Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus Toomi katastriüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
Lääne-Harju Vallavalitsus annab keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 3-5 toodud kriteeriumitest lähtuvalt. Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:
• Detailplaneeringu algatamise taotlus ja taotlusele lisatud lisamaterjalid,
• Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS andmed,
• Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kaartide andmed,
• E-ehitus registri andmed.
1. Kavandatav tegevus
1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus
Olavi Paloviir esitas Lääne-Harju Vallavalitsusele taotluse (registreeritud 15.01.2026 nr 6-2/82) detailplaneeringu algatamiseks Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus Toomi (katastritunnus 86801:001:0176) maatulundusmaa katastriüksusel. Planeeringuala ligikaudne pindala on 4,33 ha.
Planeeringu koostamise eesmärk on planeeritaval alal ühe elamumaa krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine üksikelamu, abihoonete ja juurdepääsu lahendamiseks. Samuti katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks ja suurem osa jäetakse maatulundusmaaks.
Vasalemma valla üldplaneeringu kohaselt asub Toomi katastriüksus pargi ja üldkasutataval rohealal ning seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Planeeringualal ei ole varem kehtestatud ega hetkel menetluses olevaid detailplaneeringuid.
1.2 Kavandatava tegevuse asukoht ja lähiala
Planeeritav Toomi katastriüksus asub Vasalemma alevikus Keila-Haapsalu tee (teeregistri nr 17) ja Betooni tee vahelisel alal. Planeeritav ala piirneb põhjas Haapsalu mnt 9 (katastritunnus 86801:001:0088) ja Haapsalu mnt 11 (katastritunnus 86801:001:0011) elamumaa, kirdes Haapsalu mnt 7a (katastritunnus 86801:001:0843) tootmismaa, idas Haapsalu mnt 7b (katastritunnus 86801:001:0247) maatulundusmaa, lõunas Betooni tee (katastritunnus 43101:001:1377) transpordimaa, läänes Betooni tee 1 (katastritunnus 86801:001:0841) maatulundusmaa ja Haapsalu mnt 13 // Kuusemetsa (katastritunnus 86801:001:0839) elamumaa katastriüksustega.
Vasalemma valla üldplaneeringu põhikaardi kohaselt asub Toomi katastriüksus pargi ja üldkasutataval rohealal, millel elamute rajamine ei ole ette nähtud. Koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu kohaselt on Toomi katastriüksuse põhjapoolsel osal kavandatud elamumaa juhtotstarve. Lõunapoolsel osal säilib senine maakasutus haljasala ja parkmetsa maa-alana.
2. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
2.1 Harju maakonnaplaneering 2030+1
Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78. Planeeritav ala ei asu rohevõrgustiku ega väärtusliku maastikuga alal.
2.2 Vasalemma valla üldplaneering2
Vasalemma valla üldplaneering on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28. Vasalemma valla üldplaneeringu põhikaardi kohaselt asub Toomi katastriüksus pargi ja üldkasutataval rohealal, mis on avalikult kasutatav haljasala ja puhke otstarbeline ala, kuhu võib kavandada väiksemaid spordi-, mängu- või puhke ehitisi. Elamute ehitamist ei ole ette nähtud.
Joonis 1 Väljavõte Vasalemma valla üldplaneeringu kaardist.
2.3 Koostatav Lääne-Harju valla üldplaneering3
Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsusega nr 117 algatati Lääne-Harju valla üldplaneering ja keskkonna strateegiline hindamine. Koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu kohaselt on Toomi katastriüksuse põhjapoolsel osal kavandatud elamumaa juhtotstarve. Ülejäänud osal säilib senine maakasutus haljasala ja parkmetsa maa-alana.
Joonis 2 Väljavõte Lääne-Harju valla üldplaneeringu kaardist.
2.6 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2024-20354
Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 on kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 15.05.2024 määrusega nr 9. Arendamise kava kohaselt ei asu Toomi maaüksus kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni alal ega kavandata selle arendamist.
3. KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH vajalikkust. Samuti tuleb KSH vajalikkust kaaluda KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4, § 6 lõike 2 punkti 22 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkti 8 alusel.
KeHJS § 33 lõike 1 punktid 1-4 sätestavad juhud, millal tuleb viia läbi KSH. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine detailplaneeringuga on sätestatud planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 2 alusel. KeHJS § 33 lõike 2 alusel tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH-d, lähtudes KeHJSe § 33 lõigetes 3, 4 ning 5 sätestatud kriteeriumitest ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KSH otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu kohta küsiti seisukohta Keskkonnaametilt xx.xx.2026 kirjaga nr xx ja Eesti Geoloogiateenistustelt xx.xx.2026 kirjaga nr xx (täiendatakse vastavalt seisukohtadele).
4. Kavandatava tegevuse ja selle mõjuala keskkonnatingimused
Planeeringuala pindala on 43 344 m2. Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus asuv Toomi kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, kõlvikuline koosseis Maa- ja Ruumiameti andmete alusel: metsamaa 37 539 m2 ja muu maa 5805 m². Planeeritav alal E-ehitus registri andmetel ehitised puuduvad.
Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduse ja keskkonnaregistri andmetele.
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti üleujutusohuga alade kaardirakendusele5 ei jää detailplaneeringuala üleujutusohuga riskipiirkonda.
Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi andmetel on alal levinud õhuke ja väga õhuke paepealne muld (Kh’’(Kh’)) ja keskmiselt leetunud leedemuld (LkII(LII(1))).
Planeeringuala lõuna ja ida osas asub maardla (MRD0000182). Maardla alale kavandatava tegevusega hoonestust ja tegevusi ei planeerita.
Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi (1:50 000) andmete kohaselt kaitsmata põhjaveega alale, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub6.
Lähim registrisse kantud puurkaev (PRK0001397) asub Kuusemetsa kinnistul. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada, et need ei avaldaks mõju põhjavee kvaliteedile ning lähedalasuvate puurkaevudele.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardi7 alusel asub piirkond kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete mõõtmised, et oleks võimalik määrata vajadusel asjakohased leevendavaid meetmeid.
Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid.
Planeeringualal ei paikne maaparandussüsteeme.8
Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse9 kohaselt jääb planeeringualale maardla (joonisel 2 tähistatud beežiga), ranna või kalda veekaitsevöönd (joonisel 2 tähistatud sinisega), ranna või kalda ehituskeeluvöönd (joonisel 2 tähistatud sinisega), ja ranna või kalda piiranguvöönd (joonisel 2 tähistatud sinisega).
Joonis 3 Detailplaneeringuala kitsendused (Maa- ja Ruumiamet, 2026)
5. Tegevustega eeldatavalt kaasnev mõju
Planeeringuala asub hajaasustusalal, vahetult Vasalemma aleviku tiheasustusala piiril.. Toomi katastriüksuse detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka.
5.1 Mõju maakasutusele ja maavaradele
Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole üksikelamu ja abihoonete rajamise üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav ehitustegevus toimub kinnistu piires ning täiendav maavajadus puudub. Juurdepääsu tee asukoht ja lahendus täpsustatakse projekteerimise faasis.
Planeeringuala lõuna ja ida osas asub maardla, kuid sellele alale kavandatava tegevusega hoonestust ja tegevusi ei planeerita.
5.2 Jäätme- ja energiamahukus
Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga.
Samuti kaasneb jäätmeteke üksikelamu ja abihoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Olulist energiamahukust üksikelamu ja abihoonete kasutamisega ei kaasne.
5.3 Vee, pinnase ja õhusaastatus
Kasutusaegselt ei ole näha vee, pinnase või õhusaaste riski, kuna alal ei planeerita keskkonnaohtlikke tegevusi. Planeeringuala jääb geoloogilise baaskaardi (1:50 000) andmete kohaselt kaitsmata põhjaveega alale, mis tähendab, et vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.
Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse nõuetekohaselt lokaalsete lahendustega.
Planeeringualal immutatakse sademevesi pinnasesse.
Seega võib kasutusaegset mõju pinnase, vee ja välisõhu kvaliteedile lugeda väheoluliseks.
5.4 Müra ja vibratsioon
Planeeringualale ei ole planeeritud mürarikkaid tootmistegevusi. Üksikelamule ei ole eelhinnangu koostamise ajal teadaolevalt kavandatud paigaldada ventilatsiooni või kliimaseadmeid, seega ei kaasne kavandatud tegevusega müra ja vibratsiooni.
5.5 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Hoonete rajamisega kaasneb looduslike valgustingimuste muutmine teatud ulatuses. Kasutusperioodi jooksul võib tekkida mõningane muutus soojuse eraldumises, sõltuvalt näiteks hoonetele paigaldatava katuse tüübist, kuid eelhinnangu koostamise ajal sellekohased andmed puuduvad. Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha.
5.6 Visuaalne mõju
Üksikelamu ja abihoonete rajamine võib kaasa tuua vähese visuaalse mõju.
5.7 Avariiolukordade esinemise võimalikkus, ohtlikkus ja koosmõju
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Vähemolulisemate avariiolukordade tekkimine on võimalik näiteks ettevaatamatusest alal liikumisel või ehitusaegselt. Selle vältimiseks tuleb alal kehtestada liikumise kord ning avariiolukorras käitumise juhised, sh juhised, kuidas tõkestada ja likvideerida keskkonnareostust ja selle levikut. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste lähiümbruses olevate ja kavandatavate tegevustega, samuti ei ole ette näha täiendavaid ohtlikke olukordi, suurõnnetusi või katastroofe.
5.8 Kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamine
Planeeringuala idas asub 1,2 ha suurune lubjakivi kaevandamise tulemusel tekkinud tehisjärv (VEE2029130), kus asub nimetamata III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised ja III kategooria kaitsealune Paas-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum).
Detailplaneeringu kavandatud tegevus on planeeritud tehisjärve kalda piiranguvööndist välja, seega võib eeldada, et negatiivne mõju tehisjärvele ja III kategooria liikidele puudub.
Kuna planeeringualal Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka mõju ning kavandatava tegevusega ei esine ebasoodsat mõju kaitse-eesmärkidele.
5.9 Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemise võimalikkust.
5.10 Mõju laad, tugevus, kestvus, sagedus ja pöörduvus, tõenäosus ja aeg
Planeeritav tegevus mõjutab keskkonda nii ehitamise- kui kasutamise etapis. Ajutise häiringuna esinevad näiteks ehitusaegne müra ja tolm. Samuti on võimalik avariiolukordadest tekkiv ajutine mõju, kuid seda on võimalik leevendada liikluskorralduslike võtete ja avariijuhtumi korral käitumise juhistega. Ehitusperioodil tekkivat mõju keskkonnale on võimalik leevendada selgete käitumisjuhistega ning töökorralduslike võtetega, konkreetsed meetmed tuleb välja töötada projekteerimise staadiumis. Kui hoonete projekteerimise staadiumis arvestatakse ehitusaegsete mõjudega, siis võib ehitusaegset mõju pidada lühiajaliseks. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta olulisel määral keskkonda. Projekteerimise etapis tuleb kirjeldada liiklusohutuse tagamise meetmeid, jäätmekorraldust.
5.11 Mõju piiriülesus
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.
5.12 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond
Detailplaneeringuga elluviimisega kaasneva, eelkõige kasutusaegse mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Eeldatavalt enim mõjutatav elanikkond on maaüksuse vahetud naabrid, kes on siiani harjunud maaüksusel nägema hoonestamata metsamaad. Eeldatavalt olulist keskkonnamõju ümberkaudsetele elanikele siiski oodata ei ole.
5.13 Keskkonnakaalutluste integreerimine teistesse valdkondadesse ning tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Tegemist on ühe maaüksuse piires koostatava detailplaneeringuga, siis ei ole võimalik luua otseseid olulisi seoseid Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega, sest tegemist on väga erineval tasemel olevate õigusaktidega. Planeeritava maaüksuse detailplaneering ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat. Koostatav detailplaneering peab vastama kõikidele asjakohastele õigusaktidele. Samuti peab planeeritav tegevus olema kooskõlas veel strateegilise dokumentiga nagu Saue valla ja Lääne-Harju valla ühine jäätmekava aastateks 2021–2026. Kõiki nõudeid täites tagatakse planeeringuga hästi toimiv, ümbruskonda sobiv ja keskkonda võimalikult säästev lahendus.
6. Kokkuvõte
Arvestades antud hetkel teada olevat informatsiooni kavandatava tegevuse mahu, iseloomu ja paiknemise kohta ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine;
2) detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele ning kaitsealadele;
3) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
4) alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele;
5) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Eelhinnangu koostas:
Kärol Kuusk
Lääne-Harju Vallavalitsuse keskkonna- ja ehitusosakonna nõunik
telefon 5696 0222
e-post
[email protected]