Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 28/04/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

24/04/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1365382.6 ES

Eelotsuse asi C-183/26

Subdirección General de Gestión de Clases Pasivas

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad

Valenciana - Hispaania)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Leticia Carrasco Marco

Osakonnajuhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 28/04/2026

Kokkuvõte C-183/26 - 1

Kohtuasi C-183/26*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

6. märts 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Tribunal Superior de Justicia de la Comunidad Valenciana

(Valencia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

20. jaanuar 2026

Kaebaja:

HE

Vastustaja:

Administración del Estado (Subdirección General de Clases Pasivas

– Dirección General de Ordenación de la Seguridad Social –

Secretaría de Estado de la Seguridad Social y Pensiones –

Ministerio de Inclusión, Seguridad Social y Migraciones) (Riik

(Teatavate riigiteenistujate pensioniskeemi üldine alamdirektoraat –

Sotsiaalkindlustuse peadirektoraat – Sotsiaalkindlustuse ja

pensionide riigisekretär – Sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalkindlustuse

ja rände ministeerium))

Põhikohtuasja ese

Sotsiaalkindlustuse alane vaidlus esimeses kohtuastmes, kus kaebaja taotleb

emaduse pensionilisa õiguse tunnustamist oma vabatahtliku vanaduspensioni

osana.

* Kohtumenetluse keel: hispaania.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-183/26

2

Eelotsusetaotluse liik ja ese

ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus Euroopa Liidu põhiõiguste harta

(edaspidi „harta“) artikli 21, Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“)

artikli 10 ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega

kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale

pääsemisel (edaspidi „direktiiv 2000/78“), artiklite 1, 2 ja 6 tõlgendamise kohta.

Eelotsuse küsimus

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21, Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklis 10 ja nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ artiklites 1,

2 ja 6 sätestatud vanuse alusel diskrimineerimise keeldu tuleb tõlgendada nii, et

sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, nimelt teatavate riigiteenistujate

pensioniskeemi käsitleva seaduse (Ley de Clases Pasivas del Estado) 18. lisasäte,

mis reguleerib emaduse pensionilisa saamise õiguse tunnustamist, välistades selle

saajate seast üksnes need vanemad, kes küll vastavad täpselt samadele osamaksete

osas kehtivatele nõuetele kui need, kes on jäänud osamakselisele

vanaduspensionile 65-aastaselt, kuid kes ei ole veel sellesse vanusesse jõudnud?

Viidatud õigusnormid

Riigisisesed õigusnormid

1. Teatavate riigiteenistujate pensioniskeemi käsitlev seadus (Ley de Clases

Pasivas del Estado; edaspidi „LCPE“) ajavahemikul 1. jaanuarist 2016 kuni

3. veebruarini 2021 kehtinud redaktsioonis.

1.1. 18. lisasätte „Teatavate riigiteenistujate pensioniskeemi pensioni

emaduse pensionilisa“ lõikes 1 on ette nähtud:

„Pensionilisa on õigus saada naistel, kes on bioloogiliste või lapsendatud

laste vanemad ja kellele makstakse teatavate riigiteenistujate pensioniskeemi

alusel alates 1. jaanuarist 2016 vanadus-, sund-, töövõimetus-,

ebavajalikkus- või lesepensioni.

See pensionilisa, mis on oma õiguslikult laadilt igal juhul käsitatav riikliku

vanaduspensionina, on summa, mis saadakse selle pensionisumma suhtes,

millele isikul on õigus, teatud protsendi kohaldamisel olenevalt laste arvust,

kes on sündinud või adopteeritud enne pensioni saamise õiguse tekkimist,

järgmise skaala järgi:

a) kahe lapse puhul: 5 protsenti.

b) kolme lapse puhul: 10 protsenti.

SUBDIRECCIÓN GENERAL DE GESTIÓN DE CLASES PASIVAS

3

c) nelja või enama lapse puhul: 15 protsenti.

[…]“.

1.2. Eelotsusetaotluses on ära toodud ka selle lisasätte lõiked 2–6, mis ei

ole esitatud eelotsuseküsimuse seisukohast asjakohased.

2. Sellele 18. lisasättele on viidatud ka selle uues redaktsioonis, mis tuleneb

kuninga 2. veebruari 2021. aasta dekreetseadusest nr 3/2021, millega

kehtestatakse meetmed soolise lõhe vähendamiseks ja muudes küsimustes

sotsiaalkindlustuse ja majanduse valdkonnas (Real Decreto-ley 3/2021 por

el que se adoptan medidas para la reducción de la brecha de género y otras

materias en los ámbitos de la Seguridad Social y económico). See uus

redaktsioon, mida kohaldatakse pensionidele, millele tekkis õigus alates

3. veebruarist 2021, ei ole seega käesolevas asjas ratione temporis

kohaldatav. Selle uue redaktsiooni kohaselt on „naistel, kellel on üks või

mitu last ja kellel on teatavate riigiteenistujate pensioniskeemi alusel õigus

vanadus-, sund-, töövõimetus-, ebavajalikkus- või lesepensionile, õigus

saada pensionilisa iga lapse eest mõju tõttu, mida sooline lõhe avaldab

üldiselt naiste pensionide suurusele. Õigust lisatasule iga lapse eest

tunnustatakse või see säilib naisel tingimusel, et teine vanem ei ole taotlenud

ega saanud pensionilisa, ning kui teine vanem on samuti naine,

tunnustatakse selle naise õigust, kelle riiklikud pensionid on kokku

väiksemad […]“.

3. Samuti on viidatud sotsiaalkindlustuse üldseadusele (Ley General de la

Seguridad Social; edaspidi „LGSS“) redaktsioonis, mis tuleneb kuninga

dekreetseadusest 3/2021 ja mis kehtib alates 4. veebruarist 2021; see

võimaldab üldises sotsiaalkindlustussüsteemis vabatahtliku vanaduspensioni

saajatel saada pensionilisa soolise lõhe vähendamiseks, erinevalt sellest, mis

on sätestatud LCPE 18. lisasättes. See õigusnorm, mis ei ole põhikohtuasjas

kohaldatav, sätestab: „1. Vähemalt ühe lapsega naistel, kellele

makstakse osamakselist vanadus-, töövõimetus- või lesepensioni, on õigus

saada iga lapse eest pensionilisa mõju tõttu, mida sooline lõhe avaldab

üldiselt riikliku sotsiaalkindlustuse raames naistele makstava osamakselise

pensioni suurusele. Naise õigust saada iga lapse eest pensionilisa

tunnustatakse ja see säilib seni, kuni teise vanema kasuks ei ole esitatud

pensionilisa määramise taotlust ja talle ei ole seda määratud, ning juhul, kui

ka teine vanem on naine, tunnustatakse selle naise õigust, kelle riiklike

pensionide on väiksem.

Selleks, et meestel oleks õigus pensionilisale, peab olema täidetud mõni

järgnevatest tingimustest: […]“.

4. Lõpuks on viidatud LGSS 37. lisasättele kuninga dekreetseadusest 3/2021

tulenevas redaktsioonis, mis ei ole samuti põhikohtuasjas kohaldatav. See

säte, mida käsitleti 15. mai 2025. aasta kohtuotsuses Melbán ja Sergamo

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-183/26

4

(C-623/23 ja C-626/23, EU:C:2025:358), sisaldab erinevaid eeskirju soolise

lõhe vähendamiseks mõeldud pensionilisa kohta.

Liidu õigusnormid

1. ELTL artikkel 10.

2. Harta artikkel 21.

3. Direktiivi 2000/78 artiklid 1, 2, 6, 9 ja 16.

Viidatud kohtupraktika

Hispaania kohtute praktika

1. Tribunal Constitucionali (Hispaania konstitutsioonikohus) 16. oktoobri

2018. aasta kohtumäärus 114/2018, millega jäeti menetlusse võtmata

põhiseaduslikkuse küsimus seoses põhiseaduse artikli 14 (võrdsuse

põhimõte) võimaliku rikkumisega, mis seisnes selles, et vabatahtlikult

eelpensionile jäävatele naistele ei olnud ette nähtud emaduse pensionilisa.

See kohtumäärus tehti enne 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsust Instituto

Nacional de la Seguridad Social (emade pensionilisa) (C-450/18,

EU:C:2019:1075).

Liidu kohtute praktika

1. 12. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Instituto Nacional de la Seguridad

Social (emade pensionilisa) (C-450/18, EU:C:2019:1075).

2. 12. mai 2021. aasta kohtuotsus INSS (emade pensionilisa – II) C-130/20,

edaspidi „kohtuotsus C-130/20“, EU:C:2021:381, eelkõige punktid 16, 24,

26 ja 27).

3. 27. aprilli 2023. aasta kohtuotsus BB BVAEB (vanaduspensioni summa)

(C-681/21, edaspidi „kohtuotsus C-681/21“, EU:C:2023:349, punktid 40–

44).

4. 15. mai 2025. aasta kohtuotsus Melbán ja Sergamo (C-623/23 ja C-626/23,

edaspidi „kohtuotsus C-623/23“, EU:C:2025:358, eelkõige resolutsioon).

Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Kaebaja on endine riigiteenistuja ja tal on kaks last.

2 8. jaanuari 2018. aasta otsusega määrati talle tavaline vabatahtlik ennetähtaegne

vanaduspensioni.

SUBDIRECCIÓN GENERAL DE GESTIÓN DE CLASES PASIVAS

5

3 Kaebaja esitas 26. juulil 2023 riigile LCPE 18. lisasätte alusel oma

vanaduspensioni läbivaatamise taotluse, milles palus tunnustada oma õigust saada

vanaduspensioni raames emaduse pensionilisa.

4 Taotlus jäeti vabatahtliku pensionile jäämise tõttu rahuldamata.

5 Kaebaja esitas selle keeldumise peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

6 Kaebaja väidab, et LCPE 18. lisasäte põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis

kujutab endast vanuse alusel diskrimineerimist kõigi pensionäride (nii mehed kui

ka naised) puhul, kes saavad vabatahtlikku ennetähtaegset vanaduspensioni ja

kellele ei maksta alusetult demograafilise panuse eest makstavat pensionilisa.

Kaebaja lisab, et ta on töötanud riigi teenistuses 44 aastat ehk 29 aastat rohkem

kui on tavaliseks pensioniks või sundpensioniks nõutav. Lisaks märgib ta, et

kohtuotsus C-130/20 ei takista esitada eelotsusetaotlust, kuna selles hinnatakse

soolist diskrimineerimist.

7 Vastustaja väidab, et kaebaja jäi vabatahtlikult pensionile, mistõttu ta ei vasta

õigusnormides ette nähtud tingimustele, ja seega ei tule talle pensionilisa maksta.

Vastustaja väidab, et võrdsuse põhimõtet ei ole rikutud ja et samal teemal on

pealegi juba olemas Juzgado de lo Social n° 2 de Elche (Elche töökohus) esitatud

eelotsusetaotlus, mistõttu oleks igal juhul mõistlikum peatada põhikohtuasjas

menetlus ja lükata kohtuotsuse tegemine edasi kuni selles asjas otsuse tegemiseni.

Lõpuks tuletab vastustaja meelde, et kuninga dekreetseadusega 3/2021 tehtud

muudatus ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav.

Eelotsusetaotluse esitamise põhjendused

8 Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 1 näeb ette, et erinevat kohtlemist vanuse alusel

ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on riigisisese õigusega objektiivselt ja

mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav

õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased

ja vajalikud.

9 Seega tekib küsimus, kas selline põhjendus on käesoleval juhul olemas. Kui

pensioni saamise põhjendus on hüvitada demograafilist panust, ei ole alust jätta

naisi (ja vajaduse korral mehi) välja ea tõttu, mil nad läksid vabatahtlikult

pensionile, mille puhul on nõutav, et nad oleksid saanud 60-aastaseks ja et nad

oleksid riigiteenistuses töötanud vähemalt 30 aastat – need on ainsad kriteeriumid,

mida LCPE nõuab. Seevastu isikud, kes saavad sundpensioni, sest nad on

65-aastased või vanemad, peavad olema töötanud 15 aastat. Kui sätte eesmärk on

hüvitada demograafilist panust, siis ei ole arusaadav, miks tuleks teha vahet selle

alusel, kas pensionile jäädi sundkorras või vabatahtlikult.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-183/26

6

10 Vanuse alusel diskrimineerimist õigustavad põhjused on seotud vabatahtlikult

pensionile jäämise rangemate tingimuste või tööhõive- või tööturupoliitika

õiguspäraste eesmärkidega. Käesoleval juhul selline põhjendus siiski puudub.

Demograafiline panus on sama (vähemalt kaks last).

11 Käesoleval juhul tuleneb erinevus „hüvitise saamise tingimustest“. Vanus (alla

65-aastane) on õiguslik erinevus seoses pensionilisa tunnustamisega vaidlusaluses

sättes. Seetõttu leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tegemist võib olla

direktiivi 2000/78 rikkumisega.

12 Lisaks ei ole Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtu teada teinud otsust

selle kohta, kas liidu õigusega on kooskõlas õigusnorm, mille kohaselt sõltub selle

konkreetse riikliku hüvitise, st demograafilise panuse eest emaduse (või isaduse)

pensionilisa maksmine asjaomase isiku vanusest (65 aastat). Vanuse alusel

diskrimineerimine ei ole kohtuotsuse C-130/20 ese, milles hinnatakse, kas

tegemist on soolise diskrimineerimisega. Samas näib samast kohtuotsusest tulenev

kohtupraktika toetavat käesoleva eelotsusetaotluse esitamist, kui selles on

märgitud, et „direktiiv 79/7 ei saa […] olla sellise olukorra suhtes kohaldatav, sest

kriteerium, mille tõttu ei määrata vabatahtlikult eelpensionile jäänud naistele

emaduse pensionilisa, ei ole seotud asjasse puutuva töötaja soolise kuuluvusega,

vaid tema pensionile jäämise viisiga, mistõttu ei ole väidetav diskrimineeriv

käitumine seega „sooline““.

13 Sellega kaasuvalt tuleb viidata ka kohtuotsusele C-623/23, mis samuti puudutas

soolist diskrimineerimist. Kokkuvõttes välistab eelotsusetaotluse esitanud kohus

käesoleval juhul soolise diskrimineerimise.

14 Samuti tuleb täpsustada, et Juzgado de lo Social n.° 2 de Elche (Elche töökohus

nr 2) esitatud eelotsusetaotlustel kohtuasjades C-403/25 ja C-852/25 ei ole sama

ese kui käesoleval eelotsusetaotlusel. Neis ei viidata vanusele ja küsimused

puudutavad LGSS artikli 60 kohaldamist asjaolude asetleidmise ajal kehtinud

redaktsioonis.

15 Lisaks tuleb märkida, et kuninga dekreetseadusega 3/2021 loodi

sotsiaalkindlustuse üldskeemi pensionäridele soolise lõhe vähendamise

pensionilisa, mida võib maksta ka vabatahtliku eelpensioni korral. See argument

toetab siin esitatud seisukohta, kuid ei tohi unustada erinevusi selle skeemi ja

teatavate riigiteenistujate pensioniskeemi vahel.

16 Lõpuks tuleb märkida, et juhul kui Euroopa Kohus peaks leidma, et vaidlusalused

õigusnormid ei ole direktiiviga 2000/78 kooskõlas, võib kohaldada kohtuotsuse

C-681/21 punktis 44 leitut, st et alates hetkest, mil on tuvastatud liidu õigusega

vastuolus olev diskrimineerimine, ja seni, kuni ei ole võetud võrdset kohtlemist

taastavaid meetmeid, saab võrdsuse põhimõtte järgimise tagada üksnes sellega, et

ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele antakse samad eelised, mis on

soodsamas olukorras olevatel isikutel. Seega tuleb ebasoodsamas olukorras olevad

isikud asetada samasse olukorda kui isikud, kellel on kõnealune eelis.