OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

[email protected]

J. Sütiste tee 19

Tallinn

13419, Harju maakond

06.02.2024 nr 11.2-55/24/81

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku tagamine“

tegevuse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine ja tervishoiu kriisideks valmisoleku

tagamine“ raames otsuse Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja, hankija

või tellija) elluviidava tegevuse „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse

rekonstrueerimine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.15.02.21-0004; edaspidi projekt)

osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 224638 „Automaatika ehitustööd“ kontrollimisel, et toetuse

saaja ei ole hanke läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 31.05.2022 kehtinud

redaktsioon; edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud

rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1 834,90

eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 23.09.2022 kehtinud redaktsioon;

edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 221 lg 1 p 4 ja § 228 ning tervise- ja tööministri

14.06.2021 käskkirja nr 74 „Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ lisa

„Haiglavõrgu arengukava haiglate infrastruktuuri investeeringud“ toetuse andmise

tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) p 7.9.1, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid

(edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Riigihankes nr 224638 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi neljaosalise riigihanke nr 224638, mille tulemusel

sõlmiti järgmised ehitustööde raamlepingud:

 hanke osas II „Hooneautomaatika Schneider“ edukaks tunnistatud pakkujaga AS Ecomatic

(10432999) raamleping nr 1.2-7/3801-1 maksumusega 450 000 eurot;

 hanke osas IV „Kaablid“ edukaks tunnistatud pakkujatega Aktsiaselts Clik (10222262),

Corle OÜ (11270435) ja Aktsiaselts Elektritsentrum (10166300) 04.05.2021 raamleping

nr 1.2-7/3801-1 maksumusega 75 000 eurot.

Hanketeade avaldati riigihangete registris 24.11.2020 ning pakkumuste esitamise tähtaeg oli

14.12.2020.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 224638 osa IV kontrollimisel järgmised rikkumised:

1) pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta RHS-le;

2) kehtestatud kvalifitseerimistingimus on vastuolus RHS-iga.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1–1.2.

1.1. Pakkumuste esitamise tähtaeg ei vasta RHS-le

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hanketeade esitati riigihangete registrile 24.11.2020 ja avaldati riigihangete registris samal päeval

kell 15 pakkumuste esitamise tähtajaga 14.12.2020 kell 11. Hanketeate avaldamise hetkest kuni

pakkumuste esitamise tähtajani jäi 19 päeva. Riigihanke nr 224638 puhul on tegemist ehitustööde

riigihankega, mille maksimaalne eeldatav maksumus on 1 825 000 eurot. Seega on tegemist

riigihanke piirmäära (150 000 eurot) ületava hankega, mis jääb alla rahvusvahelise piirmäära (5

382 000 eurot) ja mille pakkumuste esitamise tähtaeg peab olema 25 päeva hanketeate registrile

esitamisest arvates.

Pakkumuste esitamise tähtaja kehtestamisel ei ole järgitud RHS § 93 lg 1 p-i 3.

Hankija tunnistas 08.11.2023, et on eksinud pakkumuste esitamise tähtaja kehtestamisel.

1.1.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus

RHS § 93 lg 1 p 3 kohaselt avatud hankemenetluses ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui 25 päeva ehitustööde hankelepingu puhul hanketeate registrile esitamisest arvates, kui

riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem

rahvusvahelisest piirmäärast.

Riigihanke nr 224638 esemeks on ehitustööd ja seega pidi pakkumuste esitamise tähtaeg olema

vähemalt 25 päeva alates hanketeate registrile esitamisest arvates.

RHR-i andmetel avaldab register teated automaatkontrolli tulemusena kaks korda tööpäevas: kuni

kl 9:00 esitatud teated avalduvad kl 10:00 ja kuni kl 14.00 esitatud teated avalduvad kl 15.00.

Hange nr 224638 avaldati 24.11.2020 kell 15.00. RHR-st nähtub, et hanketeate esitamine hankija

poolt RHR-le toimus 24.11.2020.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja RHS § 93 lg 1 p-i 3 koosmõjus hakkab

tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus. TsÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi

kohaselt oleks pidanud pakkumuste esitamise tähtaeg olema 19.12.2020 kell 24.00. Isegi, kui

arvestada riigihangete registris märgitud hanketeate esitamise ja pakkumuste esitamise tähtaja

kellaaegasid nõutud päevade arvu tundides arvutades, oleks pakkumuste esitamise kõige varasem

aeg olnud 19.12.2022 kella 09.01 kuni 14.00. Seega on pakkumuste esitamise tähtaeg kuus päeva

ehk 24% lühem kui seadusega nõutud.

Eirates seaduses sätestatud tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas RHS § 3

punktides 1-3 väljendatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Jätmata hankest huvitatud

isikutele seadusega sätestatud aega pakkumuse esitamiseks, ei ole hankija käitunud hanke

korraldamisel läbipaistvalt ega proportsionaalselt ning pole kohelnud huvitatud isikuid võrdselt.

Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse

riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab

hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada,

et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid nõutava tähtaja jooksul teinud samuti

pakkumuse. Riigihanke alusdokumentidele nõuetekohaselt vastava pakkumuse esitamata jätmise

võis potentsiaalselt hankest huvitatud isikul jääda tegemata ainuüksi ajakriitilistel põhjustel.

Viidatud üldpõhimõtete rikkumine võib viia ka RHS § 3 punktis 4 toodud rahaliste vahendite

säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibi riiveni. Võttes arvesse, et lühem tähtaeg võis mõjutada

potentsiaalsete pakkujate ringi, ei saa välistada vastavast rikkumisest tulenevat kahju

rahastusfondile.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et pakkumuste esitamise tähtaja seaduses

ettenähtud ulatuses kehtestamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 93 lg 1 p-is 3 sätestatud

kohustust ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Hankija poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei

ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud riigihankes nr 224638 osalevate

pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks kehtestanud nõuetekohase pakkumuste

esitamise tähtaja. Tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma

pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks

ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.

Otsuse punktis 1.1 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 221 lg 1 p-s 4 toodud asjaolud,

mille kohaselt, kui pakkumuste või taotluste esitamise miinimumtähtaeg on nõutust lühem vähem

kui 30 protsenti, kohaldatakse hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Kuna

ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 5% veelgi madalama finantskorrektsiooni

määra kohaldamise võimalust, siis puudub rakendusüksusel konkreetse protsendimäära suuruse

osas kaalutlusõigus. Eeltoodust tulenevalt vähendab rakendusüksus hanke tulemusena sõlmitud

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra.

Vaatamata sellele, et rakendusüksusel puudub kõne all oleva rikkumise protsendimäära suuruse

osas kaalutlusõigus, rakendusüksus selgitab, et viiest protsendist väiksema määra rakendamist

saab pidada põhjendatuks juhul, kui tegemist oleks väheolulise ja formaalse rikkumisega, millel

on pigem teoreetilist finantsmõju omav tagajärg ja mis eelduslikult ei saanud mõjutada

potentsiaalset pakkujate ringi ega hankemenetluse reaalseid tulemusi. Viimast aga käesoleva

rikkumise puhul eeldada ei saa, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate

pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud võimalus oma pakkumus

esitada seadusega ette nähtud tähtajaks. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks

kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid

seadusega ette nähtud pakkumuse esitamise tähtajaks jõudnud esitada vastava pakkumuse,

mistõttu on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud 5-protsendilise

finantskorrektsiooni määra rakendamine.

Lisaks on ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud

üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra.

Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks,

mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS §-i 3

üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist

madalam olema.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Kehtestatud kvalifitseerimistingimus on vastuolus RHS-iga

1.2.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija kehtestas RHS § 101 lg 1 p-le 3 tuginedes pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

tõendamiseks riigihanke nr 224638 osadele I-IV järgmise kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja

peab käesoleva riigihanke täitmiseks ehitustööde teostamise eest vastutavate isikutena kaasama

vähemalt 1 (ühe) ehitusettevõtja vastutava spetsialisti, kelle pädevus ja kvalifikatsioon ning muud

esitatavad tingimused lepinguperioodi jooksul on järgmised: Omab nii kõnes kui kirjas eesti keele

oskust vähemalt kesktasemel. Omab töökogemust ehitusvaldkonnas hooneautomaatika

paigaldised minimaalselt 5 aastat. Omab ehitustöövõtjana ühe sarnase valminud ja kasutusele

võetud objekti ehitustöö, maksumusega mitte vähem kui 300 000 EUR (km-ta), korraldamise

kogemust 60 kuu jooksul enne pakkumuste esitamise lõpptähtaja saabumist.“

Rakendusüksus on seisukohal, et eeltoodud nõue spetsialisti töökogemuse kohta ei ole kooskõlas

RHS § 101 lg 1 punktiga 3.

Toetuse saaja tunnistas oma selgitustes eksimust ja lisas, et hankija on tänaseks oma praktikat

muutnud.

1.2.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus

RHS § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda

hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema

majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise

tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde

olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

RHS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase

pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmeid tehniliste, eelkõige

kvaliteedikontrolli eest vastutavate töötajate või üksuste kohta, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad

otseselt pakkuja või taotleja ettevõtte koosseisu või tegutsevad alltöövõtu korras; ehitustööde

hankelepingu korral andmed ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute või tehniliste üksuste

kohta. Eeltoodud sätte alusel ei ole ette nähtud vastutavate isikute kogemuse kohta andmete

küsimise ja tingimuste seadmise võimalust, kuna ka riigihangete direktiivide asjakohastes sätetes

ei ole kogemust nimetatud (vt direktiiv 2014/24/EL XII lisa II osa punktid b ja f). Õigust nõuda

pakkujalt andmeid projektijuhi töökogemuse kohta ei tule ka ühestki teisest RHS § 101 lg-s 1

loetletud punktidest.

RHS-i seletuskirjas on § 101 regulatsiooni täiendavalt selgitatud, et töötajate kogemust ei tohi

kvalifitseerimise tingimusena sätestada, st seda saab arvestada üksnes pakkumuste hindamise

juures eeldusel, et see oluliselt mõjutab hankelepingu täitmise kvaliteeti. Kvalifitseerimise

tingimusena saab kogemuse kohta nõude sätestada üksnes pakkujale läbi eelnevate samalaadsete

lepingute täitmise.

Samasugust seisukohta on väljendanud ka Rahandusministeerium riigihangete infoportaalis

avaldatud selgitustes korduma kippuvate küsimuste all, öeldes järgmist: „Leiame, et kogemuse

nõuet ei või spetsialistile esitada ka RHS § 101 lg 1 p 3 alusel, kuid eduka pakkumuse

väljaselgitamiseks võib isiku (spetsialisti) kogemust hinnata (RHS § 85 lg 8 p 2).1

1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1, struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Otsuse punktis 1.2 toodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille

kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine,

kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale §

21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes

formaalne.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra ning peab

põhjendatuks vähendada riigihanke nr 224638 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra.

Määra vähendamisel 5 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et tegemist on hanke

potentsiaalsete pakkujate ringi vähe mõjutava asjaoluga, mistõttu oleks hankemenetluse

teistsugune tulemus olnud ebatõenäoline.

Viiest protsendist suurema määra rakendamine oleks põhjendatud olukorras, kus nimetatud

kvalifitseerimistingimuse kehtestamise tulemusena oleks reaalselt leidnud tõendamist fakt, et

mõnel potentsiaalsel pakkujal jäi seetõttu pakkumus esitamata ning hankemenetluse tulemusena

oleks pidanud edukaks tunnistatama hoopis teise pakkuja. Käesoleval juhul pole eeltoodu

tõendamist leidnud. Viimast kinnitab muu hulgas asjaolu, et hankemenetluse käigus pole ükski

hankest huvitatud isik esitanud piirava tingimuse osas küsimusi, niisamuti seda

vaidlustuskomisjonis vaidlustatud. Järelikult ei ole ükski hankest huvitatud isik tundnud, et hankija

poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimused oleksid olnud kedagi ebavõrdselt kohtlevad.

Olenemata ühendmääruse redaktsioonist, ei esine rakendusüksuse hinnangul siiski sedavõrd

erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et kirjeldatud rikkumise osas rakendada viiest protsendist

1 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad- kusimused#kvalifikatsioon – punkt 3).

madalamat finantskorrektsiooni määra. Toetuse saaja kehtestas kvalifitseerimistingimuse, mis ei

ole kooskõlas riigihangete seadusega. Rakendusüksus on senises praktikas lähtunud seisukohast,

et viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra rakendatakse üksnes formaalsete

rikkumiste puhul.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et hetkel kehtiva ühendmääruse § 228

rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse

rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuses kirjeldatud

rikkumine viitab ühendmääruse § 223 asjaoludele, st rikkumine on seotud puudustega riigihanke

alusdokumentides ja nende kohaldamisel. Ühendmääruse § 223 regulatsioon ei näe erinevaid

kvalifitseerimistingimuse rikkumiste puhul ette viiest protsendist madalamat määra.

Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise

olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

1.3. Riigihanke nr 224638 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja

summad

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

kõne all olevas riigihankes on tuvastatud kaks rikkumist, millest mõlema osas peab rakendusüksus

põhjendatuks kohaldada 5%-list korrektsiooni määra, siis rakendatakse antud hanke puhul

finantskorrektsiooni määra ehk 5%.

Toetuse saaja on riigihanke nr 224638 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 2

„B-korpuse ja verekeskuse rekonstrueerimine“ KD-des nr 131-133 kokku summas 36 697,90 eurot

(käibemaksuga). Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1 ja 1.2 loeb rakendusüksus riigihankega nr 224638

seotud kuludest mitteabikõlblikuks 1 834,90 eurot (36 697,90*5%), millest toetus moodustab

1 834,90 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale

proportsioonile. STS § 47 lõike 2 alusel vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni

otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet juhul, kui

finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 29.01.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 12.02.2024. Toetuse saaja andis 29.01.2024 teada, et täiendavaid

kommentaare pole.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla B-korpuse ja verekeskuse

rekonstrueerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 1 834,90 eurot, millest toetus

moodustab 1 834,90 eurot;

2. vähendada riigihankega nr 224638 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „B-korpuse

ja verekeskuse rekonstrueerimine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud riigihankega nr 224638 seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka

projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada STS § 51 ja HMS-i kohaselt vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul,

arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kairi Puur

663 2051

[email protected]