Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogramm

MINISTRI KÄSKKIRI

20.03.2023 nr 47

Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogramm Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: kinnitan toetuse andmise tingimused „Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogramm“ koos lisadega (lisatud). Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister

Tervise- ja tööministri …..03.2023 käskkirjaga nr …. kinnitatud toetuse andmise tingimuste

„Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogramm“ lisa 1

TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023 TÖÖVAATLUSPROGRAMMI VÄLJATÖÖTAMINE JA ETTEVALMISTAMINE Esimesel aastal valmistatakse ette programmi tegevusi. Ettevalmistusperioodi kestus on jaanuar – detsember 2023. 2023. aastal veab projekti projektijuht, kes vastutab muu hulgas aruandluse, eelarve, lepingute ja haldustegevuste eest. Ettevalmistusperioodil on projektijuhi vastutada ka sisutegevused, sh sisuline panus teenusena sisseostetava programmi valmimisse, partnerite kaasamine, partneritega kokkulepete tegemine, turunduse planeerimine jms. Samuti on projektijuhi ülesanne toetada, nõustada ja koolitada juhendajaid. Programmijuht, kes võtab sisutegevused projekti tegevuste elluviimise perioodil projektijuhilt osaliselt üle, kaasatakse 2024. aasta jaanuarist. 2023. aastal on projekti tegevustesse kaasatud jurist, kes aitab ja toetab programmiga seotud õiguslike küsimustega (nõustamine projektijuhi palkamisel, sisseostetavate teenuste puhul juriidiline nõustamine, lepingud jms). Ellu viiakse järgmised TAT tegevused: Programmi metoodika ja tegevuste väljatöötamine Programmi väljatöötamine ostetakse sisse. Tööde tegija aitab koostöös Ida-Viru Ettevõtluskeskusega programmi ette valmistada. Selle raames töötatakse koolide jaoks välja tööelumoodul, mille rakendamist alustatakse 2024. aasta jaanuarist. Tööelumooduli mudel sisaldab detailset programmi (8. kl õpilased, 11. kl õpilased ja 1. kursuse kutsehariduse õpilased). Mudelis on välja toodud moodulis käsitletavad teemad, ülesanded ja koostööpartneid ning nende rollid ja töömaht. Valminud tööelumoodulile tellitakse eksperthinnang, et kontrollida loodud mudeli vastavust kõikidele nõuetele ja vajadustele. Koostöös partneritega luuakse 2023. aastal ettevalmistusperioodil ühe ettevõtte virtuaaltuur, mida hiljem kasutatakse koolitusprogrammis ja tööelumoodulis õppematerjalina. Koolituskava ja õpilaste juhendajate juhendmaterjali väljatöötamine Koostatakse koolitusprogramm juhendajatele. Koolitusprogramm koostatakse lähtuvalt tööelumoodulis välja toodud teemadele. Koolitusprogrammis tuuakse välja programmi rakendajad ja koolitajad. Koolitusprogramm töötatakse välja koostöös teenuseosutajaga. Juhendajate koolituse raames tellitakse õppematerjalid kõikidele osalejatele (10 in), lisaks trükitakse infomaterjalid. Projektis osalevatele õpilastele luuakse õppematerjalid.

2

Juhendajate kaasamine ja koolitamine Juhendajate koolitus toimub perioodil september – detsember 2023. Kokku toimub kaheksa koolituspäeva. Programm sisaldab töövarjutamist vähemalt ühes ettevõttes, erinevate ettevõtlusmängude tutvustamist, õpilasfirma juhendaja koolitust, pedagoogika aluseid ning Ettevõtliku Kooli temaatika ja põhimõtete tutvustust. Koolitusprogrammi läbinutele väljastatakse asjakohane tunnistus. Kokku saab koolitusprogrammist osa kuni kümme juhendajat. Juhendaja ei pea olema töötav õpetaja, pigem eelistatakse ettevõtlusvaldkonnas töötavat inimest, kes saab jagada oma praktilisi kogemusi. Kõikidele koolitusel osalejatele valmistatakse ette õppematerjalid, mida saab hiljem koolis mooduli rakendamisel kasutada. Programmi tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks võrgustiku loomine Ettevalmistusperioodil leitakse koostööpartnerid, keda kaasatakse koolitusprogrammi ja tööelumooduli väljatöötamisse. Projekti rakendamise perioodil kaasatakse koostööpartnerid töövaatluspraktika korraldamisse. Töövaatluspraktikal saavad noored osaleda koostööpartnerite korraldavates töötubades ja õpetajad osaleda töövarjuna. Projekti kaasatakse piirkondlikke ja üle Eesti silmapaistvaid ettevõtteid, et võimaldada näidata noortele erinevaid karjäärivõimalusi ja ettevõtlusvorme. Kaasatavad ettevõtted selguvad projekti tegevuste käigus. Luuakse ettevõtjatest mentorite võrgustik, et ettevõtjad saaksid omavahel programmis osalemise kogemusi jagada. Projekti kaasatakse ka Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakond, kes korraldab noortele kogu tööelumooduli rakendamise vältel individuaal- ja grupinõustamisi. Töötukassa on kaasatud tööelumooduli väljaarendamisse ja juhendajatele mõeldud koolitusprogrammi väljatöötamisse. Ettevalmistusperioodil valitakse välja ka 2023. aastal projektis osalevad koolid ning tehakse kirjalikud kokkulepped. Kokku valitakse välja kolm kooli: 1) Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus; 2) vene õppekeelega kool; 3) eesti õppekeelega kool, kus on vähemalt 30% muukeelseid õpilasi. Toimub ühine kohtumine õpetajate ja koostööpartneritega (kaasatud ettevõtted ja organisatsioonid). Tutvustatakse eesootava programmi rakendamist, jagatakse juhendmaterjale ja tegevusplaani. Kohtumise eesmärk on luua eeldused alustada tööelumooduli rakendamist katsekoolides jaanuaris 2024.

TEGEVUS AEG

Projektijuhi värbamine jaanuar 2023

Tööelumooduli valikaine mudeli loomine jaanuar – märts 2023

Virtuaaltuuride ettevalmistamine ja loomine jaanuar – august 2023

Programmi loomine juhendajate koolitamiseks märts – mai 2023

Juhendajate koolitusmaterjalide tellimine aprill – september 2023

Koostööpartnerite leidmine (ettevõtted, KOV, sihtasutused, MTÜ, haridusasutus jne), võrgustiku loomine ja koostöövõimaluste väljaselgitamine

aprill – august 2023

3

TEGEVUS AEG

Katsekoolide valik ja kokkulepped ning nende ootuste/vajaduste väljaselgitamine

mai – juuni 2023

Juhendajate koolitus (8 kohtumist) september – detsember 2023

Õpilaste koolitusmaterjalide tellimine september – detsember 2023

Katsekoolide õpetajate ja koostööpartnerite kohtumine programmi tutvustamise eesmärgil.

detsember 2023

Samuti alustatakse esimesel aastal teavitustegevustega. PROGRAMMI TEGEVUSTEST TEAVITAMINE Projekti tegevuste kajastamiseks ning tegevustega liitumise hõlpsamaks korraldamiseks luuakse Hariduskopteri kodulehele eraldi sektsioon (digikeskkond), kuhu koondatakse kogu info projekti tegevuste kohta. Digikeskkonna kaudu hakkavad toimuma registreerimised töötubadesse ja õppekäikudele. Hariduskopter (Ida-Virumaa haridusklaster) on maakonnaülene haridusvaldkonda puudutav ettevõtmine ning seetõttu on mõistlik olemasolevat võrgustikku ja keskkonda kasutada ja täiendada. Tööelumooduli juhendajate leidmiseks kasutatakse tasulisi sotsiaalmeedia postitusi. Juhendajate koolitust reklaamitakse sotsiaalmeedias ning tehakse otsepostitusi koolidesse ja ettevõtetesse. Juhendaja ei pea olema töötav õpetaja, pigem eelistatakse ettevõtlusvaldkonnas töötavat inimest, kes saab jagada oma praktilisi kogemusi. Projekti tegevuste ja tulemuste kajastamiseks kasutatakse tellimusartikleid.

TEGEVUS AEG

Juhendajate koolituse turundamine aprill – august 2023

Digikeskkonna loomine mai – august 2023

1

KINNITATUD tervise- ja tööministri ……03.2023

käskkirjaga nr …..

Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogramm Toetuse andmise tingimused

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2027 Elluviija SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK) Rakendusasutus (RA) Sotsiaalministeerium (Nutika arengu toetamise osakond) Rakendusüksus (RÜ) Riigi Tugiteenuste Keskus

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ........................................................ 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ........................................................................................................ 4

2.1. PROGRAMMI VÄLJATÖÖTAMINE JA ETTEVALMISTAMINE .......................................................... 4

2.2. PROGRAMMI KATSETAMINE JA ELLUVIIMINE .............................................................................. 5

2.3. PROGRAMMI TEGEVUSTEST TEAVITAMINE ................................................................................. 5

2.4. RIIGIABI ......................................................................................................................................... 6

3. NÄITAJAD ................................................................................................................................. 6

4. TEGEVUSTE EELARVE ................................................................................................................ 7

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................... 8

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .............................................................................. 8

7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ............................................................................................................ 9

8. ARUANDLUS ............................................................................................................................. 9

9. TAT MUUTMINE ..................................................................................................................... 10

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ........................................................... 11

11. VAIETE LAHENDAMINE .......................................................................................................... 11

3

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda (edaspidi TAT). 1.1. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega TAT on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga a – parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Arukas inimene“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel mõõdetakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: 1) „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“. Tegevustes jälgitakse ja vähendatakse sooliste stereotüüpide ja väljakujunenud soorollide mõju noorte töö- ja erialavalikutele. 2) „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. Näitajasse panustatakse eri rahvusest inimestele võrdsete võimaluste tagamisega tegevustes osalemisel. 3) „Ligipääsetavuse näitaja“. Näitajasse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega tegevustes osalemiseks. 4) „Tööjõus osalemise määr 15–74. a“. Programmis osalemine aitab noortel paremini tööeluks valmistuda ja teadlikumaid valikuid teha. Noortel on võimalik külastada huvipakkuvaid töökohti, saada teavet erinevate töökeskkondade kohta ja tunnetada, milline töö võiks olla neile sobiv. Samuti saavad noored teadmisi ja võimaluse arutleda karjäärivaliku erinevate aspektide üle. Noorte varajase karjääri kulg mõjutab nende edasisi võimalusi tööturul ning teadlikud valikud tööturule suundumisel aitavad liikuda stabiilsematele ja parematele töökohtadele, mis tagavad piisava sissetuleku ja püsiva hõive. Ida-Virumaale keskenduv programm suurendab piirkonna noorte ligipääsu tööelu ja karjääri teadlikkust edendavatele tegevustele. Programm aitab noori paremini ette valmistada ka eesseisvaks piirkonna üleminekuks ja põlevkivisektori restruktureerimiseks, andes ülevaate eri valdkondade töökohtadest ning karjäärivõimalustest, mis pakuvad alternatiivi piirkonna senistele peamisele valdkondadele. Tegevused panustavad ka heaolu arengukava eesmärki – tööturg on kaasav ja kohanemisvõimeline, inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, vanusest, rahvusest ja soost on võimalik leida töö. Toetuse andmise seos TERE-programmiga: heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogrammi meetme 1.1. „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ tegevus 1.1.2 „Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed“. Tegevused kuuluvad „Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022– 2027“ tegevuste hulka. Tegevuste puhul lähtutakse ka Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde eesmärkidest ning tulevikutöö prognoosidest, mille kohaselt on oluline kasvatada noorte teadlikkust eelkõige

4

tööjõuvajadustest tööturul sh oskustest ja erialadest, mille järele kasvab vajadus, ja sellest milliste ametikohtade puhul nõudlus suure tõenäosusega väheneb või kaob. 2. Toetatavad tegevused Toetuse andmise eesmärk on tutvustada Ida-Virumaa noortele erinevaid karjäärivõimalusi ja pakkuda töö- ja ettevõtluskogemust, samuti toetada eesti keelest erineva emakeelega noorte lõimumist töövaatlusprogrammis osalemise, eesti- ja venekeelsete noorte ühistegevuste ja uute kontaktide loomise kaudu. Selleks luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogramm (edaspidi programm) Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi õpilastele ning kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programm võimaldab süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta, arendab õpilaste teadlikkust tööelust, parandab nende valmisolekut karjäärivalikuid teha, aidates seega kaasa sujuvamale tööturule suundumisele. Eesmärk saavutatakse üleriigilise mõju ja ulatusega tegevuste elluviimise tulemusel. Tegevuste käigus tagatakse, et eri soost ja rahvusest sihtrühma liikmetel ning erivajadusega inimestel on võrdsed võimalused tegevustes osaleda. Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Soovitus on silmas pidada, et tegevused ei suurenda negatiivseid keskkonnamõjusid, sh sihtrühmale pakutavate töövaatluste seas peaks olema sellised ettevõtjad, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega ja ökoloogilise jalajälje vähendamisega. Koolituste korraldamisel ja teadlikkuse suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi läbimõeldult, et nendel osalemine oleks vähima ökoloogilise jalajäljega. Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel on soovitatav kasutada keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume1. Toetatavad tegevused on valitud lähtudes rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 2.1. Programmi väljatöötamine ja ettevalmistamine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on valmistada koolides pakkumiseks ette programm, mis arvestab noorte vajadusi, aitab neil paremini tööeluks valmistuda ja teha teadlikumaid valikuid, ning luua programmi rakendamiseks toimiv võrgustik. 2.1.2. Tegevuse sisu Toetatava tegevuse käigus: 1) luuakse programmi tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks programmis osalevate koolide, ettevõtjate ja asjaomaste asutuste (sh Eesti Töötukassa Ida-Virumaa esindus, Ida- Virumaa üldharidus- ja kutseõppeasutused, tööandjad ja erialaliidud) võrgustik; 2) koostatakse koostöös võrgustiku liikmetega programmilähenemine ja programmi raames õpilastele pakutavate tegevuste pakett, mis hõlmab õpilastele korraldatavat töövaatlusi

1 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked

5

ettevalmistavat tööeluteemaliste töötubade seeriat ning töövaatlusi töökohtades (ettevõte või asutus). Töövaatluseid korraldatakse eelkõige ettevõtetes ja asutustes, mis arenevad piirkonnas õiglase ülemineku protsessi käigus või ettevõtetes, mille tegevusvaldkondades on kasvav oskuste ja tööjõuvajadus. Programm näeb ette, et osalejaid suunatakse vastavalt vajadusele ja võimalusele kasutama olemasolevaid tööelu, ettevõtlust ja karjäärivõimalusi tutvustavaid algatusi. Programmi tegevused peavad olema lõimitud ja lähtuma noorte vajadustest, tulevikutöö oskuste vajadustest, majanduse digitaliseerumise ja kliimasõbralike lahenduste (sh tehisintellekt ja uued tehnoloogiad) vajadustest. Tegevustes peab vältima tööalaste soostereotüüpide kinnistamist ja julgustama nii tüdrukuid kui poisse valima ka mittetraditsioonilisi ameteid; 3) töötatakse välja programmi koolituskava ja juhendmaterjal õpilaste juhendamiseks, mille aluseks võetakse programmi „Edu ja tegu“ jm olemasolevaid ettevõtluse ja karjääriõppe teemalisi materjale. Koolituskavas ja juhendmaterjalides töötatakse välja lähenemine venekeelsete noorte kaasamiseks eestikeelsetesse programmi tegevustesse, sh vajadusel keeletoe pakkumine ning eesti- ja venekeelsete noorte lõimumise toetamiseks; 4) koolitatakse juhendajad (soovitatavalt eri valdkondade esindajad), kes korraldavad õpilastele programmi töötubasid ja muid tegevusi. Täiendkoolitusel käsitletakse ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Koolituse on läbinud programmi piloteerimiseks vajalik arv juhendajaid. 2.1.3. Tegevuse tulemus Loodud on võrgustik programmi ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning välja on töötatud programmi tegevuste pakett, koolituskava, juhendmaterjalid ja koolitus õpilaste juhendajatele. 2.1.4. Sihtrühm Programmi juhendajad, Ida-Virumaa koolid, Eesti ja Ida-Virumaa ettevõtjad, Eesti Töötukassa Ida-Virumaa esindus, muud asjaomased asutused ja organisatsioonid. 2.2. Programmi katsetamine ja elluviimine 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on viia ettevalmistatud tegevused ellu esmalt katsekoolides ja seejärel vajaduse korral kohandatuna Ida-Virumaa teistes koolides. 2.2.2. Tegevuse sisu Programmi tegevusi pakutakse esimesel rakendamise aastal kolme Ida-Virumaa kooli õpilastele, et katsetada tegevuste sobivust. Vajaduse korral tegevusi kohandatakse. Järgnevatel aastatel pakutakse programmi tegevusi programmiga ühinenud Ida-Virumaa koolide õpilastele. 2.2.3. Tegevuse tulemus Programmi tegevused on ellu viidud, õpilaste teadlikkus tööalastest võimalustest on mitmekesistunud ja nende oskused karjääriga seotud otsuseid teha on paranenud. 2.2.4. Sihtrühm Ida-Virumaa koolide 8. ja 11. klasside õpilased ning kutsekoolide 1. kursuse kuni 19-aastased (kaasa arvatud) õpilased. 2.3. Programmi tegevustest teavitamine

6

2.3.1. Tegevuse eesmärk Koolidele ja õpilastele mõeldud teavituse eesmärk on suurendada nende teadlikkust programmist ja motiveerida neid programmis osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärk on anda teada IVEK-i ja Sotsiaalministeeriumi tegevusest noorte karjäärialase pädevuse suurendamisel. 2.3.2. Tegevuse sisu Teavitamiseks koostatakse infomaterjal, mis aitab programmi sihtrühmale ja avalikkusele visuaalselt ja arusaadavalt selgitada. Osalevatele noortele ja teistele osapooltele korraldatakse teavitusüritusi, kus räägitakse programmi vajadusest ja eesmärgist ning selle kasutamise võimalustest. Luuakse IVEK-i kodulehe lisasektsioon, kus saab registreeruda programmi üritustele ja kajastatakse projekti tegevusi. Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral eksperte ja sihtrühmade esindajaid. 2.3.3. Tegevuse tulemus Sihtrühmade ja laiema avalikkuse teadlikkus programmi tegevustest ja võimalustest on suurenenud. 2.3.4. Sihtrühm Ida-Virumaa koolid, noored, Ida-Virumaa ja Eesti tööandjad, laiem avalikkus. 2.4. Riigiabi TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Sihttase (2027)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljundinäitaja

Osaluskordade arv, mõõtühik osaluskordade arv

0 90 500 Tegevuse 2.2 näitaja. Programmis osalevad Ida-Virumaa õpilased tööeluteemalistes töötubades ja töövaatlustes. Loendatakse unikaalseid isikuid Tõendiks on osalejate nimekirjad. Allikaks on TAT punktis 8 nimetatud elluviija poolt esitatud aruanded.

TAT- spetsiifilised näitajad

Tegevus 2.1. Töövaatlusprogrammi väljatöötamine ja ettevalmistamine

Programm on välja töötatud (jah/ei)

Ei Jah Näitaja sihttase on saavutatud, kui on valminud programmi metoodika ja õpilastele pakutavate tegevuste

7

pakett, mis hõlmab tööeluteemalisi töötube ja töövaatlusi töökohtades (ettevõte või asutus) ning välja on töötatud koolituskava ja juhendmaterjal õpilaste juhendajatele. Allikaks on punktis 8 nimetatud elluviija aruanded.

TAT- spetsiifilised näitajad

Tegevus 2.2. Programmi katsetamine ja elluviimine

Programmis osalevate juhendajate arv, mõõtühik arv

0 3 juhendajat

10 juhendajat

Programmis osalevad juhendajad korraldavad koolides tööeluteemalisi töötube ja osalevad õpilastega töövaatlustel. Allikaks on punktis 8 nimetatud elluviija aruanded.

Programmis osalevate ettevõtjate arv, mõõtühik arv

0 5 ettevõtja esindajat

10 ettevõtet

Programmis osalevad ettevõtjad tutvustavad õpilastele oma ettevõtte või asutuse tööd virtuaaltuuride, töövaatluse või muus kogemuse jagamise vormis. Tõendiks on osalejate nimekirjad. Allikaks on punktis 8 nimetatud elluviija aruanded.

TAT- spetsiifilised näitajad

Tegevus 2.3. Programmi tegevustest teavitamine

Teavitustegevused on ellu viidud (jah/ei)

Ei Ei Jah Tehtud on postitused sotsiaalmeedias tööelumooduli juhendajate leidmiseks. Projekti tegevusi ja tulemusi on kajastatud tellimusartiklites. Allikaks on punktis 8 nimetatud elluviija aruanded.

Kodulehe lisamooduli loomine, mõõtühik arv

0 0 1 Valminud on kodulehe lisamoodul. Allikaks on TAT punktis 8 nimetatud elluviija aruanded.

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

8

1 ESF+i toetus 476 341 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 204 146 30%

3 Eelarve kokku 680 487 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 5.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15% tegevuste otsestest personalikuludest. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõike 3 kohased kulud. 5.3. Abikõlblikud kulud on muu hulgas punkti 2 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 5.3.1 programmi väljatöötamise kulud; 5.3.2 programmi katsetamise ja elluviimise kulud; 5.3.3 programmi tegevustest teavitamise kulud; 5.3.4 programmi tegevuste koordinaatori personalikulu ja lähetuskulu. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt arvutatud summast lähtuvalt. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses ja kirjelduse, kuidas lähtutakse vastavalt kategooriast ja turu võimalustest keskkonnahoidlikest või väärtuspõhiste hangete kriteeriumitest; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Põhjendatud juhul võib teha elluviijale ettemakseid vastavalt ühendmääruse § 30 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud korrale. Ettemakse kasutamise periood on mitte rohkem kui 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. Elluviija tõendab vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 14 lõikele 3 ettemaksena saadud toetuse kasutamist abikõlblike kulude tasumiseks, juhindudes ühendmääruse § 30 lõigetest 3 ja 5. 6.6. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.7. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

9

6.8. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitab elluviija koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2 esitama punktis 7.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt väljatöötatud vormil; 7.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.6 esitatud prognoosist. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija tagab korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.6. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, teavitab RÜ viie tööpäeva jooksul RA-d nõuetekohase lõpparuande esitamisest. RA-l on õigus esitada viie tööpäeva jooksul omapoolsed seisukohad RÜ-le. Kui RA hinnangul lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.

10

8.10. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1 nimetud Eesti 2035 näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab muutmise taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu selle kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab punkti 9.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA eelarve ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

11

9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34-37. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Lisad: TAT tegevuste kirjeldus – lisa 1 TAT eelarve kulukohtade kaupa – lisa 2

Tervise- ja tööministri käskkirjaga „Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogramm“ kinnitatavate toetuse andmise tingimuste seletuskiri

I Sissejuhatus Toetuse andmise eesmärk on luua töövaatlusprogramm, mille raames tutvustatakse Ida-Virumaa noortele tööelu ja tööturu võimalusi, võimaldatakse töövaatlusi, korraldatakse töötubasid asutustes ja ettevõtetes töö- ja ettevõtluskogemuse saamiseks. Samuti toetatakse programmi raames eesti keelest erineva emakeelega noorte lõimumist ühistegevuste ja uute kontaktide loomise kaudu. Tegevusi viiakse ellu ajavahemikul 01.01.2023–31.12.2027 ning eesmärk on kaasata 500 noort, kes läbivad terve programmi. Meetmete nimekirja meetme 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eelarve on 74 920 457 eurot (Euroopa Liidu toetus 52 444 320 eurot ja riiklik kaasfinantseering 22 476 137 eurot). Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogramm“ eelarve on 680 487 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetus 476 341 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 204 146 eurot. Lisaks on meetme 21.4.2.1 eelarvest planeeritud pakkuda tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuseid ning korraldada määruse alusel avatud taotlusvoor tööturumeetmete pakkumiseks enam tuge vajavatele töötutele, noortele, mitte-eestlastele ja vanemaealistele. Samuti on TAT käskkirjade alusel plaanitud anda toetust valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli arendamiseks, oskuste arendamiseks ning vanemaealistesse töötajatesse suhtumise muutmiseks. Tegevuste elluviija on SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (edaspidi IVEK). IVEK-il on Hariduskopteri ehk Ida-Virumaa piirkondliku haridusklastri haldajana kompetents ja võimekus tegevusi ellu viia. Haridusklastri eesmärk on toetada Ida-Viru maakonna arengustrateegias 2019–2030+ sätestatud haridusvaldkonna eesmärki, mille kohaselt pakutakse maakonnas kompleksset haridust, noored oskavad vähemalt kolme keelt ning on digipädevad ja ettevõtliku eluhoiakuga. TAT on välja töötanud Sotsiaalministeerium koostöös IVEK-ga. TAT on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]) ning tööhõive osakonna nõunikud Annika Sepp (tel 626 9722, [email protected]) ja Kelli Ilisson (tel 626 9197, [email protected]), Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt (514 5801, [email protected]), Ettevõtliku Kooli koordinaator Ida-Virumaal Hälis Värimäe (529 6027, [email protected]) ja Ida-Virumaa haridusklastri koordinaator Kerda Eiert (tel 523 6850, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Käskkirja eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). TAT on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas. II Käskkirja sisu ESF+i vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui ka Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel.

2

ÜSS § 4 lõikes 3 nimetatud meetmete nimekirja kohaselt on Sotsiaalministeerium rakendusasutuseks (edaspidi RA) ja Riigi Tugiteenuste Keskus rakendusüksuseks (edaspidi RÜ) ESF+ist rahastatava rakenduskava 6. prioriteetse suuna meetmes 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ (edaspidi meede). TAT kinnitatakse tervise- ja tööministri käskkirjaga ÜSS § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Vastavalt ÜSS § 10 lõikele 2 tuleb RA-l rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ja lõikele 4 määrata selle elluviija. TAT sisaldab eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, toetatavate tegevuste sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT-st rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Tegevuste eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „TAT muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TAT eesmärgid ning seosed Eesti 2035 sihtide ja aluspõhimõtetega ja heaolu arengukava sihtidega. TAT on seotud järgmiste rakenduskavas nimetatud sekkumistega: „tööturu struktuursete probleemide lahendamine“ ja „tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“. Samuti on väljatoodud TAT seosed TERE-programmiga. TAT raames pakutavates tegevustes välditakse soostereotüüpset lähenemist ametitele ja tööturule. Tegevuste kavandamisel võetakse arvesse, et poiste ja tüdrukute karjäärivalikuid mõjutavad erinevad tegurid, sh ka soostereotüübid ja -rollid ning leitakse viise stereotüüpide mõju vähendamiseks. Koolitus- ja juhendmaterjalide, publikatsioonide jm koostamisel välditakse tekstides ja kuvandites eelarvamusi ja stereotüüpe kinnistavaid hoiakuid naiste ja meeste ning vähemusrühmade suhtes. Tegevustega soodustatakse piirkonnale mittetraditsioonilisi erialavalikuid ning erialade tutvustamisel välditakse soostereotüüpe. Andmeid meetme tegevustes osalenute kohta kogutakse soo ja vanuse järgi. TAT tegevused on eelkõige sihitatud teatud vanuses noortele, kuna tegevused on sobivad just sel eluperioodil. Samas on TAT raames pakutavad tegevused laiemalt vanuselistest stereotüüpidest vabad. TAT elluviimise käigus proovitakse tagada, et inimene saab tegevustes osaleda viisil, mis tema olukorda ei kahjusta. Tegevuste elluviimisel arvestatakse, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla nt liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ja võimalus tegevuses osaleda. Abimeetmeid tuleb vajadusel planeerida kõigi puudeliikide lõikes.

3

TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel ei koguta mingil viisil infot tegevustes osalevate inimeste rassi, usu ega seksuaalse sättumuse kohta. Tegevuste käigus jälgitakse, kas tegevustesse jõuab näiteks ebaproportsionaalselt vähe poisse või tüdrukuid, eestlasi või venelasi, erivajadustega inimesi. Kui mõni selline tendents ilmneb, analüüsitakse põhjuseid ja otsitakse võimalusi, kuidas seda olukorda muuta. TAT vajalikkuse põhjendus Noored seisavad võrreldes teiste vanuserühmadega silmitsi suuremate töötururiskidega: neil on suurem risk kaotada töö, tõenäosus pikemaks tööotsinguperioodiks kui parimas tööeas inimestel ja risk töötada ebakindlamatel töökohtadel. 2021. aastal oli Eestis 15–29-aastaste noorte töötuse määr 10,9%, aasta varem 12,6% (Eesti Statistikaamet, 20221). Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti noorte töötuse määr madalam – 2021. aastal 2,1pp võrra ja 2020. aastal 0,9pp võrra (Eurostat, 20222). Noorte töötuse kasvu põhjuseks võib pidada 2020. aastal alanud COVID-19 pandeemiat, mis vähendas tööjõuvajadust valdkondades, mis on tavapäraselt pakkunud noortele tööturule suundumise võimalusi (teenindus, majutus ja toitlustus). Kriisiperioodidel satuvad esmalt löögi alla noorte töötamisvõimalused. Praegune tööturu olukord on eelkõige keeruline vähese kogemusega noortele ehk neile, kes ei ole varem töötanud või on äsja koolipingist lahkunud. Ka puuduv eesti keele oskus muudab noorte olukorra tööturul keerulisemaks. Lähiaastatel võib noorte olukorda ja võimalusi (eeskätt piirkondlikult) mõjutada ka Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde ambitsioonide elluviimine. Näiteks Ida-Virumaa kontekstis võivad muutuda olulised tööstusharud, mis eeldavad noorte valmisolekut muutustega kohaneda. Riigi strateegilistes eesmärkides3 rõhutatakse vajadust pöörata noorte sihtrühmale eraldi tähelepanu, et aidata neil jätkata haridusteed, suurendada nende tööhõivevalmidust ja kaasata neid tööturule. Kuna noorte vähesel haridusel ja töötusel on kaugeleulatuvad isiklikud ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed, on oluline aidata noori tööturule. Noortesse suunatud investeeringud annavad pikaajalist kasu, vältides kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturult, haridusest ja koolituselt, ning kasvatades lisandväärtust, mida loob aktiivne ja kvalifitseeritud tööjõud4. Oluline on noorte teadlikumate tööalaste valikute ettevalmistamine ja toetamine. Süsteemse tööturuinfo jagamine koos tegelike töökohtade tutvustamisega aitab kaasa teadlikumate karjääri- ja erialavalikute langetamisele. Centari 2021. aastal avaldatud uuringu „Karjääriteenused Eestis: teel terviklahenduseni“5 kohaselt on noorte tunnetatud vajadus toe järele karjääri kujundamisel suur. Õpingute, elukutse- või tööalaste valikute tegemiseks vajab enda hinnangul mõnda karjääriteenust valdav osa (81–86%) 18–26-aastastest noortest. Kõige enam vajavad noored võimalust huvitava eriala või ametiga lähedalt tutvuda. Samas on uuringu andmetel õpilased üldhariduskooli karjääriõppe ja karjäärinõustamise tegevustega sageli rahulolematud. Hinnang üldhariduskooli tegevuste kasulikkusele oli kümne palli skaalal 4,7–6,4 punkti. Probleemidena tõid noored välja, et tuge saadi liiga vähe, info oli pealiskaudne või vananenud ning liiga vähe oli individuaalset

1 Eesti Statistikaamet (2022). Tööpoliitika näitajad. Veebilehel: https://tooturg.stat.ee/ 2 Eurostat (2022). Unemployment by sex and age-annual data. Veebilehel: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/une_rt_a/default/table?lang=en 3 Eesti 2035 kavas on rõhutatud vajadust viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud tööturu vajaduste ja majanduse struktuurimuutustega kooskõlla. Heaolu arengukavas 2023–2030 on välja toodud, et tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb muu hulgas tegeleda riskirühmadega ehk noorte, eakate ja muukeelsete elanikega. 4 Hinnanguliselt 1,2% SKPst, ibid. 5 http://centar.ee/pdf/ee/2021_Karjaariteenused_Eestis_teel_terviklahenduseni.pdf

4

lähenemist, praktilist nõu ja abi. Karjäärivalikute tegemise toetamisel üldist abi koolist hindasid õpilased väheseks. Noore sujuva koolist tööle jõudmise üheks mõjuriks on tema elukoht ja selles piirkonnas olevad võimalused. Seetõttu on oluline arvesse võtta regionaalseid erinevusi ning võimestada piirkondi, kus üldine töötuse määr (sh noorte töötuse määr) on keskmisest kõrgem. Ida-Virumaal oli 2021. aastal 15–29-aastaste noorte töötuse määr 22,9% (Lääne-Eestis 9,4%, Kesk-Eestis 11,3%, Põhja- Eestis 9,9% ja Lõuna-Eestis 10,2%6), aasta varem koguni 27,3% (Lääne-Eestis 14,8%, Kesk-Eestis 13,8%, Põhja-Eestis 10,9% ja Lõuna-Eestis 10,8%) ehk üle kahe korra kõrgem kui Eestis keskmiselt. Samuti on üldine (15-74-aastaste) töötuse määr Ida-Virumaal (11,5% 2021. aastal) Eesti keskmisest ligi kaks korda kõrgem (6,2% 2021. aastal). Ka tööjõus osalemise määr (15-74) on Ida-Virumaal maakondade võrdluses üks madalamaid (63,4% 2021. aastal) ja üksjagu madalam Eesti keskmisest (71,1% 2021. aastal). Samuti on Ida-Virumaal Eesti keskmisest tunduvalt madalam noorte 15-29-aastaste tööjõus osalemise määr (Ida-Virumaal 2021. aastal 47,4% ja Eestis keskmiselt 58,4%). Ida-Virumaa probleemiks on ka madal tööhõive määr ning keskmisest madalam palgatööst teenitav töötasu. Ida-Virumaa on viimastel kümnenditel olnud püsivalt kõrge töötusega piirkond. Sealset tööturgu mõjutavad majandusstruktuuri suur sõltuvus põlevkivisektorist, põlevkivikasutusel põhineva majandusmudeli kahanemine, vähene ettevõtluse mitmekesisus ning madal ettevõtlusaktiivsus. Samuti on Ida-Virumaa üks kõige kiiremini kahaneva ja vananeva rahvastikuga maakondi. Alla 14- aastaste laste ja noorte osatähtsus rahvastikus on vaid 14%, mis on madalaim Eestis. Aastaks 2040 võib see kahaneda prognooside kohaselt 10 protsendini maakonna rahvastikust. Seetõttu on ka tööturusurve indeks ebasoodsaim Eestis – lähima 10 aasta jooksul lahkub tööturult vanuse tõttu rohkem inimesi, kui sinna siseneb (6 uut tööealist iga 10 pensionile mineja kohta). Ida-Virumaa arenguprobleeme süvendab vähene eesti keele oskus, eesti- ja venekeelse kogukonna nõrk seotus ning piirkonna sotsiaalmajanduslik mahajäämus. Ida-Virumaa tööturul on toimumas olulised muutused, mis on seotud riigisiseste ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkide täitmiseks vajalike muudatustega ja üleminekuga süsinikuneutraalsele majandusele. Ida-Virumaa on piirkond, mida kliimaneutraalsele majandusele üleminek Eestis enim mõjutab ja mille majandust ootab seetõttu ees ümberkujundamine, sh piirkonna olulisema tööandja põlevkivisektori restruktureerimine, uute ettevõtlusvaldkondade arendamine ja maakonna majanduskeskkonna mitmekesistamine. Programm aitab noori nendeks muudatuseteks paremini valmistuda, andes ülevaate eri valdkondade töökohtadest ja karjäärivõimalustest. Programmis osalevad noored saavad uusi teadmisi ja kogemusi seeläbi, et külastavad reaalses töömaailmas erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone, osalevad temaatilistes töötubades ja saavad praktilisi kogemusi. Venekeelsed noored avardavad oma eestikeelset suhtlusvõrgustikku ja vastupidi. Programmi tulemusena on noored teadlikumad oma võimalustest töömaailmas ning nad on karjäärivalikuteks paremini valmistunud. Punkt 2 „Toetatavad tegevused“ Punktis 2 kirjeldatakse tegevusi TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh puutumust riigiabi andmisega. Iga tegevuse juures näidatakse sihtrühm, tegevuse abikõlblikkuse periood ja elluviija. TAT tegevusi viib ellu IVEK. Rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, mistõttu puudub vajadus täiendavate

6 Lääne-Eesti – Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; Kesk-Eesti – Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond; Põhja-Eesti – Harju maakond; Lõuna-Eesti – Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.

5

nõuete kehtestamiseks. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga (vt seletuskirjale lisatud kontroll-lehte). Tegevuste tulemusel luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogramm (edaspidi programm) Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi õpilastele ning kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programm arendab õpilaste karjääri kujundamise oskusi ning võimaldab süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta. Tegevused jagunevad kolmeks suuremaks alategevuste plokiks. 2.1. Programmi väljatöötamine ja ettevalmistamine. Tegevuse eesmärk on luua sihtrühmale läbimõeldud ja praktiline programm, mis arendab õpilaste teadlikkust tööelus, toetab karjääri kujundamise oskusi ning annab süsteemselt teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta. Ettevalmistavate tegevuste käigus luuakse programmis osalevate koolide, ettevõtjate jt asjaomaste asutuste, sh Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) Ida-Virumaa esindus, Ida-Virumaa üldharidus- ja kutseõppeasutused, tööandjad, erialaliidud, võrgustik ning koostöös võrgustikuga hinnatakse piirkonna noorte vajadusi ja võimalusi ning sellest lähtuvalt valmistatakse ette programmi metoodika ja programmi raames õpilastele pakutavate tegevuste kirjeldus. Programm sisaldab järgmist: Tööelu ja karjääri teemalised töötoad: programmi juhendaja korraldab programmis osalevatele õpilastele õppe- ja juhendmaterjalide alusel tööelu ja karjääri teemalisi töötubasid. Töötubade eesmärk on valmistada ette osalemist töövaatluses jm praktilistes tegevustes ning analüüsida saadud kogemusi, toetades seeläbi praktilisest töövaatlusest ja tööturust saadud teadmisi. Töövaatlus töökohas: programmis osalevatele õpilastele luuakse võimalus osaleda töövaatlusel tööandja juures. Tulenevalt Euroopa Liidu rohe- ja digipöörde eesmärkidest ning tulevikutöö prognoosidest on oluline kasvatada noorte teadlikkust eelkõige tööjõuvajadustest tööturul sh oskustest ja erialadest, mille järele kasvab vajadus, ja sellest milliste ametikohtade puhul nõudlus suure tõenäosusega väheneb või kaob. Samuti arvestatakse ettevõtte või asutuse valikul, kus töövaatlus korraldatakse, võimaluse korral õpilase eelistustega. Lisaks töövaatlusele võib korraldada ettevõtete tutvustusi virtuaaltuuridena ja/või töötubadena, kus osaleb ettevõtte või asutuse esindaja. Muud tegevused: programmi kaasatakse töötukassa pakutavad karjääriteenused noortele ning vastavalt vajadusele ja võimalusele muid olemasolevaid tööelu, ettevõtlust ja karjäärivõimalusi tutvustavaid algatusi (nt algatused „Tööle kaasa!“ ja „Töövarjupäev“), sidudes need süsteemselt programmi tegevustega, ning aidates programmis osalevatel õpilastel teadlikult nende võimalusi ära kasutada. Vajaduse korral pakutakse muid karjäärioskusi arendavaid tegevusi. Koolides, kus pakutakse karjääriõpet või kutsevaliku õppekava, arvestatakse sellega programmi läbiviimisel. Samuti töötatakse välja koolituskava ja juhendmaterjal õpilaste juhendajatele. Selleks kasutatakse programmi „Edu ja tegu“ jm olemasolevaid ettevõtluse ja karjääriõppe teemalisi materjale. Kaasatakse juhendajad, kes hakkavad õpilastega ellu viima programmi töötubasid ja muid tegevusi. Juhendajate ettevalmistamiseks korraldatakse programmi vajadustest lähtuv täienduskoolitus, mille juhendajad peavad läbima. 2.2. Programmi katsetamine ja elluviimine. Esimesel programmi rakendamise aastal pakutakse programmi tegevusi kolme Ida-Virumaa kooli õpilastele, et katsetada nende sobivust. Vajaduse korral tegevusi kohandatakse. Järgnevatel aastatel pakutakse programmi tegevusi programmiga ühinenud Ida-Virumaa koolide õpilastele.

6

2.3. Programmi tegevustest teavitamine. Teavitustegevused on mõeldud eelkõige Ida-Virumaa koolidele, noortele, Ida-Virumaa ja Eesti tööandjatele, laiemale avalikkusele piirkonnas. Koolidele mõeldud teavituse eesmärk on suurendada nende teadlikkust programmist ja motiveerida neid programmis osalema. Noortele mõeldud teavituse eesmärk on teavitada neid programmist ja julgustada neid osalema. Laiema avalikkuse teavitamise eesmärk on anda teada IVEK-i ja Sotsiaalministeeriumi tegevusest noorte karjäärialase pädevuse suurendamiseks. Teavitamiseks koostatakse infomaterjal, mis aitab programmi osapooltele visuaalselt ja arusaadavalt selgitada. Osalevatele noortele ja teistele osapooltele korraldatakse teavitusüritusi, kus räägitakse programmi vajalikkusest ja eesmärgist ning selle kasutamise võimalustest. Teavitustegevuste paremaks sihitamiseks ja elluviimiseks kasutatakse vajaduse korral eksperte ja sihtrühmade esindajaid. 2.4. Riigiabi Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. peatükk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul ettevõtjale antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis, vaid see, kas isik tegeleb toetatavate tegevuste raames liberaliseeritud turul või mitte. Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit. Määravaks on vaid asjaolu, kas faktiliselt toetatav tegevus on majandustegevus. Teisisõnu, kas TAT raames või selle toetusel pakutakse vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid. Seega tuleb hinnata, kas TAT tegevuste puhul on tegemist majandusliku või mittemajandusliku tegevusega. TAT tegevuste sihtrühmaks on Ida-Virumaa koolide 8. ja 11. klasside õpilased ning kutsekoolide 1. kursuse kuni 19-aastased (kaasa arvatud) õpilased, programmi juhendajad, Ida-Virumaa koolid, Eesti ja Ida-Virumaa ettevõtjad/asutused, töötukassa Ida-Virumaa esindus ning muud asjaomased asutused ja organisatsioonid. 8. ja 11. klasside õpilased on valitud tegevuse otseseks sihtrühmaks seetõttu, et Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogrammi tegevuste elluviimine aasta enne kooliastme lõpuklassi loob head eeldused selleks, et õpilasel tekib parem ettekujutus sellest, mida ta pärast kooliastme lõpetamist võiks edasi teha ning ta saab kooliastme viimases klassis keskenduda õppeainetele, mida ta oma valikute õnnestumiseks vajab. Kutsekoolide 1. kursuse õpilased on valitud tegevuse sihtrühmaks eesmärgiga lihtsustada edasist valikut erialase spetsialiseerumise kohta. Kutsekoolide õpilaste sihtrühma on piiratud kuni 19-aastaste noortega, et kaasata programmi esimesi valikuid tegevaid noori, kellele programm on suunatud. Ida-Virumaa noorte töövaatlusprogrammi väljatöötamine ostetakse sisse. Programmi raames pakutakse tegevusi, mis annab teadmisi tööelu ja tööturuvõimaluste kohta üldhariduskoolide õpilastele: osalemine tööeluteemalistes töötubades ja töövaatlustes, sh virtuaalselt, asutustes ja ettevõtetes. Lisaks koolitatakse programmi läbiviivaid juhendajaid läbi sissostetavate koolituste ning tehakse sihtrühmale ja piirkonna avalikkusele teabepäevi programmis osalemise võimaluste ja eesmärkide ning hiljem tulemuste kohta. Tegemist on tööturuteenuste ja -toetuste seaduses nimetatud karjäärinõustamisele sarnaneva tegevusega. Tegemist on tööhõive probleeme ennetava meetmega. Karjäärinõustamist ei ole tööhõiveprogrammis seni riigiabina käsitletud. Seega olemuselt on TAT tegevused IVEK-i jaoks käsitletavad mittemajandusliku tegevusena ja avaliku ülesandena.

7

IVEK ei paku TAT-s nimetatud tegevusi sihtrühmale vastutasu eest ehk need on sihtrühma kuuluvatele isikutele tasuta kättesaadavad. Kuivõrd IVEK TAT raames teenuseid ega kaupu, sh tasu eest, ei paku, ei saa nende tegevust lugeda majandustegevuseks riigiabi eeskirjade kohaselt. TAT tegevuste elluviimisel peab elluviija järgima riigihangete seadust teenuste ja kaupade sissostmisel, seega ei ole elluviija omakorda abi andja. TAT tegevuse sihtrühmaks olevad ettevõtjad ja asutused võimaldavad programmi tegevusi ellu viia. Nad ei ole samuti otseselt ega kaudselt abi saajaks, sest nad ei saa otsest või kaudset tulu õpilastele ettevõtte töö tutvustamisega ega saa tasuta tööjõudu, vaid vajaduse korral hüvitatakse neile kaasnev kulu. Eeltoodust tulenevalt on RA seisukohal, et TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. Punkt 3 „Näitajad“ Punktis 3 on nimetatud TAT näitajad, mis aitavad mõõta eesmärkide saavutamist nii kvantitatiivselt kui ajaliselt. Punktis on esitatud meetmete nimekirja väljundinäitaja, TAT-spetsiifilised väljundinäitajad tegevuste kaupa, nende algtasemed ning sihttasemed aastateks 2024 ja 2027. Samuti on kirjeldatud näitajate sisu ning esitatud teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Kõnealune TAT panustab otseselt meetmete nimekirja väljundinäitajasse „Osaluskordade arv“ sihttasemega 500 aastal 2027 ja see koosneb programmis osalevatest õpilastest, kes liituvad programmiga kas 9. või 11. klassis või kutsekooli esimesel õppeaastal. Sihttaseme määramisel on aluseks võetud projekti rahaline maht ja eeldatav võimekus uude tegevusse sihtrühma kaasata. Meetmete nimekirja väljundinäitaja „Osaluskordade arv“ sihttaseme saavutamine ja programmis osalenud noorte teadlikud valikud tööturule suundumisel toetavad positiivselt noorte varajase karjääri kulgu, mõjutavad nende edasisi võimalusi tööturul ning aitavad liikuda stabiilsematele ja parematele töökohtadele, mis tagavad püsivama hõive kogu tööelu vältel. Lisaks jälgitakse TAT-spetsiifiliste näitajatena programmis osalevate juhendajate ja ettevõtjate arvu ning teavitustegevuste elluviimist ja kodulehe lisamooduli loomist. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 680 487 eurot, sh ESF+i toetus 476 341 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 204 146 eurot. Tegevuste ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisa finantsplaanis. Pärast TAT tegevuste lõppu on osalevatel koolidel võimalik programmi raames välja töötatud õppematerjale, metoodikat ja muid ressursse kasutada tegevuste jätkamiseks, kui selleks on huvi ja võimalik leida vahendeid. Programmiga katsetakse mudelit, kus kohaliku tasandi koostöös (IVEK ehk kohalik ettevõtluskeskus, koolid, tööandjad, töötukassa) pakutakse noortele sidustatud tegevustena olemasolevaid karjääri/tööelu tutvustavaid algatusi ning programmist pakutavaid töövaatlusi koos ettevalmistusega. Programmis osalemine suurendab eelduslikult koolide huvi oma õpilastele tööelu tutvustavate tegevuste pakkumiseks, valmisolekut tööandjate ja ettevõtjatega koostööks ning erinevate võimaluste (sh programmi raames ettevalmistatud materjalid ja juhendajad) kasutamiseks. Osalevad tööandjad teadvustavad paremini oma rolli töötajate järelkasvu kasvatamisel. Kui programmi tegevused täidavad sihtrühma vajadusi, võib see kogemus anda võrgustiku osapooltele tõuke sarnasesse tegevusse ka edaspidi kohalikult ühiselt panustada ja nendega jätkata. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

8

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). TAT-s on lubatud tegevuste elluviimisega kaasnevad personali-, transpordi- ja lähetuskulud, samuti on abikõlblikud programmi väljatöötamise, katsetamise ja elluviimise ning tegevustest teavitamise kulud. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud hüvitamisviisidest ühtse määra alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada RÜ- le koos maksetaotlusega kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei pea osalise tööajaga administreeriva personali üle pidama arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristama ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad 15% TAT otsestest personalikuludest. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Lisaks võimaldatakse ettemakseid vastavalt ühendmääruse § 30 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 2 sätestatud korrale. Makse aluseks olevaid dokumente võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga makset esitada ei tule. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad tegevuste elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA-le esitatakse TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuskava ja eelarve kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks. RA nõudmisel on tegevuste elluviija kohustatud esitama TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. TAT elluviija on kohustatud RA-le esitama iga kuu eelarve täitmise aruande. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu on vaja tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Igal aastal tuleb väljamaksete prognoos järgmise eelarveaasta kohta esitada 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisaeelarve kinnitamist. Kui väljamaksetaotlused erinevad esitatud prognoosist 25%, tuleb elluviijal esitada järelejäänud eelarveaasta kohta uus väljamaksete prognoos. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. Siinkohal on oluline rõhutada, et erinevalt teistest fondidest tuleb ESF+ist rahastatud tegevustes osalejate kohta koguda nõutavad andmed vastavalt ÜSS § 19 lõikele 3. Osalejate andmeid tuleb sisestada sündmuste infosüsteemi ehk SISi, mille kaudu kogutakse infot osalejate kohta. Punkt 8 „Aruandlus“

9

Punktis 8 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Järelaruande esitamise kohustust elluviijal ei ole. Punkt 9 „TAT muutmine“ Punktis 9 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole TAT muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ja sellega kaasnevat halduskoormust. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-d muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Kui TAT rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib RA vähendada TAT eelarvet tingimusel, et see ei takista TAT eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras, kui on näha, et TAT tegevuste elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgselt planeeritud. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV TAT mõjud Käskkirjaga luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogramm Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi õpilastele ning kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programm arendab õpilaste karjääri kujundamise oskusi ning võimaldab süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta. Elluviidavate tegevustega panustatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas nimetatud järgmistesse mõjuvaldkondadesse:

10

Sotsiaalne mõju Programmis osalevad noored saavad uusi teadmisi ja kogemusi seeläbi, et külastavad reaalses töömaailmas erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone, osalevad temaatilistes töötubades ja saavad praktilisi kogemusi. Venekeelsed noored laiendavad oma eestikeelset suhtlusvõrgustikku ja vastupidi. Programmi tulemusel on noored teadlikumad oma võimalustest töömaailmas ning nad on paremini karjäärivalikuteks valmistunud. Pikemas perspektiivis vähendab see noorte töötust ja mitteaktiivsust ning suurendab Ida-Virumaa noorte lõimitust Eesti ühiskonda. Regionaalareng TAT tegevused panustavad otseselt regionaalarengusse, kuna on suunatud otseselt selle piirkonna noortele, kus töötuse määr on keskmisest kõrgem ja tööhõive määr madalam. Seoses õiglase ülemineku protsessiga piirkonnas vajavad noored infot selle kohta, millised on piirkonnas töötamise võimalused, sh uutes üleminekuprotsessi käigus tekkivates valdkondades. Ülevaade erinevatest töötamisvõimalustest, sh ettevõtlikkuse suurenemine ja parem lõimitus piirkonna eestikeelsete noortega, mis võib kogukonna tunnet ja sidet teiste Eesti piirkondadega tugevdada, võivad kodukohta jäämist samuti soodustada, aidates pidurdada piirkonna suurt väljarännet, eriti noorte seas. Sooline võrdõiguslikkus TAT tegevustes jälgitakse ja vähendatakse sooliste stereotüüpide ja väljakujunenud soorollide mõju noorte töö- ja erialavalikutele ning julgustatakse nii tüdrukuid kui poisse valima ka mittetraditsioonilisi ameteid. Elu- ja looduskeskkond Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüs leidis, et kavaga ette nähtud sekkumistel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju DNSH printsiibi alusel ei ole. TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Kaudne mõju väljendub selles, et pikaaegse põlevkivitööstuse traditsiooniga maakonna noored saavad muudel elualadel töötamise võimalustest teadlikumaks, mis hõlbustab piirkonna üleminekut kliimasõbralikumale majandusele. Samuti on raamtekstis välja toodud ootus, et rahastatavad tegevused ei suurendaks negatiivset keskkonnamõju, väärtustaks osapooli, kes tegelevad teadlikult säästliku keskkonnakasutusega, ning teenuste ja toodete hankimisel lähtutaks keskkonnahoidlike hangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange on protsess, mille käigus ametiasutused püüavad hankida selliseid kaupu, teenuseid ja ehitustöid, mille keskkonnamõju on kogu nende olelusringi jooksul väiksem, kui sama põhiülesandega kaupadel, teenustel ja ehitustöödel, mida muul juhul hangitaks. Samuti korraldatakse koolitused ja muud sündmused järgides keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendit7. Andmekaitsealane mõjuhinnang TAT raames pakutakse üldhariduskoolide õpilastele karjääri kujundamise oskusi arendavaid tegevusi. Tegevusi pakub ja sihtrühmadega tegeleb IVEK, kes on tegevuste elluviija. IVEK kogub ja töötleb andmeid TAT tegevuste elluviimiseks ja seiramiseks ning lepingute ettevalmistamiseks, sõlmimiseks ja täitmiseks. Võrgustik moodustub ettevõtetest, koolidest ja inimestest, kes soovivad programmis osaleda. Osalemiseks tuleb koguda isikuandmeid, mis on vajalikud TAT tegevuste

7 Keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhend, https://envir.ee/media/9111/download

11

elluviimisel õpilaste ja juhendajatega kontakti võtmiseks ning kehtivates õigusaktides ettenähtud andmekorje ja TAT järelevalve teostamiseks (ÜSS § 19 lg 1 ja 3). Isikuandmed kogutakse tegevustes osalemise nõusoleku alusel programmis osalevatelt õpilastelt ja juhendajatelt. Andmeid kogutakse registreerimisvormide kaudu või edastab isik need IVEK-ile e- posti, telefoni või muu sidevahendi teel. Kogutavateks andmeteks on: õpilaste ja juhendajate isiku- ja kontaktandmed (ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, telefoninumber; isikukood). Lisaks tuleb tingimustele vastamiseks koguda andmeid õpilaste õppeasutuse ja klassi kohta ning märkida, kas tegemist on eesti või vene rahvusest isikuga ning teha märge osaleja erivajaduse kohta. Ka osalevad ettevõtjad teavitavad enda kontaktandmetest, kuid eeldatakse, et see toimub juriidilise isiku esindamise raames. Tegevuste elluviijal on kohustus ÜSS § 19 lg 3 alusel koguda tegevustes osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas ning ta peab need esitama RÜ-le SIS kaudu. Eeldatava hinnangu kohaselt ei ületa õpilastele programmis osalemisel pakutav kontakttundide arv 32 akadeemilist tundi, mistõttu kuulub tegevus erandi alla ning osalejatelt ei ole tarvis koguda isikuandmeid suuremahuliselt ega detailselt, vaid piisab eelmises lõikes toodud andmekoosseisust. IVEK töötleb isikuandmeid kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sealhulgas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ning selliste andmete vaba liikumise ja direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. IVEK säilitab andmeid õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul või muu säilitustähtaja puudumisel teenuste pakkumisel mitte kauem kui seitsme aastat pärast teenuse osutamise lõppu. IVEK rakendab asjakohaseid meetmeid, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kaotamise, muutmise, lubamatu avalikustamise või ligipääsu eest. IVEK juhindub oma tegevuses ja privaatsustingimustes reguleerimata küsimustes (https://ivek.ee/meist/privaatsus/) kehtivatest õigusaktidest. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega TAT tegevused vastavad rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele (ühendmääruse § 7). 1. TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisel TAT kooskõla valdkondlike arengukavadega ja panust rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja osas IV. TAT panust meetme väljundnäitaja saavutamisse on kirjeldatud TAT ja seletuskirja punktis 3. 2. TAT põhjendatus TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eesmärgi saavutamisele. TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirjas. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ja seda korrigeeritakse

12

vajaduse korral tarbijahinnaindeksi prognoositava muutusega. Uut tüüpi kulude planeerimisel uuritakse hindasid turult või töötatakse need ise välja. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia

TAT tegevuste elluviijaks on valitud IVEK, kes on selleks nõusoleku andnud. IVEK-il on kompetents ja võimekus tegevusi ellu viia, sest nende üheks tegevuseks on Hariduskopteri ehk Ida-Virumaa piirkondliku haridusklastri haldamine. Haridusklaster koondab haridusvaldkonna institutsioone (KOV, üli- ja kõrgkoolid, kutseõppeasutused, riigigümnaasiumid, üldhariduskoolid, lasteaiad ja huviharidusasutused ning asjaomased kolmanda sektori asutused). Ida-Virumaa haridusklastri eesmärk on toetada Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ haridusvaldkonna eesmärgi saavutamist – maakonnas pakutakse kompleksset haridust, noored oskavad vähemalt kolme keelt, on digipädevad ja ettevõtliku eluhoiakuga. IVEK on ka programmi „Edu ja tegu“ ehk „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ partneriks Ida-Virumaal. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja IV osas. VI TAT rakendamine TAT rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. Tagasiulatuv rakendamine on vajalik seoses toetatavate tegevuste alustamisega nimetatud kuupäevast alates. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks IVEK-le. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati osaliselt. Keskkonnaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Riigi Tugiteenuste Keskus, IVEK, seirekomisjon ja Euroopa Komisjon kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Seletuskirja lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht. 2. Riskide hindamine.