Kiri

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kultuuriministeerium Meie: 27.04.2026 nr 34

[email protected]

Eesti Filmi Instituut

[email protected]

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

[email protected]

EPIKoja pöördumine eestikeelsetele filmidele eestikeelsete subtiitrite lisamiseks kinodes ja

kinode ligipääsetavus

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) ja Eesti Vaegkuuljate Liit töötavad selle nimel, et

teenused ja keskkonnad oleksid kaasavad ja ligipääsetavad kõigile, sh puudega inimestele, kelle

jaoks on olulised nii füüsilise- kui inforuumi ligipääsetavus ning kaasav ja arvestav suhtlemine

teeninduses.

Pöördume teie poole ettepanekuga tagada kõikidele kinolevisse jõudvatele eestikeelsetele

filmidele (u 20-25 dokumentaal- ja mängufilmi aastas) eestikeelsed vaegkuuljate subtiitrid

või vähemalt eestikeelsed subtiitrid.

Eestis elab hinnanguliselt ca 180 000 kuulmislangusega inimest ehk umbes 15%

elanikkonnast. Nende inimeste võimalus osaleda Eesti kultuurielus, sh vaadata Eesti filme

kinos, ei tohiks sõltuda juhusest, üksikute tegijate teadlikkusest nagu Apollo Kino või

projektipõhisest rahastusest, mille käigus Eesti Vaegkuuljate Liit on varasemalt läbi viinud

filmidele vaegkuuljate subtiitrite loomist. Asutajaootused sätestavad toetuse saamise

kriteeriumina mh „publikut arvestav“.

Oleme varasemalt filmide levitamisel eestikeelsete vaegkuuljate subtiitrite, rahastuse

ettepanekute jm teemal pöördunud Kultuuriministeeriumi ja Eesti Filmi Instituudi poole

pöördumistega: 25.05.2022, 04.02.2023, 10.05.2023, 26.05.2023, 30.05.2023, 06.07.2023,

29.01.2024, 06.05.2024, 16.09.2025, 09.01.2026 ning eelnõu „Nõuded audiovisuaalmeedia

teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“ väljatöötamise erinevates etappides.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Lisaks näeme, et ka noored on kinokülastuste huviorbiidis. Oleme seisukohal, et infot võetakse

vastu mitme meele kaudu, kuulmislangus aga on noorte hulgas küllaltki sage probleem (Tartu

Ülikooli uurimus Eesti koolinoorte kuulmistundlikkus). Subtiitrid ei toeta üksnes

kuulmislangusega, vaid vanemaealiseid, neuroerinevusega ja inimesi, kellel on ajutine

kuulmislangus, keele töötlemisega raskuseid või, kes alles õpivad keelt.

Vastavalt ÜRO PIK konventsiooni artiklitele julgustame astuma otsustavaid samme

vastavalt:

● Artiklile 4, Üldkohustused: lõige 1, e) peab riik võtma kasutusele kõiki asjakohaseid

meetmeid, et kõrvaldada diskrimineerimine puude alusel kõigi isikute, organisatsioonide

ja eraettevõtete poolt.

● Artikkel 9, Juurdepääsetavus: punkt 2 lõige b) tagama, et avalikke ehitisi ja teenuseid

pakkuvad eraõiguslikud isikud arvestaksid puuetega inimeste juurdepääsetavuse

kõigi aspektidega.

● Artikkel 21, Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele: punkt 1 lõige c) pakkuma

avalikkusele teenuseid, kaasa arvatud Interneti vahendusel osutatavaid teenuseid

pakkuvate eraõiguslike isikute julgustamine, et nad edastaksid teavet ja osutaksid

teenuseid puuetega inimestele juurdepääsetavas ja kasutatavas vormingus.

Tuginedes arvulistele andmetele ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile tagada

ligipääsetavaid kommunikatsiooni- ja infoandmise viise, on subtiitrite loomise kujul tegemist

mõistliku otsusega, et edendada ühiskonnaelus osalemist.

Samuti peame vajalikuks rõhutada, et praegu kasutatav lahendus, mille kohaselt vaegkuuljate

subtiitrid suunatakse Movie Readingu rakendusse, ei vasta kasutajate vajadustele ega hea

praktika põhimõtetele. Subtiitrite kuvamine isiklikus seadmes kinoetenduse ajal häirib teisi

külastajaid ja individuaalset kinokogemuse kvaliteeti. Movie Readingu rakendus on mõeldud

eelkõige kirjeldustõlke pakkumiseks nägemispuudega inimestele, seda kuulatakse

kõrvaklappidest. Ka Soome riigi ligipääsetava filmikultuuri juhend 2021 ütleb, et ainult

kirjeldustõlge nägemispuudega inimestele suunatakse Movie Reading rakendusse.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Soome juhendist tuleb välja ka kogu kasutajateekonna olulisus ligipääsetava kinokogemuse

vaatest: „Ligipääsetavus ei tähenda üksnes takistusteta liikumist kinos, vaid vaataja kogu

teekonda kodust kinno ja tagasi. See hõlmab lisaks era- või ühistranspordile ka kino spetsiaalsete

ratastooli- või teiste liftide olemasolu, ratastoolikohti saalis, käetugedega tualettruumi,

induktsioonsilmust nii saalis kui ka kassas (Eestis on nõutud vaid kassas, aga sageli praktikas

tagatud ei ole) ning evakuatsiooniteid. Ligipääsetavuse saavutamisel on oluline ka kinopersonali

valmisolek abistada ja nõustada puudega kliente külastuse erinevates etappides. Kino

väljapääsu aadress tuleb eraldi välja tuua.“ Veelgi enam juhendi kohaselt peaks kino tellima

ligipääsetavuse hindamise, mis annab ülevaate kino tegevuse ligipääsetavuse hetkeseisust.

Kuna filmide ligipääsetavuse tagamine on täna riigi poolt toetatud ja Kultuuriministri määruse

kohaselt saavad kõik Eesti Filmi Instituudist tootmistoetust saanud filmide tootjad taotleda ka

subtiitrite ja kirjeldustõlke toetust, aga mitte kõik filmitootjad, tähendab see, et suur osa filmidest

jääb endiselt subtiitriteta. Samal ajal on EFI tootmistoetuse leping koht, kus saab ära märkida nii

sobiva kanali levitamiseks – kinolinal, mitte rakenduses ja sätestada info levitamine, sh nt Eesti

Vaegkuuljate Liidu kaudu. EPIKoda teeb järgmised ettepanekud:

● Tõsta koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega filmitootjate teadlikkust

tegelikest vajadustest. Filmidele luuakse inglisekeelsed subtiitrid juba filmi tootmise

käigus, mis tähendab, et filmitootjad täna ei eelista eesti kinokülastajat ning

eestikeelsete või vaegkuuljate subtiitrite tootmine on peamiselt teadvustamise

küsimus.

● Pidada silmas, et ligipääsetavus on koostööprotsess, mis kohandub vastavalt uute

tehniliste lahenduste jms tulekuga ja vastavalt kasusaajate ootustele ja vajadustele.

● Luua riiklik toetusmeede, et tagada ligipääsetavuse nõuded süsteemselt filmi

toetamise ja levitamise raamistikuga.

● Kehtestada põhimõte, et kõik Eesti filmid peavad kinodes olema varustatud

eestikeelsete subtiitritega, pakkudes mh kuulmislangusega inimestele tööpäeva

vältel vaegkuuljate subtiitritega kinoseansse, mis on olnud varasemalt toimiv

lahendus.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

● Anda Eesti filmi- ja teleauhinnad raames välja ligipääsetavuse teemadega seotud

auhinda, et tunnustada filmi- ja televaldkonda kaasamise ja ligipääsetavuse ning

tuua tähelepanu just erinevatele kogemustele meedias. Täpsemad kriteeriumid,

žüriiliikmed jt leppida kokku puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega.

● Teha poliitikaotsused alati koostöös nendega, keda otsused hiljem kõige rohkem

mõjutama hakkavad, st puudega inimeste ja esindusorganisatsioonidega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Külliki Bode

esimees

Eesti Vaegkuuljate Liit

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437