Selgitustaotlus

Lugupeetud Maret Maripuu

Palun Teilt täiendavaid selgitusi ka järgnevatele küsimustele antud vastuse osas.

Küsisin: „Kas Teie hinnangul on antud asjas kaebuste ja menetluste avalik käsitlemine kooskõlas seaduste, eelkõige andmekaitse ja haldusmenetluse alaste nõuetega, ning teenuse osutajaga sõlmitud lepinguga?“

Teie vastasite:

Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud avaldatud teabe vastavust kehtivatele õigusaktidele, sh isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR), haldusmenetluse seaduse põhimõtetele (HMS § 35 38 – menetlus- ja isikuandmete kaitse), ning teenuse osutajaga sõlmitud lepingule. Avalikus teates ei olnud teenusesaajate, kaebajate ega töötajate isikuandmeid ning see ei sisaldanud ka menetluslikke detaile. Hindamisel lähtuti ka ohvriabi seadusest, mille § 1 ja § 3 sätestavad ohvri turvalisuse tagamise ning riikliku ohvriabi korralduse põhimõtted. Meie hinnangul on tegutsetud kehtiva õiguse piires, järgides proportsionaalsuse jaeesmärgipärasuse põhimõtteid.

Lähtuvalt Teie vastusest soovin täpsustada järgmist:

1) Ohvriabi seaduse § 1 käsitleb seaduse reguleerimisala ja § 3 käsitleb  teiste seaduste, nt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja lastekaitseseaduse kohaldamist. Need sätted ei reguleeri ühegi teenuse osutamise tingimusi ega teenuste kvaliteedinõudeid. Palun selgitage, kuidas Teie viidatud ohvriabi seaduse sätted on seotud  kaebuse avaliku käsitlemisega ja õigustavad seda?

2) Olete viidanud HMS § 35 38, mille sisuks on haldusmenetluse läbiviimist reguleerivad sätted. Palun selgitage üksikasjalikumalt, kuidas nimetatud sätted on seotud või annavad aluse avalikkuse kaasamiseks menetlusse, mille sisuks on äärmiselt isikliku olemusega ühekordsed etteheited, mille avalikustamiseks puudub arusaadav avalik huvi.

3) Kuidas olete konkreetse menetluse puhul arvestanud üldise õigusriigile omase põhimõttega, mille kohaselt pooleliolevate menetluste andmeid ei avaldata, et oleks tagatud menetluse autonoomsus ja välistatud väline sekkumine?

Palun täpsustage enda vastust ka minu küsimusele: „Kas kaebuste ja menetluste info avaldamine, ilma et süüdistataval oleks seejuures võimalus kasutada õiguskaitse meetmeid, tagab Teie hinnangul õiguspärase ja õiglase kohtlemise?“

Vastasite järgnevalt:

Kinnitame, et avalik teavitus ei ole käsitletav süü tuvastamisena ega lõpliku hinnanguna teenuse osutaja tegevusele. Teenuse osutajal on olnud ja on jätkuvalt võimalus esitada oma selgitusi ning kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (HMS kohased õigused, sh ärakuulamine ja vaide  esitamine).Menetlused viiakse läbi haldusmenetluse seaduse nõuetest lähtudes ning ohvriabi seaduse § 3 kohase sotsiaalkaitse korralduse raames.

Lähtuvalt Teie vastusest soovin, et täpsustaksite järgmist:

1) Palun selgitage, kuidas ohvriabi seaduse § 3, kus viidatakse sotsiaalseadustiku üldosale, mis käsitleb hüvitistega seotud menetlusi, on antud juhul seotud Sotsiaalkindlustusametiga lepingulistes suhetes oleva organisatsiooni kohta tehtud kaebuste avalikustamisega?

2) Millisel konkreetsel õiguslikul alusel käsitleb Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi seaduse § 1 ja § 3 sätteid kui normatiivset alust teenuse kvaliteedinõuete kehtestamiseks või teenuseosutaja tegevuse hindamiseks?

3) Kas Sotsiaalkindlustusamet möönab, et nimetatud OAS sätted ei sisalda materiaalõiguslikke nõudeid teenuse kvaliteedile ega volitusnormi selliste nõuete kehtestamiseks? Kui jah, siis millisele konkreetsele õigusnormile tuginevad kvaliteedinõuded tegelikult?

Lugupidamisega

Lea Danilson-Järg

Lugupeetud Maret Maripuu

Esitasin Teile 18.02.2026 seoses Sotsiaalkindlustusameti kodulehel 17. veebruaril avaldatud naiste tugikeskuse teenust käsitleva artikliga küsimused. Tänan Teid vastuste eest, kuid soovin sel teemal lisainfot.

Küsisin Teie käest: „Kas Sotsiaalkindlustusametil on üldiseks tavaks enda koordineeritavate teenuste kohta laekunud kaebuste kohta info avalikustada? Miks otsustati seda teha Tallinna naiste tugikeskuse puhul?“

Teie vastasite:

Sotsiaalkindlustusamet ei avalikusta üldjuhul koordineeritavate teenuste kohta laekunud kaebusi ega pooleliolevaid menetlusi. Avalikkust teavitatakse üksnes erandlikel juhtudel, kui see on vajalik teenuse kasutajate turvalisuse tagamiseks või kui avalik huvi kaalub üles piirangud, arvestades samas kehtivat õigusraamistikku (avaliku teabe seadus § 1 ja § 3, mis sätestavad avaliku teabe põhimõtted). Avalikkuse jagatud teave piirdus üldistatud faktidega teenuse kvaliteedi kohta, mistõttu pidasime vajalikuks infot täpsustada ja kinnitada, et teenuse jätkumine ega ohvrite turvalisus ei ole ohus. Selline selgitamine on kooskõlas avaliku teabe seaduse § 28-ga, mis lubab avaliku ülesande täitjal avalikkust teavitada olulistest asjaoludest, sh teenuse kvaliteedi ja ohutusega seonduvast (AvTS § 28 – teabe avaldamise kohustus).

Lähtuvalt Teie vastusest soovin, et täpsustaksite järgmist:

1) Olete viidanud teabe avalikustamise alusena AvTs § 1, § 3 ja § 28. AvTS § 28 reguleerib detailselt, milline info kuulub avalikustamisele. Palun viidake konkreetsele õiguslikule alusele (näidates ära konkreetse paragrahvi, lõike ja punkti, mis annab aluse  laekunud kaebuse sisu avalikustamiseks enne kaebuses sisalduvate väidete kontrollimist ja kaebuse osas tehtud õigusakti või ettekirjutuse jõustumist.

2) Kuidas hindas Sotsiaalkindlustusamet enne info avalikustamist võimalikku mainekahju teenuseosutajale ning proportsionaalsust avaliku huvi suhtes?

3)Kas enne avalikustamist anti teenuseosutajale võimalus tutvuda avaldatava teabega ja esitada vastuväiteid?

4)Kas Sotsiaalkindlustusamet peab võimalikuks, et avalikustatud info võib hiljem osutuda ebatäpseks, eksitavaks või lausa valeks? Kui jah, siis kuidas kavatsetakse teenuseosutajale tekitatud kahju heastada?

Samuti soovin teada:

1) Kas Sotsiaalkindlustusameti poolt naiste tugikeskuste üle teostatava järelevalve jaoks on kehtestatud kindel kord?

2) Kes menetlust läbi viib, milline on selle isiku erialane ettevalmistus?

3) Kas järelevalvemenetlusele on kehtestatud ajapiirid, mille jooksul peab menetlus olema lõpetatud?

4) Millised toimingud menetluse käigus teostatakse ja millised dokumendid koostatakse?

5) Kas menetluse lõpus koostatakse järelevalve akt, mida tutvustatakse järelevalve objektile ja mille kohta on võimalik esitada omapoolseid selgitusi ning vastuväiteid?

6) Millised on naiste tugikeskuse õigused järelevalve käigus?

Lugupidamisega

Lea Danilson-Järg

Riigikogu liige

Lugupeetud Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet on avaldanud 17. veebruaril oma kodulehel detailset infot ühe Tallinna naiste varjupaigaga seotud kaebuste ning menetluste kohta, samuti fotosid varjupaiga ruumidest. Avaldatud artikli autoriks on märgitud vägivallaohvrite teenuse juht Anne Klaar. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/naiste-tugikeskusesse-poordujate-turvatunde-tagamisel-ei-saa-teha-kompromisse

Naiste varjupaiga teenus, mida sotsiaalkindlustusamet koordineerib, on väga oluline meede koduvägivalla vastases võitluses. Ameti huvides peaks olema tagada ühiskonna igakülgne usaldus selle teenuse vastu, et naised julgeksid pöörduda ja jõuaksid vajaliku abini. Ameti poolt kaebuste ja menetluste avalik kajastamine on seetõttu tekitanud arusaamatust. Palun teil selgitada järgnevaid küsimusi, et oleks võimalik aru saada, kas sotsiaalkindlustusameti tegevus on olnud asjakohane ja õiguspärane ning saamaks sisendit õigusruumi ja poliitikate täiendamiseks:

1 Kas Sotsiaalkindlustusametil on üldiseks tavaks enda koordineeritavate teenuste kohta laekunud kaebuste kohta info avalikustada? Miks otsustati seda teha Tallinna naiste tugikeskuse puhul?

2 Kas Teie hinnangul on antud asjas kaebuste ja menetluste avalik käsitlemine kooskõlas seaduste, eelkõige andmekaitse ja haldusmenetluse alaste nõuetega, ning teenuse osutajaga sõlmitud lepinguga?

3 Kas kaebuste ja menetluste info avaldamine, ilma et süüdistataval oleks seejuures võimalus kasutada õiguskaitse meetmeid, tagab Teie hinnangul õiguspärase ja õiglase kohtlemise?

4 Milliseid negatiivseid tagajärgi võib teie hinnangul kaasa tuua kaebuste ja menetluste avalikustamine, kui neis toodud väited lükatakse hiljem ümber ja osutuvad vääraks? Kuidas te plaanite sel juhul korvata teenuse mainele ja lepingupartnerile põhjustatud kahju?

5 Kodulehel avaldatud artiklis on kirjutatud: „Turvatunnet loob nii vastuvõtja teadlik ja hooliv käitumine kui ka keskkond ise: tugikeskus peab olema puhas, hubane ja ohutu, ilma lastele ohtlike esemete või aineteta.“

• Palun teil esitada dokumendid, kus on sätestatud täpsed nõuded naiste tugikeskuse puhtusele ja hubasusele ning ohutusnõuded, sh loetelu lastele ohtlikest esemetest või ainetest, mida ei või tugikeskuse ruumides olla. Kas te olete viinud läbi tugikeskuste hindamisi nende kriteeriumite alusel?

• Palun teil esitada dokumendid, millega on fikseeritud eelnimetatud nõuete konkreetsed rikkumised Tallinna Naiste Tugikeskuse poolt, sh loetelu lastele ohtlikest esemetest ja ainetest, mis järelevalve käigus avastati.

6 Kodulehel avaldatud artiklis on kirjutatud: „Teenuse osutaja peab tagama turvalise ajutise majutuse, mis on võimalikult kodusarnane, ja kasutama ajutise turvalise majutuse pakkumiseks inimväärikust ja traumeerivast sündmusest taastumist toetavaid ruume.“

• Palun teil esitada dokumendid, kus on sätestatud kriteeriumid võimalikult kodusarnastele, inimväärikust ja traumeerivast sündmusest taastumist toetavatele ruumidele. Kas te olete viinud läbi tugikeskuste hindamisi nende kriteeriumite alusel?

• Palun selgitada, millist taset tuleb arvestada ja kellest tuleb lähtuda olukorras, kus tugikeskuse majutusele saabuvad äärmiselt erisugustes tingimustes elama harjunud inimesed?

Lugupidamisega

Lea Danilson-Järg

Riigikogu liige