Vastus päringule

Raua tn 2 / 10124 Tallinn / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585

Raimo Kullamaa

MTÜ Kardla Keskkonnaselts

[email protected]

Teie 23.04.2026 Meie 27.04.2026 nr 1.2-2.3/2799-2

Vastus päringule

Austatud Raimo Kullamaa

Tere ja täname tagasiside eest ning loomulikult mõistame kogukonna muret. Kardla lõhkamiskoha kasutamise õiguslikuks aluseks on PäästeS § 5 lg 1 p 2, mis sätestab, et Päästeameti ülesanne on demineerimistöö tegemine maismaal ja siseveekogudel. PäästeS § 3 lg 12 kohaselt demineerimistöö on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. PäästeS § 2 lg 1 ja 2. Lõike 1 kohaselt päästeasutuse tegevuse eesmärk on turvalise elukeskkonna kujundamine ja hoidmine, ohtude ennetamine ning operatiivne ja professionaalne abistamine. Lisaks lõike 2 kohaselt päästeasutuse tegevus on suunatud inimeste elu, tervist ja vara ning keskkonda ohustavate päästesündmuste ennetamisele, ohu väljaselgitamisele, ohu tõrjumisele ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisele, kui teistes seadustes ei ole sätestatud teisiti. Nõue lõhkekehade hävitamiseks leidmisega üldjuhul samal päeval (va pime aeg) tuleneb Demineerimistöö ohutusjuhendist. Kardlas on lõhkamistöid tehtud 1996. aastast. Viimased aasta aega on Kardla lõhkamiskohas toimunud ehitustööd, mille tõttu olid lõhketööd Kardlas pausil. Tänavu märtsis sai uus ja turvalisem lõhkamiskoht valmis. See on mõeldud eeskätt Tartumaalt, vähemal määral ka Jõgevamaalt, Põlvamaalt ja Viljandimaalt leitud lõhkekehade hävitamiseks. Eestis leitakse keskmiselt 7000 lõhkekeha aastas. Tartu- Jõgeva-, Põlva- ja Viljandimaalt leitakse aastas keskmiselt 300-500 lõhkekeha. Kardlas on viimase kuue aasta keskmisena lõhkekehi hävitatud 70 korral (mõnel päeval võib ka rohkem kui üks hävituskord olla). 2021- 151 korda 2022- 52 korda 2023- 80 korda 2024- 82 korda 2025- 32 korda (ehitusaasta) 2026- 22 korda (26.04 seisuga) Väljakutseid tulevad meile siis, kui inimesed lõhkekehi leiavad ja see tähendab ka üldjuhul kiiret reageerimist, et leid võimalikult operatiivselt keskkonnast eemaldada. Sellega viivitamine võib tekitada ohu, et keegi teeb leitud esemega midagi valesti ning selle tagajärjed võivad olla juba traagilised. Lõhkamised toimuvad operatiivtöö käigus ja on väljakutsepõhised, neid me ette ei planeeri ega ka saa planeerida. Väljakutseid on üldjuhul vähem talvel. Kevadel, suvel ja sügisel, mil toimuvad aktiivsed põllu- ja ehitustööd ning inimesed liiguvad looduses rohkem ringi, väljakutsete arv kasvab. Samuti kasvab see eelmainitud põhjustel ka nädalavahetustel. Igal lõhkamiskohal on ka kasutuseeskiri, mis paneb paika vastavalt lõhkamiskoha ehitusele ja

2 (2)

ümbritsevale keskkonnale maksimaalsed kogused, mida korraga võib lõhata. Kardlas neid koguseid ületatud ei ole. Kinnitame, et lõhketöid ei tehta öörahu ning pimedal ajal. Lõhkamiskoht on kinnine territoorium, kus on loodud tingimused lõhkematerjali ohutuks hävitamiseks. Praegune lahendus, kus on rajatud kummimattidega kaetud betoonist tugiseinad ning lõhkamiseks paigaldati terastoru, aitab plahvatuse mõju kontrollida: võimalikud killud jäävad tugimüüride ja kaitsevallide vahele ning ei lendu ümbritsevasse keskkonda, samuti on lööklaine võrreldes varasemaga väiksem. Ehitus- ja kasutusloa väljastas esitatud projekti põhjal kohalik omavalitsus. Meie kui lõppkasutaja teadmisel on uus lõhkamiskoht planeeritud vastavalt nõuetele ning rajatud tingimustel ja eesmärgiga, et mõju ümbritsevale keskkonnale senisest veelgi vähendada. Teatud häiringud ümbritsevatele inimestele on paratamatult ootuspärased, kuid meie ülesanne on tagada üldine julgeolek. Oleme varasemalt Teiega suuliselt kokku leppinud, et anname suurematest lõhkamistöödest sõnumi kaudu teada, samuti kõlab enne plahvatust ohuala piires s.t vähemalt 300 meetri raadiuses helisignaal. Sama praktikat võime jätkata, et teavitame Teid tööde algusest ja lõpust. Kuna me oma töid ei planeeri, siis ilmselt kiiremat kanalit selleks pole. Meil on plaanis läbi viia ka täiendavad mürauuringud. Täiendavate mõõtmistulemustega hoitakse kindlasti kursis ka kohalik elanikke. Kui teil on külas teadmisi, kuidas müra vähendada saaks, siis oleme aruteluks avatud. Ühtlasi pakun välja, et huvi korral võiksime korraldada kogukonna esindajatega kohtumise lõhkamiskohas, et te saaksite lähemalt näha, milline meie hävituskoht lähedalt välja näeb ja kuidas ehitatud on. Otsime olukorrale lahendusi, aga kahjuks ei ole võimalik lõhkekehasid ilma helita hävitada.

Samuti pole mõeldav ebastabiilses seisus lõhkekehade kaugematesse Eesti nurkadesse

transport.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marti Mereäär

Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja