Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1 (5)

EELNÕU

27.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Lahinguvalve

(1) Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek

ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele.

(2) Lahinguvalve raames võib täita käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 2, 46, 410 ja sama

paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud ülesandeid.

(3) Lahinguvalves osalevate kaitseväeteenistuse seaduse § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud

kaitseväelaste piirarvu igaks aastaks kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(4) Lahinguvalve korraldamise otsustab Kaitseväe juhataja.“;

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tagatakse Kaitseväes avalikus teenistuses

olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule sõjaväelises väljaõppes osalemise

ajal toitlustus kaitseväeteenistuse seaduse § 110 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatu

kohaselt.“;

3) paragrahvi 44 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-s 49“ tekstiosaga „§-des 49 ja 491“;

4) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

„§ 482. Lahinguvalves jõu kasutamine

(1) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib kasutada jõudu tegevväelasest ülema korraldusel

käesoleva seaduse § 44, § 45 punktides 2 ja 5 ning §-des 46 ja 471 sätestatud alusel ja korras.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jõu kasutamise volitused ei piira tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves jõudu muul käesolevas seaduses sätestatud

alusel.“;

5) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

㤠491. Lahinguvalves erimeetmete kohaldamine ja vahetu sunni kasutamine

2 (5)

(1) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks:

1) peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku;

2) ajutiselt keelata isiku viibimise Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

kohustada teda lahkuma või Kaitseväe julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma;

3) anda sõiduki või maastikusõiduki juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki

valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki peatamiseks;

4) sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise

vahendit või relva.

(2) Lahinguvalves osalev kaitseväelane võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmete

rakendamiseks kasutada tegevväelasest ülema korraldusel füüsilist jõudu, erivahendit ja relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudele võib lahinguvalves osalev

kaitseväelane kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul,

kui ta on kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise tõkestamisse.

(4) Mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks mehitamata süsteemi tekitatud vahetu

kõrgendatud ohu korral on lahinguvalves osaleval kaitseväelasel edasilükkamatu pädevuse

alusel ja tegevväelasest ülema korraldusel õigus kasutada erivahendit või relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib lahinguvalves osalev kaitseväelane

kasutada järgmisi erivahendeid:

1) raadioside segajat;

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse kokkupõrkeks mehitamata

süsteemiga, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 nimetatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud erimeetmete kohaldamise ja vahetu sunni kasutamise

volitused ei piira tegevväelasest kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves erimeetmeid ja

vahetut sundi muul käesolevas seaduses või muudes seadustes sätestatud alusel.“.

§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eesmärgil“ tekstiosaga „ning

teenistusülesannete täitmise, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused,

eesmärgil“;

3 (5)

2) paragrahvi 5 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lisaõppekogunemisel“ sõnadega

„sõjaväelise väljaõppe täiendamise ja teenistusülesannete täitmise, millega võivad kaasneda

avaliku võimu teostamise volitused, eesmärgil“;

3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Teenistusülesannete täitmine kaitseväeteenistuskohustuse raames

(1) Ajateenijale ja reservväelasele võib kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal anda muu

hulgas Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud lahinguvalve raames teenistusülesande,

mis on seotud rahuajal Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamise või kõrgendatud ohu

või ründe tõrjumisega.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistusülesande täitmiseks peab ajateenija ja

reservväelane olema enne läbinud vajaliku väljaõppe ja esmase sõjaväelise väljaõppe.

(3) Ajateenija ja reservväelane võib kohaldada vahetut sundi Kaitseväe korralduse seaduse

§-s 41 nimetatud teenistusülesande täitmisel tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe

korralduse seaduse §-s 491 sätestatud alusel ja korras.

(4) Ajateenija ja reservväelane võib kasutada jõudu Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41

nimetatud teenistusülesande täitmisel tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe korralduse

seaduse §-s 482 sätestatud alusel ja korras.“;

4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Ohutusnõudeid järgides võib kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud

teenistusülesannete täitmisel seada ajateenija olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale

lahingutegevusele, kui see on kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks vältimatult vajalik.

5) paragrahvi 49 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „osalemise“ tekstiosaga

„, teenistusülesannete täitmise“;

6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ajateenijale võib maksta toidukulu katteks hüvitist, kui ajateenija väljaõppe või

teenistusülesande korralduse tõttu ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

7) paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

8) paragrahvi 69 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväelise väljaõppe saamine ja

teenistusülesannete täitmine, mille jooksul:

1) korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi;

2) harjutatakse üksuste koostegevust;

3) harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel;

4) täidetakse teenistusülesandeid Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud Kaitseväe

tegevuse raames.“;

4 (5)

9) paragrahvi 69 lõiget 31 täiendatakse pärast sõna „väljaõpet“ sõnadega „ja täitmiseks

teenistusülesandeid“;

10) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Erakorralise seisukorra ajal võib käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud

lisaõppekogunemist korraldada ka Kaitseväe kaasamise eesmärgil järgmiste ülesannete

täitmisse:

1) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine;

2) riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ning tõkestamine

korrakaitseseaduses sätestatud korras;

3) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine;

4) karistusseadustiku §-is 246 nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine.“;

11) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Reservväelasele võib maksta toidukulude katteks hüvitist, kui reservväelase väljaõppe või

teenistusülesande korralduse tõttu ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

12) paragrahvi 80 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

13) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) Kaitseväe korralduse seaduse § 41 nimetatud teenistusülesande täitmise ajal.“;

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 4 lõikeid 31 ja 32 täiendatakse pärast sõna „ülesanne“ sõnadega „ja

tegevus“ vastavas käändes.

§ 4. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „kaitseväelasele“ sõnadega „ja

Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule“;

2) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 19 asendatakse sõnad „tervisekontrolli kulude hüvitamine“

sõnadega „makstavat tervisekontrolli kulude hüvitist“.

3) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) Kaitseväeteenistuse seaduse § 36 lõike 1, § 54 lõigete 51 ja 8, § 80 lõigete 1, 3 ja 71, § 808

lõike 1, § 81 lõike 51, § 82 lõike 53 alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale, kaitseväekohustust võtta soovivale isikule ja

ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule makstavat sõidu- ja toidukulude hüvitist.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

5 (5)

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1 (40)

27.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti kaitsevõime rajaneb inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegevväelaste,

reservväelaste ja vabatahtlikena. Muutunud julgeolekuolukorras, kus tuleb arvestada

koordineeritud ja sünkroniseeritud rünnetega nii maismaal, merel, õhu- kui ka küberruumis,

peab riigikaitse õiguslik raamistik võimaldama Kaitseväel reageerida kiiresti, kasutades selleks

olemasolevat isikkoosseisu ehk kaitseväelasi, paindlikult ja jätkusuutlikult. Eelnõu on välja

töötatud selleks, et kiirendada ja suurendada Kaitseväe võimekust reageerida lühikese

etteteatamisega vahetule kõrgendatud ohule ja ründele erinevates domeenides.

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu

seadust ja tulumaksuseadust. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatustega

luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, sealhulgas määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe

rahuaja tegevus, sätestatakse selle korraldamise alused ning täpsustatakse lahinguvalves

osalevate isikute jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimusi ja korda.

Samuti nähakse ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu

alusel töötavatele isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus

kaitseväelastega sarnastel alustel.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatustega võimaldatakse ajateenijatele ja

reservväelastele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelise väljaõppe

omandamisele anda täitmiseks ka teenistusülesandeid, sealhulgas lahinguvalvega seotud

ülesandeid. Nende muudatuste eesmärk on ühelt poolt tagada ajateenijatele ja reservväelastele

sisulisem ja praktilisem teenistus ning parandada laiemas mõttes üldist kaitsevalmidust kui ka

teiselt poolt tagada vajalik inimressurss kõrgendatud ohu tõrjumiseks kiiret reageerimist

eeldavateks olukordadeks. Ühtlasi täpsustatakse ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja

kohustusi selliste ülesannete täitmisel, nähakse ette paindlikum toitlustuse ja toidukulu

hüvitamise kord olukordades, kus toitlustust ei ole võimalik tavapärasel viisil tagada, ning

laiendatakse tegevväelaste lahinguvalvega seotud teenistusülesannete täitmise puhuks töö- ja

puhkeaja erandeid.

Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) muudatustega täpsustatakse õiguslikku alust Kaitseliidu

kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisse ja tegevusse, sealhulgas lahingvalvesse, et seeläbi

tagada kõrgendatud ohu tõrjumiseks kiiret reageerimist vajavates olukordades vajalik

inimressurss.

Eelnõukohase seaduse jõustumine toetab „Kaitsevalmidus 2027“1 plaaniga seatud eesmärkide

saavutamist:

• paraneb üldine kaitsevalmidus ja võime kaitsta Eesti riiki;

• tugevneb igapäevane väekaitse ja paraneb üksuste vahetu reageerimisvõime;

• tõuseb tegevväelaste oskuste ja ajateenijate väljaõppe tase.

1 Kaitsevalmidus 2027 – Kaitsevägi.

2 (40)

Lisaks muudetakse käesoleva eelnõuga tulumaksuseadust (edaspidi TuMS) selliselt, et

kaitseväekohustuse täitmisega seotud toimingutel osalemisel makstavad sõidu- ja toiduraha

hüvitised ei kuulu maksustamisele tulumaksuga. TuMS muutmise eesmärk on luua õigusselgus

kaitseväeteenistuse seaduse alusel makstavate hüvitiste maksustamise korras ning vähendada

kaitseväekohustuslaste ning Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe koormust ja bürokraatiat, mis

kaasneb praeguse hüvitist väljamaksmise korraldusega..

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium (kaitsetahe ja inimvarapoliitika

osakonna juhataja Markus Rosin, [email protected]) koostöös Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ametiga ning eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi

õigusosakond ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud […].

Märkused

Eelnõu ei ole otseselt seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega.

Justiits- ja Digiministeeriumil on välja töötamisel elektroonilise side seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ning tulenevalt sellest võib kõnesolev eelnõu olla

puutumuses käesoleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

2025-2027, mis seab Kaitseministeeriumi valitsemisalale ülesande ajateenistuse mudeli

uuendamiseks, mille eesmärk on parandada sõjalise väljaõppe kvaliteeti ja alalist valmisolekut.

Ülesande tähtaeg IV kvartal 2026.

Eelnõuga muudetakse:

1) Kaitseväe korralduse seadust (RT I, 03.02.2026, 11);

2) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17);

3) kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10);

4) tulumaksuseadust ( RT I, 15.04.2026, 9).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga ajakohastatakse aja- ja reservteenistuse väljaõppe sisu ning vormi, viies selle

vastavusse riigi sõjalise võime arendamise eesmärgiga. Väljaõpe on Kaitseväe võimearenduse

oluline osa, mille eesmärk on valmistada isikuid, üksusi ja staape ette teenistusülesannete

täitmiseks ning sõjalise võime kasutamiseks.

Kaasaegne sõjaväeline väljaõpe on uute relvade, relvasüsteemide ja taktikate kasutuselevõtu

tõttu oluliselt muutunud võrreldes 2012. aastaga, mil kaitseväeteenistuse seaduse

vastuvõtmisega kujundati ajateenistuse ja reservväelaste väljaõppe senine raamistik.

Nüüdisaegne erialaväljaõpe peab hõlmama lisaks senistele oskustele, näiteks C-kategooria

sõiduki juhtimisele, ka uute võimete kasutamist, sealhulgas mehitamata õhusõidukite käitamist.

Samuti on muutunud üksuste taktikaline tegutsemine, sealhulgas vajadus liikuda hajutatult ja

varjatult ning rajada kaitserajatisi viisil, mis arvestab nüüdisaegse lahinguvälja ohtudega.

Paralleelselt on Kaitseväele lisatud ülesandeid, sealhulgas mehitamata süsteemide tekitatud ohu

tõrjumine, mis eeldavad korrakaitseliste erimeetmete kohaldamise oskust ning laiemat

arusaama üldistest ohutõrje põhimõtetest ja nende erinevusest sõjalise jõu kasutamisest. Uute

3 (40)

ülesannete täitmiseks ning komplekssemate tegevuste ja süsteemide kasutuselevõtuks tuleb

väljaõpet ajakohastada nii sisu kui ka vormi osas, arvestades muu hulgas Ukraina sõjast saadud

õppetunde.

Väljaõppe korraldamisel lähtub Kaitsevägi sõjalise väljaõppe eeskirjast ja õppekavadest.

Väljaõppetsüklid jagunevad individuaalseks ja kollektiivseks väljaõppeks. Väljaõpet

alustatakse individuaalse väljaõppega, mis jaguneb üld- ja erialaväljaõppeks. Ajateenistuse

esimeses etapis omandab ajateenija vajalikud baas- ja erialaoskused, millele järgneb

kollektiivne väljaõpe. Eelnõu kohaselt võib kollektiivse väljaõppe tsüklis väljaõpet täiendada

ka praktiliste teenistusülesannete täitmisega lahinguvalve raames, kui ajateenijal või

reservväelasel on selleks vajalik väljaõpe.

Lahinguvalve lisamine teenistuskorraldusse ei muuda väljaõppe olemust ega 12-kuulise

ajateenistuse kestust. Muudatusega võimaldatakse väljaõpet täiendada praktiliste

teenistusülesannete täitmisega kollektiivse väljaõppe tsüklis.

Samuti ei muutu kõik õppekavad, vaid neid kohandatakse võimearenduse vajadustest lähtudes.

Väljaõpe muutub praktilisemaks, sest ajateenijad ja reservväelased saavad õpitut kinnistada,

täites neile antud teenistusülesandeid valmiduses olevate üksuste koosseisus. Selle käigus

saadud õppetundide põhjal saab väljaõpet vajaduse korral täiendada ja korrigeerida.

Ajateenistuse ja reservteenistuse korralduse laiemat kaasajastamise vajadust kinnitab ka

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 15. veebruari 2013. a määruse nr 31

„Ajateenistuse ja asendusteenistuse kestuse kehtestamine“ muutmine“ eelnõu, mille

seletuskirjas põhjendati alates 2027. aastast ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamist sellega,

et väljaõppe sisu ja tehniline keerukus on kõigil erialadel kasvanud ning senine ajaraam ei

võimalda enam tagada täielikku ja kvaliteetset ettevalmistust.

Eelnõu eesmärk on tagada vajalik inimressurss üksuste valmisoleku saavutamiseks ja

jätkusuutlikuks toimimiseks. Selleks nähakse ette võimalus anda ajateenijale ja reservväelasele

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelisele väljaõppele ka lahinguvalvega

seotud teenistusülesandeid, kui tal on selleks vajalik väljaõpe.

Kaitseväe võimekus rahuajal reageerida kõrgendatud ohule või ründele toetub lahinguvalve

rakendamisele. Lahinguvalve toimub Kaitseväe üleselt ning selle raames täidetakse Kaitseväele

seadusega antud ülesandeid. See hõlmab seire ja juhtimise järjepidevust ning rotatsiooni korras

valmiduses olevaid üksusi.

Selliselt korraldatud lahinguvalve võimaldab Kaitseväel reageerida kiiresti ja proportsionaalselt

kõrgendatud ohule või ründele, sealhulgas mehitamata süsteemidest lähtuvatele ohtudele, mille

puhul on reageerimiskiirus kriitilise tähtsusega. Samuti võimaldab see Kaitseväel vajaduse

korral toetada Politsei- ja Piirivalveametit seaduses sätestatud alustel ja korras, näiteks riigipiiril

toimuva ränderünde tõkestamisel.

Lisaks esmasele reageerimiskiirusele annab lahinguvalves olevate üksuste olemasolu

Kaitseväele täiendava aja täiendavate üksuste valmisseadmiseks, kui olukord ja ohuhinnang

seda nõuavad.

Kuna lahinguvalves osalevad ka tegevväelased, täiendatakse tegevväelaste töö- ja puhkeaja

erandeid käsitlevat regulatsiooni, lisades sinna teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega

seotud tegevuses. Muudatus arvestab lahinguvalve eripära, kus ülesannete täitmine võib

toimuda katkematult ning ei pruugi sobituda tavapärase töö- ja puhkeaja korraldusega.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustuse tagamise kord

olukorras, kus toitlustust ei ole võimalik tagada vahetult või teenuse sisseostmise teel.

4 (40)

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha maksmist enne

väljaõppele või teenistusülesande täitmisele asumist ning vähendada sellega seotud

halduskoormust, eelkõige kuludokumentide kogumise ja menetlemise vajadust.

Eelnõu eesmärk on ka täpsustada ja täiendada Kaitseliidu kaasamise õiguslikku alust, et

võimaldada Kaitseliidu selgemat ja paindlikumat rakendamist Kaitseväe ülesannete täitmisel.

Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata lisaks Kaitseväe

ülesannete täitmisele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse. Sellega tagatakse õigusselgus

ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus Kaitseliidu panus seisneb Kaitseväe

ülesannete täitmist toetavates, ettevalmistavates või tagavates tegevustes.

Ühtlasi täpsustatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega

Kaitseväe täpsemad ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning

kaasamise tingimused ja korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus

praktikas ning tugevneb Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja

tegevuste elluviimisel.

Lisaks täpsustatakse tulumaksuseaduses kaitseväekohustuse täitmisega seotud toitlustuse ning

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamist, et tagada õigusselgus ja vältida põhjendamatut

maksukoormust.

Vastavalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 1 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna

eelnõu ettevalmistamine on kiireloomuline. Kiireloomulisus tuleneb muutunud

julgeolekuolukorrast, Ukraina sõjast saadud õppetundidest, uute relvasüsteemide

kasutuselevõtust ning vajadusest tagada Kaitseväe plaani „Kaitsevalmidus 2027“ õigeaegne

elluviimine. See eeldab sõjaväelise väljaõppe, teenistuskorralduse, plaanide ja protseduuride

kohandamist 2027. aasta alguseks.

Alternatiivide kaalumine

Eelnõu koostamise käigus kaaluti eesmärkide saavutamiseks erinevaid alternatiive, hinnates

eelkõige nende mõju Kaitseväe reageerimiskiirusele, isikkoosseisu kasutamise otstarbekusele,

riigi majandusele ning kooskõlale Eesti reservpõhise riigikaitsemudeliga.

Eesti sõjaline riigikaitse toetub ajateenistuses välja õpetatud ja reservteenistuseks

ettevalmistatud reservväelastele, kes moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse põhijõu. Sellest

tulenevalt peab kaitseväe ja kaitseväeteenistuse korraldus võimaldama ajateenijatel ja

reservväelastel täita rahuaja piiranguid arvestades ülesandeid, mis on seotud nende kriisi- ja

sõjaaja ülesannetega ning toetavad üksuste valmisolekut.

Alternatiive arutati eelnõu ettevalmistamise käigus Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste

koostöös, kaasates Kaitseressursside Ametit, Kaitseväge ja Kaitseliitu. Arutelude käigus hinnati

erinevate lahendusvariantide mõju ajateenistuse ja reservteenistuse korraldusele, üksuste

valmisolekule, väljaõppe läbiviimisele ning sõjalise riigikaitse ülesannete täitmisele. Jõuti

järeldusele, et eelnõus kavandatud lahendus toetab eesmärkide saavutamist kõige tõhusamalt.

Kaitseväe isikkoosseis praegusel kujul, sealhulgas kokkulepitud tegevväelaste arv, ei võimalda

üksnes tegevväelastele tuginedes hoida üldises valmiduses tegelikule sõjalise riigikaitse

vajadusele vastavat hulka üksusi. Võimalikud alternatiivid oleksid tegevväelaste arvu oluline

suurendamine, senisest ulatuslikum lisaõppekogunemiste korraldamine või ajateenistuse ja

reservteenistuse korralduse ajakohastamine.

Tegevväelaste arvu oluline suurendamine oleks personalipoliitiliselt ja eelarveliselt koormav

ning arvestades konkurentsi tööjõuturul raskesti teostatav. Samuti jätaks see kasutamata

reservpõhise riigikaitsemudeli paindlikkuse. Reservväelaste ulatuslikum reservteenistusse

5 (40)

kutsumine võib omakorda avaldada suuremat mõju tööandjatele, reservväelaste eraelule ja riigi

majandusele.

Üksnes tavapäraste õppekogunemiste või lisaõppekogunemiste kaudu ei pruugi olla võimalik

tagada vajalikku reageerimiskiirust vahetu või kiiresti muutuva ohu korral. Eriti mehitamata

süsteemidest lähtuvate ohtude puhul võib ohuhinnang ja reageerimisvajadus tekkida lühikese

aja jooksul, mistõttu peab Kaitseväel olema võimalik kasutada juba teenistuses olevaid või

ülesande täitmiseks ette valmistatud üksusi.

Eeltoodust tulenevalt on alternatiividest kõige põhjendatum ajateenistuse ja reservteenistuse

korralduse ajakohastamine viisil, mis võimaldab ajateenijatel ja reservväelastel osaleda

lahinguvalve raames üldises valmiduses olevate üksuste tegevuses ka rahuajal, kui see on

vajalik riigi sõjaliseks kaitseks, kõrgendatud ohu tõrjumiseks või Kaitseväele seadusega antud

ülesannete täitmiseks.

Selline lahendus tagab Kaitseväele parema reageerimisvalmiduse ja võimaldab kasutada

olemasolevat inimressurssi sihipäraselt. Samuti toetab see ajateenistuse ja reservteenistuse

sisulist ajakohastamist, kuna teenistuses viibivad kaitseväelased saavad rahuajal harjutada

kriisi- ja sõjaaja ülesannetega sisuliselt seotud tegevusi võimalikult sarnastes rollides ja

vastutusega.

Ajateenistuse 12-kuuliseks muutmine on esimene samm uuele teenistusmudelile üleminekul.

Ühtse 12-kuulise ajateenistuse kehtestamine ning ajateenijate ja reservväelaste lahinguvalve

raames üldises valmiduses olevate üksuste tegevuses osalemise võimaldamine ei ole

eraldiseisvad ega vastandlikud meetmed, vaid moodustavad tervikliku lahenduse.

Kui teenistusaja pikendamine loob eeldused põhjalikumaks ja ajakohasemaks väljaõppeks, siis

lahinguvalve võimaldab väljaõpet teenistuse osana jätkata ning kinnistada omandatud teadmisi

ja oskusi viisil, mis on võimalikult sarnane kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmisele. Sellega

tagatakse muutunud julgeolekuolukorras ajateenijate ja reservväelaste rahuaja ja sõjaaja

ülesannete ning teenistuskorralduse vajalik ja põhjendatud sidusus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KKSi, KVTSi KaLSi ja

TuMSi. Viiendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahvis 1 muudetakse KKSi.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse KKSi uue §-ga 41, milles sätestatakse lahinguvalve mõiste,

Kaitseväe ülesanded, mida lahinguvalve raames täidetakse, ja lahinguvalve korraldamise

pädevus.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 1 sätestab, et lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus,

millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või

ründele. Sättega luuakse seaduses selge alus lahinguvalve käsitlemiseks Kaitseväe rahuaja

tegevusena ning piiritletakse selle sisu. Lahinguvalve on juba praegu aluseks Kaitseväe rahuaja

tegevuse planeerimisel ja elluviimisel ning saab eelnõujärgse seadusega ka ajateenistuse

lahutamatuks osaks.

Lahinguvalve tegevused lähtuvad nii Kaitseväe põhiülesannetest, sealhulgas valmistumine riigi

sõjaliseks kaitseks, kui ka ülesannetest, mille puhul Kaitsevägi tõrjub vahetut ohtu

edasilükkamatu pädevuse alusel või kaasub vahetu sunni kohaldamise õigusega. Üksuste

valmisolek ja ettevalmistavad tegevused võimaldavad Kaitseväel seadusega antud ülesandeid

6 (40)

täita lühikese etteteatamisajaga ning paindlikult, vajadusel tõrjudes rünnet või ohtu paralleelselt

nii õhus, maal kui ka merel. Lahinguvalvega seotud ettevalmistavad tegevused on näiteks

formeerimisliinide püstitamine, varustuse pakkimine masinatele, laskemoona väljavedu,

positsioonide kaardistamine jne, on nii tegevväelaste kui ka ajateenijate ülesanded vastavalt

väljaõppele ja spetsiifilistele oskustele (näiteks C-kategooria load, tõstuki load, erineva

salastatuse tasemega dokumentidega kursis olemine). Ajateenijad, kes ei ole veel vajalikke

sõdurioskuseid või spetsiaalset väljaõpet läbinud, saavad täita toetavaid ülesandeid, ning pärast

sõduri baaskursuse läbimist lisaks ka relva kasutamist eeldavaid ülesandeid.

Mitte kõik Kaitseväe ülesanded, mis on sätestatud KKSi §-des 3 ja 31 pole oma olemuselt

suunatud üllatusründe ja kõrgendatud ohu tõrjumisele ning seega pole need ülesanded ka

lahinguvalve osa. Samas on eelpool selgitatud ettevalmistavad tegevused, sealhulgas

positsioonide ettevalmistamine, kiire reageerimisvõimekuse eeldus ning seega ka osa

lahinguvalvest.

Eelnõukohane KKS § 41 lõige 2 loetleb Kaitseväe ülesanded, mida lahinguvalve raames

täidetakse. Need on riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses,

valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses, Eesti õhuruumi

ja merepiiri valvamine ja kaitse ning Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist

lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või

muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või

korrarikkumise kõrvaldamine. Samuti on võimalik lahinguvalve raames täita ülesandeid, mis

seonduvad Kaitseväe kaasamisega riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse

korrakaitseseaduses sätestatud korras, erakorralise seisukorra lahendamisse erakorralise

seisukorra seaduses sätestatud korras või liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse

eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras.

Lahinguvalve ei tähenda eraldiseisvat sõjalist operatsiooni KKS § 4 mõttes, kuid see on

Kaitseväe rahuaja tegevus, mille raames on võimalik läbi viia konkreetsemaid, nii ajaliselt kui

ka ruumiliselt piiritletud operatsioone, ning kasutada sõjalist jõudu või erivahendit või

kohaldada vahetut sundi või erimeedet KKSis sätestatud korras.

Selleks, et tagada lahinguvalve osas tsiviiljärelevalve, sätestab eelnõukohane KKS § 41

lõige 3, et lahinguvalves osalevate kaitseväelaste piirarvu igaks aastaks kehtestab riigikaitse

korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lahinguvalves osalevate

kaitseväelaste piirarvu määramise pädevus antakse kaitseministrile, arvestades, et

kaitseminister määrab vastavalt KVTS § 37 lõikele 3 ja § 82 lõikele 4 ka aastapõhiselt

ajateenistusse võetavate isikute arvu.

Eelnõukohase KKS § 41 lõikega 4 sätestatakse, et lahinguvalve korraldamise otsustab

Kaitseväe juhataja. Sellega tagatakse lahinguvalve tsentraliseeritud rakendamine, juhtimine

ning kooskõla riigikaitse vajadustega. Kaitseminister määrab igaks aastaks piirarvu

kaitseväelasi, keda saab lahinguvalves kasutada, kuid Kaitseväe juhataja määrab täpsemalt, kas,

kus, kui kaua ja milliste ülesannete täitmisel kaitseväelasi lahinguvalves kasutatakse. Tegemist

on Kaitseväe juhataja tavapärase pädevusega tulenevalt KKS § 24 punktist 1 juhtida Kaitseväe

tegevust ja korraldada Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KKS §-i 8 lõikega 6.

Muudatusega nähakse ette, et juhul, kui Kaitseväes avalikus teenistuses olev ametnik või

töölepingu alusel töötav isik osaleb sõjaväelises väljaõppes, tagatakse talle sellel ajal toitlustus

KVTS § 110 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Muudatuse eesmärk on tagada Kaitseväes

7 (40)

teenistus- või töösuhtes olevatele isikutele sõjaväelises väljaõppes osalemisel samaväärne

toitlustuskorraldus tegevväelastega. Sellega luuakse õigusselgus ning ühtlustatakse väljaõppes

osalevate isikute kohtlemist olukorras, kus toitlustuse iseseisev korraldamine ei ole väljaõppe

iseloomu või toimumiskoha tõttu võimalik ega mõistlik. Täpsem toitlustuse tingimused, ulatus,

kord ja maksumus on kehtestatud kaitseministri 03.01.2013 määruses nr 2 „Tegevväelase

toitlustuse tingimused, ulatus, kord ja maksumus“.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse KKS § 44 lõiget 1 viitega eelnõukohasele §-le 491.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust uue §-ga 482, milles sätestatakse lahinguvalve

raames jõu kasutamise alus.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 1 nähakse ette, et lahinguvalves olev kaitseväelane võib

tegevväelasest ülema korraldusel kasutada jõudu käesoleva seaduse

§ 44, § 45 punktides 2 ja 5 ning §-des 46 ja 471 sätestatud alusel ja korras.

Eelnõukohane KKS § 41 lg 2 sätestab, milliseid ülesandeid täidetakse lahinguvalve raames.

Seega kohaldatakse KKS § 48² lõikes 1 sätestatud jõu kasutamise õigust üksnes lahinguvalve

raames ning üksnes nende ülesannete täitmisel, mis on KKS § 41 lõikes 2 lahinguvalve

ülesannetena ette nähtud.

Näiteks KKS § 3 lõike 2 punktis 4¹⁰ sätestatud Kaitseväe ülesande täitmisel, milleks on Eesti

õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitsmine ning Eesti merealal elutähtsa teenuse

toimepidevust tagavat taristut, riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku

ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine,

saab jõu kasutamine lahinguvalve raames kõne alla tulla üksnes KKS §-s 47¹ sätestatud alustel

ja korras. Jõu kasutamisel tuleb lähtuda KKS-is sätestatud jõu kasutamise regulatsioonist.

KKS § 48² lõikes 1 ei viidata KKS §-le 47, mis reguleerib jõu kasutamist tsiviilõhusõiduki

tekitatud ohu tõrjumiseks. Seetõttu ei laiene eelnõukohane jõu kasutamise õigus lahinguvalves

osalevale kaitseväelasele tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumise olukorras. Sellises olukorras

tuleb lähtuda KKS §-s 47 sätestatud eriregulatsioonist ning seal määratletud pädevusest.

Jõu kasutamise õiguse piiritlemine on vajalik ja põhjendatud, kuna lahinguvalves võivad

osaleda ka ajateenijad ja reservväelased. Nende jõu kasutamise õigus peab olema selgelt seotud

konkreetse ülesande, neile antud väljaõppe, kehtestatud jõu kasutamise reeglite ning

tegevväelasest ülema korraldusega. Seetõttu ei anta ajateenijale ega reservväelasele üldist või

tegevväelasega samas ulatuses iseseisvat jõu kasutamise otsustusõigust, vaid jõu kasutamine

on lubatud üksnes seaduses sätestatud alustel, konkreetse ülesande täitmiseks ning

tegevväelasest ülema korraldusel.

Lahinguvalves jõu kasutamine on reguleeritud konkreetset ülesannet puudutavate ROE ehk jõu

kasutamise reeglitega ning saab kõne alla tulla üksnes tegevväelasest ülema korraldusel. See

tähendab, et ajateenijale ja reservväelasele peavad enne ülesande täitmisele asumist olema

selgitatud kohaldatavad jõu kasutamise reeglid, ülesande sisu, jõu kasutamise lubatud ulatus

ning tegutsemine erinevates olukordades. Jõu kasutamisel ei tugine ajateenija ega reservväelane

üksnes iseseisvale õiguslikule hinnangule, vaid tegutseb talle õpetatud tegutsemismudeli,

kehtestatud jõu kasutamise reeglite ning tegevväelasest ülema korralduse alusel.

Tegevväelasest ülema korralduse andmisel tuleb arvestada ka KKS §-s 29 sätestatud käsu

nõudeid. KKS § 29 kohaselt on käsk ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande

vormis. Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega ega tohi

8 (40)

ületada käsu andja käsuõiguse ulatust. Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava

tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Kui käsu saaja ei saanud käsust aru,

on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi. Seega peab ka lahinguvalves jõu kasutamist

puudutav korraldus olema õiguspärane, ülesandepõhine ja piisavalt selge, et käsu saaja

mõistaks, millist ülesannet, millisel eesmärgil, millises ulatuses ja millise tähtaja või ajaraami

jooksul täita tuleb.

Tegevväelasest ülema korraldus ei pea olema antud vahetult enne iga üksiku jõu kasutamise

juhtumit. Korraldus võib olla antud ka eelnevalt, sealhulgas operatsioonikäsus, ülesandekäsus

või sidevahendi vahendusel, tingimusel et see on seotud konkreetse olukorra, ülesande ja

kehtestatud jõu kasutamise reeglitega. Korraldus peab olema piisavalt konkreetne, et välistada

jõu kasutamine väljaspool ülesande eesmärki või seaduses sätestatud alust. Ülemal lasub

vastutus hinnata jõu kasutamise vajadust ja põhjendatust ning anda korraldus kooskõlas

seaduse, käsuõiguse ulatuse ja ülesande eesmärgiga.

Näiteks võib diviisi lahinguvalmiduses üksusele tulla käsk mehitada vastavalt seireinfole paari

tunni pikkuse etteteatamisega riigipiiri lähistel varem ette valmistatud positsioonid, mis on ette

nähtud operatsioonikäsuga käivitatud plaanis ning mille kasutamine tuleneb olukorra eripärast.

Lahinguvalves üksusel on selle ülesande täitmiseks kehtestatud jõu kasutamise reeglid. Jõu

kasutamise õigus võib sellisel juhul laieneda ka lahinguvalve positsioonile liikuvale ajateenijale

või reservväelasele, kuid üksnes käsus määratud ülesande täitmiseks, seaduses sätestatud

alustel ning kehtestatud jõu kasutamise reeglite piires.

Ajateenijast tunnimees võib vajaduse korral kasutada talle kinnitatud teenistusrelva ning

soomuki sihtur soomuki pardarelvastust, kui selline tegevus on kooskõlas seaduse, ülesande,

ülema korralduse ja jõu kasutamise reeglitega. Samas võib üksuse manööver olla üksnes

heidutava eesmärgiga ega pruugi eeldada jõu kasutamist. Samuti võib lahinguvalve ülesanne

toimuda paralleelselt teise operatsiooniga, milles osalevad tegevväelased koos ajateenijate või

reservväelastega.

Oluline on, et lahinguvalves osalev ajateenija või reservväelane oleks saanud konkreetse

ülesande täitmiseks vajaliku sõjalise ja õigusliku väljaõppe, sealhulgas väljaõppe jõu

kasutamise reeglite, käsu täitmise, relva kasutamise ning vajaduse korral konkreetse positsiooni

või ülesande eripära kohta. Ülesannet täidetakse tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

See tagab, et jõu kasutamine lahinguvalve raames ei ole iseseisev ega piiramatu õigus, vaid

seaduse, käsu, väljaõppe ja ülesandepõhiste jõu kasutamise reeglitega piiratud tegevus.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 2 sätestatakse, et lõikes 1 nimetatud jõu kasutamise volitused

ei piira tegevväelasest kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves jõudu muul käesolevas

seaduses sätestatud alusel.. See tähendab, et tegevväelaste jõu kasutamisele kohaldatakse

jätkuvalt nende suhtes kehtivat üldist regulatsiooni ning käesolev säte on suunatud nendele

kaitseväelastele, kelle volitused lahinguvalves vajavad täiendavat õiguslikku alust ehk siis

ajateenijatele ja reservväelastele.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seaduse 5. peatükki uue §-ga 491, milles reguleeritakse

lahinguvalves vahetu sunni kasutamist ning erimeetmete ja erivahendite kohaldamist.

Selles paragrahvis sätestatakse lahinguvalves oleva kaitseväelase õigused Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalal ohu välja selgitamiseks ja

tõrjumiseks või julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks.

Kaitseväel, sealhulgas ajateenijatel, on õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit ja relva

julgeolekualal ning selle vahetus läheduses. Julgeolekuala vahetu lähedus on maapind, maapõu

9 (40)

ja õhuruum ning veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe

julgeolekualale. Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse sõltuvalt

kehtivast ohuhinnangust ning olukorra eripärast. Linnapiirkonnas toimub Kaitseväe objektist

paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi, kui näiteks hajaasustusega

piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus

(näiteks pildistamine, jälgimine, mehitamata süsteemi lennutamine) võib olla ohuks Kaitseväe

julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele.

Selleks, et Kaitseväe julgeolekuala kaitse oleks efektiivne, osalevad selles ka ajateenijad.

Näiteks on voolukatkestuste puhul Kaitseväe üks püsitoimingutest ajateenijatest

julgestusrühma käivitamine. Selle kohaselt mehitavad ajateenijad füüsilise valve ajaks, mil

elektroonika ei toimi. Sõltuvalt objekti või linnaku suurusest võib ühte julgestusrühma kuuluda

kuni 30 ajateenijat, mis on kordades suurem linnaku valvurite ja tegevväelaste arvust. Samuti

võib ohuhinnangust lähtuvalt Kaitseväe üksustel tekkida vajadus tugevdada enda vastutusalas

julgestust. Tavapärases rutiinis avaldub see näiteks vaatluspostide ja oma positsioonide

ümbruses patrullidena, eesmärgiga läbi isikute ja masinate peatamise leida ja/või heidutada

võimalikke vaenlase luurajaid jne.

Elektrikatkestuse või ohuolukorras peab väljaõppe läbinud ajateenijal olema võimalik täita

tegevväelasega samu või sarnaseid ülesandeid, mis on minimaalset vajalikud ohu

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks, olgu selleks inimeste liikumise või mehitamata süsteemi

lendamise tõkestamine. Mida rohkem saavad väljaõppe saanud ajateenijatest koosnevad

üksused panustada julgeolekuala kaitsesse, seda väiksem on tõenäosus, et tundlik informatsioon

kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, lahingupositsioonide, varustuse jne kohta jõuab valedesse

kätesse või kriitilise tähtsusega infrastruktuur, lahingupositsioonid, varustus jne saab ründes

kahjustada.

Kuna erimeetme kohaldamine väljapool Kaitseväe julgeolekuala võib riivata kolmandate

isikute õigusi, kohaldab Kaitsevägi üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne, ning vaid

nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Oluline, et ajateenija täidab

ülesannet õpitud protseduuri alusel ning tegevväelase juhendamisel.

Ajateenistuse väljaõpe on oma olemusest sõjaline väljaõpe, kuid sellesse on vajadusepõhiselt

integreeritud korrakaitselised aspektid. Praegune õppekava toetub ülesande täitmiseks ette

antud jõu kasutamise reeglite õpetamisele, mille raames käsitletakse konkreetse ülesande

täitmise jaoks vajaminevaid oskusi ning õiguslikku raami. See on sõduri baaskursuse

lahutamatu osa ning sellega kaetakse nii relvakonfliktiõiguse kui ka korrakaitseliste

erimeetmete ja vahetu sunni kohaldamise küsimusi. Baasõppe raames õpitav korrakaitseline

ülesanne võib olla näiteks kontroll-läbilaskepunkti tegevuste harjutamine ette antud jõu

kasutamise reeglite alusel. Ajateenijad teostavad õppe raames inimese peatamise, turvakontrolli

ja vallasasja läbivaatuse ning vajadusel neutraliseerivad korraldust rikkuva isiku mitte-surmava

meetmega. Ajateenijaid õpetatakse olukorda hindama ning valima sobiva meetme

proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt. Erialaüksuste ajateenijad näiteks sõjaväepolitseis

õpivad korrakaitselisi põhimõtteid süvitsi. Samuti on põhjalikum ettevalmistus ettenähtud

nooremallohvitseridele ja tulevastele rühmaülematele – lipnikele. Sama loogika alusel on

allohvitseride ja reservväelastest rühmaülemate väljaõppes teemad integreeritud vastava

juhtimistasandi vajadusest lähtuvalt. Kui vastava üksuse valmidusülesanne sisaldab näiteks

massiohje tegevust, siis see rühm või kompanii saab riot control süvendatud väljaõppe.

Väljaõpe on üles ehitatud lihtsamalt keerulisemale ehk baasoskustelt spetsiifilistele oskustele

ja indiviidilt üksusele. Selline järkjärgulisus tagab nii väljaõppe arusaadavuse, väljaõppes

osaleja järjepideva arengu ja ohutuse. Teenistusülesandeid, sealhulgas korrakaitselisi, saab

10 (40)

ajateenijatele või reservväelastele anda vaid juhul, kui selleks on eelnev vastav baas- ja

spetsiifiline väljaõpe läbitud. Lahinguvalve raames antavate teenistusülesannete puhul ei pruugi

täiendavaks väljaõppeks vajadust olla või siis sõltub täiendav väljaõpe ning selle kestvus

konkreetse ülesande iseloomust.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 1 täpsustatakse erimeetmed, mida lahinguvalves osalev

kaitseväelane võib kohaldada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses

julgeolekuala kaitseks või ohu välja selgitamiseks. Nendeks on isiku peatamine, isiku viibimise

ajutine keelamine Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses, isiku kohustamine alalt

lahkuma või sellest eemale hoiduma, sõiduki või maastikusõiduki peatamine või

sundpeatamine.

Kuna lahinguvalves võivad osaleda muu hulgas ajateenijad ja reservväelased, on sätte eesmärk

selgelt määratleda meetmed, mida lahinguvalves osalev kaitseväelane võib kohaldada.

Tegemist on meetmetega, mis on minimaalselt vajalikud ohu või ründe ennetamiseks,

väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Meetmete kohaldamise võimalus on vajalik eelkõige

olukordades, kus lahinguvalve ülesannet täidavad mehitatud patrulli või julgestusülesande

raames ajateenijatest või reservväelastest koosnevad üksused ning korrakaitseorgani vahetu

sekkumine ei pruugi olla koheselt võimalik. Meetmeid võivad lahinguvalves osalevad

kaitseväelased kasutada üksnes tegevväelasest ülema korraldusel.

Lahinguvalvesse kaasatakse üksnes kaitseväelased, kellele on antud ülesande täitmiseks vajalik

väljaõpe. Väljaõppe maht ja sisu sõltuvad konkreetse ülesande laadist, kohaldatavatest

meetmetest ning sellest, kas ülesande täitmine eeldab relva kasutamist, sõiduki peatamist, isiku

suunamist, kontroll-läbilaskepunktis tegutsemist või muid julgeolekuala kaitseks vajalikke

toiminguid. Seega ei anta ajateenijale ega reservväelasele ülesannet, mille täitmiseks tal puudub

vajalik ettevalmistus. Vajaduse korral viiakse enne lahinguvalve ülesande täitmisele asumist

läbi täiendav väljaõpe või juhendamine mahus, mis võimaldab ülesannet õiguspäraselt, ohutult

ja eesmärgipäraselt täita.

Isiku peatamine võimaldab kontrollida ohuolukorra asjaolusid, tuvastada isiku seotust

võimaliku ohuga ning hinnata edasiste meetmete vajalikkust. Tegemist on ajutise ja

eesmärgipärase toiminguga, mida kohaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik ohu

hindamiseks ja kõrvaldamiseks. Isiku julgeolekualal viibimise ajutine keelamine või alalt

lahkuma kohustamine on suunatud ohu realiseerumise vältimisele või selle tagajärgede

leevendamisele. Sõiduki peatamise eesmärk võib olla ohu ennetamine, tõrjumine või juba

tekkinud ohu mõju vähendamine, teatud olukordades ka heidutus. Lahinguvalves olev

kaitseväelane on kohustatud isikule arusaadavalt selgitama peatamise põhjust ning vajaduse

korral andma juhiseid edasiseks käitumiseks. Sõiduki peatamine on ajutise iseloomuga meede,

mida kohaldatakse üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik meetme eesmärgi

saavutamiseks. Pärast eesmärgi saavutamist tuleb sõiduki edasine liikumine viivitamata

võimaldada, välja arvatud juhul, kui esinevad alused täiendavate meetmete kohaldamiseks.

Näiteks lahinguvalve korraldamisel moodustatakse 2. jalaväebrigaadi näitel väljaõppes

olevatest ajateenijatest formeerimist toetavad ja julgestavad üksused. Ajateenijatele antavad

ülesanded sõltuvad nende väljaõppetasemest. Kaitseväelastele, kes ei ole veel läbinud

erivahendi kasutamise või muid spetsiifilisi oskusi eeldavat väljaõpet, saab anda üksnes

selliseid ülesandeid, mille täitmine ei eelda nimetatud oskusi. Pärast vajaliku väljaõppe läbimist

võib kaitseväelasele anda ka ülesandeid, mis eeldavad erivahendi kasutamist või muid

täiendavaid oskusi.

11 (40)

Julgestusrühmad liiguvad üle 2. jalaväebrigaadi vastutusala erinevatesse linnakutesse ja ladude

territooriumidele ning täidavad seal julgestusega seotud ülesandeid. Ajutisel julgeolekualal,

näiteks sundkasutusse võetava tehnika vastuvõtualal, võib ülesanne hõlmata ka liikluse

kontrollimist ja kontroll-läbilaskepunktide püstitamist. Selliseid ülesandeid võib anda üksnes

ajateenijale või reservväelasele, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe ajateenistuse,

reservõppekogunemise või enne ülesande täitmisele asumist korraldatava täiendõppe käigus.

Näiteks 2024. aasta jaanuaris viidi ajateenijatest üksustele läbi asjakohane väljaõpe, mille

raames omandati oskusi mootorsõidukite kontrollimiseks, sealhulgas sõiduki põhja

vaatlemiseks peegliga ning sõiduki visuaalseks kontrolliks. Samuti harjutati sõidukite

nimekirjade ja dokumentide vastavuskontrolli, mis võib olla vajalik näiteks olukorras, kus

Kaitseväe linnakus toimuvad ehitustööd ning linnakusse tuleb lubada ehitusega seotud isikuid

ja mootorsõidukeid. Lahinguvalve käivitamise õppusel harjutati nimetatud toiminguid

praktiliselt, mis võimaldas kinnistada eelnevalt omandatud teadmisi ja oskusi.

Eeltoodu kinnitab, et lahinguvalve ülesannete täitmiseks vajalikud toimingud on ajateenijatele

ja reservväelastele õpetatavad ning neid on võimalik omandada nii tavapärase väljaõppe kui ka

vajaduse korral täiendõppe käigus. Täiendõppe maht sõltub konkreetse ülesande sisust, kuid

praktikas on võimalik teatud lihtsamate julgestus- ja kontrollülesannete täitmiseks vajalik

väljaõpe korraldada ka lühikese aja jooksul, sh ühe kuni kahe päeva pikkuse täiend- või

taasteõppena. Igal juhul tuleb tegevväelasest ülemal enne ülesande andmist veenduda, et

kaitseväelane on saanud vajaliku väljaõppe mahus, mis võimaldab tal ülesannet täita

õiguspäraselt, ohutult ja proportsionaalselt.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikega 2 antakse lahinguvalves osalevale kaitseväelasele õigus

eelnimetatud meetmete rakendamiseks kasutada tegevväelasest ülema korraldusel füüsilist

jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või

relvasüsteemi, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi (vt täpsemat kõnesoleva

paragrahvi sissejuhatavas osas toodud selgitusi).

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 3 sätestatakse, et lahinguvalves osaleval kaitseväelasel on

õigus kohaldada vahetut sundi KorS-i alusel ja korras, kui ta on kaasatud

riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

Regulatsiooni eesmärk on sätestada õiguslik alus vahetu sunni kohaldamiseks olukorras, kus

esineb riigikaitseobjekti vastu suunatud rünne või selle vahetu oht. Riigikaitseobjektide kaitse

on avaliku huvi seisukohalt kõrgendatud tähtsusega, kuivõrd nende vastu suunatud rünne võib

ohustada riigi julgeolekut, avalikku korda, inimeste elu ja tervist ning põhjustada ulatuslikku

varalist või keskkonnakahju. Vahetu sunni kohaldamine on lubatav üksnes juhul, kui leebemad

meetmed ei ole piisavad ründe tõrjumiseks või selle vahetu ohu kõrvaldamiseks. Vahetu sund

tähendab füüsilise jõu, erivahendite või muu vahetu mõjutusvahendi kasutamist isiku või

objekti suhtes, eesmärgiga takistada ründe toimepanemist, katkestada juba alanud rünne või

kõrvaldada sellest tulenev oht.

Ka riigikaitseobjektivastase ründe tõkestamisel osalev lahinguvalves olev kaitseväelane peab

lähtuma põhiseaduses (edaspidi PS) sätestatud õiguspärasuse (PS § 3 lg 1) ning vajalikkuse ja

proportsionaalsuse (PS § 11) põhimõtetest. Seejuures tuleb hinnata ohu laadi, ulatust ja

intensiivsust ning valida selline sunni liik ja ulatus, mis võimaldab eesmärgi saavutada

võimalikult väikese põhiõiguste riivega. Eriti tuleb arvestada isikute elu ja tervise kaitse

prioriteetsust ning vältida ülemäärase kahju tekitamist. Vahetu sunni kasutamine peab olema

ajaliselt piiratud ning kestma üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik ründe tõkestamiseks

12 (40)

või ohu kõrvaldamiseks. Pärast ohu kõrvaldamist tuleb sunni kohaldamine viivitamata

lõpetada. Vajadusel rakendatakse edasisi julgeolekumeetmeid arvestades KKSs sätestatut.

Arvestades riigikaitseobjektide eripära ning võimalikku kõrgendatud ohu taset, võib vahetu

sunni kohaldamine hõlmata ka intensiivsemaid meetmeid, kui see on vältimatult vajalik ründe

tõkestamiseks. Sellisel juhul peab otsustus olema selgelt põhjendatud ning dokumenteeritud,

tagades hilisema kontrollitavuse ja õiguspärasuse hindamise võimaluse. Seega on vahetu sunni

kohaldamine riigikaitseobjekti vastase ründe tõkestamisel erandlik, kuid vajalik meede, mille

kasutamine eeldab alati konkreetse ja vahetu ning kõrgendatud ohu olemasolu ning kaalutletud

otsustamist lähtudes tegevväelase korraldustest.

Riigipiiri puutumatus ja kontroll selle ületamise üle on riigi suveräänsuse oluline osa ning

avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vältimatu eeldus. Vahetu sunni kohaldamine on

lubatav juhul, kui see on vältimatult vajalik ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks, selle

katkestamiseks või sellega kaasneva ohu tõrjumiseks. Meetme kohaldamine eeldab, et

leebemad vahendid, sealhulgas suulised korraldused või muud mõjutusmeetmed, ei ole andnud

tulemusi või ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu piisavad. Vahetu sund võib hõlmata füüsilise

jõu kasutamist, erivahendite rakendamist või muid vahetuid mõjutusvahendeid, mille eesmärk

on isiku tegevuse peatamine, tema liikumise takistamine või kontrolli alla võtmine. Meetme

valikul tuleb arvestada konkreetse olukorra asjaolusid, sealhulgas isiku käitumist, ohu laadi ja

intensiivsust ning võimalikke riske teistele isikutele, piirivalveametnikele ja riigi julgeolekule.

Nii nagu eelnevate näidete puhul, tuleb ka kõnesoleval juhul vahetu sunni kohaldamisel järgida

rangelt õiguspärasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. See tähendab, et sunni

kohaldamine peab olema eesmärgipärane, vältimatu ning ulatuselt piiratud üksnes sellega, mis

on vajalik ebaseadusliku piiriületuse tõkestamiseks või ohu kõrvaldamiseks. Võimaluse korral

tuleb eelistada vähem intensiivseid meetmeid ning vältida ülemäärase kahju tekitamist.

Arvestades riigipiiri ja ajutise kontrolljoone kaitse eripära, võib vahetu sunni kohaldamine

toimuda ka kiirendatud reageerimisvalmiduse tingimustes, kus otsustus peab olema kiire ning

lähtuma ennetavast julgeolekuvajadusest. Kuivõrd lahinguvalves osalevad kaitseväelased on

reageerimisvalmiduses, siis eesmärgipäraseks riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku

ületamise tõkestamiseks nähakse eelnõuga ette võimalus kasutada möödapääsmatu vajaduse

korral lahinguvalves olevaid kaitseväelasi.

Näiteks eelplaneeritult või ad-hoc olukorras korrakaitseorgani taotlusel saab Kaitseväe

lahinguvalves olev üksus, sh ajateenijad ja reservväelased, toetada korrakaitseorgani tegevust

maismaa riigipiiril toimuva ränderünde olukorras välise perimeetri rajamisega. Ajateenijad ja

reservväelased saavad suunata ebaseaduslikult piiri ületanud isikud alasse, kus ametnikud või

ajateenijaid sisaldav allüksus peab rikkujad ajutiselt kinni. Ajateenijad ja reservväelased

kohaldavad erimeedet vastavalt ametnike juhendamisele ja omades selleks eelnevat väljaõpet.

Lahinguvalves osalevate kaitseväelaste kaasamine toimub jätkuvalt nii nagu seni on Kaitseväge

kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku

ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse. Kaitseväe kaasamise protsessi antud

eelnõuga ei muudeta.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 4 nähakse ette, et lahinguvalves oleval kaitseväelasel on

edasilükkamatu pädevuse alusel ja pädeva ülema korraldusel õigus kasutada erivahendit või

relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi.

Seejuures peab arvestama seaduses sätestatud erisusi mehitamata süsteemi peatuma

sundimiseks ning kui mehitamata süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Muudatus lähtub

vajadusest reageerida kiiresti sellistele kaasaegsetele ohtudele nagu mehitamata õhusõidukid

või muud mehitamata süsteemid, mis võivad ohustada isikuid, taristut või riigikaitseobjekte.

13 (40)

Piiratud inimressursi ja avalike vahendite tingimustes annab säte Kaitseväele õiguse kohaldada

edasilükkamatu pädevuse raames riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni PPA või muu pädev

korrakaitseorgan saab ise vastavaid ülesandeid täitma asuda. Kõnesoleva eelnõuga

täpsustatakse, et Kaitseväe edasilükkamatut pädevust rakendavad kaitseväelased – nii

tegevväelased, ajateenijad kui ka reservväelased.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 5 loetletakse erivahendid, mida sellises olukorras kasutada

võib. Nendeks on raadioside segaja, laser- või muu seade, millega on võimalik tõkestada

mehitamata süsteemi edasist liikumist, võrk, mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida

kasutatakse teise mehitamata süsteemiga kokkupõrkeks, et takistada selle edasi liikumist, ning

muud samalaadse toimega seadmed või vahendid. Loetelu eesmärk on anda seaduslik alus

erivahendite kasutamiseks, mis võimaldavad ohtu tõrjuda proportsionaalselt ja olukorrale

vastavalt.

Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks ja selle n-ö tõrjumiseks on mitmeid meetmeid ja

võimalusi, mis on sätestatud peamiselt lennundusseaduses. Lennundusseaduse kohaselt võib

nendeks meetmeteks olla:

1) geograafiliste alade kehtestamine;

2) lendu sekkumine (st võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

3) raadiosageduste segamine (ingl jamming);

4) GNSS-i [Viide 119: GNSS – globaalne satelliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global

Navigation Satellite System).] segamine (katkestatakse mehitama õhusõiduki navigeerimiseks

kasutatav satelliidiühendus);

5) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

6) pimestamine (ingl dazzling; kõrge intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse

mehitamata õhusõiduki kaamerat „pimestama“);

7) laseri kasutamine (mehitamata õhusõidukile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge

temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab ja kukub alla);

8) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata

õhusõidukile fokuseeritud mikrolaine energia halvab objekti elektroonilised süsteemid),

9) võrgu kasutamine (mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks),

10) laskemoona kasutamine (mehitamata õhusõiduki pihta lastakse, mille tulemusena

õhusõiduk hävib);

11) kokkupõrkedrooni kasutamine (eesmärk kahe mehitamata õhusõiduki kokkupõrge, mille

tulemusena mõlemad kukuvad alla ja hävivad);

12) kulliliste kasutamine mehitamata õhusõiduki püüdmiseks.

Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut

korraga. Mõned neist tegevustest on alles arendamisel, kuid senised tulemused on andnud häid

tulemusi. Mehitamata süsteemide, sealhulgas mehitamata õhusõidukite tõrjumise riskiks on

kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks

mehitamata õhusõiduk kukub objektile, mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata

riske iga kord eraldi ning lennupiirangualas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas

lendamisse sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu näiteks

õhusõiduki kaugpiloodiga ühenduse võtmine, hoiatamine, õhusõiduki sundmaandamine. Kui

need ei aita, siis alles kohaldada selliseid meetmeid, nagu näiteks raadioside segamine,

õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või selle allakukutamine või hävitamine.

Lahinguvalves oleval kaitseväelasel ei ole kõiki lennundusseaduses nimetatud meetmete

kohaldamise õigust, vaid meetmed on kitsamalt piiritletud. Eelnõu kohaselt on lahinguvalves

oleval ajateenijal ja reservväelasel vahetu kõrgendatud ohu korral õigus kasutada:

1) raadioside segajat (ingl jammer);

14 (40)

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

Punktis 5 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõttu. Ainukeseks piiranguks on, et see seade või vahend peab evima sama toimet,

mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena loetletud. Muu seade laserseadme

kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid, elektromagnetlaineid või muud

sellist, millega on võimalik tõkestada näiteks mehitamata õhusõiduki edasist lendamist kas

pimestades kaamerat, et kaugpiloot ei näe, kus ta lendab, või segatakse GPSi, et kaugpiloot ei

teaks õhusõiduki asukohta, või segades raadiolaineid.

Erivahendite kasutamisel tuleb siiski järgida KorSi (üld)sätteid ja põhimõtteid, mis puudutavad

vahetu sunni kasutamist, sest KKSis nende sätestamine oleks KorSi dubleerimine ning ei ole

normitehniliselt korrektne, mistõttu ongi sätestatud eelnõus „korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi“.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 6 nähakse ette, et käesolevas paragrahvis nimetatud

erimeetmete kohaldamise ja vahetu sunni kasutamise volitused ei piira tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada lahinguvalves erimeetmeid ja vahetut sundi muul käesolevas

seaduses või muudes seadustes sätestatud alusel. Sätte eesmärk on selgelt eristada

lahinguvalves osalevatele ajateenijatele ja reservväelastele antavaid piiratud volitusi

tegevväelastele seaduse alusel juba antud volitustest. Eelnõuga ei piirata tegevväelasest

kaitseväelase õigust kasutada erimeetmeid või vahetut sundi muul KKS-is või teistes seadustes

sätestatud alusel. Piirangud on suunatud eelkõige ajateenijate ja reservväelaste volituste ulatuse

määratlemisele, kuna nende puhul ei ole põhjendatud tegevväelastega samas ulatuses

iseseisvate volituste andmine.

Paragrahviga 2 muudetakse KVTSi.

Eelnõu § 2 punktides 1-5 ning 8 ja 9 sätestatakse, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal

saab ajateenijale ja reservväelasele lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele ja täiendamisele

anda täitmiseks teenistusülesande, mis on seotud lahinguvalves osalemisega ning millega

võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused.

Avaliku võimu teostamine on olemuslikult seotud riigivõimu teostamisega ning saab toimuda

üksnes seaduse alusel ja seadusega kooskõlas. Kuna ajateenija ja reservväelane ei ole

tavapärases tähenduses avalik teenistuja ning nende teenistuslik seisund põhineb

kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel, peab neile avaliku võimu volituse andmine olema

seaduses selgelt ette nähtud. Seetõttu täpsustatakse eelnõuga KVTS-is, et ajateenistuse ja

reservteenistuse ajal võib lisaks sõjaväelisele väljaõppele täita ka teenistusülesandeid, millega

võivad seaduses sätestatud juhtudel kaasneda avaliku võimu teostamise volitused.

Eelnevast tulenevalt sätestatakse sõnaselgelt KVTS § 5 lõikes 2, et ajateenistus on meessoost

kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik

kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil, samuti

teenistusülesande täitmise eesmärgil, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise

volitused. Sarnane volitus nähakse ette ka KVTS § 5 lõikes 3 sätestatud reservteenistuse puhul.

15 (40)

Avaliku võimu teostamine võib hõlmata muu hulgas isikute õigusi piiravate meetmete

kohaldamist, vahetu sunni kasutamist, haldusaktide andmist või riikliku järelevalve teostamist.

Kavandatava muudatusega ei anta ajateenijatele ega reservväelastele üldist iseseisvat

otsustusõigust, haldusakti andmise pädevust ega riikliku järelevalve teostamise õigust. Neile

antakse üksnes kitsalt piiritletud volitus kohaldada lahinguvalve ülesande täitmisel seaduses

nimetatud erimeetmeid ja kasutada vahetut sundi ulatuses, mis on vajalik konkreetse ülesande

täitmiseks ning mis toimub tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel.

Seega on tegemist piiratud ja ülesandepõhise avaliku võimu volitusega, mis on seotud üksnes

lahinguvalve ülesannete täitmisega. Volitus võib hõlmata näiteks mehitamata õhusüsteemidest

lähtuva ohu tõrjumist või Kaitseväe julgeolekuala kaitseks vajalike meetmete rakendamist, kuid

seda üksnes seaduses sätestatud alustel, vajaliku väljaõppe saanud kaitseväelase poolt ning

tegevväelasest ülema korraldusel.

Nendes tingimustes võib tekkida praktiline vajadus anda teatud piiratud pädevusi ka

kaitseväeteenistuskohustuslastele, kes täidavad teenistusülesandeid. See vajadus tuleneb

ressursside nappusest ning sellest, et erinevatele ohtudele on vajalik reageerida operatiivselt.

Selline lahendus teenib otstarbekuse põhimõtet ning aitab tagada riigi tõhusamat

kaitsevalmidust ja sõjalist kaitset.

Võrdlusriikide praktika toetab lähenemist, mille kohaselt võib ajateenijatele või

reservväelastele anda piiratud ulatuses valve- ja julgestusülesandeid ning nendega seotud

avaliku võimu volitusi, kui selleks on selge seaduslik alus, ülesanne on antud käsu alusel ning

kaitseväelane tegutseb teenistusülesande piires. Näiteks Soomes on samuti lubatud

ajateenistuses olles anda ajateenijatele teenistusülesandeid, sealhulgas ka selliseid, millega

kaasnevad avaliku võimu teostamise volitused. Soomes võib ajateenija teostada avalikku võimu

ainult siis, kui ta täidab ametlikku teenistusülesannet, kui ta tegutseb käsu alusel ja

teenistusülesande piires ning kui selleks on õiguslik alus seaduses. Näiteks võib ajateenija

(piirduvad peamiselt valve- ja julgeolekuülesannetega) peatada isiku, takistada isikut

sisenemast julgeolekualale, vajadusel isik kinni pidada ning kasutada füüsilist jõudu2. Seega

teostavad ajateenijad Soomes avalikku võimu piiratud ulatuses. Sarnast lähenemist rakendab

ka Norra. Norra õiguses tuleneb, et ajateenistuskohustus hõlmab nii tavapärast- kui ka

erakorralist teenistust. Erakorralise teenistuse ühe liigina on välja toodud objektide ja taristu

valve ning julgestamine3. Sarnane lähtekoht on võetud ka Eestis, et ajateenijale või

reservväelasele, kes osaleb lahinguvalves, võib anda konkreetse teenistusülesande ning sellega

seotud piiratud avaliku võimu teostamise volituse.

Kavandatav muudatus ei muuda õppekogunemise olemust. Õppekogunemine jääb ka edaspidi

Kaitseväe korraldatavaks sõjaväeliseks väljaõppeks, mille käigus korratakse ja täiendatakse

omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust ning üksuste tegevust sõjalise

valmisoleku tõstmisel. Õppekogunemine ei ole üksnes teoreetiline või klassiruumipõhine õpe,

vaid hõlmab ka praktilist harjutamist, oskuste kinnistamist ja üksuse tegutsemise kontrollimist

olukordades, mis on võimalikult lähedased tegelikele teenistusolukordadele.

Sõjaväeline väljaõpe hõlmab lisaks teadmiste omandamisele ka nende rakendamist. Seetõttu

võib õppekogunemine sisaldada praktikalaadseid tegevusi, mille kaudu kontrollitakse ja

kinnistatakse reservväelase varem omandatud teadmisi ja oskusi reaalsele teenistusülesandele

2 Soome kaitseväe seadus ehk Laki puolustusvoimista (551/2007), § 23. Selles on sätestatud, et „vartio- tai

päivystystehtävää suorittavalla … sotilaalla” ehk valve- või korrapidamisülesannet täitval sõduril on vastupanu

korral õigus kasutada vajalikke jõuvahendeid, ning relva võib kasutada üksnes vahetu ja tõsise ohu korral. 3 Prop. 102 L (2015–2016) - regjeringen.no, § 17.

16 (40)

võimalikult lähedases keskkonnas. Selline praktiline komponent ei ole õppekogunemise

eesmärgiga vastuolus, vaid on selle eesmärgi saavutamise vajalik osa.

Seetõttu on põhjendatud täpsustada seaduses, et õppekogunemise raames võib lisaks

väljaõppele toimuda ka teenistusülesannete täitmine, kui see on seotud reservväelase sõjaliste

oskuste kordamise, täiendamise või rakendamisega, aitab harjutada üksuse koostegevust, toetab

sõjalise valmisoleku tõstmist või võimaldab omandatud oskusi praktiliselt kontrollida. Sellisel

juhul ei ole teenistusülesande täitmine õppekogunemise eesmärgist eraldiseisev tegevus, vaid

seotud väljaõppe ja sõjalise valmisoleku saavutamisega. Sõjalise väljaõppe puhul ei ole alati

võimalik tõmmata jäika piiri õppe ja praktilise teenistusülesande vahele, sest väljaõppe

tulemuslikkus eeldab osalemist olukordades, kus reservväelane tegutseb juhendatult,

kontrollitult ja ülesandepõhiselt.

Reservväelase kaasamine eeldab eelnevat väljaõpet, ülesande selget seost tema sõjaliste oskuste

kordamise, täiendamise või rakendamisega ning tegevväelasest ülema juhtimist ja kontrolli. Nii

säilib õppekogunemise olemus reservväelase väljaõppena ka juhul, kui selle käigus täidetakse

praktikalaadseid või reaalse teenistusülesande tunnuseid kandvaid ülesandeid. Eelnõu ei asenda

õppekogunemise seniseid eesmärke, vaid täpsustab nende saavutamise viise, nähes ette, et

sõjaväelise väljaõppe kõrval võib õppekogunemine hõlmata ka teenistusülesannete täitmist,

sealhulgas lahinguvalve tegevuste raames.

Sellega arvestatakse sõjalise väljaõppe praktilist iseloomu ning vajadust harjutada reservväelasi

mitte üksnes õppetingimustes, vaid ka ülesannetes, mis oma laadilt sarnanevad tegelikele

teenistusolukordadele.

Lisaks toetab kavandatav lähenemine õppekogunemiste paremat sisustamist reservväelase

vaates. Reservväelased on tagasisideküsitlustes toonud õppekogunemiste peamise väärtusena

välja ajateenistuses omandatud teadmiste ja oskuste meeldetuletamise, uue varustuse ja

relvastuse kasutuselevõtu harjutamise ning üksuste koostegevuse arendamise. See näitab, et

reservteenistuse tegelik sisu on juba praegu valdavalt praktiline ning suunatud sellele, et

reservväelane saaks oma varasema väljaõppe uuesti kasutusse võtta võimalikult reaalses ja

ülesandepõhises vormis.

2025. aastal läbiviidud küsitluse kohaselt jäi õppekogunemisel saadud väljaõppega rahule 56%

õppusel osalenutest. Õppekogunemise ajakasutuse tõhususega jäi rahule 41% vastanutest.

Lahinguvalvega seotud ülesannete lisamine võib aidata õppekogunemisi sisustada senisest

praktilisemalt ja ülesandepõhisemalt, toetades reservväelaste oskuste rakendamist ning üksuste

valmisoleku kontrollimist tegelikele teenistusolukordadele lähedastes tingimustes.

Eelnõu § 2 punktis 3 täiendatakse KVTSi §-ga 61. Kõnesolevas paragrahvis luuake õiguslik

alus, mis võimaldab ajateenijatele ja reservväelastele anda teenistusülesandeid ka sellistes

olukordades, mis on seotud Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamisega rahuajal või

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisega. Tegemist on ülesannetega, mis võivad oma iseloomult

olla kiireloomulised ning nõuda viivitamatut reageerimist, mistõttu on vajalik kaasata lisaks

tegevväelastele ka teisi kaitseväekohustuslasi.

Muudatusega rõhutatakse, et selliste teenistusülesannete täitmine eeldab eelnevat asjakohast

sõjaväelist väljaõpet. See tagab, et ajateenijad ja reservväelased on piisavalt ette valmistatud

neile antud ülesannete ohutuks ja tõhusaks täitmiseks.

Samuti täpsustatakse ajateenijate ja reservväelaste õigust kohaldada vahetut sundi ja kasutada

jõudu. Vastavad õigused on seotud üksnes konkreetsete teenistusülesannete täitmisega ning

17 (40)

neid võib rakendada ainult ajateenija/reservväelane, kes on saanud vastava väljaõppe,

tegevväelasest ülema korraldusel ja seaduses sätestatud alustel ning korras. Sellega tagatakse

nii käsuliini selgus kui ka õiguspärane ja proportsionaalne jõu kasutamine.

Täpsem lahinguvalvega seotud teenistusülesande täitmise regulatsioon sätestatakse KKSis

(vaata lisaks eelnõu § 1 selgitusi).

Eelnõu § 2 punktis 4 täiendatakse KVTS § 49 lõikega 21, et täpsustada ajateenistuse käigus

lahinguvalve raames teenistusülesannete täitmise tingimusi. Muudatuse kohaselt võib

ohutusnõudeid järgides seada lahinguvalves osaleva ajateenija olukorda, mis vastab sõjaaja

lahingutegevusele, kui see on kõrgendatud ohu või ründe tõrjumiseks vältimatult vajalik.

Seejuures tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid ning lähtuda kehtivatest sõjaväelise väljaõppe

eeskirjast, ohutuseeskirjades ja õppekavadest.

Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada Kaitseväe valmisolekut reageerida erinevatele

ohuolukordadele, tagades samal ajal, et ajateenijate ja reservväelaste kaasamine toimub selgelt

reguleeritud, ohutul ja õiguspärasel viisil. Vt ka eelnõu § 1 selgitusi.

Eelnõu § 2 punktidega 6, 7 ning 11 ja 12 muudetakse ajateenijale ja reservväelasele toitlustuse

tagamise korda.

KVTSis nähakse ette võimalus maksta ajateenijale ning vajadusel ka reservväelasele toidukulu

katteks rahalist hüvitist olukorras, kus väljaõppe või teenistusülesannete iseloomu tõttu ei ole

võimalik tagada toitlustust tavapärasel viisil.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tagatakse ajateenijale ajateenistuse ja reservväelasele

reservteenistuse läbiviimise kohas tasuta majutus ja toitlustus. Toitlustuse tagamise kord ja

toitlustuse arvestuslik suurus on kehtestatud kaitseministri 11. detsembri 2012. a määrusega nr

14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus).

Kehtiva määruse kohaselt ajateenija ja reservväelase toitlustuse arvestuslikuks suuruseks on

8,36 eurot ööpäevas.

Tavapärases olukorras, kas väeosas või sõjaväelisel väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel,

tagatakse toitlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt. Samas on sõjaväeline

väljaõpe muutunud ajas oluliselt paindlikumaks, hajutatumaks ja rahvusvahelisemaks, mis seab

senisele toitlustuse korraldusele uusi piiranguid.

Üha sagedamini viiakse väljaõpet läbi väljaspool Kaitseväe püsipaiknemiskohti, sealhulgas

tsiviilkeskkonnas (nt haiglates, kus ajateenijad omandavad parameediku praktilisi oskusi) ning

välisriikides koostöös liitlas- ja partnerriikidega. Sellistes olukordades, eriti kui ajateenijad või

reservväelased viibivad üksikult või väikestes gruppides, ei ole RKIKil alati võimalik tagada

toitlustust kas otse või teenuse sisseostmise teel. Välisriikides võib see olla täiendavalt keerukas

nii logistiliste, õiguslike kui ka praktiliste piirangute tõttu.

Kehtivas praktikas on kirjeldatud olukordi lahendatud avansiliste maksetega, millele järgneb

kuludokumentide esitamise kohustus. Kuigi see lähenemine vastab riigi finantsarvestuse

põhimõtetele, tekitab see märkimisväärse halduskoormuse nii teenistujatele kui ka

menetlejatele. Lisaks ei ole alati võimalik kuludokumente saada (nt väiksemates

toitlustusasutustes või välisriikides), mistõttu võib hüvitise maksmine jääda formaalsete

takistuste taha, kuigi kulu on tegelikult tehtud.

18 (40)

Oluline on rõhutada, et ajateenijatele ja reservväelastele ei maksta välislähetuse korral

päevaraha, mistõttu puudub neil alternatiivne mehhanism igapäevaste toidukulude katmiseks

olukorras, kus riik toitlustust ei taga.

Lähtuvalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust 24%-ni, kavatsetakse muuta ka

kaitseministri määrust ning suurendada ajateenija ja reservväelase ööpäevase toitlustuse

arvestuslikku suurust 8,64 euroni. Määruse eelnõus sätestatakse, et kui toitlustust ei ole tagatud

Kaitseväe või toitlustusteenuse osutaja poolt, makstakse Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta läbiviidaval sõjalisel väljaõppel

osalevale ajateenijale või reservväelasele märgitud toitlustuse arvestuslikus ulatuses toiduraha

välja enne sõjaväelise väljaõppe algust. Sellisel juhul võib toiduraha arvestuslikku maksumust

suurendada kuni 500 protsenti ehk toitlustuse ööpäevane maksimaalne hind toitlustuse

arvestusliku suuruse (8,64€) alusel oleks 51,84 €. Seejuures ei ole tegemist fikseeritud määraga,

vaid ülempiiriga; tegelik hüvitise suurus kujuneb vastavalt väljaõppeürituse tingimustele.

Hüvitise lõplik suurus sõltub eelkõige piirkonnast, kus väljaõppeüritus toimub, ning sealsetest

toidu kättesaadavuse ja hankimise võimalustest. Näiteks välisriigis toimuval väljaõppeüritusel

osalemise korral võib toiduraha hüvitis olla kõrgem, arvestades sihtriigi üldist hinnataset ja

elukallidust. Samas Eesti-sisesel väljaõppeüritusel ei ole üldjuhul vajalik rakendada

maksimaalset hüvitismäära, kuna toitlustamise kulud on tavapäraselt madalamad ning paremini

prognoositavad.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta

enne väljaõppeüritusele asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb

kuludokumentide kogumise ja menetlemisega.

Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus

nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.

Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab

tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning vähendab samal ajal tarbetut

bürokraatiat.

Eelnõu § 2 punktiga 10 täiendatakse KVTSi § 69 lõikega 33, millega laiendatakse

lisaõppekogunemise (LÕK) korraldamise eesmärki. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 69

lõike 31 kohaselt on lisaõppekogunemine Kaitseväe korraldatav mobilisatsioonivalmiduse

kontroll, mille jooksul võib reservväelasele anda sõjaväelist väljaõpet § 69 lõikes 3 sätestatud

ulatuses. Eelnõuga täiendatakse LÕKi korraldamise aluseid. Eelnõu kohaselt võib LÕKi

korraldada lisaks mobilisatsioonivalmiduse kontrollile ka erakorralise seisukorra ajal Kaitseväe

kaasamiseks eelnõus toodud ülesannete täitmiseks.

Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral,

kui ohu kõrvaldamine ei ole võimalik erakorralise seisukorra seaduses (ErSS) sätestatud

meetmeid kohaldamata. Sellises olukorras tõuseb Politsei- ja Piirivalveameti väljakutsete ning

reageerimist vajavate sündmuste arv hüppeliselt. Tavapärasest rohkemate sündmustega suudab

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) hakkama saada lühiajaliselt. Pikemalt vältavate

sündmuste korral PPA tavaressursist olukorra lahendamiseks ei piisa. Selleks, et tagada PPA

kriitiliste riigikaitseülesannete täitmine ka suuremate kriiside korral ning toetada PPA

põhivõimeid ja sisejulgeoleku vastupidavust, on PPA koostöös Kaitseväega loomas

kriisiüksust. PPA kriisiüksuse moodustamine on osa laiapindsest riigikaitsest, mis suurendab

kogu Eesti valmidust kriisiolukordadega toime tulla. Selleks, et tagada üksuse optimaalne

suurus ja püsivus, mehitatakse kriisiüksus peaasjalikult sõjaväepolitsei väljaõppe saanud

19 (40)

reservväelastega, kes on riigikaitselise kriisi ajal võimelised kiiresti kaasuma kriisi

lahendamisse.

Reservväelased kaastakse juhul kui PPA enda põhiressurss on ebapiisav või ammendunud.

Eelnõuga sätestatakse konkreetsed ülesanded, mille täitmiseks võib LÕKi korraldada. Eelnõuga

ei laiendata korrakaitseseaduses ja erakorralise seisukorra seaduses määratud ülesandeid,

milleks Kaitseväge on võimalik kaasata, vaid täpsustatakse milliste ülesannete täitmiseks on

võimalik korraldada LÕK.

Nendeks ülesanneteks on:

1. Vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine - vajalik on reageerida massilise

korratuse tõkestamiseks, et vältida olukorra eskaleerumist põhiseaduslikku korda ohustavaks.

Rahumeelselt kogunenud isikute kogunemisi võidakse ära kasutada olukorra teadlikult

vägivaldseks muutmiseks. 2007. aasta aprillirahutused näitasid, et ühiskonnas toimuvaid

sündmusi ja poliitilisi otsuseid kasutatakse ära Venemaa Föderatsiooni mõjutustegevuses, st

ühiskonnas tekkivaid eriarvamusi ja vastuseisu kasutatakse ära ja suunatakse, mille tulemusel

võivad meeleavaldused viia meeleavaldajate kokkupõrgeteni ja korratusteni .

2. riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise tõkestamiseks ennetamine ning

tõkestamine korrakaitseseaduses sätestatud korras – Venemaa testib järjepidevalt Eesti idapiiril

piirivalve võimeid ning Eesti võimalikke reaktsioone, mistõttu on oluline olla vajadusel valmis

riigipiiri valvamiseks ning piiriintsidentidele reageerimiseks tavapärasest suurema ressursiga.

Kriisiolukorras võib tekkida ka piirikontrolli taastamise vajadus.

3. avaliku võimu organi ja riigikaitseobjektivastase ründe ärahoidmine ja tõkestamine – avaliku

võimu organid täidavad põhiseadusest tulenevaid ülesandeid ning tagavad riigi toimimise

järjepidevuse. Erakorralise seisukorra ajal on nende organite roll eriti oluline, et rakendada

meetmeid põhiseadusliku korra, avaliku korra ja inimeste põhiõiguste kaitseks. Avaliku võimu

organi vastu suunatud rünne ohustab vahetult riigi toimimisvõimet. Riigikaitseobjektid on

strateegilise tähtsusega objektid, mille kaitsmine on oluline, et tagada riigi ja ühiskonna

tavapärane toimimine. Riigikaitseobjektid võivad olla rünnakute ja sabotaažide sihtmärgiks, et

kahjustada riigi sisejulgeolekut, sõjalist kaitset ning tekitada ühiskonnas hirmu.

4. karistusseadustiku §-is 246 nimetatud kuriteo ennetamine või tõkestamine - erakorralises

seisukorras on oluline rahvusvaheliselt kaitstud isikute elu ja tervist ohustavate süütegude

ennetamine ja tõkestamine selleks, et tagada riigi välissuhtluse toimimine, rahvusvaheline

koostöö ning Eesti rahvusvaheline usaldusväärsus. Rahvusvaheliselt kaitstud isiku vastu

suunatud rünnaku eesmärk võib olla kriisi süvendamine, ühiskonna destabiliseerimine ja

rahvusvahelise tähelepanu suunamine. Erakorralise seisukorra kontekstis võib üksik sündmus

vallandada ebaproportsionaalselt suure julgeoleku- ja diplomaatilise järelmõju.

Eesti lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja selleks

valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja

ressursse ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori. Riigi kaitsetegevuse kavas on

määratud 67 riigikaitseülesannet, millest 18 on sisejulgeoleku ja avaliku korra tegevusliinis.

Kõik neli käesolevas punktis nimetatud ülesannet on sisejulgeoleku ja avaliku korra tegevusliini

riigikaitseülesanded, mis on olulised riigi põhiseadusliku korra kaitseks.

Riigikantselei avaldatud üleriigilise riskianalüüsi kohaselt on Eestile endiselt suurim

julgeolekuoht Venemaa Föderatsioon, kelle eesmärk on lõhkuda reeglitel põhinev maailmakord

ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ning taastada mõjusfääride poliitika.

Venemaa kasutab poliitiliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt hübriidrünnakuid

(mittesõjalised tegevused), otsides seejuures üha aktiivsemalt nõrku kohti lääneriikides. Alates

Venemaa sõjast Ukraina vastu on Venemaa intensiivistanud kampaaniaid lääneriikide vastu, sh

Euroopa territooriumil ja vahendajate kaudu. Venemaa mittesõjalisi tegevusi koordineerib

20 (40)

GRU ja need hõlmavad sabotaaži, vägivallaakte, rändesurvet piiridel, õhupiiri rikkumisi, küber-

ja elektroonilist sekkumist, valeinfokampaaniaid ja muid õõnestustegevusi.

Hübriidrünnakuid võidakse kasutada nii sõjalise rünnaku ettevalmistamiseks kui ka riigi

põhiseadusliku korra kukutamiseks mittesõjalisi vahendeid kasutades. LÕKi abil reservväelaste

kaasamine annab võimaluse reageerida Eesti riigi vastu suunatud hübriidrünnakule kiiresti ja

efektiivselt.

Eelnõu § 2 punktiga 13 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1 punktiga 10, milles sätestatakse

tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse

tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd

reguleerivaid sätteid ei kohaldata.

Tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid sätestatakse olukordadeks, kus teenistuse

iseloom ja riigikaitselised vajadused ei võimalda rakendada tavapäraseid tööaja reegleid.

Nendel juhtudel ei kohaldata avaliku teenistuse seaduses sätestatud tööaega, töö tegemise aja

piiranguid, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ega ületunnitööd reguleerivaid sätteid.

Sellised erandid hõlmavad eelkõige olukordi, kus tegevväelane täidab teenistusülesandeid

päästesündmuse lahendamisel või osaleb eriolukorra töödel, samuti erakorralise seisukorra ajal.

Samuti kuuluvad erandite alla sõjaväelisel väljaõppel osalemine ning sõjaväepolitsei ülesannete

täitmine Kaitseväe juhataja määratud ulatuses. Eelnõuga täiendatakse erandolukordade loetelu,

lisades sinna ka teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega seotud tegevuses. Nimetatud

olukordades on tegevväelaselt eeldatav kõrge paindlikkus ning valmisolek täita ülesandeid ka

ajaliselt katkematult, lähtudes olukorra kiireloomulisusest ja iseloomust.

Samas tagatakse tegevväelasele ka sellistes tingimustes minimaalne puhkeaeg: iga 24 tunni

kohta antakse vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest vähemalt neli tundi peab olema

katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

Loetletud eritingimustel teenistusülesande täitmisel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö kas

vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks

kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Paragrahviga 3 muudetakse KaLSi.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KaLSi § 4 lõikeid 31 ja 32 pärast sõna „ülesanne“ sõnadega

„ja tegevus“ vastavas käändes. Eelnõukohase KKS § 41 kohaselt on lahinguvalve Kaitseväe

rahuaja tegevus, millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida

kõrgendatud ohule või ründele. Muudatuse eesmärk on täpsustada ja täiendada Kaitseliidu

kaasamise õiguslikku alust, et võimaldada Kaitseliidu senisest selgemat ja paindlikumat

rakendamist Kaitseväe ülesannete täitmisel. Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema

nõusolekul kaasata lisaks Kaitseväe ülesannetele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse.

Sellega tagatakse õigusselgus ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus

Kaitseliidu panus seisneb ülesannete täitmist toetavates või tagavates tegevustes. Ühtlasi

täpsustatakse volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kaitseväe

täpsemad ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise

tingimused ja korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus praktikas ning

tugevneb Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja tegevuste

elluviimisel.

Paragrahviga 4 muudetakse TuMSi.

21 (40)

Ettepaneku TuMSi muutmiseks on teinud Rahandusministeerium kaitseministri 6. veebruari

2013. a määruse nr 7 „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud

reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 20.02.2026,

19) muutmise menetluse ja kooskõlastamise käigus. Rahandusministeerium tegi ettepaneku

algatada vajaduse korral tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 täiendamine, et luua selgus

ajateenijatele ja reservväelastele makstavate toetuste maksustamise korras. Samuti juhtis

Rahandusministeerium tähelepanu sellele, et vastasel juhul tuleks sõidukulu hüvitamiseks

määruses ette näha kuludokumendi esitamise nõue.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 13. Kehtiva sätte kohaselt

tulumaksuga ei maksustata kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses,

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava

toitlustamise maksumust. Muudatuse kohaselt lisatakse sättesse, et tulumaksuga ei maksusta

lisaks ka Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale

isikule sõjaväelisel väljaõppel antava toitlustamise maksumust.

Muudatus on seotud 04.02.2026 jõustunud KKSi muudatusega (RT I, 03.02.2026, 11), mille

kohaselt antakse võimalus Kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses

olevatele töötajatele osaleda sõjaväelistel õppustel. Sõjaväelisel väljaõppel on väljaõppes

osalevatel kaitseväelastel tagatud toitlustus, kuna väljaõpe toimub reeglina sellistes tingimustes

või asukohas, kus isikul puudub võimalus endale ise sööki hankida. Tulenevalt KKSi

muudatusest, mille kohaselt hakkavad sõjavälises väljaõppes osalema ka Kaitseväes teenistus-

või töösuhtes olevad tsiviilisikud, tuleb neile samuti tagada toitlus ning kehtestada, et sellisel

juhul laieneb ka tsiviilisikutele antava toitlustuse korral tulumaksuvabastus.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 19. Tegemist on keeletehnilise

muudatusega, mis aitab sättest paremini aru saada.

Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse TuMS § 19 lõiget 3 punktiga 191.

Eelnõuga nähakse ette, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seonduvatel toimingutel

osalemiseks makstavad sõidu- ja toidukulude hüvitised vabastatakse tulumaksust. Muudatus on

vajalik, et tagada maksustamispõhimõtetes õigusselgus.

KVTSi alusel makstakse kutsealusele, reservis olevale isikule, kaitseväekohustust võtta

soovivale isikule, ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule terviseseisundi hindamiseks

arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega sõidu- ja

toidukulu hüvitist 15 eurot. Kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel välisriigis ja tal

tuleb terviseseisundi või kutsesobivuse hindamiseks saabuda Eestisse, makstakse talle hüvitist

70 eurot.

Täiendavalt makstakse sõidukulude hüvitist reservteenistusse ja reservasendusteenistusse

kutsutud isikule kogunemiskohta ilmumisel 60 eurot ning välisriigis elavale reservis olevale

isikule 200 eurot.

Kehtiva õiguse kohaselt käsitatakse füüsilisele isikule tehtavaid väljamakseid üldjuhul

maksustatava tuluna, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise kord ei ole piisavalt selge, mistõttu võib tekkida olukord, kus riigi poolt

kohustuste täitmiseks tehtud vältimatute kulude katmine toob isikule kaasa täiendava

maksukohustuse.

22 (40)

Selline käsitlus ei arvesta asjaolu, et nimetatud isikud täidavad seadusest tulenevat avalikku

kohustust ning nendele tehtavad hüvitised ei ole käsitatavad sissetulekuna tavapärases

tähenduses, vaid kulude kompenseerimisena.

KVTSis ette nähtud hüvitiste olemus ei ole tulu. Sõidu- ja toiduraha hüvitiste eesmärk on katta

kulutused, mis tekivad isikul riigikaitselise kohustuse täitmise tõttu. Tegemist ei ole isiku

majandusliku olukorra parandamisega ega vabalt kasutatava tuluga. Maksustamine moonutaks

hüvitise eesmärki ning vähendaks selle tegelikku väärtust.

Kaitseväekohustuse täitmisele suunatud isikud ei vali vabatahtlikult kõiki teenistusega

kaasnevaid kulutusi. Nende kulude maksustamine võib vähendada motivatsiooni ja tekitada

põhjendamatut rahalist koormust isikutele, kes täidavad riigi julgeoleku seisukohalt olulist

ülesannet.

Kehtiv praktika, mille kohaselt hüvitiste maksmine eeldab kuludokumentide esitamist ja

kontrollimist, tekitab märkimisväärset halduskoormust nii isikutele kui ka hüvitisi

menetlevatele asutustele.

Isikute jaoks tähendab see:

• kohustust säilitada ja esitada kõik kuludokumendid;

• ajakulu dokumentide kogumisel ja esitamisel;

• riski, et hüvitis jääb saamata dokumentide puudumise või vormiliste vigade tõttu.

Asutuste jaoks tähendab see:

• dokumentide kontrollimise ja menetlemisega seotud töömahtu;

• vajadust tagada kontrollimehhanismid ja vastavus nõuetele;

• suuremat personalikulu ja menetlusaja pikenemist.

Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2027. Jõustumisaja

valikul on lähtutud lahinguvalve rakendamise tähtajast. Samuti on arvestatud vajadust

rakendusaktide muutmiseks kuluva ajaga.

Eelnõu vastavus põhiseadusele

1. Ajateenijatele ja reservväelastele teenistusülesannete andmine, millega võivad

kaasneda avaliku võimu teostamise piiratud volitused

Põhiseaduse (edaspidi PS) § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Põhiõiguste riive peab olema seaduslik, teenima

põhiseadusega kooskõlas olevat eesmärki ning olema proportsionaalne.

PS §-st 3 tulenev parlamendireservatsiooni ehk olulisuse põhimõte tähendab, et põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused peab otsustama seadusandja ise ning täitevvõimu tegevuse

alused ja tingimused peavad olema seaduses määratletud piisava selgusega, et välistada

omavoli.

Avaliku võimu teostamine eeldab alati seaduslikku alust ning sellega kaasneb vastutus.

Ajateenija ja reservväelane ei ole tavapärases tähenduses avalik teenistuja ega tegevväelane.

Seetõttu peab neile avaliku võimu teostamisega seotud volituse andmine olema seaduses

sõnaselgelt ette nähtud, sisuliselt piiritletud ning seotud vajaliku väljaõppe, selge käsuliini ja

tegevväelasest ülema korraldusega.

PS § 124 lõige 1 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses

sätestatud alustel ja korras. Kaitseväekohustus lähtub PS § 124 lõikes 1 sätestatud üldisemast

23 (40)

riigikaitsekohustusest. Kaitseväeteenistuskohustust täidetakse kaitseväeteenistuses ajateenijana

või reservväelasena Kaitseväes või tegevväelasena sõjaseisukorra ajal.

PS § 124 lõige 1 ei sätesta ajateenistuse kestust ega selle sisu, vaid jätab riigikaitsest osavõtmise

aluste ja korra sätestamise seadusandjale. Seega on seadusandjal ulatuslik otsustusruum

määrata, millisel viisil, tingimustel ja ulatuses täidetakse riigikaitsekohustust, sealhulgas kuidas

sisustatakse ajateenistust ja reservteenistust ning milliseid teenistusülesandeid nende raames

täidetakse.

Sellest tulenevalt võib seadusandja riigikaitse vajadustest lähtudes kujundada ajateenistuse ja

reservteenistuse sisu, sealhulgas näha ette, et ajateenijale ja reservväelasele võib anda

sõjaväelise väljaõppe kõrval ka konkreetseid teenistusülesandeid. Kui selliste ülesannetega

võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused, peavad nende volituste alus, eesmärk,

ulatus ja kasutamise tingimused olema seaduses selgelt sätestatud.

Riigikaitsekohustuse täitmine riivab isiku õigust vabalt valida tegevusala ja töökohta. PS § 29

lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja

arvatud muu hulgas kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus. Samuti ei käsitata

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt sunniviisilise tööna teenistust, mis

tuleneb tavapärasest kodanikukohustusest, sealhulgas riigikaitsekohustuse täitmisest.

Riigikaitseks vajalikke kodanikukohustusi saab riik nõuda seaduses sätestatud alustel ja korras

nii rahuajal kui ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või

muu riigi julgeolekut ohustava olukorra ajal. Tegemist on põhiseaduses ette nähtud

põhikohustusega, mille täitmine võib põhjendatud juhtudel piirata isiku tegevusala ja töökoha

valiku vabadust.

Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on KVTS § 5 lõike 1 kohaselt kaitseväekohustuslase

kohustus läbida kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes.

Kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel ei ole ajateenija ega reservväelane tavapärases

tähenduses avalik teenistuja. Seetõttu ei saa eeldada, et tal oleks üldine avaliku võimu

teostamise pädevus. Selline pädevus saab tuleneda üksnes seadusest ning peab olema seotud

konkreetse teenistusülesande, vajaliku väljaõppe ja teenistusliku alluvusega.

Eelnevast tulenevalt sätestatakse sõnaselgelt KVTS § 5 lõikes 2, et ajateenistus on meessoost

kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik

kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil, samuti

teenistusülesande täitmise eesmärgil, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise

volitused. Sarnane täpsustus nähakse ette ka KVTS § 5 lõikes 3 sätestatud reservteenistuse

puhul.

Legitiimne eesmärk:

PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Piirangud

peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja

vabaduste olemust. See tähendab, et põhiõiguse riivel peab olema põhiseadusega kooskõlas

olev eesmärk ning riive peab olema selle eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja

põhiseaduslik kord. Sellest tulenevalt on legitiimsed eesmärgid muu hulgas Kaitseväe objektide

ja julgeolekualade kaitse, sõjalise valmisoleku tagamine, kriisi- ja sõjaaja ülesannete

24 (40)

harjutamine, Kaitseväe toimimise tagamine ning riigi sõjaliseks kaitseks valmisoleku

suurendamine.

KKS näeb ette, et Kaitsevägi võib kasutada jõudu, erimeetmeid ja vahetut sundi üksnes

seaduses sätestatud alustel ja korras. Eelnõukohane regulatsioon jääb sellesse raamistikku ning

täpsustab üksnes seda, millistel tingimustel võivad lahinguvalves osalevad ajateenijad ja

reservväelased piiratud ulatuses osaleda nende volituste teostamises. Riigi julgeoleku ja

kaitsevõime tagamine on põhiseadusega kooskõlas olev legitiimne eesmärk.

Ajateenijatele ja reservväelastele selliste teenistusülesannete andmise keskne eesmärk on

riigikaitse tagamine. PS näeb ette nii riigi kohustuse korraldada riigikaitset kui ka kodanike

kohustuse osaleda riigikaitses. Seega on ajateenijatele ja reservväelastele teenistusülesannete

andmise eesmärk valmistada ette reservväge, tagada Kaitseväe toimimine ning suurendada

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks.

Lahinguvalve toetab seda eesmärki, kuna selle käigus rakendatakse sõjaväelise väljaõppe

käigus omandatud oskusi ja teadmisi Kaitseväe julgeoleku, väekaitse ja valmisoleku

tagamiseks. Lahinguvalve raames täidetavad ülesanded on seotud Kaitseväe objektide, isikute,

vara ja julgeolekualade kaitsega ning võivad olla vajalikud kõrgendatud ohu või ründe

ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks.

Lisaks riigikaitse tagamisele on legitiimseks eesmärgiks Kaitseväe sisemise korra, toimimise ja

valmisoleku tagamine. Siia kuuluvad näiteks valve-, julgestus-, kontrolli- ja toetavad

ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe igapäevaseks toimimiseks ja sõjalise valmisoleku

hoidmiseks.

Legitiimseks eesmärgiks võib olla ka avaliku korra ja julgeoleku kaitse olukordades, kus

Kaitsevägi täidab seaduses sätestatud alustel ja korras ülesandeid tsiviilvõimu toetamiseks või

riigi julgeolekut ohustava olukorra lahendamiseks. Sellisel juhul peab ülesanne olema selgelt

seotud seaduses nimetatud ohu ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega.

Nii on eelnõukohases KKS § 49¹ ette nähtud, et lahinguvalves olev kaitseväelane võib

tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või

Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks või Kaitseväe julgeolekualal vara või isikute

vastu suunatud ründe lõpetamiseks kohaldada seaduses nimetatud erimeetmeid.

Oluline on rõhutada, et ka legitiimse eesmärgi olemasolul peab iga konkreetne

teenistusülesanne ja sellega kaasnev volitus vastama proportsionaalsuse põhimõttele. See peab

olema sobiv eesmärgi saavutamiseks, vajalik ehk puuduma peab sama tõhus, kuid isikut vähem

koormav abinõu, ning mõõdukas võrreldes taotletava eesmärgi olulisusega.

Kokkuvõtlikult on ajateenijale ja reservväelasele antava teenistusülesande legitiimne eesmärk

eelkõige riigikaitse tagamine laias tähenduses, hõlmates Kaitseväe toimimist, sõjalist

valmisolekut, väekaitset, julgeolekualade kaitset ning vajaduse korral riigi julgeolekut ohustava

ohu tõrjumist. See eesmärk on põhiseadusega kooskõlas, kui volitused on seaduses selgelt

määratletud ja nende kasutamine proportsionaalne.

Proportsionaalsus:

Sobivus

Proportsionaalsuse põhimõte eeldab, et volituste andmine on sobiv, vajalik ja mõõdukas

eesmärgi saavutamiseks. Ajateenijatele ja reservväelastele selliste teenistusülesannete

andmine, millega võib kaasneda avaliku võimu teostamise piiratud volitus, on erandlik, kuid

25 (40)

võib olla põhjendatud riigi kaitsevõime ja reageerimisvõime tagamiseks olukorras, kus üksnes

tegevväelaste kasutamine ei ole piisav või ei võimalda ülesannet täita vajalikus mahus ja

ajakriitiliselt.

Riive on sobiv vahend, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Kui eesmärk on riigi

kaitsevõime, Kaitseväe julgeolekuala kaitse, väekaitse, sõjaline valmisolek või muu kitsalt

riigikaitseline huvi, on ajateenijate ja reservväelaste kaasamine sobiv üksnes juhul, kui nad on

saanud ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe ning tegutsevad selges käsuliinis.

Väljaõpe vähendab valeotsuste, ebaproportsionaalse sekkumise ja ülemäärase jõukasutuse

riski. Tegevväelasest ülema korralduse nõue seob erimeetme või vahetu sunni kasutamise

professionaalse juhtimisahelaga.

Kuna vahetu sund võib hõlmata füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamist, oleks sellise

volituse andmine ilma vajaliku väljaõppe ja juhtimiseta põhiseaduslikult küsitav. Eelnõu seob

volituse kasutamise aga vajaliku väljaõppe, konkreetse ülesande ja tegevväelasest ülema

korraldusega.

Eelnõus nimetatud ülesanded on piiritletud ning seotud riigikaitse ja Kaitseväe toimimise

seisukohalt oluliste ohtude ennetamise, väljaselgitamise või tõrjumisega. Ajateenijatele ja

reservväelastele piiratud avaliku võimu volituse andmine aitab saavutada eelnõu eesmärke, kui

see toimub seaduses sätestatud alustel ja korras ning tegevväelasest ülema korraldusel.

Eelnõukohane regulatsioon on seotud üksnes seaduses nimetatud Kaitseväe ülesannetega ning

lahinguvalve raames täidetavate ülesannetega. Seega ei anta ajateenijatele ega reservväelastele

üldist avaliku võimu teostamise pädevust, vaid üksnes ülesandepõhine ja piiratud volitus.

Kuivõrd eelnõu ei anna ajateenijatele ega reservväelastele iseseisvat üldist otsustusõigust, vaid

seob erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise tegevväelasest ülema korraldusega, on meede

eesmärgi saavutamiseks sobiv.

Vajalikkus

Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

meetmega, mis oleks sama tõhus.

Eelnõuga nähakse ette oluline lisatagatis: ajateenija ja reservväelane ei või erimeedet ega

vahetut sundi kasutada iseseisvalt, vaid üksnes tegevväelasest ülema korraldusel. See tähendab,

et seadusandja ei anna ajateenijale ega reservväelasele autonoomset otsustusõigust, vaid valib

vähem riivava lahenduse, mille puhul otsustus ja vastutus jäävad professionaalse tegevväelase

juhtimisahelasse.

Eelnõu ülesehitus välistabki volituse kasutamise üldise või automaatse lahendusena.

Ajateenijaid ja reservväelasi saab kaasata üksnes konkreetse lahinguvalve ülesande täitmiseks,

vajalikus ulatuses, vajaliku väljaõppe olemasolul ning tegevväelasest ülema korraldusel.

Seetõttu on tegemist kitsama abinõuga kui ajateenijale või reservväelasele iseseisva ja üldise

jõu kasutamise õiguse andmine.

Eelnõu koostamisel on kaalutud eesmärkide saavutamiseks erinevaid alternatiive, hinnates

eelkõige nende mõju Kaitseväe reageerimiskiirusele, isikkoosseisu kasutamise otstarbekusele,

riigi majandusele ning kooskõlale Eesti reservpõhise riigikaitsemudeliga.

26 (40)

Eesti sõjaline riigikaitse toetub ajateenistuses välja õpetatud ja reservteenistuseks

ettevalmistatud reservväelastele, kes moodustavad Eesti sõjalise riigikaitse põhijõu. Sellest

tulenevalt peab kaitseväe ja kaitseväeteenistuse korraldus võimaldama ajateenijatel ja

reservväelastel rahuaja piiranguid arvestades täita ülesandeid, mis on sisuliselt seotud nende

sõjalise ettevalmistuse, valmisoleku ja kriisi- või sõjaaja ülesannetega.

Kaitseväe isikkoosseis praegusel kujul ei võimalda üksnes tegevväelastele tuginedes hoida

vajalikus ulatuses üksusi üldises valmiduses. Alternatiivideks oleks tegevväelaste arvu oluline

suurendamine, senisest ulatuslikum lisaõppekogunemiste korraldamine või ajateenistuse ja

reservteenistuse korralduse täpsustamine.

Tegevväelaste arvu oluline suurendamine oleks personalipoliitiliselt ja eelarveliselt koormav

ning ei pruugiks anda riigile sama kiiresti rakendatavat tulemust. Samuti jätaks see kasutamata

reservpõhise riigikaitsemudeli paindlikkuse. Reservväelaste ulatuslikum kutsumine

lisaõppekogunemisele võib omakorda avaldada suuremat mõju tööandjatele, majandusele ja

reservväelaste eraelule.

Üksnes tavapärase õppekogunemise või lisaõppekogunemise kaudu ei pruugi olla võimalik

tagada vajalikku reageerimiskiirust vahetu või kiiresti muutuva ohu korral. Eriti ajakriitiliste

ohtude, sealhulgas mehitamata süsteemidest lähtuvate ohtude puhul võib olla vajalik, et juba

teenistuses olevad või ülesande täitmiseks ette valmistatud kaitseväelased saaksid tegutseda

kiiresti, selges käsuliinis ja seaduses sätestatud volituste piires.

Sellest tulenevalt on ajateenijatele ja reservväelastele avaliku võimu piiratud volituste andmine

vajalik meede, kuna sama eesmärki ei ole võimalik sama tõhusalt saavutada muu, isikut vähem

koormava meetmega.

Mõõdukus

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja

intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi olulisust.

Eelnõu kohaselt võib erimeetmeid ja vahetut sundi kasutada üksnes vajaliku väljaõppe saanud

ajateenija või reservväelane ning üksnes tegevväelasest ülema korraldusel. See vähendab riive

intensiivsust nii ajateenija või reservväelase enda kui ka meetme adressaadi seisukohalt.

Ajateenija või reservväelane ei tegutse iseseisva avaliku võimu kandjana, vaid täidab

konkreetset teenistusülesannet tegevväelasest ülema korraldusel ja juhtimisel. Selline mudel

vähendab omavoli riski ning tagab, et volituse kasutamine on seotud professionaalse käsuliini

ja järelevalvega.

Tegevväelasest ülema korraldus peab olema õiguspärane, ülesandepõhine ja piisavalt selge.

Käsu andmisel tuleb arvestada KKS §-s 29 sätestatud käsu nõudeid: käsk peab olema kooskõlas

seadusega, jääma käsu andja käsuõiguse piiridesse ning sisaldama nõutava tegevuse eesmärki,

täpset ülesannet ja täitmise tähtaega. Kui käsu saaja ei saa käsust aru, peab ta küsima selgitusi.

Samuti ei ole kaitseväelane kohustatud täitma ilmselgelt õigusvastast käsku.

Eelnõuga sätestatakse, milliseid erimeetmeid ja millises ulatuses lahinguvalves osalev

ajateenija või reservväelane kasutada võib. Erimeetmed on seotud Kaitseväe julgeolekuala,

selle vahetu läheduse või Kaitseväe laeva ohutusalaga ning neid võib kasutada ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või Kaitseväe vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks.

Sellisteks erimeetmeteks on muu hulgas:

27 (40)

1. Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku peatamine;

2. isiku viibimise ajutine keelamine Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

isiku kohustamine alalt lahkuma või sellest eemale hoiduma;

3. sõiduki või maastikusõiduki juhile peatumismärguande andmine;

4. sõiduki või maastikusõiduki sundpeatamine teesulu, sundpeatamise vahendi või relva

kasutamisega seaduses sätestatud alustel ja korras.

Kokkuvõttes toetavad esmase sõjaväelise väljaõppe, vajaliku täiendava väljaõppe,

tegevväelasest ülema korralduse ning piiratud ülesandepõhise volituse nõue riive mõõdukust.

Ajateenijad ja reservväelased ei saa erimeetmeid ega vahetut sundi kasutada autonoomselt, vaid

üksnes seaduses sätestatud alusel, konkreetse ülesande täitmiseks ning tegevväelasest ülema

käsuahelas ja kontrolli all. Selline mudel vähendab omavoli riski ning tagab, et avaliku võimu

teostamine toimub professionaalselt juhitud raamistikus.

Põhiseaduspärasuse seisukohalt on oluline, et seadus sätestab piisava selgusega volituse

eesmärgi, ülesanded, erimeetmete ja vahetu sunni kasutamise alused, volituse kasutamise

tingimused, tegevväelasest ülema korralduse nõude ning vastutuse ja järelevalve raamid.

Eelnõu täidab neid nõudeid, kuna volitus on seotud üksnes lahinguvalve ülesannetega, selle

kasutamine on allutatud tegevväelasest ülema korraldusele ning ajateenijate ja reservväelaste

kaasamine sõltub vajalikust väljaõppest.

Eelnõuga nähakse ette ka vastutuse ja järelevalve mehhanismid. Kuna ajateenijad ja

reservväelased on ajutiselt teenistuses ja alluvad käsuliinile, tuleb tagada, et nende tegevuse

eest vastutavad ka neid juhtivad ja käske andvad tegevväelased. See on oluline nii õiguskaitse

kui ka võimu kuritarvitamise ennetamise seisukohalt.

Selleks sätestatakse eelnõus, et erimeetmeid, vahetut sundi ja jõudu võib kohaldada üksnes

tegevväelasest kaitseväelase korraldusel. Samuti nähakse ette, et lahinguvalves osalevate

ajateenijate ja reservväelaste piirarvu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Volitusnormi eesmärk on tõhustada tsiviilkontrolli ning tagada,

et ajateenijaid ja reservväelasi rakendatakse lahinguvalves üksnes vajalikus ulatuses.

Avaliku võimu volituste andmine ajateenijatele ja reservväelastele on lubatav üksnes erandlikel

ja selgelt seadusega määratletud juhtudel, kui volitus on rangelt piiratud, seotud riigikaitselise

ülesandega ning allutatud tõhusale juhtimisele ja järelevalvele.

Kokkuvõttes võib järeldada, et eelnõuga kavandatav lahinguvalve regulatsioon, millega

võimaldatakse anda ajateenijale ja reservväelasele lahinguvalve raames teenistusülesandeid

ning sellega seotud piiratud avaliku võimu teostamise volitusi, on põhiseadusega kooskõlas.

Regulatsioonil on põhiseaduslikult legitiimne eesmärk, mis tugineb riigikaitsekohustusele ja

riigi kaitsevõime tagamisele; volitused on seaduses ette nähtud ja ülesandepõhiselt piiritletud;

nende kasutamine eeldab vajalikku väljaõpet ja tegevväelasest ülema korraldust; ning

regulatsioon on allutatud käsuliinile, järelevalvele ja tsiviilkontrollile.

2. Lisaõppekogunemise korraldamise eesmärgi laiendamine erakorralise seisukorra ajal

Eelnõuga laiendatakse lisaõppekogunemise korraldamise eesmärki selliselt, et erakorralise

seisukorra ajal oleks võimalik kutsuda reservväelasi lisaõppekogunemisele ka selleks, et

Kaitsevägi saaks täita eelnõus sätestatud ülesandeid avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks

ning põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks.

Lisaõppekogunemise eesmärgi laiendamine riivab PS §-st 29 tulenevat tegevusala, elukutse ja

töökoha valikuvabadust, kuna reservväelane võib olla kohustatud ajutiselt katkestama oma

tavapärase töö- või elukorralduse ning ilmuma teenistusse.

28 (40)

PS § 29 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt

tööle ega teenistusse, välja arvatud muu hulgas kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus,

tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida

seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu.

Kaitseväeteenistuse ulatust ja olemust reguleerib KVTS. KVTS § 3 ja § 5 koostoimes on

reservteenistus osa kaitseväeteenistusest. KVTS § 5 lõike 3 kohaselt on reservteenistus reservis

oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel ja

lisaõppekogunemisel.

PS § 29 lõikes 1 sätestatud tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus ei ole absoluutne.

Seadusandja võib seda õigust põhjendatud juhtudel piirata, kui piirangul on põhiseadusega

kooskõlas olev eesmärk ning piirang on proportsionaalne. PS § 29 lõige 2 näeb sõnaselgelt ette,

et kaitseväeteenistus võib olla isiku vaba tahte vastane kohustuslik teenistus. Seetõttu on

reservväelase kutsumine lisaõppekogunemisele põhiseaduslikult lubatav, kui see toimub

seaduses sätestatud alustel ja korras ning teenib põhiseaduspärast eesmärki.

Isikute põhiõigustesse sekkumine on põhiseaduspärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt

põhiseadusega kooskõlas. Formaalse põhiseaduspärasuse seisukohalt peab õigusakt olema

vastu võetud pädeva organi poolt ettenähtud menetluses ja vormis. Materiaalse

põhiseaduspärasuse seisukohalt peab põhiõiguse riivel olema legitiimne eesmärk ning riive

peab olema selle eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne.

Legitiimne eesmärk:

Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riigi ülesanne kaitsta sisemist ja välimist rahu. Avaliku

korra, riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitse on põhiseaduslikud väärtused.

Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral.

Eelnõuga kavandatava muudatuse eesmärk on suurendada riigi võimekust reageerida

erakorralise seisukorra põhjustanud ohule ning toetada põhiseadusliku korra, riigi julgeoleku ja

avaliku korra kaitset olukorras, kus tavapärased ressursid ei pruugi olla piisavad.

Riivel on legitiimne eesmärk: riigi julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna turvalisuse ning

põhiseadusliku korra kaitse erakorralise seisukorra ajal.

Proportsionaalsus:

Sobivus

Põhiõiguse riive on sobiv, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Reservväelaste

kaasamine eelnõus sätestatud ülesannete täitmisse suurendab riigi reageerimisvõimet olukorras,

kus Politsei- ja Piirivalveameti või teiste asjaomaste asutuste ressursid ei ole piisavad.

Eelnõus nimetatud ülesanded on erakorralise seisukorra ajal olulised põhiseaduslikku korda

ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra kaitseks ning hübriidohtudele reageerimiseks.

Arvestades hübriidrünnete iseloomu, võib erakorralise seisukorra põhjustanud olukord olla

seotud ka riigi sõjalise ründe ettevalmistamise või eskaleerumise ohuga. Sellises olukorras

suurendab reservväelaste kaasamine riigi võimet reageerida kiiresti ja koordineeritult. Seetõttu

on lisaõppekogunemise eesmärgi laiendamine sobiv meede eelnõu eesmärgi saavutamiseks.

29 (40)

Vajalikkus

Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava

meetmega, mis oleks sama tõhus.

Kehtiva õiguse kohaselt on kaitseväelaste kaasamine avaliku korra kaitsmisse ja sisejulgeoleku

tagamisse lubatud üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa ülesannet ise õigel ajal või üldse

täita ning puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks. Seega sisaldab kehtiv kaasamise

regulatsioon juba eeldust, et Kaitseväe kaasamine toimub erandlikult ning üksnes vajaduse

korral.

Kaitseväe ja Politsei- ja Piirivalveameti koostöös on võimalik ette valmistada reservväelasi,

kellel on eelnõus nimetatud ülesannete täitmiseks vajalik väljaõpe, oskused ja varustus. Kuna

erakorralise seisukorra põhjustanud olukord võib eskaleeruda kiiresti, peab riigil olema

võimalus kutsuda sellised reservväelased teenistusse lühema ajaraamiga ning kasutada nende

ettevalmistust olukorra lahendamiseks.

Erakorralist seisukorda iseloomustab vahetu ja ulatuslik oht riigi põhiseaduslikule korrale.

Sellises olukorras ei pruugi leebemad alternatiivid, näiteks abipolitseinike kaasamine,

tavapärane asutustevaheline koostöö või Politsei- ja Piirivalveameti sisemise töökorralduse

muutmine, olla piisavad ega sama tõhusad. Reageerimise kiirus ja võimekus on sellises

olukorras kriitilise tähtsusega, sest ebapiisav reageerimine võib kaasa tuua ohu eskaleerumise

ja põhiseadusliku korra täiendava kahjustamise. Seetõttu on reservväelaste kaasamine

lisaõppekogunemise kaudu erakorralise seisukorra ajal vajalik meede, kuna leebemad

alternatiivid ei taga sama tõhusust ega tulemust.

Mõõdukus

Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt reservväelase põhiõigustesse sekkumise

ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt taotletava eesmärgi olulisust.

Lisaõppekogunemise eesmärki laiendatakse üksnes erakorralise seisukorra ajaks. Erakorraline

seisukord on põhiseaduses ette nähtud erikord põhiseaduslikku korda ähvardava ohu

kõrvaldamiseks. Sellises olukorras võib riik kehtestada ohu kõrvaldamiseks vajalikke ja

proportsionaalseid põhiõiguste piiranguid.

Reservväelasi kaasatakse üksnes seaduses kindlaks määratud ülesannete täitmiseks. Nad

peavad olema saanud nende ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, väljaõppe ja varustuse.

Lisaõppekogunemise eesmärgi laiendamine ei loo üldist ega piiramatut võimalust kasutada

reservväelasi avaliku korra kaitsel, vaid võimaldab seda teha erakorralise seisukorra ajal,

seaduses määratud juhtudel ja ulatuses.

Riive mõõdukust toetab ka see, et reservväelastele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seadusest

tulenevaid tagatisi, sealhulgas teenistusega seotud hüvitisi ja sotsiaalseid garantiisid. Samuti

säilib teenistuslik alluvus ja käsuliin ning kaasamine toimub riigi julgeoleku ja põhiseadusliku

korra kaitseks, mitte tavapärase tööjõuvajaduse katmiseks.

LÕK-i definitsiooni laiendamine annab riigile võimaluse kasutada täiendavaid, eelnevalt ette

valmistatud ja välja õpetatud vahendeid põhiseadusliku korra taastamiseks, riigi julgeoleku

kaitseks ja riigikaitse tagamiseks. Arvestades taotletava eesmärgi kaalukust, ohu erakorralist

iseloomu ning seda, et meedet saab rakendada üksnes seaduses sätestatud raamides, on

põhiõiguse riive mõõdukas.

30 (40)

Eelnõu kooskõla sunniviisilise või kohustusliku töö konventsiooniga

Eelnõu kooskõla hinnati Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni sunniviisilise või kohustusliku töö

konventsiooniga nr 29, mille Eesti on ratifitseerinud.

Konventsiooni artikli 2 lõike 1 kohaselt käsitatakse sunniviisilise või kohustusliku tööna

igasugust tööd või teenistust, mida inimeselt nõutakse karistusega ähvardades ja milleks ta ei

ole end vabatahtlikult pakkunud. Sama artikli lõige 2 sätestab erandid, mille hulka kuuluvad

muu hulgas sõjaväeteenistus, tavapäraste kodanikukohustuste täitmine ning töö või teenistus

hädaohu korral, kui see on vajalik elanikkonda ähvardava tõsise ohu kõrvaldamiseks.

Eelnõus kavandatud reservväelaste kaasamine ei kujuta endast sunniviisilist tööd konventsiooni

tähenduses, kuna see jääb nimetatud erandite alla. Reservväelaste kohustus osaleda teenistuses

tuleneb põhiseaduslikust riigikaitsekohustusest ning on osa kaitseväeteenistusest. Ka juhul, kui

reservväelasi kasutatakse ajutiselt Politsei- ja Piirivalveameti toetamiseks, toimub see seaduses

sätestatud alustel, Kaitseväe juhtimisstruktuuris ning riigikaitselise kohustuse raames.

Reservväelased säilitavad kaasamise ajal oma reservväelase staatuse ning neile kohaldatakse

kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid õigusi, kohustusi ja tagatisi.

Erakorralise seisukorra ajal on reservväelaste kaasamine seotud vahetu ja ulatusliku ohuga riigi

põhiseaduslikule korrale ning vastab konventsiooni artikli 2 lõike 2 punktis d sätestatud

hädaohu erandile. Kaasamise õiguslikud alused, eesmärk ja kestus on seaduses määratletud.

Selline regulatsioon välistab reservväelaste rakendamise püsiva või tavapärase tööjõuna ning

vastab erandlikkuse ja ajutisuse nõudele.

Oluline on, et reservväelastele säilivad kaitseväeteenistuse seadusest tulenevad hüvitised ja

sotsiaalsed tagatised. Seetõttu ei ole kaasamise eesmärk ega mõju võrreldav tasustamata või

ebaproportsionaalselt koormava tööga. Samuti ei asenda reservväelaste kasutamine Politsei- ja

Piirivalveameti püsivat isikkoosseisu, vaid on mõeldud erandlikuks abinõuks olukorras, kus

tavapärased ressursid ei ole piisavad.

Kokkuvõttes on eelnõus sätestatud regulatsioon kooskõlas sunniviisilise või kohustusliku töö

konventsiooniga. Reservväelaste kaasamine põhineb põhiseaduslikul riigikaitsekohustusel, on

seaduses ette nähtud, ajaliselt ja sisuliselt piiratud, erandlik ning teenib vahetut ja kaalukat

avalikku huvi. Seetõttu ei kujuta eelnõu endast sunniviisilise töö keelu rikkumist rahvusvahelise

õiguse tähenduses ega moonuta PS §-st 29 tuleneva tegevusala, elukutse ja töökoha

valikuvabaduse olemust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus luuakse uus termin „lahinguvalve“. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevuse,

millega tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või

ründele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Ajateenijate ja reservväelaste osalemine lahinguvalves

Sihtrühm

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

31 (40)

Ajateenijate puhul avaldub mõju eelkõige neile, kes on läbinud lahinguvalve ülesande

täitmiseks vajaliku väljaõppe ning kelle üksus on jõudnud väljaõppetsüklis sellesse etappi, kus

on võimalik osaleda lahinguvalves või lahinguvalvega seotud praktilistes tegevustes. Mõju ei

avaldu ajateenistuse algfaasis olevatele ajateenijatele samas ulatuses, sest enne ülesande

täitmist tuleb omandada vajalikud sõjalised oskused ning vajaduse korral ka erimeetmete või

vahetu sunni kasutamisega seotud väljaõpe.

Reservväelaste puhul avaldub mõju üksnes sellele osale reservväelastest, kes kutsutakse

õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele ning kellele antakse lahinguvalvega seotud

teenistusülesanne. Reservväelasi ei kaasata lahinguvalvesse alaliselt ega igapäevaselt, vaid

vajaduspõhiselt, lähtudes Kaitseväe valmisolekuvajadusest, ohuhinnangust, konkreetse üksuse

ülesandest ja reservväelase väljaõppest.

Lahinguvalve kogemuse omandamine võib kujuneda ajateenistuse praktilise väljaõppe üheks

osaks nende ajateenijate puhul, kelle väljaõppetsükkel, ametikoht ja üksuse ülesanne seda

võimaldavad. Eelnõu eesmärk ei ole siiski sätestada, et iga ajateenistuse läbinud isik peab

tingimata osalema lahinguvalves samas mahus või samas rollis. Lahinguvalvega seotud

kogemus sõltub üksuse ülesandest, väljaõppe ajakavast, teenistusaja kestusest, konkreetse

ajateenija ametikohast ja Kaitseväe valmisolekuvajadusest.

Eelnõul on otsene mõju ajateenijatele, reservväelastele ja Kaitseväele, kuna luuakse selge

õiguslik alus ajateenijate ja reservväelaste kaasamiseks lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmisse kaitseväeteenistuskohustuse raames. Muudatus võimaldab

ajateenijatel ja reservväelastel lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele või täiendamisele

osaleda rahuajal ka Kaitseväe valmisoleku ja reageerimisvõime tagamises, kuid üksnes juhul,

kui see on seotud konkreetse üksuse ülesandega ning kaitseväelasel on ülesande täitmiseks

vajalik väljaõpe.

Tegemist ei ole ajateenijate ja reservväelaste igapäevase või automaatse rakendamisega

kõikides valmisoleku- või julgestusülesannetes. Lahinguvalve on valmisoleku tagamise osa,

mille rakendamise sagedus sõltub Kaitseväe plaanidest, ohuhinnangust, väljaõppetsüklist ja

konkreetse üksuse valmisolekust. Lahinguvalve võib hõlmata ka olukordi, kus vahetut ohtu,

näiteks konkreetset drooniohtu, ei ole, kuid üksus täidab valmisoleku, seire, julgestuse või

heidutusega seotud ülesannet. Seega võib lahinguvalve olla nii ohuolukorrale reageerimise

meede kui ka valmisoleku hoidmise ja harjutamise osa.

Muudatus suurendab kaitseväelaste praktilist valmisolekut, võimaldab siduda väljaõpet

vahetumalt riigikaitseliste ülesannete täitmisega ning aitab paremini valmistuda kriisi- ja

sõjaaja ülesanneteks.

Ajateenijate ja reservväelaste jaoks tähendab muudatus eelkõige seda, et nende õigused,

kohustused ja volitused lahinguvalves osalemisel muutuvad selgemaks. Seaduses sätestatakse,

millistel tingimustel, millises ulatuses ja kelle korraldusel võivad nad lahinguvalve ülesande

täitmisel kasutada jõudu, vahetut sundi, erimeetmeid või erivahendeid. See vähendab

õiguslikku ebaselgust ning tagab, et teenistusülesandeid täidetakse selges käsuliinis,

tegevväelasest ülema juhtimisel ja seadusest tulenevate piirangute alusel. Mõju sihtrühmale on

üldjoontes positiivne, kuna regulatsioon annab senisest selgema õigusliku raamistiku ja aitab

vältida olukorda, kus kaitseväelased peaksid tegutsema ebapiisavalt reguleeritud tingimustes.

Kaitseväe jaoks seisneb mõju eelkõige võimaluses kasutada olemasolevat isikkoosseisu

paindlikumalt ja eesmärgipärasemalt üldise valmisoleku tagamisel. Muudatus tugevdab

Kaitseväe võimet reageerida julgeolekuohu kasvule või ründele, võimaldades kaasata

lahinguvalvesse ka ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe. See

32 (40)

ei tähenda tegevväelaste asendamist ajateenijate või reservväelastega, vaid olemasoleva kaitse

ja valmisoleku täiendavat mehitamist ning lahinguvalves olevate üksuste tugevdamist.

Tegevväelaste roll jääb keskseks juhtimises, otsustamises, väljaõppes, järelevalves, erialases

toetamises ja ülesannetes, mis eeldavad tegevväelase pädevust või kogemust.

Ajateenijate ja reservväelaste kasutamine võimaldab tegevväelastel keskenduda eelkõige

juhtimisele, olukorra hindamisele, ülesannete planeerimisele, valmisoleku hoidmisele,

väljaõppe läbiviimisele, keerukamate erialaste ülesannete täitmisele ning vajaduse korral

põhijõudude valmisseadmisele. Seega on tulemuseks pigem Kaitseväe olemasoleva kaitse ja

reageerimisvõime täiendav mehitamine, mitte tegevväelaste ülesannete täielik üleviimine

ajateenijatele või reservväelastele.

Muudatus aitab katta teatud ülesannete täitmiseks vajalikku isikkoosseisu, suurendab üksuste

valmisolekut ning parandab Kaitseväe suutlikkust tagada riigi sõjaline kaitse, sealhulgas

riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri kaitse seaduses sätestatud ulatuses.

Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on oluline ja positiivne.

Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kuid seda saab hinnata kontrollitavaks ja maandatavaks.

Pädevuste laiendamisega võivad kaasneda eksimuste, olukorra valesti hindamise,

ebaproportsionaalse meetme kasutamise, puuduliku teavitamise või käsu ebaõige mõistmise

riskid. Need riskid on suuremad juhul, kui ülesannet täidaks puuduliku väljaõppega

kaitseväelane, kui käsuliin ei ole selge või kui tegevväelasest ülema korraldus ei ole piisavalt

konkreetne.

Riskide maandamiseks näeb eelnõu ja selle rakendamine ette mitu kaitsemehhanismi.

Lahinguvalvesse saab kaasata üksnes ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud ülesande

täitmiseks vajaliku sõjaväelise väljaõppe ning vajaduse korral erimeetmete, vahetu sunni või

erivahendi kasutamise väljaõppe. Ülesandeid täidetakse tegevväelasest ülema korraldusel ja

juhtimisel. Samuti tuleb tagada selge käsuliin, ülesandepõhised juhised, jõu kasutamise reeglite

selgitamine, vajaduse korral täiendõpe, tegevuse dokumenteerimine ning tegevväelase

järelevalve.

Kaitseväel tuleb muudatuse rakendamiseks arvestada täiendava väljaõppe, juhtimise,

planeerimise ja järelevalve vajadusega. Tegemist ei ole siiski täiesti uue eraldiseisva haldus-

või juhtimismudeli loomisega, vaid olemasoleva väljaõppe- ja juhtimissüsteemi

kohandamisega. Kaitseväel on olemas väljaõppe, käsuliini ja järelevalve korraldamise

põhivõimekus; eelnõu rakendamine eeldab selle suunatud täiendamist lahinguvalve ülesannete

eripära arvestades. Vajadus täiendava inimressursi järele sõltub lahinguvalve rakendamise

mahust, kaasatavate üksuste arvust ja ülesannete kestusest.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna see tugevdab Kaitseväe võimet

tagada rahuajal valmisolek ja reageerida võimalikele ohtudele või rünnetele. Ajateenijate ja

reservväelaste kaasamine lahinguvalvega seotud teenistusülesannetesse võimaldab kasutada

olemasolevat väljaõpetatud isikkoosseisu paindlikumalt ning tugevdab riigi sõjalise kaitse

toimepidevust.

Muudatus aitab paremini tagada riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri

kaitset seaduses sätestatud ülesannete piires. Tulemuseks on eelkõige olemasoleva kaitse

täiendav mehitamine ajateenijate ja reservväelastega ning Kaitseväe reageerimisvõime

suurendamine. See annab tegevväelastele võimaluse keskenduda juhtimisele, otsustamisele,

33 (40)

keerukamate erialaste ülesannete täitmisele ja põhijõudude valmisseadmisele, mitte ei tähenda

tegevväelaste rolli asendamist.

Mõju riigi julgeolekule avaldub ka juhul, kui otsest ja vahetut ohtu ei ole, sest lahinguvalve

võib täita valmisoleku hoidmise, heidutuse, seire ja üksuste praktilise harjutamise eesmärki.

Selline tegevus parandab üksuste valmisolekut ning võimaldab vajaduse korral kiiremini üle

minna kõrgema valmisoleku või vahetu reageerimise faasi.

Välissuhetele avaldub mõju kaudselt, kuid positiivselt. Eesti kaitsevõime ja valmisoleku selgem

korraldus toetab Eesti usaldusväärsust liitlaste ees ning tugevdab riigi valmisolekut osaleda

kollektiivses enesekaitses. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita uusi

välispoliitilisi kohustusi.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab mõju eelkõige Kaitseväe korraldusele. Kaitseväel tuleb kohandada

teenistusülesannete planeerimist, juhtimist, väljaõpet ja järelevalvet viisil, mis võimaldab

ajateenijaid ja reservväelasi kaasata lahinguvalvesse õiguspäraselt, selges käsuliinis ja üksnes

vajaliku väljaõppe olemasolul.

Kaitseväe jaoks tähendab see vajadust määrata täpsemalt, millised üksused, ametikohad ja

väljaõppe etapid võimaldavad ajateenija või reservväelase kaasamist lahinguvalvesse. Samuti

tuleb tagada, et lahinguvalvega seotud ülesanded oleksid seotud konkreetse väljaõppetaseme,

käsu, tegevväelasest ülema juhtimise ja järelevalvega.

Täiendava väljaõppe, juhtimise, planeerimise ja järelevalve vajadus suureneb eelkõige nendes

üksustes, kus ajateenijaid või reservväelasi lahinguvalvesse kaasatakse. Kaitseväel on olemas

käsuliini, väljaõppe ja teenistusülesannete korraldamise põhistruktuur, millele eelnõu

rakendamine tugineb. Rakendamise seisukohalt on oluline, et Kaitsevägi kavandaks

lahinguvalve ülesanded väljaõppetsüklisse ning tagaks tegevväelaste piisava osaluse

juhtimises, väljaõppes ja kontrollis. Seega ei eelda muudatus eraldiseisva uue asutuse või

haldusmudeli loomist, kuid eeldab olemasoleva teenistuskorralduse täpsustamist ja suunatud

ressursi planeerimist.

Kaitseressursside Ametile avalduv mõju seisneb eelkõige selles, et ajateenistusse ja

õppekogunemisele kutsumise ning kaitseväekohustuse täitmise korraldamisel tuleb arvestada,

et ajateenijale ja reservväelasele võib seaduses sätestatud tingimustel anda lisaks väljaõppele

ka lahinguvalvega seotud teenistusülesandeid. See ei tähenda Kaitseressursside Ametile uue

iseseisva pädevuse või ülesande andmist, vaid vajadust arvestada kaitseväekohustuse täitmise

korraldamisel teenistusülesannete laiendatud sisuga.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

6.2. Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete ja tegevuste täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: Kaitseliidu tegevliikmed;

Sihtrühm 2: Kaitseliit;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi;

Sihtrühm 4: Kaitseliidu tegevliikmete tööandjaid ja perekonnaliikmeid.

Sihtrühmaks on eelkõige Kaitseliidu tegevliikmed, Kaitseliit organisatsioonina, Kaitsevägi

ning nende Kaitseliidu tegevliikmete tööandjad ja perekonnaliikmed, keda tegelikult kaasatakse

Kaitseväe ülesannete või tegevuse täitmisse.

34 (40)

Mõju ei avaldu eelduslikult kõigile Kaitseliidu tegevliikmetele, vaid üksnes sellele osale

tegevliikmetest, kes konkreetse ülesande või tegevuse täitmisse kaasatakse. Kaasamine sõltub

ülesande laadist, tegevliikme väljaõppest, valmisolekust, Kaitseliidu ja Kaitseväe vajadusest

ning kehtivas õiguses sätestatud kaasamise alustest. Kaitseliidu kui organisatsiooni ning

Kaitseväe puhul avaldub mõju eelkõige planeerimisele, juhtimisele, väljaõppe korraldamisele,

valmisoleku tagamisele ja koostöö korraldamisele. Tööandjatele ja perekonnaliikmetele

avaldub mõju kaudselt ning üksnes juhul, kui konkreetne Kaitseliidu tegevliige kaasatakse

Kaitseväe ülesande või selle raames elluviidava tegevuse täitmisse.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatusega täpsustatakse, et Kaitseliitu võib

kaasata lisaks Kaitseväe ülesannete täitmisele ka nende ülesannete raames elluviidavatesse

tegevustesse. Sellega luuakse selgem õiguslik alus olukordadeks, kus Kaitseliidu panus seisneb

ülesande täitmist toetavates, tagavates või ettevalmistavates tegevustes, näiteks üksuste

valmisoleku saavutamist ja hoidmist toetavates tegevustes.

Mõju seisneb eelkõige selles, et Kaitseväe ülesannete täitmist toetavate tegevuste õiguslik alus

muutub selgemaks ning seeläbi on Kaitseliidu kaasamine praktikas paremini planeeritav ja

rakendatav.

Praegu võimaldab KaLS kaasata Kaitseliitu tema nõusolekul teatud Kaitseväe ülesannete

täitmisse ning näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega täpsemad ülesanded ja

kaasamise tingimused; eelnõuga täpsustatakse, et kaasamine võib hõlmata ka nende ülesannete

täitmise raames vajalikke tegevusi.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Eesti riigikaitse selgem ja toimivam

õigusraamistik toetab riigi usaldusväärsust liitlaste ja partnerite silmis ning tugevdab

valmisolekut täita sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise

koostöö raamistikus. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita iseseisvalt uusi

välispoliitilisi kohustusi. Riigikaitseseadus käsitleb Eesti osalemist rahvusvahelises sõjalises

koostöös osana riigikaitse korraldusest ning KaLS võimaldab Kaitseliidu kaasamist ka selliste

Kaitseväe ülesannete täitmisse, mis seonduvad rahvusvahelise sõjalise koostööga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Eelnõul on mõõdukas mõju riigiasutuste korraldusele, eelkõige Kaitseliidu, Kaitseväe ning

Vabariigi Valitsuse tasandil.

Kaitseliidu ja Kaitseväe jaoks tähendab muudatus selgemat õiguslikku alust planeerida ja

korraldada olukordi, kus Kaitseliit toetab Kaitseväe ülesande täitmist ka selleks vajalike

ettevalmistavate, toetavate või tagavate tegevuste kaudu.

Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib

Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra; eelnõu järgi tuleb määruse tasandil

arvestada ka sellega, et Kaitseliidu kaasamine võib hõlmata ülesande täitmisega vahetult seotud

tegevusi.

Kuna mõju kirjeldamisel on lähtutud Kaitseliidu tegevliikmete kasutamisest reservis olevate

isikutena, tuleb riigiasutuste korralduslikku mõju hinnata ka reservteenistuse korralduse

seisukohalt. See tähendab, et Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet peavad arvestama kehtiva

reservteenistuse etteteatamise, teavitamise ja halduskorralduse nõuetega.

35 (40)

Õppekogunemisest tuleb reservis olevat isikut teavitada üldjuhul vähemalt 120 päeva ette.

Lisaõppekogunemise puhul võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega, sealhulgas enne

lisaõppekogunemise algust või selle ajal. Reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul teavitatakse

ka tema tööandjat ja õppeasutust.

Seega ei teki uut, senisest eraldi haldusmudelit, vaid eelnõu rakendub olemasoleva

reservteenistuse korralduse raamistikus. See tähendab, et Kaitseliidu tegevliikmete kaasamisel

tuleb kasutada juba kehtivaid reservteenistuse korraldamise mehhanisme ning tagada, et isikute

kutsumine, teavitamine, arvestus ja teenistusse ilmumisega seotud haldustoimingud toimuksid

kehtivas õiguses sätestatud korras.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub või on väga vähene. Eelnõu

reguleerib riigikaitse valdkonda ega pane kohalikele omavalitsustele uusi ülesandeid, õigusi

ega kohustusi. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib mõju avalduda üksnes kaudselt

üksikjuhtudel, kui reservteenistuses osaleva Kaitseliidu tegevliikme töö- või elukorraldus on

seotud kohaliku omavalitsuse asutusega, kuid selline mõju ei ole käsitatav kohaliku

omavalitsuse korralduse sisulise muutusena.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõu sotsiaalne mõju on piiratud, kuid üldjoontes positiivne. Muudatus suurendab

õigusselgust Kaitseliidu tegevliikmete jaoks, sest selgemalt määratletakse, et Kaitseliitu võib

kaasata ka Kaitseväe ülesande raames elluviidavate tegevuste toetamiseks. Kui kaasamine

toimub reservis olevate isikute kaudu, on Kaitseliidu tegevliikmete õigused ja kohustused ette

nähtavad kehtiva reservteenistuse korra kaudu.

See tähendab, et isik teab ette, milline on etteteatamise kord, millised kohustused tal on ning

millistel tingimustel võib teavitada tema tööandjat või õppeasutust. Selline õigusselgus toetab

ka Kaitseliidu tegevliikmete valmisolekut panustada riigikaitsesse.

Mõju Kaitseliidu tegevliikmete tööandjatele ja lähedastele seisneb eeskätt vajaduses kohandada

töö- ja pereelu olukorras, kus Kaitseliidu tegevliikmest reservis olev isik osaleb

reservteenistuses. Samas leevendab seda mõju asjaolu, et õppekogunemiste puhul on seaduses

ette nähtud varajane etteteatamine ning tööandja teavitamise võimalus reservis oleva isiku

kirjalikul nõusolekul. Lisaõppekogunemise puhul võib mõju olla intensiivsem, sest selle

olemusest tulenevalt võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega või selle ajal.

Sotsiaalne mõju ei seisne uute kohustuste loomises väljaspool reservteenistuse süsteemi, vaid

olemasoleva õigusraamistiku kohaldamises olukordadele, kus Kaitseliidu tegevliige kaasatakse

Kaitseväe ülesande või selle raames vajaliku tegevuse täitmisse.

Demograafiline mõju puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt sündimust, suremust, vanuselist

koosseisu, rännet ega regionaalset asustust. Kaudne mõju võib avalduda üksnes selles, et

selgem õiguslik raamistik võib toetada vabatahtlikult riigikaitses osalemise atraktiivsust, kuid

sellel ei ole eeldatavalt mõõdetavat demograafilist tulemust.

6.3. Reservväelaste kaasamine PPA ülesannete täitmisse

Sihtrühm 1: reservväelased;

Sihtrühm 2: PPA;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi.

Muudatuse potentsiaalne sihtrühm on reservis olevad isikud, kuid mõju ei avaldu kõigile

reservväelastele ega kogu reservi koosseisule. Mõju avaldub üksnes sellele osale

reservväelastest, kes on saanud või saavad PPA ülesannete täitmiseks vajaliku väljaõppe, kellel

36 (40)

on ülesande täitmiseks vajalikud oskused ja varustus ning kes kutsutakse erakorralise seisukorra

ajal lisaõppekogunemisele või kaasatakse muul seaduses sätestatud alusel PPA ülesannete

täitmisse.

Reservväelaste kaasamine PPA ülesannete täitmisse ei ole igapäevane ega tavapärane tegevus,

vaid erandlik meede, mida saab rakendada erakorralise seisukorra ajal ning üksnes juhul, kui

seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Seetõttu on mõju reservväelastele sageduselt vähene,

kuid kaasamise korral võib mõju konkreetsele reservväelasele olla ajutiselt oluline, sest see

võib mõjutada tema töö- ja pereelu ning tavapärast elukorraldust.

PPA puhul avaldub mõju eelkõige kriisiolukorras täiendava väljaõpetatud isikkoosseisu

kasutamise võimaluses. Kaitseväe puhul avaldub mõju reservväelaste kutsumise, arvestuse,

teenistusliku korralduse ja käsuliini tagamise kaudu, kuid muudatus ei tähenda, et Kaitsevägi

võtaks üle PPA ülesandeid. PPA säilitab ülesande sisulise juhtimise ja vastutuse oma pädevuse

piires, samal ajal kui reservväelased osalevad seaduses sätestatud raamides ning vastavalt ette

nähtud juhtimiskorraldusele.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule. Eelnõuga luuakse võimalus kaasata

erakorralise seisukorra ajal reservväelasi PPA ülesannete täitmisse olukorras, kus

põhiseaduslikku korda, avalikku korda või riigi julgeolekut ähvardav oht nõuab täiendavat

väljaõpetatud isikkoosseisu. Selline lahendus suurendab riigi sisemist vastupanuvõimet ja

kriisideks valmisolekut ning aitab tagada kriitiliste ülesannete täitmise ka olukorras, kus PPA

tavapärased ressursid on oluliselt üle koormatud.

Muudatus toetab ka Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja vastupanuvõimet laiemalt. NATO lepingu

artikli 3 kohaselt arendavad liikmesriigid eraldi ja ühiselt oma suutlikkust relvastatud rünnakule

vastu seista. Selle eesmärgiga on kooskõlas ka riigisisese valmisoleku tugevdamine, sealhulgas

sisejulgeoleku kriitiliste ülesannete täitmise võime säilitamine kriisiolukorras. Sõjalised ja

hübriidohud võivad kriisi korral avalduda samaaegselt mitmes valdkonnas, mistõttu on riigi

sisemine toimepidevus, avaliku korra tagamine, riigipiiri kaitse ning oluliste objektide kaitse

osa laiemast riigikaitselisest vastupanuvõimest.

Reservväelaste kaasamine ei asenda PPA püsivat isikkoosseisu ega tavapärast politseilist

reageerimist, vaid loob erakorralise lisavõime olukordadeks, kus riigil tuleb kiiresti suurendada

avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise võimet. Mõju riigi julgeolekule on seetõttu oluline ja

positiivne, kuid selle rakendumine sõltub erakorralise seisukorra väljakuulutamisest, Vabariigi

Valitsuse otsusest ning konkreetse ohu laadist ja ulatusest.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Riigi võime tagada erakorralises olukorras

avalik kord, sisejulgeolek ja kriitiliste ülesannete täitmine toetab Eesti usaldusväärsust liitlaste

ja partnerite silmis. Samuti näitab see, et Eesti arendab lisaks sõjalisele kaitsevõimele ka

ühiskonna vastupanuvõimet ja tsiviilvalmisolekut. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi

kohustusi ega tekita uusi välispoliitilisi kohustusi.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Reservväelaste kaasamisel PPA ülesannetesse paraneb riigi võime tulla toime sisejulgeoleku

kriitiliste ülesannete täitmisega erakorralise seisukorra ajal. Reservväelased saavad toetada

PPA-d eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel Vabariigi Valitsuse määratud perioodil ja

ulatuses. Tegemist on ajutise ja erandliku kaasamisega, mitte püsiva muutusega PPA või

Kaitseväe tavapärases töökorralduses.

37 (40)

PPA jaoks tähendab muudatus võimalust kasutada kriisiolukorras täiendavat väljaõpetatud

isikkoosseisu näiteks massilise korratuse tõkestamisel, riigipiiri ebaseadusliku ületamise

takistamisel, isiku või olulise objekti vastu suunatud ründe ärahoidmisel või muude eelnõus

nimetatud ülesannete täitmisel. Samal ajal eeldab muudatus PPA-lt täiendavat planeerimist,

väljaõppe korraldamist, reservväelaste ülesandepõhist ettevalmistamist, varustamist,

juhtimismudeli läbimõtlemist ning koostööprotseduuride kooskõlastamist Kaitseväega.

Kaitseväe jaoks avaldub mõju eelkõige reservväelaste kutsumise, arvestuse, teenistusliku

korralduse ja vajaduse korral käsuliini tagamise kaudu. Kuna ülesannetesse kaasatavate

reservväelaste väljaõppe sisulise ettevalmistamise viib läbi PPA koostöös Kaitseväega, ei

tähenda muudatus Kaitseväele tervikuna püsivat täiendavat töökoormust. Samas tuleb

arvestada, et kaasamise ettevalmistamine eeldab Kaitseväe ja PPA koostööd, sealhulgas

reservväelaste valikut, kutsumist, teenistuskorralduse koordineerimist, andmevahetust ja

vajaduse korral õppuste korraldamist.

Arvestades, et kaasamise eeldus on erakorralise seisukorra kehtestamine ning Vabariigi

Valitsuse otsus, on mõju esinemissagedus riigiasutuste tavapärasele töökorraldusele väike.

Mõju intensiivsus võib kaasamise korral olla siiski ajutiselt oluline, sest PPA ja Kaitsevägi

peavad tagama reservväelaste kiire rakendamise, juhtimise, varustamise, järelevalve ja

ülesannete täitmise õiguspärasuse.

Muudatus ei vähenda riigiasutuste kohustust kasutada esmalt tavapäraseid ressursse ning

kaasata reservväelasi üksnes siis, kui see on erakorralise seisukorra lahendamiseks vajalik ja

proportsionaalne. PPA põhivastutus oma ülesannete täitmisel säilib. Reservväelased

moodustavad täiendava võimekuse, mitte PPA alalise isikkoosseisu asenduse.

Ebasoovitavate mõjude risk on olemas, kuid see on maandatav. Riskid võivad seisneda eelkõige

ülesannete ja juhtimisvastutuse ebaselguses, reservväelaste ebapiisavas ettevalmistuses

politseilise iseloomuga olukordadeks, jõu või vahetu sunni ebaproportsionaalses kasutamises,

puudulikus teabevahetuses PPA ja Kaitseväe vahel või reservväelaste liiga ulatuslikus

kasutamises väljaspool erakorralise vajaduse piire.

Riskide maandamiseks tuleb tagada selge õiguslik alus, ülesandepõhine väljaõpe, PPA ja

Kaitseväe eelnev koostöö, ühtsed tegutsemisjuhised, selge juhtimismudel, jõu kasutamise

reeglite ja politseilise tegevuse põhimõtete selgitamine, piisav varustus, tegevuse

dokumenteerimine ning järelevalve. Samuti tuleb tagada, et reservväelasi kasutatakse üksnes

seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, ajutiselt ning Vabariigi Valitsuse määratud ulatuses

ja perioodil.

Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne. Kaudne mõju võib avalduda

üksikjuhtudel, kui reservväelase töö- või elukorraldus on seotud kohaliku omavalitsuse

asutusega või kui PPA täidab ülesandeid kohaliku omavalitsuse territooriumil. Selline mõju ei

muuda kohaliku omavalitsuse asutuste ülesandeid ega töökorraldust.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõul on piiratud, kuid positiivne sotsiaalne mõju. Reservväelastele, kes kaasatakse PPA

ülesannete täitmisse, luuakse võimalus kasutada oma senist sõjalist või sõjaväepolitseilist

ettevalmistust ning omandada täiendavaid sisejulgeolekuvaldkonna teadmisi ja oskusi. Sellised

oskused võivad hõlmata näiteks massilise korratuse tõkestamist, riigipiiri ebaseadusliku

ületamise takistamist, isiku või olulise objekti vastu suunatud ründe ärahoidmist ning

tegutsemist PPA juhitud kriisiolukorras.

38 (40)

Mõju ei avaldu kõigile reservväelastele, vaid üksnes neile, kes on vastava ülesande täitmiseks

välja valitud, saanud vajaliku väljaõppe ja kutsutud teenistusse. Seetõttu on sotsiaalne mõju

sihtrühma koguarvu arvestades piiratud. Kaasamise korral võib mõju konkreetsele

reservväelasele ja tema lähedastele olla siiski tuntav, sest teenistusse kutsumine võib ajutiselt

mõjutada töökorraldust, õpinguid, pereelu ja muid isiklikke kohustusi.

Ebasoovitava sotsiaalse mõju risk seisneb eelkõige reservväelase ja tema tööandja või

perekonna ajutises koormuses, samuti võimalikus psühholoogilises pinges, mis võib kaasneda

politseilise iseloomuga kriisiülesannete täitmisega. Neid riske aitab maandada selge

teavitamine, ülesande ajutine iseloom, väljaõpe, varustus, juhtimine, reservväelaste õiguste ja

tagatiste säilimine ning vajaduse korral tugimeetmete rakendamine.

Positiivse mõjuna võib muudatus tugevdada reservväelaste riigikaitselist identiteeti, praktilist

valmisolekut ja oskust tegutseda koos PPA-ga kriisiolukorras. Regulaarne väljaõpe, treeningud

ja koostööõppused aitavad suurendada üksuste sidusust, arusaama rollijaotusest ning

valmisolekut panustada Eesti julgeolekusse.

Demograafilist mõju eelnõul ei ole. Eelnõu ei mõjuta sündimust, suremust, rännet, vanuselist

koosseisu ega regionaalset asustust.

6.4. Ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuse hüvitise maksmine

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased, kes osalevad sõjaväelises väljaõppes. Hinnanguliselt

tekiks vajadus maksta toitlustuse kulude katteks hüvitist ligikaudu 200-le ajateenijale ja

reservväelasele, kellele ei ole võimalik väljaõppetingimustest tulenevalt toitlustust tagada.

Sihtrühm 2: Kaitsevägi

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus mõjutab vähesel määral ka välissuhtlemist. Paindlikum toitlustuse korraldus ning

võimalus maksta toiduraha ette, võimaldab tõhusamalt läbi viia hajutatud, rahvusvahelist ja

erinevates keskkondades toimuvat sõjalist väljaõpet. Sellega paraneb väljaõppe järjepidevus ja

kvaliteet, üksuste valmisolek tegutseda erinevates operatiivkeskkondades ning koostöö liitlaste

ja partnerriikidega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus vähendab märkimisväärselt töökoormust ning suurendab korralduslikku efektiivsust.

Kehtiv praktika, mis põhineb avansil ja hilisemal kuludokumentide esitamisel, tekitab nii

teenistujatele kui ka menetlejatele suure töökoormuse. Kavandatav lahendus – maksta toiduraha

ette fikseeritud ulatuses – lihtsustab menetlusprotsesse ja vähendab bürokraatiat.

Kaitseväe jaoks tähendab kuludokumentide kogumise, kontrollimise ja menetlemise nõude

kaotamine kiiremat ja lihtsamat hüvitiste maksmise protsessi ning suuremat paindlikkust

väljaõppe planeerimisel ja läbiviimisel.

Majanduslik mõju

Muudatusel on tugev positiivne majanduslik mõju ajateenijatele ja reservväelastele. Esiteks

parandab see isikute toimetulekut, kuna välistab olukorrad, kus nad peavad teenistusülesannete

täitmiseks tegema isiklikke kulutusi või ootama nende hilisemat hüvitamist. Toiduraha

ettemaksmine annab kindluse, et igapäevased vajadused on kaetud. Teiseks vähendab muudatus

oluliselt halduskoormust, kuna puudub vajadus kuludokumentide kogumiseks ja säilitamiseks

ning väheneb risk hüvitise saamata jäämiseks formaalsete puuduste tõttu. Kolmandaks

suurendab see motivatsiooni osaleda väljaõppes, eriti olukordades, kus see toimub väljaspool

tavapäraseid tingimusi või välisriikides.

39 (40)

6.5. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise korra täpsustamine

Sihtrühm 1: kutsealused, ajateenijad, kaitseväekohustust võtta soovivad isikud, reservis olevad

isikud.

a) Terviseseisundi hindamisel osalemiseks makstav hüvitis. 2025. aastal läbis terviseseisundi

hindamise 9 927 kutsealust ja kaitseväekohustust võtta soovivat isikut ning 2509 reservis

olevat isikut, kellele on terviseseisundi hindamisel osalemiseks ette nähtud sõidu- ja

toidukulude katteks hüvitis 15 eurot.

b) Õppekogunemistel osalevatele isikutele makstav sõidukulude hüvitis. Iga-aastaselt osaleb

õppustel rohkem kui 10 000 reservväelast, kellel tekib õigus saada sõidukulude hüvitist.

Sihtrühm 2: Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamisel ning välistada olukord, kus isikule seadusest

tuleneva avaliku kohustuse täitmiseks makstav kuluhüvitis käsitatakse maksustatava tuluna.

Tegemist ei ole isiku majandusliku olukorra parandamiseks makstava tasuga, vaid

riigikaitselise kohustuse täitmisest tingitud vältimatute kulude hüvitamisega. Muudatus aitab

tagada isikute õiglasema kohtlemise ning vähendab riski, et kohustuste täitmisega kaasneb

põhjendamatu rahaline koormus.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab positiivset mõju eelkõige Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe

töökorraldusele. Hüvitiste maksuvabastamine lihtsustab menetlust, vähendab bürokraatiat ning

võimaldab suunata ressursse sisuliselt olulisematesse tegevustesse. See aitab kaasa

töökoormuse vähenemisele avalikus sektoris ning suurendab menetluse kiirust ja efektiivsust.

Võimalik mõju riigieelarve tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid

kulude hüvitamisega. Kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

Võimalik mõju riigieelarve tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid

kulude hüvitamisega. Hüvitiste maksuvabastamine aitab tagada õiglasema kohtlemise,

vähendada maksukoormust ning toetada riigikaitseliste kohustuste tõhusat täitmist.

Standardiseeritud maksuvaba hüvitise kehtestamine võimaldaks oluliselt lihtsustada menetlust,

vähendada bürokraatiat ning suunata ressursid sisuliselt olulisematesse tegevustesse.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on positiivne mõju isikute toimetulekule ja motivatsioonile. Muudatusel on

positiivne sotsiaalne mõju, kuna see parandab isikute toimetulekut ja toetab nende

motivatsiooni olukordades, kus nad täidavad riigikaitselisi kohustusi. Sõidu- ja toidukulude

hüvitiste maksuvabastus vähendab põhjendamatut isiklike kulude kandmise vajadust ning aitab

tagada, et seadusest tuleneva kohustuse täitmine ei tooks kaasa täiendavat maksukoormust.

Demograafilist mõju muudatusel ei ole.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega kohalikele omavalitsustele kulusid ei kaasne.

7.1. Lahinguvalve ülesande täitmisega kaasnevad kulud üksnes lahinguvalve rakendamisel.

Kulu suurus sõltub lahinguvalvesse kaasatavate isikute arvust ja ülesande täitmise kestusest.

Kui lahinguvalvele rakendatakse õppustel osalemisega analoogset tasustamise korda, oleks 10

tegevväelase 14-päevase lahinguvalve korral lisatasu kulu koos tööandja maksudega 10 972

eurot. Arvestus põhineb tegevväelaste palgajuhendis4 sätestatud lisatasu määradel ning valemil:

4 Kaitseväe juhataja käskkiri nr 9, kehtestatud 15.01.2018.a

40 (40)

((10 × 14 × 40) + (10 × 4 × 65)) × 1,338. Täpne kulu sõltub igal konkreetsel juhul

lahinguvalvesse kaasatavate tegevväelaste arvust ja lahinguvalve kestusest.

Kui lahinguvalve rakendamiseks on vaja täiendavalt välja kutsuda näiteks 10 reservväelast

samaks ajavahemikuks, kaasneks sellega täiendav kulu kokku 9462 eurot. Ajateenijatega

seotud kulud ning tegevväelaste varustusega seotud kulud ei muutu, kuna need on juba praegu

arvestatud Kaitseväe jooksvate kulude hulka.

Kokkuvõttes ei kaasne rakendamisega riigile täiendavaid kulusid. Lahinguvalve rakendamisega

seotud võimalikud kulud kaetakse Kaitseväe eelarvest olemasolevate vahendite arvelt.

7.2. Eelnõu rakendamisega kaasneb Kaitseväele täiendav kulu kuni 11 000 eurot aastas seoses

ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuskulu hüvitamisega. Kulu arvestuse aluseks on

ligikaudu 200 isikut aastas, kellele hüvitatakse toitlustuskulu keskmiselt kuue päeva eest, mis

teeb kokku ligikaudu 1200 toitlustuspäeva aastas. Täiendav kulu kaetakse Kaitseväe eelarvest.

7.3. Tulumaksuseaduses tehtavate muudatustega ei kaasne tulu ega täiendavat kulu

riigieelarvele. Sõidu- ja toiduhüvitiste kulu on iga-aastaselt planeeritud Kaitseväe

(reservteenistusse saabumisel ning välisriigis elava ajateenija puhkusele sõiduks makstav

sõidukuluhüvitis) ja Kaitseressursside Ameti (terviseseisundi- ja ning kutsesobivuse hindamisel

makstav sõidu- ja toidukulu) eelarvesse ning täiendavat kulu sellega ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse jõustumisel on vajalik muuta kaitseministri 11. detsembri 2012. a

määrust nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Selline jõustumisaeg on põhjendatud vajadusega

rakendada ajateenistuse ja reservteenistuse uus mudel terviklikult alates 2027. aastast ning

tagada 2026. aastal vajalik ettevalmistusaeg väljaõppe, teenistuskorralduse ja instruktorite

ettevalmistuse kohandamiseks. Kalendriaasta alguses jõustumine tagab ühtlasi õigusselguse ja

väldib muudatuste rakendamist väljaõppe- ja teenistustsükli keskel.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseministeeriumi tagasiside eelnõu kohta esitatud

märkustele on seletuskirja lisas olevas kooskõlastustabelis.

Algatab Vabariigi Valitsus ……………..2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kaitseväe korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve) seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Rahandusministeerium

1. Eelnõu § 4 punktiga 2 soovitakse täiendada tulumaksuseaduse § 13

lõiget 3 punktiga 19. Sellise järjekorranumbriga punkt on nimetatud

lõikes alates 2025. aastast aga juba olemas.

TuMS § 13 ei ole uue maksuvabastuse jaoks ka sisuliselt sobiv säte,

kuna käsitleb palgatulu maksustamist ja töise tulu saajatele

makstavatele hüvitistele kehtestatud maksuvabastusi.

Vabastus tuleks lisada TuMS § 19 lõikesse 3.

Palume sõnastada eelnõu § 4 punkt 2 järgmiselt:

„2) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises

sõnastuses:

„19) Kaitseväeteenistuse seaduse [palume lisada siia ka viide

vastavale

seadusesättele/sätetele] alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis

olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale ja kaitseväekohustust

võtta soovivale isikule

makstavat sõidu- ja toidukulude hüvitist.“

Arvestatud.

Justiitsministeeriumi mitteametlikud märkused

1. Eelnõu sisu arvestades on tegemist riigikaitseõiguse kontekstis

sedavõrd olulise ajateenistuse kui ka reservteenistuse (LÕK, RÕK

osalemise kohustus) üldpõhimõtteid muutva eelnõuga, et seda ei

peaks menetlema kiirustades.

Teadmiseks võetud.

Arvestatud. Seletuskirjas hinnatud eelnõu vastavust põhiseadusele.

2

Eelnõuga muudetaks põhimõtteliselt ajateenistuse olemust. Eelnõu

kohane nn lahinguvalve ei eelda põhiseaduse (PS) alusel kehtestatud

erikorra kehtestamist ja piirdub kaitseväe juhataja otsusega. Seega

saaks PS-st tulenevat nn riigikaitsekohustust täitma asunud

kutsealust eelnõu kohaselt kaitseväe juhataja otsusel nn

lahinguvalve ülesande raames määrata kohustuslikult ka riigi ees

seisvate ohuolukordade igapäevasesse lahendamisse. Nii näiteks on

kaitseväe korralduse seaduse (KKS) 3 lg 1 p 46 kohaselt kaitseväe

ülesanne Eesti merepiiri ja õhuruumi valvamine ja kaitse, samuti

võidakse kaitseväge kaasata riigipiiri ebaseadusliku ületamise

tõkestamisse. Ajateenijate toel täidaks kaitseväe ülesandeid, mis on

kehtiva õiguse raames täna üksnes vastava väljaõppe ja

teenistussuhtega tegevväelastel (KV teenistuses olev ametnik).

Palume Kaitseministeeriumil eelnõu edasise menetluse raames

hinnata, kas ajateenijale eelnõus pakutud kujul lahinguvalve

kohustuse/teenistusülesande panemine on PS-ga kooskõlas (mh

lahinguvalve määramise nn ohu- ja ka otsustustasand piisavad ning

lahendatavad ülesanded põhjendatud).

2. Eelnõu § 1 p 1 (KKS § 41 lg 1) – eelnõus jääb ebaselgeks lävend,

millal võib kaitseväe juhataja üldse kehtestada lahinguvalve kui

Kaitseväe üksuste valmisolekut ja võimekust tagavate tegevuste

kogumi, mille raames ajateenijad või ka reservväelased saavad

kohustuslikke teenistusülesandeid või käske. Milline peab olema see

nn ohu tasand tänase riigikaitseõiguse vaates (nt arvestades, et

RiKS-s on oma reeglitega kõrgendatud kaitsevalmidus)?.

Lahinguvalve mõistes KKS (§ 41) viidatakse „valmisolekule ja

võimekusele reageerida kõrgendatud ohule või ründele“, samas

meetmed (vt nt § 482 lg 1 ja § 491) lubavad arvata, et mõeldud on

konkreetsete olemasolevate ohuolukordade lahendamist (ei ole vaid

nn üksuste valmisoleku tagamise küsimus). Arutelu vajaks, kas

kaitseväe juhataja otsustuslävend on selleks üldse piisav.

Arvestatud.

Eelnõu on muudetud ja seletuskirja täiendatud. Eelnõus on

täpsustatud, et lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevus, millega

tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida

kõrgendatud ohule või ründele. Eelnõusse on lisatud säte, mille järgi

lahinguvalves osalevate ajateenijate ja reservväelaste piirarvu igaks

aastaks määrab kaitseminister määrusega. Seeläbi on tagatud kohane

tsiviilkontroll. Kaitseväe juhataja otsustab lahinguvalve

korraldamise, st Kaitseväe juhataja määrab näiteks selle, milliseid

ülesandeid millised konkreetsed üksused parasjagu täidavad. See on

Kaitseväe juhataja tavapärane pädevus KKS § 24 p 1 järgi, mille

kohaselt Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab

Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist.

3

3. Eelnõu § 1 p 4 (lisatav § 491) – lõikes 1 reguleeritakse lahinguvalve

olukorras ajateenijate ja reservväelaste korrakaitselist pädevust

andes neile vahetu sunni kasutamise õiguse. Korrakaitseseaduse

loogika kohaselt tuleks esmalt reguleerida muud erimeetmed, mida

ohu kõrvaldamiseks kasutada saab, vahetu sund on viimasena

kasutatav meede. Seega teeme ka siin ettepaneku reguleerida lõikes

1 erimeetmed (praegune lg 2) ja vahetu sund järgmises lõikes, s.o

lõikes 2.

Lõike 2 rakendamise tingimused on sätestatud viitena lõikele 1.

Lõike 1 kohaselt peab ajateenija ja reservväelane saama vahetu

sunni kohaldamiseks tegevväelasest ülema korralduse. Kas sama

nõue kehtib ka lõikes 2 toodud erimeetmete kohaldamisel?

Õigusselguse tagamiseks soovitame siiski mõlemas lõikes meetmete

kohaldamise alused selgelt välja kirjutada (lõikes 1 eelistatavalt

erimeetmete kohaldamise tingimustena julgeolekualal, selle vahetus

läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamine või

tõrjumine või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu

suunatud ründe lõpetamine ja lõikes 2 vahetu sunni kohaldamisel lg

1 nõuded + tegevväelasest ülema korraldus).

Kas lõike 2 punkt 2 eraldivõetuna on vajalik? Tegemist on sisuliselt

vahetu sunni kasutamisega sõiduki peatamiseks. Sõiduki peatamise

alus on punkt 3 ja vahetu sunni kasutamine, kui märguanne

peatamisvahendina ei toimi, tuleneb vahetu sunni sättest. Ka isiku

peatamisel võib tekkida vahetu sunni kohaldamise vajadus, seda aga

eraldi alusena välja ei tooda. Seega, miks peaks sõiduki puhul see

teisiti olema. Lõige 3 annab kaitseväelasele õiguse kohaldada

vahetut sundi muuhulgas ka ohu ennetamiseks. Korrakaitseseaduse

kohaselt ei ole ohu ennetamiseks vahetu sunni kohaldamine lubatud

(v.a. olulise ja kõrgendatud ohu ennetamise olukorrad). Palume sätte

sõnastust muuta nähes ette vahetu sunni ohu tõrjumiseks.

Arvestatud.

Eelnõu muudetud.

4

4. Eelnõu § 2 p 3 (KVTS § 61) – eelnõuga plaanitakse anda ajateenijale

ametniku teenistusülesandeid ehk ajateenijale antakse avaliku

võimu teostamise volitus. See ei ole kooskõlas avaliku teenistuse

seadusega, mille kohaselt avalikku võimu teostavad vaid ametnikud.

Seletuskirja lk 4 on öeldud, et ajateenijad, kellel ei ole veel

sõdurioskuseid või spetsiaalselt väljaõpet, saavad täita toetavaid

ülesandeid ning pärast saavad lisaks täita ka muid ülesandeid (ehk

teostada avalikku võimu). Ajateenijate poolt ametnike

teenistusülesannete täitmist toetavate ülesannete täitmist võib

kaaluda, kuid mitte avaliku võimu teostamist samaväärselt

ametnikega. Seetõttu ei toeta Justiits- ja Digiministeerium esitatud

ettepanekut.

Antud selgitus.

Eelnõuga kavandatav avaliku võimu teostamine volitatakse

kaitseväeteenistuskohustuslastele kitsamalt kui ametnike avaliku

võimu teostamise ulatus.

Eestis juba eksisteerib praktika, kus riik annab piiratud avaliku

võimu volitusi isikutele, kes ei ole ametnikud:

• abipolitseinikud (toetavad politseid).

Abipolitseinike esmane väljaõpe on 40 h, teisene väljaõpe, mis

annab iseseisva pädevuse tegutseda on 100 h, peale mida tekivad

abipolitseinikul volitused korrakaitseliste meetmete rakendamiseks

(Abipol § 16 j §16´). Ajateenijad läbivad palju mahukama ja pikema

väljaõppe enne kui nad asuvad lahinguvalvesse. Lisaks on

kaasnevad volitused ka palju enam piiratud (vrd AbiPol § 16 ja §

16´ning eelnõu § 49´);

• vabatahtlikud päästjad (toetavad päästeteenistust).

Sarnaselt abipolitseinikega tekib vabatahtlikel päästjatel lühikese

väljaõppe järel õigus korrakaitseliste meetmete rakendamiseks.

Seega ei ole tegemist uue põhimõttega, vaid olemasoleva praktika

laiendamisega. Ajateenijad sobituvad sellesse raamistikku

loogiliselt. Võrreldes vabatahtlikega:

• ajateenistus on seadusest tulenev kohustus, mitte vabatahtlik

tegevus,

• ajateenijad alluvad rangemale distsipliinile ja käsuliinile,

• nad on juba riigi kontrolli ja väljaõppe all.

See tähendab, et riigil on ajateenijate üle suurem järelevalve ja

vastutus kui vabatahtlike puhul, mis õigustab neile volituste

andmist.

Riigikaitse ja sisejulgeolek ei ole enam rangelt eraldatavad kriisid

(nt loodusõnnetused, hübriidohud) nõuavad ressursside paindlikku

5

kasutamist. Ajateenijate kaasamine ohu ennetusse ja tõrjesse läbi

avaliku võimu piiratud volituste andmise võimaldaksid neil reaalselt

panustada, mitte olla vaid toetavas rollis.

Oluline on rõhutada, et volitused on selgelt piiritletud, kasutamine

toimub konkreetsetes olukordades ja järelevalve all, sarnaselt

abipolitseinikele ei ole tegemist täismahus politseivõimu

volitustega. Lisaks Ajateenijad on juba osa riigi kaitseaparaadist

ning nad tegutsevad riigi nimel ja riigi korraldusel.

Seega ei ole tegemist tsiviilisikutele võimuvolituste andmisega.

Meetmete rakendamise volituste andmine (nt isikute ja sõidukite

peatamise ning viibimiskeelu kehtestamise volitused) ajateenijatele

on põhjendatavad, kui need on piiratud ja selgelt reguleeritud, seotud

konkreetsete ülesannetega (nt kriisihaldus, objektikaitse), alluvad

tsiviilkontrollile ja järelevalvele.

Seega avaliku võimu teostamise delegeerimine on lubatav ka

väljaspool avalikku teenistust, kuid delegeerimine peab tuginema

selgesõnalisele seaduslikule volitusnormile.

Kaitseväeteenistuskohustuslane ei ole tavapärases tähenduses avalik

teenistuja ega ka avaliku võimu kandja, mistõttu võib

kaitseväeteenistuskohustuslasele delegeerida vaid juhul, kui see

nähakse ette seadusega, mis sätestatakse eelnõukohases KVTS § 5

lõikes 2. Avaliku võimu teostamine jaguneb laias laastus:

otsustusõiguseks (nt haldusaktide andmine), sunnivahendite

kasutamiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks. Kavandatava

eelnõuga volitatakse seejuures ajateenijatele ja reservväelastele vaid

vahetu sunni kohaldamise õigus, mitte iseseisev otsustusõigus (ehk

haldusakti andmine) ega riikliku järelevalve teostamise õigus. Seega

antakse kaitseväeteenistuskohustuslastele vaid väga kitsalt

piiritletud võimuvolitus ulatuses, mis päädib vahetu sunni

kohaldamise õigusega rangelt piiritletud ulatuses ning vaid

konkreetselt üksikute ülesannete raames, milleks on näiteks

6

Justiits- ja Digiministeerium ei toeta lähenemist, et lahinguvalve

olukorras saab ka ajateenijale anda Kaitseväe edasilükkamatu

pädevusega seonduva ülesande. Kaitseväe edasilükkamatuks

pädevuseks on KKS § 31 kohaselt inimese elule ja tervisele vahetu

ohu tõrjumine Eesti merealal ja väikesaartel. Tegemist on tavapärase

riikliku järelevalve ülesandega, mis eeldab avaliku võimu volituste

olemasolu. Ajateenija on küll suhtes riigiga, kuid tema tegevuse

eesmärgiks ei ole riigi avaliku korra tagamine, vaid riigikaitsesse

panustamine. Seega leiame, et ei ajateenijale ega reservväelasele ei

saa panna KKS §-s 31 sätestatud edasilükkamatu pädevusega

seonduvaid ülesandeid.

Lõikes 2 nähakse ette, et teenistusülesannete andmisele peab

eelnema lisaks esmasele sõjalisele väljaõppele ka vajalik väljaõpe.

Viimase all peetakse ilmselt silmas näiteks korrakaitseõigust

selgitavat väljaõpet, kui ajateenija või reservväelane saab kohustuse

täita Kaitseväe korrakaitselisi ülesandeid. Rõhutame, et

korrakaitseliste ülesannete täitmisel käitub Kaitsevägi tavapärase

korrakaitseorganina ja peab lähtuma korrakaitseõiguse

põhimõtetest. Seega ei saa väljaõpe piirduda konkreetsete loetletud

erimeetmete hüpoteesitunnuste avamise ja selgitamisega, vaid

mehitamata õhusüsteemide tekitatud ohtudest tingitud ohu

tõrjumine või vastavate väekaitsemeetmete rakendamise õigus

julgeolekuala kaitse eesmärgil. Nendes tingimustes võib tekkida

praktiline vajadus laiendada teatud pädevusi ka

kaitseväeteenistuskohustuslastele, kes täidavad teenistusülesandeid.

See vajadus tuleneb ressursside nappusest ning sellest, et erinevatele

ohtudele on vajalik reageerida operatiivselt, mis oma olemuselt

teenib otstarbekuse põhimõtet ja kokkuvõttes tagab riigi tõhusama

kaitsevalmiduse ja riigi sõjalise kaitse.

Eelnõuga ei anta ajateenijatele ega reservväelastele edasilükkamatut

pädevust Eesti merealal ja väikesaarel inimeste elu ja tervise ohutuse

tagamiseks, vaid kitsalt piiritletud õigus tõrjuda mehitamata

õhusõidukitest ja mehitamata süsteemidest tulenev oht. Kaitseväe

edasilükkamatu pädevus sätestatakse eelnõus, mis on esitatud hetkel

Vabariigi Valitsuse istungile, vt EIS toimik 25-1067. Vastav selgitus

toodud seletuskirjas.

Seletuskirja täiendatud.

7

tagada tuleb arusaam üldistest haldusmenetluse ja ohutõrje

põhimõtetest (kaalutlusõiguse teostamine, proportsionaalne

tegutsemine, põhiõiguste kaitse jne). Lisaks palume võimalusel

seletuskirjas „vajaliku väljaõppe“ sisu selgemalt välja tuua

(selgitades, et selle all mõeldakse korrakaitselist väljaõpet või

muuhulgas korrakaitselist väljaõpet).

Sama sätte lõikes 3 ja 4 on toodud, et ajateenija või reservväelane

võib kasutada vahetut sundi või jõudu „Kaitseväe korralduse

seaduse §-s 41 nimetatud teenistusülesande täitmisel“. Samas ei

nimetata KKS §-s 41 ühtki teenistusülesannet, säte defineerib

lahinguvalve. Sätte sõnastust tuleks seega muuta.

Eelnõu täiendatud.

5. Eelnõu § 2 p 8 (KVTS § 69 lg 3 p 3) – eelnõuga muudetakse ka

reservteenistuse vaates KVTS õppekogunemise vältel toimuva

„väljaõppe“ tähendust (nii RÕK kui ka LÕK) ning sellega kaasnevat

mõju reservväelastele. Edaspidi saaks reservväelasele KVTS-s

õppekogunemise osaks ka Kaitseväe määratud lahinguvalve raames

nn teenistusülesannete täitmine. See ei ole aga õppekogunemise sisu

ja eesmärk. On arusaadav, et õppekogunemise ajale võib sattuda ohu

olukord, mille tõrjumiseks tuleb kasutada kogunenud reservväelasi.

Selleks annavad aga aluse juba kaitseväe korralduse seaduses

eelnõuga tehtavad muudatused.

Antud selgitus.

Seletuskirja täiendatud. Kavandatav muudatus ei muuda

õppekogunemise olemust selliselt, et see lakkaks olemast väljaõpe.

Ka kehtiva õiguse järgi on õppekogunemine Kaitseväe korraldatav

sõjaväeline väljaõpe, mille jooksul korratakse ja täiendatakse

omandatud teadmisi ja oskusi, harjutatakse üksuste koostegevust

ning üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel. Seega ei ole

õppekogunemine käsitatav üksnes teoreetilise või klassiruumipõhise

õppena, vaid selle loomulik osa on praktiline harjutamine, oskuste

kinnistamine ja üksuse toimimise katsetamine olukordades, mis

võimalikult suurel määral vastavad tegelikele teenistusolukordadele.

Sõjaväelise väljaõppe olemusest tuleneb, et väljaõpe ei piirdu

teadmiste edasiandmisega, vaid hõlmab ka nende teadmiste vahetut

rakendamist. Nii võib õppekogunemine oma sisult sisaldada

praktikalaadseid tegevusi, mille kaudu kontrollitakse ja

kinnistatakse reservväelase varasemalt omandatud oskusi reaalsele

8

teenistusülesandele võimalikult lähedases keskkonnas. Selline

praktiline komponent ei ole õppekogunemise eesmärgiga vastuolus,

vaid on selle eesmärgi saavutamise tavapärane ja vajalik viis.

Seetõttu täpsustatakse KVTS-is, et õppekogunemise raames võib

lisaks klassikalisele väljaõppele toimuda ka teenistusülesannete

täitmine, kui see teenib väljaõppe eesmärki, aitab harjutada üksuse

koostegevust, toetab sõjalise valmisoleku tõstmist või võimaldab

omandatud oskuste praktilist kontrolli. Sellisel juhul ei ole tegemist

väljaõppest eraldiseisva või sellega konkureeriva tegevusega, vaid

väljaõppe praktilise vormiga. Eriti sõjalise väljaõppe kontekstis ei

ole võimalik tõmmata jäika piiri „õppe” ja „praktilise

teenistusülesande” vahele, sest väljaõppe tulemuslikkus eeldab

osalemist olukordades, kus reservväelane täidab reaalse

teenistusülesande tunnuseid kandvaid ülesandeid juhendatult,

kontrollitult ja väljaõppe eesmärgil.

Lisaks selgitame, et reservväelased ei ole tsiviilisikud tavapärases

mõttes nad on mobilisatsioonivalmis struktuuri osa ning

õppekogunemine on selle struktuuri aktiveerimine rahuajal. Seega

võib väita, et tegemist ei ole tavalise väljaõppega, vaid riigikaitselise

funktsiooni ajutise realiseerimisega. Reservväelaste volitused ei ole

iga õppuse korral aktiveeritud, vaid need volitused tekivad üksnes

konkreetse ohu olukorra puhul ning volitused on funktsionaalselt

ning ajaliselt piiritletud.

6. Eelnõu § 1 p 4 (KKS § 491 lg 5) kohaselt võib lahinguvalves olev

kaitseväelane kasutada erivahendina raadioside segajat. Juhime

tähelepanu, et kehtiv elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lg 1

punkt 1 sätestab, et kaitsevägi võib raadiosidet piirata üksnes

riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil.

Justiits- ja Digiministeerium on töötanud välja ESS ja

riigilõivuseaduse (RLS) muutmise seaduse eelnõu (Elektroonilise

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

9

side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus – EIS), mis

laiendab raadioside piiramise õiguseid kaitseväe jaoks ning ei

piiritle seda ainult objekti territooriumiga. Ilmselt ei täida KKS-s

olev raadioside piiramist käsitlev säte koostoimes kehtiva ESS-ga

oma eesmärki ning vaja oleks, et ESS § 115 lg 1 punkti 1

muudetakse vastavalt eelpool viidatud ESS ja RLS muutmise

seaduse eelnõule. Seetõttu palume märkida oma eelnõus, et

kaitseväe korralduse seadus on seotud ESS ja RLS muutmise

seaduse eelnõuga (Elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadus – EIS).

7. Eelnõu § 1 p 4 – KKS-i kavandatava § 491 lõike 3 kohaselt võib

lahinguvalves olev kaitseväelane kohaldada vahetut sundi

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul, kui ta on

kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise

kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse

ja tõkestamisse.

Palume seletuskirjas selgitada, kuidas toimub kaitseväelase

kaasamine kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse. Kes selle

kaasamise otsuse teeb? Kuidas teavitatakse kaitseväelast? Milliseid

kuritegusid peetakse silmas? Kes juhendab kaitseväelast selle

mõistmisel, milliseid tegusid ta ennetab ja tõkestab? Näiteks

korrakaitseseaduse § 161 (Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine

avaliku korra kaitsesse) lõike 1 punkti 1 kohaselt kaasatakse

kaitsevägi karistusseadustiku §-des 237, 246 ja 266 nimetatud

kuritegude ennetamisse või tõkestamisse. Kas kavandatava § 491

lõike 3 osas peetakse silmas samu kuritegusid?

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud.

8. Eelnõu § 1 p 4 – paragrahvi 491 lõige 4 räägib mehitamata süsteemi

peatamisest. Viidatakse õigusele kasutada erivahendit või relva

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

Antud selgitus.

Mehitamata süsteemid ei ole kasutusel ainult õhus, vaid ka vees ja

maismaal. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsusse esitatud Kaitseväe

10

Korrakaitseseaduses ei räägita mehitamata süsteemide peatamisest.

Seletuskirjas märgitakse leheküljel 8, et peab arvestama seaduses

sätestatud erisusi mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks ning

kui mehitamata süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Aga mis

seadusest on jutt? Lõike 5 selgitustes viidatakse

lennundusseadusele. Lennundusseaduses ei ole terminit

„mehitamata süsteem“, on termin „mehitamata õhusõiduk“. Kas

mehitamata süsteemid on kasutusel ainult õhus? Kas neid maal, vees

ei ole? Palume seletuskirja täpsustada.

korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga, milles mh reguleeritakse Kaitseväe poolt

Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist

tingitud ohtude tõrjumist ning mille seletuskirjas selgitatakse

täpsemalt, mis on mehitamata süsteem, vt EIS toimik 25-1067.

9. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega.

Arvestatud osaliselt.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Justiits- ja Digiministeerium 27.04.2026 nr 5-1/26/11

Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn [email protected]

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve) Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 esitab Kaitseministeerium kooskõlastamiseks Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve). Palume teie kooskõlastust hiljemalt 30.04.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri Kooskõlastustabel