Konverentsiturismi edendamise toetus

MÄÄRUS

27.04.2026 nr 14

Konverentsiturismi edendamise toetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega reguleeritakse konverentsiturismi edendamise tegevuste toetuse andmist.

(2) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente

esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-

toetuse keskkond) ja sündmuste infosüsteemis (edaspidi infosüsteem).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada Eesti kui rahvusvaheliste konverentside ja

ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust, keskendudes eelkõige mitmepäevastele

rahvusvahelistele konverentsidele, ning seeläbi kasvatada Eestis toimuvate rahvusvaheliste

konverentside ja korporatiivürituste ning nendel osalevate väliskülastajate arvu.

(2) Toetuse andmise tulemusena:

1) suureneb konverentsivaldkonna majanduslik mõju;

2) tõuseb Eesti positsioon Rahvusvahelise Kongresside ja Konverentside Assotsiatsiooni (ICCA –

International Congress and Convention Association) edetabelis;

3) kasvab välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kõikidest välisturistide ööbimistest

majutusettevõtetes.

§ 3. Riigiabi

(1) Määruse alusel toetatavates tegevustes osalevale juriidilisele isikule, kes saab tegevuste käigus

majandusliku eelise, antav toetus on vähese tähtsusega abi, mille andmisele kohaldatakse Euroopa

Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi

vähese tähtsusega abi määrus).

2

(2) Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada sama määruse artikli 3 lõikes 2

sätestatud piirmäära.

(3) Toetuse andmisel võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud

välistusi ja artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel

loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on sama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt

omavahel seotud.

§ 4. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, toetuse tagasinõudmise

otsuseid ja toetuse makseid teeb ning toetuse kasutamist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

Toetatakse järgmisi § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisele suunatud tegevusi:

1) Eesti kui konverentsisihtkoha maine kujundamine ja tuntuse kasvatamine ning Eesti

konverentsivõimaluste tutvustamine;

2) konverentsiturismi valdkonda tutvustavate ning teadlikkust kasvatavate ürituste korraldamine;

3) rahvusvaheline kommunikatsioon ja Eesti kui konverentsisihtkoha kuvandi loomine,

sisuturundus rahvusvahelistes konverentsivaldkonna meediaväljaannetes, sotsiaalmeedias ja

veebilehel;

4) turundusmaterjalide loomine ja täiendamine, Eesti konverentsipaiku tutvustavate

audiovisuaalsete materjalide valmistamine;

5) konverentsiturismi valdkonna rahvusvaheliste organisatsioonidega liitumine ja nende

liikmelisusega seotud tegevused rahvusvahelise koostöö edendamiseks;

6) Eesti esindamine rahvusvahelistel kontaktüritustel ning konverentsi- ja äriturismi messidel;

7) Eestit kui konverentsimaad tutvustavate tutvumiskülastuste korraldamine rahvusvahelistele

konverentside ja korporatiivürituste korraldajatele;

8) rahvusvaheliste konverentsikorraldajate ajakohase andmebaasi haldamine ja uuendamine;

9) Eesti konverentsikorraldajate nõustamine, koolitamine ja teadlikkuse kasvatamine;

10) rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse taotlemine ja korraldusõiguse taotlemise

teenuse turundamine.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on järgmised §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

1) personalikulud;

2) projekti ülejäänud kulud ühtse määra alusel arvestatuna 50 protsenti otsestest personalikuludest.

(2) Projekti otsesteks personalikuludeks loetakse järgmised kulud:

1) töötasu ja puhkusetasu;

2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui töötasu;

3) seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 1 ja 2 nimetatud tasudelt.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

3

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise

otsuses määratud kuupäeval, kuid mitte varem kui 1. jaanuaril 2026. a. Projekti abikõlblikkuse

periood lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 48 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti

abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on

jätkuvalt seotud määruse eesmärkidega.

(4) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja

teinud toetuse saajale lõppmakse.

§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa on 2 200 000 eurot.

(2) Toetuse osakaal on 100 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda konverentsisektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või

mittetulundusühing:

1) mis on Eestis registreeritud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamise kuupäeva;

2) mille liikmete (edaspidi liikmeskond) arv on vähemalt 30;

3) millega liitumine on avatud ja mittediskrimineeriv kõigile valdkonna ettevõtjatele ja muudele

valdkonnaga seotud juriidilistele isikutele;

4) on vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige.

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) tema maksu- ja maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud

ning maksed peavad olema tehtud ajakava kohasel;

2) kui ta on saanud riiklikest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest toetust, mis on

kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses kirjeldatud projekt peab aitama saavutada § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress;

2) projekti nimi, eesmärk, eelarve ja taotletava toetuse summa;

3) projekti algus- ja lõppkuupäev;

4) projekti tegevuskava, esimese aasta detailsem aja- ja tegevusplaan koos eelarve ja oodatavate

tulemustega;

5) taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused;

6) taotleja liikmeskond.

4

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 11. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avaldab oma veebilehel taotlusvooru kestuse ja eelarve,

kooskõlastades need enne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

§ 12. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva taotlusvooru sulgumisest arvates.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus hindab taotleja ja taotluse vastavust määruses sätestatud

nõuetele.

(3) Kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse

sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille

võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 13. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamise

otsuse.

(2) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse tingimustele.

(3) Kui taotlusvooru esitatud taotluste maht ületab taotlusvooru eelarvet, hindab Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) projekti tegevuste mõju toetuse andmise eesmärgi saavutamisele, mille raames hinnatakse

projekti panust toetuse andmise eesmärgi saavutamisele – 50 protsenti koondhindest;

2) taotleja suutlikkus projekti tegevuste tegemiseks, mille raames hinnatakse, kuidas on tagatud

taotleja kvalifikatsioon, jätkusuutlikkus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused ning

liikmeskond – 50 protsenti koondhindest.

(4) Lõikes 3 sätestatud hindamine toimub skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja

madalaim null. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud

taotlusest. Rahuldamisele kuuluvad taotlused pingerea alusel kuni eelarveliste vahendite

lõppemiseni.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse saaja õigused ja kohustused;

3) aruannete esitamise tähtajad;

4) toetuse maksmise tingimused.

(6) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) taotletav toetuse summa ületab vooru toetuste eelarve jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt

rahuldada;

5

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse

muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide saavutamisele või projekti

tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20

tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui toetuse saajale antakse aega puuduste

kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks, otsustatakse otsuse muutmine 30 tööpäeva jooksul.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti eesmärkide

saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

(4) Toetuse summat võib suurendada, kui toetuse suurendamine on põhjendatud ja see aitab kaasa

projekti eesmärkide saavutamisele ning eelarvevahendite jääk võimaldab toetuse summat

suurendada.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada,

kui:

1) toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust

ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada projekti lõpptähtajaks.

(2) Toetuse saaja tagastab toetuse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kohaselt.

6. peatükk

Aruande esitamine

§ 16. Aruande esitamine

(1) Toetuse saaja esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele projekti vahe- ja lõpparuanded

taotluse rahuldamise otsuse kohaselt.

(2) Vahearuanded esitatakse üks kord aastas iga kalendriaasta kohta järgmise aasta 15. veebruariks.

(3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti

edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. Koos vahearuandega esitatakse järgmise aasta

täpsustatud aja- ja tegevusplaan koos eelarve ja oodatavate tulemustega.

(4) Projekti lõpparuanne esitatakse kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest

arvates. Lõpparuanne sisaldab kogu projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti

tulemuste saavutamise kohta.

6

(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab aruande või tagastab selle täiendamiseks 20

tööpäeva jooksul aruande Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele esitamisest arvates.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja

jooksul. Vahearuande kinnitamisega kinnitatakse ka järgmise aasta aja- ja tegevusplaan koos

eelarve ja oodatavate tulemustega.

7. peatükk

Toetuse maksmine

§ 17. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetust võib toetuse saajale maksta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel

tekkinud ja tasutud kulude alusel, ühtse määra alusel või ettemaksena. Makse saamise aluseks

nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte sagedamini kui kord kvartalis.

(2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusteks on projekti tegevuste elluviimine,

abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine. Ühtse määra alusel toetuse maksmisel kulu tegelikku

tekkimist ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning selline kulu ei kuulu hüvitamisele

kuludokumendi alusel.

(3) Ettemakse maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus, kus on sätestatud

ettemakse vajadus ja kulude prognoos. Ettemakse maksimaalne suurus on projekti aastase

rahavajaduse summa.

(4) Järgmise ettemakse tegemise eeldus on varasema ettemakse kasutamise tõendamine vähemalt

80 protsendi ulatuses.

(5) Kui toetuse saaja ei ole ettemakse kasutamist projekti lõpparuande kinnitamise ajaks

tõendanud, on toetuse saaja kohustatud tõendamata ettemakse tagastama kümne päeva jooksul

lõpparuande kinnitamisest arvates.

8. peatükk

Toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ning kohustused

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis

on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab järgmisi kohustusi:

1) esitab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teabe ja dokumendid;

2) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt seitse aastat

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

3) tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu struktuuritoetuse registri

sündmuste infosüsteemis iga poolaasta lõpu seisuga hiljemalt poolaastale järgneva teise nädala

lõpuks;

4) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest arvates.

(3) Toetuse saaja arvutab kasusaaja vähese tähtsusega abi suuruse ja kontrollib kasusaaja vastavust

vähese tähtsusega abi määruse nõuetele. Toetuse saaja teavitab kasusaajat vähese tähtsusega abi

7

andmisest, abi summa suurusest ning kannab antava abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi

registrisse.

§ 19. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus nõuda taotluses sisalduva projekti tegevuste,

eesmärkide ja tulemuste kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks;

2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime,

projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu ja projekti eesmärgi;

3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud

punkti 2 kohaselt avaldatav teave;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja asjakohaste

lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest arvates.

9. peatükk

Toetuse tagasinõuded ja vaided

§ 20. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või

täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või lisaks juhul, kui

toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või toetuse rahuldamise otsuses

nimetatud kohustuse või nõude.

(2) Toetuse tagasimaksmist võib toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kalendrikuuni ajatamise

taotluse rahuldamise otsuse päevast arvates. Põhjendatud vajaduse korral võib Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus määrata pikema tagasimaksmise aja.

(3) Kui toetuse saaja ei tasu osamakseid ajatamiskava kohaselt, võib Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuda, et toetuse saaja

maksab toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

kehtima hakkamisest arvates.

§ 21. Vaide esitamine ja menetlemine

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Konverentsiturismi edendamise toetus“ eelnõu

seletuskirja lisa

Märkuste tabel

Ettepanek/märkus Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Rahandusministeerium edastas järgmised tähelepanekud.

§ 3 lg 1 ja lg 2 ütlevad sisuliselt, et kasusaaja

saab VTAd maksimaalselt 300 000 eurot,

samas § 8 lg 2 ütleb, et toetuse summa on

2 200 000 eurot. Määrusest pole üheselt

selge, kes oleks kasusaaja ja millised

toetatavad tegevused sisaldaksid VTAd ning

millised mitte. Ka seletuskirjast see ei selgu.

Seletuskirjas ei ole mingit juhist toetuse

saajale, milliseid EISi poolt toetatavaid

tegevusi ta peaks lugema VTAks

kasusaajatele. Kui sellist valikut teeks EIS,

siis EISil on kogemus, mille põhjal ta saab

otsustada, kas tegemist on VTAga või pole

üldse tegemist riigiabiga, sh VTAga, aga

toetuse saaja, kes § 9 lg 1 kohaselt on

„konverentsisektori ettevõtjaid

tegevusalapõhiselt koondav SA või MTÜ“

sellist kogemust ei oma, mistõttu ei saa olla

kindel, et ta oskab VTAd korrektselt määrata.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Seletuskirjas on selgitatud, et toetuse taotleja

ei ole käsitletav ettevõtjana riigiabi

regulatsiooni mõttes, sest ei paku turul kaupu

või teenuseid. Kui aga vaadata toetatavaid

tegevusi, siis vähemalt § 5 punktis 9 mainitud

„Eesti konverentsikorraldajate nõustamine,

koolitamine, teadlikkuse kasvatamine“

tundub siiski olevat majandustegevus.

Seletuskirjas oleks vaja põhjalikumalt

selgitada, miks ei ole toetus toetuse saajale

riigiabi.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

Lisaks üks ettepanek § 3 täiendamiseks –

tuleks lisada ka VTA andmise välistused, sh

loetelu mitteabikõlblikest sektoritest (võib

viitega vähese tähtsusega abi määrusele). See

on üks VTA üldtingimustest, mis peaks

meetme määruses kirjas olema.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus esitas järgmised ettepanekud.

Eelnõu § 1 lg 2 soovitame välja jätta

võimaluse dokumentide esitamiseks

väljaspool e-toetuse keskkonda, kuna

taotlejatele on loodud võimalus kõik

vajalikud dokumendid esitada e-toetuse

keskkonna kaudu.

Arvestatud. Eelnõu vastavalt muudetud.

2

Soovitame muuta abikõlblike kulude

regulatsiooni, jättes abikõlblike kulude

hulgast välja üksikute kuludokumentide

alusel hüvitatavad kululiigid nagu lähetus-,

koolitus-, haldus- ja esinduskulud ning muud

sarnased kulud, mille eristamine ja

tõendamine suurendab ebaproportsionaalselt

halduskoormust. Soovitame rakendada

lihtsustatud kulumudelit, mille kohaselt

tegevuste elluviimiseks abikõlblikud

personalikulud ning muud kulud hüvitatakse

ühtse määra alusel 50 protsendi ulatuses

otsestest personalikuludest. Selline lahendus

vähendab nii toetuse saaja kui ka toetuse

andja halduskoormust, muudab toetuse

kasutamise põhimõtted selgemaks ning

suunab toetuse eelkõige projekti

elluviimiseks vajaliku tööpanuse katmisse.

Lahendus on välja pakutud struktuuritoetuste

rakendussüsteemis lubatud lihtsustuste

eeskujul ning sobib kasutamiseks

projektides, kus peamiseks kuluartikliks on

toetuse saaja töötasud.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

Soovitame abikõlblikuks lugeda kogu

projekti elluviimisega seotud töötajate

palgafondi. Lisaks juhime tähelepanu, et

personalikuludena on abikõlblikud üksnes

need kulud, mis on otseselt seotud projekti

elluviimiseks tehtava tööpanusega ning

arvestatud proportsionaalselt projekti heaks

töötatud ajaga. Selline täpsustus aitab vältida

tõlgendamisriske, tagab personalikulude

ühtse käsitluse ning toetab toetuse

eesmärgipärast kasutamist.

Arvestatud osaliselt. Põhjendatud on

määrusesse lisada personalikulude loetelu,

millelt arvestatakse muid kulusid ühtse

määra alusel. Samas ei ole põhjendatud

täiendus, mille kohaselt personalikulu on

abikõlblik proportsionaalselt projekti heaks

töötatud ajaga, kuna eelnõus on sõnaselgelt

välja toodud, et toetatakse määruse eesmärgi

saavutamisele suunatud tegevusi ja kulusid,

mis sisuliselt tähendabki seda, et toetatakse

üksnes projekti tegevuste elluviimiseks

vajalikke personalikulusid. Eelnõu ja

seletuskirja täiendatud.

Eelnõu § 9 lg 1 p 2 soovitame sõnastada

järgmiselt: „2) mille liikmete (edaspidi

liikmeskond) arv on vähemalt 30;“

Soovitame liikmeskonna arvestamisel võtta

arvesse ka mitte-ettevõtjatest liikmed, kuna

konverentsiturismi edendamisega tegelevad

lisaks ettevõtjatele ka teised organisatsioonid

ning selline lähenemine kajastab paremini

valdkonna tegelikku toimimist.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

§ 12 lg 1 palume sõnastada järgmiselt: „(1)

Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva

taotlusvooru sulgumisest arvates.“

Palume menetlustähtajaks ette näha 20

tööpäeva asemel 30 tööpäeva, kuna juhul, kui

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

3

taotlusvoorus esitatud taotluste maht ületab

taotlusvooru eelarvet, tuleb Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusel läbi viia taotluste

hindamine, mis eeldab täiendavat ajakulu.

Eelnõu § 16 lg 2 soovitame sõnastada

järgmiselt: „(2) Vahearuanded esitatakse üks

kord aastas iga kalendriaasta kohta järgmise

aasta 15. veebruariks.“

Soovitame pikendada vahearuande esitamise

tähtaega, kuna personalikuludelt makstavad

riiklikud maksud deklareeritakse ja tasutakse

järgmisel kuul ning detsembrikuu töötasudelt

makstavate maksude deklareerimise ja

tasumise hiliseim tähtaeg on järgmise aasta

10. veebruar. Tähtaja pikendamine

võimaldab esitada vahearuande koos lõplike

ja korrektsete andmetega.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

Eelnõu § 17 lg 5 soovitame sõnastada

järgmiselt: „(5) Juhul kui eelnevalt on tehtud

ettemakseid, on järgneva ettemakse tegemine

võimalik üksnes juhul, kui varasema

ettemakse kasutamine on vähemalt 80

protsendi ulatuses abikõlblike kulude

kuludokumentidega tõendatud.“

Muudatuse eesmärk on tagada ettemaksete

sihipärane kasutamine ning toetuse andja

finantsriskide maandamine, võimaldades

samas toetuse saajale piisavat rahavoogude

paindlikkust.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

Eelnõu § 18 lg 2 juurde soovitame viia § 19

lõike 2 punktis 5 sätestatud klausli järgmises

sõnastuses: „4) säilitab vähese tähtsusega abi

andmisega seotud andmeid koos teabe ja

asjakohaste lisadokumentidega kümme

aastat viimase abi andmisest arvates.“

Halduskoormuse optimeerimiseks soovitame

kehtestada vähese tähtsusega abi andmisega

seotud säilitamiskohustuse toetuse saaja

ülesandeks.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

23.04.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Konverentsiturismi edendamise toetus“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

Määruse eelnõu on välja töötatud eesmärgiga edendada Eesti kui rahvusvahelise konverentside

ja ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Konverentsi- ja äriturism

on suure lisandväärtusega turismisegment, millel on oluline mõju majandusele, sealhulgas

teenuste ekspordile, ettevõtluskeskkonnale ning rahvusvaheliste kontaktide ja

koostöövõrgustike tekkimisele.

Määrus on koostatud majandus- ja tööstusministri 17.02.2025. a käskkirjaga nr 15 kinnitatud

turismivaldkonna arengudokumendi „Turismi pikk vaade 2025–2035“ ning majandus ja

tööstusministri 31. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 127 kinnitatud „Turismi tegevuskava

2026–2029“ eesmärke arvestades. Nimetatud strateegilised dokumendid rõhutavad vajadust

suurendada Eesti nähtavust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel turismiturul, sealhulgas just

äri- ja konverentsiturismi valdkonnas.

Määruse rakendamine ei too kaasa olulist halduskoormust. Toetuse taotlemine, aruandlus ja

suhtlus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega toimub täielikult e-toetuse keskkonna kaudu

ning tugineb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) olemasolevatele menetlus- ja

kontrolliprotsessidele, mistõttu uusi haldustoiminguid ei lisandu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turisminõunik Ede Teinbas ([email protected],

715 3407) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Terje Kleemann

([email protected], 5305 4377). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu ei võta üle Euroopa Liidu direktiive ega rakenda otseselt uusi Euroopa Liidu õigusakte.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb üheksast peatükist ja 21 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1) üldsätted;

2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3) nõuded taotlejale ja taotlusele;

4) toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine;

5) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

6) aruande esitamine;

7) toetuse maksmine;

8) toetuse saaja ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ning kohustused;

9) toetuse tagasinõuded ja vaided.

1. peatükk

Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi regulatsioon, toetuse andmise

eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse toetusmeetme rakendaja.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala ning määratakse taotluste menetlemise

keskkond.

Lõikes 1 määratletakse määruse reguleerimisala: sellega reguleeritakse konverentsiturismi

edendamise toetuse andmist, sealhulgas toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse

andmise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.

Lõike 2 kohaselt toimub struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse

keskkond) ja sündmuste infosüsteemis nii toetuse taotlemine kui ka taotlemise ja toetuse

kasutamisega seotud teabe- ja andmevahetus. Toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu

tegevuse toimumist tõendavad dokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus

samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised. Toetuse

saaja tagab tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete andmete olemasolu registri sündmuste

infosüsteemis.

Eelnõu §-s 2 kirjeldatakse toetuse andmise eesmärki ja tulemust.

Lõige 1 kirjeldab meetme põhieesmärki: suurendada Eesti kui rahvusvaheliste konverentside ja

ärisündmuste sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust, et omakorda kasvatada Eestis

toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste ning nende välisosalejate arvu.

Rahvusvaheline konverents on avalik või kutsetega erialane sündmus, millel osalevad eri

riikidest pärit eksperdid, teadlased, praktikuid või muudel alustel kutsutud isikud ning mille

eesmärk on teadmiste, teadustulemuste, parimate praktikate või poliitikasuundade vahetamine

rahvusvahelisel tasandil. Korporatiivürituse all mõeldakse rahvusvahelise osalejaskonnaga

ettevõttesisest või -vahelist sündmust, mis ei ole avalik üritus ega klassikaline konverents, ning

mille korraldamine lähtub konkreetse ettevõtte või organisatsiooni ärilistest või

institutsionaalsetest vajadustest (nt suvepäevad, koolitused vms).

Lõikes 2 nimetatakse meetme tulemused, mille saavutamisse toetusega panustatakse. Need on

konverentsivaldkonna majanduslik mõju, Eesti positsioon Rahvusvahelise Kongresside ja

Konverentside Assotsiatsiooni ICCA edetabelis ja välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal

kõigist välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes. Nimetatud näitajad on valitud selliselt, et

need võimaldaksid hinnata toetuse andmise mõju konverentsiturismi arendamisele tervikuna,

hõlmates nii majanduslikku mõju, Eesti rahvusvahelist positsiooni kui ka välisturistide

käitumist. Tegemist on näitajatega, mis peegeldavad toetatavate tegevuste mõju ja

tulemuslikkust mitte üksikprojekti, vaid valdkonna tasandil.

Konverentsivaldkonna majanduslik mõju kajastab rahvusvaheliste konverentside ja

ärisündmuste panust Eesti majandusse, sealhulgas osalejate kulutusi majutusele, toitlustusele,

transpordile ja muudele teenustele. Näitaja abil hinnatakse, kas toetatavad tegevused aitavad

kaasa suurema lisandväärtusega turismisegmendi kasvule ning suurendavad konverentsiturismi

kogumõju Eesti majandusele. Majanduslikku mõju hinnatakse koondtasandil, tuginedes

valdkondlikele andmetele ja analüüsidele (nt konverentside ja ärisündmuste arv, osalejate arv

ning nende keskmine kulutus). Kuna tegemist on koondnäitajaga, ei mõõdeta mõju üksikute

toetusesaajate või kasusaajate lõikes, vaid hinnatakse toetuse panust valdkonna arengusse

tervikuna.

Eesti positsioon ICCA edetabelis on rahvusvaheliselt tunnustatud näitaja, mis peegeldab riigi

konkurentsivõimet rahvusvaheliste assotsiatsioonikonverentside turul. Edetabel põhineb ICCA

metodoloogial ning arvestab muu hulgas riigis toimuvate rahvusvaheliste

assotsiatsioonikonverentside arvu ja ulatust. Selle näitaja kaudu hinnatakse, kas toetatavad

tegevused – eelkõige rahvusvaheline turundus, müügitegevus ja konverentside korraldusõiguse

taotlemine – aitavad kaasa Eesti nähtavuse ja atraktiivsuse suurenemisele rahvusvahelisel

konverentsiturul. Aastal 2024 oli Eesti edetabelis 44. kohal. Toetuse mõjul soovitakse Eesti

positsiooni edetabelis tõsta vähemalt 42. kohale. Näitaja muutust jälgitakse ajas ning seda

kasutatakse Eesti positsiooni võrdlemiseks teiste konverentsisihtkohtadega.

Välisturistide tööreiside ööbimiste osakaal kajastab konverentsi- ja ärireiside rolli Eesti

turismisektoris ning võimaldab hinnata, kas toetuse andmine aitab suurendada just tööreisidega

seotud külastusi. Konverentsiturism on võrreldes puhkusereisidega üldjuhul kõrgema

lisandväärtusega ning aitab kaasa turismi hooajalisuse vähendamisele. Näitaja mõõtmine

tugineb majutusstatistikale ning võimaldab jälgida, kas tööreiside osakaal välisturistide

ööbimistest suureneb. See annab kaudse hinnangu sellele, kas rahvusvaheliste konverentside ja

ärisündmuste arv ning nende osalejate maht Eestis kasvab. Välisturistide tööreiside ööbimiste

osakaal kõikidest välisturistide ööbimistest majutusettevõtetes oli 2025. aastal 20,2%. Toetuse

mõjul soovitakse seda osakaalu aastaks 2029 tõsta 24,5%-ni.

Eelnõu § 3 reguleerib riigiabi.

Lõike 1 kohaselt on toetus tegevustes osalevale juriidilisele isikule, kes saab tegevuste käigus

majanduslikku eelist, antav vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/28311, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus), tähenduses.

Kuna projekti osadesse tegevustesse kaasatakse kasusaajatena Eestis registreeritud äriühingud,

saavad nad riigiabi tegevustes osalemise tõttu ning neile projekti raames antav abi tuleb

vormistada vähese tähtsusega abina. Oluline on märkida, et vähese tähtsusega abi antakse

kasusaajatele üksnes mõne toetatava tegevuse käigus ning enamik elluviidavatest tegevustest

on Eesti kui konverentsi- ja ärisündmuste sihtkoha üldise maine, nähtavuse ja rahvusvahelise

tuntuse suurendamise ning valdkonna kui terviku arendamisega, mis ei anna majanduslikku

eelist ühelegi konkreetsele ettevõtjale.

Toetuse maksmimaalne summa on küll 2 200 000 eurot, mis ületab vähese tähtsusega abi

piirmäära mitu korda, kuid oluline on märkida, et see on kogu projekti summa nelja aasta

jooksul. Arvestades, et üksnes projekti üksikud tegevused on seotud vähese tähtsusega abi

andmisega, sealjuures on tegevustesse kaasatud erinevad ettevõtjad, ei ole seega ohtu, et ühele

ettevõtjale antav abi ületaks vähese tähtsusega abi piirmäära. Toetuse saajal on kohustus pidada

1 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

arvestust kasusaajatele antava vähese tähtsusega abi kohta ning kontrollida kasusaajate

vastavust VTA määruse tingimustele.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel kui määruse rakendajal on põhjalikud teadmised ja

pikaajalised kogemused vähese tähtsusega abi andmisel ning projektide elluviimise käigus

toetatakse toetuse saajat igati, sh eelneva koolitamise, pideva nõustamise ning aruannete

kontrollimise kaudu. Määruse § 18 lõikes 1 on sätestatud toetuse saaja õigus saada Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse

saaja kohustustega. Seega on ebaõige vähese tähtsusega abi määramise risk minimeeritud.

Taotlejale/toetuse saajale projekti raames riigiabi (vähese tähtsusega abi) ei anta, kuna

taotlejaks võib olla sektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus või

mittetulundusühing, kes ei ole käsitatav ettevõtjana riigiabi regulatsiooni mõttes, sest ei paku

turul kaupu või teenuseid. Samas on mitu määruse alusel toetatavat tegevust sisu poolest

majandustegevused ning nende elluviimisel antakse osalevatele ettevõtjatele vähese tähtsusega

abi. Taotleja on loodud oma liikmete huvide kaitsmiseks ning toimib tegevuste vahendajana –

annab teatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi tegevustes osalevale ettevõtjatele.

Lõikes 2 sätestatakse vähese tähtsuse abi piirmäär. VTA määrusega kooskõlas antud vähese

tähtsusega abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud määra, milleks on

300 000 eurot mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Piirmäära arvestatakse mis

tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku arvestuses, mis tähendab, et abi andmisel näiteks

01.03.2026 kuupäeval võetakse arvesse ajavahemikul 01.03.2023–01.03.2026 ettevõtjale antud

vähese tähtsusega abi.

Lõige 3 käsitleb vähese tähtsusega abi välistusi, kumuleerimisreegleid ja ühe ettevõtja

määratlust.

Vähese tähtsusega abi määramisel tuleb arvesse võtta vähese tähtsusega abi määruse artikli 1

lõikes 1 toodud välistusi, mille kohaselt ei kohaldata vähese tähtsusega abi teatavates sektorites

või tegevustes, sealhulgas kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ning põllumajandustoodete

esmatootmise sektoris.

Vähese tähtsusega abi piirmäära arvutamisel tuleb arvesse võtta vähese tähtsusega abi, mis on

ettevõtjale antud komisjoni määruse (EL) 2023/2831, määruse (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr

717/2014 alusel. See tähendab, et horisontaalse, kalandusliku ja põllumajandusliku vähese

tähtsusega abi puhul on abi ülemmääraks määruse (EL) 2023/2831 ülemmäär (300 000 eurot).

Kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2832, Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2832,

15.12.2023) (edaspidi määrus nr 2023/2832) alusel, võib kumuleerida määruste (EL)

2023/2832 ja (EL) 2023/2831 abi selliselt, et kokku võib üks ettevõtja saada 1 050 000 (300 000

+ 750 000) eurot vähese tähtsusega abi.

Üheks ettevõtjaks loetakse VTA määruse artikli 2 punktis 2 nimetatud ettevõtjat.

Eelnõu § 4 kohaselt täidab toetuse rakendamisega seotud ülesandeid Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS), kelle ülesanne on korraldada meetme rakendamine, sh

taotlusvooru avamine, toetusmeetme kohta info jagamine, taotlejate nõustamine, taotluste

vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, toetuse kasutamise kontroll, aruandlus,

ja muud meetme rakendamisega seotud ülesanded.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, projekti

abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad.

Eelnõu §-s 5 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis

aitavad saavutada eelnõu §-s 2 sätestatud eesmärke.

Tegemist on omavahel seotud ja üksteist täiendavate tegevustega, mis katavad kogu

konverentsiturismi arendamise väärtusahela alates rahvusvahelisest nähtavusest ja turundusest

kuni konkreetsete konverentside Eestisse toomiseni.

Tegevused on suunatud Eesti konverentsisihtkoha maine kujundamisele ja rahvusvahelise

tuntuse kasvatamisele (punktid 1–4), rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja kontaktide

arendamisele (punktid 5–8) ning valdkonna sisemise suutlikkuse tugevdamisele ja konkreetsete

sündmuste Eestisse toomisele (punktid 9 ja 10). Selline terviklik lähenemine on vajalik, kuna

konverentsiturismi areng sõltub nii rahvusvahelisest turundusest, professionaalsest müügitööst

ja koostööst kui ka Eesti konverentsikorraldajate oskustest ja suutlikkusest konkureerida

rahvusvahelisel turul.

Toetatavate tegevuste loetelu võimaldab suunata toetust sellistesse sekkumistesse, millel on lai

ja pikaajaline mõju kogu valdkonnale, mitte üksikutele ettevõtjatele, ning loob eeldused

rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste arvu kasvuks Eestis.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.

Lõikes 1 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud tegevuste elluviimiseks.

Abikõlblikeks loetakse toetatavate tegevuste otseseks rakendamiseks vajalikud personalikulud.

Lisaks käsitatakse abikõlblikena projekti ülejäänud kulusid, mida ei hüvitata tegelike kulude

alusel, vaid ühtse määra alusel 50 protsenti otsestest personalikuludest. Ühtse määra kasutamine

välistab vajaduse tõendada iga üksikut kulu eraldi. Selline kulude hüvitamise viis lihtsustab

toetuse haldamist, vähendab nii toetuse saaja kui ka EIS-i administratiivkoormust ning tagab

kulude proportsionaalsuse projektide tegevusmahuga. Ühtne määr 50% otsestest

personalikuludest põhineb varasema samasisulise toetusmeetme rakendamisel kogutud

andmetel ja praktikal. Varasema meetme elluviimisel selgus, et personalikuludega seotud

kaudsed ja muud projekti elluviimiseks vältimatud kulud moodustasid keskmiselt ligikaudu

poole otsestest personalikuludest. Sellisteks kuludeks olid eelkõige projektijuhtimise ja

haldamisega seotud üldkulud, tööruumide ja töövahendite kasutamine, IKT-kulud,

kommunikatsiooni- ja koordineerimiskulud ning muud toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud, mida ei ole otstarbekas ega proportsionaalne eraldi tegelike kulude alusel

tõendada.

Lõikes 2 sätestatakse, millised kulud on hõlmatud otseste personalikulude alla, millelt

arvestatakse ühtne määra. Nendeks on projektiga seotud töötajate (nii töölepingu kui

võlaõigusliku lepingu alusel kaasatud isikute) tasud ja nendelt makstavad tööjõumaksud.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Lõikes 1 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses

määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks

vajalikud kulud tekivad.

Lõikes 2 reguleeritakse projekti perioodi kestust. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse

rakendusüksusele esitamise kuupäeval või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval,

kuid mitte varem kui 1. jaanuar 2026. a. Taotluse esitamisest varasema abikõlblikkuse perioodi

alguskuupäeva määramine on vajalik, kuna taotlejal võivad projektiga seotud kulud tekkida

juba varem. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kuupäeval.

Lõikega 3 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud, mida on

mõjuval põhjusel võimalik pikendada.

Lõikega 4 reguleeritakse projekti lõppemist. Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on toetuse

saaja esitatud aruande kinnitanud ja aruande alusel toetuse saajale väljamakse teinud.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ning toetuse osakaal projekti abikõlblike

kulude kogumaksumusest.

Lõike 1 kohaselt on ühe projekti jaoks taotletava toetuse maksimaalne summa 2 200 000 eurot.

Toetuse maksimaalne summa on määratud selliselt, et see võimaldaks saavutada meetme

strateegilised eesmärgid ning tekitada reaalset ja mõõdetavat mõju konverentsiturismi

valdkonna arengule. Konverentsiturismi edendamine rahvusvahelisel tasandil eeldab

järjepidevaid ja mitmeaastaseid tegevusi, mis hõlmavad nii turundust, rahvusvahelist suhtlust,

osalemist sihtturgudel kui ka konkreetsete konverentside Eestisse toomise protsesse. Üksikute

väikemahuliste tegevuste mõju on piiratud ega võimalda konkureerida teiste rahvusvaheliste

konverentsisihtkohtadega, mis investeerivad süsteemselt ja pikaajaliselt oma nähtavusse ja

positsiooni.

Lõike 2 kohaselt on toetuse osakaal 100% projekti abikõlblikest kuludest.

Toetusmäär 100% on kõnealuse meetme puhul põhjendatud meetme eesmärgist, sihtrühmast ja

oodatavast mõjust lähtuvalt. Konverentsiturismi edendamisega seotud tegevused on

kollektiivsed ja avaliku hüve laadiga, mille otsene majanduslik kasu ei avaldu üksnes toetuse

saaja tasandil, vaid laiemalt turismisektoris ja majanduses tervikuna. Tegemist ei ole üksikute

ettevõtjate äritegevuse toetamisega, vaid Eesti kui terviku rahvusvahelise nähtavuse, maine ja

konkurentsivõime kasvatamisega konverentsi- ja äriturismi sihtturgudel. Selliste tegevuste

puhul on erasektori motivatsioon ja võime kanda kulusid iseseisvalt piiratud, kuna loodav kasu

on hajus ja pikaajaline ega ole otseselt ühe organisatsiooni tuludesse teisendatav.

Omafinantseeringu nõude kehtestamine piiraks oluliselt taotleja suutlikkust tegevusi piisavas

mahus ellu viia ning vähendaks meetme mõju saavutamise tõenäosust.

Lisaks on oluline arvestada, et toetus antakse valdavalt mitterahalise abina kasusaajatele ning

kasusaajate tasandil kohaldatakse vähese tähtsusega abi reegleid. 100% toetusmäär toetuse

saaja (valdkondlikku tegevust koordineeriva organisatsiooni) tasandil ei tähenda seega

turumoonutuse riski üksikute ettevõtjate jaoks, vaid on vahend avaliku poliitika eesmärkide

saavutamiseks. Seetõttu on 100% toetusmäär proportsionaalne ja vajalik, et tagada meetme

tegelik rakendatavus, piisav ulatus ning oodatava mõju saavutamine.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded taotlejale.

Lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda sektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt esindav sihtasutus

või mittetulundusühing, mis peab vastama tingimustele: (1) registreeritud Eestis vähemalt kolm

aastat enne taotluse esitamist; (2) liikmeid vähemalt 30; (3) liitumine avatud ja

mittediskrimineeriv; (4) on vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige.

Eelnõus sätestatud nõuded taotlejale on vajalikud, et tagada toetuse andmise eesmärkide

saavutamine ning meetme mõju ulatus ja kestlikkus. Toetuse eesmärk on suurendada Eesti kui

rahvusvahelise äri- ja konverentsisihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust ning kasvatada

Eestis toimuvate rahvusvaheliste konverentside ja korporatiivürituste ning nendel osalevate

väliskülastajate arvu. Sellise eesmärgi saavutamine eeldab tegevuste elluviimist organisatsiooni

poolt, kellel on piisav liikmeskond, kogemus ja suutlikkus tegutseda kogu valdkonna huvides.

Nõue, et taotleja võib olla konverentsisektori ettevõtjaid tegevusalapõhiselt koondav sihtasutus

või mittetulundusühing, millel on vähemalt 30 liiget ning mille liikmelisus on avatud ja

mittediskrimineeriv, on suunatud sellele, et toetuse abil elluviidavad tegevused jõuaksid laiema

sihtrühmani ning avaldaksid mõju kogu konverentsiturismi ökosüsteemile, mitte üksikutele

turuosalistele. Kuna toetatavad tegevused on valdavalt kollektiivsed (nt rahvusvaheline

turundus, Eesti kui sihtkoha positsioneerimine, konverentside Eestisse toomise protsesside

toetamine), on oluline, et taotleja esindaks valdkonda piisava ulatusega ning oleks võimeline

koondama ja vahendama kasu paljudele kasusaajatele. Väikese liikmeskonna või piiratud

haardega organisatsiooni puhul oleks toetuse mõju killustunud ning ei toetaks piisavalt meetme

eesmärkide saavutamist.

Nõue, et taotleja peab olema Eestis registreeritud vähemalt kolm aastat enne taotluse esitamist,

on seotud vajadusega tagada organisatsiooni tegevuslik ja institutsionaalne stabiilsus.

Konverentsiturismi edendamisega seotud tegevused on pikaajalised ning nende tulemused

võivad avalduda alles mitme aasta pärast (nt rahvusvaheliste konverentside korraldusõiguse

taotlemine ja sündmuste toimumine). Seetõttu on vaja, et toetuse saaja oleks organisatsioon,

millel on varasem tegevusajalugu, kogemus ja suutlikkus projektid lõpule viia. Samuti aitab see

nõue vähendada riski, et toetust taotleks lühiajaliselt loodud või projektipõhine üksus, millel

puudub piisav võimekus hallata mahukaid rahvusvahelisi tegevusi ning tagada meetme

eesmärkide saavutamine.

Nõue olla vähemalt ühe konverentsivaldkonna rahvusvahelise liidu liige on seotud vajadusega

tagada taotleja rahvusvaheline sidusus ja kompetents. Rahvusvaheliste võrgustike kaudu on

võimalik tõhusamalt edendada Eestit kui konverentsisihtkohta, osaleda rahvusvahelises

koostöös ning tuua Eestisse rahvusvahelisi konverentse ja ärisündmusi. Rahvusvahelised

konverentsivaldkonna liidud on näiteks International Congress & Convention Association ja

Strategic Alliance of the National Convention Bureaux of Europe.

Lõikes 2 sätestatakse taotlejale nõuded: tal ei tohi olla maksuvõlga ning tal ei tohi olla tagasi

maksmata nõudeid varasematest toetusprojektidest. Maksu- või maksevõla piirang (alla 100

euro või ajatatud) on kehtestatud selleks, et tagada taotleja finantsiline usaldusväärsus ja

suutlikkus ellu viia mahukaid ja pikaajalisi tegevusi, mis on vajalikud konverentsiturismi

arendamiseks rahvusvahelisel tasandil. Meetme eesmärkide saavutamine eeldab, et toetuse

saajal ei esineks selliseid finantsriske, mis võiksid ohustada tegevuste järjepidevat elluviimist

või toetuse sihipärast kasutamist. Varasemate tagasimaksete korrektse täitmise nõue tagab, et

toetust antakse üksnes taotlejatele, kes on täitnud oma varasemad kohustused avalike vahendite

kasutamisel. See on oluline avalike vahendite säästliku ja õiguspärase kasutamise põhimõtte

järgimiseks ning aitab vähendada riski, et toetust antakse isikule, kelle varasem käitumine on

näidanud suutmatust või soovimatust toetustingimusi täita.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse nõuded taotlusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus peab aitama saavutada toetuse andmise eesmärke.

Lõikes 2 loetletakse taotluse miinimumnõuded, mis on vajalikud selleks, et oleks võimalik

hinnata taotluse vastavust määruses sätestatud eesmärkidele ning teha põhjendatud otsus

toetuse andmise kohta. Punktis 4 nõutakse projekti tegevuskava, sealhulgas esimese aasta

detailsem tegevusplaan koos eelarvega, mis kirjeldab kavandatavaid tegevusi ning nende

eeldatavat maksumust, oodatavaid tulemusi ja sihtrühmi. Nimetatud info on vajalik projekti

sisulise põhjendatuse ja teostatavuse hindamiseks. Arvestades, et konverentsiturismi

edendamise tegevused on sageli pikaajalised ja mitmeastmelised, ei pruugi nelja aasta tegevusi

olla võimalik detailselt esitada, küll aga saab esimese aasta tegevusplaani detailselt lahti

kirjutada, mis võimaldab hinnata, kas projektiga alustatakse kohe sisuliselt ning kas planeeritud

tegevused loovad eeldused meetme eesmärkide ja väljundnäitajate saavutamiseks. Taotluses on

nõutud ka taotleja kvalifikatsiooni, jätkusuutlikkuse, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste

kirjeldamist, mis on vajalik määruse § 13 lõikes 3 sätestatud hindamise läbiviimiseks.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse ja menetletakse ning millised on

meetme rakendaja elluviidavad tegevused ja nende tähtajad.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Toetust taotletakse voorupõhiselt. EIS avaldab oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmise

alustamist vooru toetuste eelarve ning taotluste vastuvõtmise perioodi.

Eelnõu § 12 kohaselt teeb EIS taotleja ja taotluse vastavuskontrolli ning kui avastab puudusi,

mida on võimalik kõrvaldada, määrab puuduste kõrvaldamise tähtaja. Taotluse menetlemise

tähtaeg on 30 tööpäeva, mis pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord.

Lõikes 1 märgitakse, et taotluse rahuldamise kohta teeb otsuse EIS.

Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamise üldtingimus, mille kohaselt rahuldatakse taotlus

juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruse tingimustele. Muu hulgas tähendab see seda, et

projekt peab panustama § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamisse ning taotleja, taotlus,

projekti tegevused ja abikõlblikud kulud vastavad määruses sätestatud nõuetele. Sätte eesmärk

on tagada, et toetust antakse üksnes sellisele projektile, mis on sisuliselt seotud meetme

eesmärgiga ning vastab kõigile määruses kehtestatud formaalsetele ja sisulistele tingimustele.

See välistab toetuse andmise projektile, millel puudub seos konverentsiturismi edendamisega

või mis ei ole kooskõlas määruses sätestatud tingimustega, ning tagab toetuse sihipärase ja

eesmärgipärase kasutamise.

Lõikes 3 sätestatakse taotluste hindamise kord olukorras, kus taotlusvoorus esitatud taotluste

kogumaht ületab meetme eelarvet. Sellisel juhul hindab EIS taotlusi kindlaksmääratud

hindamiskriteeriumite alusel, et tagada toetuse andmine projektidele, millel on suurim

potentsiaal meetme eesmärkide saavutamiseks.

Punktis 1 nimetatud hindamiskriteerium keskendub projekti tegevuste mõjule toetuse andmise

eesmärgi saavutamisele, hinnates eelkõige projekti panust §-s 2 nimetatud eesmärgi

saavutamisse. Selle kriteeriumi osakaal koondhindest on 50 protsenti, mis rõhutab projekti

sisulise mõju ja tulemuste olulisust toetuse andmisel.

Punktis 2 nimetatud hindamiskriteerium käsitleb taotleja suutlikkust projekti ellu viia, hinnates

taotleja kvalifikatsiooni, organisatsioonilisi ja tehnilisi eeldusi, jätkusuutlikkust ja

liikmeskonda. Selle kriteeriumi osakaal koondhindest on samuti 50 protsenti, mis tagab

tasakaalu projekti sisu ja taotleja suutlikkuse vahel ning aitab vältida olukordi, kus sisuliselt

hea projekt ei ole praktiliselt teostatav.

Lõikes 4 sätestatakse taotluste hindamise skaala ja paremusjärjestuse moodustamise

põhimõtted. Projekte hinnatakse skaalal null kuni neli, kus null on madalaim ja neli kõrgeim

hinne. Selline hindamisskaala võimaldab piisavat eristusvõimet taotluste vahel ning toetab

objektiivset ja võrreldavat hindamist. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastab EIS

taotlused saadud koondhinnete alusel pingeritta, alustades suurima koondhinde saanud

taotlusest. See võimaldab toetust eraldada projektidele, millel on parim vastavus meetme

eesmärkidele ja suurim eeldatav mõju.

Lõikes 5 sätestatakse, millised andmed ja tingimused tuleb taotluse rahuldamise otsuses esitada.

Sätte eesmärk on tagada, et taotluse rahuldamise otsus oleks selge, läbipaistev ja terviklik

haldusakt, millest toetuse saajale tulenevad üheselt mõistetavad õigused ja kohustused.

Lõikes 6 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise alused, mille eesmärk on tagada toetuse

andmise õiguspärasus, võrdsus ja eelarveline distsipliin. See tagab toetuse andmise menetluse

läbipaistvuse, õiguskindluse ja eelarvelise kontrolli ning aitab suunata toetusmeetme vahendid

projektidele, mis vastavad määruse eesmärkidele ja tingimustele.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 14 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord.

Lõike 1 kohaselt hindab EIS taotleja esitatud muutmistaotluse asjakohasust ja vajalikkust ning

võib muutmistaotluse rahuldamisest ka keelduda, kui see ei ole asjakohane või vajalik või kui

soovitav muudatus ei aita kaasa oodatavate tulemuste saavutamisele või tingib selle, et projekti

tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva

jooksul taotluse saamisest arvates, mis pikeneb 30 päevani, kui toetuse saajale antakse aega

puuduste kõrvaldamiseks või lisateabe esitamiseks.

Lõike 3 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka tagasiulatuvalt põhjendatud

juhtudel ja tingimusel, et muudatus aitab kaasa projekti tulemuste ja eesmärkide saavutamisele.

Lõikes 4 sätestatakse võimalus suurendada toetuse summat kui projekti elluviimise käigus

ilmneb põhjendatud vajadus lisavahendite järele ning toetuse suurendamine aitab oluliselt kaasa

projekti eesmärkide saavutamisele. Tegemist on paindlikkust võimaldava regulatsiooniga, mis

arvestab konverentsiturismi valdkonna eripära, sh rahvusvaheliste konverentside

korraldusprotsesside pikaajalisust ja muutuvat iseloomu. Toetuse summa suurendamise

võimalus võimaldab reageerida olukordadele, kus projekti elluviimise käigus tekivad

põhjendatud lisategevused või -kulud, mis ei olnud taotluse esitamise hetkel täielikult

ettenähtavad, kuid mille rakendamine on vajalik projekti kavandatud mõju saavutamiseks.

Selline lähenemine aitab vältida olukorda, kus sisuliselt tulemuslik projekt jääb alarahastuse

tõttu osaliselt ellu viimata. Samas on toetuse suurendamise võimalus selgelt piiratud: see on

lubatud üksnes juhul, kui meetme eelarves on selleks vaba raha.

Eelnõu §-s 15 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul EIS tunnistab taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks. Sellisel juhul tuleb toetus tagasi maksta.

6. peatükk

Aruande esitamine

Peatükis nähakse ette, kuidas esitatakse toetuse kasutamise aruandeid.

Eelnõu §-s 16 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded.

Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded EIS-ile toetuse

rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt.

Lõikega 2 sätestatakse, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja iga aasta kohta järgneva

aasta 15. veebruariks. Vahearuande esitamise tähtaeg on sätestatud selliselt, et selleks ajaks

oleks võimalik esitada ka aruandlusperioodil tekkinud kulude andmed. Personalikuludelt

makstavad riiklikud maksud deklareeritakse ja tasutakse järgmisel kuul ning detsembrikuu

töötasudelt makstavate maksude deklareerimise ja tasumise hiliseim tähtaeg on järgmise aasta

10. veebruar.

Lõikes 3 sätestatakse vahearuandes esitatava info koosseis. Vahearuanne peab sisaldama

projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval

aruandlusperioodil. Koos vahearuandega esitatakse järgmise aasta täpsustatud tegevusplaan ja

eelarve ning oodatavad tulemused.

Lõikes 4 tuuakse lõpparuande esitamise tähtaeg, milleks on kaks kuud projekti abikõlblikkuse

perioodi lõppemisest arvates, ning lõpparuandes kajastatav info.

Lõike 5 alusel kinnitab EIS projekti aruande 20 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. EIS-

il on õigus nõuda aruande täiendamist tema määratud tähtaja jooksul. Vahearuande

kinnitamisega kinnitatakse ka järgneva aasta tegevusplaan koos oodatavate tulemustega.

7. peatükk

Toetuse maksmine

Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetust võib maksta kas tegelike ja tasutud kulude alusel, ühtse määra

alusel või ettemaksena taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimustel. Ettemakse

kasutamise võimaldamine on vajalik, et arvestada projektide rahavoogude ja tegevuste

ajastusega. Konverentsiturismi edendamise tegevused hõlmavad sageli rahvusvahelisi

turundus- ja müügitegevusi, mille elluviimine eeldab kulude tegemist enne tulemuste

saavutamist. Seetõttu võimaldab ettemakse kasutamine tagada tegevuste katkematu elluviimise.

Tegelike kulude alusel maksmine võimaldab vajaduse korral rakendada rangemat kulupõhist

kontrolli.

Lõikes 2 täpsustatakse tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldusi: projekti tegevused

peavad olema ellu viidud ning abikõlblikud kulud tekkinud ja tasutud. Nõue on vajalik, et

tagada toetuse maksmise seotus reaalselt ellu viidud tegevustega ning vältida toetuse

väljamaksmist kulude eest, mis ei ole seotud projekti eesmärkide saavutamisega. See toetab

avalike vahendite säästlikku ja sihipärast kasutamist ning võimaldab EIS-il kontrollida toetuse

kasutamise vastavust määruse tingimustele. Samas täpsustatakse, et ühtse määra alusel toetuse

maksmisel kulu tegelikku tekkimist ja tasumist ei tõendata ega kontrollita ning selline kulu ei

kuulu hüvitamisele kuludokumendi alusel.

Lõikes 3 sätestatakse ettemakse suuruse ja maksmise alused. Ettemakse maksmise eelduseks

on toetuse saaja esitatud maksetaotlus koos kulude prognoosiga. Selline lähenemine võimaldab

planeerida toetuse väljamakseid projekti tegeliku rahavajaduse põhjal ning vähendab riski, et

ettemakse ületab põhjendatud kulude mahu. Samuti aitab kulude prognoos EIS-il hinnata

projekti rahalist realistlikkust ja tegevuste ajastust.

Lõikes 4 sätestatakse nõue, mille kohaselt on järgmise ettemakse eeldus varasema ettemakse

kasutamise tõendamine vähemalt 80 protsendi ulatuses. Sätte eesmärk on tagada ettemaksete

sihipärane kasutamine ning toetuse andja finantsriskide maandamine, võimaldades samas

toetuse saajale piisavat rahavoogude paindlikkust.

Lõikes 5 sätestatakse kohustus tagastada tõendamata ettemakse, kui selle kasutamist ei ole

projekti lõpparuande kinnitamise ajaks tõendatud. See säte on vajalik, et tagada toetuse

kasutamise lõplik vastavus määruse tingimustele ning välistada olukord, kus toetus jääb

põhjendamatult kasutamata või kasutatakse seda eesmärkidest kõrvale kalduvalt. Nõue

tugevdab toetuse kasutamise kontrollitavust ja tagab, et avalikud vahendid on lõppkokkuvõttes

kasutatud üksnes projekti eesmärkide saavutamiseks.

8. peatükk

Toetuse saaja ja EIS-i õigused ning kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning EIS-i kui meetme rakendaja õigusi

ja kohustusi.

Eelnõu §-s 18 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis puudutavad

toetuse kasutamist ning toetuse saajale pandud kohustusi. Sätte eesmärk on tagada toetuse

korrektne ja eesmärgipärane kasutamine ning vähendada eksimise riski, mis võib tekkida

keerukate või mahukate projektide elluviimisel. Selgitamisõigus toetab hea halduse põhimõtet

ning aitab kaasa sellele, et toetuse saaja suudab täita kõiki toetuse andmise tingimusi ja

saavutada meetme eesmärgid.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse saaja peamised kohustused, mis on vajalikud toetuse kasutamise

kontrollitavuse, läbipaistvuse ja meetme mõju hindamise tagamiseks.

Punkt 1 näeb ette kohustuse esitada EIS-ile nõutud teave. Nõue on vajalik, et võimaldada EIS-

il teha järelevalvet, menetleda aruandeid ja makseid ning reageerida võimalikele

kõrvalekalletele projekti elluviimisel.

Punkt 2 sätestab dokumentide säilitamise kohustuse vähemalt seitse aastat alates taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest. See on vajalik tagamaks toetuse kasutamise hilisem

kontrollitavus, sh auditite, järelkontrollide ja vaidluste lahendamise korral.

Punkt 3 paneb toetuse saajale kohustuse tagada tegevustes osalenud kasusaajate korrektsete

andmete olemasolu sündmuste infosüsteemis (SIS) iga poolaasta lõpu seisuga. See kohustus on

vajalik meetme mõju seireks, vähese tähtsusega abi arvestuseks ning usaldusväärse statistika ja

aruandluse tagamiseks. Tähtaeg võimaldab andmete korrapärast ja süsteemset ajakohastamist.

Punktis 4 sätestatakse toetuse saajale kohustus säilitada vähese tähtsusega abi andmisega seotud

andmeid koos teabe ja asjakohaste lisadokumentidega kümme aastat viimase abi andmisest

arvates. Kohustus tuleneb vähese tähtsusega abi määrusest, mis sätestab 10-aastase

säilitamistähtaja. Muu projektiga seotud teave tuleb § 18 lõike 2 punkti 2 kohaselt säilitada 7

aastat projekti lõpust, kuid vähese tähtsusega abi puudutavate dokumentide säilitamisele

kohaldub erinev tähtaeg, tulenevalt vähese tähtsusega abi määrusest.

Lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused seoses vähese tähtsusega abi arvestamise ja

haldamisega. Kuna projekti tegevustesse kaasatud kasusaajad võivad saada tegevuste kaudu

majandusliku eelise, on toetuse saaja kohustatud arvutama kasusaajale antava vähese tähtsusega

abi suuruse ning kontrollima kasusaaja vastavust vähese tähtsusega abi määruse nõuetele.

Lisaks on toetuse saaja kohustatud teavitama kasusaajat abi andmisest ja selle summast ning

kandma abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Selline kord tagab riigiabi

reeglite korrektse kohaldamise, välistab ebaseadusliku abi andmise ning loob läbipaistva ja

kontrollitava süsteemi ettevõtjatele antava abi arvestamiseks.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse EIS-i õigused ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse EIS-i õigus nõuda taotluses sisalduva projekti tegevuste, eesmärkide ja

tulemuste kohta lisaandmeid ja -dokumente. Sätte eesmärk on tagada, et EIS-il oleks võimalik

hinnata projekti vastavust määruses sätestatud eesmärkidele ja tingimustele nii taotluse

menetlemisel kui ka projekti elluviimise jooksul. Õigus nõuda lisaandmeid on vajalik ka

selleks, et EIS saaks kontrollida projekti tegelikku edenemist, hinnata kavandatud ja

elluviidavate tegevuste põhjendatust ning veenduda, et projekt on suuteline saavutama meetme

eesmärgid. See loob võimaluse paindlikult reageerida, kui algselt esitatud teave ei ole piisav

või vajab täpsustamist.

Lõikes 2 sätestatakse EIS-i peamised kohustused, mis on suunatud toetuse taotlemise ja

kasutamise läbipaistvuse, õiguspärasuse ning toetuse saajate võrdse kohtlemise tagamisele.

Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid ja tegema need taotlejale ja

toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma

taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist. Samuti

peab EIS säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat viimase abi

andmisest arvates.

9. peatükk

Toetuse tagasinõuded ja vaided

Peatükis sätestatakse toetuse tagasinõuete tegemise alused.

Eelnõu § 20 reguleerib toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse

eraldamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud

abikõlbmatu kulu katteks või esineb toetuse tagasinõudmise muu alus. Tagasinõude otsus

tehakse kaalutlusõiguse alusel, mis võimaldab arvestada rikkumise laadi, ulatust ja mõju toetuse

eesmärkide saavutamisele.

Lõikes 1 sätestatakse, et tagasinõude tegemisel lähtutakse riigieelarve seaduse § 551

regulatsioonist, kus on sätestatud tagasinõudmise alused, tagasimakse tähtpäev, viivis ja

ajatamise võimalus. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 sätestatud alustele sätestatakse

tagasinõudmise alus juhtudel, kus toetuse saaja ei ole täitnud määruses või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud kohustusi või nõudeid. Selline regulatsioon on vajalik toetustingimuste

täitmise tagamiseks ning toetuse kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks.

Lõigetes 2 ja 3 täpsustatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise võimalust ja korda. Ajatamise

eesmärk on võimaldada toetuse saajal täita tagasimaksekohustus viisil, mis arvestab tema

tegelikku majanduslikku olukorda, kahjustamata samas avalike vahendite tagasinõudmise

eesmärki. Ajatamine toimub toetuse saaja taotluse alusel ning eeldab põhjendatud selgitust

makseraskuste kohta ning esitatud tagasimaksegraafikut. Ajatamise üle otsustab EIS ning

üldjuhul võib tagasimaksmist ajatada kuni 12 kalendrikuuks, põhjendatud juhtudel ka pikemaks

ajaks. Regulatsioon sätestab tagajärjed juhuks, kui toetuse saaja ei täida kokkulepitud

tagasimaksegraafikut. Sellisel juhul võib EIS ajatamise otsuse kehtetuks tunnistada ja nõuda

toetuse tagastamist lühema tähtaja jooksul. Kokkuvõttes loob see tasakaalu toetuse saaja

maksevõime arvestamise ja avalike vahendite kaitse vahel.

Eelnõu § 21 sätestab vaide esitamise ja menetlemise korra.

Paragrahvis sätestatakse toetuse saaja ja taotleja õiguskaitsevõimalus EIS-i otsuste ja

toimingute suhtes. Isikul on õigus esitada vaie haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, mis

tagab menetlusosalisele võimaluse kaitsta oma õigusi ja huve enne kohtusse pöördumist. Vaide

lahendamine EIS-i poolt on kooskõlas haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtetega ning

võimaldab vaidlusi lahendada kiiremini ja paindlikumalt haldusorganis. See aitab vältida

ebavajalikku kohtumenetlust ning võimaldab EIS-il vajaduse korral oma otsuseid või

toiminguid korrigeerida. Säte toetab hea halduse, õigusselguse ja menetlusökonoomia

põhimõtteid ning tagab, et toetuse andmise ja kasutamisega seotud vaidlused lahendatakse

läbipaistvas ja seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

Toetusel on positiivne mõju Eesti majandusele ja turismisektorile, eelkõige konverentsi- ja

äriturismi valdkonnas. Toetus aitab suurendada Eesti kui rahvusvahelise äri- ja

konverentsisihtkoha tuntust, atraktiivsust ja eristatust ning toetab rahvusvaheliste

konverentside ja ärisündmuste Eestisse toomist. Selle tulemusel suureneb välisturistide arv,

turismitulu ning konverentsiturismi majanduslik mõju.

Toetus soodustab teenuste eksporti ja kõrgema lisandväärtusega turismisegmentide arengut,

millel on oluline roll majanduse mitmekesistamisel ja rahvusvahelise konkurentsivõime

tugevdamisel. Konverentsiturismil on positiivne kaudne mõju ka teistele majandussektoritele,

sealhulgas majutusele, toitlustusele, transpordile ja professionaalsetele teenustele.

Määruse rakendamine aitab kaasa pikaajaliste rahvusvaheliste koostöövõrgustike loomisele

ning Eesti ettevõtjate ja organisatsioonide paremale nähtavusele sihtturgudel. Samuti toetab

meede teadmiste ja kontaktide liikumist, mis on oluline Eesti positsiooni tugevdamiseks

rahvusvahelisel ärisündmuste turul.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega seotud peamised tegevused hõlmavad toetuse taotluste menetlemist,

toetuse andmise otsuste tegemist, toetuse kasutamise seiret ja kontrolli ning aruandluse ja

tagasinõuete menetlemist. Nimetatud tegevusi viib ellu EIS oma tavapäraste rakendus- ja

järelevalvemenetluste raames. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid struktuurseid või

püsivaid haldustegevusi, kuna toetuse andmine, aruandlus ja kontrollimine on integreeritud

EIS-i olemasolevatesse tööprotsessidesse ja infosüsteemidesse. Riigieelarvele lisakulusid

määruse rakendamisega ei kaasne.

Määruse rakendamise eeldatavad tulud on eelkõige kaudsed ja pikaajalised. Toetusmeetme

tulemusena suureneb rahvusvaheliste konverentside ja ärisündmuste arv Eestis, mis omakorda

kasvatab välisturistide arvu ja nende kulutusi Eestis. See toob kaasa lisatulu majutus-,

toitlustus-, transpordi- ja teenindussektorile ning suurendab maksulaekumisi riigieelarvesse.

Lisaks otsesele majanduslikule mõjule loob määruse rakendamine eeldused Eesti kui

rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise konverentsisihtkoha pikaajaliseks arenguks, tugevdades

rahvusvahelisi koostöövõrgustikke ning suurendades Eesti ettevõtjate ja organisatsioonide

nähtavust sihtturgudel. Seeläbi ületavad määruse rakendamisest tulenevad pikaajalised tulud

oluliselt rakendamisega seotud otsesed kulud.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kooskõlastamise ja

arvamuse avaldamise käigus esitatud ettepanekud on esitatud seletuskirja lisas: märkuste tabel.