Esimese ja teise astme kohtute infotelefon 620 0100

e-post [email protected] www.kohus.ee

Teie 09.04. 2026 nr

Meie 27.04. 2026 nr /e-kirjas/

Riigikogu põhiseaduskomisjon

Täname võimaluse eest esitada märkusi Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu 854 SE kohta.

Kohtute esimehed ja kohtudirektorid on ühisel seisukohal, et seni planeeritud

eelarvevahenditega ei saa täita kõiki kõnealuse eelnõu järgi kohtutele Justiits- ja

digiministeeriumilt (JDM) üleantavaid kohtuhalduse ülesandeid. Leiame, et kavandatud

kohtuhaldusmudeli tõhus rakendamine eelnõus ja seletuskirjas kirjeldatud viisil pole võimalik,

mistõttu toimuks eelnõu vastuvõtmine liialt kiirustades ja tekitaks kohtusüsteemile

põhimõttelisi probleeme. Ka Riigikohus on varem sellele eelnõule antud tagasisides osutanud,

et valitud lahenduse puhul ei ole kohtutele tagatud kohtuhalduse ülesannete täitmiseks

vajalikud eelarvevahendid.

Küll aga tuleks kiires korras menetleda samas eelnõus sisalduvaid kohtumenetluse seadustike

muudatusi, mille eesmärk on suunatud kohtute koormuse vähendamisele ja kohtumenetluste

kiirendamisele.

Praeguse eelnõu seletuskirjas on üleantavate rahaliste vahendite kohta öeldud, et Muudatusega

ei viida ministeeriumist KHTsse üle konkreetseid ametnikke või ametikohti, st kohtusüsteemile

lähevad üle ülesanded ja ressurss 350 000 eurot aastas (eelnõu seletuskiri p 7.1.3, lk 153).

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) toetas 19.–20.09.2024 toimunud istungil esimese ja teise

astme kohtute haldamise Justiitsministeeriumist lahti sidumist ning riigieelarve seaduse

tähenduses põhiseaduslikuks institutsiooniks ümberkorraldamist. Minister andis sel istungil

lubaduse leida 350 000 eurot funktsioonide ülevõtmiseks. Selleks hetkeks oli arutatud ainult

haldusfunktsioonide ülevõtmist käsitlevat eelnõu ja ministri lubatud rahasumma ei hõlmanud

täielikku eraldumist JDM-st, sh eelarve iseseisvust. Kohtud ise hindasid sel hetkel lisarahastuse

vajaduseks 462 000 eurot lisa püsikulu (T. Erebi sõnavõtt KHN-is, lk 15). Ühine arusaamine

oli, et kogu IT arenduse funktsioon (v.a n-ö targa tellija roll) jääb JDM-i. Täielik eraldumine

JDM-st ja eelarveline iseseisvus toob kaasa veel lisakohustusi, millega kohtud esialgu ei

arvestanud.

Erinevalt eelnõu varasemast versioonist on praegu Riigikogu menetluses olevas eelnõus muu

hulgas ette nähtud, et JDM-i asemel saavad kohtute infosüsteemi (KIS) vastutavateks

töötlejateks kohtuasutused. Eelnõu seletuskirja lk-l 47 on märgitud, et 2027. a eelarve

ettevalmistamise käigus tehakse valikud, millises vormis hakkab kohtuhaldusteenistus

asendama JDM-i KIS-i ja transkriptsioonisüsteemi SALME haldamise ja arendamise

rahastamisel. Eelnev tähendab, et eelnõu praeguses menetlusetapis ei ole mistahes kindlust,

kuidas eelviidatud rahastamine toimuma hakkab. Kohtute tööks hädavajalike infosüsteemide

arendamise rahastamiseks puudub jätkusuutlik kate.

Lisaks leiame sedagi, et eelnõu seletuskirjas toodud kohtusüsteemile üleminevad ülesanded

(lk 55, tabel 4) ei ole loetletud ammendavalt. Kohtute seaduse kehtiva redaktsiooni § 39 lg 1

kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ja Justiits-

ja digiministeeriumi koostöös. Lõige 4 sätestab, et kohtuhaldus peab tagama võimaluse

sõltumatult õigust mõista, õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujate

piisava väljaõppe, õigusemõistmise kättesaadavuse. Tänaseks on suur osa kohtute haldamisega

seotud ülesandeid kohtutele üle antud, kuid sellega ei ole kaasnenud nende täitmiseks vajalike

eelarvevahendite üleandmist. Seda tunnistab ka JDM ise (eelnõu seletuskiri lk 152).

Riigikogu menetluses oleva eelnõu kohaselt antakse üle järgnevad õigusemõistmist toetavad

teenused ja ülesanded, mille valdkondlik kompetents ja kohtute ülene korraldus kuulus siiani

JDM-i pädevusse:

• personalitöö juhtimine ja koolitused, sh I ja II astme kohtunike konkursside korraldamine;

• eelarvete koostamine;

• kinnisvarahalduse juhtimine, sh rahastamiskavad, üürilepingud jm;

• turvalisuse juhtimine;

• kriisijuhtimine;

• avalikud suhted ja kommunikatsioon, rahvusvahelised suhted;

• kantselei kodukord, andmete kvaliteet;

• arhiivitöö;

• kohtukorralduse arendus ja analüüs, sh töökoormusmetoodika;

• IT-juhtimine

Kohtusüsteemis tuleb nimetatud funktsioonid koondada juhtimisvaldkondadesse, millest iga

valdkonna juht tagab valdkondliku kompetentsi rakendamise kohtutes. Valdkonnajuhte on 5–

6. Valdkonnajuhtide aastane tööjõukulu ca 3800-eurose palga juures on 366 077 eurot. Selle

kulu kandmiseks vajalike vahendite üleandmist kohtutele ei ole eelnõu seletuskirjas ette nähtud.

Ometi ei saa ilma nende kuludeta nimetatud ülesandeid tõhusalt täita.

Lisaks lähevad eelnõu kohaselt kohtutele üle järgnevad senised JDM-i ülesanded:

• KHN-i istungite korraldamine;

• veebilehtede haldamine (juristaitab.ee, lapsesõbralik menetlus, eestkostja teejuht);

• kohtujuhtide nõupäevade korraldamine;

• kohtute inimkesksemaks muutumusi projektide juhtimine;

• koostöö korraldamine teise asutuste/organisatsioonidega (ümarlauad, töögrupid);

• osalemine Euroopa kohtute võrgustiku ( EJTN) töös osalemine;

• Balti Kohtuhalduse võrgustiku töös osalemine;

• massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorrale reageerimise võimekuse tõstmise

toetamine I ja II astme kohtutes;

• menetlusdokumentide kättetoimetamise postihanke korraldamine.

JDM on varem hinnanud, et seniste tegevuste maht vastab 3,08 ametikohale, seega on

3100 euro suuruse keskmise palga juures aastane tööjõukulude maht 153 303 eurot.

Seega on esimese ja teise astme kohtute haldamise funktsioonide ülevõtmisega kohtutel vaja

tööjõukulude püsieelarvet mahus 519 380 eurot.

Targa tellija funktsiooni sisustamise ja IT arenduse ülevõtmisega seonduvalt on vaja luua

kohtute IT-teenistus, kuhu peaks kuuluma vähemalt IT-juht (palk arvestatud valdkonnajuhtide

eelarvesse), 4 tootejuhti keskmise palgaga 4000 eurot, 2 andmeanalüütikut keskmise palgaga

3000 eurot ja IKT-koordinaator (olemas). IT-teenistusega seoses on kohtutel vaja täiendavat

tööjõukulude püsieelarvet mahus 353 232 eurot.

Eelviidatud kulud ei sisalda uue kohtute infosüsteemi (KIS) arendamist, mille maksumus pole

praegu veel teada, kuid see võib kujuneda seni teadaoleva põhjal umbes 12 miljoni euro

suuruseks. Ka selle investeeringu vajalike vahendite osas on kohtusüsteemil vaja kindlust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Siigur, Tallinna Ringkonnakohtu esimees

Mario Truu, Tartu Ringkonnakohtu esimees

Liina Naaber-Kivisoo, Harju Maakohtu esimees

Toomas Talviste, Pärnu Maakohtu esimees

Kaupo Kruusvee, Tallinna Halduskohtu esimees

Priit Kama, Viru Maakohtu esimees

Marek Vahing, Tartu Maakohtu esimees

Ene Andresen, Tartu Halduskohtu esimees

Hans Moks, kohtudirektor

Tiina Ereb, kohtudirektor