Muudatusettepanekud

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Hr Madis Timpson Riigikogu õiguskomisjon 27.04.2026 nr 5-7/26/51

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn [email protected]

Relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse 855 SE muudatusettepanekud

Riigikogu õiguskomisjoni menetluses on relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seadus

855 SE (edaspidi eelnõu).

Kaitseministeerium palub õiguskomisjonil kaaluda eelnõus järgmiste muudatuste tegemist:

1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 ning muuta § 1 järgnevat numeratsiooni vastavalt:

„7) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõnu „valitsemisala asutustele“ sõnadega

„ja Kaitseliidule“;“.

Selgitus: Relvaseaduse (RelvS) § 3 lõike 1 punkt 2 sätestab sõjaväerelva definitsiooni. Selle

kohaselt on sõjaväerelv relv, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele

teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks. Samas on seadusandja tahe olnud

selgelt hõlmata sõjaväerelva mõiste ka Kaitseliidu relvadega. Näiteks 2018. aasta RelvS (615

SE) seletuskirjast nähtub, et sõjaväerelv on relv, mis on põhiliselt ette nähtud Kaitseväele ja

Kaitseliidule lahingutegevuseks ning Kaitseväele, Kaitseliidule ja Kaitseministeeriumi

valitsemisala asutustele teenistusülesannete täitmiseks.1 Lisaks, RelvS § 3 lg 6 sätestab

kaitseministri volitusnormi, mille alusel sätestatakse sõjaväerelvade ja nende laskemoona ning

lahingumoona käitlemise nõuded ja kord2. Kõnesolev määrus reguleerib ka Kaitseliidu

omandis olevaid relvi ja nende üleandmise, laenutamise ja muude käitlemistoimingute tegemise

korda. Seega on vajalik, et ka RelvS tooks selgelt välja, et sõjaväerelva kasutab ka Kaitseliit

ning sellistele relvadele kohaldatakse RelvS § 3 lõike 6 alusel kehtestatud määrust.

2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 65 (uues numeratsioonis punkt 66) järgmises sõnastuses:

„65) seadust täiendatakse §-ga 8360 järgmises sõnastuses:

1 Relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 615 SE,

seletuskiri, lk 7. – Kättesaadav lingilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e330ee20-0075-47fd-

b7dd-7cb83f3f753b/. 2 Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning üleandmise kord. – RT I, 24.08.2023, 2.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

㤠8360. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt osutatavad tasulised teenused

(1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus võib osutada ettevõtjatele järgmisi tasulisi teenuseid:

1) laskemoona ja lahingumoona hoidmine;

2) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona edasitoimetamine;

3) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona vedamine;

4) sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade või

laskemoona või lahingumoona tootmises lõhkeainet sisaldavate jääkide hävitamine;

5) kaitsetööstuspargi katseplatsi kasutamise korraldamine;

6) kaitsetööstuspargi haldamine.

(2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt

osutatavate tasuliste teenuste täpsema loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused ja

tasuliste teenuste osutamise korra.“;“.

Selgitus: RelvS-i täiendatakse uue §-ga 8360, millega sätestatakse tasuliste teenuste loetelu,

mida Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) saab ettevõtjatele pakkuda. Lisaks

sätestatakse volitusnorm, millega kaitseminister saab kehtestada RKIK-i poolt osutatavate

tasuliste teenuste täpsema loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused ja tasuliste teenuste

osutamise korra. Volitusnorm võimaldab reguleerida teenuste osutamisega seotud tehnilisi ja

kulupõhiseid küsimusi paindlikult määruse tasandil.

Muudatus lähtub tänasest julgeolekuolukorrast, mis eeldab riigikaitse valdkonnas kiiret

tegutsemist, strateegilist ettenägelikkust ning senisest tihedamat koostööd riigi ja erasektori

vahel. Selle eesmärk on toetada kaitsetööstuse arengut ja vähendada ettevõtjate koormust

olukorras, kus laskemoona hoidmise, veoteenuste, hävitamise ning katseplatside kasutamise

võimekuse iseseisev loomine oleks kulukas või praktiliselt raskendatud. Muudatus on seotud ka

kaitsetööstuspargi kui riigi julgeoleku ja kaitsevõime seisukohalt olulise tööstusala

arendamisega, mille eesmärk on luua Eestis terviklik kaitsetööstuse väärtusahel ning tagada

kriitiliste varude, sealhulgas lõhkeainete, laskemoona, lahingumoona ja relvasüsteemide

tootmise, katsetamise ja ladustamise võimekus riigi territooriumil. Kaitsetööstusparki

koondatav tootmis- ja tugitaristu aitab suurendada tootmiskiirust, vähendada sõltuvust

välismaistest tarneahelatest ning parandada kriisiolukorras reageerimisvõimet. Teenuste

tasulisus lähtub põhimõttest, et tegemist ei ole tasuta avaliku ülesande täitmisega ettevõtjate

huvides, vaid kulupõhiselt osutatavate teenustega. Tegemist ei ole avalik-õigusliku tasuga ning

selle eest ei saada avalik-õiguslikku hüve, vaid tasu vastab isiku kokku hoitavale

kasutuseelisele. Ministrile antud volitus kehtestada teenuste täpsem loetelu, tasumäärad ja

osutamise kord tagab vajalikku paindlikkust ning võimaldab tehnilised ja hinnastamise

küsimused reguleerida määruse tasandil. Muudatus toetab seega ühtaegu kaitsetööstuspargi

toimimist ning laiemalt Eesti kaitsevõime tugevdamist.

Kaitsetööstuspark on olulise riikliku huviga ja märkimisväärse ruumilise mõjuga

majandustegevuse piirkond, mille arendamist korraldab Kaitseministeerium ning mis on

suunatud riigikaitse eesmärkide saavutamisele ja kus koondatakse tootmisrajatised, taristu ja

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

tugiteenused relvade, laskemoona, lahingumoona või nende oluliste osade arendamiseks ja

tootmiseks. Kaitsetööstuspargi eesmärk on luua riigi poolt ette valmistatud ja turvaline

tööstuskeskkond, mille põhitaristu arendamine ja haldamine on RKIK-i ülesanne.

Kaitsetööstuspargiga seotud tegevusteks on kinnisvara korrashoid ja tehniline haldamine

(ehitiste ja territooriumi füüsilise säilimise ja ohutuse tagamine), julgeoleku ja valve

korraldamine, kasutuslepingute sõlmimine, ehitustegevuse ja planeerimise koordineerimine.

Kokkuvõtvalt hõlmab kaitsetööstuspargi haldamine riigivara eesmärgipärast ja säästlikku

valitsemist, tagades samal ajal spetsiifilised riigikaitselised nõuded ja toetades kaitsetööstuse

arengut läbi kinnisvararessursi juhtimise.

Kaitsetööstuspargi alale ehitatakse põhitaristu osana muuhulgas ka hooned sõjarelva

laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osade (sh lõhkematerjali) hoidmiseks ning RKIK-

il on õigus tegeleda sõjarelva laskemoona ja lahingumoona hoidmisega (RelvS § 8350 lõiked 1

ja 2). Samuti rajatakse alale lõhkematerjali katseplats ja lõhkematerjali tootmisjääkide

hävitamise plats. Sõjarelva laskemoona, lahingumoona ja nende oluliste osadega seotud

käitlemistegevused on seotud otseselt kaitsetööstuspargi arendamise ja toimimise

korraldamisega.

Kaitsetööstuspargi katseplats on spetsiaalselt rajatud ja kontrollitud ala, kus saab testida ning

katsetada kaitsetööstuses arendatavaid või toodetavaid süsteeme, laskemoona, lahingumoona,

relvi ning nende olulisi osi ohutult. Selle mõte on anda tootjatele koht, kus arendus ja

katsetamine toimuks turvaliselt, kontrollitud tingimustes ja sageli kõrgendatud julgeoleku ning

ohutusnõuete järgi tootmiskoha läheduses. Kaitsetööstuspargi kontekstis on katseplats osa

laiemast ökosüsteemist, kus tootmine, arendus, ladustamine ja testimine on koondatud ühte

strateegilisse tervikusse. RKIK võib sellise katseplatsi kasutamist ettevõtjatele korraldada

tasulise teenusena, näiteks võimaldada juurdepääsu või pakkuda sellega seotud tugiteenuseid.

Samuti võib muudatuse kohaselt RKIK osutada sõjarelva, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona,

lahingumoona edasitoimetamise ja veoteenust. Ka need tegevused on otseses puutumises

RKIK-i kaitsetööstuspargiga seotud ülesannetega ning nende eesmärgiks on tagada, et

kaitsetööstuspargi alal oleks kontrollitud, turvaline ja ühtsete standarditega toimiv logistika.

Juhul, kui õiguskomisjon arvestab käesoleva ettepanekuga, palume lisada kõnesolev punkt

§-s 3 (uues numeratsioonis § 4) toodud jõustumissättesse.

Selgitus: Nimetatud muudatusele nähakse ette hilisem jõustumisaeg, et vajalikud rakendusaktid

jõutaks mõistliku aja jooksul välja töötada. Hilisem jõustumine tagab, et seaduse

rakendamiseks vajalik õiguslik ja praktiline raamistik oleks muudatuste jõustumise hetkeks

valmis ning uued normid oleksid tegelikkuses rakendatavad.

3. Muuta eelnõu § 1 punkt 67 (uues numeratsioonis punkt 68) ja sõnastada see järgmiselt:

„67) paragrahvi 85 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

„(11) Kaitsevägi või Kaitseliit võib anda ettevõtjatele loa kasutada tasu eest Kaitseväe või

Kaitseliidu harjutusvälja relvade, relvasüsteemide, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika

katsetamiseks ja testimiseks.

(12) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja kasutamise tingimused ja korra, ettevõtjaga

sõlmitava lepingu sõlmimise tingimused ja korra, tasumäärad või tasu arvestamise alused

käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tegevusteks kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“;“.

Selgitus: Muudatusega luuakse selge õiguslik alus anda ettevõtjatele tasu eest luba kasutada

Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälju relvade, relvasüsteemide, lahingumoona ning muu

tehnika katsetamiseks ja testimiseks. Muudatus lähtub vajadusest luua võimalused toetada

kaitsetööstusettevõtete arendus- ja tootmisvõimekust, kuna toodete valmistamise kõrval on

nende testimine ja katsetamine vältimatu osa kogu kaitsetööstuse väärtusahelast. Kehtivast

RelvS § 85 lõikest 1 ei tulene piisavalt selgelt võimalust lubada Kaitseväe või Kaitseliidu

harjutusvälja ettevõtjatel sellisel eesmärgil kasutada, mistõttu annab uus lõige 11 selleks

sõnaselge õigusliku aluse. Ühtlasi nähakse lõikes 12 ette volitusnorm valdkonna eest

vastutavale ministrile kehtestada määrusega harjutusväljade kasutamise tingimused ja kord,

ettevõtjatega sõlmitavate lepingute sõlmimise tingimused ja kord ning tasumäärad või tasu

arvestamise alused, et tagada tegevuste läbiviimine kooskõlas ohutusnõuete ning Kaitseväe ja

Kaitseliidu tegevusvajadustega. Teenuse kasutamise eest võetav tasu ei ole avalik-õiguslik tasu

ega anna avalik-õiguslikku hüve, vaid vastab isiku kokku hoitavale kasutuseelisele. Muudatus

toetab seega ühtaegu õigusselgust, kaitsetööstuse arendamist ning riigi olemasoleva taristu

kontrollitud ja eesmärgipärast kasutamist.

Juhul, kui õiguskomisjon arvestab käesoleva ettepanekuga, palume lisada kõnesolev punkt

§-s 3 (uues numeratsioonis § 4) toodud jõustumissättesse.

Selgitus: Nimetatud muudatusele nähakse ette hilisem jõustumisaeg, et vajalikud rakendusaktid

jõutaks mõistliku aja jooksul välja töötada. Hilisem jõustumine tagab, et seaduse

rakendamiseks vajalik õiguslik ja praktiline raamistik oleks muudatuste jõustumise hetkeks

valmis ning uued normid oleksid tegelikkuses rakendatavad.

4. Täiendada eelnõu uue §-ga 3 ja muuta järgnevat numeratsiooni vastavalt:

„§ 3. Strateegilise kauba seaduse § 5 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.“.

Selgitus: Riigikogu võttis 2025. aasta 4. juunil vastu jalaväemiinide kasutamist, varumist,

tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise

seaduse. Sellest tulenevalt on vaja viia Eesti õigusaktid vastavusse muutunud õigusliku

olukorraga. Kehtiv strateegilise kauba seaduse § 5 lg 1 p 4 sätestab jalaväemiinide veo ja

nendega seotud teenuste üldise keelu, lubades vedu korraldada üksnes juhul, kui see on

vältimatult vajalik väljaõppe või nende hävitamise eesmärgil. Samas ei ole selline kitsas erand

enam põhjendatud olukorras, kus Eesti ei ole enam seotud konventsioonist tuleneva piiranguga.

Riigi seisukohast on vaja käsitleda jalaväemiine kui üht lahingumoona liiki teiste seas, mille

käitlemine peab alluma üldisele strateegilise kauba kontrollisüsteemile. Muudatuse tulemusel

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

tekib selge ja ühtne arusaam loarežiimist, mis võimaldab ettevõtjatel tegutseda etteantud

tingimustel ja riikliku järelevalve all, toetades sellega kaitsetööstuse ja -teenuste arengut.

Sellest tulenevalt peame vajalikuks tunnistada eeltoodud punkt kehtetuks.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister