OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise kohta

1

Tallinna Haridusamet

[email protected]

Estonia pst 5a

Tallinn

10143, Harju maakond

05.02.2024 nr 11.4-5/24/76

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse

taotluse osalise rahuldamise otsuse muutmise

kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Koolivõrgu korrastamine“

tegevuse „Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse“ raames otsuse

Tallinna Haridusametile (edaspidi toetuse saaja) projekti „Kaasava hariduse põhimõtete

rakendamise toetamine Tallinna koolides“ (projekti nr struktuuritoetuse registris

2014-2020.1.04.19-0163; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 232280 „IKT seadmete ostmine projekti „Kaasava hariduse põhimõtete

rakendamise toetamine Tallinna koolides“ raames“ (edaspidi riigihange nr 232280) korraldamisel

järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab

rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks

kuluks 29 554,58 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“1 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3,

§ 22 lg 1 ja lg 11 p-d 5 ja 11 ning lg-d 12 ja 14, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega

2, 3, 4, 6 ja 73 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1 Määruse redaktsioon, mis kehtis kuni 08.10.2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal.

2

1. Toetuse saaja seadis riigihankes nr 232280 piiravad vastavustingimused, tunnistas

vastavaks ja edukaks pakkumused, mis ei vastanud kõikidele riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, ning jättis pakkumuste esitamise tähtaja nõutud

ulatuses pikendamata

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis läbi rahvusvahelist piirmäära ületava avatud hankemenetlusega asjade ostmise

riigihanke nr 232280, mis oli jaotatud neljaks osaks:

1) „Riigihanke osa 1: 65“ interaktiivsete ekraanide ja jalgade ostmine“;

2) „Riigihanke osa 2: 43“ interaktiivsete ekraanide ostmine“;

3) „Riigihanke osa 3: Tahvelarvutite ja laadimiskappide ostmine“;

4) „Riigihanke osa 4: Sülearvutite, miniarvutite ja monitoride ostmine“.

Toetuse saaja sõlmis riigihankes nr 232280 järgmised hankelepingud:

1) riigihanke osas 1 sõlmis toetuse saaja 10.06.2021 hankelepingu nr 3.-54/37 Aktsiaseltsiga

Datel maksumusega 176 358 eurot käibemaksuga;

2) riigihanke osas 2 sõlmis toetuse saaja 15.06.2021 hankelepingu nr 3.-54/40 Aktsiaseltsiga

Datel maksumusega 53 844 eurot käibemaksuga;

3) riigihanke osas 3 sõlmis toetuse saaja 08.06.2021 hankelepingu nr 3.-54/39 AS-iga Atea

maksumusega 76 418,40 eurot käibemaksuga;

4) riigihanke osas 4 sõlmis toetuse saaja 08.06.2021 hankelepingu nr 3.-54/38 AS-iga Atea

maksumusega 54 056,64 eurot käibemaksuga.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 232280 läbiviimise õiguspärasust kontrollides järgmised

RHS-i rikkumised:

1) toetuse saaja tunnistas riigihanke osades 1 ja 2 vastavaks ning edukaks pakkumused, mis

ei vastanud tehnilise kirjelduse punktis 6.9 või 7.9 esitatud nõudele, mille kohaselt pidi

pakkumus sisaldama tehnilise kirjelduse punktis 1.27 või 1.32 nimetatud sertifikaatide

koopiaid;

2) toetuse saaja seadis riigihanke osades 1 ja 4 tehnilises kirjelduses pakkumustele

vastavustingimuse, mille kohaselt pidi müüja elektritööde teostaja omama vähemalt B-

klassi pädevustunnistust. Nõue piiras välispakkujate riigihankel osalemist, kuivõrd toetuse

saaja ei andnud välispakkujatele võimalust esitada pakkumuses muid dokumente, mis

tõendaksid, et nende pädevus on oma asukohariigi seaduste kohaselt samaväärne Eestis

kasutusel oleva A- või B-klassi pädevustunnistusega;

3) toetuse saaja tunnistas riigihanke osas 2 vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud

vastavustingimuses nr 9 esitatud nõudele, sest pakkumuses oli esitamata tootja esindaja

kinnitus, et tootjal on Eestis olemas esindus või partner, kellel on õigus teostada pakutavate

seadmete remonti;

4) toetuse saaja lühendas riigihanke osa 3 tehnilises kirjelduses tahvelarvutite garantiiaega

kahelt aastalt ühele aastale. Vastavasisuline riigihanke alusdokumentide muudatus muutus

ettevõtjatele nähtavaks 15.03.2021. RHS § 82 lg 1 kohaselt oleks toetuse saaja pidanud

pikendama pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt kuni 30.03.2021 kella 00:00.

Pakkumuste esitamise tähtpäev oli aga 24.03.2021 kell 13:00.

3

1.2. Toetuse saaja selgitused

Otsuses käsitletud RHS-i rikkumiste kohta esitas toetuse saaja oma selgitused 19.05.2022 ja

16.06.2022. Rakendusüksus on neid seisukohti refereerinud kursiivkirjas otsuse punktis 1.3.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Haridus- ja teadusministri 10. aprilli 2018 määruse nr 12 „Kaasava hariduse põhimõtete

rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2014-2020“ (edaspidi meetme määrus) § 25 lg 1

kohaselt tagab toetuse saaja STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise ja projekti

elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Vastavalt

Riigi Tugiteenuste Keskuse 14. augusti 2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse nr

11.8-5/0880 punktile 16.2 on toetuse saaja kohustatud järgima projekti hangete läbiviimisel STS

§-s 26 sätestatut.

STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i

tähenduses. Toetuse saaja on Tallinna Haridusamet, kes on kohaliku omavalitsuse asutus RHS

§ 5 lg 2 punkti 2 tähenduses, ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke nr 232280

läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda.

1.3.1. Riigihanke osas 1 „65“ interaktiivsete ekraanide ja jalgade ostmine“ tuvastatud

RHS-i rikkumised

1.3.1.1. Eduka pakkuja pakkumuse vastavus tehnilise kirjelduse punktile 7.9

Tehnilise kirjelduse punkt 7.9 on sõnastatud järgmiselt:

Pakkumus peab sisaldama:

7.9. Käesoleva lisa punktides 1.32 „Kvaliteedinõuded“, 3.1, 3.2 ja 6.1 nimetatud

kinnitusi/sertifikaatide (või mõnedele muudele nendega samaväärsete kvaliteedistandarditele

vastavate sertifikaatide) koopiaid. Punktis 5.28 nimetatud tunnistuse koopia.

Tehnilise kirjelduse punkt 1.32 „Kvaliteedinõuded“ on sõnastatud järgmiselt:

1.32.1. Interaktiivsetel ekraanidel peab olema RoHS sertifikaat või samaväärne.

1.32.2. Tootjal ISO 9001 või samaväärne.

1.32.3. Interaktiivsed ekraanid peavad olema „CE marking“ sertifitseeritud

(https://ec.europa.eu/growth/single-market/ce-marking_en).

Aktsiaselts Datel pakkus Newline´i interaktiivseid ekraane ja esitas pakkumuses enda kinnituse,

et pakutud tooted omavad RoHS sertifikaati, on „CE marking“ sertifitseeritud ning kinnitas, et

ekraanide tootjale on omistatud ISO 9001 või sellega samaväärne kvaliteedisertifikaat. Aktsiaselts

Datel ei esitanud oma pakkumuses pakutavate Newline´i interaktiivsete ekraanide kohta RoHS

sertifikaadi, CE märgise omamise kohta sertifikaadi ega tootja ISO 9001 sertifikaadi koopiat või

nendega samaväärsete sertifikaatide koopiaid.

Toetuse saaja selgitas 19.05.2022, et tehnilise kirjelduse punktis 7.9 oli kirjas, et esitada tuleb

kinnitused/sertifikaatide /…/ koopiad. Pakkuja esitas vastavad kinnitused ja hankija luges need

4

piisavaks, sest hankija ei täpsustanud tehnilises kirjelduses, et oleks vaja esitada mõlemad – nii

kinnitused kui ka sertifikaatide koopiad (hanke sõnastus oli „kinnitused/sertifikaatide koopiad“).

Esiteks ei nõustu rakendusüksus toetuse saaja seisukohaga, et tehnilise kirjelduse punkt 7.9 ei

kohustanud pakkujaid esitama tehnilise kirjelduse punktis 1.32 nimetatud sertifikaatide koopiaid,

vaid pakkujad võisid nõudele vastavuse tõendamiseks esitada ka enda kinnituse. Tehnilise

kirjelduse punkti 7.9 esimene lause reguleerib pakkumuse vastavuse tõendamist neljale tehnilises

kirjelduses esitatud tingimusele: 1) punktis 1.32 „Kvaliteedinõuded“ esitatud tingimustele;

2) punktis 3.1 esitatud tingimusele; 3) punktis 3.2 esitatud tingimusele; 4) punktis 6.1 esitatud

tingimusele. Nendest neljast punktist on tehnilise kirjelduse punktides 3.1, 3.2 ja 6.1 expressis

verbis reguleeritud, et nõuetele vastavuse tõendamine toimub pakkuja enda kinnituse alusel.

Tehnilise kirjelduse punkt 1.32 ei näe aga ette pakkuja kinnituse esitamist.

Seega tehnilise kirjelduse punkti 7.9 grammatilise tõlgenduse kohaselt tulenes see, kas pakkuja

esitab kinnituse või sertifikaadi koopia tehnilise kirjelduse punktides 1.32, 3.1, 3.2 ja 6.1

nimetatust (pakkumus peab sisaldama punktides 1.32 „Kvaliteedinõuded“, 3.1, 3.2 ja 6.1

nimetatud kinnitusi/sertifikaatide koopiaid). Nendest neljast punktist on tehnilise kirjelduse punkt

1.32 ainuke punkt, mis räägib sertifikaatidest. Eeltoodust tulenevalt ei saa rakendusüksuse

hinnangul tehnilise kirjelduse punkti 7.9 tõlgendada selliselt, et pakkujad said valida, kas nad

esitavad nõudele vastavuse tõendamiseks kinnituse või sertifikaadi koopia. Ilmselgelt on pakkujal

lihtsam ja kiirem esitada enda kinnitus võrreldes dokumentidega, mille pakkuja peab saama

kolmandalt isikult (seadmete tootjalt). Seetõttu kaotaks toetuse saaja tõlgendusest lähtumine mõtte

nimetada tehnilise kirjelduse punktis 7.9 sertifikaatide koopiaid.

Toetuse saaja selgitas 19.05.2022, et RoHS, ISO 9001 ja CE märgise tõendeid või nendega

samaväärsust kontrollis hankija pakkuja pakkumuses esitatud tooja veebilehe linkidelt, mille

pakkuja oli oma pakkumuses esitanud, et hankija saaks vajadusel pakkumuse kontrolli teostada.

Rakendusüksus märgib, et RHS § 114 lg 1 kohaselt ei teosta hankija pakkumuste vastavuse

kontrolli vajadusel, vaid alati ja imperatiivselt. Toetuse saaja ei ole rakendusüksusele selgitanud,

kus täpsemalt saab pakkuja pakkumuses nimetatud veebilehelt lugeda, et pakutud Newline´i

ekraanid ja nende tootja omavad tehnilise kirjelduse punktis 1.32 küsitud sertifikaate. Samuti ei

ole toetuse saaja rakendusüksusele esitanud tootja kodulehelt tehtud ekraanipilte, mis tõendaksid,

et pakkumuste vastavuse kontrolli teostamise (ehk hankemenetluse läbiviimise) ajal oleks tootja

kodulehel olnud informatsioon riigihankes nõutud sertifikaatide kohta.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et Aktsiaseltsi Datel pakkumus ei vastanud

tehnilise kirjelduse punktis 7.9 esitatud nõudele, sest pakkumuses olid esitamata tehnilise

kirjelduse punktis 1.32 küsitud sertifikaatide koopiad. Seetõttu rikkus toetuse saaja riigihanke

alusdokumentidele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamisega RHS § 114 lg 1 ja lg 2

esimest lauset.

1.3.1.2. Elektritööde teostaja vähemalt B-klassi pädevustunnistuse nõue

Toetuse saaja sätestas tehnilise kirjelduse punktis 5.28 järgmise nõude:

Müüja elektritööde teostaja peab omama vähemalt B-klassi pädevustunnistust.

5

RHS § 3 punkti 2 kohaselt on hankija riigihanke korraldamisel kohustatud kohtlema kõiki isikuid,

kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Seega ei tohi toetuse saaja piirata riigihankel osalemist ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on RHS

§ 3 punktis 2 nimetatud riigis, ja riigihanke alusdokumentides seatud tingimused peavad olema

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ka välispakkujate suhtes.

Elektritööde teostajale väljastatav B-klassi pädevustunnistus on Eestis kasutusel olev nimetus, mis

tuleneb majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015 määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja,

kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele

ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ § 8 lõikest 3.

Tehnilise kirjelduse punkti 5.28 pidi pakkuja täitma pakkumuse esitamise eeldusena, kuivõrd

tehnilise kirjelduse punkti 7.9 kohaselt pidi pakkumus sisaldama punktis 5.28 nimetatud tunnistuse

koopiat. Riigihanke alusdokumentide ning eelkõige tehnilise kirjelduse punktide 5.28 ja 7.9

sõnastus ei anna pakkujatele võimalust esitada mõnda muud dokumenti peale A- või B-klassi

pädevustunnistuse, mis väljastatakse isikule Eestis majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015

määruse nr 88 alusel.

Toetuse saaja viitas küll 16.06.2022 vastuses, et välispakkujal tuleb esitada asukohariigi vastava

pädevusega ametiasutuse tõend vastavalt alusdokumendi punktile 3.1.1. Rakendusüksus märgib

siinkohal, et riigihanke alusdokumentide punkt 3 reguleerib ainult pakkujate hankemenetlusest

kõrvaldamist ja sellest tulenevalt sätestab ka alusdokumentide punkt 3.1.1, et pakkuja asukohariigi

vastava pädevusega ametiasutuse tõend käib ainult RHS § 95 lg 1 p-des 1-4 nimetatud asjaolude

ehk hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Tehniline kirjeldus ning selle

punktid 5.28 ja 7.9 reguleerivad aga pakkumuste vastavust, mis on hoopis muu hankemenetluse

etapp kui kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimine.

Toetuse saaja selgitas 19.05.2022 välispakkujatelt elektritööde teostaja vähemalt B-klassi

pädevustunnistuse nõudmise kohta, et riigihanke alusdokumentides on kirjas märge: Iga viidet,

mille hankija teeb alusdokumentides olevas tehnilises kirjelduses kindlale ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis võiks anda mõnedele

pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, tuleb lugeda selliselt, et

see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg 6). Rakendusüksus leiab, et

kutsekvalifikatsiooni ei saa liigitada ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu ega

tootmisviisi alla ja seetõttu ei kata riigihanke alusdokumentidesse RHS § 88 lg 6 alusel lisatud

lause elektritööde teostaja A- või B-klassi pädevustunnistuse nõuet.

Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus

riigihankes osalemist võimaldavate tingimuste kehtestamine, mille õigesti aru saamiseks on vaja

tunda hankija asukohariigi praktikat2. Seetõttu leiab rakendusüksus, et kui vastavalt õigusaktidele

ei ole ilma Eesti Vabariigis väljaantava pädevustunnistuseta konkreetse hankelepingu täitmiseks

vajalikul tegevusalal tegutsemine lubatud, peab hankija võimaldama välispakkujal

hankemenetluses osaleda oma asukohariigi samaväärset pädevust tõendava dokumendi alusel ja

välispakkuja edukaks osutumise korral jätma talle piisavalt aega vastav tunnistus Eesti

ametkondades ümber vormistada.

2 Euroopa Kohtu otsus nr C-171/15 p 42; Euroopa Kohtu otsus nr C-27/15 p-d 45-46 ja 51.

6

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi riigihankes osalemise vastu ja kehtestada riigihankes osalemise

tingimused sellest eeldusest lähtuvalt. See tähendab, et rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke

puhul tuleb pakkumuse esitamiseks ettenähtud tingimused sõnastada selliselt, et välisriigist pärit

ettevõtjad saaksid riigihankele pakkumuse esitada kohalike ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma

ebamõistlikke pingutusi tegemata. Ebamõistlikeks pingutusteks saab pidada toiminguid, mille

tegemist nõutakse pakkujalt juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi need toimingud on seotud

hankelepingu täitmisega. Seetõttu, kui hankelepingu täitmine eeldas elektritööde tegemist, oleks

olnud asjakohane nõuda elektritööde teostaja vähemalt B-klassi pädevustunnistuse esitamist alles

hankelepingu sõlmimise etapis ehk pärast eduka pakkuja valiku tegemist.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (edaspidi VKTS) § 215 lg 1 kohaselt võtab

liikmesriikide isikute Eestis ajutise töötamise kontroll aega kuni üks kuu ja püsiva töötamise

kontroll kuni kaks kuud. Kuivõrd riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatel oli võimalus

hanketingimustega tutvuda pakkumuste esitamise tähtaja lõpuni, ei ole alust eeldada, et nad teevad

seda vahetult pärast hanketeate avaldamist või ajal, mis võimaldanuks õigeaegselt läbida nõutav

kontrollimenetlus ja korraldada töötaja ajutist töötamist Eestis või kvalifikatsiooni tunnustamist

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures. Järelikult võis pädevusnõude täitmine

pakkumuse esitamise hetkeks osutuda ajakriitiliseks ja mõjutada välisriigist pärit ettevõtjaid jätta

pakkumus esitamata, kuna kutsekvalifikatsiooni tunnustamise protsessi ei oleks jõutud õigeaegselt

läbida. Seetõttu, kui hankija nõuab ettevõtjatelt hankija asukohariigis tunnustatud

kutsekvalifikatsiooni olemasolu juba pakkumuste esitamise tähtpäevaks, võib välisriigi pakkujatel

selle nõude täitmine olla pakkumuste esitamise tähtaja jooksul äärmiselt raskendatud.

Tehnilise kirjelduse punkti 5.28 sõnastuse tõttu olid eelisseisundis ettevõtjad, kellel oli Eesti

õigusaktide kohaselt välja antud A- või B-klassi pädevustunnistusega elektritööde teostaja olemas

juba enne riigihanke nr 232280 avaldamist. Võib eeldada, et välisriigist pärit ettevõtja ei leia oma

asukohariigis elektritööde teostajat, kellel on juba olemas Eestis väljastatud pädevustunnistus.

Seetõttu peaksid välispakkujad pakkumuse esitamiseks kõigepealt endale piisava detailsusastmega

selgeks tegema kutsetunnistuse saamisega või välisriigis väljastatud kutsetunnistuse

tunnustamisega seonduva õigusliku regulatsiooni (nt milline välisriigi asutuse poolt väljastatud

kutsetunnistus vastab Eestis kasutusel olevale A- või B-klassi pädevustunnistusele, mis

tingimustel, kellele ja mis vormis saab esitada taotluse kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks jne).

Seetõttu on välispakkujad pakkumuse esitamisel Eestis tegutsevate ettevõtjatega võrreldes

eelduslikult ebavõrdses seisus. Eesti ettevõtjad omavad siseriikliku nõude täitmise osas reeglina

suuremat teadlikkust ja oma majandustegevusest tulenevalt võib eeldada, et neil on tehnilise

kirjelduse punktis 5.28 nõutud pädevustunnistus olemas juba riigihanke avaldamise ajal, kui nad

tegutsevad elektritööde alal.

Euroopa Kohus on otsustes nr C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet

selliselt, et riigihankes esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda

soosivad ega diskrimineerivad. Kuna toetuse saaja ei ole riigihanke alusdokumentides

täpsustanud, kas ja millisel viisil on võimalik välisriigi pakkujal tõendada oma elektritööde

teostaja samaväärset pädevust, siis ei saanud välisriigi ettevõtjad eeldada, et nad võivad riigihankes

osalemiseks esitada ka muid samaväärseid dokumente ja taotleda oma asukohariigi pädevuse

tunnustamiseks Eestis vastava kontrollimenetluse läbimist (s.h ajutisest töötamisest tagantjärele

teavitamist VKTS § 20 lg 4 alusel).

Toetuse saaja ei võimaldanud välispakkujatel pakkumuses esitada hankelepingu täitmise võime

tõendamiseks muid dokumente, mis tõendaksid, et välispakkuja elektritööde teostaja pädevus on

tema asukohariigi seaduste kohaselt samaväärne Eestis kasutusel oleva elektritööde teostaja A- või

B-klassi pädevustunnistusega. Eeltoodust tulenevalt piiras tehnilise kirjelduse punkt 5.28

välispakkujate riigihankel osalemist ja toetuse saaja ei loonud kõigile RHS § 3 punktis 2 nimetatud

7

isikutele võrdseid võimalusi hankelepingule kandideerimiseks. Seetõttu on tehnilise kirjelduse

punkt 5.28 vastuolus RHS § 3 punktis 2 sätestatud mittediskrimineerimise ja isikute võrdse

kohtlemise üldpõhimõttega.

1.3.2. Riigihanke osas 2 „43“ interaktiivsete ekraanide ostmine“ tuvastatud RHS-i

rikkumised

1.3.2.1. Eduka pakkuja pakkumuse vastavus vastavustingimusele nr 9

Toetuse saaja sätestas vastavustingimuses nr 9 järgmise nõude:

Pakutavate ekraanide tootja peab omama Eestis nende ekraanide hooldust ja remonti teostavat

esindust või vähemalt ühte sertifitseeritud hooldus- ja remondipartnerit, millele on pakutavate

seadmete tootja poolt antud õigus pakutavatele seadmetele hooldus- ja garantiiteenuste

osutamiseks. Pakkujal esitada andmed ekraanide tootja hooldust ja remonti teostava esinduse või

sertifitseeritud hooldus- ja remondipartnerite kohta (firma nimi, telefon, e-mail, veebilehe link) ja

tootja esindaja kinnitus, et nimetatud esindusel või partneril on õigus teostada ekraanide remonti

Eestis.

RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija [---] pakkumuste vastavust riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste

vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt lükkab

hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Vastavustingimuses nr 9 esitatud nõudele vastavuse tõendamiseks esitas edukas pakkuja

pakkumuses järgmise informatsiooni: pakutavate seadmete hooldust ja remonti teostava ettevõtte

kontaktandmed: https://www.fujitsu.com/ee/services/remont/.

Edukas pakkuja Aktsiaselts Datel pakkus pakkumuses BenQ (tootja) interaktiivseid ekraane.

Pakkumuses oli esitatud veebilehe link pakutavate interaktiivsete ekraanide kohta:

https://www.benq.com/en-us/business/signage/il430.html#tab-anchor. Seega on pakutavate

interaktiivsete ekraanide tootja BenQ ja vastavustingimuse nr 9 kohaselt oleks pakkuja pidanud

esitama tootja ehk BenQ või tema esindaja kinnituse, et Fujitsu Estonia AS on Eestis nende

sertifitseeritud hooldus- ja remondipartner, kellel on õigus teostada BenQ ekraanide remonti.

Sellist kinnitust vastavaks ja edukaks tunnistatud pakkumuses aga esitatud ei olnud.

Toetuse saaja selgitas 19.05.2022, et kuna pakkuja poolt toodud veebilehe lingilt oli näha, et

Fujitsu osutab garantiid Benq ekraanidele, ei pidanud hankija seda vajalikuks eraldi üle

täpsustada. Fujitsu veebilehel oli kirjas, et Fujitsu on järgmiste tootjate ametlik hoolduspartner:

HP, Fujitsu, Samsung, Philips, Benq. https://www.fujitsu.ee/remont/.

Vastavustingimuse nr 9 kohaselt oli nõutud tootja esindaja kinnituse esitamine. Tallinna

Ringkonnakohus on 28. juuni 2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-657 punktis 16 selgitanud, et

küsimus, kas mingite andmete nõudmine pakkumuses oli üldse mõttekas, ei saa olla vaidluse all,

sest vastav nõue tuleneb kehtivatest hanke alusdokumentidest, mida ei ole vaidlustatud.

Ka Euroopa Kohus on kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

8

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Seetõttu ei saa toetuse saaja alles pakkumuste vastavuse kontrollimise etapis otsustada, et talle

sobib ka ise pakkuja poolt toodud veebilehe lingilt kontrollida, kas Eestis on olemas pakutavate

ekraanide tootja hooldust ja remonti teostav esindus või vähemalt üks sertifitseeritud hooldus- ja

remondipartner. Rakendusüksus märgib siinkohal, et pakkumuses oli esitamata ka Fujitsu Estonia

AS-i kinnitus, et ta on BenQ ekraanide tootja poolt sertifitseeritud hooldus- ja remondipartner.

Liiatigi ei ole võimalik pakkumuses ega BenQ või Fujitsu kodulehtede põhjal teha järeldust, et

Fujitsu Estonia AS oleks BenQ esindaja, s.t et Fujitsu Estonia AS-il oleks õigus anda kinnituskirja

BenQ nimel.

Rakendusüksusel puudub küll põhjus kahelda pakkumuses esitatud informatsiooni õigsuses, kuid

rakendusüksuse kontrolli teostamise hetkel ei ole enam pakkumuses toodud Fujitsu kodulehelt

https://www.fujitsu.com/ee/services/remont/ võimalik kontrollida, kas tegemist on (oli pakkumuse

esitamise hetkel) BenQ ametliku koostööpartneriga. Samuti ei ole toetuse saaja säilitanud

ekraanipilti pakkumuste vastavuse kontrollist, mis tõendaks, millise teabe alusel luges toetuse

saaja Aktsiaseltsi Datel pakkumuse vastavustingimusele nr 9 vastavaks.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja tunnistas riigihanke nr 232280

osas 2 vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud vastavustingimuses nr 9 esitatud nõudele, ning

rikkus sellega RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset.

1.3.2.2. Eduka pakkuja pakkumuse vastavus tehnilise kirjelduse punktile 6.9

Toetuse saaja sätestas tehnilise kirjelduse punktis 6.9 järgmise nõude:

Pakkumus peab sisaldama:

6.9. Käesoleva lisa punktides 1.27 „Kvaliteedinõuded“, 2.1, 2.2 ja 5.1 nimetatud

kinnitusi/sertifikaatide (või mõnedele muudele nendega samaväärsete kvaliteedistandarditele

vastavate sertifikaatide) koopiaid.

Tehnilise kirjelduse punkt 1.27 „Kvaliteedinõuded“ on sõnastatud järgmiselt:

1.27.1. Interaktiivsetel ekraanidel peab olema RoHS sertifikaat või samaväärne.

1.27.2. Tootjal ISO 9001 või samaväärne.

Interaktiivsed ekraanid peavad olema „CE marking“ sertifitseeritud

(https://ec.europa.eu/growth/single-market/ce-marking_en).

Aktsiaselts Datel ei esitanud oma pakkumuses pakutavate BenQ interaktiivsete ekraanide kohta

RoHS sertifikaadi, CE märgise omamise kohta sertifikaadi ega tootja ISO 9001 sertifikaadi

koopiat või nendega samaväärsete sertifikaatide koopiaid. Toetuse saaja leiab, et tehnilise

kirjelduse punkti 6.9 kohaselt said pakkujad valida, kas esitada nõudele vastavuse tõendamiseks

enda kinnituse või sertifikaadi koopia.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja seisukohaga, et tehnilise kirjelduse punkt 6.9 ei kohustanud

pakkujaid esitama tehnilise kirjelduse punktis 1.27 nimetatud sertifikaatide koopiaid, vaid

pakkujad võisid nõudele vastavuse tõendamiseks esitada ka enda kinnituse. Tehnilise kirjelduse

punkt 6.9 reguleerib pakkumuse vastavuse tõendamist neljale tehnilises kirjelduses esitatud

9

tingimusele: 1) punktis 1.27 „Kvaliteedinõuded“ esitatud tingimustele; 2) punktis 2.1 esitatud

tingimusele; 3) punktis 2.2 esitatud tingimusele; 4) punktis 5.1 esitatud tingimusele. Nendest

neljast punktist on tehnilise kirjelduse punktides 2.1, 2.2 ja 5.1 expressis verbis reguleeritud, et

nõuetele vastavuse tõendamine toimub pakkuja/müüja enda kinnitusega. Tehnilise kirjelduse

punkt 1.27 ei näe aga ette pakkuja/müüja kinnituse esitamist.

Seega tehnilise kirjelduse punkti 6.9 grammatilise tõlgenduse kohaselt tulenes see, kas pakkuja

esitab kinnituse või sertifikaadi koopia tehnilise kirjelduse punktides 1.27, 2.1, 2.2 ja 5.1

nimetatust (pakkumus peab sisaldama punktides 1.27 „Kvaliteedinõuded“, 2.1, 2.2 ja 5.1

nimetatud kinnitusi/sertifikaatide koopiaid). Nendest neljast punktist on tehnilise kirjelduse punkt

1.27 ainuke punkt, mis räägib sertifikaatidest. Eeltoodust tulenevalt ei saa rakendusüksuse

hinnangul tehnilise kirjelduse punkti 6.9 tõlgendada selliselt, et pakkujad said valida, kas nad

esitavad nõudele vastavuse tõendamiseks kinnituse või sertifikaadi koopia. Ilmselgelt on pakkujal

lihtsam ja kiirem esitada enda kinnitus võrreldes dokumentidega, mille pakkuja peab saama

kolmandalt isikult (seadmete tootjalt). Seetõttu toetuse saaja tõlgendusest lähtumine kaotaks mõtte

nimetada tehnilise kirjelduse punktis 6.9 sertifikaatide koopiaid.

Toetuse saaja ei ole rakendusüksusele selgitanud, kus täpsemalt saab pakkumuses nimetatud

veebilehelt lugeda, et pakutud interaktiivsed ekraanid ja nende tootja omavad tehnilise kirjelduse

punktis 1.27 küsitud sertifikaate. Toetuse saaja ei ole rakendusüksusele esitanud ka tootja

kodulehelt tehtud ekraanipilte, mis tõendaksid, et pakkumuste vastavuse kontrolli

(hankemenetluse läbiviimise) ajal oleks tootja kodulehel olnud informatsioon riigihankes nõutud

sertifikaatide olemasolu kohta.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et Aktsiaseltsi Datel pakkumus ei vastanud

tehnilise kirjelduse punktis 6.9 esitatud nõudele, sest pakkumuses olid esitamata tehnilise

kirjelduse punktis 1.27 nimetatud sertifikaatide koopiad. Seetõttu rikkus toetuse saaja ka selle

(otsuse punktis 1.3.2.2 käsitletud) episoodi puhul RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset.

1.3.3. Riigihanke osas 3 „Tahvelarvutite ja laadimiskappide ostmine“ riigihanke

alusdokumentide muutmisel pakkumuste esitamise tähtaja nõutud ulatuses

pikendamata jätmine

Toetuse saaja muutis 09.03.2021 riigihanke nr 232280 osa 3 tehnilise kirjelduse punkte 1.24.1 ja

5.3 ning sätestas, et tahvelarvutite garantii peab olema vähemalt üks aasta. Tehnilise kirjelduse

eelmise redaktsiooni punktid 1.24.1 ja 5.3 nägid ette, et tahvelarvutite garantii peab olema

vähemalt kaks aastat. Riigihanke alusdokumentide muutmise kohta esitas toetuse saaja

09.03.2021 registrile ka hanketeate muudatuse (teade nr 3, teate ID 2309503), kuid selle

hanketeatega toetuse saaja pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendanud. Hanketeate nr 3 kohaselt

jäi pakkumuste esitamise tähtpäevaks 23.03.2021 kell 13:00. Toetuse saaja pikendas pakkumuste

esitamise tähtaega hanketeatega nr 4 (ID 2325081) ühe päeva võrra ehk kuni 24.03.2021 kell

13:00.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja 09.03.2021 tehnilises kirjelduses tehtud muudatus

oleks eeldanud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist vastavalt RHS § 82 lõikele 1, sest RHS

§ 82 lõikes 2 sätestatud erandit antud juhul kohaldada ei saa.

10

RHS § 82 lg 2 kohaselt ei pea hankija RHS § 82 lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendama, kui tehtud

muudatuse tõttu ei muutuks riigihankest huvitatud ettevõtjate ring või pakkumuste sisu. Toetuse

saaja lühendas 09.03.2021 tehtud ja ettevõtjatele 15.03.2021 avaldatud riigihanke

alusdokumentide muudatusega tahvelarvutite garantiiaega kahelt aastalt ühele aastale. See

tähendab, et riigihanke alusdokumentide muudatuse tõttu said pakkuma tulla ka need ettevõtjad,

kelle pakkumus oleks (tahvelarvutite 1-aastase garantiiaja tõttu) enne muudatust olnud riigihanke

alusdokumentidele mittevastav. Seega laiendas 15.03.2021 avaldatud riigihanke alusdokumentide

muudatus riigihankest huvitatud ettevõtjate ringi ja avaldas mõju pakkumuste sisule ehk sellele,

millise garantiiajaga tahvelarvuteid pakkujad toetuse saajale pakkuda said. Arvestades siinkohal

ka asjaoluga, et riigihanke alusdokumentide muudatus oli tingitud riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtja 05.03.2021 küsimusest (ID 575739): Lisa 1-3 tehnilise kirjelduse Punktis 5.3

on küsitud tahvelarvutite garantiiks 2 aastat. Punktis 5.5 on kirjeldatud garantiid järgnevalt:

„Garantii seadmetele peab olema antud tootja(te) poolt“. Baltikumis ei paku ainukese iPad OS

tootjana Apple garantiid rohkem kui üheks aastaks. Palun asendada see pakkuja garantiiga või

muuta tingimused 2 aasta pealt 1 aasta peale.

RHS3 § 82 lg 1 kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmisel pikendama

pakkumuste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registris avaldamisest arvates või

muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates oleks

pakkumuste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 93 sätestatud

minimaalsest tähtajast.

RHS § 93 lg 1 punkti 4 kohaselt ei või avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtaeg olla

lühem kui 30 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, välja arvatud ehitustööde

hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või

ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Riigihange nr 232280

oli avatud hankemenetlusega rahvusvahelist piirmäära ületav asjade ostmise riigihange. Seega

vähemalt pool RHS § 93 lg 1 punktis 4 sätestatud minimaalsest tähtajast on 15 päeva.

Hankemenetluse nr 232280 korraldamise ajal kehtinud RHS § 82 lg 1 kohaselt oli riigihanke

alusdokumentide muutmise korral pakkumuste esitamise tähtaja arvutamise lähtepunktiks:

1) muudetud hanketeate registris avaldamine või

2) muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemine või edastamine.

Antud juhul on mõlemad eespool nimetatud kuupäevad samad – 15.03.2021. Hanketeate nr 3 (teate

ID 2309503) muudatus, mille toetuse saaja esitas riigihangete registrile 09.03.2021, avaldati

riigihangete registris 15.03.2021 kell 10:01. Ka toetuse saaja poolt 09.03.2021 muudetud

riigihanke alusdokumendid muutusid riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele avalikuks

15.03.2021 kell 10:01. Rakendusüksus pöördus siinkohal järelepäringuga Rahandusministeeriumi

poole, kes vastas, et kuigi toetuse saaja alustas riigihanke alusdokumentide uuendamist 09.03.2021

kell 15:14, lõpetas register selle tegevuse 15.03.2021 kell 10:01 hanketeate muudatuse

avaldamisega ja alles seejärel (ehk alates 15.03.2021) olid muudetud dokumendid riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtjatele avalikud (kättesaadavad). Rakendusüksus kontrollis ka

riigihangete registri alamlehelt „Teavitused“, et riigihanke juurde registreerunud ettevõtjad said

teavituse riigihanke alusdokumentide muutmise kohta 15.03.2021 kell 10:01 ja perioodil

09.03.2021 kuni 15.03.2021 muid teavitusi riigihanke alusdokumentide muutmise kohta register

pakkujatele ei saatnud.

3 Riigihangete seaduse redaktsioon, mis kehtis kuni 31.05.2022 ehk hankemenetluse korraldamise ajal.

11

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine

järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks

tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega algab tähtaja arvutamine antud

juhul 16.03.2021, mida loetakse esimeseks päevaks. RHS § 82 lg 1 kohaselt koostoimes RHS

§ 93 lg 1 punktiga 4 oleks muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemise ja

pakkumuste esitamise tähtaja vahele pidanud jääma vähemalt 15 päeva. TsÜS § 136 lg 9 kohaselt

loetakse tähtaja määramisel päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Seega oleks riigihankes nr

232280 pakkumuste esitamise tähtpäev pidanud olema alates 31.03.2021 kella 00:01. Riigihankes

nr 232280 oli aga pakkumuste esitamise tähtpäev 24.03.2021 kell 13:00.

Eeltoodust tulenevalt oli riigihanke nr 232280 osas 3 pakkumuste esitamise tähtaeg ettenähtust 6

päeva ja 11 tundi lühem ja toetuse saaja rikkus pakkumuste esitamise tähtaja nõutud ulatuses

pikendamata jätmisega RHS § 82 lg 1 koostoimes RHS § 93 lg 1 punktiga 4.

1.3.4. Riigihanke osas 4 „Sülearvutite, miniarvutite ja monitoride ostmine“ tehnilises

kirjelduses esitatud nõue elektritööde teostaja vähemalt B-klassi pädevustunnistuse

olemasolu kohta

Toetuse saaja sätestas riigihanke nr 232280 osa 4 tehnilise kirjelduse punktis 5.22 järgmise nõude:

Müüja elektritööde teostaja peab omama vähemalt B-klassi pädevustunnistust.

Tegemist on tingimusega, mis piiras välispakkujate riigihankel osalemist, sest toetuse saaja ei

andnud välispakkujatele võimalust tõendada, et nende elektritööde teostaja pädevus on oma

asukohariigi seaduste kohaselt samaväärne Eestis elektrivaldkonnas kasutusel oleva A- või B-

klassi pädevustunnistusega. Tingimuse õigusvastasuse osas jääb rakendusüksus otsuse punktis

1.3.1.2 esitatud põhjenduste juurde ja ei hakka neid siinkohal kordama.

Ka riigihanke nr 232280 osas 4 piiras tehnilise kirjelduse punkt 5.22 välispakkujate riigihankel

osalemist ja toetuse saaja ei loonud kõigile RHS § 3 punktis 2 nimetatud isikutele võrdseid

võimalusi hankelepingule kandideerimiseks. Seetõttu on tehnilise kirjelduse punkt 5.22 vastuolus

RHS § 3 punktis 2 sätestatud mittediskrimineerimise ja isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõttega.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punkti 2, § 82 lg 1

koostoimes RHS § 93 lg 1 punktiga 4 ning RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimest lauset. Eeltoodust

tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 25 lõikest 1 ning

14. augusti 2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse punktist 16.2 tulenevat kohustust

järgida RHS-i.

1.4. Hankelepingutele kohaldatavad finantskorrektsiooni määrad

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

STS § 46 lg 1 ja ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma

kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

12

esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete

rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on

potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja

konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka

Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise

korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest,

kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

1.4.1. Riigihanke osas 1 „65“ interaktiivsete ekraanide ja jalgade ostmine“ sõlmitud

hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr

1.4.1.1. Finantskorrektsiooni määr riigihanke alusdokumentidele mittevastava

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise eest

Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2

tunnistanud Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lõike 5 põhiseadusega vastuolus olevaks

ja kehtetuks osas, millega nähakse ette, et § 223 kohaldub toetustaotluste puhul, mis rahuldati enne

9. oktoobrit 2020. Riigikohus on sama otsuse punktis 93 selgitanud, et ühendmääruse § 25 lg 5

kehtetuks tunnistamine [kohtuotsuses] viidatud osas toob kaasa selles ajavahemikus rahuldatud

toetustaotlusi puudutavate finantskorrektsioonide tegemisel ühendmääruse vana redaktsiooni

kohaldamise. Kui [ühendmääruse vana redaktsiooni kohaldamiseks] rakendussätet ei ole,

kohalduvad õiguse üldpõhimõtetest (õiguskindluse põhimõte, täpsemini tagasiulatuva mõju keeld)

lähtudes toetustaotluse rahuldamise ajal kehtinud normid.

Riigi Tugiteenuste Keskus otsustas rahastada toetuse saaja projekti 14. augusti 2020 toetuse

taotluse osalise rahuldamise otsusega nr 11.8-5/0880. Võttes arvesse eespool viidatud Riigikohtu

seisukohta ning asjaolu, et Riigi Tugiteenuste Keskus tegi toetuse taotluse osalise rahuldamise

otsuse 14. augustil 2020 ja seetõttu kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5 antud juhul kohaldada ei saa,

lähtub rakendusüksus finantskorrektsiooni määra rakendamisel ühendmääruse redaktsioonist, mis

kehtis kuni 8. oktoobrini 2020 ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal.

Kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 11 kohaselt vähendatakse

hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud

vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele

tingimustele. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5-

või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Toetuse saaja tunnistas riigihanke osas 1 vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud

tehnilise kirjelduse punktis 7.9 esitatud nõudele, sest pakkumuses olid esitamata tehnilise

kirjelduse punktis 1.32 küsitud sertifikaatide koopiad. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks

13

ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, oleks riigihanke osa 1 tulemus pidanud

olema teistsugune. Seetõttu oleks toetuse saaja võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga

ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodust tulenevalt esineb rakendusüksuse

hinnangul põhjendatud oht, et RHS § 114 lg 1 ja lg 2 esimese lause rikkumine tõi kaasa rahalise

mõju ning tegemist ei olnud üksnes formaalse rikkumisega.

Seega peab rakendusüksus finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kõigepealt hindama, kas

esinevad mingisugused kaalukad asjaolud, mis õigustavad kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud

ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 11 üldreeglina ette nähtud 25%-st väiksema (10% või lausa 5%)

finantskorrektsiooni määra kohaldamist4. Selleks vaatab rakendusüksus, kui suur oli RHS § 114

lg-te 1 ja 2 rikkumise raskus.

Riigihanke nr 232280 osale 1 esitati kokku 7 pakkumust, millest pakkumuste hindamise etapis

osales 3 pakkumust5. Seega oli riigihanke nr 232280 osas 1 tagatud konkurents ja erinevate

pakkumuste võrdlemine. Rikkumisele vaatamata konkurentsi olemasolu võimaldab

rakendusüksuse hinnangul rangeimast 25%-lisest finantskorrektsiooni määrast astme võrra

allapoole tulla.

Järgnevalt kaalub rakendusüksus, kas hankelepingule oleks põhjendatud kohaldada 5%-list või

10%-list finantskorrektsiooni määra. Aktsiaseltsi Datel pakkumuse tagasilükkamise oleks pidanud

kaasa tooma asjaolu, et pakkumuses olid esitamata tehnilises kirjelduses küsitud sertifikaatide

koopiad (toodete RoHS sertifikaat, „CE marking“ sertifikaat ja ekraanide tootja ISO 9001

sertifikaat või nendega samaväärsed sertifikaadid). Samas esitas Aktsiaselts Datel pakkumuses

kinnituse, et pakutud Newline´i interaktiivsed ekraanid omavad RoHS sertifikaati, on „CE

marking“ sertifitseeritud ja ekraanide tootjale on omistatud ISO 9001 või sellega samaväärne

kvaliteedisertifikaat.

Seega seisneb pakkumuse mittevastavus antud juhul riigihanke alusdokumentides sätestatud

dokumendinõuete täitmata jätmises. Samas kinnitas pakkuja, et tooted ise ja nende tootja vastavad

sisuliselt kõikidele esitatud tingimustele. Kuivõrd edukas pakkuja oleks oma hoolsuskohustuse

täitmise (ehk kõikide nõutud dokumentide esitamise) korral saanud samu interaktiivseid ekraane

pakkudes osutuda edukaks õiguspäraselt, teeb rakendusüksus sellest järelduse, et RHS § 114 lg-te

1 ja 2 rikkumise raskus ei olnud suur. Eeltoodust tulenevalt leiab rakendusüksus, et RHS § 114

lõigete 1 ja 2 rikkumise eest on proportsionaalne kohaldada hankelepingule 5%-list

finantskorrektsiooni määra.

1.4.1.2. Finantskorrektsiooni määr tehnilises kirjelduses välispakkujaid piirava

tingimuse seadmise eest

Tehnilise kirjelduse punktis 5.28 seatud tingimus, et elektritööde teostaja peab omama vähemalt

B-klassi pädevustunnistust, piiras põhjendamatult konkurentsi, sest sellise tingimuse seadmisega

kohtles toetuse saaja võimalikke pakkujaid nende asukohariigist lähtuvalt ebavõrdselt. Toetuse

saaja ei andnud välispakkujatele võimalust tõendada, et nende elektritööde teostaja pädevus on

oma asukohariigi seaduste kohaselt samaväärne Eestis elektrivaldkonnas kasutusel oleva A- või

4 Tallinna Halduskohtu 23.07.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-754, punkt 22. 5 Tallinna Haridusameti 13.05.2021 käskkirja nr 1.-40/23 punktiga 2 lükati tagasi 4 pakkumust, sest need ei vastanud

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

14

B-klassi pädevustunnistusega. Seetõttu ei ole välistatud, et riigihanke alusdokumente lugedes

võisid välisriigi ettevõtjad loobuda riigihankel osalemisest, sest nad ei olnud võimelised ettenähtud

ajaks esitama nõutavat dokumenti, kuid oleksid võinud seda teha, kui toetuse saaja ei oleks

tehnilises kirjelduses piiravat tingimust seadnud. Eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud oht, et

RHS § 3 punkti 2 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, sest toetuse saaja oleks võinud hankelepingu

sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel ning tegemist ei olnud üksnes

formaalse rikkumisega.

Lähtudes Riigikohtu 28. juuni 2023 kohtuotsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2

kohaldab rakendusüksus välispakkujaid piirava pakkumuste vastavustingimuse kehtestamise eest

finantskorrektsiooni määra ühendmääruse redaktsiooni alusel, mis kehtis kuni 8. oktoobrini 2020

ehk toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal.

Kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 kohaselt vähendatakse

hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel on pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium, mis on vastuolus

riigihangete seadusega. Sama paragrahvi lg 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest

kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Seega peab rakendusüksus finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kõigepealt hindama, kas

esinevad mingisugused kaalukad asjaolud, mis õigustavad kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud

ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 5 üldreeglina ette nähtud 25%-st väiksema (10% või lausa 5%)

finantskorrektsiooni määra kohaldamist6. Selleks vaatab rakendusüksus, kui suur oli RHS § 3

punkti 2 rikkumise raskus.

Riigihanke nr 232280 osale 1 esitati kokku 7 pakkumust, millest pakkumuste hindamise etapis

osales piiravale tingimusele vaatamata 3 pakkumust. Seega oli riigihanke nr 232280 osas 1 tagatud

konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Rikkumisele vaatamata konkurentsi olemasolu

võimaldab rakendusüksuse hinnangul rangeimast 25%-lisest finantskorrektsiooni määrast astme

võrra allapoole tulla.

Samas ei esine rakendusüksuse hinnangul muid kergendavaid asjaolusid, mis õigustaksid lausa

5%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Konkreetsel juhul ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud riigihankes osalevate pakkujate ring ja riigihanke tulemus, kui toetuse saaja oleks

tehnilise kirjelduse punkti 5.28 sõnastanud potentsiaalsetele välisriigist pärit pakkujatele piiravat

mõju avaldamata. Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis

oma pakkumuse viidatud tingimuse tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks

ja kas toetuse saaja oleks võinud hankelepingu sõlmida madalama hinnaga.

Kuivõrd riigihanke alusdokumendid on kõikidele hankemenetluses osalemisest huvitatud

ettevõtjatele kättesaadavad/avalikud ilma riigihanke juurde registreerimata, ei ole välistatud, et

mõni hankemenetluses osalemisest huvitatud välisettevõtja jättis tehnilise kirjelduse punkti 5.28

tõttu ennast riigihanke juurde registreerimata ja riigihanke nr 232280 osas 1 osalemata.

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 3 punkti 2 rikkumine on antud juhul

keskmise kaaluga. Konkurentsi soodustamise reeglite rikkumist ja Euroopa Liidu riikide vahel

teenuste vaba liikumise piiramist ei saa rakendusüksuse hinnangul pidada rahvusvahelist piirmäära

6 Tallinna Halduskohtu 23.07.2019 kohtuotsus haldusasjas nr 3-19-754, punkt 22.

15

ületava riigihanke puhul väikese kaaluga rikkumiseks, sest tegemist on Euroopa Liidu ühe

aluspõhimõttega. Seetõttu peab rakendusüksuse hinnangul keskmise kaaluga rikkumisele vastama

ka keskmise suurusega finantskorrektsiooni määr, milleks on kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud

ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 ja lg 12 kohaselt 10%.

Rakendusüksus märgib, et ka kehtiva ühendmääruse § 223 lg 1 p 2 koosmõjus lg 2 punktiga 2 ning

Euroopa Komisjoni 14. mai 2019 otsuse nr C(2019) 3452 p 2.1 alapunkt 10 näeb ette

hankelepingule vähemalt 10%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise, kui toetuse saaja on

kasutanud sellist tehnilist kirjeldust, mis on põhjendamatu siseriikliku eelistuse tõttu

diskrimineeriv.

Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 3 punkti 2 rikkumise raskust arvestades on

proportsionaalne kohaldada riigihanke nr 232280 osas 1 sõlmitud hankelepingule 10%-list

finantskorrektsiooni määra.

Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra.

Riigihanke nr 232280 osas 1 on tuvastatud kaks rahalise mõjuga RHS-i rikkumist, millest otsuse

punktis 1.4.1.1 nimetatud rikkumise eest on kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% ja otsuse

punktis 1.4.1.2 nimetatud rikkumise eest on kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%. Seega jääb

ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt riigihanke nr 232280 osas 1 sõlmitud hankelepingule

kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks suurim määr ehk 10%.

1.4.2. Finantskorrektsiooni määr riigihanke osas 2 „43“ interaktiivsete ekraanide

ostmine“ riigihanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamise eest

Nagu rakendusüksus otsuse punktis 1.4.1.1 selgitas, tuleb Riigikohtu 28. juuni 2023 kohtuotsuse

põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 kohaselt riigihanke alusdokumentidele mittevastava

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise eest rakendada finantskorrektsiooni määra

ühendmääruse redaktsiooni alusel, mis kehtis kuni 8. oktoobrini 2020 ehk toetuse taotluse osalise

rahuldamise otsuse tegemise ajal.

Kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 11 kohaselt vähendatakse

hankelepingule eraldatavat toetust 25 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud

vastavaks tunnistamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele

tingimustele. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5-

või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Riigihanke nr 232280 osale 2 esitati kokku 2 pakkumust, mis osalesid pakkumuste hindamise

etapis. Seega oli riigihanke nr 232280 osas 2 tagatud konkurents ja erinevate pakkumuste

võrdlemine. Rikkumisele vaatamata konkurentsi olemasolu võimaldab rakendusüksuse hinnangul

rangeimast 25%-lisest finantskorrektsiooni määrast astme võrra allapoole tulla.

Järgnevalt kaalub rakendusüksus, kas hankelepingule oleks põhjendatud kohaldada 5%-list või

10%-list finantskorrektsiooni määra. Aktsiaseltsi Datel pakkumuse tagasilükkamise oleks pidanud

16

kaasa tooma asjaolu, et pakkumuses olid esitamata tehnilises kirjelduses küsitud sertifikaatide

koopiad (toodete RoHS sertifikaat, „CE marking“ sertifikaat ja ekraanide tootja ISO 9001

sertifikaat või nendega samaväärsed sertifikaadid) ning vastavustingimuses nr 9 nõutud tootja

esindaja kinnitus, et pakutavate ekraanide tootja omab Eestis nende ekraanide hooldust ja remonti

teostavat esindust või vähemalt ühte sertifitseeritud hooldus- ja remondipartnerit. Samas kinnitas

Aktsiaselts Datel pakkumuses, et nimetatud nõuded on täidetud.

Seega seisneb pakkumuse mittevastavus antud juhul riigihanke alusdokumentides sätestatud

dokumendinõuete täitmata jätmises. Samas kinnitas pakkuja, et tooted ise ja nende tootja vastavad

sisuliselt kõikidele esitatud tingimustele, sh et Eestis on olemas BenQ ekraanide hooldust ja

remonti teostav ettevõte (Fujitsu Estonia AS). Kuivõrd edukas pakkuja oleks oma

hoolsuskohustuse täitmise (ehk kõikide nõutud dokumentide esitamise) korral saanud samu

interaktiivseid ekraane pakkudes osutuda edukaks õiguspäraselt, teeb rakendusüksus sellest

järelduse, et RHS § 114 lg-te 1 ja 2 rikkumise raskus ei olnud suur. Eeltoodust tulenevalt leiab

rakendusüksus, et RHS § 114 lg-te 1 ja 2 rikkumise eest on proportsionaalne kohaldada

hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra.

Riigihanke nr 232280 osas 2 on tuvastatud kaks rahalise mõjuga RHS-i rikkumist: pakkumuse

mittevastavus vastavustingimusele nr 9 ja pakkumuse mittevastavus tehnilise kirjelduse punktile

6.9 koostoimes tehnilise kirjelduse punktiga 1.27. Rakendusüksus märgib, et nendest rikkumistest

mõlemad tingivad eraldiseisvalt hankelepingule 5%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamise.

Kuivõrd ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt finantskorrektsiooni määrad ei summeeru, jääb

riigihanke nr 232280 osas 2 kohaldatavaks finantskorrektsiooni määraks 5%.

1.4.3. Riigihanke osas 3 „Tahvelarvutite ja laadimiskappide ostmine“ sõlmitud

hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr

Riigikohus on 28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis

74 selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla

toetuse saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate

õigusnormidega sätestatud.

Seetõttu võrdleb rakendusüksus kõigepealt kehtiva ühendmääruse ja kuni 8. oktoobrini 2020 ehk

toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioone

osas, mis näevad/nägid ette finantskorrektsiooni määra kohaldamist RHS § 82 lg 1 (koostoimes

RHS § 93 lg 1 punktiga 4) rikkumise eest.

Kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule

eraldatavat toetust kuni 10 protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb RHS-is sätestatud

nõuete rikkumine, mida ei ole nimetatud lõigetes 2-11 ja 13. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib

kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Riigihanke alusdokumentide muutmise korral pakkumuste esitamise tähtaja nõutud ulatuses

pikendamata jätmine ei ole nimetatud kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22

lõigetes 2-11 ja 13. Seega sai toetuse saaja toetuse määramisel (14.08.2020) lähtuda sellest, et RHS

§ 82 lg 1 rikkumise eest saab kohaldatav finantskorrektsiooni määr olla kuni 10% või 25%.

17

Kehtiva ühendmääruse § 221 lg 2 punkti 2 kohaselt kohaldatakse avatud hankemenetluse korral

hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke alusdokumendis

olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul pakkumuste esitamise tähtaega pikendatud

ettenähtud ulatuses.

Seega on kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse redaktsioon RHS § 82 lg 1 rikkumise

puhul toetuse saaja jaoks kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes soodsam, sest võimaldab

kaalutlusõigusest sõltuvalt kohaldada 10%-st väiksemat finantskorrektsiooni määra, mida kehtiva

ühendmääruse § 221 lg 2 punkt 2 ei võimalda. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse Riigikohtu

28. juuni 2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 antud seisukohta, lähtub

rakendusüksus RHS § 82 lg 1 rikkumise eest finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kuni

8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse redaktsioonist.

RHS § 82 lg 1 rikkumise raskust arvestades ei pea rakendusüksus põhjendatuks kohaldada kuni

8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lõikes 14 ette nähtud maksimaalset 25%-list

finantskorrektsiooni määra, sest rikkumisele vaatamata oli riigihanke nr 232280 osas 3 tagatud

konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine. Riigihanke nr 232280 osale 3 esitati kokku 3

pakkumust, millest pakkumuste hindamise etapis osales 2 pakkumust (kolmas pakkumus lükati

tagasi, sest see ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele).

Järgnevalt kaalub rakendusüksus, millist kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22

lõikes 14 ettenähtud finantskorrektsiooni määra (kuni 10%) riigihanke nr 232280 osas 3 sõlmitud

hankelepingule kohaldada. Selleks vaatab rakendusüksus RHS § 82 lg 1 rikkumise raskust.

Riigihanke nr 232280 osas 3 ei saa RHS § 82 lg 1 rikkumise tõttu teistsugust tulemust välistada.

Toetuse saaja lühendas 15.03.2021 riigihanke alusdokumentide muudatusega tahvelarvutite

garantiiaega kahelt aastalt ühele aastale. See tähendab, et riigihanke alusdokumentide muudatuse

tõttu said pakkuma tulla ka need ettevõtjad, kelle pakkumus oleks (tahvelarvutite 1-aastase

garantiiaja tõttu) enne muudatust olnud riigihanke alusdokumentidele mittevastav. Selleks, et

pakkujad saaksid riigihankel osaleda ja koostada nõuetekohase pakkumuse, peab hankija andma

neile selleks RHS-is sätestatud tähtaja, mida toetuse saaja antud juhul ei teinud. Siinkohal tuleb

arvestada ka asjaoluga, et riigihanke nr 232280 osas 3 osalemine eeldas pakkujalt tahvelarvutite

tootja esindajalt erinevate dokumentide saamist (mis olid analoogsed otsuse punktides 1.3.1.1 ja

1.3.2 käsitletuga). Seetõttu oli riigihankes nr 232280 nõuetekohase pakkumuste esitamise tähtaja

määramine pakkujatele eriti olulise tähtsusega. Eeltoodust tulenevalt võis mõni riigihankest

huvitatud ettevõtja loobuda riigihankel osalemisest ettenähtust lühema pakkumuste esitamise

tähtaja tõttu. Kui pakkujate ring oleks võinud olla laiem, oleks ka hankemenetluse lõpptulemus

võinud olla teistsugune, s.t toetuse saaja oleks võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja

teise maksumusega pakkumuse alusel.

Riigihanke nr 232280 osa 3 alusdokumentides tehtud muudatus muutus ettevõtjatele nähtavaks

15.03.2021 kell 10:01 ja pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 24.03.2021 kell 13:00. Seega oli

riigihanke nr 232280 osas 3 pakkumuste esitamise tähtaeg RHS § 82 lg-s 1 koostoimes RHS § 93

lg 1 punktiga 4 ettenähtust (milleks pidi olema vähemalt 15 päeva) 6 päeva ja 11 tundi lühem.

Arvestades, et ettevõtjatele jäi 15.03.2021 muudatusega arvestamiseks siiski 9 päeva ja 3 tundi

(ajavahemik 15.03.2021 kell 10:01 kuni 24.03.2021 kell 13:00), leiab rakendusüksus, et antud

juhul ei ole põhjendatud 10%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamine.

18

Samas oli riigihanke nr 232280 osas 3 pakkumuste esitamise tähtaeg RHS § 82 lg-s 1 ja § 93 lg 1

punktis 4 sätestatust siiski 43% lühem (15 päeva ehk 360 tundi vs 6 päeva ja 11 tundi ehk 155

tundi). Pakkumuste esitamise tähtaeg, mis on RHS-is sätestatust 43% lühem, viitab

rakendusüksuse hinnangul sellele, et hankelepingule kohaldatav rikkumise raskusega

proportsionaalne finantskorrektsiooni määr peaks olema pool kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud

ühendmääruse § 22 lg-s 14 ettenähtud 10%-st ehk antud juhul 5%.

Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus riigihanke nr 232280 osas 3 sõlmitud

hankelepingule kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 14 alusel 5%-list

finantskorrektsiooni määra.

1.4.4. Riigihanke osas 4 „Sülearvutite, miniarvutite ja monitoride ostmine“ sõlmitud

hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr

Toetuse saaja sätestas riigihanke nr 232280 osa 4 tehnilise kirjelduse punktis 5.22 nõude, et

elektritööde teostaja peab omama vähemalt B-klassi pädevustunnistust, millega piiras

põhjendamatult välispakkujate riigihankel osalemist.

Ka riigihanke nr 232280 osas 4 oli tagatud konkurents ja erinevate pakkumuste võrdlemine.

Riigihanke nr 232280 osale 4 esitati kokku 4 pakkumust, millest pakkumuste hindamise etapis

osales 2 pakkumust. Piiravale tingimusele vaatamata konkurentsi olemasolu võimaldab

rakendusüksuse hinnangul kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 5

sätestatud rangeimast 25%-lisest finantskorrektsiooni määrast astme võrra allapoole tulla.

Rakendusüksus on otsuse punktis 1.4.1.2 leidnud, et välispakkujaid piirava pakkumuste

vastavustingimuse kehtestamise eest on rikkumise raskusega proportsionaalne kohaldada kuni

8. oktoobrini 2020 kehtinud ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 5 ja lg 12 alusel 10%-list

finantskorrektsiooni määra. Ka riigihanke nr 232280 osas 4 on rikkumise asjaolud otsuse punktis

1.4.1.2 käsitletuga sarnased. Seetõttu jääb rakendusüksus 10%-lise finantskorrektsiooni määra

osas oma seisukoha juurde ja ei hakka kaalutlusi siinkohal kordama.

Kokkuvõttes kohaldab rakendusüksus:

1) riigihanke nr 232280 osa 1 alusel 10.06.2021 toetuse saaja ja Aktsiaseltsi Datel vahel

sõlmitud hankelepingule nr 3.-54/37 finantskorrektsiooni määra 10% ning vähendab

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra;

2) riigihanke nr 232280 osa 2 alusel 15.06.2021 toetuse saaja ja Aktsiaseltsi Datel vahel

sõlmitud hankelepingule nr 3.-54/40 finantskorrektsiooni määra 5% ning vähendab

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra;

3) riigihanke nr 232280 osa 3 alusel 08.06.2021 toetuse saaja ja AS Atea vahel sõlmitud

hankelepingule nr 3.-54/39 finantskorrektsiooni määra 5% ning vähendab hankelepingu

alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra;

4) riigihanke nr 232280 osa 4 alusel 08.06.2021 toetuse saaja ja AS Atea vahel sõlmitud

hankelepingule nr 3.-54/38 finantskorrektsiooni määra 10% ning vähendab

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra.

19

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 232280 tulemusena sõlmitud hankelepingute alusel tekkinud

abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 3 „Infotehnoloogiavahendite ja -seadmete ostmine ning

paigaldus“ raames kokku summas 360 677,04 eurot käibemaksuga.

Riigihankega nr 232280 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis:

Kulu-

dokumendi

tunnus

Abikõlblik

summa

Rikkumisega seotud

summa

Finants-

korrektsiooni

määr

Riigihanke

osa

2 76 418,40 eurot 3 820,92 eurot 5% III

3 176 358 eurot 17 635,80 eurot 10% I

4 53 844 eurot 2 692,20 eurot 5% II

6 26 400 eurot 2 640 eurot 10% IV

73 27 656,64 eurot 2 765,66 eurot 10% IV

Kokku 360 677,04 eurot 29 554,58 eurot

Lähtudes otsuses tehtud järeldustest, loeb rakendusüksus riigihanke nr 232280 tulemusena

sõlmitud hankelepingute alusel tekkinud kulust (360 677,04 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks

29 554,58 eurot. Riigihanke nr 232280 osade 1 ja 4 alusel tekkinud mitteabikõlblik kulu

moodustab 23 041,46 eurot (230 414,64 eurot * 10%) ning riigihanke nr 232280 osade 2 ja 3 alusel

tekkinud mitteabikõlblik kulu moodustab 6 513,12 eurot (130 262,40 * 5%).

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja

omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise

otsuses kehtivale proportsioonile. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal on toetuse taotluse

osalises rahuldamise otsuses kehtiv toetuse ja omafinantseeringu proportsioon järgmine:

omafinantseering 15%, Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 72,25% ja riiklik toetus 12,75%

projekti abikõlblikest kuludest. Seega STS § 46 lg 3 kohaselt moodustab mitteabikõlblikust kulust

29 554,58 eurost Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus 21 353,18 eurot, riiklik kaasfinantseering

3 768,21 eurot ja toetuse saaja omafinantseering 4 433,19 eurot.

2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti

andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis

asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 10.01.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt

24.01.2024. Toetuse saaja täiendavat seisukohta ei esitanud.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud

õiguslikele alustele, rakendusüksus

20

otsustab:

1. lugeda projekti „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise toetamine Tallinna koolides“

raames mitteabikõlblikuks kuluks 29 554,58 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi

toetus moodustab 21 353,18 eurot, riiklik kaasfinantseering 3 768,21 eurot ja toetuse saaja

omafinantseering 4 433,19 eurot;

2. vähendada kuludokumentides tunnusega 2, 3, 4, 6 ja 73 riigihankega nr 232280 seotud

abikõlblikku kulu kokku 29 554,58 euro võrra;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Infotehnoloogiavahendite ja -seadmete

ostmine ning paigaldus“ mitteabikõlbliku kulu 29 554,58 euro võrra;

4. muuta Riigi Tugiteenuste Keskuse 14. augusti 2020 toetuse taotluse osalise rahuldamise

otsuse nr 11.8-5/0880 punkte 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt:

„2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 2 793 351,14 eurot.

3. Toetuse määr on kuni 85% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

2 374 348,47 eurot. Toetuse saaja omafinantseering on vähemalt 15% projekti abikõlblikest

kuludest, rahalises mahus vähemalt 419 002,67 eurot.“.

Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme määruse § 4

alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai otsusest teada

või oleks pidanud teada saama. STS § 51 lg 1 ja meetme määruse § 4 kohaselt on enne

halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetluse läbimine kohustuslik.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kristel Kivijärv

663 1417

[email protected]