. Seetõttu peaks loodav tulevikuseire paneel koondama erinevatest
allikatest pärit teadmised ning tõlkima need selgeteks ja ajakohasteks poliitikasoovitusteks.
Selleks peaks paneeli koordineeriv roll olema selgemalt määratletud, et vältida paralleelsete ja
dubleerivate analüüside läbiviimist. Paneeli tegevusel peaks olema ka selgem seos
otsustusprotsessidega – näiteks siduda paneeli väljundid EL rahastusprioriteetide, regulatiivsete
algatuste ja strateegiliste projektide valikuga. Tulevikuseire paneeli koosseis peaks koondama
Euroopa üleselt eri valdkondade ekspertiisi ja erinevaid vaateid kogu innovatsiooniahelast,
sealhulgas tööstuse, VKEde ja iduettevõtete esindusorganisatsioone.
Lisaks luuakse Euroopa tervisebiotehnoloogia juhtrühm (European Health Biotechnology
Steering Group), mis koordineerib ja toetab tervisebiotehnoloogia strateegiliste projektide ning
suure mõjuga strateegiliste projektide rakendamist ELis. Lisaks annab juhtrühm nõu
biotehnoloogia klastrite ja võrgustike arendamiseks, esitab arvamusi suure mõjuga strateegiliste
projektide tunnustamise kohta ning soodustab liikmesriikide vahelist koostööd bioohutuse
valdkonnas.
Eelnõu kohaselt viib komisjon läbi biotehnoloogia ökosüsteemi strateegilist kaardistamist,
millesse kaasatakse loodav tervisebiotehnoloogia juhtrühm ning vajaduse korral tehisintellekti
nõukoda (AI Board). Biotehnoloogia ökosüsteemi strateegiline kaardistamine on vajalik, et
saada terviklik ülevaade tervisebiotehnoloogia olemasolevatest võimekustest, ressurssidest ja
arenguvõimalustest. See aitab tuvastada tugevusi, kitsaskohti ja lünki väärtusahelas ning
suunata investeeringuid sinna, kus nende mõju on kõige suurem. Lisaks toetab strateegiline
26
kaardistamine otsuste tegemist, aitab paremini koordineerida eri osapoolte tegevusi ning
võimaldab kavandada sihipäraseid arendus- ja koostööprojekte EL-i tasandil.
Määruse eelnõu näeb ette ka mehhanismid toodete regulatiivse staatuse määramise
hõlbustamiseks. Ettepaneku kohaselt hakkab komisjon koguma ja avaldama
terviseinnovatsiooniga seotud regulatiivseid otsuseid, arvamusi ja teaduslikke soovitusi (Union
regulatroy status repository). Tervisebiotehnoloogia on kiiresti arenev valdkond ning toodete
regulatiivse staatuse määratlemiseks on vajalik regulatiivsete otsuste läbipaistvuse
suurendamine, mis aitab ettevõtetel paremini orienteeruda regulatiivsetes nõuetes ning
soodustab ühtse praktika kujunemist ELis.
8) Eesti toetab regulatiivliivakastide loomise võimalust varajases arengufaasis olevate
tervisebiotehnoloogia toodete jaoks, mis ei kuulu muude EL sektoraalsete (näiteks
ravimite ja meditsiiniseadmete ning toidu- ja sööda valdkonna) õigusaktide
kohaldamisalasse. Teeme ettepaneku, et lisaks arendaja taotlusel Euroopa Komisjoni
loodavatele regulatiivliivakastidele võiks selliste innovaatiliste toodete puhul
regulatiivliivakasti loomise võimalus olla ka liikmesriikidel. Peame oluliseks, et
regulatiivliivakastid võimaldavad eksperimentaalset lähenemist ega loo
põhjendamatuid piiranguid innovatsioonile. Nõustume eelnõus
regulatiivliivakastidele kehtestatavate tingimustega, mis tagavad kontrollitud
keskkonna uuenduslike tehnoloogiate katsetamiseks ja hindamiseks, sealhulgas
asjakohased riskide maandamise meetmed.
Selgitus:
Õigusaktidest tulenevad nõuded takistavad sageli innovaatiliste lahenduste turule tulekut ja ka
nende lahenduste testimist-katsetamist . Seetõttu tuleks luua võimalused tehnoloogiaid,
teenuseid ja tooteid valideerida ohutult piiritletud keskkonnas, aga päriselu tingimustes, ilma
kohustuseta täita kõiki õigusaktis nimetatud nõudeid, mis kehtivad turul toimivatele
lahendustele. Määruse eelnõu kohaselt võib komisjon luua arendajate põhjendatud taotluse
alusel regulatiivliivakaste, mis tagaks kontrollitud keskkonna tervisebiotehnoloogia toodete
testimiseks ja arendamiseks. Regulatiivliivakast luuakse toodetele, mida ei ole võimalik
paigutada ega määrata teiste valdkondade EL õigusaktide alusel loodud või loomisel olevatesse
liivakastidesse (näiteks kui tegemist ei ole ravimite, meditsiiniseadmete või toidu- ja söödaga,
mille jaoks on ette nähtud eraldi õigusraamistik). Selliste „halli alasse“ jäävate toodete arendust
takistab sobiva regulatiivse menetluse tuvastamise keerukus. Regulatiivliivakastide loomine
võimaldaks tervisebiotehnoloogia ettevõtetel arendada ja katsetada uusi tooteid reaalses
keskkonnas, kaitstes samal ajal patsientide ja tarbijate huve. Sellised liivakastid aitaksid
parandada tehnoloogiaettevõtete konkurentsivõimet, pakkudes tarbijatele laiemat valikut
innovaatilistest toodetest ning edendades samal ajal õigusraamistiku täiustamist. Kuna eelnõu
kohaselt peavad liivakastid vastama kindlaks määratud tingimustele, sh peavad need olema
ajaliselt piiratud, sisaldama riskide hindamise ja maandamise meetmeid ning nende
rakendamine toimub pädevate asutuste järelevalve all, siis on nende rakendamisel piisavalt
tagatud ka tervise- ja ohutusnõuete järgimine. Liivakastidele täpsemate nõuete sätestamisel
tuleks rakendamisel silmas pidada, et nõuded oleksid kooskõlas EL ja riiklike regulatsioonidega
ning ei dubleeriks kehtivaid nõudeid (nt andmete töötlemise ja nõusoleku regulatsioonidega
seoses). Regulatiivliivakastide loomise protsess ei tohiks olla liiga kompleksne (näiteks on
eelnõus ette nähtud lisaks sektoraalsete koordinatsioonikogude kaasamisele ka
kooskõlastamine loodava tulevikupaneeliga). Sektoraalse õigusakti alusel loodavate
liivakastide (nt meditsiiniseadmete, ravimite, inimpäritolu materjali, toidu- ja sööda
valdkonnas) puhul peaks järgima sektoraalse õigusakti nõudeid ja mitte dubleerima nõudeid
27
biotehnoloogia määruse eelnõus. Sektorite vaheline info- ja kogemuste jagamine on positiivne,
aga see ei tohiks tekitada täiendavat lisakihti regulatiivliivakastide kooskõlastamisel. Määruse
eelnõu peaks keskenduma tervisebiotehnoloogia „halli ala“ toodetele ja looma lahenduse
juhtudeks, kui ükski sektoraalne õigusakt ei kohaldu.
Toetame EL tasandil regulatiivliivakastide eesmärkide ja üldise raamistiku kehtestamist.
Oluline on ka see, et eelnõus on selgelt eristatud õigusliku erandi andmise võimalus ning
liivakasti projektide lisamine. Teeme ettepaneku, et eelnõusse lisatakse võimalus
regulatiivliivakasti otsuseid teha ka liikmesriikide tasandil. See annaks arendajatele
lisapaindlikkuse otsustada kas regulatiivliivakasti loomist taotleda EL tasandil või mõnes
konkreetses liikmesriigis. Regulatiivliivakastide tegevuse läbipaistvuse eesmärgil võiks
komisjon kaaluda meetmeid liikmesriikide vahelise infovahetuse toetamiseks, näiteks liivakasti
projektide tulemuste ja seonduvate andmete jagamist liikmesriikide vahel. Abiks saavad olla
nõukogu järeldused regulatiivliivakastide kohta (Council Conclusions on Regulatory
sandboxes)20, parema õigusloome tööriistakast21 ja ka OECD regulatiivse liivakasti vahendid
(OECD Regulatory Sandbox Toolkit)22.
9) Eesti toetab biosimilaride turuletoomise lihtsustamist, tööstussuutlikkuse tugevdamist
ning Euroopa Liidu konkurentsivõime suurendamist. Uute biotehnoloogiliste ravimite
innovatsiooni soodustamisel peame oluliseks säilitada tasakaal taskukohasemate
ravimite kättesaadavusega. Saame toetada eelnõus pakutud lähenemist, mille kohaselt
on võimalik pikendada biotehnoloogiliste protsesside abil arendatud ravimite,
sealhulgas uudsete ravimite, kuni 5-aastast täiendava kaitse perioodi maksimaalselt
ühe aasta võrra tingimusel, et lisaperioodi andmise aluseks olevad kriteeriumid
kohalduvad kumulatiivselt. Teeme ettepaneku siduda kaitseperioodi pikendamine
tingimusega, et ravim vastab katmata ravivajadusele (näiteks harvikravimid) või toob
patsientidele olulist lisakasu (näiteks vähendab märkimisväärselt haigestumust või
suremust).
Selgitus:
Sarnaste bioloogiliste ravimite (biosimilaride) konkurentsivõime suurendamiseks nähakse
määruse eelnõus ette erinevaid meetmeid. Liikmesriigid võivad tervisebiotehnoloogia
strateegilise projektina tunnustada projekte, mis aitavad kaasa biosimilaride teadusuuringutele,
arendustegevusele ning müügiloa taotlemisele. Samuti võivad liikmesriigid tunnustada
projekte, mis aitavad laiendada innovaatilist biotootmise võimekust ning luua analüütiliste
testimismeetodite taristut. Täiendavalt nähakse ette Euroopa Ravimiameti (EMA) suuniste
väljatöötamine biosimilaride jaoks, mille eesmärk on lihtsustada müügilubade andmist. Juhised
hõlmavad näiteks regulatiivsete nõuete kohandamist uutele analüütilistele ja
testimismeetoditele, et vähendada biosimilaride heakskiitmiseks vajalike kliiniliste andmete
nõudeid. Analüütiliste metoodikate areng võimaldab kiirelt ja täpselt hinnata biosimilaride ning
nende võrdlusaluseks olevate bioloogiliste originaalravimite samaväärsust. Biosimilaride
arendus ja tootmine tugineb juba olemasolevatele teadusandmetele, mis muudab arendus- ja
tootmisprotsessi kiiremaks ja soodsamaks. IQVIA analüüsi kohaselt kaotab Euroopas
turueksklusiivsuse aastaks 2032 ca 100 bioloogilist ravimit, kuid 79% juhtudel ei ole
biosimilare arendusfaasis ning ka nendest, mida arendatakse, ei pruugi kõik Euroopa turule
jõuda. Hinnanguliselt ainult 10% innovaatilistele ravimitele tekib biosimilaride konkurents
20 EUR-Lex - 52020XG1223(01) - EN - EUR-Lex 21 Better regulation: guidelines and toolbox 22 Regulatory sandbox toolkit | OECD
28
Euroopas.23 Biosimilaride kättesaadavus ELis on aastate jooksul kasvanud, kuid erinevused
riikide, bioloogiliste toimeainete ja ravivaldkondade lõikes püsivad. Suuremates riikides on
biosimilaride kättesaadavus parem, samas kui väiksema turumahuga riikides on see üldjuhul
tagasihoidlikum.24 Toetame biosimilaride turuletoomise lihtsustamist, kuna suurem konkurents
ja madalamad kulud võimaldavad ravimitel jõuda turule soodsama hinnaga, parandades
tervishoiusüsteemi kulutõhusust ning patsientide juurdepääsu kvaliteetsele ja taskukohasele
ravile.
Innovatsiooni toetamise stiimulina nähakse eelnõus ette võimalus anda täiendava kaitse
tunnistuse (supplementary protection certificate, SPC) ühe aasta pikkune lisaperiood
ravimitele, mis on arendatud kasutades biotehnoloogilisi protsesse (näiteks rekombinantne
nukleiinhappe tehnoloogia) ja uudsetele ravimitele. Täiendava kaitse tunnistus on konkreetse
ravimi suhtes kehtiv intellektuaalomandi õigus, mis lisandub patendikaitse perioodile ja mille
eesmärk on tootjale kompenseerida kulutusi, mis kaasnevad ravimite pikaajalise
arendusprotsessiga. Üldjuhul on täiendava kaitse tunnistus võimalik taotleda kuni viieks aastaks
(lisaks ca 20 aastasele patendikaitsele, mis taotletakse ravimi varajases arendusetapis vahetult
pärast paljulubava toimeaine avastamist, enamasti juba enne kliiniliste uuringute algust).
Ühtlasi arutatakse hetkel EL Nõukogus nn täiendava kaitse tunnistusi puuduvate määruste
ettepanekute paketti25, mis ei ole küll otseselt biotehnoloogia määruse ettepanekuga seotud,
kuid mille eesmärkideks on samuti: a) parandada ravimite kättesaadavust kõikide EL
liikmesriikide patsientide jaoks; b) parandada taimekaitsevahendite kättesaadavust
põllumajandussektoris ning c) innustada ettevõtjaid ravimeid ning taimekaitsevahendeid ELis
jätkuvalt välja töötama.
Eelnõu kohaselt peavad 12-kuu pikkuse lisakaitse saamiseks olema samaaegselt täidetud kõik
määruses toodud tingimused: ravim sisaldab uut toimeainet ja sellel on erinev toimemehhanism
ning vähemalt samaväärne ohutus ja tõhusus võrreldes teiste ELis heaks kiidetud ravimitega,
ravimiuuringud on tehtud enam kui kahes liikmesriigis ning ravimi vähemalt üks
tootmisetappidest toimub ELis. Nende kriteeriumidele vastavust hindab Euroopa Ravimiamet
müügiloa andmisel. Komisjoni põhjendustes rõhutatakse, et Euroopa jääb biotehnoloogiliste
ravimite arenduses maha peamistest globaalsetest konkurentidest (USA, Hiina) ning
investeeringud liiguvad väljapoole ELi. Sellistele ravimitele lisakaitse andmine võib avaldada
positiivset mõju innovatsioonile ja olla arendajatele täiendavaks stiimuliks. Samas ei saa
eeldada, et täiendava kaitse pikendamine innovatsiooni stiimulina aitab seatud eesmärki täita,
kuna konkurentsivõimet mõjutavad turueksklusiivsuse kõrval erinevad tegurid (näiteks
juurdepääs kapitalile).26
Täiendava kaitse perioodi pikendamisel tuleb arvestada võimaliku negatiivse mõjuga
tervishoiusüsteemile, sest soodsama hinnaga ravimid jõuaksid turule senisest veelgi hiljem, mis
omakorda raskendab uute innovaatiliste bioloogiliste ravimite kättesaadavust, eriti väiksema
turumahuga liikmesriikides nagu Eesti. Bioloogilised ravimid on spetsiifilisemad kui
sünteetilised ravimid, kuid nende kõrge hind ja märkimisväärne mõju tervishoiueelarvetele
piirab nende ravimite laialdasemat kasutamist. Täna kasutatakse bioloogilisi ravimeid mitmetes
valdkondades, sh reumatoloogias, dermatoloogias, onkoloogias. Üheks näiteks saab tuua
CAR- T rakuteraapia. EL turul on mitmeid müügiloaga CAR-T-ravimeid, mis on näidustatud
verevähkide raviks, kuid mille maksumus jääb suurusjärku 400 000 – 500 000 € patsiendi kohta
ning ei ole tervishoiusüsteemide jaoks sageli kulutõhusad ega eelarvele jätkusuutlikud. Selliseid
23 The Impact of Biosimilar Competition in Europe 24 Capacity building to support the uptake of biosimilars in a multistakeholder approach 25 Tegemist on Euroopa Komisjoni poolt 27.04.2023 avalikustatud nelja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega, mis puudutavad ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistusi 26 The future of European competitiveness (2024 Draghi raport)
29
uudseid ravimeid on ravimarenduses tuhandeid ning sadu ravimeid on peatselt jõudmas
müügilubade taotlemise faasi.27
Seetõttu peame oluliseks säilitada tasakaal innovatsiooni soodustamise ja ravimite
kättesaadavuse vahel ning sellest lähtuvalt saame nõustuda täiendava kaitse tunnistuse
lisaperioodiga üksnes tingimusel, et selle aluseks olevad kriteeriumid on kitsalt piiritletud ja
fokuseeritud ravimitele, mis toovad tervishoiusüsteemidele olulist lisandväärtust. Ettepanekus
toodud kriteeriumid on suhteliselt laiad. Kuna bioloogiliste ravimite turg jätkab dünaamilist
kasvu ning biotehnoloogiliste protsesside abil toodetud ravimite osakaal tõuseb, siis suur osa
uutest ravimitest vastaksid pikema kaitseperioodi tingimustele. Näiteks põhineb enamuse uute
ravimite arendus juba biotehnoloogilistel protsessidel. Euroopa Ravimiameti (EMA)
humaanravimite 2025. aasta statistika näitab, et ligi pooled ELis registreeritud
humaanravimitest olid bioloogilised.28 Samuti on sagenenud ELis mitmes liikmesriigis
kliiniliste uuringute läbiviimine. Aastatel 2023-2025 viidi juba umbes 40% kliinilistest
uuringutest läbi mitmes liikmesriigis ning tulevikus võib oodata selliste uuringute osakaalu
suurenemist (sh käesoleva määrusega planeeritud lihtsustuse mõjul).29 2023. a avaldatud
ravimipaketi eelnõu mõjuhinnangu kohaselt on regulatiivkaitse lõppedes ligikaudu 66%
originaalravimitest kaitstud endiselt patendi või täiendava kaitse tunnistuse kaudu30. Käesoleva
eelnõuga kavandatavad muudatused tõenäoliselt pikendaksid nende ravimite kaitseperioode
veelgi ning ei saa välistada, et ka nende ravimite (ca üks kolmandik), millel seni on olnud
viimaseks kaitseks müügiloaga kaasnev andme- ja turukaitse, oleks edaspidi viimane kaitse
täiendava kaitse tunnistus, mis võimaldab tootjatel teenida pikka aega suuremaid tulusid ega
võimalda soodsamatel ravimitel turule tulla. Ravimipaketi mõjuhinnangu kohaselt on ühe uue
ravimi aasta käive ELis keskmiselt 160 miljonit eurot (see summa võib olla ka suurem, kui tegu
on ravimiga, millel on mitu näidustust ja palju patsiente). Arvestades, et geneerilised ravimid
ja biosimilarid toovad kaasa hinnalanguse tavapäraselt vähemalt ca 30% (sageli ka rohkem),
tähendaks see liikmesriikide ravikindlustuste eelarvetele märkimisväärse kokkuhoiu edasi
lükkamist. Komisjon ei ole täiendavaid mõjuhinnanguid sellele eelnõule koostanud, mistõttu
puudub hinnang kuidas 12-kuulise täiendava kaitse tunnistuse lisaperiood mõjutaks
innovaatiliste ravimite kättesaadavust. Ravimipaketi raames tehti läbirääkimistel olulisi
pingutusi, et parandada ravimite taskukohasust ja võrdset kättesaadavust kõikides
liikmesriikides sõltumata turu suurusest, kõnealune ettepanek omab potentsiaalset
vastassuunalist mõju. Kuigi ravimite kättesaadavust mõjutavad mitmed tegurid, on ravimite
hinnal väga oluline mõju. Täiendav üheaastane kaitseperiood vähendab konkurentsi, aeglustab
bioloogiliste ravimite hinna langust ning suurendab Tervisekassa kulutusi nendele ravimitele.
Samuti ei ole hinnatud lokaliseerimisnõude mõju, mille kohaselt peab vähemalt üks ravimi
tootmisetappidest toimuma ELis ega selle mõju tarneahelatele, mis võib kaasa tuua soovimatuid
riske.
Seega on oluline, et pikem kaitseperiood oleks rangelt piiritletud ja fokusseeriks katmata
ravivajadusega (nt harvikravimid) valdkondadesse, kus täna ei ole piisavalt stiimuleid
innovatsiooniks. Seejuures on lisaks uudsusele oluline ravimist saadav tegelik lisakasu. Uus
ravim peaks olema mitte ainult vähemalt sama ohutus- ja tõhusprofiiliga kui olemasolevad
ravimid, vaid selle kasutamine peaks kaasa tooma kliiniliselt olulise haigestumise või suremuse
vähenemise vastavas patsientide rühmas. Peame seetõttu põhjendatuks, et eelnõus on täiendava
kaitse perioodi pikendamine seotud kitsalt määratletud tingimuste kogumiga. Kui kriteeriumid
on liiga laiad, siis võib mehhanism muutuda sisuliselt üldiseks turukaitse pikenduseks.
27 Global Regulatory Report - International Society for Cell & Gene Therapy 28 EMA HUMAN MEDICINES IN 2025 29 EU clinical trials report – analysis of three years of data 30 Study in support of the evaluation and impact assessment of the EU general pharmaceuticals legislation
30
10) Eesti toetab eelnõu eesmärki soodustada tehisintellekti ja digitaalsete andmete
kasutamist, et kiirendada innovatsiooni tervisebiotehnoloogia sektoris. Peame
strateegiliste projektide kavandamisel ja elluviimisel oluliseks erinevate valdkondlike
testkeskkondade ja andmeruumide ühilduvust ning ristkasutamist, et vältida
dubleerimist. Toetame põhimõtet, et eelnõuga ei sätestata tehisintellekti süsteemidele,
testkeskkondadele ja andmete kasutamisele uusi dubleerivaid nõudeid, vaid
tuginetakse kehtivatele Euroopa Liidu ja riiklikele regulatsioonidele (sealhulgas
isikuandmete kaitse üldmäärusele ja tehisintellekti määrusele).
Selgitus:
Tehisintellektipõhiste lahenduste rakendamine tervisebiotehnoloogia arendamisel ja
juurutamisel on kooskõlas Eesti tehisintellekti valdkonna teadus- ja arendustegevuse
eesmärkidega.31 Eesti tugev positsioon digiriigi ja terviseandmete kasutamisel loob soodsa
keskkonna tehisintellekti rakendamiseks tervisebiotehnoloogias, sealhulgas reaalmaailma
andmete kasutamiseks teadus- ja arendustegevuses. See võimaldab Eestil panustada EL tasandi
lahendustesse ning toimida katsekeskkonnana skaleeritavate innovatsioonide jaoks.
Ettepaneku kohaselt tunnustatakse suure mõjuga tervisebiotehnoloogia strateegiliste
projektidena selliseid projekte, mis pakuvad usaldusväärset testimiskeskkonda
tervisebiotehnoloogia innovatsioonide vastutustundlikuks arendamiseks, katsetamiseks,
testimiseks ja valideerimiseks. Sellised projektid võivad olla suunatud tehisintellekti
arendamisele ja kasutamisele, sealhulgas suurte ja üldotstarbeliste mudelite rakendustele
bioloogias, biomeditsiinis ja biotootmises (näiteks immunoloogiliste ravimeetodite ja
geeniteraapiate tõhususe ning ohutuse parandamine). Turvaliste testimiskeskkondade loomisel
peame oluliseks, et ELis ei loodaks paralleelseid süsteeme ning võimalikult palju tuginetakse
olemasolevatele raamistikele. Näiteks on EL tehisintellekti määruse (EL) 2024/1689 alusel
loomisel regulatiivliivakastid ja testimiskeskused. Samuti on turvaliste testimiskeskkondade
kasutusele võtmine ette nähtud Euroopa terviseandmeruumi määruses. Eelnõu näeb ette, et
strateegilised projektid peavad täiendama EL tehisintellekti määruse kohaselt loodud testimis-
ja tehisintellekti regulatiivliivakaste. Nõustume, et eesmärk peab olema sünergia loomine
olemasolevate lahendustega ning ühtsete ja ristkasutatavate taristute kasutamine, mitte
killustumine ja uute kitsa fookusega biotehnoloogia testkeskkondade loomine. Praktilise
rakendamise vaatest ei tohiks turvaliste testkeskkondade ja andmekiirendite rakendamine luua
ettevõtjale uut bürokraatlikku labürinti. Ühe sisenemispunkti põhimõte ja liidestumine
olemasolevate võrgustikega aitab kiirendada uute lahenduste kasutuselevõttu ja vähendada
ettevõtjate halduskoormust.
Peame oluliseks ka andmekiirendite loomisele suunatud strateegiliste projektide algatamist ja
elluviimist, mis annavad märkimisväärse panuse kvaliteetsetele ja kontrollitud andmetele.
Kuna kvaliteetsed andmed on tehisintellekti põhiste tehnoloogiate arendamise eelduseks, siis
on EL standardite ja kvaliteediraamistike arendamine väga oluline.
Ravimiarenduses tehisintellekti kasutamise soodustamiseks avaldab ja ajakohastab Euroopa
Ravimiamet juhised, mis hõlmavad kogu ravimite arenduse elutsükli, hõlmates eelkliinilise ja
kliinilise arenduse, müügiloaga seotud regulatiivse hindamise, tootmise ning müügiloajärgse
järelevalve. Juhiste eesmärk on tagada AI kasutamise ohutus ja usaldusväärsus, tagada andmete
kvaliteet, mudelite usaldusväärsus ja tulemuste reprodutseeritavus ning suurendada
regulatiivset selgust ja toetada ühtset lähenemist ELis.
Eelnõuga ei sätestata uusi nõudeid tehisintellekti süsteemidele ja isikuandmete kaitsega
seoses, sh ei muudeta vastutusega seotud põhimõtteid. Strateegilised projektid peavad vastama
kehtivatele EL ja riigisisestele õigusaktidele, sh EL tehisintellekti määrusele (EL) 2024/1689
31 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024 – 2030
31
ja isikuandmete kaitse üldmäärusele (EL) 2016/679. Samuti tuleb arvestada ühilduvust
platvormidega, mis luuakse Euroopa terviseandmete ruumi määruse alusel, ja koostoimet teiste
asjakohaste andmeruumidega.
11) Toetame eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa Liidu biokaitsevõimet, sealhulgas
bioohutust suurendavate strateegiliste projektide elluviimist ning biotehnoloogiaga
seotud riskitoodete väärkasutamise ennetamiseks järelevalvemehhanismi loomist.
Selgitus:
Eelnõus sätestatakse üksikasjalikud tingimused, mille alusel komisjon tunnustab ELi
bioohutuse võimekuse tugevdamiseks suure mõjuga strateegilisi projekte. Sellisteks
projektideks loetakse tervisebiotehnoloogia strateegilised projektid, mis aitavad kaasa
bioloogiliste ohtude varajasele avastamisele, hindamisele ja analüüsile, sealhulgas uute ja
muundatud patogeenide tuvastamisele. Samuti peavad projektid edendama piiriülest
järelevalvet, andmete jagamist ELi tasandil ning toetama ELi bioloogiliste ohtude radari
(Biothreat Radar) tegevust. Lisaks käsitatakse strateegiliste projektidena algatusi, mis
suurendavad ELi biokaitsevõimet. Need peavad aitama ennetada biotehnoloogia väärkasutust,
toetama proovide kogumist, testimist ja analüüsi ning panustama taristu arendamisse, tagades
turvalisuse kooskõlas bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC)32, ELi ja riiklike
õigusaktidega. Kavandatud meetmed tugevdavad ELi bioohutust ja biokaitset, parandades
varajast avastamist, andmevahetust liikmesriikide vahel ning koostööd teaduse, tööstuse ja
kaitsevaldkonna vahel, vähendades samal ajal väärkasutuse riske. Biotehnoloogia väärkasutuse
ennetamiseks nähakse ette ka täiendavad meetmed. Iga liikmesriik peab määrama vähemalt ühe
riikliku kontaktpunkti kahtlaste tehingute teatamiseks ning pädeva asutuse nõuete täitmise
järelevalveks. Määruse lisas I on loetletud „muret tekitavad biotehnoloogiatooted”
(riskitooted), mida võib teha kättesaadavaks ainult isikutele, kellel on selleks seaduslik õigus.
See aitab vältida kontrollimata biomaterjalide eksporti puuduliku regulatsiooniga riikidesse
ning tugevdab ELi bioohutuse standardite järgimist. Määruse jõustumisel tuleb Eestis
määratleda vastutav asutus bioohutuse järelevalve ülesannete täitmiseks, sealhulgas kahtlaste
tehingute seireks, mis eeldab uute järelevalvemehhanismide loomist. Kavandatavad meetmed
on olulised, kuna aitavad ennetada ja varakult tuvastada bioloogilisi ohte, vähendades seeläbi
riske rahvatervisele, julgeolekule ja majandusele. Ühtsed reeglid ja järelevalve aitavad takistada
biotehnoloogia väärkasutust ning tugevdada kontrolli ohtlike materjalide liikumise üle. Samal
ajal paraneb koostöö ja infovahetus nii riigisiseselt kui ka ELi tasandil, suurendades
valmisolekut kriisideks ja toetades usaldusväärset ning turvalist teadus- ja arendustegevust.
Määruse (EL) 536/2014 muutmine (kliinilised uuringud)
12) Eesti toetab määruse eelnõus toodud ettepanekuid ravimite kliiniliste uuringute
menetlusprotsesside tõhustamiseks ja menetlusaegade lühendamiseks, sealhulgas
riskipõhise lähenemise rakendamist vähese ja minimaalse sekkumisega uuringute
loamenetluste puhul. Nõustume, et mitut liikmesriiki hõlmavate uuringutaotluste
menetlemisel tuginetakse senisest suuremal määral aruandva liikmesriigi
hindamisaruandele ja järeldustele. Toetame innovatsiooni edendavate ja uudset
lähenemist nõudvate kliiniliste uuringute tegemiseks Euroopa Liidu tasandil
regulatiivliivakastide loomise võimalust ning kliinilise uuringu protokollis
tehisintellekti mudeli kasutamise kohta info esitamise nõuet.
32 Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustav ning nende hävitamist nõudev konventsioon–Riigi Teataja
32
Selgitus:
Kliiniliste uuringute määrust (536/2014) muudetakse eesmärgiga luua soodsam kliiniliste
uuringute keskkond, tõhustada mitut riiki hõlmavate uuringute taotluste menetlemist ja
lühendada menetlusaegasid ning ühtlustada liikmesriikide hindamispraktikaid. Lisaks
liigutakse uuringutaotluste hindamisel senisest veelgi enam riskipõhise lähenemise suunas. See
aitab muuta EL-i atraktiivsemaks uuringute läbiviimise kohaks ja parandab EL-i
konkurentsivõimet.
Riskipõhise lähenemise tugevdamiseks täpsustatakse vähesekkuva kliinilise uuringu (low-
intervention clinical trial) mõistet ja uue mõistena võetakse kasutusele minimaalselt sekkuv
kliiniline uuring (minimal intervention clinical trial). Minimaalselt sekkuvad kliinilised
uuringud kujutavad endast põhiosas müügiloajärgseid uuringuid, mille puhul riskid uuringus
osalejatele on väga väikesed tulenevalt sellest, et uuring ei erine oluliselt standardravist
(uuringuravimil on müügiluba ja seda kasutatakse vastavalt müügiloa tingimustele). Seni on
küll olnud kasutuses vähesekkuva uuringu mõiste, kuid kehtivas määruses ei ole täpsustatud, et
sellistele uuringutele võib kohaldada leebemaid nõudeid. Eelnõus nähakse üldise põhimõttena
ette, et vähesekkuva ja minimaalselt sekkuvate uuringute puhul kohandavad liikmesriigid
regulatiivseid nõudeid kogu uuringu elutsükli jooksul, sh taotluse dokumentatsiooni,
loamenetluse, ohutusaruandluse ja järelevalvega seoses. Eeltoodud ettepanekud tuginevad
riski-põhisele lähenemisele ning võimaldavad liikmesriikidel keskenduda oma
hindamistegevuse suurema riskiga kliinilistele uuringutele. See annab võimaluse kiirendada
näiteks võrdleva efektiivsuse uuringute läbiviimist ja lihtsustab reaalelu andmete kogumist.
Samuti soodustavad lihtsustatud nõuded akadeemiliste uuringute läbiviimist. Lihtsustatud ja
riskipõhised nõuded vähendavad sponsorite halduskoormust, säilitades samal ajal uuringutes
osalevate inimeste heaolu ja õiguste kaitse. Nõustume mõistete täpsustamisega, kuna võrreldes
kehtiva määrusega võimaldab ettepanek kujundada ühtlasemat menetluspraktikat
liikmesriikide lõikes.
Uuringutaotluse hindamismenetluse tõhustamiseks tuginetakse senisest suuremal määral
hindamist koordineeriva ehk aruandva liikmesriigi pädeva asutuse läbiviidavale taotluse
valideerimisele ja hindamisele. Lihtsamaks muutub ka aruandva liikmesriigi määramine,
näiteks juhul kui ükski liikmesriik selleks soovi ei avalda, siis määratakse vastutav liikmesriik
IT-süsteemis automaatselt. Taotluse hindamist viiakse läbi kahes osas, millest esimest osa (part
I) hindavad kaasatud liikmesriigid ühiselt. Muudatuse kohaselt ei osale enam kõik kaasatud
liikmesriigid taotluse I osa valideerimises. Kaasatud liikmesriikidel on kohustus tugineda
aruandva liikmesriigi hindamisaruandele ja järeldustele ning neil on võimalik
hindamisaruandele tähelepanekuid esitada ja järeldustest kõrvale kalduda ainult põhjendatud
juhtudel ja selgelt määratletud alustel (nt kui taotluses on elemente, mis võivad kaasa tuua
eetikakomitee negatiivse arvamuse). Selline lähenemine aitab vähendada dubleerivaid
hindamisi ja tugineb pädevate asutuste vahelisel vastastikusel usaldusel. Hindamismenetluse
raames täiustatakse ka dialoogimehhanisme, mis võimaldavad sponsoritel tõhusamalt
lahendada pädevatel asutustel tekkinud küsimusi, vähendades seeläbi kliiniliste uuringute loa
andmise tarbetuid viivitusi.
Täpsustatakse ka eetilise hindamisega seonduvat ning sätestatakse selgemalt, et taotluse I osa
eetilise hindamise viib läbi koordineeriva liikmesriigi eetikakomitee. Teiste liikmesriikide
eetikakomiteed on jätkuvalt kaasatud taotluse II osa hindamisse, mis on riigispetsiifiline. Olulist
muudatust see eetikakomiteede töökorralduses ja töömahus seega kaasa ei too. Eestis on
eetikakomitee ülesanded reguleeritud ravimiseaduses. Lisaks parandatakse haavatavate
rühmade (nt alaealised, rasedad ja imetavad naised, teovõimetud isikud) kaasamist
kliinilistesse uuringutesse, mis võimaldab saada ravimite kliinilise tõhususe kohta rohkem
tõenduspõhist infot, säilitades seejuures isikute õiguste kaitse.
33
Muud menetluste korrastamise ja hindamispraktikate ühtlustamisega seotud täiendused puudutavad uuringu läbiviimise käigus tehtavate oluliste muudatuste33 hindamist ja
heakskiitmist, paralleelsete muudatuste menetlemist, tingimuslike otsuste tegemist,
liikmesriikide lisamist loa saanud uuringusse ja uuringuravimite levitamist. Lisatakse võimalus
uuringuravimi põhitoimiku (core dossier) koostamiseks, mis on korduvkasutatav toimik sama
uuritava ravimi kohta ja lihtsustab mitme taotluse puhul loataotluse esitamist. See on eriti
väärtuslik sponsoritele, kes viivad läbi sama tootega paralleelseid või järjestikuseid uuringuid.
Osaliselt on tegemist tänase juhendmaterjalidest tuleneva rakenduspraktika toomisega
määrusesse, mis loob täiendavat õigusselgust ja aitab lahendada rakendamise käigus esile
kerkinud praktilisi takistusi, et muuta protsesse sujuvamaks nii sponsorite kui ka pädevate
asutuste jaoks. Samuti lisatakse COVID-19 pandeemia kogemusele tuginedes erisused
kliiniliste uuringute heakskiitmisel, kui tegemist on liiduülese tervisealase hädaolukorraga.
Arvestades kombineeritud uuringute kasvavat trendi, kus koos uuritakse ravimeid ja
meditsiiniseadmeid või in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid, täpsustatakse ka selliste
uuringute läbiviimise korda, tuginedes senisele parimate praktikate juhendmaterjalile.
Ennekõike puudutab see nn integreeritud ravimeetodeid, mis parandavad ravimi
kohaletoimetamist, tõhusust ja patsiendimugavust (nt infusioonipumbad, biomarkerite alusel
ravimi valik, innovatiivsed inhalaatorid jmt). Euroopas on menetlusprotseduuride
lihtsustamiseks ja kiirendamiseks käivitatud 2023. aasta juunis COMBINE programm, mille
eesmärgiks on kiirendada kombineeritud uuringute hindamist ja ühtlustada hindamispraktikaid
liikmesriikide lõikes. Kombineeritud toodete innovatsiooni kiirendamiseks tegutsevad ka teised
riigid üle maailma (USA, Austraalia, Jaapan jt).
Olulise eesmärgina kohandatakse kliiniliste uuringute regulatiivset raamistikku, et võimaldada
suuremat paindlikkust innovaatilistele ja eksperimentaalsetele lähenemistele, sh võttes arvesse
üha laiemat tehisaru mudelite kasutamist kliinilistes uuringutes. Eelnõuga antakse komisjonile
võimalus luua ja hallata regulatiivliivakaste, mis võimaldaksid õiguspäraselt testida kliinilistes
uuringutes uuenduslikke lähenemisviise, mille puhul ei ole võimalik täielikult järgida määruses
toodud nõudeid. Oluline on seejuures, et selliste üldistest nõuetest kõrvalekaldeid võimaldavate
regulatiivsete raamistike jaoks sätestatakse määruses konkreetsed tingimused, sh millistel
juhtudel neid võib kasutada ja millistele nõuetele need peavad vastama. Samuti säilib
liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve kohandatud raamistikes tehtavate uuringute üle.
Kliinilistes uuringutes tehisintellekti mudelite kasutamisega seoses lisatakse määrusesse
sponsori kohustus hinnata tehisintellekti kasutamisega seotud kasu ja riske patsiendi ohutuse
ning andmete usaldusväärsuse osas, arvestades seejuures konkreetse kliinilise uuringu konteksti
ja eesmärke. Tehisintellekti parem kättesaadavus ja suurem kasutamine võib suurendada
väärkasutuse riski ja seeläbi potentsiaalselt ka terviseohte. Toetame Euroopa Ravimiameti poolt
loodavaid juhiseid, kuidas tehisintellekti mudeleid või süsteeme kliinilistes uuringutes
kasutada.
Määruse (EÜ) 1394/2007 muutmine (uudsed ravimid)
13) Toetame uuringufaasis olevate uudsete ravimite, mis sisaldavad geneetiliselt
muundatud organisme või koosnevad neist, keskkonnariski hindamise nõuete
lihtsustamist, kui sponsor esitab põhjendatud kinnituse, et need kujutavad endast
olematut või väga väikest riski keskkonnale.
Selgitus:
33 oluline muudatus on kliinilise uuringu muudatus, mis tõenäoliselt mõjutab oluliselt uuringus osalejate ohutust
või õigusi või uuringu käigus saadud andmete usaldusväärsust ja stabiilsust
34
Muudatusega ei ole teatavate geneetiliselt muundatud organisme (GMO) sisaldavate
uuringufaasis olevate uudsete ravimite puhul vajalik teha täismahus keskkonnariskihindamist.
Selle asemel võib sponsor esitada deklaratsiooni, mille põhjendatust hindab Euroopa
Ravimiameti inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee. Seda rakendatakse
uuringuravimitele, mille puhul on hinnatud, et need kujutavad endast olematut või väga väikest
riski keskkonnale. Eesmärk on vältida dubleerivaid või ebaproportsionaalseid nõudeid
kliiniliste uuringute kontekstis.
Eelnõuga sätestatakse keskkonnariskihindamise erandi tingimused, mis võimaldavad vältida
ebaproportsionaalseid haldusnõudeid olukorras, kus teaduslikult tuvastatav risk on minimaalne.
Tingimused on sõnastatud selliselt, et need ei ole tehnoloogiaspetsiifilised, vaid keskenduvad
GMO olemusele (nt levikuvõimele, püsivusele ja keskkonnamõjule). See võimaldab paindlikult
reageerida teaduse ja tehnoloogia arengule. Sisuliselt on eelduseks see, et GMO ei levi
keskkonnas või ei ole võimeline püsivalt paljunema; GMO ei kandu edasi kolmandatele
isikutele ega loomadele; keskkonnarisk on teaduslikult hinnates olematu või minimaalne ning
kasutus toimub kontrollitud kliinilises kontekstis. Selline riskipõhine lähenemine on kooskõlas
ettevaatuspõhimõttega (risk tuleb hinnata) ja proportsionaalsuse põhimõttega (madala riski
puhul ei kohaldata täiemahulist menetlust).
Määruse (EL) 2019/6 muutmine (veterinaarravimid)
14) Toetame uuenduslike tehnoloogiate, meetodite või toodete jaoks regulatiivliivakastide
loomise võimalust, et soodustada vastutustundlikku innovatsiooni
veterinaarmeditsiinis. Nõustume, et eelnõus toodud tingimustel võib innovaatilistele
veterinaarravimitele anda täiendava kaitse tunnistuse ühe aasta pikkuse lisaperioodi,
kuid see ei tohi halvendada ravimite kättesaadavust. Peame põhjendatuks, et
geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate veterinaarravimite puhul ei ole vajalik
läbi viia täiendavat hindamist muude geneetiliselt muundatud organisme
reguleerivate Euroopa Liidu õigusaktide alusel ning piisab veterinaarravimite
määruse alusel läbiviidavast keskkonnariski hindamisest.
Selgitus:
Eelnõuga antakse komisjonile volitus võtta kasutusele regulatiivliivakastid loomade tervisega
seotud uuenduslike tehnoloogiate, meetodite või toodete jaoks, mis on seotud
veterinaarravimite arendamise, tootmise või kasutamisega ning mida ei reguleeri muu EL
õigusakt. Regulatiivliivakastide kasutuselevõtmine soodustab vastutustundlikku innovatsiooni
veterinaarmeditsiinis, võimaldades kindlaks määratud tingimustel, piiratud aja jooksul ja
pädeva asutuse järelevalve all katsetada, turustada või kasutada uusi tehnoloogiaid, meetodeid
või tooteid. Selliste regulatiivsete testkeskkondade rakendamise eelduseks on, et arendatav
tehnoloogia avaldab positiivset mõju loomade tervisele ega põhjusta vastuvõetamatuid riske
inimeste tervisele ega keskkonnale, ning et selle arendamist ja kasutuselevõttu piirab
ühtlustatud õigusraamistiku puudumine. Läbipaistvuse tagamiseks loob Euroopa Ravimiamet
liivakastide registri ja avaldab iga-aastaselt aruande nende rakendamiseks kohta. Samuti on ette
nähtud riskide hindamise ja maandamise meetmed, et vältida võimalikke tõsiseid ohte inimeste
ja loomade tervisele.
Eelnõu näeb innovatsiooni stiimulina ette võimaluse anda biotehnoloogiliste protsesside abil
välja töötatud veterinaarravimitele täiendava kaitse tunnistuse ühe aasta pikkune lisaperiood.
Kui veterinaarravimil on kehtiv patent ja sellel põhinev müügiluba, saab patenteeritud
toimeaine jaoks taotleda täiendava kaitse tunnistust, mille kestus tavaliselt on maksimaalselt 5
aastat. Uue ettepaneku kohaselt peab veterinaarravim ühe aastase täiendava kaitse tunnistuse
lisaperioodi saamiseks vastama kõikidele määruses toodud tingimustele – see peab sisaldama
uut toimeainet ja omama selgelt erinevat toimemehhanismi ning samaväärset ohutus- ja
35
tõhususprofiili võrreldes teiste ELis sama haiguse raviks heaks kiidetud veterinaarravimitega
ning üks tootmisetappidest peab toimuma ELis. Tingimustele vastavust hindab Euroopa
Ravimiamet müügiloa andmisel. Selline täiendav stiimul aitaks parandada
investeerimiskindlust ja toetada uute toodete turuletoomist, arvestades seda, et
veterinaarravimite arendamine on kulukas ja ajamahukas. Näiteks on veterinaarmeditsiinis
vajadus uute antibiootikumide ja alternatiivsete ravimeetodite järele, kuid veterinaarkasutuseks
antibiootikume arendatakse vähe. Uute antibiootikumide turuletulek aitaks lahendada
antibiootikumide resistentsusega seotud väljakutseid. Samas tuleks innovatsiooni soodustamise
kõrval pidada silmas ka veterinaarravimite taskukohasust. Kui pikeneb periood, mille jooksul
teised analoogsed veterinaarravimid ei saa turule tulla, siis võib see tähendada kallimaid
ravimihindasid, mis võivad takistada innovatsiooni jõudmist kasutajateni. Seetõttu on oluline,
et täiendav turukaitse oleks sisuliselt ja ajaliselt selgelt piiritletud, vältida tuleks üldist ja
automaatset turukaitse laiendamist. Uued ravimid muutuvad järjest keerukamaks, nende
arendamine ja tootmine võtab kaua aega ning enamus uute ravimite arendus põhineb
biotehnoloogilistel protsessidel. Euroopa Ravimiameti veterinaarravimite 2025. aasta statistika
näitab, et ligi pooled ELis registreeritud veterinaarravimitest olid bioloogilised.34 Kuna
bioloogiliste ravimite turg jätkab tulevikus dünaamilist kasvu ning biotehnoloogiliste
protsesside abil toodetud ravimite osakaal tõuseb veelgi, siis suur osa uutest ravimitest
vastaksid täiendava turukaitse andmise tingimustele. Kuigi ravimite kättesaadavust mõjutavad
mitmed tegurid, on ravimite hinnal siiski oluline mõju ravimite kättesaadavusele. Komisjon ei
ole mõjuhinnanguid koostanud, mistõttu puudub hinnang ka täiendava kaitse tunnistuse 12-
kuulise lisaperioodi andmise mõjule ravimite kättesaadavusele. Samuti ei ole hinnatud
lokaliseerimisnõude mõju, mille kohaselt peab üks ravimi tootmisetappidest toimuma ELis ega
selle mõju tarneahelatele, mis võib kaasa tuua soovimatuid riske. Seetõttu on Eesti jaoks oluline
tagada tasakaal innovatsiooni soodustamise ja veterinaarravimite taskukohasuse vahel, eriti
väikese turumahuga liikmesriikides.
Toetame eelnõuga planeeritavaid muudatusi, millega kaotatakse kohustus geneetiliselt
muundatud organisme (GMO) sisaldavate veterinaarravimite keskkonnariski hindamiseks
GMOsid reguleerivate EL õigusaktide alusel. See tähendab, et mõju inimtervisele ja
keskkonnale hinnatakse edaspidi keskkonnariskihindamise raames, mis viiakse läbi vastavalt
veterinaarravimite määrusele (EL) 2019/6 ning ei ole vajadust dubleerivalt teha riskihindamist
muude EL õigusaktide alusel. Lisaks täpsustatakse, et veterinaarravimite kasutamine ei too
kaasa ravitud loomade ega nendest saadud toodete kuulumist GMOsid reguleerivate EL
õigusaktide kohaldamisalasse. Ettepanekud aitavad vähendada innovatsiooniga seotud
halduskoormust.
Määruse (EL) 2024/1938 muutmine (inimpäritolu materjalid)
15) Eesti toetab inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali (SoHO) valdkonnas
regulatiivliivakastide kasutuselevõttu, mis võimaldab selgelt piiritletud tingimustel ja
pädevate asutuste järelevalve all toimivas keskkonnas uuenduslike tehnoloogiate ja
meetodite arendamist ning testimist, tagades samal ajal inimpäritolu materjali
kvaliteedi ja ohutuse.
Selgitus:
Inimkasutuseks ettenähtud inimpäritolu materjali (SoHO) kvaliteedi- ja ohutusstandardeid
käsitlevas määruses (EL) 2024/1938 nähakse ette õigusraamistik regulatiivliivakastide
loomiseks. See loob võimaluse katsetada uuenduslikke tooteid, teenuseid, protsesse või
meetodeid kontrollitud ja ajaliselt piiratud tingimustes. SoHO valdkonnas arendatakse kiiresti
34 VETERINARY MEDICINES IN 2025
36
uusi tehnoloogiaid (nt raku- ja koepõhised lahendused), mis ei pruugi alati täielikult sobituda
olemasoleva regulatiivse raamistikuga. Sellistes olukordades võib arendus jääda õiguslikult
ebaselgesse olukorda või viibida põhjendamatult, mis omakorda võib aeglustada patsientidele
suunatud uuenduste kättesaadavust. Liivakastid võimaldavad kehtivaid nõudeid kohandada
ning luua kontrollitud keskkonna, mis soodustab innovatsiooni ja parandab õigusselgust nii
arendajate (näiteks rakkude-kudede käitlejad, sh haiglad), pädevate asutuste kui patsientide
vaatest. Oluline on, et liivakastid toimivad rangelt määratletud tingimustel ning pädevate
asutuste järelevalve all ning ei tehta järeleandmisi ohutuse või kvaliteedi osas, vaid
võimaldatakse innovatsiooni kooskõlas kehtivate põhimõtetega. Näiteks ei või liivakasti
raames teha erandeid kudede-rakkude vabatahtliku ja tasuta annetamise põhimõttest. Liivakasti
loomise eelduseks on, et uuenduslikud tehnoloogiad või meetodid panustavad märkimisväärselt
ohutuse ja kvaliteedi või patsientide ravile juurdepääsu parandamisse. Selline lähenemine on
kooskõlas ELi laiemate eesmärkidega tugevdada tervisevaldkonna innovatsiooni, parandada
ravile juurdepääsu ning suurendada Euroopa konkurentsivõimet. Selguse huvides teeme
ettepaneku eelnõus täpsustada, et regulatiivse liivakasti raames välja töötatud inimpäritolu
materjalist preparaadi inimkasutusele kehtivad määruse üldnõuded. Toetame ka nõuet, et
liikmesriigid peavad regulatiivliivakastide kohta komisjonile teavet esitama, kuna see aitab
kaasa liikmesriikide vahelisele infovahetusele. Esitatava teabe detailsus ja ulatus peaks samas
olema proportsionaalne, et see ei tooks kaasa liigset halduskoormust.
Määruse (EÜ) 178/2002 muutmine (toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded)
16) Eesti toetab Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ülesannete (loamenetlusega toitude
ja söötade taotluste eelnõustamine) ja töökorralduse ümberkujundamist eesmärgiga
kiirendada riskihindamisprotsesse ja toodete turule jõudmist, tagades sealjuures
inimeste ja loomade tervise kõrgetasemelise kaitse. Samuti toetame EFSA volituse
laiendamist seoses võimalusega anda edaspidi laiemalt teadusnõu ning pakkuda
teadus- ja tehnilist tuge inimeste toitumise valdkonnas.
Selgitus:
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on EL-i riskihindamisasutus, mis annab teadusnõu ja hindab
riske kogu toiduahelas (toit, sööt, loomade tervis ja heaolu, taimetervis, taimekaitsevahendid).
Teatud toodete (nt uuendtoit, söödalisandid, lisaained) turule viimiseks on vajalik EL-ülene
luba ning loaprotsessi üheks oluliseks etapiks on EFSA riskihindamine. Senine kogemus näitab,
et loa saamiseks esitatud taotlustest on märkimisväärne osa puudulikud, kuna need ei vasta
õiguslikele ning teaduslikele nõuetele, sest taotlejatel ei ole sageli piisavalt selget arusaama
kohaldatavatest nõuetest, sh sellest, millist tüüpi uuringuid on vaja teha ning millise
detailsusega need peavad olema esitatud. Seetõttu peab EFSA riskihindamise käigus sageli
esitama täiendava teabe nõudeid, mis toob kaasa märkimisväärseid viivitusi. See omakorda
pikendab loamenetlust ning vähendab protsessi prognoositavust taotlejate jaoks. EFSA-l on
kohustus anda taotlejatele loa esitamiseelses etapis nõu. Praegu on EFSA eelnõustamine
piiratud peamiselt menetluslike ja juhendmaterjalidega seotud aruteludega ja puudub võimalus
küsida nõu uuringute disaini kohta. Eelnõu muudatusega laiendatakse EFSA eelnõustamise
ulatust nii, et potentsiaalse taotleja soovil saab EFSA anda mittesiduvat nõu ka teaduslikes
küsimustes (uuringute kavandamine ja katsetamisstrateegiad). Eelnõuga plaanitakse ka taotluse
esitamiseelses etapis uuringutest teavitamise nõuete mittetäitmise korral rakenduva
menetlusliku viivituse lühendamist kuuelt kolmele kuule ning reformitakse EFSA
teaduskomisjonide tööd.
EFSA ülesandeid ja töökorraldust puudutavate muudatusettepanekute eesmärk on kiirendada
riskihindamise protsessi, vähendada täiendavate teabenõuete arvu, parandada esitatavate
37
toimikute kvaliteeti ning muuta loamenetlus tervikuna prognoositavamaks. Arvestades
toitumisega seotud terviseprobleemide sagenemist, laiendatakse EFSA volitusi nii, et need
hõlmaksid edaspidi kõiki toitumisega seotud aspekte ning võimaldaksid muuhulgas anda nõu
ka biotehnoloogia abil saadud toodete kohta. Praegu saab EFSA anda teadusnõu üksnes seoses
EL-i õigusaktide ja EL-i tervishoiuprogrammidega.
17) Eesti toetab toidualaste õigusnormidega seoses regulatiivliivakastide kasutuselevõttu,
kuid sealjuures peab olema tagatud ohutus inimeste ja loomade tervisele ning
keskkonnale, samuti võrdne konkurents. Teeme ettepaneku kaaluda
regulatiivliivakastide lubamist ka uuendtoitude puhul, kuna nende üldine välistamine
ei ole proportsionaalne ega biotehnoloogiamääruse eesmärkidega kooskõlas. Eesti ei
toeta regulatiivliivakastide kohaldamist toitudele, mis on ette nähtud haavatavatele
sihtrühmadele, eelkõige imikutele ja väikelastele, ning erisööda ja ravimsööda puhul,
mis on ette nähtud söötmiseks loomadele, kellel võivad esineda terviseprobleemid. .
Teeme ettepaneku lisada määruse eelnõusse täiendavad meetmed, mis võimaldavad
regulatiivliivakasti projektide tulemuste ja seonduvate andmete operatiivset jagamist
liikmesriikide, Euroopa Komisjoni ja EFSA vahel.
Selgitus:
Regulatiivliivakastide kasutuselevõtuga luuakse võimalus katsetada uuenduslikke tooteid
kontrollitud tingimustes. Peame oluliseks, et määruses (EÜ) nr 178/2002 on sätestatud vähemalt
ühtsed miinimumnõuded regulatiivliivakasti lubade andmise, läbipaistvuse, järelevalve,
andmekogumise ja katsete lõpetamise tingimuste kohta. Samuti tuleb tagada, et
regulatiivliivakasti kestus ei kaotaks ajutist iseloomu ning regulatiivliivakast ei muutuks oma
sisult püsivaks. Ühtsed miinimumnõuded aitavad tagada võrdse konkurentsi ning toidu ja
söödaohutuse ühtlase taseme. Eesti peab oluliseks tagada regulatiivliivakastide tegevuse
läbipaistvus ja operatiivne infovahetus. Seetõttu tuleks kaaluda täiendavate meetmete loomist,
mis võimaldaksid liivakasti projektide tulemuste ja seonduvate andmete operatiivsemat
jagamist liikmesriikide, komisjoni ja EFSA vahel. Komisjon võiks hinnata võimalust luua ühtne
digitaalne platvorm, kuhu koondatakse asjakohane teave projektide kohta.
Regulatiivliivakastide regulatsiooni rakendamine Eestis vajab põhjalikumat mõjude analüüsi.
Regulatiivliivakastide regulatsiooni rakendamine tähendab riigile märkimisväärset lisakulu nt
kompetentsi loomine (nt söötade puhul on vaja pädevust, et hinnata sööda ohutust nii loomadele
kui ka loomse toidu tarbijatele), hindamis- ja järelevalveressurss, andmehaldus,
kommunikatsioon. Samuti tuleb regulatsiooni rakendamiseks muuta kehtivat riigisisest õigust,
mh luua menetlusreeglid (loa andmine, sh tingimuste määramine; konsultatsioon EFSA,
Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega jmt), kokku leppida järelevalvekorraldus ning leida
lahendused menetlemise ja järelevalvega seotud kulude katteallikatele. Tõenäoliselt sooviksid
regulatiivseid liivakaste Eestis kasutada esialgu vaid üksikud ettevõtted, prognoosime 1–2
taotlust aastas.
Kuivõrd biotehnoloogia määruse eesmärk on regulatiivliivakastidega võimaldada uute
biotehnoloogiliste lahenduste katsetamist kontrollitud tingimustes, siis uuendtoitude
väljajätmine jätab kõrvale suure osa biotehnoloogilistest rakendustest. Paljud uuendtoidud
(nt alternatiivsed valgud, fermentatsioonil põhinevad toidud, erinevatest jääkidest toodetud
toidud) võivad vähendada maakasutust, kasvuhoonegaaside heidet ja ressursikulu ning toetada
ringmajandust. Seetõttu ei aita uuendtoitude välistamine täita biotehnoloogia määruse eesmärki
ega EL-i kestlikkuse sihte ning asjakohasem oleks riskipõhine ja juhtumipõhine lähenemine.
Uuendtoit on toit, mida ei ole EL-is toiduna olulisel määral tarbitud enne 15.05.1997.
Uuendtoidu turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba ning selle saamiseks on vaja EFSA-
38
le tõendada uuendtoidu ohutust. Uuendtoidud hõlmavad väga erinevaid toidugruppe, millest
enamus ei tekita tarbijates olulisi eetilisi ega kultuurilisi vastuvõetavuse probleeme, nt
vetikatest, seentest ja taimedest saadud uuendtoidud, traditsioonilised toidud kolmandatest
riikidest. Võimalikke vastuvõetavuse riske on võimalik juhtumipõhiselt maandada
regulatiivliivakasti tingimustega (nt katsete ulatuse ja kasutusviiside piiramine, täiendavad
teavitamis-, märgistamisnõuded), võimaldades samal ajal kontrollitud tingimustes tõendeid
koguda ja innovatsiooni arendada. Leiame, et regulatiivliivakastide kohaldamisalast tuleb
välja jätta toidud, mis on ette nähtud haavatavatele sihtrühmadele, eelkõige imikutele ja
väikelastele, kuna nende terviseriskide taluvus on madal ning võimalike ebasoodsate mõjude
tagajärjed võivad olla rasked ja pikaajalised. Imikute ja väikelaste kiire kasv ja areng,
ainevahetus ning piiratud ja ühekülgsem toiduvalik suurendavad nende tundlikkust nii toidu
koostise, toidu saasteainete kui ka võimalike uute koostisosade suhtes. Lisaks eeldavad nendele
sihtrühmadele mõeldud toitude ohutuse ja sobivuse hindamine suuremat teaduslikku kindlust
ning rangemat kontrolli kui tavatoidu puhul. Regulatiivliivakastide olemus (piiratud ulatusega
ja kontrollitud tingimustes katsetamine ning võimalikud ajutised erisused) ei ole kooskõlas
vajadusega tagada haavatavate tarbijarühmade puhul kõrgeim ja üheselt tõendatud ohutustase.
Seetõttu on põhjendatud jätta kohaldamisalast välja imikutele ja väikelastele mõeldud toidud.
Eesti leiab, et regulatiivliivakaste ei tohiks lubada ka erisööda ja ravimsööda puhul, mis on
ette nähtud söötmiseks loomadele, kellel võivad esineda terviseprobleemid. Olenemata
kontrollitud katsetingimustest võib teatud söötadega katsetamine oluliselt mõjutada nii loomade
tervist kui ka loomse toidu tarbija tervist. Erisöödaga söötmise eesmärk on rahuldada selliste
loomade konkreetsed toitumisvajadused, kelle seedimis-, imendumis- või
ainevahetusprotsessid on kahjustatud või võivad kahjustuda ajutiselt või pöördumatult ja kellel
seetõttu võib olla kasu nende tervise seisundiga sobiva sööda manustamisest. Erisööda puhul
on tegemist söödaga, milles sageli söödalisandi sisaldus ületab täissöödas lubatud suurimat
sisaldust enam kui 100 korda. Tagamaks erisööda ohutu kasutamine, soovitatakse enne erisööda
kasutamist või kasutusaja pikendamist konsulteerida veterinaararstiga. Ravimsööt on sööda ja
veterinaarravimite homogeenne segu. Ravimsööta võib loomapidajale tarnida üksnes
veterinaararsti poolt väljastatud ravimsööda veterinaarretsepti alusel. Juhul, kui
regulatiivliivakast luuakse ravimsööda puhul, oleks tegemist mitmekordse riskiga, sest ohutuse
hindamisel tuleb arvestada nii sööda, veterinaarravimi, kui ka nende koostoimega. Lisaks
märgime, et erinevalt määruses (EÜ) nr 178/2002 kavandatud muudatustest
regulatiivliivakastide kohta võib määruses (EL) 2019/6 kavandatava muudatuse kohaselt
Euroopa Komisjon luua regulatiivliivakaste loomatervisega seotud uuenduslike tehnoloogiate,
meetodite või toodete jaoks, mis on otseselt või kaudselt seotud veterinaarravimite
väljatöötamise, tootmise või kasutamisega ning mida ei reguleerita muude EL-i õigusaktidega.
Direktiivi 2010/53/EL muutmine (elundite töötlemine)
18) Toetame elundite töötlemise nõuete lisamist siirdamiseks ettenähtud inimelundite
kvaliteedi- ja ohutusstandardeid käsitlevasse direktiivi, sealhulgas uute
töötlemistoimingute kasutusele võtmisel loa taotlemise, kasu ja riskide hindamise ning
vajaduse korral kliiniliste tulemuste jälgimise kava esitamise kohustuse sisseviimist.
Teeme ettepaneku lisada töötlemise mõiste alla ka tegevused, mille eesmärgiks on
immunoloogilise sobivuse parandamine ning kaaluda kasu-riski hindamise juhiste
väljatöötamist Euroopa Liidu tasandil koostöös liikmesriikidega.
Selgitus:
Siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardeid käsitlevas direktiivis
2010/53/EL täpsustatakse elundite töötlemisega seotud nõudeid. Elundi töötlemise mõiste
39
lisamine ja töötemise nõuete ühtlustamine, sh lubatud töötlemistoimingute loetelu koostamine,
suurendab õiguskindlust nii siirdamiskeskustele kui ka pädevatele asutustele. See aitab
tugevdada kvaliteedi- ja ohutusstandardeid, soodustades samal ajal innovatsiooni
siirdamisvaldkonnas ning parandades patsientide ravivõimalusi. Muudatused peegeldavad
tänapäevast kliinilist praktikat, sealhulgas arenevaid ex vivo säilitamis- ja
töötlemistehnoloogiaid. Teadusuuringute tegemist hõlbustab kohaldamisala täpsustamine,
mille kohaselt teadusuuringutele kohaldataks direktiivi üksnes juhul, kui elund on ette nähtud
inimkehasse siirdamiseks. Toetame põhimõtet, et uute töötlemistoimingute kasutusele
võtmiseks tuleb taotleda pädeva asutuse luba ja täpsema lubade menetlemise korra kehtestamist
komisjoni rakendusaktiga. Selguse huvides võiks eelnõus täpsustada, et enne direktiivi
muudatust lubatud töötlemistegevusteks ei ole uut luba vaja (elundi perfusioon, pärast
eemaldamist toimuv kirurgiline töötlus, ettevalmistus transpordiks, jahutamine).
Siirdamiskeskuste kohustus viia läbi kasu- ja riski hindamine arvestades kavandatud kliinilist
näidustust ning vajaduse korral kliiniliste tulemuste jälgimise kava esitamine on kooskõlas
riskipõhise lähenemisega. Sarnane lähenemine on juba kasutusel ka inimpäritolu materjali (v.a
elundid) käitlemist käsitlevas määruses (EL) 2024/1938. Elundite töötlemise regulatsiooni
parem kooskõla ravimite, meditsiiniseadmete ja inimpäritolu materjalide õigusraamistikuga
ning pädevate asutuste tõhusam koostöö aitab vältida regulatiivset killustatust ning toetab
patsientide ohutust.
Uus mõiste „töötlemine“ hõlmab elundite käitlemist, sealhulgas (kuid mitte ainult) säilitamist,
keemiaravi ja kirurgiat, ning mis on ette võetud elundi funktsiooni säilitamiseks või
parandamiseks enne siirdamist. Täpsustatakse milliseid tegevusi ei käistleta töötlemisena
(näiteks ettevalmistav käitlemine kirurgilise siirdamisprotseduuri ajal). Teeme ettepaneku
töötlemise mõistet täiendada ja lisada eesmärgina ka immunoloogilise sobivuse parandamine.
Biotehnoloogiliste lahenduste arendamisel elundisektoris on märkimisväärsed pingutused
suunatud immunoloogilise sobivuse parandamisele ja sellised tegevused peaks olema võimalik
selgemalt liigitada elundite töötlemise alla.
Toetame juhiste väljatöötamist, mis aitaks ühtlustada nõudeid kasu- ja riskihindamise
läbiviimisel ning elundi käsitlemisel pärast ravimi manustamist. Samas leiame, et juhiste
väljatöötamine võiks toimuda ELi tasandil, et tagada ühtne lähenemine ja vältida võimalikke
erinevusi rakendamisel. Elundite siirdamine ja nendega seotud ravimid on sageli oma olemuselt
piiriülesed. Seetõttu oleks põhjendatud kaaluda juhiste väljatöötamist komisjoni eestvedamisel
koostöös liikmesriikidega. Juhistes tuleks käsitleda ka riskihindamist, mis on seotud elundite
töötlemisel müügiloata ravimi, litsentseerimata inimpäritolu materjali või CE-märgiseta
meditsiiniseadme kasutamisega. Sarnane tööriist on juba kasutusel inimpäritolu materjalist
preparaatide uudsuse hindamisel ning lihtsustaks elundite käitlejatel ja pädevatel asutustel
elundite erinevate töötlusviiside riskiastme määramist. Eelnõust ei selgu piisava veenvusega, et
müügiloata ravimi, litsentseerimata inimpäritolu materjali või CE-märgiseta meditsiiniseadme
kasutamine on lubatud, mis võib teatud olukordades riskihindamisele tuginedes olla vajalik.
Direktiivi 2001/18/EÜ muutmine (geneetiliselt muundatud mikroorganismid)
19) Eesti toetab muudatusi, mille eesmärk on lihtsustada geneetiliselt muundatud
mikroorganismide (GMMO) turule viimist. Samas leiame, et piiramatu kasutusloa
võiksid saada ainult madala riskiga GMMOd ning vajalik on reeglistik, millise
sagedusega nende ohutust uuesti hinnatakse. Peame vajalikuks Euroopa Liidu
tasandil juhendit selgete kriteeriumidega, mille põhjal hinnata, et tegu on madala
riskiga mikroorganismiga vältimaks erinevaid tõlgendusi liikmesriikides. Leiame, et
delegeeritud aktid, mis puudutavad madala riskiga GMMOde turule viimise taotluses
olevaid erisusi, peavad olema valmis enne, kui riigid peavad direktiivi oma seadustesse
üle võtma.
40
Selgitus:
Direktiivi 2001/18 tehakse muudatused, et lihtsustada osade geneetiliselt muundatud
mikroorganismide (GMMO) turule viimist muul eesmärgil kui toiduks või söödaks
kasutamiseks. Keskkonda viimine muul eesmärgil kui turustamine jääb samaks. Direktiivi
muudetakse, kuna alates direktiivi vastuvõtmisest on toimunud biotehnoloogias suur areng ning
ehkki direktiivi üldpõhimõtted on endiselt asjakohased, siis teatud osades on regulatsiooni vaja
ajakohastada. Direktiivi muudatustega plaanitakse anda piiramatu kasutusluba kõigile
GMMOdele. Ehkki direktiivi artikkel 20(2) ja (3) ning artikkel 23 võimaldavad toote
turustamise katkestada, kui ilmneb uus oht, leiame, et piiramatu kasutusloa võiksid saada ainult
madala riskiga GMMOd. Hetkel antakse GMO keskkonnaload kümneks aastaks ning enne
kehtivusperioodi lõppu peab taotleja esitama teavituse, milles esitatakse ülevaade selle kohta
kas organismi puhul on tuvastatud uusi ohte, sh info turustamisjärgsetest monitooringu
plaanidest ja kirjanduse ülevaade. Kui edaspidi soovitakse anda piiramatu ajaga lube, siis võiks
olla määratletud aeg, millal need uuesti läbi vaadatakse. Esimeste kasutamisaastate jooksul
tõenäoliselt selgub kas mingi oht jäi esialgu tuvastamata, seega saaksime toetada ka lahendust,
kus esimene luba antakse piiratud ajaks ning loa uuendamisel saab anda uue loa piiramatuks
ajaks. Juhul kui GMMOst tehtud või GMMOd sisaldava toote eluiga on lühem kui kümme
aastat, siis puudub taotlejal vajadus luba pikendada.
Direktiivi on esmakordselt sisse toodud sätted madala riskiga GMMOde kohta. Eelnõu kohaselt
peavad olema samaaegselt täidetud kolm madala riski kriteeriumit – organism peab olema
põhjalikult kirjeldatud, kuuluma nimekirja „Status of Qualified Presumption of Safety“ ning
temasse ei tohi olla sisse viidud nn muret tekitavaid geene (genes of concern). Eeldatud ohutuse
staatusega nimekirja eest vastutab EFSA. Selleks, et liikmesriigid järgiksid samu põhimõtteid
hindamaks organismide taksonoomilist ja molekulaarse kirjelduse põhjalikkust, on vaja
juhendit või selgeid kriteeriume, mida hinnangut andes jälgida. Lisaks võiks olla üleliiduline
nimekiri muret tekitavatest geenidest, mida jooksvalt täiendatakse. Liikmesriikides võib olla
erinev valdkondlik pädevus ning seega ei pruugi otsused riigiti võrreldavaks osutuda.
Nõustume, et osade madala riskiga GMMOde puhul ei nõuta turustamisjärgset seireplaani, kuid
kõigil osapooltel nii taotlejal kui pädeval asutusel peaks olema selgus, millistel tingimustel
seireplaani ei pea esitama.
Direktiivi muudatused tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta kahe aasta jooksul pärast
direktiivi vastu võtmist. Enne delegeeritud aktide vastuvõtmist puudub selgus, millistele
nõuetele peab taotlus madala riski GMMOde turule lubamiseks vastama. Samuti puudub kogu
vajalik info madala riski GMMOde taotluse erisuste kohta. Seetõttu on oluline, et delegeeritud
aktid, mis muudavad GMMOde turustamistaotluse nõudeid, on vastu võetud enne direktiivi
ülevõtmise tähtaega. See aitab vähendada liikmesriigi halduskoormust, kuna võetakse ette üks
seaduse ja sellega seotud määruste muutmine.
6. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Eelnõud saadeti arvamuse avaldamiseks huvigruppidele ja kaasatud ministeeriumidele.
Arvamustega arvestamine ja mittearvestamine ning põhjendused on esitatud seletuskirja lisas
(kaasamistabel).
1
Eesti seisukohad tervisebiotehnoloogia eelnõude paketi
kohta
Seletuskirja lisa – kaasamistabel
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
1. Health Founders / Sparkup Tartu
Teaduspark
Article 5(1)(a) defines an accelerator as a project that provides
facilities "replicating real-world biomanufacturing processes...
or their enabling technologies, for... small batch manufacturing,
including for the investigational medicinal products for early
stages of clinical trials". While the text mentions "enabling
technologies" (which can include digital tools), the clause
"including for the investigational medicinal products" may
create a legal trap. We must distinguish between manufacturing
(which requires GMP) and simulation/design (which requires
computing power). The current text conflates them, creating a risk
that authorities will demand GMP certification from purely digital
accelerators. Also, there is a mention that Europe leads in AI-driven
drug discovery (Chapter VI of this Act). If the definition of an
"Accelerator" is tied strictly to physical batch release for clinical
trials, we exclude the next generation of "Bio-AI" hubs that validate
drugs on computers before they ever reach a factory.
In the Article 5(1)(a) by linking "enabling technologies" directly to
the production of IMPs, the text implies that even a
digital/simulation accelerator must be capable of supporting the
physical release of clinical batches. This effectively disqualifies
accelerators that focus on in silico validation (simulation) but do not
own physical cleanrooms (GMP facilities).
The proposal is to soft the obligation: "...provide trusted testing or
demonstration facilities that: (i) replicate real-world
biomanufacturing processes, including good manufacturing
practices (GMPs) compliant processes for small batch
manufacturing of investigational medicinal products; or (ii)
provide enabling technologies, including digital technologies and
Oleme põhimõtteliselt nõus, et
kõik kiirendite (accelerators) alla
kvalifitseeruvad projektid ei
peaks omama või pakkuma
GMP-vastavusega
tootmisvõimekust ning
kiirendite mõiste peaks hõlmama
ka selliseid platvorme, mis
toetavad ravimite arendust in
silico.
Samas artikli 5(1)(a) sõnastusest
ei tulene otsest nõuet, et kõik
„enabling technologies“ alla
kuuluvad lahendused peaksid
vastama GMP nõuetele. Säte
kirjeldab kiirendite võimalikku
tegevusulatust („including“),
mitte kohustuslikku tingimuste
kogumit. GMP nõue on
olemuslikult seotud üksnes
nende tegevustega, mis
hõlmavad tegelikku ravimite
tootmist või partii vabastamist,
mitte digitaalse modelleerimise
või simulatsiooniga.
2
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
AI simulation tools, for process testing, validation, and ‘in silico’
modelling that support the development of such products."
2 Health Founders / Sparkup Tartu
Teaduspark
Article 22(4)(f) currently defines the mandate of the Investment
Pilot as assisting companies through "blended and concessional
finance, encompassing equity or debt operations". Restricting the
Pilot to "equity or debt" creates a barrier for early-stage deep-tech
startups (TRL 3-5). The current text lacks an instrument that
behaves like a grant when risks are high but offers a return to the
fund if the technology succeeds.
Proposition: Article 22(4)(f): "... blended and concessional finance
encompassing non-dilutive funding (including grants and
reimbursable advances), equity or debt operations...". In case of
startup failure or technical milestones are not met, the funding is
treated as a non-reimbursable grant. If the project succeeds (e.g.,
reaches commercialization or Series A raise), the funding converts
into a loan that must be repaid or into equity.
Leiame, et kehtiv sõnastus tagab
piisava paindlikkuse erinevate
rahastusinstrumentide
kasutamiseks ning võimaldab
rakendajatel kujundada turule
sobivaid lahendusi. Mõiste
„blended and concessional
finance“ on oma olemuselt lai
ning hõlmab juba erinevaid
paindlikke rahastusvorme.
Liiga detailne loetelu õigusaktis
võib piirata võimalust
kohandada instrumente vastavalt
turu vajadustele ja konkreetsete
projektide riskiprofiilile.
Varajase faasi, kõrgema riskiga
projektide toetamiseks on juba
ELis olemas toetuspõhised
instrumendid (nt teadus- ja
innovatsiooniprogrammid),
samas kui investeerimispiloot
keskendub eelkõige kapitali
võimendamisele ja erasektori
kaasamisele.
3 Health Founders / Sparkup Tartu
Teaduspark
Chapter V is dedicated entirely to "Enhancing Competitiveness in
Biosimilars" (copies of biological drugs aiming for equivalence).
Biosimilars are a volume game for large players (e.g., Sandoz,
Teva). Startups innovate by creating Biobetters (value-added
Nõustume, et nn biobetters on
oluline innovatsioonisuund, et
parandada ravitulemusi ja
patsiendikogemust. Samas ei ole
3
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
medicines with better efficacy, safety, or delivery mechanisms). The
Act currently ignores this vital innovation category. Europe must
not just copy old drugs, it must improve them. Supporting biobetters
is a true innovation where startups excel, rather than just subsidizing
low-margin generic manufacturing.
Proposal: "Biotechnology health strategic projects for
biosimilars and biobetters (value-added biological
medicines) ...contribute to the research, development and
marketing of biosimilars or biobetters that offer significant
therapeutic or patient-care advantages."
seda kategooriat EL õigusruumis
eraldi reguleeritud, vaid neid
käsitletakse uute bioloogiliste
ravimitena olemasoleva
ravimiregulatsiooni alusel.
Kuivõrd need on sisuliselt uued
või täiustatud ravimid, siis on
nende arendamisega seotud
strateegilised projektid kaetud
määruse üldiste meetmetega
ning nende lisamine biosimilare
käsitlevasse peatükki ei ole
vajalik.
4 Health Founders / Sparkup Tartu
Teaduspark
Article 33(5) mandates that datasets enhanced by these Union-
funded projects must be made available "under the conditions
referred to in Article 16". Article 16(1) explicitly requires that
access to facilities and services supported by the Act be provided
"at market prices".
1. Article 33(5) states data must be made available under "fair,
reasonable and non-discriminatory conditions".
"Reasonable" (market price in this case?) market rates can
still be prohibitively expensive for a pre-revenue startup.
2. If a "Data Quality Accelerator" receives Union funding
(taxpayer money) to clean and curate this data, charging
European startups full "market price" to access it amounts to
double charging the ecosystem.
Proposition: to level the playing field for SMEs and startups by
implementing structured support mechanisms, including tier-based
qualification systems and preferential conditions
Mõistame kommentaaris
tõstatatud muret seoses andmete
kättesaadavuse ja võimalike
kuludega, eriti VKEde ja
iduettevõtete vaates.
Detailsete reeglite kehtestamine
määruse tasandil võib liigselt
piirata erinevate ärimudelite
kasutamist. Praktikas on
sobivam lahendada juurdepääsu
küsimused rakendustasandil,
sealhulgas programmide ja
lepingutingimuste kaudu, kus on
võimalik paremini arvestada
konkreetse sektori ja kasutajate
vajadustega.
4
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
Just some ideas: ..available under fair, reasonable and non-
discriminatory conditions, and at marginal cost for SMEs, start-
ups and public research organisations... OR ..available under fair,
reasonable and non-discriminatory conditions, including
preferential rates for SMEs, start-ups and public research
organisations, ensuring equitable access... OR ... at charges limited
to the costs of dissemination and data handling.
5 Health Founders / Sparkup Tartu
Teaduspark
Article 37(5) mandates that the Panel consists of experts from
competent authorities (EMA, MDCG, Member States). Industry and
startups are excluded from the core membership. Innovation
happens in startups, not government offices. To effectively scan the
horizon, the people building the technology must be in the room.
Proposition: Please include permanent representatives from the
biotechnology industry, including SME and startup associations.
Arvestatud
6 Health Founders / Sparkup Tartu
Teaduspark
Article 40(10) states that "due consideration" shall be given to data
collected in the sandbox during later authorisation. "Due
consideration" is legally weak. Regulators can review the data and
still reject it, forcing startups to repeat expensive tests. Startups need
a "Sandbox Passport." Investors will not fund sandbox participation
without a guarantee that the results will count toward the final
market approval.
Proposition:...data and evidence collected in the regulatory
sandbox shall be accepted as valid evidence for the purpose of the
authorisation procedure...
Mõistame vajadust suurendada
regulatiivliivakastides kogutud
andmete väärtust ja
prognoositavust ettevõtete jaoks.
Samas ei ole võimalik ega ka
otstarbekas kehtestada määruse
tasandil automaatset kohustust,
mille kohaselt liivakastis
kogutud andmed tuleb hilisemas
müügiloa menetluses
tingimusteta aktsepteerida.
Regulatiivliivakastide raames
kogutud andmed võivad olla
väärtuslikud, kuid nende sobivus
sõltub konkreetse menetluse
5
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
nõuetest, metoodikast ja
andmete kvaliteedist. Eelnõu
sõnastus „due consideration“
annab vajaliku paindlikkuse - see
kohustab asutusi liivakastis
kogutud andmeid sisuliselt
arvesse võtma, kuid jätab neile
võimaluse hinnata nende
piisavust ja asjakohasust
juhtumipõhiselt.
7 Health Founders / äio tech OÜ äio tech OÜ andis Biotech act esimese voorule sisendi EU poolt
korraldatud küsitluse näol. ÄIO seisukoht on, et ELi biotehnoloogia
saab õitseda ainult siis, kui regulatsioon muutub kiiremaks,
selgemaks ja etteaimatavamaks. Praegused autoriseerimisprotsessid
on liiga aeglased ja keerukad, heidutades investeeringuid ja
innovatsiooni. EL peaks samuti muutma toetused ja rahastuse
paremini ligipääsetavaks, eriti iduettevõtetele ja kasvufaasis
ettevõtetele, et tugevdada konkurentsivõimet ja hoida kõrge
lisandväärtusega biotehnoloogia arengut Euroopas.
ÄIO ettepanek on kiirendada ja lihtsustada Novel Food
autoriseerimise protsessi. Samuti tegime ettepaneku, et EIB
rahastus peab olema ligipääsetav ka biotechnoloogia ja
toiduettevõtetele varajases faasis, ning mitte ainult farmaatsia
ettevõtetele.
Murekoht on, et Biotech acti esimene voor keskendub ainult
farmaatsiale. Sandboxid on küll lubatud, kuid mitte uuendtoidule.
Loodame, et see valdkond on kaetud Biotech acti teises voorus
Arvestatud. Toetame uuendtoidu
puhul võimalust
regulatiivliivakastide
kasutamiseks.
8 Health Founders / Tartu Ülikool,
Tehnoloogiainstituut
Minu seisukoht on, et uuendatud biotehnoloogia määruse ettepanek
ja initsiatiiv biotehnoloogiaga seotud ravimiarendust toetamiseks,
uurimis- ja kompetentsikeskuste arendamiseks, biomeditsiini
teadustulemuste rakendamise ning seotud ettevõtluse
Arvestatud
6
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
mitmekülgseks toetamiseks ja biotehnoloogiliste ravimite
turuletoomisega seotud bürokraatia vähendamiseks/kiirendamiseks
on kindlasti kiiduväärt ning väga vajalik samm, et EU langenud
konkurentsivõimet andud sektoris võrreldes USA ja Hiinaga
vähendada.
Üldises plaanis on oluline, et lisaks juriidilise raamistiku
kohandamise tulevikus ka reaalselt antud eesmärke toetataks ning
uued finantshoovad uue teaduspõhise ettevõtluse loomise
toetamiseks, investeeringute kaasamiseks ja kaasnevate protsesside
lihtsustamiseks loodaks. Samuti on oluliseks aspektiks ka EU-välise
talendi kaasamise lihtsustamine ning soodustamine, mis kohati on
rahvusriikide tasemel problemaatiline.
9 Health Founders/ Tartu Ülikool EL-i praegune regulatiivne lähenemine nukleiinhapetel
põhinevatele ravimitele (sh RNA- ja DNA-põhised teraapiad) ei ole
proportsioonis nende tehnoloogiate teadusliku arengu taseme ega
riskiprofiiliga. Kuigi eesmärk tagada kõrge ohutustase on
põhjendatud, on praktikas kujunenud olukord, kus regulatiivne
raamistik ei arvesta piisavalt valdkondlikku teaduskompetentsi ega
tehnoloogiate spetsiifikat. Eriti teravalt avaldub see probleem
juhtudel, kus kasutatakse viirusliku või patogeense päritoluga
nukleiinhapete fragmente, mis on tänapäevaste vaktsiinide ja
platvormtehnoloogiate (nt mRNA ja isereplitseeruvad RNA
vaktsiinid) keskne komponent. Praegune regulatiivne raamistik
käsitleb selliseid süsteeme samal tasemele nakkusliku patogeeni
endaga, mis on sisuliselt valearesaamadest ja täielikust
regulatiivsest ebakompetentsusest lähtuv tulemus, ega võimalda
eristada erineva riskiprofiiliga attenueeritud või suisa täielikult
fragmenteeritud süsteeme looduslikest nakkuslikest patogeenidest.
Lisaks innovatsiooni pidurdamisele on sellel otsene mõju Euroopa
biojulgeolekule ja strateegilisele autonoomiale. Praktikas on
Mõistame, et nukleiinhapetel
põhinevate ravimite kiire areng
esitab olemasolevatele
regulatsioonidele teatud
väljakutseid. Euroopa Liidu
regulatiivne raamistik on samas
üles ehitatud rahvatervise ja
bioohutuse kõrgeima taseme
tagamisele, mille eesmärk on
vältida ebaproportsionaalseid
riske ning kindlustada ühtsed ja
kontrollitavad standardid kõigis
liikmesriikides. Määruse
ettepanek näeb ette
terviseinnovatsiooni
tulevikuseire paneeli (Foresight
Panel for Emerging Health
Innovation) loomise. Paneeli
ülesandeks on süsteemne
7
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
mitmed kriitilised arendus- ja valideerimisetapid EL-is kas tugevalt
piiratud või sisuliselt teostamatud, sh:
pathogen challenge ehk patogeen-väljakutse tüüpi katsete
läbiviimine
vaktsiinide efektiivsuse realistlik valideerimine kontrollitud
tingimustes
kiire reageerimine uutele zoonootilistele ja vektorlevivatele
haigustele
Selle tulemusena on märkimisväärne osa vaktsiiniarendusest, eriti
attenueeritud ja viirusvektoritel põhinevate lahenduste osas, juba
liikunud väljapoole EL-i, eelkõige USA, kuid ka Kagu Aasia ja
Lõuna Ameerika regiooni. See tähendab, et EL sõltub üha enam
kolmandate riikide teadus- ja tootmisvõimekusest valdkonnas, mis
on otseselt seotud rahvatervise kriisideks valmisolekuga.
Olukorda süvendab asjaolu, et kliimamuutuste tõttu suureneb
nakkushaiguste (sh zoonooside ja vektorleviliste haiguste) levik ka
Euroopas. Näiteks selliste haiguste nagu Aafrika seakatk,
linnugripp jne vastaste vaktsiinide arendamine ja testimine on EL-
is praktiliselt võimatu, kuigi vajadus nende järele kasvab.
Võrreldes Ameerika Ühendriikidega ja Aasia arenenud riikidega (nt
Jaapan, Lõuna Korea, Singapur) lähenemisega on EL-is:
aeglasem ja killustunum otsustusprotsess
piiratud varajane regulatiivne dialoog
vähene paindlikkus uute platvormtehnoloogiate hindamisel
Teeme ettepaneku:
luua spetsialiseeritud regulatiivsed hindamisteekonnad
nukleiinhapetel põhinevatele ravimitele (RNA, mRNA, siRNA,
gene editing platvormid)
eristada selgelt erineva riskiprofiiliga nukleiinhapete süsteemid (nt
mitte-replitseeruvad vs viirusvektoritel põhinevad lahendused)
luua selged ja turvalised raamistikud attenueeritud või kontrollitud
tulevikuseire ning sisendi
andmine eelseisvate teaduslike
ja tehnoloogiliste arengute ning
innovatsioonide kohta
tervisebiotehnoloogia
valdkonnas. Samuti nähakse ette
regulatiivliivakastide loomise
võimalus innovatsiooni
soodustamiseks. Eeltoodud
meetmed peaksid toetama
regulatsiooni kitsaskohtade
varajast tuvastamist ning looma
paremad eeldused teadus- ja
tehnoloogiaarengu
sidustamiseks regulatiivsete
protsessidega.
8
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
tingimustes patogeen-väljakutse tüüpi katsete läbiviimiseks EL-is,
et taastada kriitiline arendusvõimekus
kaasata otsustusprotsessi süsteemselt valdkondlikud eksperdid (nt
sünteetilise bioloogia, viroloogia ja molekulaarmeditsiini
kompetents) juba varajases faasis
laiendada ja formaliseerida „regulatiivsete liivakastide“ kasutust ka
ravimite arenduses
võimaldada iteratiivset andmepõhist hindamist (rolling review) ka
varajases arendusfaasis
Selline lähenemine oleks kooskõlas European Medicines Agency
(EMA) eesmärgiga edendada innovatsiooni, kuid eeldab sisulist
muutust ohtude ja riskide hindamisprotsesside ülesehituses.
10 Metroserdi rakendusuuringute
keskus 1. Strongly Support the GMM Directive (Critical for Industry)
We explicitly welcome the amendment to Directive 2001/18/EC
regarding Genetically Modified Micro-organisms (GMMs).
Why: Separating GMMs from GM plants and creating a "Low-
Risk" category with streamlined authorization is vital for industrial
innovation. It removes regulatory bottlenecks that currently treat
safe industrial microorganism strains like crops in a field.
Recommendation: Estonia should support the removal of the 10-
year time limit on consent validity, as this provides legal certainty
for long-term industrial investments. We must ensure the "Low-
Risk" criteria are practical for standard industrial strains used in
biorefineries.
2. "Health-Only" Scope is problematic – Include Industrial &
Food Biotech
We are concerned that the "Biotech Act" Regulation restricts its key
benefits—"Strategic Project"status, fast-track permits, and the
Investment Pilot—almost exclusively to Health Biotechnology.
Leiame, et piiramatu kasutusloa
võiksid saada ainult madala
riskiga GMMOd ning vajalik on
selge reeglistik, millise
sagedusega nende ohutust üle
hinnatakse.
Komisjonil on kavas järgmises
etapis esitada eelnõu, mis katab
laiemalt muud biotehnoloogia
valdkonnad.
9
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
Why: This excludes high-potential sectors essential for the circular
economy, specifically industrial biotechnology (biomaterials,
chemicals) and novel food biotechnology (e.g., alternative
proteins). Excluding projects that valorize food, agricultural, and
forestry residues undermines our circular economy goals and limits
Estonia’s ability to turn local biomass into value.
Recommendation: Estonia should propose widening the definition
of "Strategic Projects" (Article 3) to explicitly include projects that
valorize biomass residues and projects focused on sustainable food
systems. These sectors face the same scale-up challenges as pharma
and require equal support immediately, not in a later phase. If full
widening is not politically feasible now, request a binding, time-
anchored mechanism (not just
an intention) to ensure the 2026 “second stage” delivers concrete
permitting/scale-up support for non-health industrial biotech.
3. Demand "Market Pull" Measures for industrial bio-based
products
The proposal focuses heavily on supply (R&D and manufacturing)
but lacks measures to create a market for these new bio-based
products.
Why: Innovative bio-based materials often face unfair competition
from fossil-based alternatives that do not bear their full
environmental costs.
Recommendation: Ask to extend/replicate demand-side tools (e.g.,
innovation procurement, procurement criteria, or similar
mechanisms) so they also support industrial bio-based products
where projects contribute to sustainability/circular-economy
objectives—not only health-linked use cases.
4. Scale-up & Investment Readiness for Industrial Biotech
10
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
The proposal focuses heavily on R&D and health biotech, but
Europe’s main bottleneck in industrial and food biotechnology is
not research—it is scale-up and investment risk.
Why: Industrial biotechnology companies (biomaterials, alternative
proteins, fermentation-based chemicals, waste valorisation) face
much higher capital and market risk than pharma, yet receive far
less regulatory and financial support. Without accelerated
permitting, predictable regulation and targeted de-risking, start-ups
and scale-ups will continue to build their first commercial plants
outside the EU.
Recommendation: Request that EU fast-track permitting, Strategic
Project status and financing tools explicitly apply to first-of-a-kind
industrial biomanufacturing plants and fermentation facilities, not
only to health-related production. These projects are the true “valley
of death” in Europe’s
bioeconomy.
5. Low-Risk GMM Framework as a European Innovation
Sandbox
The low-risk GMM category is potentially the EU’s strongest
innovation tool—but only if it is designed for real industrial use.
Why: Most industrial biotech innovation (strain improvement,
fermentation optimisation, waste-tovalue
processes) depends on frequent, incremental modifications of
microorganisms. If each change triggers full re-authorisation or
narrow laboratory-style risk criteria, European companies will lose
their global speed advantage.
Recommendation: Ensure that low-risk GMM criteria and change
procedures are practical for continuous strain and process
improvement in industrial settings. Incremental updates must be
handled via notifications or simplified procedures, not full re-
authorisations.
11
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
6. Avoid Regulatory Schizophrenia Between Products and
Factories
The GMM Directive recognises industrial and environmental uses
of microorganisms, but the Biotech Act’s Strategic Projects focus
almost exclusively on health.
Why: This creates a mismatch where bio-based products (enzymes,
proteins, materials, food ingredients) may be allowed, but the
factories that produce them do not qualify for fast-track permitting,
financing or strategic support. This discourages investment in EU-
based manufacturing.
Recommendation: Strategic project and permitting frameworks
must be aligned with the GMM framework so that facilities using
GMMs for industrial, food and circular-economy applications can
qualify for the same support as pharmaceutical plants.
7. Market Creation is Essential for Start-ups and Scale-ups
Supply-side innovation support alone is not enough for industrial
biotech.
Why: Bio-based products compete against fossil-based incumbents
that do not internalise climate and environmental costs. Without
demand-side signals, even technically successful EU startups
cannot secure bankable offtake contracts for first commercial plants.
Recommendation: Extend demand-side tools (public procurement,
sustainability-based product standards, innovation purchasing,
green criteria) to industrial bio-based products so that companies
can secure early markets and financing for scale-up.
8. Industrial Biotech is a Strategic Autonomy Issue
Europe’s dependency is not only in medicines, but also in
fermentation-based chemicals, enzymes, food ingredients, and bio-
materials.
Why: These value chains are increasingly concentrated in the US
and Asia. Losing them undermines food security, green transition
12
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
and industrial resilience—especially for countries with strong
biomass bases.
Recommendation: Industrial and food biotechnology should be
treated as part of Europe’s strategic autonomy agenda, on the same
level as health biotechnology.
11 Eesti Ravimitootjate Liit
Kliiniliste uuringute kiirem läbivaatamine ja
heakskiitmine:
Biotehnoloogia määruse üks olulisemaid ja positiivseid aspekte
on ELi kliiniliste uuringute ökosüsteemi parandamine.
Ettepanek toob sisse konkreetsed ja kauaoodatud meetmed
viivituste vähendamiseks ja prognoositavuse suurendamiseks,
sealhulgas rahvusvaheliste uuringute heakskiiduaegade
lühendamine 106 päevalt 75
päevale, ATMPde (täppisteraapiad) täiendava 50-päevase
hindamisperioodi kaotamine, oluliste muudatuste kiirem
menetlemine ning esmakordselt paralleelsete oluliste
muudatuste võimaldamine. Täiendavad meetmed, nagu
kombineeritud uuringute koordineeritud hindamine ja EMA
tugevdatud tugi mitmeriigilistele uuringutele, peaksid
parandama kliiniliste uuringute raamistiku järjepidevust,
tõhusust ja prognoositavust.
Õigusloome ja regulatiivne kooskõla: Biotehnoloogia määrus püüab ühtlustada ja kooskõlastada
eluteaduste strateegia algatuste ning ravimeid reguleerivate
õigusaktide sätteid (nt GMOd ja kombineeritud tooted), et luua
innovatsiooni, arendust ja tootmist soodustav keskkond ning
kiirendada turule jõudmist.
Regulatiivsed mõjud:
Määrus integreerib sihitud regulatiivsed liivakastid keskse
poliitikavahendina nii kliiniliste uuringute kui ka teiste
biotehnoloogia seisukohalt oluliste raamistike puhul,
Arvestatud osaliselt. Täiendava
kaitse tunnistuse perioodi
pikendamisel tuleb arvestada
mõju ravimite kättesaadavusele.
Tingimused peavad olema
piiritletud selliselt, et pikem
kaitseperiood soodustaks
innovatsiooni ja tooks
patsientidele lisakasu, kuid ei
muutuks automaatseks
kaitseperioodi pikendamiseks.
13
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
võimaldades innovatiivsete, tehisintellektil põhinevate ja
andmepõhiste lähenemiste katsetamist. Eelkõige luuakse
kliiniliste uuringute liivakastid, et võimaldada uute
uuringudisainide ja metoodikate katsetamist kontrollitud
regulatiivses keskkonnas.
Suurenenud rahastamine: Komisjon teeb ettepaneku luua ELi tervise-biotehnoloogia
pilootprojekt, et kiirendada ja stimuleerida investeeringuid kogu
tervisebiotehnoloogia sektoris varasest kuni hilise
arendusfaasini. See on positiivne samm
Euroopa VKEde hoidmiseks ja skaleerimiseks ning
sarnaneb ravimitootjate ettepanekuga luua garantiifond, et
vähendada erainvesteeringute riske biotehnoloogia VKEdes.
Paralleelselt on Euroopa Komisjon ja Euroopa
Investeerimispank (EIP) teatanud uuest algatusest mobiliseerida
10 miljardit eurot investeeringuid Euroopa
biotehnoloogiasektorisse.
Tugevam innovatsiooniökosüsteem: ELis asuvad strateegilised ja suure mõjuga projektid saavad
prioriteetse kohtlemise ja kiirendatud menetlused. Komisjon
teeb ettepaneku tugevdada ja toetada tipptasemel keskusi,
biotehnoloogia arenduskiirendeid ning piirkondlike tervise-
biotehnoloogia klastrite võrgustikke. Need keskused on
mõeldud teadusuuringute ja tootmisvõimekuse koondamiseks
ühtsesse integreeritud keskkonda.
Täiendavad stiimulid: Ettepanek näeb ette täiendava 12-kuulise kaitsetunnistuse (SPC)
pikenduse teatud biotehnoloogiliselt toodetud ravimitele
ja ATMPdele.
Digitaliseerimine:
Määrus loob usaldusväärsed tehisintellekti testimiskeskkonnad
14
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
ja andmekvaliteedi kiirendid strateegiliste tervisebiotehnoloogia
projektidena, et edendada ohutut tehisintellektil põhinevat
biotehnoloogiat. Samuti loob see õigusliku aluse uue EMA
juhendi koostamiseks tehisintellekti ja arenenud tehnoloogiate
kasutamise kohta kogu ravimi elutsükli jooksul. Kuna EMA
juba töötab valdkonnaspetsiifiliste tehisintellekti juhenditega,
on vaja täpsustusi, et tagada kooskõla, vältida dubleerimist ja
pakkuda regulatiivset prognoositavust.
Rahvusvaheline koostöö: Tunnustatakse rahvusvahelise koostöö rolli
biotehnoloogiasektori tootmisvõimekuse suurendamisel,
sealhulgas erilise rõhuga bioloogiliste sarnaste ravimite
(biosimilaaride) puhul.
Samal ajal püsivad mitmed väljakutsed, eelkõige:
Intellektuaalomandi stiimulitega seotud piiravad
tingimused:
Üheaastane SPC pikendus on seotud väga kitsa ja kumulatiivse
tingimuste kogumiga, sealhulgas nõuded uudsusele,
toimemehhanismile, mitmeriigilistele kliinilistele uuringutele ja
vähemalt ühe tootmisetapi läbiviimisele ELis.
Eelistatud kohtlemine / lokaliseerimisnõuded:
SPC pikenduse stiimul ja strateegiliste projektide
prioriseerimine – seotuna tootmise või tegevuse kohaloluga
ELis – kujutavad endast selgeid lokaliseerimisnõudeid. Need
võivad tekitada riske globaalselt integreeritud teadus- ja
arendustegevusele ning tarneahelatele ning tõstatada
kaubandus- ja õiguslikke küsimusi, millel võivad olla tagajärjed
investeeringutele ELis. Täiendav lokaliseerimisrisk võib
tuleneda kolmandatest riikidest sõltuvuse vähendamisest (ühe
strateegilise projekti kvalifitseerimiskriteeriumina), mida tuleb
hoolikalt jälgida, et vältida soovimatuid mõjusid.
15
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
12 Tervisekassa Täiendava kaitse perioodi pikendamise kriteeriumid peavad olema
selgelt määratletud eesmärgiga anda täiendav kaitse ravimitele, mis
toovad olulist kliinilist kasu ja vähendavad haigestumust, suremust
või parandavad oluliselt elukvaliteeti. Vastasel juhul lihtsalt
turukaitse pikeneb ja lükkub edasi biosimilari/geneeriliste ravimite
turuletulek, mis omakorda vähendab TerK võimalust saada säästu,
mida suunata omakorda uutesse ravimitesse.
Arvestatud
13 Kliimaministeerium Biotehnoloogia määruse loamenetlust puudutavad punktid:
1. Peame oluliseks säilitada retsitaali 27 mõte, mis jätab LRidele
otsustusvõimaluse, kas ühtne kontaktpunkt (edaspidi SPOC) on
samas ka loastamisotsuste tegija või mitte.
2. Sooviksime selgust selle osas, kas art 7 järgi määratav designated
authority peaks olema/võiks olla erinev SPOCist? Kui see jääb
siseriiklikuks küsimuseks, siis millist lahendust näeb siin SOM?
3. Art 11 juures peame oluliseks, et säiliks võimalus määrata üks
või mitu SPOCi. Keskkonnaomnibusis selline võimalus veel selge
ei ole, kuid tegemist tundub olevat mõistliku ettepanekuga ning
peame seda ka omnibusi menetluse juures silmas. Saame nõustuda,
et biotehnoloogia määruse ühtne kontaktpunkt on sama mis
omnibusi oma, et vähendada koormust mitme kontaktpunkti
loomiseks.
4. Art 11(4 ja 6) – sätestatakse dokumentide liigutamine läbi SPOCi,
samas ehituslubade vaatest käib Eestis infovahetus juba läbi EHRi,
mistõttu SPOC on siin kui lisalüli, mis tekitaks täiendavat ajakulu.
5. Art 12(4) käsitleb ka ruumilist planeerimist ning puudutab seega
mitmeid teisi ministeeriumeid, kelle arvamus siin teretulnud. Eestis
saavad kõige kergema ja kiirema menetluse üliprioriteetsed
julgeoleku objektid (ilma planeeringu ja keskkonnamõjude
hindamisteta- samas keskkonnamõjude hindamiste direktiiv ei luba
samasuguseid erandeid tervisevaldkonnale). Seega näeme, et artikli
Arvestatud
16
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
sõnastust tuleks pehmendada, kuna me ei saa tagada samasugust
kohtlemist kõrgeima prioriteediga julgeolekuobjektidele ja
tervisevaldkonna biotehnoloogiale.
6. Art 12(5) – me ei saa nõustuda vaikimisi nõusolekuga lõplikule
loaandmisele, äärmisel juhul saame olla nõustuda vaikimisi
nõusolekuga kaasatud asutuste vastuste osas – teemat arutati
põhjalikult kaitseomnibusi juures, kus ka vastav seisukohasõnastus
olemas.
7. Art 12(6) tähtajad võiksid olla tegevuslubade vaatest teostatavad.
Samas on oluline säilitada art 12(7) mõte, et KMH-d tegemine ei
ole osa sellest lühikesest ajaraamist.
8. Art 12(8) sätestatakse, et SPOC teeb otsuse kas esitatud taotlus
on täielik. Eesti õiguses on see on loamenetleja otsus. Lisaks,
ehituslubadel ei erista me formaalset ja materiaalset sisukontrolli.
Selliselt pikendab see meie menetlusi ja lisab loaeelse menetluse,
kus kontrollitakse dokumentide olemasolu. Eestis taoline
eelhinnangu menetlusprotsess seni puudub ja taotluse esitamisega
algab menetlus loa väljaandmiseks, mille tähtaeg on kokku 30p.
9. Art 13 arendajate toetamise kohta – sooviks täpsemalt aru saada,
et mis on siin täiendavad ülesanded SPOCile ja kuidas võiks
potentsiaalselt rakendada sätted, mis ei kuulu SPOCi pädevusse.
Digitaliseeritud andmeid loastamise/mõjude hindamise vaatest peab
pakkuma riik ka keskkonnaomnibusi järgi, seega tervitaksime
arutelu, kas osaliselt võiks määruses olla ristviide, et dubleerimist
vältida (samas mitte luua lisakohustusi juba olemasolevatele
nõuetele keskkonnaomnibusi all).
Kliimaministeerium GMOde teemal:
Kommentaarid / küsimused:
1. Artikkel 56 „Amendments to Regulation (EC) No 178/2002“ -
räägitakse regulatiivsetest liivakastidest. Kuna artikkel 49a punkt 2c
puudutab geneetiliselt muundatud organisme, mida kasutatakse
Arvestatud
Vastus art 57 määrus 1394/2007
kommentaarile:
Kliimaministeeriumi viidatud
materjalis on järgmine lõik:
17
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
muuks kui toiduks ja söödaks, võimaliku liivakasti loomist, siis
soovime teada, kuidas jaguneb valdkondlik vastutus. Muudatused
on tehtud toidu määrusesse.
2. Artikkel 57 „Amendments to Regulation (EC) No 1394/2007“ -
Määrusesse 1394/2007 lisatakse uus artikkel 4a, milles on toodud
nimekiri geneetiliselt muundatud organismidest, mille puhul ei ole
vaja esitada keskkonna riskianalüüsi. Meil tekkis küsimus, et kui
tuleviku kindlad on pakutud kriteeriumid, arvestades, et GMO
valdkonnas käivad ka arutelud, et mis ikkagi võiks olla GMO ja mis
mitte. Sünteetilise bioloogia arenguga on võimalik luua produkte,
mille puhul puudub selgus, kas need lähevad definitsiooni poolest
GMOde alla või mitte. Näiteks on hakatud kasutama biotehnoloogia
vallas vaktsiinide tootmiseks samRNAd (self-amplifying RNA),
mida osa eksperte peab GMOks ja teised mitte. GMO tähendusest
on hollandlased teinud hiljuti uuringu: Bouchaut, B., & Asveld, L.
(2025). Biological Entity: A Legal, Philosophical and Biological
Analysis. Ministry of Infrastructure and Water management.
3. Artikkel 59. Amendments to Regulation (EU) 2019/6 - Määrust
muudetakse nii, et GMOsid sisaldavatele veterinaarravimitele ei pea
tegema enam keskkonnariski analüüsi lähtuvalt GMO direktiivist
(2001/18). Sooviksime selle kohta rohkem tausta, kuna
dokumentidest ei leidnud sellisele muudatusele head põhjendust.
„While the RNA component
may replicate once inside, the
LNP as a whole does not show
autonomous behavior such as
metabolism, growth, or
environmental interaction. Its
activity is fully dependent on
host cellular machinery.“ Ehk
siis ükskõik, kuidas lipiidsesse
nanoosakesse pakitud
isepaljunevat RNAd vaadelda, ei
suuda see RNA väljaspool
organismi paljuneda.
Lisaks on juba praegu turul üks
GMOd sisaldav viirusravim
(Imlygic). See viirus on
paljunemisvõimeline, nii et
isepaljuneva RNA turule tulek ei
oleks (ravimite maailmas) uus
olukord.
Vastus art 59 määrus 2019/6
(veterinaarravimid)
kommentaarile:
Veterinaarravimitele tuleb
endiselt teha GMO hinnang, mis
on üks osa keskkonnariskide
hinnangust (ERA). Eelnõu näeb
ette, et hinnang tuleb teha ainult
määrus (EL) 2019/6 kohaselt.
Saab selgelt kirja, et direktiiv
2001/18/EÜ asutusse ei pea
18
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
eraldi taotlust esitama, kõik käib
läbi ravimiametite.
Müügiloa taotluse saanud pädev
astus võib hinnangu
läbivaatamisel teiste asutustega
vastavalt direktiivile
2001/18/EÜ konsulteerida
(eelnõus art 28 p. 2).
Kliimaministeerium Muudatused direktiivi 2001/18
1. Direktiivi 2001/18 tehakse muudatused, et lihtsustada osade
geneetiliselt muundatud mikroorganismide (GMMO) turule viimist.
Keskkonda viimine muul eesmärgil kui turustamine jääb samaks.
Lihtsustakse GMMOde keskkonda viimist seoses ravimitega, ning
juhul kui ravitavast organismist ei toimu edasist levikut (inglise
keeles shedding), on keskkonna mõju minimaalne. Samas
väetistena ja bioremediatsioonis kasutatavatele GMMOde puhul
tuleks teha võimalikult põhjalik keskkonnariskide hindamine, sest
sõltumata sellest, kas mikroorganism on geneetiliselt muundatud
või mitte, tundub nende keskkonda viimine riskantne. Erinevalt GM
taimedest on GM mikroorganisme keskkonnast raskem kui mitte
võimatu eemaldada. Piiramatu kasutusloa võiksid saada ainult
madala riskiga GMMOd ning ka nende puhul peab olema kirjas
selge reeglistik, millise sagedusega nende ohutust üle hinnatakse.
Juhul kui ilmnevad uued, varem teadmata ohud keskkonnale ja/või
inimeste ja loomade tervisele, siis peab olema võimalus GMMOde
turustamine lõpetada. Kehtiva õiguse alusel tuleb loa
pikendamistaotluses näidata, et organism on endiselt ohutu
keskkonnale ja inimeste ja loomade tervisele.
2. Madala riski kriteeriumid (artikkel 24e). Artikli punktis üks on
toodud kolm kriteeriumi, mis peavad olema täidetud. Punktis 1b
Arvestatud
19
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
oleva nimekirja eest vastutab EFSA. Selleks, et liikmesriigid
järgiksid samu põhimõtteid hindamaks organismide taksonoomilist
ja molekulaarse kirjelduse põhjalikkust (punkt 1a), on vaja juhendit
või selgeid kriteeriume, mida hinnangut andes jälgida. Lisaks võiks
olla üleliiduline nimekiri muret tekitavatest geenidest, mida
jooksvalt täiendatakse. Liikmesriikides võib olla erinev valdkondlik
pädevus ning seega ei pruugi otsused riigiti võrreldavaks osutuda.
14 Justiits- ja Digiministeerium Art 31 (EMA guidance) – vastutus peab olema selge, mitte
soovituslik - Palume täpsustada, kuidas EMA mitte-siduvad
juhised seotakse AI Acti kohustuste praktilise täitmisega ravimi
elutsüklis Momendil EMA juhised jäävad juriidilises mõttes liiga pehmeks.
Kui me räägime AI kasutamisest ravimiarenduses, siis ei saa
tugineda ainult mittesiduvatele soovitustele. Meil on vaja selgust:
kes vastutab, kui AI eksib? Kas see on algoritmi arendaja, teenuse
pakkuja või ravimi müügiloa hoidja (MAH)? Ilma selge
vastutusahelata (riiklikest asutustest kuni AI Board’ini) tekib hall
tsoon, kus vastutus hajub ja järelevalve muutub võimatuks.
Näiteks Eesti AI-strateegia üks alustalasid on õigusselgus kus
innovatsioon tuleb turule vaid siis kui reeglid on paigas. Me peaks
vältima olukorda kus vastutus lükatakse juhendi järgimise kaela,
vaid soovime konkreetset vastutusmudelit, mis on kooskõlas ka AI
Act’i üldise loogikaga.
Art 32 (Trusted testing environments) Toetame igati turvaliste testimiskeskkondade ideed, aga teeme seda
targalt. Meil ei ole mõtet luua uusi paralleelseid struktuure, kui EL-
is on juba käivitamisel AI Act’i regulatiivsed liivakastid ja
testimiskeskused (TEF-id). Palume määrusesse kirja panna
konkreetsed kriteeriumid: millal on vaja uut keskkonda ja millal
piisab olemasolevast?
Arvestatud osaliselt.
Eelnõuga ei sätestata uusi
nõudeid tehisintellekti
süsteemidele ega andmete
kasutamisega seoses ega
kehtestata standardeid, vaid
luuakse raamistik strateegiliste
projektide tunnustamiseks.
Sisuliste nõuete ja vastutuse
jaotuse küsimustes lähtutakse
kehtivatest EL ja riigisisestest
regulatsioonidest, sh AI-määrus,
GDPR, EHDS.
Eelnõuga ei reguleerita seda
millal on vaja uut testkeskkonda
ja määruses täpsete kriteeriumite
paika panemine oleks väga
keeruline.
Üldise põhimõttena on eelnõus
testkeskkondade ja
andmekiirendite projektide
puhul toodud tingimusena, et
need peavad olema kooskõlas
kehtivade õigusaktidega ja
20
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
Eesti on väike riik ja meile on ressursside dubleerimine eriti valus.
Meie osalus EL-i tervisevaldkonna testimiskeskuste projektides
näitab, et me tahame kasutada ühtseid, ristkasutatavaid taristuid.
Eesmärk peab olema sünergia olemasolevate lahendustega, mitte
killustumine uute "biotech-spetsiifiliste" saarekeste vahel.
Art 33 (Data quality accelerator) – andmed korda enne AI-d See on määruse üks tugevamaid punkte. Põhimõte "andmekvaliteet
enne AI-d" on ainuõige. Meil on vaja andmeid, mille päritolu on
kontrollitud ja mis on korrektselt märgendatud sest ilma selleta on
AI kasutu. Küsims on ka et kuidas GDPR-i ja EHDS-i (Euroopa
terviseandmeruum) reeglid siia sisse seostatake? Meil on vaja
avaliku huvi alusel toimivat mudelit, mis oleks piisavalt paindlik
teadustööks, kuid juriidiliselt vettpidav, et seda saaksid kasutada nii
riik kui ka erasektor ühtsetel alustel.
Eesti kui e-tervise ja Geenivaramu riigi jaoks on andmete teisene
kasutus võtmeteema. Meie huvi on, et Art 33 looks standardi, mis
on ühilduv meie riiklike andmekogude ja X-tee loogikaga. Me
tahame vältida olukorda, kus iga liikmesriik leiutab oma
andmekaitse "jalgratta", mis teeb piiriülese koostöö võimatuks.
Eesti praktiline vaade (Rakendamine) Eesti vaatest on kriitiline, et Artiklite 32 ja 33 rakendamine ei looks
ettevõtjale uut bürokraatlikku labürinti. Meie ettepanek on luua "üks
selge sissepääs". Kui ettevõte tahab tulla Eestisse või Euroopasse
oma biotehnoloogia lahendust testima, peab tal olema üks
kontaktpunkt, mis koordineerib nii andmekasutust kui ka testimist.
See peab liidestuma olemasolevate võrgustikega, mitte olema
eraldiseisev uus ametkond.
See on kooskõlas meie "riik kui teenus" ja bürokraatiavaba
asjaajamise põhimõttega (Bürokratt, ühekordse küsimise
tagama ühildatavuse, sh Euroopa
terviseandmeruumi ja muude
andmeruumide raames
loodavate platvormidega.
EMA juhiste eesmärk on toetada
tehisintellekti kasutamist
ravimiarenduses ja see ei käsitle
vastutusega seotud küsimusi.
21
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
põhimõte). Nii saame kiirendada uute lahenduste kasutuselevõttu ja
vähendada ettevõtjate halduskoormust.
15 Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Biotehnoloogia algatus paigutab biotehnoloogia ELi
tööstuspoliitika ja konkurentsivõime keskmesse: innovatsiooni
kiirem turustamine, VKEde ja skaleerijate tugevam tugi
ning STEPi kaudu strateegiliste investeeringute koondamine
peaksid aitama hoida väärtusahelaid ja omandiõigust Euroopas.
Biotehnoloogiate paketiga luuakse strateegiliste
biotehnoloogiaprojektide raamistik, mis võimaldab kiiremat lubade
menetlust, regulatiivset tuge ja prioriteetset ligipääsu EL
rahastusele. Samuti edendatakse regulatiivseid liivakaste ja
riskipõhist lähenemist, et testida uusi tehnoloogiaid
(nt ATMPd, mRNA, AI-põhised lahendused) kontrollitud
keskkonnas. Algatusega toetatakse biotööstuse tootmisvõimsuste
rajamist ja laiendamist ELis, sealhulgas tarneahelate vastupidavust
ja kriitiliste sisendite kättesaadavust; ning parandatakse rahastuse
kättesaadavust, eelkõige VKEdele ja iduettevõtetele, et ületada nn
“scale-up gap” ning hoida hilisema faasi arendus ja tootmine
Euroopas.
Biotehnoloogia algatus on seotud
ka STEP-määrusega (Strategic Technologies for Europe Platform),
tunnistades biotehnoloogia strateegiliseks tehnoloogiaks. STEP
võimaldab EL rahastuse koondamist ja võimendamist kõrge mõjuga
biotehnoloogiaprojektidele; biotehnoloogia projektid saavad
prioriteetse staatuse strateegiliste tehnoloogiate rahastamisel ja
investeeringute ligimeelitamisel. Soovitakse kiirendada
investeeringuid kriitilistesse tehnoloogiatesse ja
tootmisvõimekusse, vähendades Euroopa sõltuvusi ja tugevdades
majanduslikku julgeolekut.
MKM ettepanekutena toome välja järgmised põhihuvid:
Arvestatud
22
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
1. Toetame regionaalsete väärtusahelate arendamise ja
rakendusliku innovatsiooni taristu tugevdamise suunda (pakuti
välja ka biomajanduse strateegias). Muuhulgas peame
oluliseksuuenduslike toodete ja tehnoloogiate kontrollitud
katsetamiseks regulatiivsete liivakastide kasutamist. Varasem
praktika on näidanud, et see kiirendab toodete turule toomist ja
vähendab samal ajal regulatiivset ebakindlust. Eesti on juba
mitmeid sarnaseid samme teinud ja meie lähenemine haakub hästi
esitatud strateegiaga.
2. Biotehnoloogiale esmase turu loomisele tuleb läheneda läbi
stiimulite, mitte reeglite ja nõuetega. Biomajanduse strateegia
ettepanekutes tõime muuhulgas välja, et Biotehnoloogia laiemaks
rakendamiseks on oluline välja arendada toimiv juhtivate
materjalide ja biotehnoloogia turg. Siin on ka riigil oluline roll, sest
innovatsioonihangete abil saab uutele tehnoloogiatele sellist esmast
turgu tekitada. Oluline on see, et ELis ehitatakse
innovatsioonihangete läbiviimiseks toetav raamistik, mis ei
sisaldaks nõudeid, sihttasemeid ja täiendavat regulatsiooni. Samas
peab tagama ka selle, et innovatsiooni rahastamist ei piiraks liigselt
riigiabireeglid. Kui eesmärgiks on suurendada
biotehnoloogia skaleerimist ja turule jõudmist, peab olema võimalik
riigi poolt osaliselt toetada ka näiteks pilootliinide ehitamist,
tootmisvõimekuste loomist ja tehnoloogiataristu rajamist.
3. Vastu tuleb seista ettepanekutele, mille tulemusel kasvab
põhjendamatult ettevõtete ja riigi halduskoormus. Tugevdama
peab teadmuspõhist poliitikakujundamist. Ettevõtete vaatest on
suurim probleem praegu ja lähitulevikus läbipaistmatus
ja ennustamatus.
4. Strateegilise autonoomia tõusetumisel püsida järgmise ELi
eelarveraamistiku Eesti seisukohtades kokkulepitud avatud
strateegilise autonoomia toetamise kursil. Varasemad kriisid on
23
Nr Esitaja Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine
näidanud, et sõltuvus kolmandate riikide tarnijatest võib kujuneda
julgeolekuohuks ja sõltuvuse vähendamiseks tuleb tegeleda eriti
strateegiliselt tundlikes sektorites.
16 Siseministeerium Siseministeerium toetab määruse ettepanekuid, kuid soovib juhtida
tähelepanu mõnedele praktilistele aspektidele. Paketis
kajastatud sätted biotehnoloogiate väärkasutuse ennetamiseks ning
EL-i biokaitsevõimekuse tugevdamiseks on asjakohased. Samas,
kuigi määruste ettepanekute eesmärk on halduskoormuse
vähendamine, võib sisejulgeoleku ja bioohutuse valdkonnas
suureneda vajadus riskihindamise, seire ja rahvusvahelise koostöö
järele, tekkida vajadus täiendavate menetluste ja infosüsteemide
arendamiseks kahtlaste tehingute ja tegevuste tuvastamiseks.
Oluline on, et liikmesriikidele jääks piisav otsustusõigus
julgeolekuriskide hindamisel projektide tunnustamisel ning
teabevahetus EL-i tasandi ja riiklike julgeolekuasutuste vahel oleks
reguleeritud ja arvestaks riigisaladuse ja tundliku
julgeolekuteabega.
Määruste eelnõude rakendamine võib kaasa tuua täiendava
koormuse Siseministeeriumi valitsemisala asutustele eelkõige
CBRN- ja biojulgeoleku riskide hindamise, seire ning
biotehnoloogia võimaliku väärkasutuse ennetamise valdkonnas.
Samuti võib tekkida vajadus arendada infovahetust ja IT-lahendusi
seoses EL-i tasandi mehhanismidega ning hinnata kehtiva
jõustamis- ja karistusraamistiku piisavust. Mõju täpsem ulatus
selgub rakendusaktide ja praktiliste korralduste kujundamisel.
Arvestatud
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|