Jõhvi vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala detailplaneeringu lähteülesande ja KSH eelhinnangu esitamine arvamuse saamiseks

7-1.32172-1 27.04.2026 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIIT TOOS PNOEE-35502112252 2026-04-27 10:13:00

Johvi vallas Martsa kulas Meelespea, Kaku ja Sonajala detailplaneeringu lahteulesande ja KSH eelhinnangu esitamine arvamuse saamiseks.pdf

JÕHVI VALLAVALITSUS

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

27.04.2026 nr 7-1.3/2172-1

Jõhvi vallas Martsa külas Meelespea, Kaku ja

Sõnajala detailplaneeringu lähteülesande ja

KSH eelhinnangu esitamine arvamuse saamiseks

Esitame Teile Jõhvi valla Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala ja lähiala kinnistute

detailplaneeringu lähteülesande ja KSH eelhinnangu ettepanekute saamiseks lähtuvalt

planeerimisseaduse §81 lg 1 alusel.

Endine Toila Vallavalitus algatas 14. veebruari 2024. aasta korraldusega nr 25 Toila vallas Martsa

külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala detailplaneeringu. Algatatud detailplaneeringu lahendus oli

kooskõlas sellel ajal kehtinud Toila valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringule on koostatud

strateegilise keskkonnamõju eelhinnang, mille kohaselt KSH koostamist ei alustatud, kuna ei

tuvastatud keskkonnaohtlikke tegevusi dp elluviimisel(lisa 3 KSH eelhinnang). Kuna Toila

vallavalitsuses ei olnud planeeringuspetsialisti jäi see menetlusprotsess seisma. Toila Vallavolikogu

kehtestas 23.04.2025 otsusega nr 88 uue üldplaneeringu, mille lahendus ei vastanud enam algatatud

detailplaneeringu lahendusega. Praeguse seisuga on „Toila“ vallas Martsa külas Meelespea, Kaku

ja Sõnajala detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev.

Huvitatud isik tegi 06.02.2026 Jõhvi Vallavalitsusele avalduse menetlusprotsessi jätkamiseks.

Planeeringu ala asub Eesti põhjarannikul Jõhvi valla Martsa küla idapoolses servas, mis jääb Toila

alevikust ca 1,5 km läände ning Jõhvi linnast ca 7 km põhja. Planeeritav ala piirneb läänes suures

osas aiandusühistute kompaktse asustusega hooajalise elamumaadega (Martsaranna, Martsajärve ja

Ristiku aiandusühistud). Lõuna ja põhja suunal asuvad põllumassiivid, idas metsamaad.

Planeeritav maa-ala hõlmab Martsa küla Meelespea (80201:001:0329, maatulundusmaa

100%,pindala 4297 m 2 ), Kaku (80201:001:0216, maatulundusmaa 100%, pindala 101 800 m

2 ) ja

Sõnajala (80201:001:0327, maatulundusmaa 100%, pindala 16 391 m 2 ) ning neid teenindava taristu

rajamiseks vajalikke kinnistuid(lisa 1 asukoha plaan).

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeeritavale maa-alale kompaktse elamurajooni

kavandamine, sh maa-ala jagamine kahekümne viieks elamukrundiks( üksikelamu või kaksikelamu

maa EP/EPk)) ning neid teenindavateks haljasala maa (HP) krundiks, üheks tee ja tänava maa (LT)

krundiks ning üheks vee tootmise ja jaotamise ehitise (OV) krundiks, maakasutuse sihtotstarvete

muutmine, elamukruntidele ehitusõiguse määramine, samuti liikluskorralduse, tehnovõrkude,

haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine(lisa 2 lähteülesanne).

Lähtuvalt Planeerimisseaduse § 81 lõikest 4 loetakse, et kui käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2

nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta

ei soovi Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala ja lähiala detailplaneeringu lähteülesande kohta

ettepanekuid esitada.

Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Jõhvi valla kodulehel.

https://www.johvi.ee/johvi-vallas-martsa-kulas-meelespea-kaku-ja-sonajala-detailplaneering/

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toos

Planeerimisspetsialist

5393 4531 [email protected]

Sama: Keskkonnaamet, Päästeamet, Terviseamet.

lisa 1 asukoha plaan.pdf

lisa 2 lahteseisukohad.pdf

JÕHVI VALD MARTSA KÜLAS MEELESPEA, KAKU JA SÕNAJALA KINNISTUTE

NING LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. ÜLDANDMED

1.1. Huvitatud isik: OÜ Opsanol

(registrikood 14657353)

1.2. Asukoht: Jõhvi vald, Martsa külas Meelespea, Kaku ja Sõnajala

kinnistud

1.3. Lähteseisukohtade kehtivus: 3 aastat

1.4. Lähteseisukohtade koostamise alus: Planeerimisseadus

1.5 Detailplaneeringu koostaja Planeeringu koostaja peab vastama

Planeerimisseaduse § 6 lg 10 sätestatud tingimustele.

2. PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Planeeringu koostamise eesmärk on algatamise korralduse kohaselt kinnisasjadele sobivaima

ehitusõiguse ja vajadusel krundistruktuuri välja selgitamine, arhitektuursete ja ehituslike tingimuste

ning haljastuse, liiklus- ja parkimiskorralduse määramine, taristu kavandamine ning servituudialade

määramine. Detailplaneeringuga kavandatakse alale 26 üksik- või kaksikelamumaad (EP/EPk), kus

paikneb üks haljasala maa (HP), üks tee ja tänava maa (LT) ja üks veetootmise ja jaotamise ehitise maa

(OV).

Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Toila Vallavalitsuse 14.02.2024 korraldus nr 25 „Toila

vallas Martsa külas Meelespea, Kaku, Sõnajala ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise

algatamine“.

Planeeritavad kinnistud Meelespea (4297 m2, 80201;001.0329, maatulundusmaa 100%), Kaku (101800

m2, 80201:001:0216, maatulundusmaa 100%) ja Sõnajala (16391 m2, 80201:001:0327, maatulundusmaa

100%) paiknevad Martsa külas idapoolses servas, piirnevad suures osas aiandusühistute kompaktse

asustusega (sihtotstarvega elamumaa) ning looduslike rohumaadega. Planeeringualal puuduvad

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kommunikatsioonid, mistõttu on eriliselt vajalik tähelepanu pöörata

toimivate kvaliteetsete vee- ja kanalisatsiooni süsteemide lahendustele. Samuti on vajalik esitada

tingimused rajatavatele ühendusteedele planeeringuala sees. Planeeringuala pinnasetüüp ei võimalda

suuremate vihmasadude ja kevadise sulavee veekoguseid pinnasesse immutada(liig õhuke pinnase kiht

pae peal), mistõttu on vajalik lahendada kogu arendusala ulatuses pinnasevee ärajuhtimise süsteem.

Planeeringualale on koostatud KSH eelhinnang (Alkranel OÜ 2024) mille kohaselt ei ole vajalik

teostada strateegilist keskkonnamõju hinnangut, kuna plaanitava tegevusega ei kaasne olulist

keskkonnamõju.

Planeeritava maa-ala skeem

3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA ASJAOLUD

3.1. Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud 18.07.2013 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 127).

3.2 Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88);

3.3. Jõhvi valla üldplaneering (algatatud 29.01.2026 Jõhvi Vallavolikogu otsusega nr 30).

3.4. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr

1-1/2016/278).

3.5 Toila valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031;

3.6. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana.

3.7. Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“;

3.7 Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule

kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

3.8. Arvestada planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2017 määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 välja

toodud müra sihtväärtused.

4. ERINÕUDED

4.1. Detailplaneering koostada aktuaalsele 1:500 mõõtkavaga topo-geodeetilisele alusplaanile, mis ei ole

vanem kui 2 aastat.

4.2. Geodeetilise mõõdistamise koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 14.06.2016.a

määrusega nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud

nõudeid. Geodeetilise mõõdistuse aruanne esitada Jõhvi vallavalitsusele ja Ehitisregistrisse.

4.3. Planeeringu koostamisel on nõutav vähemalt üks planeeringu eskiisi avalik arutelu.

5. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

5.1. Planeeringuga hõlmatav ala asub Eesti põhjarannikul Jõhvi valla Martsa küla idapoolses servas, mis

jääb Toila alevikust ca 1,5 km läände ning Jõhvi linnast ca 7 km põhja.

5.2. Planeeringualas oleval Kaku kinnisasjal asub ehitisregistri andmetel elamu (ehitisregistri kood

102024927) ehitisealuse pinnaga 108 m2. Ehitisregistri andmetel asub Kaku kinnisasjal lisaks saun

(ehitisregistri kood 102024929) ja lauda varemed (ehitisregistri kood 220431108), mida looduses ei

eksisteeri.

5.3. Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

• elektriõhuliin 10 kV (objekti id 144225230), kaitsevöönd 10 m mõlemal pool liini telge

(vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded “);

• elektriõhuliin alla 1 kV (objekti id 13890160, id 8218091), kaitsevöönd kuni 1 kV nimipingega

(kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit mõlemal pool liini telge (vastavalt Majandus- ja

taristuministeeriumi 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“);

• alajaam Järve A/Ü: (Kohtla-Järve), (objekti ID 431). Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub

kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest (vastavalt

Majandus- ja taristuministeeriumi 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded “.

6. NÕUDED KOOSTATAVALE PLANEERINGULE

6.1. Esitada planeeritava ala ja lähiümbruse planeeritav liiklusskeem, arvestades ümbruskonna elanike

liikumisega.

6.2. Kirjeldada olemasolev olukord

6.3. Määrata ehitusõigus, mis sisaldab:

6.3.1. planeeritava maa-ala kasutamise sihtotstarbeid;

6.3.2. ehitiste suurimat lubatud arvu krundil;

6.3.3. ehitiste suurimat lubatud ehitusalust pinda, näidates võimaliku ehituselemendi ala täpse

paiknemise krundil;

6.3.4. mänguväljakute paiknemine planeeringualal kui need kavandatakse;

6.3.5. ehitiste suurimat kõrgust meetrites, sidudes selle absoluutse kõrgusega;

6.4. Määrata ehitiste üldised asukoha- ja arhitektuurinõuded, mis sisaldavad:

6.4.1. ehitistevahelisi kujasid;

6.4.2. piirete asukohti (olemasolul), tüüpe ja kõrgusi;

6.5. Teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek;

6.6. Lahendada planeeringualaga seonduv tuleohutus;

6.7. Näidata kõrg- ja madalhaljastus;

6.8. Pöörata tähelepanu kavandatava taristu arhitektuursele sobivusele;

6.9. Ligipääsetavus;

6.10. Tehnovõrgud:

6.10.1. esitada olemasoleva olukorra iseloomustus;

6.10.2. küsida planeeringuala või lähiala teenindavate tehnovõrkude valdajatelt lähtetingimused

planeeringu koostamiseks;

6.10.3. lahendada tehnovarustus koos uute tehnovõrkude torustikega:

6.10.4. kooskõlastada detailplaneeringualasse või lähialasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude

valdajatega.

6.11. Kitsendused ja servituudid:

6.11.1. esitada vajadusel ettepanekud kinnisomandi kitsenduste ja reaalservituutide seadmiseks:

teeservituudid, liiniservituudid ja muud servituudid;

6.11.2. kanda tehnovõrkude teenindamiseks vajalikud servituudid tehnovõrkude koondplaanile.

6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused lahendada vastavalt eesti Standardi EVS

809-1:2002 nõuetele.

6.13. Määrata planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja.

6.14. Majanduslikud võimalused ja kruntide ümberkorraldamisega seotud planeeringu elluviimiseks

lahendada planeeringu elluviimise peatükis, kus näha ette vajalikud kokkulepped ja võimalused

planeeringu realiseerumisel.

6.15. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu alusel määrata keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

6.16. Planeeringu elluviimise peatükis tuua välja planeeringu realiseerimise etapid ja kohaliku

omavalitsuse ja arendaja kohustused planeeringu rakendamisel.

6.17. Täiendavaid uuringuid planeeringualale ei kavandata

7. KOOSTÖÖTEGIJAD

Keskkonnaamet, Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Terviseamet. Transpordiamet teatas 05042024

kirjaga, et neil puuduvad ettepanekud planeeringule.

8. KAASATAVAD:

naaberkinnistute omanikud ja aiandusühistute esindajad.

9. LÄHTESEISUKOHTADE MUUTMINE

Kui planeeringu koostamise käigus lähteseisukohtade muutuste ulatus ei muuda planeeringu

põhilahendust ning Jõhvi Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu dokument muutmisele.

10. KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED

Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendist „Nõuandeid

detailplaneeringu koostamiseks“ (https://planeerimine.ee/dp-noustik/).

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/122102019001?leiaKehtiv) ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013“.

Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina. Detailplaneering esitada planeeringute andmekogusse (https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning) sobivas vormingus. Enne detailplaneeringu esitamist teha planeeringuandmete nõuetele

vastavuse kontroll (https://planeeringud.ee/plank-web/#/control).

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täiendamisele

võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muuta. Järgida kehtivaid nõudeid.

11. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EELDATAV OPTIMISTLIK AJAKAVA

Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule ajakulule.

Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel muuta. Tegelik ajakava

sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst, ka kooskõlastustest, istungite tegelikest

toimumiskuupäevadest ja muudest asjaoludest. Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut

muutvana.

aeg tegevus

14.02.2024 algatamine Toila Vallavalitsuses

28.02.2024 algatamise teate avaldamine ametlikes teadetes

06.02.2026 OÜ Opsanol taotlus detailplaneeringu menetlemise jätkamiseks

Jõhvi Vallavalitsuses.

aprill 2026 planeeringu lähteseisukohtade koostamine, nende kohta

ettepanekute küsimine

juuli 2026 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisi avalik väljapanek

august 2026 detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

oktoober 2026 planeeringu lahenduse koostamine ja kooskõlastamine

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud

asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg

pikendada)

märts 2027 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on

valmis)

märts 2027 vastuvõtmine volikogus

märts 2027 vastuvõtmise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

aprill 2027 detailplaneeringu avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub täiendav arutelu; arvestada

tuleb ka 10-päevase etteteatamisega)

juuli 2027 planeeringu esitamine Maa- ja Ruumiametile heakskiidu

saamiseks (kuni 60 päeva- PlanS § 138 lg 3)

(kui ministri heakskiit laekub varem, on detailplaneeringu kehtestamine mõeldav varem; kui

heakskiit võtab rohkem aega, võib vastavalt nihkuda ka kehtestamine)

september 2027 kehtestamine volikogus

oktoober 2027 kehtestamise teate avaldamine ajalehes Põhjarannik

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Lähteseisukohtade koostaja:

Tiit Toos

planeerimisspetsialist

lisa 3 KSH eelhinnang.pdf

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala

(80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329)

kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse

algatamise vajaduse üle otsustaja): Toila Vallavalitsus

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 06.06.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................ 5 2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus .......................... 9

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ............... 10 2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide

järgselt 17 3 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ........................................................................................................... 21 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele,

lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest .. 21 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ............................................... 22 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................... 23 3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ... 23 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades

mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) .......................................................... 23 3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale) ....................................................................................................... 24 3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ..................................................................................................... 25 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus .................................................................................................... 26 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale .................... 26 3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 26

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ......................... 26 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ................................. 28

Kokkuvõte ............................................................................................................................ 29 Kasutatud allikad ................................................................................................................... 30

4

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Ida-

Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327)

ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP

koostamine on algatatud 14.02.24. a Toila Vallavalitsuse korraldusega nr 25, üldplaneeringut

muutvana. Eesmärk on uue elamupiirkonna arendamine, selleks kavandatakse maa-ala

sihtotstarvet muuta ja kinnistuid jagada 29 kinnistuks (sh teed jms).

Eelhinnangu tellija on Toila Vallavalitsus, arendaja Opsanol OÜ ja eelhinnangu koostaja

Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud muuhulgas Hendrikson & Ko OÜ (2023)

poolt koostatud planeeringulahenduse seletuslikest ja illustratiivsest materjalist. Koostatavat

eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu edasises menetluses jm asjakohane) ja

sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

5

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Ida-

Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327)

ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP

koostamine on algatatud 14.02.24. a Toila Vallavalitsuse korraldusega nr 25, üldplaneeringut

muutvana. Eesmärk on uue elamupiirkonna arendamine, selleks kavandatakse maa-ala

sihtotstarvet muuta ja kinnistuid jagada 29 kinnistuks (sh teed jms). DP

algatusdokumentatsioonist nähtub mh, et kruntide kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaalud

täpsustuvad planeeringu koostamise käigus.

DP kavaga hõlmatav ala (joonis 1.1) asub Eesti põhjarannikul, Toilast ca 1,5 km läänes ning

Jõhvist ca 7 km põhjas. Kavandatav tegevus ala paikneb kolmel 100% maatulundusmaa (Maa-

amet, 2024) kinnistul:

 DP alal põhjapool - Meelespea (80201:001:0329) kinnistu pindala on 4295,0 m², millest

on haritav maa 3142,0 m²; looduslik rohumaa 1155,0 m².

 Sõnajala (80201:001:0327) kinnistu pindala on 16381,0 m², millest on haritav maa

11952,0 m²; looduslik rohumaa 2819,0 m²; metsamaa 1492,0 m² muu maa 128,0 m².

 DP alal lõunapool - Kaku (80201:001:0216) kinnistu pindala on 101824,0 m², millest

on haritav maa 62698,0 m²; looduslik rohumaa 7166,0 m²; metsamaa 27259,0 m²;

õuemaa 1607,0 m²; muu maa 3091,0 m².

Joonis 1.1. DP objektide asukoht (märgitud musta katkendjoonega). Alus: Maa-amet ja OÜ Hendrikson

& Ko, 2023.

DP eesmärgiks on seega uue elamupiirkonna (26 elamu alaga) arendamine (joonis 1.2), kus

tulevikus paikneks ka üks haljasala kinnistu (13157 m2), üks transpordimaa kinnistu (8902 m2)

ning üks vee tootmise ja jaotamise ehitise kinnistu (400 m2).

6

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Peamine ligipääs kavandatud alale saab toimuma mööda olemasolevat 13133 Saka-Ontika-

Toila teed; Suvila teed ja nimeta muu tee (ETAK ID 4704599). Teistpidi viib see tee välja

Toilametsa teeni (8020006) ja sealt Toila kallas teele ning 13196 Martsa-Altküla teele.

Parkimine on ette nähtud kinnistupõhiselt lahendada.

Elamumaa kinnistutel maksimaalseks täisehitatuse protsendiks on ette nähtud 20%. Elamumaa

kinnistutele (> 3000 m2) taotletakse ehitusõigus üksikelamute ja/või paariselamute (kuni 9 m

kõrgused) ning abihoonete (kuni 3) ehitamiseks. Hoonete lubatud kõrgused on elamul kuni 9

m. Hoonete arhitektuurilised ja tehnilised lahendused (sh küttelahendused) täpsustuvad

edasises DP menetluses.

DP ala elektrivarustus on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ 27.01.2023 a tehnilistele

tingimustele nr 436063. Planeeritavale maa-alale tagatakse kokku 1440A. Kavandatava

tegevuse ala elektrienergiaga varustamiseks on ette nähtud olemasoleva Järve A/Ü (Kohtla-

Järve) alajaama baasil, mis jääb kinnistule nr. 26. Planeeritud ehitusõigusega kinnistute tarbeks

on ette nähtud 0,4 kV madalpinge maakaabelliini toomine algusega olemasoleva alajaamast.

Iga ehitusõigusega kinnistu piirile on ette nähtud liitumiskilp. Kavandatud tegevuse alal

olemasolev elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin) koos mastidega on ette nähtud demonteerida

ning asendada maakaabelliiniga, lahendus täpsustub ehitusprojekti staadiumis koostöös

võrguvaldajaga.

Vee tootmise ja jaotamise ehitise alal ca 400 m2 (joonis 1.3) on planeeritud ühiskasutatava

puurkaevpumpla ja sellele vajaliku hoone ehitusõigus, suurusega kuni 50 m² ning kõrgusega

kuni 3,5 m. Puurkaev on kavandatud ca 50 majapidamise tarbeks, sellisele tootlikkusele (> 10

m3/ööp) on ette nähtud Kambrium-Vendi veekompleks, eeldatavasti piisab Voronka veekihi

avamisest (sügavus 125 m), aga kaaluda tuleb ka Gdovi veekihi avamist (sügavus 200-210 m).

Sanitaarkaitseala raadius 10 m. Reovee kogumine lahendatakse lokaalselt kogumismahutitega,

millede asukohad täpsustuvad DP käigus (nt kruntidel 22, 23, 24 ei ole hetkel mahuteid veel

märgitud). Prognoositav reovee hulk on ühe majapidamise kohta ca 0,5 m3/d ja äravedu

toimuks purgimisteenust kasutades. Täpne veevarustuse ja reovee lahendus antakse hiljemalt

projekteerimise staadiumis.

Planeeringualal tekkivad sademeveed on ette näha immutada pinnasesse. Planeeringuala

vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti staadiumis. Tuletõrjevesi lahendatakse

tuletõrjevee tiigiga (joonis 1.2 ja 1.3), mis on hetkel orienteeruvas asupaigas. Täpne asetus

määratakse DP menetluses ning tehniline lahendus sätestatakse hiljemalt ehitusprojektiga.

Planeeringudokumendist nähtub, et fikseeritud on Kaku (80201:001:0216) kinnistul toimunud

metsa raie. Metsakorraldusettevõte Metsaekspertiisid OÜ inventeeris metsa 18.04.2021. a.

Tegemist oli angervaksa kasvukohakohatüübiga. Samas DP-ga kavandatakse vastavat ala

kasutada samuti kõrghaljastatud tsoonina. Lisaks on DP dokumentides juba toodud tingimus

karuputke (DP alast kagusuunas ca 40 m kaugusel; vt ka käesoleva töö ptk 2.2) leviku

vältimiseks.

Joonis 1.2. Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistutel kavandatav tegevus. OÜ Hendrikson & Ko, 2023

Joonis 1.3. Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistute arendustega seotud trasside jms esialgne paiknemine. OÜ Hendrikson & Ko, 2023 (Geodeetilise alusplaani

koostas 31.01.2023 a Geoalus OÜ, töö nr 23-G004).

2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva

olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (09.05.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asus Toila vallas Martsa külas. Toila valla elanike arv seisuga

01.01.2024 oli 4479, sellest Martsa külas elas 63 inimest (Toila valla koduleht, 06.05.2024).

Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistud piirnevad (tabel 2.1 ja joonis 2.1) põhjast, idast ja

lõunast maatulundusmaadega; läänest enamasti elamumaaga, vähesel määral transpordimaa ja

maatulundusmaaga. Ümbruskonna osas võib avalike andmete alusel välja tuua veel järgnevat:

 Loodes ca 570 m kaugusel paikneb bussipeatus Martsa (mõlema suunaline);

 Kirdes ca 495 m kaugusel paikneb bussipeatus Laura (mõlema suunaline).

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Martsa küla Kaku, Sõnajala ja Meelespea) alaga piirnevad

katastriüksused (vt ka joonis 2.1).

Nr Lähiaadress Pindala m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 Liivapõllu 35991,0 80301:001:0761 Maatulundusmaa 100%

2 Varblase 30913,0 80201:001:0441 Maatulundusmaa 100%

3 Pajumetsa 137786,0 80201:001:0332 Maatulundusmaa 100%

4 Vesimaa 349605,0 80201:001:0078 Maatulundusmaa 100%

5 Martsajärve üldmaa 10695,0 80301:001:0798 Transpordimaa 75%;

Üldkasutatav maa 25%

6 Martsaranna AÜ 33 1220,0 80201:008:0001 Elamumaa 100%

7 Martsaranna AÜ 32 1348,0 80201:008:0040 Elamumaa 100%

8 Martsaranna AÜ 31 1073,0 80201:008:0360 Elamumaa 100%

9 Martsaranna üldmaa 6247,0 80201:008:0002 Transpordimaa 100%

10 Martsaranna AÜ 30 1499,0 80201:008:0190 Elamumaa 100%

11 Martsaranna AÜ 29 1223,0 80201:008:0170 Elamumaa 100%

12 Martsaranna AÜ 28 1010,0 80201:008:0020 Elamumaa 100%

13 Martsaranna AÜ 27 973,0 80201:008:0030 Elamumaa 100%

14 Martsaranna AÜ 26 959,0 80201:008:0010 Elamumaa 100%

15 Martsaranna AÜ 25 928,0 80201:008:0100 Elamumaa 100%

16 Martsaranna AÜ 24 817,0 80201:008:0160 Elamumaa 100%

17 Martsaranna AÜ 23 1115,0 80201:008:0340 Elamumaa 100%

18 Martsaranna AÜ 22 1094,0 80201:008:0060 Elamumaa 100%

19 Riba 375,0 80201:001:0113 Maatulundusmaa 100%

20 Harksaba 3070,0 80201:001:0351 Elamumaa 100%

21 Vare 1481,0 80201:001:0387 Elamumaa 100%

22 Kulli 1490,0 80201:001:0326 Elamumaa 100%

23 Linnu 554,0 80201:001:0328 Elamumaa 100%

24 Liivaraja 2071,0 80201:001:0394 Transpordimaa 100%

10

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. DP kava objektide asukoht (kavandatud elamumaad märgitud sinise joone ja punase

pinnaga, edelanurgas säilitatakse haljasala) ning ümbruskonna kinnistud (vt ka tabel 2.1). Alus: Maa-

amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude

arengudokumentide järgselt

Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+ (2016; täiendatud 2017) eesmärgiks

kujundada strateegiliselt läbimõeldud, maakonna ja riigi huve tasakaalustatult ja ettevaatavalt

arvestav ruumilise arengu baas. Oluliseks peetakse mh hajaasustatud maapiirkondades

olemasolevat asustusstruktuuri jälgivat ning olemasolevate keskuse tihendamise põhist, mis

tagab suurema kompaktsuse, lähenemist (hoides elukeskkonna kvaliteeti). DP kava ala ei asu

rohelisel võrgustikul, kuid seondub väärtusliku maastikuga „Valaste-Martsa“.

11

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Valaste-Martsa ala (1754 ha) hõlmab Põhja-Eesti pankrannikut Ontikast Martsani, Toila

peakraavini. Ala kujutab endast ohtralt kauneid vaateid pakkuvat loodusmaastikku. Peamiseks

väärtuseks on siin pankrannik, mis sellel lõigul saavutab oma suurima kõrguse, ulatudes Ontika

kohal 55,6 meetrini üle mere pinna. Väljapaistvaks loodusobjektiks on ka Eesti kõrgeim,

Valaste juga. Omapäraseks metsakoosluseks on rusukaldel kasvav laialehine pangamets.

Kultuurilis-ajalooliseks objektiks on siin Martsas asuv kivikalme. Olulisemaks on aga piki

klindiserva (praegusest teest veelgi klindi serva suunas) kulgev muistne tee, mis on kasutuses

olnud juba tuhandeid aastaid. Ohutegurid on järgnevad:

 mööda panga perve kulgeva tee olukord on kehv;

 prahti ja olmejäätmeid loobitakse panga veerult alla;

 positiivseks turismi arendamise näiteks on Valaste joale rajatud vaateplatvorm.

Kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks (siinkohal

olulised):

 säilitada väärtuslike maastike omapära;

 maastike eriti väärtuslike osiste ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade, jne)

arendamise suunamiseks kaaluda detailplaneeringute menetluste läbiviimist;

 erilist tähelepanu tuleb pöörata väärtuslikele maastikele jäävate asulate heakorra

suurendamisele;

 suurt tähelepanu tuleb pöörata prügimajanduse korrastamisele nii väärtuslikele

maastikele jäävates asulates kui ka nende lähiümbruses.

Veevarustuse ja kanalisatsiooni osas on Ida-Virumaal problemaatilised eelkõige

suvilapiirkonnad. Reovee käitlus tuleb nendes piirkondades täpsemal planeerimisel ja

projekteerimisel viia vastavusse kehtivate nõuetega. Samuti tuleb tagada kvaliteetse joogivee

olemasolu.

Toila valla üldplaneeringu (2005 (kehtiv, uue planeeringu menetlus samas lõppjärgus);

viimati üle vaadatud 2018) eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste

määramine. Üldplaneeringu toonaste lähteseisukohtade koostamisel arvestati mh Martsa küla

perspektiivse eramute rajooni ideega (perspektiivse eramute rajooni detailplaneering), vt ka

joonis 2.2.

Joonis 2.2. Väljavõte Toila valla üldplaneeringu (2005) kaardist: Martsa, kus praegune DP kava ala

must kontuuriga tähistatud.

12

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Valla ÜP-st (2005) nähtub mh: endised aianduskooperatiivid kujunevad tulevikus järk-järgult

ümber elamualadeks ning sellega tuleb arvestada tehnilise infrastruktuuri planeerimisel. Martsa

küla endise aiandusühistu maa-alast võib kujuneda uus elamupiirkond, kus perspektiivselt võib

elama asuda 250 inimest. Elanike arvu kasv toimub ilmselt järk-järgult. Martsa küla

kujunemisel elamupiirkonnaks, tuleb sinna koos ühisveevarustusega (helesinine ring puurkaev

joonisel 2.2) rajada ka ühiskanalisatsioon (perspektiivne puhastusseade joonisel 2.2 roosa

ring). Planeerida Martsa küllasse seoses pereelamute ehitusega komplektalajaama koos 0,4 kV

transiit- ja liitumiskilpidega (elekter). Martsa külasse gaasivarustust ei kavandata. Lisaks

arvestati juba toona, et vald paikneb kõrge radooniohuga piirkonnas, kus elamute

projekteerimisel ja ehitamisel, samuti olemasolevate hoonete renoveerimisel tuleb kasutada

radooni hoonealusest pinnasest hoonete siseõhku tungimist välistavaid meetmeid.

Martsa küla on määratletud kompaktse asustuse ja detailplaneeringu kohustusega alaks. Toila

valla üldplaneeringus (2005) on järgnevad tingimused (esitatud asjakohaseimad):

 eelistada väike-elamute madalat hoonestust;

 koos elamualade tänavatega rajada võimalus jalgratta- ja jalakäijate liikumiseks, mis

arvestaksid ka puuetega inimeste vajadusi (min haljaspinna osakaaluga 50% teemaast);

 eramukruntide suurused kompaktse hoonestuse alal on vähemalt 2000 m2.

Detailplaneeringute algatamisel ja koostamisel, millega kaasneb kompaktse hoonestuse

kavandamine kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele, tuleb vastavalt

reostuskoormusele vajadusel reoveekogumisalade piire korrigeerida.

Toila valla üldplaneeringu (kehtestamata, seisuga 2023) eesmärk on Toila valla territooriumil

valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning ruumilise arenguga kaasneda võivate

majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

järgnevateks aastateks.

Uues ÜP-s ei ole DP kava ala perspektiivse elamumaana välja toodud, samas Martsa küla

aiandusühistud (Kaasiku, Martsalahe, Ristiku, Martsaranna ja Martsajärve) on määratud

tiheasustusega aladeks (joonis 2.3). DP kava ala ei ole enam ÜP-s käsitletud, kuna tegemist on

üle 5 a vanuse planeeringuga, mille osas ei ole toonane arendaja leidnud ressursse tegevuse

elluviimiseks, vastavat lähenemist saab eeldada ka ÜP lähteseisukohtades esitatud teabest. ÜP

näeb ette uute tuletõrje veevõtukohtade (punane kolmnurk) rajamise muu hulgas järgnevates

asukohtades: Martsa küla tiheasustusega alal kolmes kohas (joonisel 2.3 näha kaks). DP kava

ala ei asu rohevõrgustikus, väärtuslikul põllumajandusmaal ega miljööväärtuslikul alal, kuid

asub endiselt väärtusliku maastiku alal (vt käesoleva töö sama ptk maakonnaplaneeringu

sektsiooni). Tuleb tagada olemasolev avatud-suletud alade tasakaal, vältida mereäärse vaate

kadumist võsasse, avada vaated rannikule ja merele. Lisaks tuleb lähtuda üldistest väärtuslike

maastike kaitse- ja kasutustingimustest (olulisim):

 võib ehitada üksik- või kaksikelamu, selleks ettenähtud maaüksuse suuruseks ≥ 2 ha

ning eri kinnistutel paiknevate hoonegruppide vähimaks vahekauguseks 100 m;

 uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte

ehitada neid häirivaid ehitisi.

Toila valla üldplaneeringu põhijoonis näitab kauni vaatega kohti, neist ükski ei jää DP kava

lähistele. Lähimad on Toilas.

13

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Enam kui 2 ha suuruse maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus on kohalikul

omavalitsusel õigus nõuda, et vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada piirkonda

teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda teenindavad teed ja tänavamaa), millele

on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Väikeelamu maa-alale (EV) on seatud tingimused:

 uue elamuga hoonestatavala maaüksusel tagada, et haljas- ja puhkeotstarbeline maa-ala

suurus peab olema vähemalt sama suur, kui on sõiduteede ja parklate alune maa.

 haljastuse minimaalne protsent on 30 ja kõrghaljastuse minimaalne protsent on 15.

Hajaasustuses on üldjuhul ehitiste püstitamine üldplaneeringus sätestatud tingimusi järgides

lubatud kui ehitatav ala:

 ei asu väärtuslikul põllumajandusmaal;

 maaüksusele on tagatud juurdepääs avalikule teele;

 võimalik on nõuetekohaselt lahendada vee saamine ja reoveekäitlus;

 ei ole ehitust välistavaid õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid.

Joonis 2.3. Väljavõte Toila valla üldplaneeringu põhijoonisest (2022 - …), kuhu kantud ka DP kava ala

must kontuur.

DP kavaga kavandatav on tihasustusala tunnusjoontega, kuid siinkohal tuuakse välja

asjakohaseim hajaasustusse elamute kavandamisel:

 1 põhihoone ja kuni 5 abihoonet;

 suurim lubatud üksik või kaksikelamu kõrgus on 9 m;

 vallas on radoon pinnaseõhus praktiliselt kõikjal olnud üle 100 kBq/m³. Vajalik on

igakordselt kaaluda detailsemate uuringute tegemist ning vajadusel hoonete

radoonikaitse meetmete rakendamist;

 teemaa vähimaks laiuseks on üldjuhul 6 m tee teljest;

 täielikult või osaliselt metsaga ala arendamisel (hoonestamisel) säilitada ≥ 30% metsa;

14

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 võrkaiad või osaliselt läbipaistvadvpuitaiad ei tohi olla tee poolses küljes kõrgemad,

kui 1,5 meetrit;

 Üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus hajaasustuses

on üldjuhul 1 ha. Tihedamates külakeskustes mis ei ole tiheasustusalad ega jää

rohevõrgustikule (Saka, Ontika ja Paate) ja kus on olemas nõuetekohane tuletõrje

veevarustus võib detailplaneeringu või projekteerimistingimustega vähendada

maaüksuse vähimat lubatud suuruse nõuet kuni 0,3 ha-le.

Üldplaneeringuga seatavad hoonestustingimused tiheasustusalal Martsa külas:

 uue üksik- või kaksikelamuga hoonestatava maaüksuse suurim lubatud

täisehitusprotsent 20%;

 üksik- või kaksikelamu suurim lubatud kõrgus 5 m;

 ehitusuuringu tegemise vajadus: DP (erandjuhul PRT) millega kaalutakse detailsemate

uuringute tegemist. Eesti Geoloogiakeskuse alusel on Toila vallas radoon pinnaseõhus

praktiliselt kõikjal olnud üle 100 kBq/m³. Vajalik on igakordselt kaaluda detailsemate

uuringute tegemist ning vajadusel hoonete radoonikaitse meetmete rakendamist;

 liikluskorralduse põhimõtted: vähim teemaa laius 5 m tee teljest;

 hooajalise kasutusega elamuga hoonestatava maaüksuse vähim lubatud suurus 800 m2.

Ühiskanalisatsiooniga kaetavatest aladest väljapoole jäävatel aladel, tuleb lähtuvalt

planeeringuala põhjaveekaitstusest tekkiv olmereovesi koguda kinnistesse mahutitesse, mida

vastavalt täitumisele tühjendatakse.

Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2023–2035 (2023) on Ida-Virumaa Omavalitsuste

Liidu juhtimisel koostatud Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste ühine strateegiadokument, mis

kirjeldab maakonna arengusuundumusi kuni 2035. aastani. Maakonna arenguvisioon:

 Ida-Virumaa on aastaks 2035 uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli

arendamise tunnustatud eestvedaja.

 Maakonnas on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud

kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus.

 Maakonna elukeskkond on inimkeskne, kaasaegse kvaliteetse elu- ja

teeninduskeskkonnaga ning aktiivse haridus-, töö-, kultuuri- ja spordieluga.

 Maakond on seotud Soome lahe kasvupiirkonnaga kiirete ja kvaliteetsete raudteede,

maanteede, veeteede ja õhuühenduste sujuvalt toimivate võrgustike kaudu.

Visiooni saavutamine toimub kolmel põhilisel suunal: inimareng; majandus ja ettevõtlus;

elukeskkond ja taristu. Elukeskkond hõlmab kaasaegseid elamisvõimalusi. Igal suunal on

eraldi valdkonnad ja arengusuunad, mis on toodud rohepöörde kontekstis. Üheks alamsuunaks

on nõuetele vastava ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamine väljaspool

maakonna suuremaid keskusi.

Toila valla terviseprofiili (2022) koostamise eesmärgiks oli anda ülevaade vallas elavate

inimeste tervise hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, mis võimaldaks planeerida edasisi

rahvatervise arendamiseks tehtavaid investeeringuid, sh nii inimestesse kui füüsilisse

elukeskkonda tehtavad investeeringud. Toila valla terviseprofiil toob välja, et rändesaldot

mõjutaks Toila valla puhul enim uute eluruumide rajamine, kuna vald on maakonnas tuntud

kui kvaliteetse ja rohelise elukeskkonnaga, kus vabasid eluruume ei ole võtta. Uute

elamupiirkondade ja ka eluruumide rajamine piirkonda aitaks rändesaldot tagasi positiivseks

muuta.

15

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Toila valla arengukavas aastateks 2023 – 2030 (2023; vt ka joonis 2.4) määratletakse

omavalitsusüksuse peamised arengusuunad kuni aastani 2030. Valla visioon aastaks 2030:

parima elukeskkonnaga vald Virumaal. Kõik peamised avalikud teenused on vallas inimesele

lähedal, uuenduslikud ning heal tasemel. Vald on tuntud kui rahvusvaheline turismisihtkoht ja

kuurort. Vald on ühtse ning aktiivse kogukonnaga ja koostööle avatud.

Parandada on soov järgnevaid aspekte (käesoleva suhtes olulised):

 koolitranspordi lahendamine selliselt, et kõikidel vallas elavatel noortel oleks võimalus

ning alternatiiv saada kooliharidus valla koolist (Toilast või Kohtla-Nõmmelt);

 igale valla lapsele kvaliteetse ja lasteaiakoha jätkuv tagamine;

 “Kiire interneti viimine igasse kodusse” projektides aktiivne osalemine;

 Turvalise elukeskkonna loomine.

Joonis 2.4. Väljavõte Toila valla arengukavast aastateks 2023 – 2030 (2023).

Toila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA, 2013) kohaselt on

ühisveevarustus ja -kanalisatsioon ainult Toilas ja Voka asulas, samas mujal vallas puuduvad.

Kui välja arvata Toila ja Voka, siis Toila vallas jääb reoveekäitlemine põhinema lokaalsetel

lahendustel.

Martsa külas on endise aianduskooperatiivide territooriumil veeallikana kasutusel madalad

individuaalsed puurkaevud. Osad puurkaevud varustavad veega mitut majapidamist. AS-i

Maves (2003) teostatud töös “Viru-Peipsi alamvesikondade põhjaveeseisundi hindamine

veemajanduskavade koostamiseks” soovitatakse Gdovi veekogumist ühisveevarustuse

veeallikana loobuda ja hakata kasutama Voronka veekihi vett, sest Gdovi veekogumi looduslik

kvaliteet ei vasta kloriidide, naatriumi, baariumi, üldraua, mangaani ja radionukliididest

tingitud efektiivdoosi tõttu joogiveekvaliteedi nõuetele. Kambrium-Vendi Voronka ja Gdovi

põhjaveekogumid on reostuse eest kaitstud. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumis

kohati on lubatust kõrgem kloriidide ja üldrauasisaldus. Ordoviitsiumi veekogum valla piires

pindmise reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekogum on pindmise reostuse eest kaitstud, vesi vastab üldjoontes kvaliteedinõuetele.

2013 a. seisuga oli teada purgimissõlme kohta järgnevat: Toila valla reovee kogumismahutite

ja kuivkäimla sette vastuvõtt asub Toila reoveepuhasti juures, milleks oli kasutusel üks

reoveetorustiku vaatluskaev. Kuna puudub võre ja ühtlustusmahuti, põhjustab selline lahendus

probleeme puhasti opereerimisel, tekitades hetkelist ülekoormust ning võre ja liivapüüduri

16

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

ummistusi. Toilas puudub nõuetekohane purgimissõlm, seega tuleb see rajada. Purgimissõlm

rajatakse kogu valla tarbeks Toila reoveepuhasti juurde. Purgla rajamiseks on pikaajaliseks

kava (peale 2017 a.) kavandatud 30 tuhat eurot.

Täna ehk 2024. a on kohaliku omavalitsuse teenus (purgimiseks) korraldatud järgnevalt - Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu

purgimise võimalus on olemas Kohtla-Järve regionaalse reoveepuhasti juures

(https://toila.kovtp.ee/veemajandus, 2024), DP kava alast ca 12 km kaugusel edelasuunas

(linnulennult), mööda teed ca 18 km. Reovee purgimisteenuse korralduse analüüs (2021) näitab

purgimisvõimalusi ka nt Sillamäel.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab kavandatava tegevuse

(Martsa küla Kaku, Sõnajala ja Meelespea) alal olevaid põhjavee kogumeid (tabel 2.2).

Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum ohustav veevõtt ühisveevärgi tarbeks. Meetmetena

on toodud mh põhjaveevarude kasutamise võimaluste uurimine ning põhjavee liigvähendamise

vältimiseks põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru kehtestamine. Kambriumi-Vendi

Voronka põhjaveekogum on soolase veega saastumine/intrusioon. Meetmed:

 põhjaveekogumite seirekaevude rajamine ja hooldamine;

 põhjavee seirekaevude ülevaatus;

 puurkaevu või -augu ja salvkaevu veekaitsenõuete täitmine;

 põhjavee liigvähendamise vältimiseks põhjaveevaru hindamine ja põhjaveevaru

kehtestamine;

 põhjaveevarude, põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimaluste uurimine.

Tabel 2.2. Kavandatava tegevuse (Martsa küla Kaku, Sõnajala ja Meelespea) alal olevad põhjavee

kogumid (Maa-amet Veemajanduskavad (2022-2027), 2024).

Veekogumi nimi Veekogumi kood Indeks Aasta Seisund

Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa

põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas

05a§2019 O-Ca 2019 hea

Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum 01§2019 Ca-V2gd 2019 ohustatud

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum 02§2019 Ca-V2vr 2019 halb

Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum 06§2019 O 2019 halb

Juhul kui kavandataks varasemat perspektiivset reoveepuhastust rakendada (lähtuvalt kehtivast

Toila ÜP-st), siis üheks võimalikuks heitvee suublaks oleks DP kava tegevusest ca 100 m

kaugusel kagus olev kraav, mis suubub ca 420 m pärast Toila peakraav (VEE1067900), mis

suubub Mägara ojja (VEE1067800), mis suubub Pühajõkke (VEE1067000), mis viib Pühajõe

lahte, mis on Narva-Kunda lahes.

Toila peakraav (Aluoja; VEE1067900) on keskkonnaportaali järgi 4,2 km pikk. Toila peakraav

(Aluoja) pole Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) toodud. Mägara oja

(VEE1067800) on keskkonnaportaali järgi 14,9 km pikk. Mägara ojal on hea seisund

saavutatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) alusel. Pühajõgi

(VEE1067000) on keskkonnaportaali järgi 32,8 km pikk ja suubub Konju rannas merre. Mägra

oja suubub Pühajõe kogumisse - Pühajõega Kose jõest alla voolu (Pühajõgi_2; 1067000_2).

Pühajõgi_2 hea seisundi saavutamine > 2027. a. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027 (2022) järgsed koormused on alla 2000 ie reoveepuhasti ja muu heitveelask,

ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, metsakuivendus, paisrajatised. Meetmetena

on toodud (käesoleva tegevuse suhtes olulised):

17

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 Veekogumi valgalal probleemsetele koormustele ja nende vähendamisele suunatud

põhimeetmete rakendamise toetamine Keskkonnaameti valdkonnaspetsialistide ning

piirkondlike tugispetsialistide poolt loetletud valdkondades ja meetmete osas;

o HSV02_3_1 - Sademevee käitluse korraldamine.

o HKÜ02_4_1 - Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja kehtestamine ja

ajakohastamine.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab Narva-Kunda lahe (suubub

Pühajõgi) rannikuvett (EE_1), mille hea seisund saavutatakse pärast 2027 a., erandi leebem

eesmärk saavutatud. Veemajanduskava järgsed koormused on järgnevad: üle 2000 ie

reoveepuhasti heitveelask, alla 2000 ie reoveepuhasti, asulate heitvesi, ja muu heitveelask,

sademevee lask, keskkonnakompleksloaga ettevõtte heitveelask, muu tööstusheitvee lask,

kaevanduse või karjääriga seotud heitveelask, sademevee ülevoolud, põllumajandus

hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad,

sadamad. Meetmetena on toodud (käesoleva tegevuse suhtes olulised):

 Veekogumi valgalal probleemsetele koormustele ja nende vähendamisele suunatud

põhimeetmete rakendamise toetamine Keskkonnaameti valdkonnaspetsialistide ning

piirkondlike tugispetsialistide poolt loetletud valdkondades ja meetmete osas – nt

sademevee käitluse korraldamine.

 Mudelarvutused (koormusarvutused) meetmete planeerimiseks (LIFE IP CleanEST).

 Teostada eksperthinnang loa nõuetele mittevastavuse põhjuste väljaselgitamiseks ning

protsesside optimeerimiseks. Eksperthinnangu alusel rakendada jätku meetmed

puhasti(te) nõuetele vastavuse tagamiseks.

2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala õhukese pinnakattega alal, kus kvaternaarisetete

paksus on alla 1 m (1:50 000 kaardistuse alusel). Aluspõhi arendusalal on enamuse Kandle

kihistu (O2kn) ja vähem Loobu kihistu (O2lb). Kavandatava tegevusala muldkate (joonis 2.5)

- peamiselt on rähk- ja klibumullad (Kr); gleistunud rähkmullad ning rähksed gleimullad (Kg;

Gk); koreserikkad leostunud gleimullad ning gleistunud koreserikkad leostunud mullad (Gor;

Korg); gleistunud õhuke paepealsed mullad (Kh’’g); õhukesed paepealsed gleimullad (Gh’’);

õhukesed paepealsed mullad (Kh’’). Radoonioht on samaväärne ptk 2.1 kirjeldatule.

18

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.5. Kavandatava tegevuse piirkond (KÜ kollasega) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa-amet,

2024.

Põhjavee kaitstus on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi kaetus vettpidavate või nõrgalt

läbilaskvate setetega. Maa-ameti (2024) järgselt on Kaku (80201:001:0216), Sõnajala

(80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute aluspõhjaline põhjavesi

kaitsmata ala (1:50 000 kaardistuse alusel). Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus

maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Samas

vertikaalsuunaliselt põhjavee kaitstus paraneb, tuginedes ka ptk 2.1 (ÜVKA), siis nt

Kambrium-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumid on reostuse eest kaitstud.

Lähim teadaolev puurkaev (PRK0018251), mis on 10 m sügav (Keskkonnaagentuur,

03.05.2024), jääb läände ca 75 m kaugusel ja põhja ca 88 m kaugusele kavandatava tegevuse

alast (Maa-amet, 2024). Martsa külas on 9 puurkaevu Keskkonnaagentuur andmetel (tabel 2.3).

Tabel 2.3. Kavandatava tegevuse ümbruses (Martsa külas) olevad olmevee puurkaevud

(Keskkonnaagentuur, 03.05.2024). Registrikood Sügavus, m Veekiht ja indeks Maaüksuse katastri nr PRK0018251 10 Ordoviitsium O 80201:010:0030 PRK0021242 33 Ordoviitsiumi-Kambrium - 80201:001:0374 PRK0021254 30 Ordoviitsium-Kambrium O1pk-Ca1ts 80201:001:0375 PRK0023752 33 Ordoviitsiumi-Kambrium - 80201:001:0411 PRK0064078 30 Pakerordi-Tiskre O1pk-Ca1ts 80201:001:0068 PRK0064275 40 Ordoviitsium-Kambrium O1pk-C1ts 80201:001:0415 PRK0065090 33 Pakerordi-Tiskre O1pk-Ca1ts 80202:001:0011 PRK0067069 34 Ordoviitsiumi-Kambriumi O1pk-Ca1ts 80201:001:0250 PRK0071640 40 Ordoviitsiumi-Kambium O-Ca 80202:001:0200

19

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Maa-ameti kaardirakenduste (2024) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca

300 m) maardlaid, kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte, nitraaditundliku ala ega ka ohtlike

käitiseid või nende ohualasid. Kavandatava tegevuse alast (joonis 2.6) ca 100 m kagus on

maaparandussüsteem Martsa (Maaparandussüst. kood 1106780010030).

Joonis 2.6. Kavandatud tegevuse piirkond: Kaku, Sõnajala ja Meelespea kinnistud ja maaparandusehitis

(pruuniga tähistatud), eesvool (tumesinine joon). Alus: Maa-amet, 2024.

EELIS (09.05.2024. a) põhjal jäävad DP kava ala ümbrusest (ca 300 m raadiuses) välja

vääriselupaigad, kaitstavad looma, taime, seene, samblike liikide leiu- ning elupaigad.

Tegevuse alast ca 40 m kaugusel kagus on karuputke kolooniad (V032), mis on raskusastmelt

4 (hääbuv) ja seisund on tõrjutav ning vastava objektiga on DP-s ka juba arvestatud (ptk 1).

Lähim Natura 2000 ala on DP kava alast ca 300 m kaugusel põhjas Pangametsa loodusala

(EELIS kood RAH0000163; rahvusvaheline kood EE0070109), mille pindala on 180,6 ha

(maismaa pindala 175,7 ha). Pangametsa loodusalal kaitstakse (Vabariigi Valitsuse vastu

võetud 05.08.2004 korraldus nr 615) järgnevaid elupaigatüüpe (EELIS, 09.05.2024; * - üle-

euroopalise tähtsusega ehk esmatähis): esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110),

lubjakivipaljandid (8210) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180).

Pangametsa loodusalale jääb VEP nr.L02119.

Käesoleval arendusala ja selle lähiala tegevus ei ulatu Natura 2000 alale ja ei seostu sellega.

Seetõttu eraldi (eelhinnangu põhiptk-na) Natura eelhindamise läbiviimine ei ole vajalik, mh

puuduvad ka kaudsed mõjueeldused ja -seosed kavandatavaga. DP kava alast ca 180 m

kaugusel lääne suunas peale aiandusühistut on Natura elupaik 6270* (liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal), mis ei jää Natura 2000 alale. DP kava alast ca 230 m kaugusel lõunas

suunas on Natura elupaik 6530* (puisniidud), mis ei jää Natura 2000 alale.

20

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Nimetatud Natura 2000 ala hõlmab ka Ontika maastikukaitseala, mille ala on ulatuslikum kui

eelnevalt nimetatud Natura 2000 ala. DP kava alast ca 300 m kaugusel põhjas ja ca 390 m

kaugusel läänes on Ontika maastikukaitseala (KLO1000554), mille pindala on 1338,1 ha

(maismaa pindala 1338,1 ha). Ontika maastikukaitseala kaitse eesmärk

(https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7351958) on kaitsta:

1) Balti klinti, Saka mõisaparki, piirkonnale iseloomulikke loodusmetsi ja maastikuilmet ning

kaitsealuseid liike;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas.

Need on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud

pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110),

lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad − 9180*);

3) laialehist nestikut (Cinna latifolia), mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab II lisas, ning

selle elupaiku;

4) kassikakku (Bubo bubo), mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas, ning

tema elupaiku;

5) kaitsealuseid taimeliike villtulikat (Ranunculus lanuginosus), varju-püsiklustet (Bromus

benekenii), mets-kuukressi (Lunaria rediviva) ja sudeedi põisjalga (Cystopteris sudetica)

ning nende liikide elupaiku;

6) kaitsealust seeneliiki roosat võrkheinikut (Rhodotus palmatus) ja selle elupaiku;

7) kaitsealust samblikuliiki rohe-tilksamblikku (Biatoridium monasteriense) ja selle

elupaiku.

21

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud

edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku

(80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistutel. DP

kava ala ei ole maaparandussüsteemi alal. Ida-Viru maakonnaplaneeringu (2016; täiendatud

2017) kohaselt ei asu DP kava ala rohevõrgustikus ega väärtuslikul põllumajandusmaal, kuid

asub väärtuslikul maastikul: Valaste-Martsa, seda ka mõlema käsitletud (vt ptk 2.1) Toila valla

üldplaneering järgi. Väärtuslikul maastiku Valaste-Martsa peamiseks väärtuseks on pankrannik

ja kaunid vaated. DP kava ala asub pankrannikust ca 380 m kaugusel. DP kava lähistel ei ole

Toila valla koostatava ÜP järgi kauneid vaateid (vt ptk 2.1). 13133 Saka-Ontika-Toila teelt

lõunasuunas on juba hoonestus ees, kui liikuda põhjast lõunapoole DP kava ala suunas. Toila

valla üldplaneering (kehtestamata, seisuga 2023) ütleb, et väärtuslikule maastikule võib ehitada

üksik- või kaksikelamu, selleks ettenähtud maaüksuse vähimaks lubatud suuruseks on 2 ha. DP

22

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

kava ala piirneb tiheasustus alaga, kus esineb elamu-kinnistuid, mille suurus on isegi alla 1000

m2. Seega ei ole vastavas asukohas sobilik eeldada negatiivseid mõjusid väärtuslikule

maastikule ning lubada võib ka väiksemaid maaüksuseid, mida lubab ka üldine erand

koostatavas ÜP-s – „Tihedamates külakeskustes mis ei ole tiheasustusalad ega jää

rohevõrgustikule (Saka, Ontika ja Paate) ja kus on olemas nõuetekohane tuletõrje veevarustus

võib detailplaneeringu või projekteerimistingimustega vähendada maaüksuse vähimat lubatud

suuruse nõuet kuni 0,3 ha-le“. Vastavas asukohas (krundid ≥ 0,3 ha) ei teki vaadeldavuse osas

konflikte ka kuni 9 m kõrguse hoonestuse lubamisel (sh naabruskonnaga, olemasolev elamute

ehk aiandusühistu piirkond).

DP kava ala piirnev tiheasustus alaga, mis muudab kavandatava tegevuse olemasoleva lokaalse

keskuse laiendamiseks. Uute eluruumide rajamise vajadust on välja toonud nii Ida-Viru

maakonna arengustrateegias 2023–2035 kui ka Toila valla terviseprofiilis. Ka

maakonnaplaneeringu järgsed suunised annavad aluse taas kaalutluse alla võtta Toila valla

üldplaneeringu (2005) kohase elamuarenduse DP kava alal. Kuigi praegu koostatavast ÜP-st

langes vastav maakasutuslahendus välja, kuna varasemat DP-d ei olnud asutud ellu viima, siis

taas tekkinud arendushuvi peaks vastavas asukohas pigem toetama. DP kava võimalik

realiseerumine ptk 1 ja 3.5.1 (mh põhjavee teema) esitatud kujul, ilma lokaalse reoveepuhastita,

ei ole hetkel teadaolevalt vastuolus valla arengudokumentidega ning tulevikus on senise

aianduspiirkonna ning tulevase DP ala liitmine ühisvõrkudega samuti võimalik, vaadates

ümbruskonna senist maakasutust ja objekte (mh reoveepuhasti realiseeritavuse osas)

piirkonnas. Seni kuni ei ole lahendatud ühisvõrkude põhist reoveekäitlust, on tagatud

purgimisteenuste kasutamise võimalused, st purgimislahendused ei asu kaugustes (mööda teed

ca 18 km, vt ptk 2.1), mis nende kasutamise eeldused peaks välistama. Seda enam, et ka täna

on aiandusühistul elamumaad, mis kehtivate nõuete järgi suunavad oma reovee purgimisse.

Lähtuvalt Toila valla üldplaneeringust (mõlemad käsitletud) ja ptk 1 sätestatust tuleb

elamumaa kasutusotstarbega maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus vähemalt 10%

planeeritavast maast kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks või üldmaa haljasalaks.

Hetkel on vastav nõue põhimõtteliselt täidetud, seega eraldi vastavat tingimust ptk lõpus

meetmeks ei seata.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt asub DP kava ala maalises piirkonnas ja väärtuslikul

maastikul: Valaste-Martsa. Väärtuslike maastike kontekstis tuleb tähelepanu pöörata

väärtuslike maastike omapära säilitamisele. Ptk 3.1 järgselt siinkohal konflikte ei tuvastatud.

23

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna

kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks. Seoseid

planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on avatud ka juba ptk 3.1

esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid),

mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada. DP kava loob selle

edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt

korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk

2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane

sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava

täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane

vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest kehtiva ÜP või tulevase ÜP

maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad mh

olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes ka

alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise

protsessis riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise

menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada

teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide

korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes

dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste

edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava DP menetluses ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev

DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2

ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

24

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (maatulundusmaa) haritav maa; looduslik rohumaa; metsamaa; õuemaa ja muu

maa. Arvestades, et piirnevatel kinnistutel on eluhooneid (ptk. 2), siis on loogiline, et vastavas

asupaigas arendatav maakasutus toob piirkonda juurde sinna sobituvat maakasutust. Ida-Viru

maakonna arengustrateegia 2023–2035 (2023) on välja toonud vajaduse kaasaegsete

elamisvõimaluste (ptk 2.1) järgi. Seega arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust ja ptk

3.1 esitatut, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik pidada paikkonda mitte sobivaks. Lisaks

ei ole kavandatav tegevus väärtuslikul põllumajandusmaal, rohelisel võrgustikul,

maaparandussüsteemil (käsitletud eelnevalt ptk. 3.1).

DP kava arendusala ei jää eelnevast tulenevalt väärtuslikule põllumajandusmaale ega asu ka

ökoloogiliselt eriti väärtuslike koosluste alal. Tegevusega kujundataks lokaalselt ümber

pinnakatet, kuid elamumaade kasutus, koos aia tsoonidega ei muuda mulla ja pinnase

parameetreid ei lokaalselt ega ka laiemalt (mh mullaökosüsteemide kontekstis) negatiivselt.

Planeeritava alaga piirneval aiandusühistute kompaktse asustusega alal on käesoleval hetkel

lahendamata nii veevarustus kui ka kanalisatsioon. Aiandusühistute piirkonnas on palju aastaid

tagasi rajatud madalaid puurkaevusid ning teadmata on kogu selle piirkonna

reoveekanalisatsiooni täpne olukord. Ptk 2.1 nähtub, et Ordoviitsiumi veekogum valla piires

on pindmise reostuse eest enamjaolt nõrgalt kaitstud või kaitsmata. St kavandatava tegevuse

veevõtt ja ka reoveekäitlus ei tohi seda veekogumit negatiivselt mõjutada.

DP kavaga soovitav puurkaev avaks juba kaitstud põhjaveega veekihte. Veevõtt (ca 13 m3/ööp)

vajaks eraldi ka vee erikasutusluba ehk keskkonnaluba. Seega DP kavas kirjeldatud

sanitaarkaitsevöönd (10 m) on piisav ning arendustegevuse elamukrunte ei ole sellest

kontekstist (suurema sanitaarkaitseala vajadus) tulenevalt vaja vähendada. Kasutada

soovitakse Kambrium-Vendi veekompleksi, eeldatavasti Voronka veekiht (sügavus ca 125 m)

või Gdovi veekiht (sügavus ca 210 m). Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(2022) kohaselt tuleb hinnata Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogumi põhjaveevarude,

põhjavee kvaliteedi ja kasutamise võimalusi uurida. Toila valla ÜVKA (2013) soovitab Gdovi

veekogumist ühisveevarustuse veeallikana loobuda ja hakata kasutama Voronka veekihi vett

(vt ptk 2.1). Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum ohustav veevõtt ühisveevärgi tarbeks ja

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum on soolase vee ohuga (vt ptk 2.1). Seega on

mõlema põhjaveekogumi puhul vaja hiljemalt projekteerimise raames analüüsida (kaasata

joogivee töötluse tehnoloogi) veetöötluslahendusi ning valida vastava ajahetke andmete alusel

optimaalseim veevarustuse allikas (arvestades ka veetöötluse maksumust). Vastavaks

ajahetkeks on tõenäoliselt valmis ka töö „Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring“ (SA

KIK hangib riigihankega viitenr 278083), mida sisendina kasutada.

DP kava alal on reovee kogumine kavandatud lahendada reovee kogumismahutitega, vähemalt

seniks, kuni piirkonda ei ole tekkinud eraldi ühiskanalisatsiooni, sõltumatult käesolevast DP

kavast. Ptk 3.1 nähtub, et purgimisvõimalused on paikkonnas tagatud ja ei asu ebamõistlikult

kaugel. Purgimisteenuse kasutamise korrektseks suunamiseks tuleb kavandada

kogumismahutid ujuvandurite ning asjakohase alarmsüsteemiga, et välistada nende

ületäitumist ja sellega seotud lokaalseid reostuskoldeid. Purgimisteenuse kasutamine peab

olema dokumenteeritud tegevuse korraldatust kinnitaval taasesitamist võimaldaval moel.

Siinkohal tuleb välja tuua, et ka riiklikult kavandatakse täpsemat regulatsiooni kohtkäitluse

25

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

paremaks järgimiseks, vt siit - https://kliimaministeerium.ee/uudised/riik-plaanib-seada-

selgemad-reeglid-majapidamiste-reovee-kogumisele (2024).

Paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii lokaalselt kui ka regionaalselt) - toetudes ptk 1 ja

2 esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh täiendavaid

negatiivseid mõjusid vastava teemavaldkonna osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat

(tingimused/suuniseid, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste

protsesside efektiivsemat korraldust):

 Valimaks arenduse veevarustusele sobivaimat põhjaveekihti (Kambriumi-Vendi

Voronka või Gdovi) - hiljemalt projekteerimise raames analüüsida (kaasata joogivee

töötluse tehnoloogi) veetöötluslahendusi ning valida vastava ajahetke andmete alusel

optimaalseim veevarustuse allikas (arvestades ka veetöötluse maksumust). Vastavaks

ajahetkeks on tõenäoliselt valmis ka töö „Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse

uuring“ (SA KIK hangib riigihankega viitenr 278083), mida sisendina kasutada.

Puurkaevu kasutus siduda keskkonnaloa olemasoluga, kuivõrd kogu arenduse veevõtt

ületab > 10 m3/ööp.

 Reovee kogumissüsteemide kasutamise jälgitavus – DP-sse sätestada, et

kogumismahutid varustada ujuvandurite ning asjakohase alarmsüsteemiga, et välistada

nende ületäitumist ja sellega seotud lokaalseid reostuskoldeid. Purgimisteenuse

kasutamine peab olema dokumenteeritud tegevuse korraldatust kinnitaval taasesitamist

võimaldaval moel.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 põhjal on DP kava ala näol tegemist Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Martsa külas (ca

> 60 elanikuga) oleva maaüksusega. DP kava sobitub paikkonda (vt ka ptk 3.1), mõjutamata

ümbruskonna maakasutust negatiivselt. St kuigi külla lisandub elanikke, siis on DP kava

visioonis valitud paikkonda sobiv asustusstruktuur (elamu maaüksused > 3000 m2) ning ka

ligipääsetavus ei seondu kogu senist asustust läbiva teekoridoriga. Samuti on tagatud senise

asustusstruktuuri veevarustuse mitte negatiivne mõjutamine ning pigem luuakse pikemas

perspektiivis paremad eeldused ühiskanalisatsiooni tekkeks, kui piirkonda lisandub elamuid.

Ptk 3.5.1 põhjal ei ole uusarenduse veevarustuse kvaliteet ohustatud ka aiandusühistute

elamutest, kuivõrd veevõtt toimuks kaitstud põhjaveega kihtidest.

Ptk 2.1 nähtub, et kõrgemad strateegilised dokumendid on esile toonud piirkonnas esineva

radooniohu, mistõttu on eraldi meetmetagi tagatud, et radooniohu minimeerimisega DP

edasisel menetlusel arvestatakse. Seega radooniohuga arvestamist täiendavalt esile siinkohal ei

tooda. Samuti on juba arvesse võetud DP dokumentatsioonis karuputke kolooniat (vt ptk 1 ja

2.2), mis on hääbuv ja tõrjutav ning DP-s on esitatud meetmed vastava liigi leviku ohu

täiendavaks minimeerimiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

26

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus

Kogutud andmestiku kaudu ei ilmnenud, et alal oleks väärtusi või tundlikuid objekte, mida DP

elluviimine võiks täiendavalt negatiivselt mõjutada. Looduslike iseärasuste tõttu asub ala

väärtuslikul maastikul, kuid samas on vastava maastiku väärt objektid DP kava alast eemal

põhjasuunal ning ptk 3.1 järeldub, et mõjueeldusi seega ka väärtuslikule maastikule ei ole. DP

kava ala naabruskonnas on küll elamumaid, kuid nende kasutamine ei ole arendusalale

negatiivselt mõjunud ning vastupidist negatiivsem mõju ei ole samuti asjakohane eeldada (vt

ka ptk 3.5.2).

DP kava alal ja lähiümbruses (ca 300 m) ei asu kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte. Seega

kavandatav tegevus ei ohusta juba eos kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte.

Kokkuvõtlikult - DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei

näita, et tegemist oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1

kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 1 ja 2.2 nähtub, et DP kava alal olulisi Euroopa Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte

ei asu. Ptk 3.1 – 3.4 ning 3.5.1 – 3.5.3 ei ole fikseeritud ka DP kava alast johtuvaid

mõjutusi/ohtusid, mis võiksid ulatuda paikkonna loodusväärtusteni (vähemalt > 300 m

kaugusel), vt ptk 2.2. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH

protsessi algatamise vajadust, tulenevalt kaitsealustest loodusobjektidest ja/või Natura 2000

aladest.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade

võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

27

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 3.1, 3.2, 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud

meetmeid/suuniseid (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – ptk 1 ja 2 kogutud andmed näitavad,

et seosed jõesuudmetega ja/või kallaste/rannaga puuduvad. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2, 3.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude

avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 3.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist. Ei ole alust eeldada

oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid

(mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2 ja 3.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.1 ja 3.5.1).

28

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

2, 3.5.1, 3.5.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Pigem on arendusidee edasine võimalik menetlus vastavat inimasustuse piirkonda

(küla) positiivselt toetavate eeldustega. Järgida ka ptk 3.5.1 seatud meetmeid/suuniseid (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk 3.5.1 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid

ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle

otsustamise kontekstis) küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste

määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse

juhtorgani (Toila Vallavalitsus) pädevuses (arvestades vajadusel ka varasemat koostööd teiste

osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Toila Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Toila Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

29

Toila vallas Martsa küla Kaku (80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Martsa küla Kaku

(80201:001:0216), Sõnajala (80201:001:0327) ja Meelespea (80201:001:0329) kinnistute ja

nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. DP koostamine on algatatud 14.02.24. a Toila

Vallavalitsuse korraldusega nr 25, üldplaneeringut muutvana. Eesmärk on uue elamupiirkonna

arendamine, selleks kavandatakse maa-ala sihtotstarvet muuta ja kinnistuid jagada 29

kinnistuks (sh teed jms).

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 3.5.1 välja toodud tingimusi/suuniseid mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.