Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 28.04.2026 nr 71

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 20 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel:

1. Lõpetan arheoloogiamälestise Kivilabürint (kultuurimälestiste registri nr 8906; asukoht

Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kanapeeksi küla, Vana-Kaibaldi, KÜ 20501:001:2298) ning

arheoloogiamälestise Kivilabürint (kultuurimälestiste registri nr 8912; asukoht Hiiu

maakond, Hiiumaa vald, Reigi küla, Altmäe, KÜ 39201:004:1040) kultuurimälestiseks

olemise.

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktid 7 ja 13.

Muinsuskaitseametil kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja

ajakohastada andmed riigi maakatastris ning teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käskkirja peale esitada kaebuse

Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest.

1. Asjaolud

1.1. Hiiu maakonda Hiiumaa valda Kanapeeksi külla Vana-Kaibaldi kinnistule ning Reigi külla

Altmäe kinnistule jäävad kivilabürindid võeti kultuurimälestisena kaitse alla kultuuriministri

01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktidega 7 ja 13 ning on

kantud kultuurimälestiste registrisse numbritega (edaspidi registri nr) 8906 ja 8912.

1.2. Läänemere rannikualadel levivad ajaloolised kivilabürindid1 paiknevad Eesti Vabariigi

territooriumil eranditult saartel (Aksi, Prangli ja Aegna saartel, Viirlaiul ning Hiiumaal)

kunagistel rannarootslaste aladel. Kokku on Eesti aladelt andmeid üheksa kivilabürindi

kohta2, kuid 17.02.2026 seisuga on kultuurimälestiste nimekirjas arheoloogiamälestisena

kaitse all neli kivilabürinti, neist kolm paikneb Hiiumaal (registri nr 8906, 8911, 8912) ning

üks Aksi saarel (registri nr 18990).

1 Arheoloogia teoreetilistes käsitlustes loetakse ajaloolisteks kivilabürintideks struktuure, mis on laotud peaasjalikult

vahemikus 1550–1650, vähesed vahemikus 1250–1550 ning mõningad peale aastat 1650. 2 Ilves, K. 2003. Merenduslikkus maastikus ja kultuuris. Merenduslik kultuurmaastik läbi kommunikatsioonimuististe.

Magistritöö. - https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/16e031f3-dba7-4323-9966-5c4f43afb48a/content

1.3. 2014. aastal teostati Muinsuskaitseameti tellimusel Hiiu maakonnas Kanapeeksi ning Reigi

külas arheoloogiamälestisena kaitse all olevate kivilabürintide (vastavalt registri nr 8906 ja

8912) arheoloogilised uuringud3, selgitamaks välja nende vastavus arheoloogiamälestise

tunnustele. Uuringud olid ajendatud pärast riikliku kaitse alla võtmist esitatud arvamustest,

et tegu ei ole ajalooliste ehk varauusajal laotud kivilabürintidega. Uuringutulemusi kokku

võtvas eksperdihinnangus4 nenditakse, et Kanapeeksi külas Vana-Kaibaldi kinnistule jääv

Kivilabürint (registri nr 8906) on rajatud alles 1955. aasta paiku kinnistu omaniku poolt ning

objektil puudub seos ajalooliste kivilabürintidega. Ühtlasi selgus, et struktuur on metssigade

poolt täielikult lõhutud ning objekt ei eristu ümbritsevast söötis põllumaast. Reigi külla

Altmäe kinnistule jääv Kivilabürint (registri nr 8912) ei ole eksperdihinnangu järgi aga

kunagi olnud kivilabürint, vaid tegu on juhuslikult teineteise vahetusse lähedusse jäävate

kividega.

1.4. Eksperdihinnangu järeldustele tuginedes leidis Muinsuskaitseamet, et kultuurimälestiste

registris numbritega 8906 ja 8912 kaitse alla olevad kivilabürindid ei vasta riikliku kaitse

eeldustele ning algatas 2024. aastal mälestiseks olemise lõpetamise menetluse MuKS § 20

lg 1 p 4 alusel. Muinsuskaitseameti arheoloogiakomisjon otsustas 17.02.2026 toimunud

koosolekul (protokoll nr 421 p 1) ettepanekut toetada.

2. Mälestise piir

2.1. Arheoloogiamälestis Kivilabürint (registri nr 8906) paikneb Kanapeeksi külas Vana-

Kaibaldi kinnistul (KÜ 20501:001:2298) ning on Maa- ja Ruumiameti geoportaali

kultuurimälestiste kaardikihil kuvatud leppemärgiga. Mälestise ümber kehtivat 50 m

kaitsevööndit avalikel kaardikihtidel ei kuvata, kuid seadusest tulenev kaitsevöönd5 ulatub

lisaks Vana-Kaibaldi kinnistule veel ka Feliksi kinnistule (KÜ 39201:004:4340).

2.2. Arheoloogiamälestis Kivilabürint (registri nr 8912) paikneb Reigi külas Altmäe kinnistul

(KÜ 39201:004:1040) ning on Maa- ja Ruumiameti geoportaali kultuurimälestiste

kaardikihil kuvatud leppemärgiga. Mälestise ümber kehtivat 50 m kaitsevööndit avalikel

kaardikihtidel ei kuvata, kuid seadusest tulenev kaitsevöönd ulatub lisaks Altmäe kinnistule

veel ka Põllu (KÜ 39201:004:0509) ning Uustalu kinnistule (KÜ 39201:004:0545).

3. Riikliku kaitse eeldus ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise põhjendus

3.1. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala

esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline,

kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest

lepingust.

3.2. MuKS § 11 lg 3 ütleb, et arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja

muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad

3 Reppo, M., Kalm, A. 2014. Arheoloogilised uuringud Valipe kindlustatud elamu kultuurkihil ja varemetel, Kootsaare

ja Kanapeeksi kivilabürintidel ning Saunaseljamäe pelgupaigal Hiiu maakonnas. -

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-11877_A-eelu_2014_ReppoM_8939-

23654-8901-8906-8911-8912_Valipe-jt_red.pdf 4 Reppo, M., Kalm, A. 2014. Eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta. Valipe kindlustatud elamu

kultuurkiht ja varemed (Hansu mü, Valipe küla), Kootsaare kivilabürindid (Altmäe ja Uustalu mü, Reigi küla),

Kanapeeksi kivilabürint (Kaibalde mü, Kanapeeksi küla) ning Saunaseljamäe pelgupaik (Muda küla) Hiiu maakonnas.

- https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia/8901jt_Hiiumaa_Valipe-Saunaseljamagi-labyrindid.pdf 5 MuKS § 95.

teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga.

Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht.

3.3. Riikliku kaitse eelduse hindamisel lähtutakse kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus) sätestatud

kriteeriumitest. Asi või maa-ala võib vastata mitmele, kuid ei pea vastama igale kriteeriumile

ning kriteeriumid võivad olla erineva kaaluga.

Üldised ja mälestise liigist tulenevad kriteeriumid

3.4. Määruse §-s 2 ja §-s 4 on kirjas mälestiste riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

arheoloogiamälestise kriteeriumid.

3.5. Riikliku kaitse üldiste kriteeriumide (määrus § 2) hulka loetakse olulisust, selektiivsust,

originaalsubstantsi säilivust ja tehnilist seisukorda. Mälestised (registri nr 8906, 8912) ei

vasta riikliku kaitse üldistele kriteeriumidele, kuna tegemist ei ole ajalooliste

kivilabürintidega, vaid kas kaasajal laotud kivilabürindiga (registri nr 8906) või juhuslikult

teineteise vahetusse lähedusse jäävate kividega (registri nr 8912), millel puuduvad riikliku

kaitse üldistele kriteeriumidele vastavad tunnused.

3.6. Arheoloogiamälestise kriteeriumideks (määrus § 4) on vanus ja asukoht, teabe teaduslik

väärtus ja ainulaadsus, silmapaistvus ja erilisus, funktsiooni järjepidevus, kajastumine

kirjalikes allikates ja hariduslik väärtus ning säilitatavus. Mälestised (registri nr 8906, 8912)

ei vasta arheoloogiamälestise kriteeriumitele, kuna tegemist ei ole ajalooliste

kivilabürintidega. Mälestiseks tunnistamise hetkel ei hinnatud mälestiste vastavust

kriteeriumidele ning sisuliselt on tegemist ekslike mälestiseks tunnistamistega.

3.7. Kultuurimälestiste registris numbritega 8906 ja 8912 arheoloogiamälestistena kaitse all

olevad kivilabürindid ei vasta ei riikliku kaitse üldistele ega arheoloogiamälestise

kriteeriumidele, kuna tegu ei ole ajalooliste ning arheoloogilist kultuurkihti omavate

kivilabürintidega. Seega Kanapeeksi külas Vana-Kaibaldi kinnistul ning Reigi külas Altmäe

kinnistul olevad kivilabürindid (registri nr 8906 ja 8912) ei vasta riikliku kaitse eeldusele

ning on põhjendatud lõpetada nende mälestiseks olemine. Mälestiseks olemise võib

lõpetada, kui mälestis ei vasta riikliku kaitse eeldusele (MuKS § 20 lg 1 p 4).

4. Mõju menetlusosalistele ja nende arvamused

4.1. Käskkirjas nimetatud mälestiste kaitse lõpetamine puudutab kokku viie kinnistu omanikke,

kellele kuuluvatele maadele jäävad mälestiseks olemise lõpetamisele kuuluvad

kivilabürindid ja nende MuKS-ist tulenevad kaitsevööndid.

4.2. 16.07.2024 saatis amet mälestiseks olemise lõpetamise eelnõu Hiiumaa Vallavalitsusele

ning puudutatud kinnistute omanikele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Arvamuse

esitamise tähtajaks seati 31.07.2024.

4.3. Menetlusosalised õigusakti eelnõule tähtaegselt arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud.

4.4. Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine on vastavate kinnisasjade omanike huvides, kuna

mälestiseks olemise lõpetamise järgselt ei kohaldu kinnisasjade suhtes enam MuKS-ist

tulenevad mälestise ja kaitsevööndi suhtes kehtivad kitsendused.

4.5. Muudatuse jõustumisel väheneb Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse

halduskoormus, kuivõrd kaob vajadus algatada, läbi viia või kooskõlastada erinevaid

toiminguid ja tegevusi kinnistutel.

5. Muinsuskaitse nõukogu seisukoht

5.1 Enne kultuurimälestiseks olemise lõpetamist kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu

seisukoht.

5.2 Muinsuskaitse Nõukogu arutas ettepanekut 26.03.2026 toimunud koosolekul ja otsustas seda

toetada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga