Kiri

Osaühing DP Projektbüroo Registrikood 11217547 EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10 Kuressaare Saaremaa vald 93819, [email protected], +372 4525000

Huvitatud isik: Jaan Sild Planeerija: Osaühing DP Projektbüroo

Rohu tn 5 Kuressaare Saare maakond 93819 [email protected], +372 4545491

SAAREMAA VALD, LÄÄTSA KÜLA, MAGASIMA JA PÄHKLI KATASTRIÜKSUSED

MAGASIMA DETAILPLANEERING

KOOS LISADOKUMENTIDEGA

TÖÖ NR 09-25-DP

Algatatud Saaremaa Vallavolikogu 28.08.2025 otsus nr 1-3/46

Planeeringu koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson 7 arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 30.03.2026

KURESSAARE 2025

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected] Rohu 5 Kuressaare 93819 tel: +372 4545491

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 2

Sisukord

1 Seletuskiri ................................................................................................................................ 4

1.1 Lähtesituatsioon ............................................................................................................. 4

1.2 Planeeringu koostamise alused ..................................................................................... 4

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid .................................................................. 4

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus ....................................... 6

2.1 Asukoht ........................................................................................................................... 6

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus ......................................................................................... 6

2.3 Olemasolevate katastriüksuste struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus.................................................................................................................................. 8

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid ................ 8 2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ .............................8 2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................................................................................9 2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud .......................................................................11

3 Planeeringuga kavandatu ..................................................................................................... 11

3.1 Krundijaotus .................................................................................................................. 12

3.2 Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 12

3.3 L k usk rra us juurdepääs ja parkimine ................................................................... 13

3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine ................................................. 14

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused ................................................................................ 15

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine ................................................................................ 17

3.7 Tuleohutusnõuded ....................................................................................................... 18

4 Tehnovõrkude lahendus ....................................................................................................... 19

4.1 Elektrivarustus .............................................................................................................. 19

4.2 Sidevarustus .................................................................................................................. 19

4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ......................................... 19

4.4 Soojavarustus ................................................................................................................ 20

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 3

5 Servituudid ja isiklikud kasutusõigused ............................................................................... 21

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................... 21

7 Krundi ehitusõigus ................................................................................................................ 22

Joonised

DP1 Asukohakeem M 1:10000

DP2 Tugijoonis M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

Lisad

Illustratsioon

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 4

1 Seletuskiri

1.1 Lähtesituatsioon

Detailplaneeringu nimetus: Magasima detailplaneering

Huvitatud isik: Jaan Sild

Planeeringuala suurus: ca 0,9 ha

1.2 Planeeringu koostamise alused

1. Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

2. Detailplaneeringu algatamise taotlus (14.05.2025);

3. Saaremaa Vallavolikogu 28.08.2025 otsus nr 1-3/46 „Läätsa külas Magasima

detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“ koos lisadega

1.3 Planeeringu koostamise lähtedokumendid

1. Geodeetiline alusplaan: Osaühing DP Projektbüroo, töö nr 43-25-G (29.09.2025);

2. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

4. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

5. Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

6. Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

7. Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

8. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (RT I, 28.02.2011, 1);

9. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

10. Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

11. Metsaseadus (RT I 2006, 30, 232);

12. Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

13. Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

14. R g ha use n str 7. . 9 äärus nr 5 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

15. Keskk nna n str 8. . 9 äärus nr 6 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

16. Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”;

17. Saare aa Va ava tsuse 4. 6. 9 äärus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo

eeskiri Saaremaa vallas“;

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 5

18. Saare aa Va ava tsuse 9. 5. 8 äärus nr 4 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;

19. Saare maakonnaplaneering 2030+;

20. Salme Vallavolikogu 22.09.2003 määrusega nr 16 kehtestatu „Salme valla ranna-

alade osaüldplaneering“;

21. Elektrilevi OÜ 13.10.2025 koostatud tehnilised tingimused nr 504665;

22. Transpordiameti seisukoht 08.07.2025 nr 7.2-2/25/9759-2

23. Keskkonnaameti seisukoht 30.06.2025 nr 6-2/25/11779-2

24. Maa- ja Ruumiameti arvamus 04.07.2025 nr 6-3/25/9463-2

25. Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“ jne).

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 6

2 Planeeritava maa-ala asukoha ja olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1 Asukoht

Planeeringualasse kuulub Saare maakonnas Saaremaa vallas Läätsa külas Pähkli katastriüksus

(71401:001:0229, kinnistu nr 11282550), osa Magasima katastriüksusest (72101:002:0303,

kinnistu nr 334234) ja osa Kadaka katastriüksusest ( 71401:001:0228, kinnistu nr 3282734)

Pähkli katastriüksuse pindala on 22.01.2026 seisuga 780 m2, katastriüksuse sihtotstarve on

100% maatulundusmaa. Magasima katastriüksuse pindala on 22.01.2026 seisuga 37791 m2,

katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kadaka katastriüksuse pindala on

22.01.2026 seisuga 24099 m2, katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa

Planeeringuala piirneb hoonestatud maatulundusmaa sihtotstarbega Kase (katastritunnus

72101:002:0410) ja Kadaka (katastritunnus 71401:001:0228) katastriüksustega, hoonestatud

elamumaa sihtotstarbega Tammetalu (katastritunnus 72101:002:0449), Härma

(katastritunnus 72101:002:0875), Liiase (katastritunnus 72101:002:0876) ja Männituka

(katastritunnus 72101:002:0792) katastriüksustega, hoonestamata elamumaa sihtotstarbega

Kadakavälja (katastritunnus 72101:002:0793) katastriüksusega ning transpordimaa

sihtotstarbega Kuressaare- Sääre tee (katastritunnus 72101:002:0639) ja Läätsa-Imara tee

(katastritunnus 72101:002:0922) katastriüksustega ning ida poolt ülejäänud Magasima

katastriüksusega.

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa- ja Ruumiameti X-Gis kaardiserver)

2.2 Olemasoleva ruumi kirjeldus

Planeeringualal puudub kehtiv detailplaneering ja ala on hoonestamata. Planeeringuala piirneb

Kuressaare-Sääre teega, millelt on rajatud mahasõit. Planeeringuala kõlvikuline koosseis on

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 7

peamiselt metsamaa ja haritav maa, vähemal määral looduslik rohumaa ja muu maa.

Planeeringualale viib olemasolev tee üle Pähkli katastriüksuse, mis on osaliselt pinnastee ning

osaliselt kruusaga täidetud. Teega piirneb kõrghaljastus (männimets ja võsa), osaliselt looduslik

rohumaa ja muru. Magasima katastriüksusel esineb võsa koos metsaharvikuga ja haritav maa, mis

käesolevaks ajaks on kasutusest väljas. Kohati on rajatud piirdeaedasid ja lõunapoolses osas

esineb kraavitust. Liiase katastriüksuse piiri lähedusse on rajatud tiik.

Ehitisregistri info kohaselt planeeringualal hooned ja rajatised puuduvad.

2.3 Olemasolevate katastriüksuste struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Katastritunnus Kinnistu nr

Magasima Eraomand 37791 m² Maatulundusmaa

100%

72101:002:0303 334234

Pähkli Eraomand 780 m² Maatulundusmaa

100%

71401:001:0229 11282550

Kadaka Eraomand 24099 m2 Maatulundusmaa

100%

71401:001:0228 3282734

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta seisuga 22.01.2026

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale

elektripaigaldise kaitsevöönd (madalpinge õhuliin), sideehitise kaitsevöönd (side õhuliin ja

sidekaabel) ja avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ( 77 Kuressaare-Sääre tee). Planeeringuala

põhjapoolset osa läbib Tammetalu katastriüksust teenindav drenaažitorustik.

Planeeringuala põhjapoolsele osale ulatub osaliselt Läätsa Kalatööstus AS ohtliku käitise

ohuala (käitise tegevusala- külmhoone). Ohtliku käitise ohuala on ala, mille piires tekib

käitises toimunud õnnetuse korral oht inimese elule, tervisele ja varale.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning

kultuurimälestised. Planeeringualast ida poole jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad

Laidunina hoiuala, Laidunina loodusala ja Kura kurgu linnuala. Piirnevale alale on

inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

leiukoht, Natura elupaigad liigirikkad madalsood (7230), lood (alvarid, 6280), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210) ning poollooduslikud kooslused soostunud niit (7230), loopealne

(6280*), lubjarikas aruniit (6210). Lisaks on planeeringualale viiva Pähkli (71401:001:0229)

katastriüksusel väikeses osas inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide

leiukohad ja Natura 2000 elupaik liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270).

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 8

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala piirneb läänest eluhoonetega hoonestatud elamumaa sihtotstarvetega

katastriüksustega. Piirkonnale on määratud üldplaneeringu kohaselt elamumaa

juhtotstarbega ala. Hoonestuse orientatsioon ilmakaarte suhtes on ebaühtlane. Elamute

vahekaugused jäävad vahemikku 15-40 m. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse

andmetele on õuealade suurused ca 1000 – 3000 m2 ja hoonete arv ühel õuealal kuni 5.

Põhihooned on valdavalt lamekatusega või madala viilkatustega. Elamute kõrgused on ca 8

m, abihooned on madalamad.

Planeeringuala piirneb põhjast ja lõunast eluhoonetega hoonestatud maatulundusmaa

sihtotstarvetega katastriüksustega. Põhjapoolne hoonestus Kase katastriüksusel jääb

planeeringualast ca 100 m kaugusele. Planeeringualast ca 10 m lõuna pool asub Kadaka

katastriüksuse viilkatusega elamu, hoone kõrgusega maapinnast 8,7 m ja ehitisealuse pinnaga

111,8 m2. Elamu on rajatud katastriüksuse piiriga paralleelselt harjajoonega kirde-edela

suunaliselt. Planeerimislahendusega määratakse hoonestusala kaugus Kadaka katastriüksuse

elamust vähemalt 50 m.

Planeeringualast ida poole jääb Magasima katastriüksuse kõrghaljastatud maa-ala, mis

piirangute tõttu hoonestamisele ei kuulu.

Planeeritav hoonestus arvestab lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust ning sisuliselt on

tegemist elamumaa juhtotstarbe mõningase laiendamisega.

Planeeringualast ca 200 m ida poole jääb avalik veekogu Suur Katel. Lähim bussipeatus Läätsa

külas jääb ca 450 m kaugusele, lähim kauplus ja haridusasutus asuvad Salme alevikus.

Arvestades planeeritava hoonestusega jääb piirkonna asustusmuster sarnaseks olemasoleva

hoonestustihedusega. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava

tegevuse iseloomust (elamuala ehitus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku või

omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Detailplaneeringu elluviimisel

võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud kogukonnale on minimaalsed,

kuna ühe elamuala lisandumine oluliselt piirkonda ja selle toimivust ei mõjuta. Hooned

planeeringualal kavandada kaasaegse arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning

harmoneeruvad ümbritseva miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida lähipiirkonnas

väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi

(katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja –

struktuuri. Eelnevalt tulenevast sobitub planeeringuga kavandatav hoonestus piirkonda.

2.5 Detailpaneeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ R g ha use n str 7. 4. 8 käskk rjaga nr . -4 94 kehtestatu „Saare

aak nna aneer ngu “ k hase t n Saare aavane a 8. 4. 8 k rra usega nr

474 kehtestatu „ sustust ja aakasutust suunava keskk nnat ng use jäetu keht a

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 9

väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala nn valgel alal, kus piirangud puuduvad.

Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi üldplaneeringute ja üldplaneeringu

alusel koostatud detailplaneeringute. Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas on välja

toodud, et Saare maakonnas moodustab rohelise võrgustiku ka mere rand piiranguvööndi

ulatuses. Magasima katastriüksus asub maakonnaplaneeringu seletuskirja alusel mere ranna

piiranguvööndi ulatuses rohevõrgustikus. Planeeringuala on kavandatud väljapoole mere

ranna piiranguvööndit ja mere ranna vahele jääb piisav puhver tagades nii liikumisteed

ulukitele. Seega ei ole planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku

edasisele toimivusele mere rannal ja piirkonnas.

Joonis 2. Väljavõte Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardist.

planeeringuala asukoht

Planeerimislahendus vastab maaksutuse kavandamisel Saare maakonnaplaneeringus 2030+ esitatud põhimõtetele.

2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ja üldplaneeringu muutmise ettepanek

Planeeringuala asub kehtiva Salme Vallavolikogu 22. septembri 2003. a määrusega nr 16 kehtestatud Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringu (edaspidi ÜP) alal. Vastavalt ÜP maakasutuse kaardile planeeringualale juhtotstarvet (ka juhtfunktsiooni) määratud ei ole, tegemist on maatulundusmaaga. Maatulundusmaa on põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja aretustegevusega seotud maa ning metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa.

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 10

ÜP-ga on määratud tingimused elamu ehitamiseks maatulundusmaal, mille kohaselt on maatulundusmaa igale katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamute püstitamine üksteisele lähemale kui 200 m, arvestades olemasolevat elamut Kadaka katastriüksusel. Sellest tulenevalt määratakse osale planeeringualale elamumaa juhtotstarve ja tegemist on ÜP-d muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse ÜP koostamisele ettenähtud menetlust. Vastavalt ÜP seletuskirjas p.8.1.1 esitatud tingimustele peab elamumaa juhtfunktsiooniga alal ehitise põhiliseks tüübiks jääma ühepereelamu. Elamumaade planeerimise põhimõte on olemasolevate külade tihendamine ja laiendamine esmajärjekorras ajaloolistele talukohtadele algses kohas hajaasustuse põhimõttel. Elamumaa juhtotstarbega alal on ÜP-ga määratud ehitustegevuseks järgmised tingimused: soovitav on säilitada traditsioonilised piirdeaiad (kiviaiad), väravad ning väikevormid; elamumaadele ehitamisel tuleb lähtuda piirkonna ehitustraditsioonidest ja hoiduda muutmast maastikulist üldilmet, soovitav on kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale; eluhoonete projekteerimisel ja ehitamisel ei tohi nende omavaheline kaugus elamumaal olla väiksem kui 50 m. ÜP maakasutuse kaardi kohaselt asub planeeringuala osaliselt loodusväärtustega alal ja pärandkoosluste alal. Kavandatav hoonestusala Magasima katastriüksusel jääb loodusväärtustega alast ja looduskoosluste alast välja. Planeeringualasse jääval Pähkli katastriüksusel on inventeeritud väikeses osas II kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Kuna tee on suures osas juba killustikuga täidetud, siis on mõju kaitstavatele liikidele juba olemas ning suure tõenäosusega neid selle tee asukohas enam ei ole (võivad kasvada veel tee äärtes) või on hävinenud. Seega ei ole oodata täiendavat negatiivset mõju nendele liikidele. ÜP kohaselt kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda, asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Kui elamumaal ehitamisõigust taotlev katastriüksus kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga, koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Koostamisel oleva Saaremaa valla üldplaneeringu eskiisi kohaselt Magasima katastriüksus loodusväärtustega alal ei asu. Planeerimisseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav (üle 51%) otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Seega üldplaneeringujärgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Tingimuseks on, et juhtotstarbele vastav kasutus jääb asjaomasel alal valdavaks ning oluliselt ei mõjutata üldplaneeringu põhilahendust. Kuna üldplaneeringus ei ole välja toodud, mis on maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine üldplaneeringu tähenduses ja valdav osa katastriüksusest jääb maatulundusmaaks, siis tegemist ei ole üldplaneeringu juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. Planeerimislahendus näeb ette krundi kasutamise sihtotstarbe määramise üksikelamu maana ca 4% Magasima katastriüksusest. Planeeritava hoonestusala asukoha määrab naaberkatastriüksuste hoonestuse kaugus sellest ja planeeringualaga piirnev Laidunina hoiuala. Kuna Magasima detailplaneeringuga planeeritav elamu kavandatakse naaberkatastriüksuse elamust ca 50-80

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 11

m kaugusele ja 50 m kaugusele on lubatud elamuid rajada ainult ÜP-järgsel elamumaa juhtotstarbega alal, siis esitatakse ettepanek ÜP muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. Detailplaneeringuga esitatakse Saaremaa Vallavolikogule ettepanek muuta Salme valla ranna- alade osaüldplaneeringut Magasima katastriüksusel, määrates alale osaliselt elamumaa juhtfunktsioon. Muudatused kanda ÜP joonisele. Seletuskirja muudatust ei ole vajalik kanda.

Joonis 3. Väljavõte Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringu maakasutuse kaardist. ÜP muutmise ettepanek (planeeritav väikeelamuma)

2.7 Maa-alal kehtivad detailplaneeringud Maa-alal kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

3 Planeeringuga kavandatu

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine elamu ning abihoonete

ehitamiseks ning Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringus osale planeeringualale

elamumaa juhtotstarbe määramine. Planeerimislahendusega nähakse ette Pähkli ja

Magasima katastriüksuste liitmise, Magasima katastriüksusele ehitusõiguse määramise

üksikelamu ja abihoonete ehitamiseks. Krundi kasutamise sihtotstarveteks määratakse

üksikelamu maa ja muu looduslik maa. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramisel on lähtutud

üldplaneeringu seletuskirjas p.8.1.1 esitatud tingimustest. Planeeritava krundi hoonestusala

suurus on 1375 m2, moodustades Magasima katastriüksusest ca 4%. Hoonete projek-

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 12

teerimisel tuleb arvestada väljakujunenud ruumistruktuuri, haljastuse, piirete, teede jm

ruumielementidega. Projekteeritavad hooned peavad harmoniseeruma lähipiirkonna

olemasoleva ja varem planeeritud hoonestusega, moodustama ühtse terviku ning sobituma

omavahel katusekallete, välisviimistlusmaterjalide ja ja muu oluliste parameetrite osas.

Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Hoonestuse kavandamisel arvestada

lähipiirkonna õuealade suurusega ja hoonestustihedusega.

3.1 Krundijaotus

Maakorraldustöödega teostatakse Magasima ja Pähkli katastriüksuste liitmine ja Magasima ning Kadaka katastriüksuste piiride muutmine. Planeerimislahenduse tulemusel moodustatakse ehitusõigusega üksikelamu maa ja muu loodusliku maa sihtotstarbega Magasima krunt vastavalt põhijoonisele tehnovõrkudega (joonis DP3).

Planeeringujärgse krundi

aadressi nimeettepanek

Pindala

m2

Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise

sihtotstarve

Magasima 9166 100% maatulundusmaa Üksikelamu maa EP, muu

looduslik maa ML

Tabel 2. Planeeringujärgne krunt

3.2 Krundi ehitusõigus

Ehitisregistri andmetel planeeringualal hooned ja rajatised puuduvad. Krundile planeeritakse

üksikelamu ja kuni kolm abihoonet detailplaneeringu põhijoonisel näidatud hoonestusalal (vt

j n s DP „Põh j n s tehn võrku ega“). Elamu rajatakse kuni 2 korruselisena, katuseharja

kõrgus maapinnast kuni 9,0 m ja katusekaldega 0-45 kraadi. Elamu juurde planeeritud

abihooned rajatakse kuni kahekorruselistena, katuseharja suurim lubatud kõrgus maapinnast

kuni 7,0 m. Suurim hoonete ehitisealune pind krundil on lubatud kuni 450 m2.

Projekteerimisel arvestada hoonete välisilme kujundamisel sobivust piirkonnaga,

lähipiirkonnas olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja

materjalidega – kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku.

Väljaspool detailplaneeringu põhijoonisele kantud hoonestusala on lubatud rajada

kommunikatsioone/tehnovõrke, tuletõrje veevõtukoht (tiik) koos manööverdusplatsiga ja

tolmuvaba kattega hoonestusalani kulgev juurdepääsutee.

Ehitusõigus on määratud 20-60 m² hoonete ehitisteatise registreerimiseks ja üle 60 m²

ehitusloa kohustuslikele hoonetele. Lisaks lubatakse planeeringualal kuni 3 alla 20 m2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguse hoonestuse rajamine.

Krundi ehitusõigus

- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 13

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet);

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 450 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m ( kuni 2-korruseline),

abihoone 7,0 m ( kuni 2-korruselised), elamu katusekalle 0-45 kraadi;

- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal;

- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi;

välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt);

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

uksed – puit;

keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja

keskkonda sulanduvad.

3.3 Liikluskorraldus, juurdepääs ja parkimine

Transpordiamet on väljastanud seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 08.07.2025 nr

7.2-2/25/9759-2. Planeeritav ala külgneb lääne poolt riigiteega nr 77 Kuressaare-Sääre tee.

Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1548 autot. Juurdepääs planeeringualale on

kavandatud olemasoleva mahasõidu kaudu läbi Pähkli katastriüksuse juurdepääsutee ja

osaliselt läbi Kadakavälja katastriüksuse. Planeeringualale ulatub riigitee teekaitsevöönd 30 m

äärmise sõiduraja servast. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita. Joonisel DP3 on

esitatud nähtavuskolmnurgad, mille määramise aluseks on nähtavuskaugused lõikuvatel

teedel. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Riigitee omanik

(Transpordiamet) on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei

võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud

häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Planeeritav hoonestusala jääb

riigiteest ca 200 m kaugusele ja eeldatavalt liiklusest põhjustatud häiringuid ei teki. Kõik

arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigitee kaitsevööndis

on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72 lg 1. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70

lg 3.

Planeeringualale rajatud ca 3,0 m laiune juurdepääsutee Pähkli katastriüksusel tuleb

parandada kruus- või killustkkattega. Juurdepääsutee katte laius peab võimaldama

päästetehnika ja hoonestust teenindava transpordi liiklemist. Selleks esitatakse teekatte

laiendamise eesmärgil ca 0,5 m laiuselt servituudi seadmise ettepanek Kadakavälja

katastriüksusele. Tuletõrje veevõtukoha lähedale on planeeritud manööverdusplats.

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 14

EVS 843:2016 Tabel 9.2 järgi on parkimiskohtade arv eramul väikeelamute alal 3 sõiduauto

kohta. Parkimine lahendatakse krundisiseselt ehitusprojekti koosseisus.

Magasima katastriüksusel asub avaliku kasutusega kallasrada. Lähim juurdepääs kallasrajale

võimaldatakse Läätsa-Imara tee (72101:002:0922), Pagila rannatee (72101:002:0920) ja

Pagila (72101:002:0739) katastriüksuste kaudu.

3.4 Piirded, haljastus, heakord ja vertikaalplaneerimine

Planeeritava krundi piirdeaiaks võib olla kivi-, hirs-, lipp- või lattaed. Olemasolevalt on rajatud

võrkaiad Liiase ja Härma katastriüksuste piiri lähedusse. Uued piirded on lubatud rajada

üksnes hoonestusala piirile, kuid soovitatavalt eelistada aedade püstitamise asemel luua

privaatsust haljastusega. Karjatamise eesmärgil võib piirdeid rajada kogu planeeringuala

ulatuses. Keelatud on kasutada massiivseid metallaedu, vundamendil piirdeid ning muid

aedlinlikke aiatüüpe. Piirete rajamisel tuleb eelistada looduslikke materjale ja arvestada

kohalikke ehitusviise ja –tavasid. Kiviaedade kõrgus võib olla kuni 90 cm, teiste piirete

rajamisel kuni 1,5 m. Piirete täpne lahendus esitatakse ehitusprojekti koosseisus.

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on peamiselt metsamaa ja haritav maa, vähemal määral

looduslik rohumaa ja muu maa. Haritav maa on käesolevaks ajaks kasutusest väljas. Liiase

katastriüksuse piiri lähedal asuv tiik ja planeeringuala lõunapoolses osas asuv kraavitus

kuuluvad säilitamisele. N skusrež aran a seks ja tu etõrje kustutusvee taga seks

planeeritakse kraavituse lähedale uus tiik. Puuliikidest on levinud kask, lepp, haab.

Planeeringualale viib olemasolev tee üle Pähkli katastriüksuse, mis on osaliselt pinnastee ning

osaliselt kruusaga täidetud. Teega piirneb kõrghaljastus (männimets ja võsa), osaliselt

looduslik rohumaa ja muru. Metsa majandamine toimub vastavalt seadusandlusele ja

metsakorralduskavale. Raiete teostamisel arvestada looduskaitseseadusest tulenevate

piirangutega. Metsa raadamine ja võsa eemaldamine on lubatud väljaspool hoonestusala

üksnes käesolevas detailplaneeringus kavandatud tehnovõrkude, manööverdusplatsi ja

tuletõrje veevõtukoha rajamiseks vajalikus mahus. Planeeritaval hoonestusalal metsamaad ei

esine. Alustaimestiku kahjustuste minimalseerimiseks, tuleks esmalt rajada juurdepääsutee ja

tehnovõrgud. Planeeritavate rajatiste ja hoonete lähiümbruses määratleda ehitusala suurus,

millest väljaspoole mitte kavandada mehhanismide liikumist ning ehitusmaterjalide

ladustamine. Ehitusetapis on soovitav kasutada kergeid ehitusmasinaid, et kahjustus

alustaimestikule oleks minimaalne. Kergemate ehitusmasinate kasutamise puhul tekitatakse

pinnasele vähem kahju ja alustaimestik taastub hiljem kiiremini. Välistada tuleb

ehitustegevusel tekkivaid kahjustusi olemasolevatele puudele.

Kui kavandatakse haljastuse rajamist planeeringualal, tuleb arvestada taimede sobivust

looduslikule alale, sh eelistada kodumaiseid ja piirkonnale sobilikke puu- ja põõsaliike (harilik

kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, tamm, kask jne). Haljastuse täpne lahendus esitatakse

hoonete ehitusprojektide koosseisus.

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 15

Planeeritaval krundil tekkivate jäätmete käitlemine peab toimuma vastavalt Saaremaa vallas

kehtivatele jäätmehoolduse nõuetele (sh regulaarne segaolmejäätmete üleandmine

korraldatud jäätmeveo raames). Kuressaare-Sääre teelt mahasõidu lähedale paigaldada

jäätmemahuti olmejäätmete kogumiseks ja tagada krundil jäätmete liigiti kogumine.

Jäätmemahuti regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse,

vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele

jäätmeveokile. Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja

Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevuse käigus tekkivad

suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale – võimalusel

suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt

jäätmete teket piirkonnas. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja seega kavandatav

tegevus ei oma jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Biolagunevad

jäätmed on soovitav kompostida kohapeal.

Planeeringuala hoonestuse ja maapinna kalde projekteerimisel jälgida reljeefi muutust. Teede

ja platside kallete määramisel arvestada sademevete pinnasesse immutamise võimalusega.

Juurdepääsutee ligikaudsed kõrgusmärgid on esitatud joonistel DP3. Hoonestusala maapinna

minimaalne tõstmine on lubatud maapinnale kallete andmisega. Vertikaalplaneerimise täpne

lahendus esitatakse ehitusprojektiga.

3.5 Keskkonnakaitselised tingimused

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste

loetellu, mistõttu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole kohustuslik.

Üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt asub Magasima katastriüksus osaliselt

loodusväärtustega alal ja pärandkoosluste alal, kuid ehitustegevus on kavandatud

üldplaneeringuga määratud looduskoosluste alast väljapool.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase-

või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus.

Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid

muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritud elanike

arv ei ületa antud piirkonna keskkonnataluvust. Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, samuti

puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringualast ida poole

jääb Laidunina hoiuala, Laidunina loodusala ja Natura 2000 Kura kurgu linnuala. Piirnevale

alale on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi soo-neiuvaip (Epipactis

palustris) leiukoht, Natura elupaigad liigirikkad madalsood (7230), lood (alvarid, 6280), kuivad

niidud lubjarikkal mullal (6210) ning poollooduslikud kooslused soostunud niit (7230),

loopealne (6280*), lubjarikas aruniit (6210). Lisaks on planeeringualale viiva Pähkli

(71401:001:0229) katastriüksusel väikeses osas inventeeritud II kaitsekategooria kaitsealuste

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 16

taimeliikide leiukohad ja Natura 2000 elupaik liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270).

Detailplaneeringuga kavandatud elamu ja abihooned ei jää ehituskeeluvööndisse ega eelpool

nimetatud kaitstavatele aladele. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu, ei ole

eeldatavasti käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele või

kaitsealustele liikidele ning elupaikadele.

Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada laias laastus kaheks: ehitamisaegsed

mõjud ja ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on võrreldes ehitusjärgsetega

intensiivsemad, kuid lühiajalised ja lõpevad enamasti hoonete või rajatiste valmimisega.

Ehitustegevus tuleb planeerida selliselt, et mürarikas ehitustegevus jääks väljapoole

linnuliikide pesitsusperioodi. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või

keskkonda reostavaid objekte, millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise

maakasutuse piiride.

Ehitusel ei tohi kasutada keskkonnaohtlikke materjale ja aineid. Ehitustegevuse käigus tuleb

tekkivad ehitusjäätmed liigiti koguda, võimalusel taaskasutada või ringlusesse suunata

Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjale.

Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Mõju põhja- ja pinnaveele võib

avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette.

Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale ladestatud või

maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib avaldada rajatavate

reoveekäitlussüsteemide nõuetele mittevastava ehituse või nende hooldusjuhiste eiramise

tõttu

Eesti looduse infosüsteemi andmetele tuginedes ei paikne planeeringualal maardlaid ega

kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandatavate tegevustega ei kaasne maa-

ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade

kasutamise vajadus võib tekkida seoses kavandatava ehitustegevusega. Erinevate

ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust

maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba.

Peamine mõju pinnasele ja taimestikule kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate

tehnosüsteemide rajamise etapis. Otseselt ehitiste ja rajatiste alla jääv taimestik hävib. Maa-

ja Ruumiameti looduskaitse kaardi järgi piirneb planeeringuala ida poolt hoiualaga koos

kaitstavate taimeliikidega. Planeeritav tegevus eeldatavasti kaitsavaid taimeliike ja kooslusi

ohtu ei sea, kuna ehitustegevus on kavandatud nendelt aladelt väljapool. Lisaks on

planeeringualale viiva Pähkli (71401:001:0229) katastriüksusel väikeses osas inventeeritud II

kaitsekategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Kuna tee on suures osas juba killustikuga

täidetud (rohtu kasvamise ja vajumise järgi võiks eeldada, et juba ammu), siis on mõju

kaitstavatele liikidele juba olemas ning suure tõenäosusega neid selle tee asukohas enam ei

ole (võivad kasvada veel tee äärtes) või on hävinenud. Seega ei ole oodata täiendavat

negatiivset mõju nendele liikidele. Arvestades, et planeeringuala piirneb Natura 2000

võrgustiku alade ning Laidunina hoiualaga, on nimetatud aladel kindlasti ka kaitsealuseid

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 17

linnuliike, kellega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada. Vastavalt LKS § 55 lg 61 p 2 on

keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise, poegade

üleskasvatamise, talvitumise ja rände ajal. Sama seaduse § 52 lg 1 kohaselt tuleb ehitamisel

tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumisteed. Lisaks tuleb

sellest tulenevalt mürarikkaid töid teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis kestab

15. märtsist kuni 31. juulini.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid

see on ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega

kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Tegemist on elamu ja abihoonetega, kus

õhusaaste on tavapärane keskmisele majapidamisele ning ei oma seega olulist mõju.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekkivad jäätmed hoonete ja

rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms).

Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda

litsentseeritud käitlejale – võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav

tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmete teket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei

kavandata. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavat jäätmetekkest tulenevat olulist

negatiivset mõju keskkonnale. Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjale.

Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisest ja mehhanismide tööst. Seda

tüüpi mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Planeeringualal ei ole ette näha

vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.

Kuna planeeringuala mõjualasse jääb Natura elupaik, Laidunina loodusala ja Laidunina

h ua a s s tu eb arvesta a veerež sä ta sega aneer ngua a . Üks peamistest

ohuteguritest elupaigale on kuivendamine. Veerež ja n skuse uutuse e u a gas võ va

kaasa tuua elupaiga kvaliteedi kahanemise ja kasvukohale tüüpiliste liikide vähenemise.

Elupaiga soodsa seisundi säilitamine on looduskaitse ja liigirikkuse seisukohast väga oluline,

seega kuivendamine planeeringualaga külgneval alal ei ole lubatud.

3.6 Kuritegevuse riskide ennetamine

Vastavalt Eesti Standarditele (EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine

ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine) tuleks olemasoleva ala kuritegevuse riskide

ennetamiseks tähelepanu pöörata järgnevatele meetmetele.

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 18

Sissemurdmiste riski vähendab tagumiste juurdepääsude ja umbsoppide vältimine ning

murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine. Hoone

sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava valgustusega

vähendavad kuritegevuse riske.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles

tekib turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult

viimistleda, nii on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada

süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelevalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Kur tegevuse ra se e a tab kaasa tse võ turvateenuste t sutatav jä g steenus.

Jälgimisega võib tegeleda ka ukse-, majahoidja või naabrivalve, millele aitab kaasa videovalve.

3.7 Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel lähtuda Siseministri . . äärusest nr 7 “Eh t se e

es tatava tu e hutusnõu e “. u e ev ku tak sta seks ühe t h ne t te se e eab

hoonetevaheline kaugus olema minimaalselt 8 meetrit. Vastavalt ehitisele esitatavatele

tuleohutusnõuetele võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Hooned kuuluvad TP-3 (tuldkartev)

tuleohutusklassi.

Planeeritava ala puhul on tegemist hajaasustusalaga ja hajaasustusega piirkonna üksik- ja

kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist kustutusvee

veevõtuk hta. EVS 8 ‐6: kohaselt loetakse tuletõrje veevarustuse mõistes

hajaasustuseks ala, kus naaberkatastriüksuste hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole

väiksem kui 40 meetrit. Välise kustutusvee tagamisel on arvestatud Siseministri 18.02.2021

ääruses nr „Veevõtuk ha raja se katseta se kasuta se k rrash u täh sta se ja

teabevahetuse nõu e t ng use n ng k r “ sätestatud leevendusega veevõtukoha

kauguse osas. § 6. Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht. Lg(51) Ehitise veevõtukohana

võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks

järgmistest tingimustest: 2) erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega

võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit. Lähim naaberkatastriüksuse

hoone, Liiase (72101:002:0876) katastriüksuse abihoone, asub planeeritavast hoonestusalast

ca 23 m kaugusel. Kuna detailplaneeringu koostamise ajal välise kustutusvee tagamise

võ a us vastava t S se n str 8. . ääruses nr „Veevõtuk ha raja se

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“ puudub, tuleb planeeringualale rajada min 30 m3 tuletõrje veevõtukoht, mida saab

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 19

kasutada aastaringselt. Planeerimislahendus näeb ette krundile tehisliku veevõtukoha (tiigi)

rajamise. Vastavalt määrusele nr 10 peab veevõtukoht (kuivhüdrant) paiknema ehitisest

vähemalt 30 meetri kaugusel mööda sõidetavaid teid, et tagada päästetehnika ohutus.

Veevõtukohale esitatud nõue on tagatud. Kustutusvee hulk peab olema tagatud 10 l/s 3 tunni

jooksul.

4 Tehnovõrkude lahendus

4.1 Elektrivarustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamise aluseks on Elektrilevi OÜ 13.10.2025 koostatud

tehnilised tingimused nr 504665. Elektrienergia ühendus on ette nähtud PagilaKuressaare)

alajaama F2 0,4 kV õhuliini fiidri 19asil mastist nr. 5 (mast asub Kadakavälja kinnistul).

Planeeritud võrguühendus krundile on 3x16A. Krundi elektrivarustuseks on planeeritud

madalpingekaabel ja liitumiskilp Magasima katastriüksuse piiri lähedusse juurdepääsutee

kõrvale. Liitumiskilbile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Elektritoide liitumiskilbist

hoonestusalale näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus

tagatakse servituudialana. Alternatiivse variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada

taastuvenergiat, võttes kasutusele näiteks keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused.

Päikesepaneelide paigaldus on lubatud hoonete katustele. Peale detailplaneeringu

kehtestamist tuleb elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja

tasuda liitumistasu. Liitumispunktist edasi peab klient ise projekteerima ja ehitama oma

vajadustele ja nõuetele vastava kaabelliini. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist

lahendada koos objekti elektrivarustuse projektiga.

4.2 Sidevarustus

Sidevarustus telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

4.3 Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Veevarustus

Planeeritava krundi veevarustus lahendatakse lokaalse puurkaevu baasil. Puurkaevu rajamisel

tuleb järgida veeseadusest ja ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid. Puurkaevu rajamise

esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine Saaremaa

Vallavalitsusele.

Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane hooldusala ulatusega 10 m. Olemasolevate ja planeeritavate kanalisatsiooni imbväljakute asukoha piirang 50 m veehaarde hoolusalast on täidetud.

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 20

Kanalisatsioon

Planeeritava krundi kanalisatsioon lahendatakse lokaalse omapuhasti ja imbväljaku 20asil.

Lubatud on rajada ka nõuetekohane kogumismahuti.

Planeeringualal esineb suhteliselt kaitstud põhjavesi. Suhteliselt kaitstud põhjaveega aladeks

loetakse alasid, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle 5 meetri

paksune savi- või liivsavikiht.

Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune

moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse

immutada vaid vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.

Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.

Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.

Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:

• kuja (ka tsets n) eks vähe a t (va ea t k nn ne uhast e n 5 );

• tagatu eks uurkaevu h usa a võ san taarka tsea a r st 5 eetr ne kuja (heitvee

pinnasesse immutamise keeluala).

• Kui suublaks on pinnas, võib keskmiselt ja suhteliselt kaitstud põhjaveega alal pinnasesse

immutada mehhaaniliselt puhastatud reovett (kuni 5 m3/ööpäevas).

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või

hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui

50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks

kasutatavast salvkaevust. Imbsüsteemist tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala

naaberkatastriüksustele ei ulatu.

Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega puhastit või mahutit.

Sademevesi

Õueala, juurdepääsutee, parkimisala ja hoonete katuste sademeveed juhtida haljasalale ja

immutada pinnasesse. Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on

sademevete juhtimine naaberkatastriüksustele. Planeeringuala põhjapoolset osa läbib

Tammetalu katastriüksust teenindav drenaažitorustik.

4.4 Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoone projekteerimise

käigus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib

kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepargis taasuvenergiana toodetud

elektrit. Maaküttesüsteemide kasutamisel võib rajada küttekontuurid või vertikaalsed

soojuspuuraugud. Seega on küttena lubatud kasutada üksnes looduslikke ja taastuvaid

energiaallikaid ning keelatud on kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi).

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 21

Käesolevas detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline.

Tehnovõrkude omavahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade

projektide koostamise käigus.

5 Servituudid ja isiklikud kasutusõigused

Servituutide alad on esitatud joonisel DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega. Servituutide täpne ulatus ja tingimused lepitakse kokku notariaalsete servituudilepingute sõlmimisel.

Jrk nr Servituudi tüüp teeniv kinnisasi/ krunt,

millele tehakse

ettepanek seada

servituut

valitsev krunt või asutus,

mille kasuks on tehtud

ettepanek seada servituut

1 Elektripaigaldise kaitsevööndi

isiklik kasutusõigus Magasima Elektrilevi OÜ

2 Elektripaigaldise kaitsevööndi

isiklik kasutusõigus Kadakavälja Elektrilevi OÜ

3 Reaalservituut

(juurdepääsutee) Kadakavälja Magasima

4 Drenaažitorustiku kaitse-

vööndi isiklik kasutusõigus Magasima Tammetalu

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

6 Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Maakorraldustööde teostamine Magasima ja Pähkli katastriüksuste liitmiseks ning Magasima ja Kadaka katastriüksuste piirimuudatuseks. Kadakavälja katastriüksusele juurdepääsutee servituudi seadmine moodustatava Magasima katastriüksuse kasuks. Magasima katastriüksusele drenaažitorustiku isikliku kasutusõiguse seadmine Tammetalu katastriüksuse kasuks.

2. Hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamine, ehitusloa taotlemine/ehitusteatise esitamine vastavalt kehtivale ehitusseadustikule. Olemasoleva juurdepääsutee parandamine, uue tee ja parkimisala rajamine. Tuletõrje veevõtukoha rajamine, hoonete ehitus, tehnovõrkude rajamine.

3. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt

kehtivale ehitusseadustikule. Enne kasutuslubade / kasutusteatise registreerimist seada

isiklik kasutusõigus tehnovõrgu valdaja kasuks. Hooneid teenindavad tehnorajatised

peavad olema valmis ehitatud ja võetud kasutusele hiljemalt hoonetele kasutuslubade

taotlemise ja / või kasutusteatiste esitamise ajaks.

Osaühing DP Projektbüroo 09-25-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Läätsa küla, Magasima detailplaneering 22

7 Krundi ehitusõigus

- Krundi kasutamise sihtotstarve – muu looduslik maa ML, üksikelamu maa EP

- Hoonete suurim lubatud arv krundil– 4 (1 elamu, 3 abihoonet);

- Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 450 m²;

- Hoonete suurim lubatud kõrgus – eluhoone 9,0 m (kuni 2-korruseline), abihoone

7,0 m (kuni 2-korruselised), elamu katusekalle 0-45 kraadi;

- Hoonete ±0,00 on planeeritavast maapinnast 0,3-0,5 m kõrgemal;

- Hoonete sügavus 0 (maa-aluseid korruseid ei planeerita); - Välisviimistlus

katus – roog, sindel (puit või ruberoid), plekk, katusekivi;

välisseinad – puit (palk ja voodrilaud), looduslik kivi, krohv;

nähtav sokliosa – looduslik kivi, betoon (mitte üle 1 m kõrguselt);

aknaraamid – puit, puitalumiinium, plast;

uksed – puit;

keelatud on kasutada imiteerivaid materjale. Värvitoonid looduslähedased ja

keskkonda sulanduvad.

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

09-25-DP

Töö nimetus ja aadress

Läätsa küla, Saaremaa vald, Saare maakond

1:500 Staadium

eskiis

Magasima detailplaneering

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 30.03.2026

Janika Jürgenson

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus Detailplaneeringu huvitatud isik: Jaan Sild

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Magasima 72101:002:0303 Jaan Sild

Pähkli 71401:001:0229 Jaan Sild

30,00

5 0

, 0

0

1 7 ,0

0

5 0 , 0 0

10,00

5,00

1

0

, 0

0

elamu katusekalle 0-45 kraadi

Magasima

44509 / 7

2 1+3

9166 m

ML, EP

2

KRUNDI EHITUSÕIGUS

44509 / 7

2 1+3

1

ML, EP

SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE LUBATUD MAKS. KÕRGUS

HOONETE LUBATUD SUURIM ARV LUBATUD KORRUSELISUS ELUHOONE+ABIHOONED

SIHTOTSTARVE

NIMETUS

ELAMU/ABIHOONE

9166 m

2

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( m ²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

su ur

im lu

ba tu

d ko

rr us

el is

us

su ur

im lu

ba tu

d kõ

rg us

(m )

(p õh

ih oo

ne /a

bi ho

on e)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v (p

õh ih

oo ne

+a bi

ho on

ed )

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

ja se

rv itu

ud id

1 Magasima 9166 450 2 9 / 7 1+3 ML, EP M 100% TP3

1. MP kaabelliini kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 2. MP õhuliini kaitsevöönd 2 m liini teljest 3. Sidekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 4. Side õhuliini kaitsevöönd 2 m liini teljest 5. Drenaažitorustiku kaitsevöönd 2 m toru teljest 6. Puurkaevu hooldusala 10 m; 7. Imbväljaku kaitsevöönd 10 m; 8. Veehaarde (sh hooldusala või sanitaarkaitselala) rajamise piiranguga ala 50 m imbväljaku välisservast 9. Riigitee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast 10. Läätsa Kalatööstus AS ohuala 11. Juurdepääsutee servituut Kadakavälja katastriüksusele, 0,5 m kü piirist

1

2

,

0

0

1

2

,

0

0

hoonestusala 1375 m

2

7 ,0

0

1 2 0 , 0 0

1

2

0

, 0

0

+0.00=4.80

-

+0.00=4.80

-

3

,

5

0

4

0

, 2

7

5,00

34,29

4 7 , 1 7

2

9

,

2

2

2 2 ,8

5

3

, 5

0

3

, 5

0

3

, 5

0

3 0 , 4 4

0

, 5

0

0

, 5

0

0

, 5

0

2

,

5

0

4 , 0 0

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 01.04.2026 nr 5-2/1737-1

Meie 27.04.2026 nr 7.2-2/26/9759-6

Magasima detailplaneeringu

kooskõlastamine

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

planeerimise osakonna kooskõlastuse üksuse juhataja ülesannetes

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Magasima detailplaneeringule (katastritunnus

72101:002:0303, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on Pähkli (katastritunnus 71401:001:0229) ja Magasima (katastritunnus

72101:002:0303) katastriüksuste liitmine, Magasima katastriüksusele ehitusõiguse määramine

elamu ja abihoonete ehitamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lisa:

1. DP300_Magasima_dp_pohijoonis.pdf

2. SK100_Magasima_dp_seletuskiri.pdf

Rita Źereen

5120275, [email protected]