Vastus

A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected]; I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee

Riigikohus

[email protected]

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16

Põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16 on Riigikohus esitanud Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele järgnevad küsimused:

a) Kui vangistust kandev kinnipeetav saab juurdepääsu konkreetselt teie hallata olevale veebilehele, siis

milliseid reaalseid kuritarvitamise riske selline juurdepääs hõlmab, kui kinnipeetav sama veebilehe

kaudu e-teenuseid kasutada ei saa?

Kas ja kuidas kontrollite samu veebilehti selleks, et ära hoida vabaduses olevate isikute poolseid

kuritarvitusi (nt kolmandate isikute poolt lisatud suhtlusvõimalused)?

b) Kas ja mida nimetatud asutused saavad teha selleks, et kuritarvitamise riske enda hallataval

veebilehel vähendada või välistada? Milline oleks veebilehe haldaja selliste meetmete võtmise

ühekordne ja seejärel regulaarne rahaline kulu ja milles see seisneks?

Registrite ja Infosüsteemide Keskus edastab küsimustele järgnevad vastused:

1. Registrite ja Infosüsteemide Keskus haldab menetlusega seotud veebilehtedest üksnes Justiits- ja

Digiministeeriumi veebilehte1. Nimetatud veebilehe puhul on tegemist klassikalise veebilehega,

mis koondab kokku asutuse igapäevased uudised ja koondab teavet ministeeriumi vastutusalas

olevatel teistel teemadel. Veebilehel on samuti lingid teistele veebilehtedele.

1.1. Justiits- ja Digiministeeriumi veebileht koosneb mitmetest funktsionaalsustest, mille osas

oleks vajalik otsus, kas ja millises osas on nendele juurdepääs Justiits- ja Digiministeeriumi

veebilehelt võimaldatud. Nimetatud funktsionaalsused on näiteks:

1.1.1. Hüperlingid sotsiaalmeedia platvormidele;

1.1.2. Hüperlingid riigilikele töökeskkondadele, näiteks Eelnõude infosüsteem;

1.1.3. Hüperlingid andmekogudele, näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi avalik

dokumendiregister https://adr.rik.ee/jm/;

1.1.4. Hüperlingid teistele riiklikele veebilehtedele, näiteks https://minuraha.ee/et, Mis on

korruptsioon? | Korruptsioon.ee, ;

1.1.5. Hüperlingid statistika kohta eraettevõtete veebilehtedele, näiteks

https://public.tableau.com/app/profile/kriminaalpoliitika/viz/Narkoreoveeseire/Tarbituda

nnused

1.1.6. Hüperlingid avalik-õiguslike juriidiliste isikute veebilehtedele ning ministeeriumi

haldusala asutuse veebilehtedele, näiteks Notarite Koda, Vanglateenistus,

Prokuratuur, Kohtud, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut,

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Patendiamet, Konkurentsiamet, Riigi Infosüsteemi

Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigiside Sihtasutus, Eesti

Interneti Sihtasutus;

1.1.7. Alamdomeenid https://statistika.justdigi.ee/, https://rights.justdigi.ee/.

1 https://www.justdigi.ee/

Teie Teie 27.03.2026 nr 5-26-16/3 Meie 27.04.2026 nr 2-1-1/2026/2051

1.2. Eeltoodut näidetest tulenevalt on oluline, millises ulatuses juurdepääsu võimaldamiseks

räägitakse.

1.2.1. Kui juurdepääs tuleb võimaldada kogu alamdomeeni https://rights.justdigi.ee/ sisule,

siis sealsel lehel kuvatakse kasutajale YouTube videod. Täna on sisu lubamisel ja

keelamisel kasutusel nn filtersüsteem 2 , mis ei võimaldaks kuvada üksnes lehele

mõeldud video, vaid juurdepääs tekiks kogu YouTube sisule.

1.2.2. Loetletud funktsionaalsused on üksnes olukorra näitlikustamiseks ning ei sisalda

kindlasti kõiki võimalike funktsionaalsusi ega viiteid, kuhu on Justiits- ja

Digiministeeriumi lehelt võimalik liikuda. Kui ulatuse määramisel tuleb otsus, et mingi

funktsionaalsus või viide peaks olema juurdepääsetav, siis see laiendab skoopi,

milliste veebilehtede sisu tuleb üle kontrollida.

1.3. Veebilehtede kaitsmisel lähtutakse infoturbe 3 põhikomponentidest – konfidentsiaalsus,

terviklus, käideldavus. Iga süsteemi või veebilehe puhul hinnatakse selle sisu eraldiseisvalt

ja määratakse igale komponendile vastav kaitsetarve. Lisaks kasutatakse erinevaid

teenuseid, et kaitsta veebilehti küberünnakute eest. Hetkel ei ole Registrite ja

Infosüsteemidele teadaolevalt kolmandad isikud lisanud veebilehtedele funktsionaalsusi, mis

lisaksid veebilehele suhtlusvõimalusi. Selle ärahoidmiseks monitooritakse veebilehti pidevalt

ning vaadatakse, et veebilehtedele ei lisataks kolmandate isikute poolt funktsionaalsusi.

Halduskohtu menetluses nr 3-23-187 toimunud istungil rääkisid Registrite ja Infosüsteemide

Keskuse eksperdid sellest, kuidas juba veebilehe pidaja poolt loodud funktsionaalsusi on

võimalik ära kasutada suhtluseks. Vabaduses viibivate isikute puhul ei kohaldu suhtlusele

samad piirangud, mis kinnipeetavatele, mistõttu ei kasutata vabaduses viibivad isikud

üldjuhul riiklike veebilehti omavaheliseks suhtluseks, vaid eelistatakse erinevaid

suhtlusplatvorme. Kui on olemas õiguslik alus, siis on ka sellist suhtlust võimalik kontrollida

logidest.

2. Kinnipeetavatele interneti juurdepääsu võimaldamisel kasutatakse kahte lähenemist – filtersüsteem

ning kasutajale veebilehe/infosüsteemi kohandamine.

2.1. Filtersüsteemi tehniline lahendus on ülesse ehitatud teatud veebilehtede põhjal ning toimib

üksnes teatud maale, näiteks on see lihtsasti seadistav asutuse veebilehtedele, mis omavad

üksnes informatiivset sisu. Juhtudel, kus on tegemist suuremate veebilehtedega või

infosüsteemidega, siis filtrite seadistamine võib osutuda väga keeruliseks ja juba täna

sisaldab murekohti, kuna puudub vajalik ressurss teha pidevat seiret kinnipeetavatele

võimaldatud veebilehtede üle. Lisaks on eriti keeruline kontrollida veebilehti, mille sisu

muutub dünaamiliselt (näiteks uudistevoog), kuna filtritega on keeruline tuvastada, kas

tehtud on ebasobivaid muudatusi.

2.2. Veebilehe/infosüsteemi kohandamine tähendab, et veebileht/infosüsteem teab ise, et

tegemist on kasutajaga, kellele ei ole teatud funktsionaalsuste kasutamine lubatud. Sellise

lähenemise puhul arvestatakse juba veebilehe/infosüsteemi loomisel, et on eraldi

kasutajagrupp, kellele võimaldatakse sisule teistsugune juurdepääs. Näiteks avaliku e-

toimiku puhul on kasutusel selline lahendus. Uute funktsionaalsuste loomisel arvestatakse

avaliku e-toimiku puhul kohe sellega, et kas kinnipeetavate osas tuleb funktsionaalsuse osas

teha erisus. Lahenduse puhul on kinnipeetavate võrgus e-toimiku ainult üks reegel, et

kinnipeetav saab tahvelarvutist e-toimikkuse minna ning süsteemi kuritarvitamine on

välistatud e-toimiku infosüsteemi poolt.

2.3. Kokkuvõtvalt ei ole võimalik välja tuua ühte „õiget“ lähenemist kuritarvitamise riskide

vähendamisel või välistamisel. Otsustuse tegemisel tuleb arvestada iga konkreetse

veebilehe/infosüsteemi puhul eraldi, kaaludes seejuures veebilehe/infosüsteemi keerukust

ning selles olevat sisu ja funktsionaalsusi.

2.4. Rahalist kulu on antud juhul väga keeruline välja tuua, kuna olenevalt

infosüsteemi/veebilehe keerukust võib see olla väga erinev. Lisaks mõjutab rahalist kulu

2 Filtersüsteem – süsteem, millega seatakse veebilehele võrgutasandi reeglid. 3 Infoturbe eesmärk on kaitsta andmeid ja süsteeme (sh veebilehti) volitamata juurdepääsu, hävitamise, kasutamise või muutmise eest.

see, millist lähenemist veebilehtede/infosüsteemide kohandamisel kinnipeetavatele

kasutatakse. Justiits- ja Digiministeeriumi veebilehe puhul sõltub rahaline kuluks sellest,

milline on ulatus, millele tuleb kinnipeetavale juurdepääs tagada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Direktor

Koostajad: Vanglate infosüsteemide tiimi tiimijuht Jaanus Kirmet, peaarhitekt Oliver Orav, õigusteenuse tiimi jurist Merle Sirje Tael-

Ibrahimli