Vastus pöördumisele

Arvamuse andmine 2030. aasta järgse energiatõhususe õigusraamistiku kohta 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Kliimaministeeriumile 2030. aasta järgse ELi energiatõhususe õigusraamistiku kohta järgmised ettepanekud.

Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni küsimustikku täites tuleks joonduda järgnevalt esile toodud vastuste variantide taha. 

ELi energiatõhususe õigusraamistikku tuleb ühtlustada ja selle rakendamine tuleb muuta paindlikumaks, et vähendada halduskoormust.

Turuosalistele tuleb anda selgemaid suuniseid ja teavet, parandada tuleb programmide kavandamist ja rakendamist, eelkõige reageerimisvõime, ajakohasuse ja tegevuse tõhususe osas. Lihtsustada tuleb energiasäästu seire ja kontrolli meetmeid, et tagada piiriülene koostalitus, vähendada tehingukulusid ning suurendada investeeringuid energiatõhususse ja turu laiendamisse.

Energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks ehitatud rahastamisraamistikus tehtavad valikud sõltuvad sellest, kui turulähedane on olukord või kui suur on turutõrge. Suure turutõrke korral on vaja toetusi, turulähedase olukorra puhul piisab pehmematest meetmetest. See tähendab, et turutõrgete korral peaks saama rakendada näiteks ka toetusi- ja subsiidiume ning muul juhul peaks piisama ka näiteks energiatõhususega seotud sooduslaenudest või muudest avaliku sektori tagatistest.

Energiatõhusust tuleks suurendada seal, kus on selleks kõige suurem potentsiaal. Taoliste otsuste aluseks peab olema põhjalik analüüs ja teadmine selle kohta, kus täna raisatakse kõige rohkem.

Mis puudutab energiatõhususe direktiivi sätteid avaliku sektori kohta, siis kindlasti tuleb jätkata energiaaudititega, sest need annavadki infot, mida saaks ja mida on mõistlik energiatõhususe suurendamiseks teha. Mis puudutab andmekeskusi, siis tuleks näha ette meetmed, millega toetatakse nende lõimumist energiasüsteemi.

Kui kulu-tulu analüüs näitab, et heitsoojuse või ülemäärase soojuse või tootmisprotsessi käigus tekkivad soojuse kasutamine on mõistlik, siis võiks seda kasutada ka kohustuslikuks tegemata. Samas võib ettevõtte jaoks olla olulisemaid investeeringuid või rahastamispiiranguid, mis ei võimalda heitsoojust jmt kasutusele võtta, isegi kui see oleks mõistlik - ka sel juhul on kohustuslikkus küsitav.

2030. aasta järgse energiatõhususe poliitikakujundamisel tuleks säilitada teatud ELi tasandi siduv eesmärk ja samal ajal tagada liikmesriikidele paindlikkus vastavalt nende eripäradele. Riikide olukord on erinev ja ühtset lähenemist ei saa kõikjal kasutada. Üks ELi tasandi eesmärk hajutaks vastutust.

Edusamme tuleks jälgida nii energiatarbimise kui ka energiatõhususe seisukohalt, sest need kajastavad erinevaid aspekte ja on olulised. Samas peab arvestama ka energia liigiga – taastuvenergia tarbimine võib ka kasvada, oluline on fossiilsete kütuste tarbimise vähenemine - energiatõhusus on aga asjakohane mõlema energialiigi puhul.

Kõige paremini tagaks 2030. aasta järgsete energiatõhususeesmärkide täitmise senisest parem ja fokusseeritum rahastus ja parem tehniline abi. Keskenduda tuleks nii pakkumise kui ka nõudluse poolele, kui just pole selge, et ühel neist on vähene potentsiaal.

Vähese süsinikuheitega energiasüsteemi kavandamise ja käitamise jaoks tuleks energiatõhususe põhimõtteid siseriikliku energiasüsteemi planeerimisel paremini kohaldada.