Vastus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigiprokuratuur

Teie: 20.03.2026 nr RP-6-1/26/2881-1

Meie: 27.04.2026 nr 9-2/35-2

Vastuskiri selgitustaotlusele

Täname pöördumise eest ning ühtlasi vabandame viibinud vastuse pärast.

Pöördumises palute selgitada, kas politseiametnikel on kehtiva õiguse kohaselt pädevus kohaldada

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) alusel riikliku

järelevalve teostamisel korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud erimeetmeid või vajab NPALS

selles osas täiendamist.

NPALS § 121 lg 2 kohaselt teostab Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) riikliku haldusjärelevalvet

Euroopa Liidus lähteainete kaubandust reguleerivate vahetult kohalduvate õigusaktide ning NPALS-i ja

selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. NPALS § 122 lg 2 kohaselt võib PPA NPALS-is

sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30–32 ja 45–52 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras.

Ühtlasi tuleb arvestada, et NPALS § 151 sätestatud väärteokoosseisu – narkootilise või psühhotroopse

aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või

valdamise – kohtuvälised menetlejad on NPALS § 153 kohaselt PPA ja Maksu- ja Tolliamet. Selle

korrarikkumise tuvastamiseks on NPALS-ga nendele kummalegi õigus kohaldada KorS §-des 30–32 ja

45–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kuid seda vaid KorS-is sätestatud alustel ja korras.

Sellest nähtub, et seadus seob PPA pädevuse muu hulgas ka nimetatud rikkumiste avastamise ja

menetlemisega. Samas tuleb eristada riikliku järelevalvet ja süüteomenetlust, kuna tegemist on erineva

eesmärgi, õigusliku aluse ning menetluslike tagatistega menetlustega.

Eeltoodust ei tulene PPA-le piiramatut ega iseseisvat volitust kohaldada KorS-i erimeetmeid igas

olukorras, kus esineb narkootilise või psühhotroopse ainega seotud kahtlus ning pelgalt meetmepädevuse

olemasolust ei saa sellist õigust järeldada.

Riikliku järelevalve eesmärk on KorS § 2 lõike 4 kohaselt ohu ennetamine, ohu väljaselgitamine,

korrarikkumise tõrjumine või kõrvaldamine. KorS § 5 lõike 7 kohaselt on ohu ennetamine see osa

korrakaitsest, kus konkreetne ohukahtlus veel puudub. Ka ohu ennetamise faasis võib seaduses sätestatud

alustel koguda, vahetada ja analüüsida teavet ning kohaldada riikliku järelevalve meetmeid, kuid

konkreetse erimeetme kasutamiseks peavad olema täidetud selle meetme enda seadusest tulenevad

eeldused.

2 (3)

Sellest tulenevalt ei saa väita, et ainuüksi abstraktne võimalus, et narkootiliste ainete tarvitamine või

valdamine võib aset leida, annaks aluse KorS-i alusel sõidukite läbivaatuseks. Vallasasja läbivaatus ei

ole üldine ennetusmeede, vaid intensiivsem põhiõiguste riive, mille kohaldamiseks peab esinema

konkreetne seaduslik alus. Pelk üldine risk või oletus ei ole selleks piisav.

Kui meetme kasutamise eesmärk on kontrollida, kas esineb oht või toimub NPALS-ist tulenevate nõuete

rikkumine, võib sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest olla põhjendatud riikliku järelevalve meetme

kohaldamine. Seda üksnes juhul, kui täidetud on vastava meetme seadusest tulenevad eeldused ning

meede on vajalik, sobiv ja mõõdukas.

Narkojoobe kontrolli puhul tuleb eristada isiku seisundi kontrollimist ja vallasasja läbivaatust. Kui

sõidukijuhi käitumine, välimus või muud asjaolud viitavad võimalikule joobele, võib see anda aluse

joobeseisundi kontrollimiseks. See ei tähenda siiski automaatselt, et sõidukis leidub narkootilist või

psühhotroopset ainet. Vallasasja läbivaatus eeldab täiendavat konkreetset alust arvata, et sõidukis või

muus vallasasjas võib leiduda ese või aine, mille suhtes on seadusest tulenev sekkumisalus. Vastupidine

tõlgendus muudaks joobekontrolli sisuliselt üldiseks keelatud ainete otsimise aluseks ning hägustaks piiri

riikliku järelevalve ja süüteomenetluse vahel.

Teistsugune on olukord juhul, kui olemasolevad asjaolud viitavad juba piisavalt konkreetselt võimalikule

väärteole või kuriteole ning kavandatava toimingu sisuline eesmärk on süüteo tuvastamine või tõendite

kogumine süüteomenetluse tarbeks. Sellisel juhul ei oleks põhjendatud jätkata üksnes korrakaitselise

meetmestiku alusel. KorS-is sätestatud erimeetmeid ei saa kasutada süüteomenetluse asendamiseks ega

süüteomenetluslike tagatiste vältimiseks. Menetlusliigi valikul on määrav toimingu objektiivne eesmärk

ja faktiline kontekst.

Ka õiguskantsler on 23.09.2016 vastuskirjas nr 6-1/161024/1603875 selgitanud, et korrakaitselise

järelevalve eesmärk on preventsioon ehk avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral

ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine (KorS § 2 lg 1).

Süüteomenetluse eesmärk on koosseisupärase teo toime pannud isiku väljaselgitamine ja tabamine ning

uurimine, kas toime pandud tegu vastab süüteona kvalifitseeritavale ja riigi hukkamõistetavale

tegevusele ning selle tuvastamisel isiku karistamine. Ühe menetlusliigi volituste kasutamine teise

eesmärgi saavutamisel on lubamatu. Seda ka siis, kui samadest faktilistest asjaoludest tulenevalt on

võimalik läbi viia mõlemat liiki menetlust. Meetme valimisel tuleb kontrollida, kas seaduse alusel

kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisel on korrakaitseline või süüteomenetluse eesmärk, ning

teiseks valida selline meede, mis riivab õigusi ja vabadusi kõige vähem. Korrakaitselise tegevuse

„varjus“ ei tohi läbi viia süüteomenetlust1.

Küsimusele, kas sõidukis oleva vallasasja läbivaatus KorS § 49 alusel on võimalik olukorras, kus

esinevad viited võimalikule NPALS-i rikkumisele, ei ole võimalik anda üldist ja kõiki juhtumeid

hõlmavat vastust. Sellist võimalust ei saa abstraktselt välistada, kui täidetud on seaduses sätestatud

eeldused ning meetme eesmärk on ohu ennetamine või väljaselgitamine. Samas ei saa pelgalt võimaliku

rikkumise kahtlusest järeldada, et läbivaatus oleks alati lubatav. Igal juhul tuleb hinnata konkreetseid

asjaolusid, meetme eesmärki ja seda, kas olukord kuulub veel riikliku järelevalve või juba

süüteomenetluse raamistikku.

Kokkuvõttes leiab Siseministeerium, et kehtiv regulatsioon võimaldab PPA-l teostada NPALS-i alusel

riiklikku järelevalvet ning kasutada selleks seaduses ettenähtud juhtudel KorS-is sätestatud erimeetmeid.

Samas ei anna kehtiv regulatsioon alust käsitada neid meetmeid üldise või piiramatu volitusena mistahes

1 Õiguskantsleri 23.09.2016 vastuskiri nr 6-1/161024/1603875

3 (3)

narkootilise või psühhotroopse aine kahtlusega seotud olukorras. Meetmete kasutamise lubatavus sõltub

alati konkreetse meetme seaduslike eelduste olemasolust, toimingu eesmärgist, meetme

proportsionaalsusest ning sellest, kas olukord kuulub veel riikliku järelevalve raamidesse või tuleb

kohaldada süüteomenetluse norme.

Samas näitab tõstatatud küsimus, et regulatsiooni praktiline kohaldamine võib vajada täiendavaid

rakenduslikke juhiseid või tõlgenduslikke selgitusi, mis aitaksid menetluspraktikas selgemini eristada

riikliku järelevalve meetmete kasutamist olukordades, kus eesmärk on ohu ennetamine või

väljaselgitamine, juhtudest, kus tuleb kohaldada süüteomenetluse norme.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Link

osakonnajuhataja