Hanke alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)" (307717)

1 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

ALLTÖÖVÕTJATE KONTROLLIMISE TINGIMUSED LEPINGU TÄITMISE ETAPIS Viitenumber: 307717

Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise

funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)

Esimese ringi alltöövõtjaid kontrollitakse:Jah

Teise ja järgmiste ringide alltöövõtjaid kontrollitakse: Ei

Alltöövõtjad peavad esitama hankepassi: Jah

ALLTÖÖVÕTJA ESIMESE RINGI KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Kehtib: Kõik osad

2 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Kehtib: Kõik osad

3 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Kehtib: Kõik osad

4 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Kehtib: Kõik osad

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

5 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Kehtib: Kõik osad

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Kehtib: Kõik osad

6 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Kehtib: Kõik osad

7 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Kehtib: Kõik osad

8 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Kehtib: Kõik osad

9 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Kehtib: Kõik osad

10 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

11 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMINE

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg-st 4.1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Kehtib: Kõik osad

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Kehtib: Kõik osad

12 / 12

Koostatud 09.04.2026 10:40:38 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

1 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

307717

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed Ametlik nimi:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Lubja tn 4

Hankija veebiaadress:

http://www.rik.ee/

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)

Lühikirjeldus:

Riigihanke eesmärgiks on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga, kes hakkab teostama detailanalüüsi- ja arendustöid riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsionaalsuse integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET). Detailanalüüs peab põhinema tehnilise kirjelduse lisa 1 eelanalüüsil. Detailanalüüsi eesmärk on täpsustada lahendus, mille alusel viiakse RIS-i tellimuste jagamise funktsionaalsus üle AET-i ning tagatakse selle ühildumine AET-i olemasoleva arhitektuuri ja tööprotsessidega. Töö käigus tuleb analüüsida ja kirjeldada ka RIS-i muude funktsionaalsuste jätkuv toimimine olukorras, kus tellimuste jagamise funktsionaalsus viiakse üle AET infosüsteemi. Detailanalüüsi tulemused on aluseks käesoleva hankelepingu raames teostatavale arendustööle. Töö hõlmab muu hulgas arendust, testimist ning lahenduse kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke tegevusi.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):

307717

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d: 72200000-7 Tarkvara programmeerimis- ja nõustamisteenused

3 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

17 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

18 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;

19 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

20 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT

Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.

21 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

B: Majanduslik ja finantsseisund

ÜLDINE AASTAKÄIVE

Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine:

Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“

Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 2 (kahe) riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäive peab olema olnud igal aastal vähemalt 300 000 EUR-i. Eeldusel, et pakkuja majandusaasta kattub kalendriaastaga, on viimaseks kaheks lõppenud majandusaastaks 2025 ja 2024. Pakkuja esitab hankepassis 2025. ja 2024. majandusaastate netokäibed. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Pakkuja esitab hankepassis vastavad andmed. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele.

22 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 300000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 300000

Valuuta: EUR

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: "nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta." Avaliku sektori hankijad võivad võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“

Tingimuse selgitus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega lepingut, mille pikkuseks on vähemalt 6 kuud ja mis on sõlmitud juriidilise isikuga. Esitatavate lepingute maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 150 000 EUR iga lepingu kohta. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või arendustöö leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Kui lepingu või teenuse eripära võimaldab töid üle anda ja vastu võtta etapiviisiliselt, loetakse teostatuks ka sellised pakkumuste esitamise tähtpäeval kehtivad lepingud, mille alt on teostatud töid ülaltoodud mahus ja maksumusega, mis on tellija poolt ka vastu võetud. Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu maksumused, lepingut) kuupäevad ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui

23 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.

Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2

Kirjeldus: Riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingute hulgas peab pakkujal olema vähemalt 2 (kaks) riigihanke esemele sarnase esemega lepingut, mille pikkuseks on vähemalt 6 kuud ja mis on sõlmitud juriidilise isikuga. Esitatavate lepingute maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 150 000 EUR iga lepingu kohta. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või arendustöö leping.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ALLHANKE OSAKAAL

Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument).

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“

24 / 24

Koostatud 09.04.2026 09:56:27 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Koostatud 27.04.2026 15:13:06 1 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10065004/general-info

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD

Viitenumber: 307717 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)

Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei

Jrk nr

Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod

Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav

1 Hankelepingu kogumaksumus (KM-ta) Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasilükata. Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. Hindamiskriteeriumite juures toodud osakaaludes ei ole ristsubsideerimine lubatud.

Maksumus - vähim on parim

25 jah

2 Arendusmeeskonna töökogemus Kvaliteet - hankija hinnatav

50

3 Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtja Tingimuse täitmisel on pakkujal võimalik saada 5 punkti. Tingimuse mittetäitmisel omistatakse 0 punkti.

Kvaliteet - hankija hinnatav

5

Koostatud 27.04.2026 15:13:06 2 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10065004/general-info

4 Projektiplaan Kvaliteet - hankija hinnatav

20

Kokku: 100

Koostatud 27.04.2026 15:13:06 3 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10065004/general-info

Hindamismetoodika kirjeldus 1.   Hankelepingu kogumaksumus (KM-ta)

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

2.   Arendusmeeskonna töökogemus Kokku on võimalik saada 50 punkti.

1) Pakkumus, milles töökogemus tarkvara arendamisel ületab tehnilise kirjelduse p 4.11.19 selliselt, et töökogemus arendajana on vähemalt 60-kuud – omistatakse 5 punkti ühe arendaja kohta. Kokku on pakkujal võimalik käesoleva hindamiskriteeriumi täitmise eest saada 10 punkti, s.t. kui vähemalt kahel arendaja on vastav töökogemus; 2) Pakkumus, milles töökogemus tarkvara arenduses arhitektina ületab tehnilise kirjelduse p 4.11.20 selliselt, et meeskonnaliikmel on vähemalt 36-kuuline töökogemus tarkvara arenduses arhitektina - omistatakse 5 punkti; 3) Pakkumus, milles töökogemus tarkvara analüüsi läbiviimisel ületab tehnilise kirjelduse p 4.11.21 selliselt, et meeskonnaliikmel on vähemalt 60-kuuline töökogemus tarkvara analüüsi läbiviimisel - omistatakse 5 punkti; 4) Pakkumus, milles IT analüütikul, arendaja(te)l ja/või arhitektil on IT alane kõrgharidus* - omistatakse 5 punkti iga nimetatud meeskonnaliikme kohta. Kokku on pakkujal võimalik käesoleva hindamiskriteeriumi täitmise eest saada 20 punkti, s.t. kui IT alane kõrgharidus on arendusmeeskonnas kaasatud IT analüütikul, 2 arendajal ja arhitektil. 5) Pakkumus, milles IT analüütik, arendaja(d) ja/või arhitekt on eelnevalt osalenud analüütiku, arendaja või arhitekti rollis vähemalt 6 kuud (ka erinevates projektides koondina) projektis, milles on arendatud E-toimikut või E-toimiku süsteemiga liidestatud teisi andmekogusid (vastavalt VV 03.07.2008 määruse nr 11 "E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus"* § 3 lõikele 4) - omistatakse 10 punkti.

*IT alaseks kõrghariduseks saab pidada informaatika, infosüsteemide analüüsi, infosüsteemide arenduse, infoteaduste, tarkvaratehnika, infotehnoloogia ja muude taoliste erialade kõrgharidust vastavalt Kõrgharidusseadusele. * E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus - https://www.riigiteataja.ee/akt/13268331?leiaKehtiv

3.   Sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtja Tingimuse täitmise alternatiivid: 1. Pakkumus saab 5 punkti, kui pakkuja võtab kasutusele vähemalt kaks töötajate töö- ja eraelu tasakaalu toetavat meedet, mida pakkuja rakendab lepingu täitmisel. Näiteks on töö- ja eraelu tasakaalu toetavaks meetmeks töötajatele ühe vaba päeva võimaldamine kuus/kvartalis seoses eraelulise sündmusega, kaugtöö võimaldamine või tervisepäeva(de) võimaldamine. Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata, mida töötaja saab kasutada näiteks massaažis käimiseks või enda koduseks ravimiseks. Pakkuja esitab pakkumuses nimekirja, millised on kaks kasutusele võetavat töö- ja eraelu tasakaalu toetavat meedet ning selgitab, kuidas toetavad need meetmed töö- ja eraelu tasakaalu ning millal on töötajatel õigus neid meetmeid rakendada. Hindamiskriteeriumi täitmise kontrollimiseks peab pakkuja lepingu täitmise igal aastal esitama info töö- ja eraelu tasakaalu toetava meetme kasutamise kohta. 2. Pakkumus saab 5 punkti, kui pakkuja pakub hankelepingute täitmiseks tasustatud tööpraktikat vähemalt ühele töötule tööturumeetmete seaduse tähenduses või noorele vanuses 18—26. Tasustatud praktikakoht tähendab, et isikule tagatakse hankelepingu täitmise ajal vähemalt 4 nädala pikkune tasustatud praktika praktikandi ja pakkuja vahel sõlmitud lepingu alusel ning pakkuja avaldab veebis informatsiooni praktikakohale kandideerimise kohta vähemalt kuu aega enne praktikandiga lepingu sõlmimist. Pakkuja esitab pakkumuses kinnituse, et ta pakub hankelepingu täitmiseks tasustatud tööpraktikat vähemalt ühele töötule tööturumeetmete seaduse tähenduses või noorele vanuses 18—26. Hindamiskriteeriumi täitmise kontrollimiseks peab pakkuja lepingu täitmise igal aastal esitama info lepingute kohta, mis sõlmitud praktikantidega.

4.   Projektiplaan

Koostatud 27.04.2026 15:13:06 4 / 4 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10065004/general-info

Kokku on võimalik saada maksimum 20 punkti. Projektiplaani puhul hinnatakse projektiplaani detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale: 20 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. 15 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda.

Juhul, kui mitu pakkumust koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis valitakse edukaks pakkuja, kelle pakutud hankelepingu kogumaksumus on madalaim. Juhul, kui pärast kriteeriumi „hankelepingu kogumaksumus“ võrdlemist on endiselt mitu pakkumust võrdsed, siis korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

1 / 3

Koostatud 27.04.2026 15:18:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 307717 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise

funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)

Keskkonnahoidlik hange või hanke osa!

PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Andmed lepinguks, mida kasutatakse juhul kui pakkumus tunnistatakse edukaks. Pakkuja esitab andmetena: 1. lepingu allkirjastaja nimi ja ametinimetus 2. alus lepingu allkirjastamiseks (juhatuse liige, volikiri vms) 3. pakkuja kontaktisik(ud) lepingu täitmisel (nimi, ametinimetus, telefoni number, e-posti aadress). (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et: • võtab üle kõik hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimused ja esitab pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi; • tal on olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused; • tal on olnud piisavalt aega lepingus sisalduvate tüüptingimustega tutvumiseks, selgitustaotluste esitamiseks ning tüüptingimustega mittenõustumisel vaidlustuse esitamiseks; • kõik tüüptingimused lepingus on pakkujale arusaadavad ja mõistetavad. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? Kui vastate jah, siis tuleb lisada pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikiri. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7).

2 / 3

Koostatud 27.04.2026 15:18:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)).

Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

KINNITUS KESKKONNAHOIDLIKE NÕUETE TÄITMISE KOHTA.

Pakkuja kinnitab, et ta järgib teenuse osutamisel keskkonnaalaseid nõudeid ning väldib teenuse osutamisega kaasneva negatiivse kõrvalmõju tekkimist keskkonnale, sh: a) teenuse osutamise tulemusena valminud materjalid esitatakse hankijale eelkõige digitaalsel kujul (keskkonnahoidlikel põhjustel vältida materjali printimist), v.a juhul, kui see on vajalik töö eesmärgipäraseks läbiviimiseks); b) digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema ökoloogilise jalajälje ja digiprügi vähendamise eesmärgil salvestatud ja edastatud optimaalsel mahul (vältida otstarbetult suuri andmefaile). Mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kustutada esimesel võimalusel, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga; c) kui lepingu täitmise käigus on vajadus printida infomaterjale, siis eelistatakse printimisel tooteid, millel on olemas I tüüpi ökomärgis.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et täidab keskkonnahoidlikke nõudeid. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PAKKUJA ARENDUSMEESKOND

Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil.

Küsimused ettevõtjale: 1. CV vorm (Dokumendi vorm / CV vorm.docx)

PAKKUJA VOLITATUD ISIKUD

Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama ettevõtja muud isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole hankijale nähtavad äriregistri registrikaardilt. Eelpool nimetatud isikuteks on näiteks tegevdirektor, kes ei ole juhatuse liige jms. Pakkuja peab kontrolli

3 / 3

Koostatud 27.04.2026 15:18:49 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10065004/general-info

teostamiseks esitama volitatud isiku nime ja isikukoodi või kinnituse, et selliseid isikuid pakkujal ei ole.

Küsimused ettevõtjale: 1. Volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või kinnitus nimetatud isikute puudumise kohta. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

PROJEKTIPLAAN

Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja. Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses kirjeldatud tööde ja vajalike eeltegevuste läbiviimiseks ja vastama vähemalt tehnilise kirjelduse p 4.12 nõuetele. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema saavutatud projekti eesmärk ja oodatavad tulemid ehk hankelepingu raames soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks.

Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)

EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD

ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI OBJEKT Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks või pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine.

Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakutav kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni objektiks ega pärit sanktsiooni all olevatest piirkondadest. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

KINNITATUD

Direktori 27.04.2026

Käskkiri nr 30

Lisa 2

2026

„Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS)

tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks

Avalikku E-toimikusse (AET)“

Riigihanke viitenumber 307717

Hankedokumendid

REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS

Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele

ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele

tingimustele.

Lk 2/4

1. Üldosa

1.1. Hankija nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

1.2. Hankija aadress: Lubja tn 4, 10115 Tallinn

1.3. Riigihanke nimetus „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-

toimikusse (AET)"

1.4. Riigihanke viitenumber: 307717.

1.5. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,

et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust (RHS) ja selle alusel kehtestatud õigusakte.

1.6. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga

ühinenud riigis. Riigihankes ei ole lubatud osaleda ettevõtjatel, kelle elu- või asukoht on Venemaa Föderatsioonis või Valgevene

Vabariigis.

1.7. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force

majeure) toime võimalused.

1.8. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest

tulenevalt võimalik.

1.9. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud

kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.

2. Lepingu ese

2.1. Lepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas.

3. Hankedokumendid

3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:

3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass);

3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused;

3.1.3 Lisa 3 hindamismetoodika ja hindamiskriteeriumid;

3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus;

3.1.5 Lisa 4-1 eelanalüüs;

3.1.6 Lisa 4-2 Nõuded testimisele;

3.1.7 Lisa 4-3 Nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainile;

3.1.8 Lisa 4-4 UX/UI nõuete kontrollnimekiri arenduse eel ja järel;

3.1.9 Lisa 5 arenduslepingu projekt;

3.1.10 Lisa 6 alltöövõtjate kontrollimise tingimused lepingu täitmise etapis.

3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.

3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass, mis täidetakse riigihangete registris (RHR, https://riigihanked.riik.ee/).

Hankepassi esitavad pakkujad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimuste

vastavuse kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud CV vorm pakkujate meeskonnaliikmete vajalike andmete edastamiseks.

3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis

sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi

esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või

finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda

kavatsetakse kasutada lepingu täitmisel.

3.5. Juhul kui pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on

heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.

4. Täiendav teave ja selgitused

4.1. Hankija ootus on, et huvitatud isikud või pakkujad teavitaks hankijat aegsasti RHR kaudu riigihanke alusdokumentides avastatud

vigade, ebatäpsuste ja ebaselguste parandamiseks ja/või teeks ettepaneku pakkujate hinnangul riigihanke eseme hankimiseks

seatud ebaproportsionaalsete või põhjendamatute piirangute leevendamiseks.

4.2. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või

pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva

jooksul.

4.3. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise

tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)

päeva, ei ole hankijal kohustust selgitustaotlusele vastata.

4.4. Punktis 4.2. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles.

4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.2. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

elektrooniliselt riigihangete registris. Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus hanketeates märgitud hankija

kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.

4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või

Lk 3/4

pakkujale elektrooniliselt läbi riigihangete registri.

5. Pakkumuse koostamine

5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu(te) projekti(de)s sätestatud tingimustest.

5.2. Vastavalt RHSile märgib pakkuja pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks

määramist. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei

avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või

pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses

märkimata. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

5.3. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema

vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud mahus ja viisil, mis võimaldavad hankijal

kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

5.4. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal

nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. 0 või negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud

kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus tunnistada mittevastavaks ning tagasi lükata. Maksumus esitatakse

täpsusega kaks kohta pärast koma. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid

makseid.

5.5. Iga viidet, mille hankija teeb ükskõik millises riigihanke alusdokumendis mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele

(standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et

see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb ükskõik millises riigihanke alusdokumendis

ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud

märkega „või sellega samaväärne“.

5.6. Kui pakkuja soovib pakkuda samaväärset lepingu eset, tuleb teha sellekohane märge pakkumuses ning esitada koos

pakkumusega samaväärsust tõendavad andmed, dokumendid jms. Alternatiivseid lahendusi ei ole lubatud pakkuda.

6. Dokumentide vormistamise üldnõuded

6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.

6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.

6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema

püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema

omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).

7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded

7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks

kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele

ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku

kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.

7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust, millises tööde

etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.

7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.

7.4. Enne lepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate

dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada enda

kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni

tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.

7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,

millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.

7.6. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav

https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja

ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/kasulik-teave-

oigusaktid#hankemenetlus.

8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded

8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:

8.1.1 hankepass;

8.1.2 vastavustingimused;

8.1.3 hindamiskriteeriumid;

8.1.4 CV-d;

8.2. kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.

9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine

9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt RHRis.

9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.

9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks

elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.

9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument

Lk 4/4

skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.

9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada RHRis, siis esitatakse

need, lisaks RHRis esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva vastavalt punktile 10.

10. Paberkandjal dokumentide esitamine

10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.

10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.

10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:

10.3.1 riigihanke nimetus – „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks

Avalikku E-toimikusse (AET)“,

10.3.2 riigihanke viitenumber – 307717,

10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,

10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.

10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.

10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste

avamist hankija asukohas (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Lubja tn 4, 10115 Tallinn) II korrusel.

11. Raam- ja hankelepingute sõlmimine

11.1. Kõik lepingute olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.

11.2. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus lepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates lepingu sõlmimise

otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.

11.3. Leping jõustub selle poolte poolt allkirjastamise hetkest.

11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu

allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset

lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.

12. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine

12.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt

RHS §-s 116 lg 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse.

12.2. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus põhjendatud vajadusel kehtetuks, kui:

12.2.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad

ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;

12.2.2 vajadus on lepingu eset olulisel määral muuta;

12.2.3 pakkumuste maksumused ülevatav hanke eeldatavat maksumust;

12.2.4 hankija projektile otsustatakse rahastust mitte tagada;

12.2.5 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei

saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või

seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Direktor

Tehnilise kirjelduse lisa 1

Eelanalüüs

Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) funktsionaalsuse

integreerimiseks Avaliku E-toimikusse (AET)

Tallinn 2026

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................... 4

Lühendid ................................................................................................................. 5

1 Hetkeolukord (AS-IS) ............................................................................................... 5

1.1 Funktsionaalsuste kirjeldus (AS-IS) ................................................................. 6

1.1.1 Tellimuste lisamine ..................................................................................... 6

1.1.2 Tellimuste koondvaade ............................................................................... 6

1.1.3 Tellimuste detailvaade ja muutmine ............................................................ 7

1.1.4 Vastamistähtaegade muutmine .................................................................. 8

1.1.5 Tellimuste vastuvõtmine, keeldumine ja suunamine ................................... 8

1.1.6 Asja materjalid (toimingutega tutvumine) .................................................... 9

1.1.7 Tasude ja kulude sisestamine (tasutaotluse koostamine) ........................... 9

1.1.8 Tasutaotlused, tasumäärused ja määruskaebus ....................................... 10

1.1.9 Tasuarvelduslehed ja tasude väljamaksmine ............................................ 12

1.1.10 Muu haldus ja andmestikud .................................................................... 14

1.2 Peamised probleemid ..................................................................................... 15

2 Tulevikuvaade (TO-BE) ......................................................................................... 16

2.1 Rollid ............................................................................................................... 16

2.2 Tellimuste jagamise loogika............................................................................. 19

2.3 Funktsionaalsuste kirjeldus (TO-BE) ............................................................... 21

2.3.1 Tellimuse lisamine ja muutmine ................................................................ 21

2.3.2 Tellimuste kuvamine töölaual .................................................................... 23

2.3.3 Tellimuse detailvaate kuvamine ................................................................ 25

2.3.4 Asenduskaitsja määramine ....................................................................... 27

2.3.5 Tasude ja kulude sisestamine ................................................................... 28

2.3.6 Hinnakiri ................................................................................................... 30

2.3.7 Tasutaotluste kuvamine ............................................................................ 30

2.3.8 Tasumääruste kuvamine ........................................................................... 31

2.3.9 Tasuarvelduslehed ja tasude väljamaksmine ............................................ 34

2.3.10 Teadete kuvamine .................................................................................. 35

2.3.11 Advokaadi andmete vaatamine ja muutmine .......................................... 35

2.3.12 Kalendrivaade ......................................................................................... 38

3

2.3.13 Statistika ................................................................................................. 38

2.4 Peamised lahtised küsimused ......................................................................... 39

4

Sissejuhatus Käesolev dokument sisaldab eelanalüüsi riigi õigusabi infosüsteemi (RIS)

funktsionaalsuse integreerimiseks Avaliku E-toimikusse (AET). Eelanalüüsi eesmärk

on anda terviklik ülevaade praegusest olukorrast ja kavandatavate muudatuste

ulatusest, et luua alus edasiseks detailanalüüsiks ja arendustööde planeerimiseks.

Tegemist ei ole lõplike nõuetega, vaid esialgse kirjeldusega riigi õigusabi osutamise

valdkonnast ning tehnilistest väljakutsetest, millega süsteemi igapäevases

kasutamises kokku puututakse.

RIS võeti kasutusele 1. jaanuaril 2010. Infosüsteemi eesmärk on suunata riigi õigusabi

(RÕA) advokaadi määramise taotlused advokaatide vahel jagamisse ning hallata

taotlusega seotud infot. RIS-ile omavad juurdepääsu registreeritud Eesti Advokatuuri

töötajad, menetlejad, Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) töötajad ning kõik

advokaadid. Kasutajad määratakse erinevatesse gruppidesse vastavalt nende rollile

ja vajadusele süsteemi kasutada.

Täpsemalt on RIS riigi õigusabi osutamise korraldamiseks peetav riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) RÕA osutaja nimetamiseks andmete

elektrooniline haldamine; 2) RÕA tasu maksmise ja kulude hüvitamise elektrooniline

haldamine; 3) advokatuuri liikmete andmete elektroonilise kättesaadavuse

võimaldamine; 4) RÕA teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine; 5) statistilise

ülevaate saamine RÕA teenuse osutamisest. 1

RIS on tehnoloogiliselt vananenud ning iga uue arenduse lisamine on muutunud

keerukamaks, kuna infovahetuse vajadused ja mahud on märgatavalt kasvanud.

Alates 2009. a on RIS-i arendustöödes osalenud mitmed erinevad partnerid, kelle

erinevad tööpraktikad on muutnud süsteemi uuendamise järjest keerukamaks,

ajamahukamaks ja kulukamaks. Lisaks ei ole RIS täna kasutajasõbralik ega toeta

piisavalt kasutajate igapäevatööd, mis aitaks suurendada kogu menetlusprotsessi

efektiivsust.

Eeltoodud probleemist tulenevalt on tekkinud vajadus RÕA funktsionaalsuse

üleviimiseks avaliku e-toimikusse. Avalik E-toimik (AET) on E-toimiku (ET)

klientsüsteem, mille kaudu saab esitada menetlusega seotud dokumente kohtule,

politseile ja prokuratuurile ning jälgida endaga seotud menetluste käiku ja istungite

toimumise aegasid.

Käesoleva eelanalüüsi käigus on analüüsitud, kuidas AET-i üle viia riigi õigusabi

tellimuste haldamine ja täitmine ning tagada kiirem riigi õigusabi kättesaadavus.

1 Riigi õigusabi infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja § 2.

5

Antud eelanalüüsist jääb välja RÕA tasu maksmise ja kulude hüvitamise elektrooniline

lahendus, mistõttu tuleb sel perioodil tagada nii RIS kui ka AET paralleelne toimimine

ning vajalike andmete vahetus süsteemide vahel.

Lühendid

Lühend Tähendus

AET Avalik e-toimik (E-toimiku klientsüsteem, mille kaudu saab esitada menetlusega seotud dokumente kohtule, politseile ja prokuratuurile ning jälgida endaga seotud menetluste käiku ja istungite toimumise aegasid)

RIS Riigi õigusabi infosüsteem

RÕA Riigi õigusabi

RÕA advokaat

Riigi õigusabi osutav advokaat

ET E-toimik (Teenusepõhine infosüsteem, mille ülesanne on koondada erinevad kriminaalasjade/väärteoasjade/tsiviilasjade/haldusasjade/põhiseadusliku järelevalve asjade menetlemisõigusega infosüsteemid ühtsesse menetlemise protsessi ja tagada nende infosüsteemide omavaheline infovahetus. Kõiki E-Toimikuga liidestunud infosüsteeme nimetatakse ET-klientsüsteemideks, E-Toimik ise on aga “keskne” infosüsteem.)

KIS Kohtute infosüsteem

PRIS Prokuratuuri infosüsteem

JAAK Justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond

MTA Maksu- ja Tolliamet

ÄR Äriregister

RR Rahvastikuregister

1 Hetkeolukord (AS-IS) RIS (Riigi õigusabi infosüsteem) toetab riigi õigusabi (RÕA) tellimuste menetlemist

alates tellimuse tekkimisest kuni tasude väljamaksmiseni. Süsteemi kasutavad

advokaadid, advokatuuri haldurid ning menetlejad (kohtud, prokuratuur,

uurimisasutused), kes saavad otse RIS-is eri- ja ajutisi tellimusi sisestada. Üldjuhul

edastatakse tellimused RIS-i menetleja infosüsteemidest (KIS-st ja PRIS-ist).

RIS-i keskne roll on:

 tagada, et RÕA tellimused jõuaksid õigel ajal advokaatideni,

 võimaldada tellimuste vastuvõtmist ja täitmist,

 toetada tasude ja kulude taotlemist, menetlemist ning väljamaksmist.

Hetkeolukorras on RIS tugevalt sõltuv menetlejate infosüsteemidest, kuid

andmevahetus on ebaühtlane ja sisaldab sageli vigu, mis mõjutab tööprotsesside

sujuvust. Mitmed protsessid, mis peaksid olema automatiseeritud või menetleja

vastutusel, on langenud advokatuuri haldurite käsitööks.

6

Peamised üldised valukohad:

 RIS on tehnoloogiliselt vananenud, mistõttu on uute arenduste lisamine

muutunud keeruliseks,

 puudulike andmetega tellimuste jõudmine jagamisloogikasse (vigased

menetleja andmed),

 ulatuslik käsitöö tellimuste, erinevate andmestike ja tasude haldamisel,

 keerukas ja ressursimahukas tasude väljamaksmise protsess.

1.1 Funktsionaalsuste kirjeldus (AS-IS)

1.1.1 Tellimuste lisamine

Lisaks menetlejate infosüsteemidest edastatud tellimustele saab tellimusi lisada

seadusest tulenevalt RIS-is, mille eesmärgiks on tagada riigi õigusabi osutamine

kriisiolukorras. RIS-is saab sisestada:

 ajutisi tellimusi, kui menetleja infosüsteemid ei ole kättesaadavad;

 eritellimusi (rahvusvahelise kriminaalasja tellimused, nt välisriigile loovutamise

asjad).

Ajutine tellimus on mõeldud ajutise lahendusena – kui korrektne tellimus jõuab RIS-i

PRIS-ist või KIS-ist, asendub ajutine tellimus automaatselt õige tellimusega.

Osapooled ja rollid

 Advokatuuri haldur (eriõigustega kasutaja)

 Menetlejad, kes sisestavad eritellimusi RIS-is

Probleemid

 Eritellimused ehk rahvusvahelise kriminaalasja tellimused ei tule hetkel

automaatselt PRIS-ist (arendus ei ole valmis). Advokatuuri haldur ja menetleja

sisestavad RIS-i käsitsi eritellimusi.

1.1.2 Tellimuste koondvaade

Tellimus tekib RÕA taotleja taotluse ja menetleja määruse alusel ning jõuab RIS-i ET

kaudu. Iga tellimus saab RIS-i sisese numbri.

Tellimused võivad olla järgmistes staatustes:

1. Vigane

2. Määramata (advokaati ei ole veel määratud)

7

3. Täitmisel

4. Lõpetatud (advokaat ei ole antud asjas enam osaline)

5. Tühistatud (RIS-i on edastatud tellimus, millele kaitsjat vaja ei ole või kui

tellimusi on sisse tulnud mitu ühe ja sama asja kohta)

6. Ootel (kui jagamine on mingil põhjusel advokatuuri halduri poolt peatatud)

Advokaat näeb:

 talle saabunud tellimusi (ühekaupa),

 enda täitmisel ja täidetud tellimusi.

Advokatuuri haldur näeb kõiki tellimusi.

Osapooled ja rollid

 RÕA advokaat

 Advokatuuri haldur (eriõigustega kasutaja)

Probleemid

 Hetkel eristatakse erinevas staatuses olevaid tellimusi eri värvidega, seda uues

lahenduses sellisel kujul teha ei saa ning tuleb välja mõelda lahendus, kuidas

tellimusi eristada.

1.1.3 Tellimuste detailvaade ja muutmine

Tellimuse detailvaates saab advokatuuri haldur muuta tellimuse andmeid, sh

vastamistähtaegu.

Hetkel on olemas ka ootel tellimused. Ootel tellimus on see, kus haldur on pannud

tellimuse automaatse jagamise pausile, et lahendada ära mingisugune probleem.

Näiteks juhul, kui tekib kahtlus, et RÕA andmine pole põhjendatud. Tellimus pannakse

ootele ka olukorras, kus ülekuulamine jäi õigel ajal ära, kuna advokaati ei leitud, aga

menetleja soovib selle ikka tulevikus teha ning teavitab advokatuuri, kui uus toimingu

aeg on selgunud.

Advokatuuri haldur saab lisada tellimusele kommentaare, mis on nähtavad ainult

eriõigustega rolliga kasutajale. Kommentaaride eesmärk on kuvada tellimuse juures

tellimise jagamisega seotud informatsioon. Kommentaare saab lisada käsitsi ja osa

tekib automaatselt süsteemi poolt. Nt automaatne kommentaar „Kõik advokaadid

keeldusid tellimusest“ tekib juhul kui süsteem on jaganud tellimust kõikide advokaatide

vahel, kes selles valdkonnas ja piirkonnas ennast õigusabi osutajaks on märkinud.

Haldurid saavad märkida sinna infot advokaatide kohta, näiteks, et mingile

konkreetsele advokaadile sobib teine kellaaeg toimingu tegemiseks, samuti lisatakse

kommentaarina esildise põhjendusi.

8

Osapooled ja rollid

 Advokatuuri haldur (eriõigustega kasutaja)

Probleemid

 Menetleja infosüsteemidest tulevad sageli puudulike või vigaste andmetega

tellimused, mis ei tohiks sellisel kujul RIS-i jõuda ega jagamisloogikasse minna.

Näiteks olukorras, kus tellimusel on puudulikud menetleja andmed, ei ole

advokaadil võimalik õigeaegselt menetlejaga kontakti saada.

1.1.4 Vastamistähtaegade muutmine

Advokatuuri haldur muudab vastamistähtaegu tellimuse detailvaates juhul, kui tellimust

ei võeta vastu etteantud aja jooksul. Näiteks juhul, kui tellimus tuleb töölauale ning

toiming on juba järgmise päeva hommikul, aga menetleja on märkinud tellimuse

tähtajaks 24 tundi. Võib juhtuda, et advokaat jääb määramata, kuna advokaadid ei

pruugi vastata antud aja jooksul. Probleem seisneb selles, et menetleja märgib

vastamistähtajaks 24 tundi, kuna soovib selleks ajaks advokaati, aga RIS-i mõistes on

see advokaadi jaoks otsustamise aeg, kas tellimus vastu võtta või mitte.

Tellimused, mille advokaadi leidmise esmane määratud vastamise tähtaeg on

möödunud, muudetakse süsteemis automaatselt kiireloomuliseks.

Osapooled ja rollid

 Advokatuuri haldur (eriõigustega kasutaja)

1.1.5 Tellimuste vastuvõtmine, keeldumine ja suunamine

Tellimuse vastuvõtmine või sellest keeldumine võib toimuda:

 RÕA advokaadi poolt,

 Advokatuuri halduri poolt advokaadi eest (õigeaegse riigi õigusabi tagamiseks).

Advokaadile kuvatakse korraga üks tellimus, et vältida klientide valimist. Pärast

vastuvõtmist või keeldumist kuvatakse järgmine tellimus. Täitjaks määratud advokaat

ja advokatuuri haldur saavad tellimusele määrata asenduskaitsja, mis on oluline

selleks, et asendajal tekiks õigus antud menetlusse tasusid ja kulusid lisada.

Advokatuuri halduril ja menetlejal on võimalus tellimusi käsitsi suunata konkreetsele

advokaadile. Menetleja saab menetleja infosüsteemis suunata tellimuse konkreetsele

advokaadile ainult määramata staatusesse (advokaadil on võimalus otsustada, kas

võtab tellimuse vastu või mitte). Haldur saab suunata tellimuse nii määramata kui ka

täitmisel staatusesse (advokaat märgitakse automaatselt tellimuse täitjaks).

Advokatuuri haldurile kuvatakse tellimuste logi ehk väljavõtet tegevustest, mis on

9

antud tellimusega teostatud, sh asendamised, kellele tellimus on saadetud, kes on

vastu võtnud ja keeldunud. Vajalik, et advokatuuril oleks ülevaade tellimuse seisust.

Menetleja saab määrata RÕA määrust koostades tähtaja advokaadi leidmiseks. Ei

määrata lühemat aega kui 2 tundi. Kiireloomulised tellimused (sh 48 tunniks kinni

peetud kahtlustatava ülekuulamine, vahistamistaotluse läbivaatamine jms) jaoks peab

advokatuur olema suuteline advokaadi leidma menetlustoiminguks 2 tunni jooksul, sh

nädalavahetusel.

Osapooled ja rollid

 RÕA advokaat

 Advokatuuri haldur (eriõigustega kasutaja)

Probleemid

 Asendamiste info kaob asenduskaitsja töölaualt, kui põhikaitsja märgib

tellimuse lõpetatuks.

1.1.6 Asja materjalid (toimingutega tutvumine)

Asja materjalid tehakse advokaadile nähtavaks menetleja poolt käsitsi siis, kui

menetleja on määranud advokaadi enda menetlussüsteemis esindajaks. Advokaat

võtab RIS-is RÕA tellimuse vastu ning menetlejale saadetakse süsteemi poolt

automaatne teavitus määratud advokaadi nimega. Selle järgselt teeb menetleja

konkreetsele advokaadile asja materjalid AET-s nähtavaks. Soovi korral võib advokaat

AET-i kaudu dokumente avada ka Digitoimikus. Advokatuuri haldur asja materjalidega

tutvuda ei saa.

Osapooled ja rollid

 RÕA advokaat

Probleemid

 Asja materjalidele ligipääsu andmine võiks toimuda automatiseeritult. Riigi

õigusabi osutamisega alustamine võib pikeneda näiteks olukorras, kus

advokaat on tellimuse vastu võtnud reede õhtul, aga menetleja naaseb tööle

alles esmaspäeval ning saab alles siis teha advokaadile asja materjalid

nähtavaks.

1.1.7 Tasude ja kulude sisestamine (tasutaotluse koostamine)

Advokaatidel ja advokatuuri töötajatel on võimalik RIS-s sisestada tellimuse juurde

õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute ning tekitatud kulude andmeid,

eesmärgiga need kanda tasutaotlusele. Tasu või kulu arvutab infosüsteem välja

10

vastava kehtiva hinnakirja alusel, arvestades toimingu tegemise kuupäeval kehtinud

korda. Tasu arvutatakse automaatselt vastavalt sisestatud andmetele (nt toimingu liik,

kestus).

Kui tasu arvestamine on minutipõhine ja toimingul, millele kohaldub miinimummäär,

tuleb kasti „arvuta miinimumääraga“ märkida linnuke. Advokatuur kontrollib pisteliselt

advokaatide sisestatud tasude kirjeid. Selle käigus on avastatud, et osadel juhtudel on

advokaat jätnud miinimummäära kohaldamata toimingute puhul, mis võiksid olla

sisestatud minimaalselt pooltunni tasuga.

Osapooled ja rollid

 RÕA advokaat – sisestab tasud ja kulud ning koostab tasutaotluse

 Advokatuuri haldur – saab tasutaotlusi vaadata, muuta ja esitada

 Menetleja – kontrollib tasutaotlust ja teeb tasumääruse menetluse

infosüsteemis

Probleemid

 Advokatuuril on vajadus tasutaotlusi näha, sisestada tasude ja kulude kirjeid

ning vajadusel advokaati selle täitmisel juhendada, kuid mitte neid kinnitada ega

faile lisada.

 Advokaadid esitavad tasutaotlusi valesse menetlusse, mistõttu haldur peab

saatma IT-abile kustutamise taotluse, et oleks võimalik tasusid ja kulusid õige

menetluse alla kinnitada.

 Justiits- ja Digiministeerium sisestab hinnakirja andmeid. Advokatuuril on

vajadus sisestatud hinnakirja andmeid siiski näha, sest advokatuuril on

kohustus kontrollida väljamakstavaid summasid seaduse alusel. Justiits- ja

Digiministeerium hakkab tegema tasude ühtlustamise suhtes analüüsi, et

lihtsustada ja optimeerida tasusid ja kulusid. Hetkel on ebaselge, kuidas see

tulevikus hakkab toimima.

 Tasude arvestuse loogika (nt miinimummäära kohaldamine) on keeruline ja

eksimuslik:

o advokaat võib jätta miinimummäära kohaldamata ka juhtudel, kus see

oleks vajalik,

o advokatuur peab tegema pistelist kontrolli ja vajadusel sekkuma.

1.1.8 Tasutaotlused, tasumäärused ja määruskaebus

Advokaat sisestab RIS-i tasud ja kulud, mille alusel kinnitab süsteemis tasutaotluse.

RIS-i kaudu esitatakse kohtule, prokuratuurile ja uurimisasutusele RÕA tasu ja kulude

kindlaksmääramiseks taotlused, milles märgitakse RÕS § 22 lg 1 p 1-4 sätestatud

11

andmed (RÕA toimingute kohta). Samaaegselt saadetakse menetlejale välja e-post,

millega teavitatakse, et menetlejale on tehtud tasutaotlus.

Tasutaotlust saab esitada pärast riigi õigusabi tellimuse vastuvõtmist. Tasutaotlus

edastatakse menetlejale, kes:

 kontrollib sisestatud summasid,

 muudab vajadusel väljamõistetavaid summasid,

 koostab tasumääruse.

RIS-s lisatakse koostatud tasutaotlusele E-toimiku teenuse kaudu menetleja

infosüsteemis koostatud määrused, kus need seotakse tasutaotlustega. Tasumäärus

jõuab RIS-i järgmiste staatustega:

 Rahuldatud

 Osaliselt rahuldatud

 Rahuldamata jäetud

Kui tasutaotlus on esitatud valesse menetlusse või tasude/kulude kirjetes on viga, siis

kohtuniku nõusolekul laseb advokatuuri haldur IT-abil tasutaotluse kustutada (alles

jäävad tasude/kulude kirjed), mida advokaat saab muuta ja kinnitada õige menetluse

juurde.

Kui menetleja on teinud rahuldamata jätmise määruse, siis seda kustutada enam ei

tohi, sest asja toimikusse peab jääma määrus alles. Sellises olukorras ei saa advokaat

kasutada õigeid toimingu aegasid, kuna RIS ei lase kasutada advokaadil kattuvaid

toimingu aegasid.

Kui tasutaotlus jäeti rahuldamata, sest see oli esitatud aegunult või konkreetses asjas

on ületatud maksimaalne tasu piirmäär või kohus ei pea mingeid tehtud toiminguid

põhjendatuks, siis jääb advokaat selle osa eest tasust ilma.

Advokaat võib tasumääruse vaidlustada, kui tema hinnangul on menetleja tasude välja

mõistmata jätmise aluseks olevaid asjaolusid hinnanud ebaõigesti.

Osapooled ja rollid

 RÕA advokaat

 Advokatuuri haldur (eriõigustega kasutaja)

 Menetleja (koostab tasumääruse menetleja infosüsteemis)

Probleemid

 Advokatuur ei peaks saama advokaadi eest tasutaotlusi esitada, küllaga on

vajalik, et advokatuur saaks advokatuuri nimel tasutaotlust koostada.

12

 KIS on kohtunikele keeruline kasutada, mistõttu saadetakse tasumäärused e-

postiga advokaadile, kes sisestab need käsitsi RIS-i. Kui advokaat jääb

sisestamisel hätta, siis sisestab tasumääruse advokatuuri haldur.

 Advokaadid esitavad tasutaotlusi valesse menetlusse.

 Hetkel tasumäärused tulevad RIS-i metaandmestik koos põhifailiga. Tulevikus

peab tulema ainult metaandmestik. KIS-ist hetkel ei tule metaandmetena, kuid

on vajalik. PRIS on töös pealdise kaudu andmete edastamine.

 Käibemaksu arvestus on ebaühtlane ja võib ajas muutuda. Tasutaotlusesse

lisatud käibemaks võib olla muutunud selleks hetkeks kui menetleja koostab

tasumäärust. Määruse koostaja ülesanne peaks olema kontrollida, kas

käibemaks lisandub või mitte.

 Vaja arutada, kuidas peaks toimuma tasutaotluste muutmine/tühistamine.

 Kui tekib olukord, kus tasutaotlus on vaja uuesti esitada, sest see esitati valesse

menetlusse, siis hetkel RIS-is ei saa esitada sama tasutaotlusesse toimingut,

mille kellaaeg kattub teise toimingu kellaajaga. Probleem, et kellaajad ei tohi

kattuda, tekitab probleeme ka olukorras, kus I kohtuaste jätab osa

tasutaotlusest rahuldamata, advokaat esitab määruskaebuse rahuldamata

jätmise kohta, kuid palub rahuldatud osas tasu välja maksta. Kui II kohtuaste

rahuldab määruskaebuse ja mõistab välja täiendava tasu, on vaja süsteemis

teha uus „näiline“ tasutaotlus, selleks, et saaks süsteemist teha väljamakse

hiljem rahuldatud osa kohta.

1.1.9 Tasuarvelduslehed ja tasude väljamaksmine

Advokaat koostab RIS-is tasuarvestuslehe, mille alusel:

 advokaadibüroo koostab arve,

 advokatuuri haldur kontrollib arvet, tasuarvestuslehte ja algdokumente

(tasumäärused ja tasutaotlused),

 seejärel toimub väljamakse advokaadibüroole.

Üks tasuarvestusleht võib koondada mitu tasulahendit. Tasulahendite arv ühel

tasuarvestuslehel erineb sõltuvalt advokaadi praktikast.

Tasuarvelduslehe ja selle alusel koostatud arve alusel teeb advokatuur advokaatidele

RÕA tasude ja kulude väljamakseid. Väljamakse jaoks valib advokaat määrusega

rahuldatud tasud ja kulud, millest süsteem koostab tasuarvestuslehe, kuhu kantakse

kõik tasud, mis kuuluvad advokaadile väljamaksmisele. Kui tasuarvelduslehte koostab

advokatuuri haldur, siis tasuarvelduslehele saab kanda vaid ühe advokaadi

tasumäärused.

13

Tasuarvestuslehe saab advokaat välja trükkida või saata failina oma raamatupidajale.

Advokaadibüroole on tasuarveldusleht vajalik koondülevaate saamiseks advokaadile

välja mõistetud tasudest. Selles on fikseeritud, milliste toimingute eest on konkreetset

advokaati tasustatud. Tasuarvestuslehe alusel koostab advokaadibüroo raamatupidaja

arve ja sisestab raamatupidamisprogrammi Directosse. Arve koostatakse väljaspool

RIS-i.

Tasuarvelduslehe kontrollimise protsess

Advokatuuri töötajale on loodud võimalus kontrollida ja võrrelda väljaspool RIS-i

koostatud arvet advokaadi poolt koostatud tasuarvestuslehtedega. Kui koostatud arve

klapib tasuarvestuslehega, siis kontrollitakse tasumääruste metaandmeid

kohtumääruste failides olevate andmetega ning vajadusel tehakse parandusi.

Advokaati poolt sisestatud andmete vastavust seonduvalt tasude ja kulude hüvitamise

korraga vaadatakse pisteliselt. Kui mistahes sammus esineb vastuolusid, siis

selgitatakse asjaolud välja advokaadiga, kellel tuleb esitada vajadusel parandatud

andmed . Kui kõik on korrektne, siis koostatakse ostuarve Directosse. Ostuarve põhjal

suunab advokatuuri raamatupidaja arve väljamaksmisele advokaadibüroole.

Algdokumentides kontrollitakse järgmisi andmeid: koostamise kuupäev, asja number,

õigusabi saaja nimi, riigi õigusabi korras määratud esindaja nimi, riigi eelarvest

väljamõistetud tasu advokaadile, koostaja/koostajate nimed. Tähelepanu pööratakse

tasu väljamõistmise sõnastusele, kus tuuakse välja tasu suurus, kui palju advokatuur

advokaadile tehtud töö eest peab tasuma. Juhul kui advokaadipoolne tasutaotlus

rahuldatakse pealdisega, siis eelnevalt nimetatud asjadele peab taotlusel olema

pealdis (koopia puhul arusaadav loetavus). Eelnevalt nimetatud asjade puudumisel

palutakse algdokumenti vastavalt puudustele täiendada. Vajadusel täpsustatakse

asjaolusid nii advokaadi kui ka tasumääruse koostanud menetlejaga.

Algdokumenti ning tasuarvestuslehte kontrollitakse samaaegselt. Tasuarvestuslehe

koostaja peab tasuarvestuslehe juurde kuuluvate algdokumentide andmeid õigesti

kajastama. Jälgitakse, kas algdokumendid on lahterdatud õige riigi õigusabi ja tasu liigi

alla. Ajalahtrites peab olema algdokumendi tasule vastav aeg tundides, mis vastab

kehtestatud tasumäärale. Kontrollitakse, et ületatud ei oleks kehtestatud piirmäärasid.

Sõidule kulunud aja tasu juures kontrollitakse advokaadi sõidetud ühe otsa

kilometraaži ning sellele vastavat tasu. Kui on rohkem kui üks algdokument sama

kuupäevaga ning sama koostaja poolt väljastatud, tuleb kindlaks teha, et tasu oleks

jagatud õigusabi saajate vahel või tasu oleks küsitud üksnes ühe õigusabi saaja puhul.

Advokaadi käest küsitakse täiendavat informatsiooni, kui algdokumentidel on tasu

kujunemise kohta vähe informatsiooni ning kontroll RIS-s ei anna piisavat infot, samuti

kui aruandes on märgitud tasumääruses ületatud maksimumtasusid või erijuhud. Kui

on eksitud tasumääruses kehtestatud aluste osas, tehakse vastav muudatus RIS-s.

Pärast eelnevalt kirjeldatud tegevusi kontrollitakse arve korrektsust. Arvel peab olema

sama summa nagu tasuarvestuslehel ning arvel peavad olema arvele iseloomulikud

14

kohustuslikud andmed. Kui arvele on märgitud kuu, milles riigi õigusabi osutati, tuleb

kontrollida, kas see on õigesti märgitud.

Osapooled ja rollid

 RÕA advokaat

 Advokatuuri haldur (eriõigustega kasutaja)

 Advokaadibüroo raamatupidaja

 Advokatuuri pearaamatupidaja

Probleemid

 Tasumääruste, tasuarvelduslehtede ja arvete andmete kontrollimine toimub

käsitsi, mis on väga ressursimahukas töö, mida on võimalik automatiseerida.

 Raamatupidamisega seotud toiminguid ei peaks RIS-is tegema, sellised

toimingud peaksid liikuma klientsüsteemi.

1.1.10 Muu haldus ja andmestikud

RIS-is hallatakse või kuvatakse:

 advokaatide ja büroode andmeid,

 menetlejate ja asutuste nimekirju,

 hinnakirju,

 asendamisi,

 riiklikke pühasid,

 nädalavahetusel töötamise valmidust,

 korduvteavituste käsitsi seadistamine,

 vastamistähtaegade käsitsi muutmine,

 otsinguid.

Probleemid

 Andmestikud peaksid tulema loogilistest kesksetest kohtadest, mitte olema RIS-

is käsitsi hallatud. Advokatuuril on kavas alustada advokatuuri keskse

andmebaasi (registri) loomisega, kuid hetkel on veel ebaselge, milliseid

andmeid seal hoidma hakatakse. Võimalus on, et kõik advokaadi andmed ja ka

jagamisloogika jaoks olulised andmed oleksid ühtses keskses kohas. Isikute ja

ettevõtete otsimiseks on võimalik kasutada ÄR ja RR-i.

15

 Riiklikud pühad ja nädalavahetuse valmisolek sisestatakse käsitsi. Advokaadid

sisestavad RIS-i nädalavahetusel valmisolekut, advokatuur koostab

advokaatide poolt sisestatud andmete alusel käsitsi nimekirja menetlejale

saatmiseks. Seda selleks, et menetlejal oleks vajadusel olemas nimekiri

advokaatidest, kes osutavad RÕA nädalavahetusel, kuna advokatuuri haldurit,

kes tellimuse täitmist kiirendaks, nädalavahetusel tööl ei ole, saab menetleja

otse advokaadiga ühendust võtta.

 Hetkel menetleja määrab oma süsteemis tähtaja, mille jooksul tuleb tellimusele

advokaat leida. RIS-is kuvatakse see tavatellimus ühe advokaadi töölaual kogu

selle perioodi vältel. Sellest tulenevat kasutatakse mõistet vastamistähtaeg

erinevates tähendustes:

o Advokaadi vaates on see ajavahemik, mille jooksul tal on võimalik

tellimus vastu võtta või sellest keelduda;

o Menetleja vaates on see tähtaeg, milleks peab olema advokaat

määratud.

 Korduvteavitusi ei peaks käsitsi sisestama, see peaks olema seadistatud

taustal.

 Statistika kogumine toimub andmete Exceli failina allalaadimise kaudu.

1.2 Peamised probleemid

Alljärgnevalt on koondatud hetkeolukorra (AS-IS) kõige kriitilisemad probleemid, mis

takistavad riigi õigusabi tellimuste tõhusat ja õigeaegset menetlemist ning toovad

kaasa ulatusliku käsitöö advokatuuri poolel.

 Vigaste ja puudulike andmetega tellimuste jõudmine jagamisloogikasse.

Menetleja infosüsteemidest jõuavad RIS-i tellimused, millel puuduvad

korrektsed andmed. Sellised tellimused lähevad jagamisse ja võivad takistavad

advokaadi õigeaegset leidmist, tellimuse korrektset täitmist või menetlejaga

kontakti saamist.

 Ebapiisav info tellimuse andmetes. Tellimuste tabeli- ja detailvaates puudub

oluline info, mis on vajalik tellimuse vastuvõtmiseks ja täitmiseks.

o Korrektsed menetleja andmed vahel puuduvad või kuvatakse valesid

andmeid. Vajalikud andmeväljad on olemas menetleja infosüsteemides

ja ET-s, kuid ei ole RIS-is välja kuvatud.

 Liigne käsitöö tellimuste haldamisel - parandamine, tähtaegade muutmine

toimub suuresti käsitsi.

 Hetkel on RIS-i vastamistähtajad vastuolus menetleja infosüsteemis määratud

advokaadi leidmise tähtajaga. Kummalgi poolel on erinev arusaam

vastamistähtajast. Nt menetleja määrab, et advokaat on vaja leida 72 tunni

16

pärast. Tellimus jõuab RIS-i ja läheb ühe advokaadi töölauale kuni 72 tunniks

vastust ootama.

 Käsitsi hallatavad andmestikud. Mitmeid andmeid (advokaadid, bürood, riiklikud

pühad) hallatakse käsitsi RIS-is. See suurendab vigade riski ja halduskoormust.

 Piiratud statistikavõimekus. Statistika kogumine toimub peamiselt andmete

allalaadimise teel Exceli failina ning eeldab advokatuuri sekkumist.

 Soovitakse suurendada riigi õigusabi osutamist, st igal advokaadil, kes on kehtiv

advokatuuri liige, peab olema võimalus riigi õigusabi osutada ja teha nö töö-

ampse.

2 Tulevikuvaade (TO-BE) Eesmärgiks on viia üle AET-i riigi õigusabi tellimuste haldamine ja täitmine, advokatuuri

liikmete andmete käsitlemine (sõltuvalt andmestiku kättesaadavusest) ning RÕA

teenuse kiirema kättesaadavuse tagamine. Muuhulgas võimaldada advokatuurile

töölaua funktsiooni kaudu täielik ja koondatud ülevaade tellimustest. Antud

eelanalüüsist jääb esilagu välja RÕA tasu maksmise ja kulude hüvitamise

elektrooniline lahendus, mis jääb esialgu RIS.

2.1 Rollid

Selles alampeatükis on selgitatud AET-i rollimudeli täiendamisvajadused, võttes

arvesse, et AET-i sisselogimisel eristatakse hetkel füüsilist ja juriidilist isikut. Juriidilise

isiku nimel saab AET-i kasutada seaduslik esindaja ja eesti.ee keskkonnas volitatud

isik. Hetkel on RIS-i põhimääruse § 6 lg 1 p 4 alusel advokatuuri kohustuseks mh

teostada advokaatide ja advokatuuri volitatud töötajate kasutajaõiguste järelevalvet.

Uues lahenduses füüsilise isikuna AET-i sisselogimisel kontrollitakse, kas isik on

advokatuuris registreeritud advokaat või advokatuuri liige, kellel on riigi õigusabiga

seonduvale ligipääs. Kõik registreeritud advokaadid näevad riigi õigusabi menüüd.

Advokaadid, kes on märkinud, et osutavad riigi õigusabi, osalevad tellimuste

jagamises ning saavad teha muid tööks vajalikku toiminguid. Advokaadid, kes ei ole

märkinud, et osutavad riigi õigusabi, ei osale tellimuste jagamises, aga neile kuvatakse

kogu riigi õigusabi menüüd ning neil peab olema võimalus pooleliolevates tellimustes

sisestada ka tasudega seonduvaid andmeid. Advokaadid, kes ei osuta riigi õigusabi,

peavad saama muuta, et osutavad riigi õigusabi, mille järgselt lisatakse nad

automaatselt tellimuste jagamise loogikasse ja nad saavad teha muid toiminguid.

17

Prototüüp 1. Advokaadi vaade, kes on märkinud, et ei osuta RÕA.

18

Prototüüp 2. Advokaadi vaade, kes on märkinud, et osutab RÕA.

AET-i lisanduvad rollid:

 Halduri roll, mille alla kuuluvad advokatuuri töötajad, kellel on nägemis- ja

muutmisõigused ja eriõigused, sh näha jagamiste ajalugu. Vähemalt kaks haldurit

ja kaks juristi. Samuti kuuluvad siia alla advokatuuri töötajad, kellel on vaid

nägemisõigused, kuid eraldi nägemisõigustega kasutajat ei looda, vaid jäetakse

halduri õigused, mida reguleeritakse advokatuuri siseselt. Kõiki tegevusi logitakse,

mille abil saab teha järelevalvet, et isik, kellel muutmiseks õiguseid ei ole, seda ka

ei teeks.

 RÕA advokaat, kellel on nägemis- ja muutmisõigused.

 Advokaat, kes on advokatuuri liige, kuid ei osuta riigi õigusabi. Eesmärk on

suurendada riigi õigusabi osutamist, et igal advokaadil oleks võimalik teha nö töö-

ampse.

Ministeeriumi nägemisõigused jäävad esimesest arendusest välja, mis võiks tulevikus

olla üle viidud RIS-ist andme- ja analüüsi keskkonda JAAK.

19

2.2 Tellimuste jagamise loogika

Tellimus peab AET-i jõudma vigadeta ja kogu vajaliku andmestikuga. Selleks on

oluline, et menetleja infosüsteemist (PRIS, KIS) tuleks vajalik ja korrektne info AET-i.

Automaatne tellimuste jagamine tavatellimuse puhul

Tellimused lähevad jagamisele ainult nendele advokaatidele, kellel on kõik tellimuse

kriteeriumid täidetud. Koostatakse järjekorra alusel nimistu advokaatidest ja

saadetakse tellimus selle esimesele advokaadile. Advokaat saab tellimuse kas vastu

võtta või sellest keelduda. Kui advokaat tellimuse vastu võtab, määratakse ta tellimuse

täitjaks. Kui advokaat tellimusest keeldub, toimub uus automaatne jagamine ning

tellimus määratakse järgmisele advokaadile. Tellimusest keeldumisel või tellimuse

vastu võtmisel läheb advokaat selle RÕA liigi järjekorra lõppu.

Advokatuuri haldurile peab jääma võimalus suunata tellimust ka advokaadile, kellel ei

ole kõik jagamisele suunamise tingimused täidetud. Vajadus võib esineda mitmel

põhjusel, näiteks:

1. Tellimuse originaalpiirkonnas, mille määrab tellimuse esitaja ehk menetleja,

pole piisavalt advokaate, mistõttu on vaja otsida mõne teise piirkonna

advokaate.

2. Menetleja on määranud tellimuse piirkonna selle järgi, kus asja lahendatakse,

kuid RÕA saaja tegelik viibimiskoht ei ole selles piirkonnas, mistõttu selle

piirkonna advokaadid ei võta tellimust vastu ning on vajalik kaasata teise

piirkonna advokaate, kes asuvad RÕA saaja viibimiskohas. .

Tellimuste automaatne jagamine toimub pärast seda, kui tellimus on loodud ning

advokaati ei ole tellimuses määratud. Advokaadil saab korraga olla töölaual nähtaval

üks määramata tellimus. Kui tal on järjekorras ootel mitu tellimust, siis näeb ta

järgmiseid alles siis kui ta on viimase vastu võtnud või sellest keeldunud. Juhul kui

konkreetsele advokaadile on tellimus suunatud, siis näeb ta ka neid tellimusi

olenemata sellest, et tal on töölaual juba määramata staatuses tellimus ees.

Automaatne jagamine lähtub tellimuste jagamisel järgmistest kriteeriumitest:

1) Kehtiv RÕA osutaja

2) RÕA liik (alaliik)

a) Advokaat saab ära märkida, millist liiki RÕA ta osutab. Jagamisel arvestatakse

järjekordades olevateks advokaatideks ainult neid, kes on eelnevalt märkinud

enda andmete juures sama liigi, mis tellimuses.

b) Igal RÕA liigil on oma järjekord, kuhu advokaadid asetuvad vastavalt nende

valitud liikidele. Kui advokaadile saadetakse tellimus, siis süsteem paigutab

advokaadi selle liigi järjekorra lõppu. Sisuliselt moodustub järjekord tellimuse

advokaadile saatmise kuupäeva/kellaaja järgi.

20

3) Varasem esindusseos

a) Kontrollitakse RÕA saaja isikukoodi, kas keegi advokaatidest esindab RÕA

saajat mingis muus täitmisel olevas tellimuses. Süsteem peab arvestama

viimasena täitmisel olevat asja (s.o kõige uuemat, mitte kõige vanemat). Kui

tellimus on lõpetatud, siis ei ole seos põhjendatud.

b) Kui tellimus saadetakse advokaadile, kes on RÕA saaja isiku esindaja teises

menetluses, siis peab suunamine sellele advokaadile toimuma üksnes siis, kui

advokaat hetkel RÕA osutab ja selles liigis, milles taotlus on esitatud.

4) Alaealise esindamise õigus

5) Piirkond

a) Advokaat saab märkida tegevuspiirkonna, kus ta RÕA osutab.

b) Kui advokaati ei leita antud piirkonnas, siis jagamisloogika arvestab järgmist

lähimat piirkonda.

6) Puhkepäevad ja riigipühad

a) Advokaat saab märkida, kas ta osutab RÕA puhkepäevadel ja riigipühadel.

7) Tellimus on käsitsi suunatud advokaadile

a) Tellimus peab esimesena minema suunatud advokaadile, sõltumata sellest, kas

advokaat on RÕA osutaja või mitte. RÕS § § 12 lg 1 p 6 näeb ette võimaluse,

et RÕA saajal on advokaadi nõusolek asjas esindada juba enne RÕA taotluse

esitamist. Lisaks tuleb kriminaalmenetluses ette, et muidu lepinguline kaitsja on

nõus kaitsjana edasi tegutsema RÕA korras olukorras, kus isikul pole enam

võimalik lepingulisele advokaadile maksta. Sellistes olukordades peab RÕA

tellimust esmalt pakkuma just konkreetsele advokaadile, kellega RÕA saajal on

kokkulepe.

8) Tellimuse tüüp

a) Kiireloomuline nädalavahetusel:

i) Advokaat saab märkida RÕA liikide põhiselt, kas ta võtab vastu kiireloomulisi

tellimusi.

ii) Saadetakse kõigile korraga.

iii) Kontrollitakse advokaadi leidmise tähtaega (tähtaeg langeb

nädalavahetusele). Nädalavahemikuks loetakse ajavahemikku reede kella

17:00-st kuni esmaspäeva 08:00-ni.

b) Kiireloomuline nädala sees:

i) Saadetakse viiele advokaadile korraga 30 kuni 60 min kaupa.

Täpsustatakse detailanalüüsi käigus.

21

ii) Kontrollitakse advokaadi leidmise tähtaega (tähtaeg langeb nädalasisesele

ajale).

c) Tavatellimus

i) Saadetakse ühele advokaadile korraga 24h kaupa.

Tavatellimus

1) Kui tellimuse advokaadi leidmise tähtaeg möödub, muudetakse tellimus

automaatselt kiireloomuliseks ning toimub uus automaatne jagamine, tellimuse

tähtajaks määratakse kiireloomulise tellimuse vaike tähtaeg. Advokaat läheb

järjekorra lõppu.

2) Kui tellimus tühistatakse, siis advokaadi koht järjekorras ei muutu.

3) Kui tellimus suunatakse konkreetsele advokaadile, ei muutu esialgse advokaadi

järjekord jagamisloogikas. Advokaat, kellele tellimus suunati läheb järjekorra

lõppu.

Kiireloomuline tellimus

1) Kui tellimuse vastamistähtaeg möödub, määratakse tellimusele uus tähtaeg, mis

on esialgse tähtaja ajavahemikuga võrdne ning toimub uus automaatne jagamine.

2) Kui tellimus tühistatakse, siis advokaadid, kes vastanud pole, lähevad tagasi

järjekorra etteotsa, keeldunud advokaatide koht järjekorras jääb samaks (kuna on

keeldumisega järjekorra lõppu juba viidud).

3) Kui tellimust muudetakse, määrates käsitsi uus advokaat, siis advokaadid, kes

vastanud pole, lähevad järjekorra lõppu, keeldunud advokaatide koht järjekorras

jääb samaks (kuna on keeldumisega järjekorra lõppu juba viidud).

Tellimuste jagamise protsessijoonised:

AS-IS TellimusteJagamineASIS.bpm

TO-BE TellimusteJagamineTOBE.bpm

2.3 Funktsionaalsuste kirjeldus (TO-BE)

2.3.1 Tellimuse lisamine ja muutmine

Seadusest tulenevalt peab kriisiolukordades olema tagatud RÕA osutamine, mistõttu

on vajalik, et advokatuuri haldur saaks vajadusel koostada AET-is ajutist tellimust. Kui

AET-i jõuab õige tellimus menetluse infosüsteemist, siis ajutine tellimus asendatakse.

Praegu on olemas ka ootel tellimused ja eritellimused. Ootel tellimus on see, kus haldur

on pannud tellimuse automaatse jagamise pausile, et lahendada ära mingisugune

probleem (nt tellimuses on mingi vastuolu ja vaja küsida menetlejalt täiendavat infot).

Eritellimused on rahvusvahelise kriminaalasja tellimused (nt välisriigile loovutamise

22

asjad), millega seotud tellimused ei tule automaatselt PRIS-ist. Advokatuuri halduril

peab olema võimalus sisestada käsitsi eritellimus.

Advokatuuri haldur peab saama kogu tellimuse andmestikku muuta.

Vajalikud sisendandmed ajutise tellimuse koostamiseks:

 Esitaja asutus

 Esitaja nimi

 Esitaja ametinimetus

 Esitaja kontakttelefon

 Esitaja e-posti aadress

 RÕA saaja ees- ja perekonnanimi (tuleb arvestada, et mõne menetluse puhul

ei ole isikul veel nime, nt sündinud isikud, kellel ei ole veel nime registreeritud).

 RÕA saaja isikukood või sünnikuupäev

 RÕA liik

 Tellimuse piirkond

 Asja number

 Selgitav sisu

 Vastamise tähtaeg

Esitaja (menetleja) andmed tulevad ET-st, RÕA saaja andmed tulevad vastavalt

Äriregistrist (juriidilised isikud) või Rahvastikuregistrist (füüsilised isikud). AET-il on

vastavad liidestused olemas. RÕS § 6 lg 1 kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele

isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu

Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. RÕS § 6 lg 2 kohaselt võib olla kriminaalmenetluses

kahtlustatav ka kolmandast riigist. Mistõttu peab jääma võimalus lisada füüsilist ja

juriidilist isikut, kes ei ole Eestis registreeritud ehk ei ole leitav rahvastiku- ega

äriregistrist.

Esildis on reguleeritud Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise

kord § 2 lg-s 2, mis ütleb, et kui Eesti Advokatuuril (edaspidi advokatuur) ei õnnestu

tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri

kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks

ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi 1,5 kuni 2. Kohus,

uurimisasutus või prokuratuur kohaldab riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel

advokaadile makstavale tasule kehtestatud koefitsienti advokaadi taotluse alusel, kui

sellele on lisatud advokatuuri kantsleri esildis koefitsiendi kohaldamise põhjenduse

kohta. RIS-is saab määrata, kas tellimus on seotud esildisega, siis rakendub tasule

eraldi koefitsient. Rakenduses kuvatud kui „Esildise kasutamine“. Tasude ja kulude

sakis saab esildisega tasusid lisada ilma esildise koefitsienti väärtustamata, kuid

esildise koefitsiendi kasutamisel on siiski kohustuslik lisada taotlusele kantsleri esildis

(fail).

23

Prototüüp 3. Advokatuuri halduri tellimuse lisamise vaade.

Lahtised küsimused

1. Kas ajutise tellimuse ja rahvusvahelise tellimuse sisestuse vorm on sama või

kasutatakse nendes erinevaid andmeid? Rahvusvahelise tellimuse protsess ei

ole veel lõpuni selge, lisaks võiks olla menetlejal vastav funktsionaalsus loodud

ka menetlusinfosüsteemis.

2.3.2 Tellimuste kuvamine töölaual

Uues lahenduses kuvatakse tellimused kasutaja töölauale (tellimuste tabelisse)

vastavalt tema rollile. Advokaadi töölaua loogika on üles ehitatud nii, et advokaadile

24

kuvatakse korraga ainult üks määramata staatuses tellimus, välistades kliendi valimise

võimaluse. Olukorras, kus konkreetsele advokaadile on suunatud tellimus, kuvatakse

talle seda ikka olenemata sellest, et tal on töölaual juba üks määramata tellimus.

Advokatuuri halduri töölaua vaade on koondvaade, mis võimaldab jälgida kõiki

tellimusi sõltumata nende staatusest ning teostada järelevalvet riigi õigusabi osutamise

üle.

Prototüüp 4. Tellimuste töölaud.

Advokaat

 Näeb kõiki oma

o Täitmisel olevaid tellimusi

o Täidetud tellimusi

o Tellimus, millele ta on asendaja määranud

 Näeb korraga maksimaalselt ühte tavapärases korras edastatud määramata

staatuses tellimust.

 Pärast tellimuse vastuvõtmist määratakse advokaat automaatselt tellimuse

täitjaks.

 Pärast tellimusest keeldumist

o Eemaldatakse tellimus töölaualt

o Kuvatakse järjekorras järgmine tellimus

 Kui tellimus on suunatud konkreetsele advokaadile, kuvatakse see sõltumata

sellest, kas advokaadil on samal ajal määramata staatuses tellimus ootel

Advokatuuri haldur

 Näeb kõiki tellimusi, mis on staatuses

o Määramata

25

o Vigane

o Täitmisel

o Täidetud

o Tühistatud

 Saab tellimusi

o Otsida

o Filtreerida

o Sorteerida

 Kasutab töölaua vaadet riigi õigusabi osutaja määramise tagamiseks ja

järelevalveks.

Lahtised küsimused

1. Kuidas eristada töölaual olevad tellimused parema ülevaate jaoks?

2.3.3 Tellimuse detailvaate kuvamine

Tellimuste jagamise tulemusena saadetud tellimus advokaadi töölauale. Tellimuse

detailvaates, mille staatus on määramata, on advokaadil võimalus tellimus vastu võtta

või sellest keelduda.

Tellimuse vastuvõtmisel advokaadi poolt, määratakse advokaat selle täitjaks. Tellimuse

staatus muudetakse täitmisel staatusesse ning avaneb tasude ja kulude sakk. Kui

advokaat on tellimusest keeldunud, eemaldatakse tellimus tema töölaualt. Täitmisel

tellimusele saab täitja advokaat lisada asenduskaitsja. Asenduskaitsja saab valida

listist, mis sisaldab kõiki kehtivaid advokaate, ka neid, kes ei ole sellel ajahetkel end

RÕA osutajaks määranud. Asendaja määramine on advokaatide vaheline kokkulepe.

Advokatuuri halduril on võimalus määramata staatuses tellimus advokaadi eest vastu

võtta või sellest keelduda. Tegevuse järgselt lisatakse vastav advokaat tellimuse

täitjaks ja tema töölauale ilmub antud tellimus. Haldur peab saama tellimust käsitsi

suunata, kui ükski advokaat ei ole määratud aja jooksul tellimust vastu võtnud, et

tagada RÕA täitmine. Haldur saab lisada tellimusele täitja (st suunata tellimuse

konkreetsele advokaadile), valik advokaatide nimekirjast. Kui tellimuse täitjaks

määratud advokaat ei ole hetkel RÕA osutav advokaat, siis juurdepääs riigi õigusabi

osutavale sakile peab tekkima talle üksnes ulatuses, kus see on vajalik temaga seotud

tellimuse täitmiseks (sh tasude taotlemiseks).

Asja materjalid ehk menetluse toimingud

Asja materjalidele luuakse ligipääs advokaadile, kes on tellimuse vastu võtnud või kes

on täitmisele määratud.

Võimalik lahendus, et menetleja määrab RÕA määruse sisestamisel kohe ka ära,

millised dokumendid esindajale automaatselt kättesaadavaks tehakse esindaja

määramise järgselt. Päris kõike ei saa juriidilistel põhjustel alati advokaadile

kättesaadavaks teha (nt võib pooleliolevas kohtumenetluses olla dokumente, millel on

26

juurdepääsupiirang mh teise menetlusosalise ja tema esindaja suhtes). Seetõttu peaks

menetleja infosüsteemis olema võimalik menetlejal valida, millised dokumendid

nähtavaks tehakse, kuid see eeldab arendust menetlejainfosüsteemis.

Prototüüp 5. Advokatuuri halduri tellimuse detailvaade.

27

Prototüüp 6. Advokaadi tellimuse detailvaade.

Lahtised küsimused

1. Kas on võimalik luua automaatset juurdepääsu asja materjalidele pärast

advokaadi esindajaks määramist? Asja materjalid tehakse automaatselt ET-s

tellimuse täitjale nähtavaks ning oleksid kergelt kättesaadavad (nt asja number

muutub klikitavaks, mis juhatab advokaadi digitoimiku komplektile, mis on

konkreetsele advokaadile nähtavaks tehtud)? Eeldab seda, et menetleja

tellimust koostades valmistaks ette ka vajalike materjalidega digitoimiku

komplekti, mis advokaadile nähtavaks tehakse. Eeldab arendust PRIS-is ja KIS-

is.

2.3.4 Asenduskaitsja määramine

Asenduskaitsja mõiste on selgitatud KrMS § 44, mille kohaselt on tegemist olukorraga

kus kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud ja kaitsja nimetab enda asemele

kriminaalmenetlusse asenduskaitsja, kellel on (esialgse) kaitsja õigused ja

kohustused.

Kui advokaat on määranud enda tellimusele asenduskaitsja, siis peab tellimusele

tekkima ka asenduskaitsja nimi ehk tellimus peab olema sel juhul seotud kahe

advokaadiga. Asenduskaitsja määramisel saadetakse menetlejale selle kohta teavitus,

mille alusel saab asenduskaitsja õiguse esitada enda tehtud toimingute osas tasusid

28

ja kulusid antud menetlusse. Asenduskaitsjale peab olema kuvatud tellimus, millele ta

asenduskaitsjaks määrati, samuti antud menetluse tasude ja kulude sakk.

Tellimuse täitja advokaat ja haldur peab saama täitmisel tellimusele asenduskaitsjat

määrata.

Prototüüp 7. Tellimusele asenduskaitsja määramine.

Lahtised küsimused

1. Lahendada tuleb küsimus, kuidas RÕA alusel määratud asenduskaitsja saab

esitada tasutaotluse nende toimingute eest, mida ta põhikaitsja asemel tegi, et

tal tekiks võimalus antud menetlusse tasusid ja kulusid lisada.

2.3.5 Tasude ja kulude sisestamine

Tasusid ja kulusid saab sisestada advokaat, kes on konkreetse tellimuse täitja.

Advokaadile kuvatakse tasude ja kulude lisamise vormi, kus tal on võimalus sisestada

tulud ja kulud, mis arvutatakse automaatselt kehtiva hinnakirja alusel. Tasude ja kulude

kinnitamisel koostab süsteem tasutaotluse, mis saadetakse menetleja infosüsteemi.

Tasutaotlusele ei määrata käibemaksu, selle peab määrama alles menetleja

infosüsteemis tasumääruse koostamisel sel hetkel kehtiva käibemaksu määraga.

Tasutaotluse saab kinnitada ainult advokaat, advokatuuri haldurile jääb võimalus

tasutaotlust vaadata, muuta, salvestada, et vajadusel advokaati selle täitmisel

juhendada.

Ühe konkreetse tellimuse all peab saama esitada tasusid ja kulusid mitmesse

erinevasse menetlusse, st advokaat peab saama valida või sisestada menetluse

29

numbri, kuhu konkreetsed tasud ja kulud esitatakse. Vajadus võib tekkida olukorras,

kus algselt üks menetlus on eraldatud kaheks menetluseks, menetlus on liidetud kokku

teise menetlusega ja jätkub uue menetluse numbri alt, tegemis on sama numbri all

korduva alammenetlusega (nt eeskoste pikendamise asjad) jne.

Prototüüp 8. Täitmisel tellimuse tasude ja kulude sisestamine.

Lahtised küsimused

1. Kuidas optimeerida kulude arvestust? Kas marsruudi sisestamisel on võimalik

kasutada Google Mapsi rakendust?

2. Kui tasusid ja kulusid saab muuta ja sisestada ka haldur, siis kas peaks tekitama

osapooltele tegevuste logi, et advokaadil oleks ülevaade kui tema tasusid ja

kulusid on muudetud? Advokatuuri hinnang: korrektne oleks, kui jääks logi, aga

kui kinnitamine on advokaadi enda kohustus, siis pole see kriitilise tähtsusega.

3. Kas on võimalik lisada automaatne kontroll tasude ja kulude esitamisel õigesse

menetlusse, et tagada tasutaotluste esitamine õigesse menetlusse või peab

seda kontrollima käsitsi? Peab arutama kohtute poolega, kas on võimalik

automaatne kontroll. Advokatuur ei kujuta seda ette, nt olukorras kus üks algne

menetlus jaguneb menetluse käigus eraldi menetlusteks. Sellisel juhul saab

30

ainult konkreetsete asjaolude pinnalt hinnata, kas need on seotud ühe või teise

sama RÕA tellimuse alusel tehtud menetlusega.

2.3.6 Hinnakiri

Tasusid ja kulusid arvutatakse automaatselt kehtiva hinnakirja pealt. Hinnakiri on

Justiits- ja Digiministeeriumi määrata, sest nemad panevad paika tasustamise loogika.

Tuleb arvestada, et ajalooliselt oli see varem advokatuuri juhatuse pädevuses, mistõttu

praeguses RIS-is on selles osas süsteem keerulisem kui olema peaks.

Lahtised küsimused

1. Justiits- ja Digiministeeriumil on planeeritud välja töötada tasude ühtlustamise

süsteemi. Kuna see on alles väljatöötamisel, siis on hetkel veel ebaselge,

kuidas tulevikus tasude ja kulude sisestust optimeerida.

2. Kas igal RÕA liigil on oma hinnakiri? Kas tellimusel oleva RÕA liigi alusel

määratakse automaatselt õige hinnakiri?

3. Kus hoitakse hinnakirja ja kes seda haldama hakkab?

2.3.7 Tasutaotluste kuvamine

Advokaadi poolt kinnitatud ja esitatud tasutaotlus ilmub tasutaotluste nimekirja.

Tasutaotluse andmeid nii advokaat kui ka advokatuuri haldur muuta ei saa.

Olukorras, kus tasutaotlus on kogemata valesti sisestatud, aga kinnitatud ja menetleja

infosüsteemi saadetud, peaks menetlejal olema võimalus valesti esitatud tasutaotlus

tagastada selliselt, et vastav märge jääks kohtutoimikusse.

Prototüüp 9. Tasutaotluste koondvaade.

31

Prototüüp 10. Tasutaotluste detailvaade.

Lahtised küsimused

1. On vaja läbi mõelda lahendus, kuidas oleks võimalik valesti esitatud tasutaotlus

tagastada selliselt, et vastav märge jääks kohtutoimikusse.

2.3.8 Tasumääruste kuvamine

Tasumäärused kuvatakse tasutaotluste koondvaatesse, kus see seotakse vastava

tasutaotlusega ja tasumääruste koondvaatesse. Tasumäärus saabub AET-i menetleja

infosüsteemist staatusega:

 Rahuldatud

 Osaliselt rahuldatud

 Rahuldamata jäetud

Tasumääruse andmeid nii advokaat kui ka advokatuuri haldur muuta ei saa. Advokaat

saab tasumääruste tabelis valida tasumäärused ning need korraga kinnitada ja

esitada, luues tasuarvelduslehe.

32

Prototüüp 11. Tasumääruste koondvaade.

Prototüüp 12. Tasumääruste detailvaade. Tasumääruse detailvaatest saab liikuda otse määruskaebuse esitamise lehele.

33

Advokaat saab esitada määruskaebuse, kui tal on vastuväiteid tasumääruse

lahendamise osas. Määruskaebuse esitamise funktsionaalsus on AET-is olemas.

Tasumääruse detailvaatest on võimalik advokaadil liikuda otse määruskaebuse

esitamise lehele.

Kas automaatne tasumääruste saatmine väljamakse süsteemi on mõistlik?

Iga määruse kohta eraldi arve tegemine on koormav – nii ajaliselt kui ka rahaliselt, sest

raamatupidamise tasud sõltuvad tihti arvete mahust.

Advokaatide vaatest ei ole sellise süsteemi kasutuselevõtt probleem, kui tasumäärus

läheks automaatsesse väljamaksmise süsteemi, kui tegemist on täielikult rahuldava

määrusega.

2021. aastal on Justiitsministeerium seda analüüsinud ning advokatuur tegi ka RÕA

advokaatide seas küsitluse, millele vastas 44 advokaati. Nendest 52% toetas seda, et

laekumine toimuks otse ja vahetult pärast menetleja poolt tasu suuruse kindlaks

määramist. Samas tõid büroopidajad välja selle lahendusega seotud probleemid. Nt

kui büroos on rohkem kui 1 advokaat, siis advokaadibüroo vajadus tuvastada, millise

advokaadi tasu büroole laekus, mis summas jne. Seetõttu on koondvaate (mida

tasuarvestusleht hetkel täidab) olemasolu äärmiselt vajalik. Selle alusel arvestavad

advokaadibürood enda töötajatele (s.o advokaatidele) väljamakstavat tasu, sellelt

arvestatakse maksud jms.

Lahtised küsimused

1. Juriidiliselt on ka küsimus, kas rahuldava tasumääruse vaidlustamise õigus on

ka RÕA saajal? See võib olla nt asjakohane olukorras, kus inimene on saanud

RÕA kohustusega hüvitada riigile RÕA kulud. Ja siis ta vaidleb vastu advokaadi

tasu suurusele (nt vaidlustab, sest advokaat on kajastanud tehtud töödes

midagi, mida tegelikult pole toimunud).

2. Kas automaatne väljamaksesüsteem loodaks ainult juhtudeks, kus tasutaotlus

täielikult rahuldatakse või on võimalik automaatne väljamaksesüsteem ka

olukorras, kus tasutaotlus on rahuldatud osaliselt? Kas sellisel juhul tuleb

väljamaksmisega oodata kuni määruse jõustumiseni? Kui jah, siis kellele

määruse kättetoimetamine kohustuslik on? Kas piisab ainult advokaadile

kättetoimetamisest või ka RÕA saajale (mis võib aga advokaadile tasude välja

maksmist oluliselt venitada).

3. Tasutaotluse osalise rahuldamise korral menetleja ei täpsusta, millise

konkreetse toimingu eest ta midagi maha võttis, vaid vähendus tehakse

koondina. Probleem seisneb selles, et kohud ei sisesta sellist määrust ise ja

advokaat või advokatuuri haldur peavad ise mõtlema, kuhu maha arvestust

metaandmete real märkida. Tulevikus peab menetleja sisestama ise kõik

andmed. Kui andmed sisestatakse kohtuniku tehtud määrusest erinevalt, siis

34

tuleks mõelda, kuidas sellist olukorda parandada saab, kui selline viga on

avastatud advokatuuri poolt.

2.3.9 Tasuarvelduslehed ja tasude väljamaksmine

Käesolevas I etapis ei kavandata tasude ja kulude väljamaksmise protsessi üleviimist

AET-i (sh tasuarvelduslehed ja kontrollprotsessid). Tasude väljamaksmise protsess

alates tasuarvelduslehtede hoidmisest kuni väljamakseni jääb hetkel toimima RIS-is,

et tagada äriprotsessi katkematu toimimine.

Kas tulevikus on vajalik tasuarvelduslehtede säilitamine?

Tasuarvestusleht sellisel kujul ei pea säilima, kuid peab säilima võimalus tuvastada

koondina advokaadile väljamakstavate summade alus ja suurus ning tasude

väljamaksmise taotlemisel peab säilima vähemalt senine mugavus arvele andmete

koondamiseks.

Raamatupidaja selgitas, et advokatuuril endal otseselt tasuarvestus lehti vaja ei ole.

Küsimus on selles, mida riigi õigusabi tasude väljamaksmisel alusdokumentideks

pidada. Üheks alusdokumendiks on kindlasti advokaadibüroo poolt advokatuurile

esitatud arve, praegu on raamatupidaja alusdokumendiks lugenud ka

tasuarvestuselehe ja konkreetset tasumäärust. Arved kajastuvad advokatuuri

raamatupidamissüsteemis, kuid tasuarvestusleht ja tasumäärus on säilitatud RIS-is.

Raamatupidaja sõnul tasuarvestuslehtede olemasolu vajadus tekib ennekõike siis, kui

Justiits- ja Digiministeeriumi sisekontrolli osakond teeb riigi õigusabi tasude

väljamaksmise osas auditit. Seega on tema ettepanek, et peaks arutama ka

ministeeriumist selle osakonnaga, kas nende jaoks on tasuarvestuslehtede olemasolu

vajalik või mitte. Tuleks konsulteerida ka MTA-ga, mida nemad peavad

alusdokumendiks sellises olukorras.

Advokaadibürood kasutavad tasuarvelduslehti tasude koondamiseks,

tasuarvestuslehe funktsioon aitab arvete koostamise aega kokku hoida ja väldib seda,

et iga arve kohta peaks uue arve koostama.

Advokaadibüroo pidajal peaks säilima mingi koondülevaade advokaadile välja

mõistetud tasudest. Praegu on selleks tasuarvestusleht, kus on kõik fikseeritud ja

selge milliste toimingute eest on konkreetset advokaati tasustatud. Kui nt uue

süsteemiga hakkaksid rahad laekuma advokaadibüroo kontole ja kui büroos on tööl

mitu advokaati, siis läbisegi laekumisi on keeruline bürool kontrollida: kas raha on

laekunud; kelle poolt ja kellele teenuse osutamise tulemusena; millise advokaadi

töötulemusena raha laekunud on: kuidas summa kujunes jne. Bürool tuleb laekumisi

kontrollida ja siduda konkreetse advokaadi tööga. See on vajalik juba ka advokaadi

töötasu maksustamisel, samuti büroo käibemaksu tasumise kohutusel. RÕA-s

eristatakse tasu ja kuluhüvitist, mis on samuti vaja erinevalt fikseerida, sest need

võivad olla erineva käibemaksumääraga (nt majutuskulu käibemaks on hetkel 13%,

samas tasu käibemaks on 24%). Seetõttu peab säilima võimalus luua

35

tasuarvestuslehele sarnane koonddokument. Kui advokaadil oleks võimalik mingil

hetkel jooksvalt oma tööd ja tasud kokku võtta nagu tasuarvestuslehel praegu ja

saadaks selle raamatupidajale, oleks ka raamatupidajal selgus olemas, siis saaks

firma kontole laekunud X summa siduda konkreetse advokaadiga.

Hilisemas etapis keskendutakse tasuarvelduslehtede ja algdokumentide kontrolli ja

tasude väljamaksmise protsessi parandamisele.

2.3.10 Teadete kuvamine

Advokaat peab saama RÕA osutamisega seotud teavitusi. Advokatuuri haldur peab

saama teavitusi, mis annavad haldurile teada, milline konkreetne RÕA taotlus vajab

halduri tähelepanu. Konkreetsed teavituste liigid määratakse detailanalüüsi käigus.

Menetlejal on seadusega kohaldatud, et ta peab riigi õigusabi saajat viivitamatult

teavitama sellest, kes on talle kaitsjaks määratud. Kui AET-i on saabunud RÕA tellimus

ning keegi advokaatidest on selle tellimuse vastu võtnud, siis on vajalik, et selle kohta,

kes on määratud kaitsjaks saaks teavituse nii menetleja kui ka riigi õigusabi saaja.

Kriminaalmenetluse puhul peab menetlejale edastama advokaadi andmed. Tsiviil- ja

haldusmenetluses peab määratud advokaadi teavitus minema ka taotlejale (RÕA

saajale). Teavitusi peaks teoorias ka kinnipeetavale saama saatma.

AET-is on olemas funktsionaalsus, et kui isikul ei ole andmetes määratud e-posti

aadressi, siis teavitused saadetakse riiklikule eesti.ee e-postile, mis on seotud

isikukoodiga.

Lahtised küsimused

1. Millised teavitused on advokaadile ja advokatuuri haldurile vajalikuid ja kuidas

neid on võimalik lahendada?

2.3.11 Advokaadi andmete vaatamine ja muutmine

AET-is peab olema võimalus advokatuuri liikmete andmete kuvamiseks ja

kasutamiseks, sõltumata sellest, kas edaspidi toimub see praegusel platvormil või

advokatuuri enda süsteemis.

AET-is on advokaadil võimalus vaadata ja piiratud ulatuses muuta enda andmeid.

Andmete haldamine on rollipõhine. Advokaadi andmete keskne hoidmine toimub

esilagu RIS-is ning andmete kuvamine ja muutmine toimub esialgu AET-is, kuni on

selgunud andmete püsiva hoidmise lõplik lahendus. Advokatuur on valmis kaaluma

advokaatide nimekirja hoidmist advokatuuri andmebaasis, kuid see eeldab

advokatuuri-sisest arutelu. Detailse analüüsi käigus selgub, kas andmete kuvamisel ja

muutmisel AET-is on vaja teha muudatusi.

Advokaat peab saama muuta põhilisi kontaktandmeid: telefon, email, keeleoskus,

piirkonnad ja RÕA osutamisega seonduvat infot. Advokaat ei saa ise muuta:

36

advokaadibürood, mille kaudu ta tegutseb, ametinimetust, mõningaid õiguseid, mis on

advokatuuri reeglitega paika pandud, sh õigust esindada alaealist.

Advokatuuri haldur peab saama näha kogu advokaatide nimekirja ja muuta advokaadi

kogu andmestikku, lisaks peab ta saama advokaadi:

1. liikmelisust peatada (liikmelisus on peatatud tähtajaliselt, peale tähtaja lõppu

peab automaatselt tühistama liikmelisuse peatamise; peatamist on väga palju

ka nende seas, kes RÕA ei osuta)

2. riigi õigusabi osutamist RÕA liigi põhiselt terviklikult peatada (st advokaat ei saa

ise tegevust tagasi pöörata)

3. riigi õigusabi osutamise ajutine keelamine

4. advokatuurist välja arvata või välja heita

Liikmelisuse osaline peatamise ja advokatuurist väljaarvamise erijuhud

Kui advokaadi liikmelisus on peatatud või ta on advokatuurist väljaarvatud, kuid talle

on veel välja maksmata tasusid või kulusid, siis rakenduvad järgmised põhimõtted:

1. advokaadil puudub õigus teha tasude ja kuludega seotud toiminguid (sh esitada

tasutaotlust)

2. advokaadil säilib ainult õigus tasude ja kulude väljamaksmise taotlemiseks

Hetkel tuvastatakse pooleliolevad menetlused käsitsi. Tulevases lahenduses tuleb see

loogika läbi mõelda. Juriidiliselt käsitletakse õigusabi teenuse osutamisena ka tasude

ja kulude esitamisega seotud toiminguid, mistõttu liikmelisuse peatamise korral tuleb

need õigused advokaadilt eemaldada.

Kui advokaat märgib, et ei osuta enam riigi õigusabi, siis peab säilima õigus jätkata

pooleliolevaid menetlusi, teha nendes toiminguid (sh esitada tasutaotluseid), kuid ta

eemaldatakse tellimuste jagamise loogikast.

Advokatuuri halduril on õigus piirata advokaadi tegevust liigi põhiselt (nt olukorras, kus

advokaadi kutsetegevus on juhatuse või aukohtu otsusega mingis õigusabi osutamise

liigis peatatud, nt advokaadile esitatud kahtlustuse või süüdistuse tõttu või aukohtu

määratud distsiplinaarkaristusena). Sellisel juhul peab süsteem võimaldama piirata

konkreetse advokaadi tegevust konkreetse õigusabiliigi raames ning blokeerima

vastava liigi tellimuste suunamise ja jagamise algoritm. Näiteks kui advokaat on

kahtlustatav või süüdistatav, siis see ei anna talle automaatselt keeldu selles liigis RÕA

osutada. See on juhatuse otsustada, ehk seda tegevust automatiseerida ei saa.

37

Prototüüp 13. Advokaatide nimekirja kuvamine halduri vaates.

38

Prototüüp 14. RÕA advokaadi andmete muutmine halduri vaates.

Lahtised küsimused

1. On ebaselge, kus hakatakse hoidma advokaatide andmeid. Esialgu on võimalus

kogu andmestiku kuvamine ja muutmine lisada ka AET-i tingimusel, et RIS ja

AET sünkroniseerivad omavahel andmete muudatusi. Kui advokatuuri

andmebaas saab valmis ja on selge, mis andmed sinna pannakse, siis saab

teha vastavalt muudatusi:

a. Andmeid hoitakse (sh sisestatakse ja muudetakse) AET-is.

b. Andmeid hoitakse (sh sisestatakse ja muudetakse) advokatuuri keskses

andmebaasis.

c. Andmete muudatusi sünkroniseeritakse omavahel, st andmeid

sisestatakse ja muudetakse mõlemas keskkonnas.

2. Menetlussüsteemide jaoks on samuti vajalik saada infot advokaatide listi kohta.

Hetkel on see RIS-i teenus, edaspidi peab selle ka looma AET-i, ET juurde või

advokatuuri kesksesse süsteemi.

3. Advokatuur soovib juurde lisada kriisiolukorras RÕA osutamise, mis tähendaks,

et advokaat saab enda andmete juures linnutada märkeruudu, et osutab RÕA

kriisiolukorras. Kogu protsess ja sellega kaasnev on veel läbi arutamata.

4. Kuidas lahendada pooleliolevate menetluste käsitlemine olukorras, kus

advokaadi liikmelisus on peatatud?

2.3.12 Kalendrivaade

AET-is on olemas kalendri funktsionaalsus, kus on advokaatidele kättesaadav

kalendrivaade, mis koondab muuhulgas riigi õigusabi tellimustega seotud toimingute

ajad ühtsesse vaatesse. Kalender võimaldab advokaadil saada ülevaade oma

planeeritud, käimasolevatest ja juba toimunud toimingutest, mis toetab

ajaplaneerimise juhtimist.

Kalendrivaade tekib süsteemiandmete põhjal ning ei eelda advokaadilt eraldi käsitsi

istungite sisestamist. Toimingute ajad seotakse vastavate tellimuste ja menetlustega.

2.3.13 Statistika

Statistika kuvatakse eraldiseisvalt AET-ist Microsoft Power BI aruandekeskkonnas,

mis on loodud E-toimiku infosüsteemi JAAK andmelao alusel. Statistika kuvamist saab

lahendada dünaamiliste graafikute esitamisega, mis näitab hetkeseisu graafiliselt.

Peab saama teha väljavõtteid etteantud perioodi kohta. Advokatuurile ja

ministeeriumile peab olema statistikale juurdepääs.

Põhilised statistika ja otsingu variandid:

39

1) Tellimused (info RÕA liikide lõikes)

2) Tasutaotlused (kui palju taotletakse, mille eest ja kui palju välja mõistetakse)

3) Tasud ja kulud

4) Advokaadid

5) Asendamised (vajalik kohtu ja vaidluste jaoks)

Lahtised küsimused

1. Kas tasude ja kulude andmetele on vaja aruandlust? Kas andmed peavad

olema ja saab tõsta JAAK-u anonümiseeritud kujul?

2.4 Peamised lahtised küsimused

Eelanalüüsi koostamise käigus on tuvastatud mitmeid küsimusi ja otsustuskohti.

Alljärgnevalt on koondatud peamised lahtised küsimused ja riskid, mis vajavad eraldi

otsustamist või täpsustamist enne detailanalüüsi.

1. Kuidas peab toimuma tasutaotluste muutmine või tühistamine pärast seda kui

menetleja on selle kinnitanud?

2. Millal valmib PRIS-i rahvusvaheliste menetluste arendus, et rahvusvahelised

tellimused saaksid tulla automaatselt PRIS-ist?

3. Kas KIS hakkab edaspidi tasumääruseid ise RIS-i edastama?

4. Otsingud on RIS-is väga põhjalikud, kuid võtavad palju ruumi, kui need

muutmata kujul AET-i tõsta. Vajab optimaalsemat lahendust. Advokatuuri haldur

peab saama otsingut sooritada kõigi olemasolevate andmete põhjal.

5. Lahendada tuleb küsimus, kuidas RÕA alusel määratud asenduskaitsja saab

esitada tasutaotluse nende toimingute eest, mida ta põhikaitsja asemel tegi.

6. On ebaselge, kus hakatakse hoidma advokaatide andmeid. Esialgu on võimalus

kogu andmestiku kuvamine ja muutmine lisada AET-i. Kui advokatuuri loodav

andmebaas saab valmis ja on selge, mis andmed sinna pannakse, siis saab

teha vastavalt muudatusi:

a. Andmeid hoitakse (sh sisestatakse ja muudetakse) AET-is.

b. Andmeid hoitakse (sh sisestatakse ja muudetakse) advokatuuri keskses

andmebaasis.

c. Andmete muudatusi sünkroniseeritakse omavahel, st andmeid

sisestatakse ja muudetakse mõlemas keskkonnas.

7. Advokatuur soovib juurde lisada kriisiolukorras RÕA osutamise, mis tähendaks,

et advokaat saab enda andmete juures märkida märkeruudu, et osutab RÕA

kriisiolukorras. Kogu protsess ja sellega kaasnev on veel läbi arutamata.

8. Kuidas lahendada pooleliolevate menetluste käsitlemine olukorras, kus

advokaadi liikmelisus on peatatud?

9. Millised teavitused on advokaadile ja advokatuuri haldurile vajalikuid ja kuidas

neid on võimalik lahendada?

10. Kuidas hakkab toimima riiklik e-post ning milliseid vajadusi saab sellega

lahendada?

40

11. Justiits- ja Digiministeeriumil on planeeritud välja töötada tasude ühtlustamise

süsteemi. Kuna see on alles väljatöötamisel, siis on hetkel veel ebaselge,

kuidas tulevikus tasude ja kulude sisestust optimeerida.

12. Kus hoitakse hinnakirja ja kes seda haldama hakkab?

13. Kas on võimalik luua automaatset juurdepääsu asja materjalidele pärast

advokaadi esindajaks määramist? Eeldab, et menetleja tellimust koostades

valmistaks ette ka vajalike materjalidega digitoimiku komplekti, mis advokaadile

nähtavaks tehakse.

Lahtised küsimused täpsustatakse detailanalüüsi käigus.

Nõuded testimisele v1.2 versioon 1.2

Sisukord

Sissejuhatus 1. Üldine AO-N-TE-Y 2. Dokumentatsioon  AO-N-TE-D 3. Testplaan ja -lood  AO-N-TE-T 4. Logimine, raporteerimine  AO-N-TE-R 5. Nõuded testidele  AO-N-TE-N 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad  AO-N-TE-I 7. Alusandmed  AO-N-TE-A 8. Koormus- ja stressitestid  AO-N-TE-S

Sissejuhatus

Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused.

1. Üldine AO-N-TE-Y

Nõue Sisu

AO-N- TE-Y-1

Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest.

AO-N- TE-Y-2

Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud hankevõitja poolsed testimised ja skoop (osa testplaanist) lepitakse kokku projekti alguses ning seda muudetakse poolte kokkuleppel.

AO-N- TE-Y-3

Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis  nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja AO-N-TE-Y-2 kirjeldus.

AO-N- TE-Y-4

Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid.

AO-N- TE-Y-5

Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega.

AO-N- TE-Y-6

Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.).

AO-N- TE-Y-7

Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud C#+NUnit'is, Selenium'is, JMeter'is, Robot Framework'is või Gattling'us. Kokkuleppel Java+JUnit, Cypress või muu.

2. Dokumentatsioon  AO-N-TE-D

Nõue Sisu

AO-N-TE-D- 1

Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks, jooksutamiseks ja valideerimiseks vajalik informatsioon jne).

AO-N-TE-D- 2

Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (Näiteks Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja.

3. Testplaan ja -lood  AO-N-TE-T

Nõue Sisu

AO-N- TE-T-1

Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk .AO-N-TE-D-2

AO-N- TE-T-2

Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

AO-N- TE-T-3

Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist.

AO-N- TE-T-4

Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, viide nõudele või kasutusloole, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus.

AO-N- TE-T-5

Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (Näiteks Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela).

4. Logimine, raporteerimine  AO-N-TE-R

Nõue Sisu

AO-N- TE-R-1

Raportitele rakendub peatükk  AO-N-TE-D-2 . Eraldi raporteid pole tingimata vaja kui kasutatakse ühist JIRA + Confluence keskkonda.

AO-N- TE-R-2

Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud.

AO-N- TE-R-3

Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (Näiteks NUnit genereerib ise raporti, JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail jne.).

AO-N- TE-R-4

Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid.

AO-N- TE-R-5

Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve (ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid.

5. Nõuded testidele  AO-N-TE-N

Nõue Sisu

AO-N-TE- N-1

Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk  AO-N-TE-D-2 , lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati. 

AO-N-TE- N-2

Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (Näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.).

AO-N-TE- N-3

Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (Näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga).

AO-N-TE- N-4

Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda.

AO-N-TE- N-5

Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (Näiteks Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks).

AO-N-TE- N-6

Testsessioonid ning omavahel mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada.

6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad  AO-N-TE-I

Nõue Sisu

AO-N-TE-I- 1

Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" .

AO-N-TE-I- 2

Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke Näiteks NUnit, JUnit.

AO-N-TE-I- 3

Kui testprojekt kasutab Objektide kihte, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (Näiteks DTOd ei kirjutata käsitsi).

AO-N-TE-I- 4

Punktis mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega.AO-N-TE-I-3

7. Alusandmed  AO-N-TE-A

Nõue Sisu

AO-N-TE- A-1

Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas.

AO-N-TE- A-2

Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis nende saamine lepitakse eelnevalt kokku.

AO-N-TE- A-3

Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest.

AO-N-TE- A-4

Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt .AO-N-TE-A-2

AO-N-TE- A-5

Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (Näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist).

AO-N-TE- A-6

Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (Näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (Näiteks automaatne e-mailide saatmine).

8. Koormus- ja stressitestid  AO-N-TE-S

Nõue Sisu

AO-N-TE-S-1 Testide üleandmisel peab kaasa andma nendega kaasneva dokumentatsiooni, kasutatud konfiguratsiooni ning vajadusel riistvara ja arhitektuuri kirjelduse.

AO-N-TE-S-2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga.

AO-N-TE-S-3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis.

AO-N-TE-S-4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (Näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.).

Nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese

disainile vol1/16.02.2026

Võti Nõude liik Nõue

UXUI-1 Vastutus Nõuete järgimise eest vastutab tootejuht/tiimijuht koos

arendustiimiga.

UXUI-2 Kohaldumine ja

erisused Nõuded kehtivad nii uutele kui ka uuendatavatele teenustele.

UXUI-3 Kohaldumine ja

erisused

Teenuste puhul on oluline eristada, millised nõuded on

rakendatavad. Nõuete väljajätmine peab olema mõistlik,

lähtuma süsteemi kasutamise plaanist ning olema põhjendatud

ja kooskõlastatud strateegiatiimiga.

UXUI-4

UX/UI nõuete

kontrollnimekirja

kasutamine

UX/UI nõuete täitmise hindamisel tuleb kasutada kehtivat

UX/UI nõuete kontrollnimekirja.

Kontrollnimekirja kasutatakse nii Tellija kui ka Täitja poolt

vastavuse hindamiseks hankes, tehnilises kirjelduses ja/või

lähteülesandes sätestatud UX/UI nõuetele. Vastutaja on

tootejuh/tiimijuht.

UXUI-5

UX/UI nõuete

kontrollnimekirja

kasutamine

UX/UI nõuete kontrollnimekirja täiendatakse ja ajakohastatakse

kogu arendusprotsessi vältel. Kontrollnimekirjast peab nähtuma

iga nõude täitmise hetkeseis ning rakendatavus konkreetse

lahenduse kontekstis.

UXUI-6

UX/UI nõuete

kontrollnimekirja

kasutamine

Nõuete täitmismärge tehakse üksnes kontrollimise/testimise

tulemustele tuginedes. Vajaduse korral lisatakse

kontrollnimekirja selgitused, tõendusmaterjal ning viited

testimis-, valideerimis- või muudele asjakohastele

dokumentidele.

UXUI-7

UX/UI nõuete

kontrollnimekirja

kasutamine

Esmane UX/UI nõuete kontrollnimekiri esitatakse enne

arendustööde algust, et tagada Tellija ja Täitja vaheline ühine

arusaam rakendatavatest UX/UI nõuetest ning nende

kohaldamise ulatusest.

UXUI-8

UX/UI nõuete

kontrollnimekirja

kasutamine

UX/UI kontrollnimekirja täidetakse kogu arenduse vältel ning

see uuendatakse ja kinnitatakse iga etapi üleandmisel.

Ajakohane kontrollnimekiri on eeltingimus testimise

alustamiseks ja lansseerimiseks.

UXUI-9

UX/UI nõuete

kontrollnimekirja

kasutamine

Lõplik, täielikult täidetud UX/UI nõuete kontrollnimekiri on

eeltingimus töö vastuvõtmiseks ning esitatakse töö üleandmisel.

UXUI-10

UX/UI nõuete

kontrollnimekirja

kasutamine

UX/UI nõuete täitmist võib vajadusel kontrollida pisteliselt

UX/UI spetsialist, UX kompetentsijuht või ärianalüüsi

kompetentsijuht, hinnates lahenduse vastavust kehtivatele

nõuetele ja kokkulepetele.

UXUI-11 Põhimõtted ja

standardid

Sisemised ja välised teenused peavad vastama vähemalt

WCAG AA taseme nõuetele, et tagada teenuste kättesaadavus

kõigile.

UXUI-12 Põhimõtted ja

standardid

Sisemiste ja väliste teenuste kavandamisel ja arendamisel tuleb

rakendada üldtunnustatud kasutatavuse heuristikaid,

disainipõhimõtteid ning interaktsioonireegleid, et tagada

järjepidev ja kvaliteetne kasutajakogemus.

Kirjeldus:

Sisemised ja välised teenused peavad arvesse võtma Jakob

Nielseni kasutatavuse heuristikat, peavad arvestama Dieter

Ramsi disainipõhimõtetega ja Ben Shneidermani

interaktsioonireeglitega.

UXUI-13 Põhimõtted ja

standardid

Ainult välised teenused peavad vastama Euroopa Liidu

ligipääsetavuse standardile (EN 301 549 direktiiv).

UXUI-14 Põhimõtted ja

standardid

Teenusedisaini ning agiilse arenduse põhimõtteid ja tehnikaid

peab kasutama juba teenuse ideestamise faasis. See tähendab, et

lõppkasutaja vajadused, kasutajakogemuse pidev parendamine

ning iteratiivne arendusprotsess on kesksel kohal ning otsuste

tegemisel toetutakse andetele.

UXUI-15 UX/UI analüüs

UX/UI-analüüsi tulemused dokumenteeritakse koos ärinõuetega

ning neid kasutatakse sisendina prototüüpide ja kasutajaliidese

arendamisel ja hoitakse kokkulepitud keskkonnas.

• Analüüs peab sisaldama sihtrühmasid ja

kasutajasegmente, kelle vajadusi lahendus teenindab.

• Analüüs peab sisaldama probleemi või vajaduse

kirjeldust kasutaja vaates.

• Analüüs peab sisaldama kasutajauuringute allikaid (nt

testimised, intervjuud).

• Analüüs peab sisaldama peamisi tähelepanekuid ja

järeldusi (testimistest, allikatest jne).

• Analüüs peab sisaldama soovitusi disaini täiustamiseks.

UXUI-16 UX/UI analüüs

Dokumendid peavad olema seotud vastava teenuse või

komponendi kirjeldusega ning kergesti leitavad

projektimeeskonna liikmetele.

UXUI-17 Disainiraamistike

kasutus

Disainiraamistikud ja stiiliraamat peavad tagama visuaalse ja

disainikeelelise ühtsuse, komponentide korduvkasutatavuse

ning toetama kasutajakogemuse disaini.

UXUI-18 Disainiraamistike

kasutus

Kõik UI-elemendid peavad vastama kokkulepitud

disainiraamistikule (nt TEDI) ja stiiliraamatule.

UXUI-19 Disainiraamistike

kasutus

TEDI kasutamine on kohustuslik kõikides arendustes, kus

luuakse või uuendatakse riiklikke digiteenuseid, eriti

avalikkusele suunatud lahendustes.

TEDI kohustuslikkus - TEDI (Terve Eesti Disainisüsteem) on

riiklik disainikomponentide kogumik, mis sisaldab nii Figma

prototüüpide komponente kui ka arenduses kasutatavaid UI-

elemente.

TEDI-Ready disainisüsteem

UXUI-20 Disainiraamistike

kasutus

Kõik prototüübid tuleb luua TEDI Figma komponentide põhjal.

Kui vajalikku komponenti ei ole, tuleb lahendus luua,

valideerida UI spetsialistiga ja esitada see TEDI täiendamiseks.

UXUI-21 Disainiraamistike

kasutus

Komponentide ümberkujundamine või loomine on lubatud ja

peavad vastama UX/UI nõuetele. Välja arvatud juhul, kui see

on tehniliselt põhjendatud ja eelnevalt kooskõlastatud

disainivõlana. Disainivõlg on teadlik kompromiss, mis ei vasta

kokkulepitud disaininõuetele ja mille detailid on

dokumenteeritud, et seda saaks tulevikus parandada.

UXUI-22

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Kõik kasutajaliidese prototüübid ja disainifailid peavad olema

loodud Figma keskkonnas ning salvestatud ja hallatud RIKi

Figma tööruumis.

UXUI-23

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Failide ligipääs peab olema jagatav õigustega (view/edit) ja

tagama töö jätkusuutlikkuse ka personali muutuse korral.

UXUI-24

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Igal Figma projektil peab olema selge ja arusaadav nimi ja

projekti kirjeldus.

UXUI-25

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Igal Figma failil peab olema esileht (cover). Cover aitab failide

vahel kiiremini orienteeruda ja loob ühtsuse.

RIKi Figma mall

UXUI-26

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Iga Figma projekt koosneb nelja tüüpi failidest:

• Stiiliraamatu fail

• Tööfail - soovi korral igal analüütikul eraldi

• Arendusvalmis fail (ready for dev)

• Arhiiv (vajadusel)

UXUI-27

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Stiiliraamatu fail sisaldab korduvkasutatavaid komponente ja

disainielemente.

UXUI-28

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Lõplikud disainilahendused tuleb lisada arendusvalmis faili.

Sisaldab kinnitatud ja arenduseks ettevalmistatud

disainilahendusi.

UXUI-29

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Tööfailid on mõeldud mustanditeks.

UXUI-30

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Arhiivi lisatakse kõik vanad tööd, mis enam ei päde, aga

soovitakse mingil põhjusel alles hoida.

UXUI-31

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Igas failis olevad lehed (pages) tuleb korrektselt nimetada

vastavalt nende sisule (nt "Avaleht", "Töölaud" jne).

UXUI-32

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

Aredusvalmis failis peab iga raam (frame) kandma selget ja

arusaadavat nime, mitte vaikimisi genereeritud nimetusi (nt

"Frame 1", "Group 2").

UXUI-33

Prototüüpimine ja

Figma projektide

haldamine

RIKi Figma tööruumi haldavad RIKi poolt määratud

administraatorid.

UXUI-34

Kasutajakesksus

ja kasutajatega

testimine

Arendusprotsessi käigus tuleb testida prototüüpe ja valminud

lahendusi sihtrühma kasutajatega, võimalusel erivajadustega

inimestega.

UXUI-35

Kasutajakesksus

ja kasutajatega

testimine

Kasutajatega testimised peavad keskenduma kasutatavusele,

arusaadavusele ja ligipääsetavusele.

UXUI-36

Kasutajakesksus

ja kasutajatega

testimine

Testimistulemused tuleb dokumenteerida ning nende järeldusi

kasutada teenuse täiendamiseks.

UXUI-37 UX kirjutamine

Kasutajaliidese tekstid (nt. teavitustekstid, nupu nimetused jne)

peavad olema lühikesed, arusaadavad, tegevust kirjeldavad ja

vältima kantseliiti.

UXUI-38

Kasutajate

tagasiside ja pidev

arenduse tugi

Pärast teenuse lansseerimist tuleb koguda kasutajate tagasisidet

regulaarselt, kasutades selleks sobivaid kanaleid (nt.

tagasisidevormid, kasutajatugi, analüütika). Saadud sisendit

kasutatakse iteratiivseks täiustamiseks ja kasutajate ootustega

kooskõlas püsimiseks.

UXUI-39 Kasutajakogemuse

mõõdikud

Kasutajakogemuse kvaliteedi hindamise mõõdikud on:

kasutajate rahulolu ja vajadusel süsteemi kasutatavuse skoor

(SUS) . Need aitavad tuvastada kitsaskohti ja hinnata

parenduste mõju.

UXUI-40 Kasutajakogemuse

mõõdikud

Teenused peavad võimaldama kasutajakäitumise jälgimist (nt

Google Analytics, Matomo) eesmärgiga hinnata tegelikku UXi.

UXUI-41

Tehniline

rakendus ja

dokumentatsioon

Kõik kasutajaliidese komponendid peavad olema

dokumenteeritud koos tehnilise kirjelduse ja kasutusnäidetega

(nt Storybook).

UXUI-42

Tehniline

rakendus ja

dokumentatsioon

Kasutajaliidese tehniline realiseerimine peab tagama UX/UI

nõuete täieliku ja järjepideva rakendamise.

UXUI-43

Turvalisus ja

privaatsus

kasutajaliideses

RIKi töötajad kasutavad Figmat ainult RIKi e-postiga. Välise

ressursi puhul lepitakse juurdepääsu andmine projektipõhiselt

kokku.

UXUI-44

Turvalisus ja

privaatsus

kasutajaliideses

Iga uue Figma litsentsi kasutaja tellib tiimijuht.

UXUI-45

Turvalisus ja

privaatsus

kasutajaliideses

Kasutajaliideses tuleb järgida andmekaitse ja küberturvalisuse

parimaid tavasid. Väliste arendajatele puhul täpsustada õiguse

tiimiga üle, millist teavet peetakse AK teabeks.

UXUI-46

Turvalisus ja

privaatsus

kasutajaliideses

Prototüüpimisel kasutatakse üksnes sünteetilisi andmeid, mis ei

sisalda isikuandmeid ega muud tundlikku teavet. Live-andmeid

ei tohi kasutada.

UXUI-47 Responsiivsus ja

ligipääsetavus

Lahendused peavad toimima erinevates ekraanisuurustes ja

seadmetes ilma horisontaalse kerimiseta.

UXUI-48 Abiinfo

kasutajaliideses

Kui kasutaja vajab täiendavat infot (kasutusjuhend), peab

abiinfo olema lühike, kergesti leitav ja kontekstipõhine ning

kuvatud samas kasutajaliidese vaates, kus kasutaja oma

ülesannet täidab

UXUI-49 Versioonihaldus ja

muutuste logi

Kõik muudatused prototüüpides, komponentides ja

dokumentatsioonis peavad olema versioonitavad ning

muudatused logitud (sh Figma failide ja Confluence'i artiklite

muudatused), millega tagatakse jälgitavus - millal ja miks

mingi disainimuutus tehti.

UXUI-50 Versioonihaldus ja

muutuste logi

Kui mõni disainilahendus ei vasta täielikult nõuetele, tuleb see

dokumenteerida ning registreerida disainivõlana

vastavustablisse.

UXUI-51

UX/UI nõuete

dokumendi

haldamine

Käesolevat dokumenti ajakohastatakse vähemalt kord aastas või

olulisemate muudatuste korral. Uuenduste eest vastutab UX

disaini kompetentsijuht.

Allikad:

10 Usability Heuristics for User Interface Design 10 Usability Heuristics for User Interface

Design - NN/g

Dieter Rams: 10 Timeless Commandments for Good Design Dieter Rams: 10 Timeless

Commandments for Good Design | IxDF

Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardis EN 301 549 V3.2.1 (2021-03)

The Eight Golden Rules of Interface Design Ben Shneiderman

TEDI TEDI-Ready disainisüsteem

Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe

avaldamise kord Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust

kirjeldava teabe avaldamise kord–Riigi Teataja

UX/UI nõuete kontrollnimekiri arenduse eel

ja järel v.1 2026

UX check-listi kasutamine on arenduse planeerimise ja lõpetamise kohustuslik osa.

Selle täitmise eest vastutab tooteomanik või tiimijuht.

Vajadusel kontrollib check-listi täidetust UX/UI spetsialist, UX kompetentsijuht või ärianalüüsi

kompetentsijuht, et tagada nõuetele vastavus.

☐ Esmane nimekiri on esitatud enne arenduse algust

☐ Täitmismärge põhineb kontrolli või testimise tulemustel

☐ Nimekiri on ajakohastatud iga vaheetapi ja lõppakti juures

☐ Teostatud on automaatne ligipääsetavuse kontroll. Teenus vastab vähemalt WCAG 2.2 AA

taseme nõuetele. Kui AA taset ei saavutata, on olemas põhjendus

☐ Ligipääsetavuse teatis on olemas (ainult väliste teenuste puhul)

☐ Sihtrühmad ja kasutajasegmendid on määratletud analüüs toetub andmetele

☐ UX/UI-analüüs on dokumenteeritud ja seotud ärinõuetega ning on kergesti leitavad

projektimeeskonna liikmetele

☐ Kasutatav disainiraamistik / stiiliraamat on määratud ja fikseeritud eelanalüüsis ning viitena

salvestatud

☐ Kõik UI-elemendid vastavad kokkulepitud disainiraamistikule ja stiiliraamatule

☐ Komponentide erilahendused on dokumenteeritud disainivõlana

☐ Kõik prototüübid ja disainifailid on loodud Figmas ja asuvad RIKi Figma tööruumis

☐ Igal Figma projektil on selge nimi ja kirjeldus

☐ Prototüüpe ja lahendusi on testitud sihtrühma kasutajatega

☐ Kasutajatega testimise plaan ja tulemused on dokumenteeritud

☐ Kasutajate tagasisidet kogutakse regulaarselt

☐ UX mõõdikud (nt. SUS, analüütika) on kokkulepitud ja plaan seadistamiseks olemas,

fikseeritud eelanalüüsis ja töötavad.

☐ Dokumentatsioon (sh. analüüs, komponendid, tehniline kirjeldus ja kasutusnäited) on olemas

ja salvestatud kokkulepitud keskkonnas.

☐ Live-lahendus vastab prototüübile ja UX/UI nõuetele

☐ Kasutajaliides järgib andmekaitse ja küberturvalisuse parimaid tavasid

☐ Prototüüpimisel kasutatakse ainult sünteetilisi andmeid

☐ Lahendus töötab erinevates ekraanisuurustes ja seadmetes

☐ Kõik muudatused on versioonihalduses jälgitavad

☐ Disainivõlg on dokumenteeritud vastavustabelis

„Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste

jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)“ (307717) hankedokumentide juurde

Arendusleping nr ...

Arenduslepingu eritingimused

Tallinnas

Võttes arvesse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme

“Digiriik“ projekti „Riigi õigusabi tellimuste vastuvõtmine toimub Avaliku E-toimiku vahendusel“, mille

kohaselt on vastava projekti elluviija Justiits- ja Digiministeerium ja partner Registrite ja Infosüsteemide

Keskus:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,

mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija,

ja

………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……., mida esindab …………alusel

………, edaspidi Täitja,

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud

Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakse riigihankes „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise

funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)“ (307717) eduka pakkumuse esitanud pakkujaga

(Täitja) Lepingu lisas 3 kirjeldatud tööde teostamiseks ning kõigi muude Lepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks (edaspidi ka Töö).

1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,

seonduvates õigusaktides ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduses, Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus.

2. Hind ja maksetingimused

2.1. Lepingu kogumaksumus on …………. eurot (netosumma). Tööde teostamise tunnihind on …….. eurot

(netosumma). Lepingu hinnale lisandub käibemaks.

2.1.1. Töö moodustub detailianalüüsi dokumentidest ning kasutuselevõtuks valmis Riigi õigusabi

infosüsteemi tellimuste jagamise funktsionaalsusest Avaliku E-toimiku infosüsteemis. Töö hõlmab muu

hulgas analüüsi, arendust, testimist ning lahenduse kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke tegevusi.

2.2. Tööde teostamine ja tööde eest tasumine toimub kahes etapis. Etapid on täpsemalt kirjeldatud Lisa nr

3 punktides 1.7. ja 3.1. Esimese etapi hind on ……… eurot (netosumma) ja teise etapi hind on ……… eurot

(netosumma).

2.2.1. Teise etapi maksumus peab olema vähemalt 50% Lepingu hinnast.

2.2. Leping on rahastatud välisvahenditest.

2.3. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.

3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg

3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase

täitmiseni.

3.2 Tööde üleandmise tähtaeg on 01.12.2026.

4. Lepingu dokumendid

4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu

allkirjastamisel ja lisadest, milles võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.

Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:

4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;

4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;

4.1.3 Tehniline kirjeldus Lisa nr 3;

4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4;

4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5.

4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt

tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool

allolevas loetelus) on järgmine:

4.2.1 Eritingimused;

4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused;

4.2.3 Tehniline kirjeldus;

4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid;

4.2.5 Pakkumus.

Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle

lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

Tellija: Täitja:

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Rivo Reitmann

Direktor

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Arendusleping nr ………

Lisa nr 1

ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED

Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.

1. Definitsioonid

Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.

1.1 Tarkvara

Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud

tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva

dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse

lepingu raames spetsiaaltarkvarana.

1.2 Seadmed

Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on

vajalik seadmete funktsioneerimiseks.

1.3 Telekommunikatsioonid

Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja

teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.

1.4 Asukoht

Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või

tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja

toodangukeskkond).

1.5 Puudus ja viga

Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus

sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul

viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud

või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt:

1.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik

kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist.

1.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne

teist sama süsteemi osa kasutamast.

1.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada

piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi

saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada).

1.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei

häiri või häirivad vähesel määral.

1.5.5 Väheoluline – viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad

muutmist/parandamist.

1.6 Arendustööd

Arendustööd tähendavad riigi õigusabi infosüsteemi ja Avaliku E-toimiku funktsionaalsuse

parandamise ja täiendamise ning teenuse arendamisega seonduvaid töid. Arendustööd sisaldavad

endas süsteemi- ja detailanalüüsi läbiviimist, programmeerimistöid, testimist ja dokumentatsiooni

koostamist.

1.7 Toodangukeskkond

Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.

2. Hind

2.1 Lepingu eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas).

2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.

2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta

päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole

Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu

täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga.

3. Maksmine

3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö

vastuvõtmist Tellija poolt.

3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:

3.2.1 info arve esitaja kohta;

3.2.2 info maksja kohta;

3.2.3 viide Lepingule;

3.2.4 käibemaksukohustuslase number;

3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;

3.2.6 käibemaks;

3.2.7 kogusumma;

3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla

lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette

näinud.

3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta.

3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingujärgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt

vastuvõtmist.

3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata

Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.

3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale

tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.

3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda Tellijalt viivist iga maksmisega

viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.

4. Informatsioon ja aruanded

4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet

lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga

asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.

4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis

võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul

vastava nõude saamisest.

4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja

mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.

4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude

saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti

kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.

4.5. Täitja kohustub vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 25 lg-le 3 esitama kontrollija nõudel projektiga seotud teavet ja

dokumente, mis on vajalikud seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolude kontrollimiseks.

5. Teated ja kirjavahetus

5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.

Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,

aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.

5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui

2 tööpäeva jooksul.

5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel

teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:

5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;

5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis)

kalendripäeva;

5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.

6. Asukoht

6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise

sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö

vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava

ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks

vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui

edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks

ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi

keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.

6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.

6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja

viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik

ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku

ajapikendust.

6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.

6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,

sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.

6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja

turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või

protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.

7. Lepingu muutmine

7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende

allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel

on muudatused tühised.

7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p-s 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja

esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Poolte õiguskaitsevahendid

8.1. Käesolev Lepingu peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel

ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada Lepingu rikkumiste

korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid

õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.

8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle

kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest

õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on

kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.

8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest

Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.

8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:

8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava

kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;

8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;

8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija

seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija

kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;

8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;

8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;

8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused

(sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);

8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse

või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine

muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;

8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;

8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid

kohustusi;

8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;

8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;

8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)

kalendripäeva;

8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast

iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja

puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue

ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.

8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui Pool rikkus

kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada

leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on Pool kohustatud märkima

mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on

kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi

nõue alusetu, on Pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega.

Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist

ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb

kahjuna ka projekti „Riigi õigusabi tellimuste vastuvõtmine toimub Avaliku E-toimiku vahendusel“

rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud täitja

tegevusest/ tegevusetusest.

8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu

mittenõuetekohasel täitmisel, et:

8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks

vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused;

8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue

Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning

Leping lõpetada;

8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;

8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut

rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.

9. Standardid, liidesed ja ühilduvus

9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud

süsteemide talitluses.

9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku

ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos

mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega

ning lepingus sätestatud keskkonnas.

9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,

sideprotokolle jms.

10. Dokumentatsioon

10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.

10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on

vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt

kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.

10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt

mõistetav.

10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist

infokandjat.

11. Üleandmine ja vastuvõtmine

11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.

11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja

põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse

põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude

hüvitamist.

11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas

ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,

telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad

puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud

dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses

esitatud nõudmistele.

11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.

11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vatsu võtta, kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik

järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal

kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis

toodud ajaperioodiks.

11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö

üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul.

11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat

Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja

kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui

pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab

Täitja.

11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.

11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.

11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud

vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.

11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.

11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.

11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise

lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada

muid õiguskaitsevahendeid.

11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi

vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui

Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse

muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud

seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.

11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas

kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi

toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja

Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö

etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö

etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.

11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda

välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki

Lepingus ettenähtud kohustusi.

11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.

11.18.1. Töö etapi üleandmisega ei lähe üleantud Töö etapi juhusliku hävimise või kahjustumise

riisiko üle Tellijale. Juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko läheb Tellijale üle Töö suhtes

tervikuna, kui Täitja on andnud Tellijale Töö tervikuna üle.

11.19. Täitja kohustub tellija juhendamisel märgistama töö enne selle üleandmist vastavalt õigusaktides

kehtestatud nõuetele (hankelepingu sõlmimisel märgitakse konkreetne viide, nt Vabariigi Valitsuse

12.05.2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“).

11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „Riigi õigusabi tellimuste vastuvõtmine toimub

Avaliku E-toimiku vahendusel“ rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab töö vastuvõtmine olema

fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.

12. Garantii

12.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina

vastuvõtmisest.

12.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 12.6 toodud

juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval

pärast sellest asjaolust teada saamist.

12.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu

punktis 11 toodud regulatsiooni kohaselt.

12.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,

telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud

tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.

12.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on

kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud

ajal.

12.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:

12.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;

12.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames

tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu

tunnihinna alusel.

12.7. Garantii kaotab kehtivuse, kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,

v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.

13. Load ja litsentsid

13.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija

teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut

viivitamist või väljaandmisest keeldumist.

13.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba

või litsentsi.

13.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või

muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete omandi- ja kasutamisõigus.

13.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.

Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,

tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.

14. Intellektuaalne vara

14.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud

varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud

lepingujärgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole

kolmandatel isikutel nõudeid.

14.2. Lepingu alusel välja töötatud ja Tellijale üle antud Töö (teose) omandiõigus ja kõik autori varalised

õigused ning muud intellektuaalse omandi õigused lähevad vastuvõtmise akti allkirjastamise

järgselt tervikuna Tellijale. Samuti annab Täitja Tellijale ainulitsentsi isiklikele autoriõigustele.

Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on

kogu maailm.

14.3. Tellijal on õigus teha Töös (teoses) ja selle üksikutes osades muudatusi, kohandusi, töötlusi, teost

piiramatult kopeerida, muuta, edasi anda (alllitsentse anda) ning saadud teost kasutada ja levitada

või teostada teose ja selle osade suhtes muid autori varalisi ja isiklikke õigusi.

14.4. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,

mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.

14.5. Lepingu täitmisel koostatud käsikirjade, tarkvara või nende osade omand, autori- ja muud õigused

kuuluvad Tellijale.

14.6. Tellijal on omandiõigus materiaalsetele andmekandjatele, mille vahendusel Tellijale Töö (teos)

edastatakse.

14.7. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis

võimaldab Tellijal sellest aru saada.

14.8. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes

kolmandatele isikutele ja asutustele.

14.9. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale.

Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.

14.10. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud

keskkonnas, toel või formaadis.

14.11. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest

teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik varalised õigused üle anda.

14.12. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide

(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja

kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille

kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või

alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara

loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob

Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku

nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.

15 Personal

15.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud

ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud

nõusolekul.

15.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse

kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:

15.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu

temast tuleneva põhjuse tõttu;

15.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete

ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete

täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist.

15.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.

15.3 Täitja kannab kõik punktis 16.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.

15.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.

15.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.

Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või

kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija

töötajale.

16 Kolmandad isikud

16.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on

kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.

16.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta. Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele

Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui

vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.

16.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

17 Auditeerimine

17.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole

vajalik teise poole luba.

17.2 Audiitori isik ja muud auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.

Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada

probleemide lahendamise protsessi.

17.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele

kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.

17.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.

Vastutus jääb audiitori kaasanud poolele.

17.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.

17.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.

18 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed

18.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma

lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise

kirjaliku nõusolekuta.

18.2 Täitja on kohustatud:

18.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,

tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)

konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule

ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

18.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus

ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja

lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega

võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

18.2.3 mitte edastama punktis 18.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide

ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase

selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

18.2.4 kasutama ja töötlema punktis 18.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja

Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet

töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat

vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise

avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;

18.2.5 võimaldama juurdepääsu punktis 18.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele,

kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagama, et need isikud on teadlikud

ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, on saanud asjakohase

koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile

kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav

konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;

18.2.6 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid

ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.

18.2.7 rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 18.2.2.

nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise

ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest,

volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:

a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist

andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid

salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele

andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;

d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale

töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate

transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või

kustutamist;

g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate

seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

18.2.8 teavitama Tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 18.2.1

ja/või 18.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 18.2.7. ja selle

alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib

põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või

ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile

juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast

sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:

a) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud

andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

b) teatada, kes on Täitja andmekaitse töötaja ja mis on tema kontaktandmed või muu

kontaktpunkt, kust saab lisateavet;

c) soovitada meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude

leevendamiseks;

d) kirjeldada (isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi

ja potentsiaalseid ohte;

e) kirjeldada Täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid

(isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja

f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid

andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise

kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

18.2.9 Tellija eelneval kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 18.2.8.nimetatud

rikkumine ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,

sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja

leevendamiseks;

18.2.10 lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 18.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad

30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;

18.2.11 tegema Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud

kohustuste täitmise tõendamiseks;

18.2.12 võimaldama Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama

nendesse;

18.2.13 võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil, punktis 18.2.2.

nimetatud isikuandmete osas, aitama täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti

õiguste teostamiseks ning teostama nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid

(andmete parandamine, sulgemine, kustutamine).

18.3 Käesoleva lepingu punktis 18.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni

avaldamisele Täitja audiitorile ja advokaadile.

18.4 Käesoleva lepingu punktides 18.2.1. ja 18.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on

tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.

18.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on Tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või

juhised isikuandmete töötlemiseks.

18.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 18.2.1. – 18.4 kohustused kehtestab Täitja kõikidele

kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on

füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei Tellija ega ka

Täitja.

19 Avalikud suhted

19.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul

nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.

19.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab

oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

20 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine

20.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või

täielikult, kui:

20.1.1 Täitja ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;

20.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitjapoolseid

kohustuste rikkumisi;

20.1.3 Tellija Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.

20.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:

20.2.1 Tellija ei täida oma Lepingujärgseid kohustusi;

20.2.2 Täitja Lepingujärgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada

muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.

20.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal

õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.

20.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise

korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja

poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse võimatuse korral. Muul

juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitist võlaõigusseaduses

sätestatud korras.

20.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellija poolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava

hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse

esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.

20.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.

21 Vääramatu jõud

21.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine on vabandatav, kui

selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg

2 nimetatud asjaolusid.

21.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes

tõendi/tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:

21.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;

21.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;

21.2.3 asjaolu ettenägematus;

21.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.

21.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise

perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui

vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.

22 Kehtiv seadusandlus

Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi

õigusakte.

23 Vaidluste lahendamine

23.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja

selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.

23.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida

lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.

23.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

Arendusleping nr. …………

Lisa nr 2

PERSONAL JA KONTAKTANDMED

1. Tellija esindaja ja kontaktisikud

1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide

allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …………………. (tel ………….; e-post

…………….).

1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja

tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… (tel …; e-post

…………………).

2. Täitja esindaja ja kontaktisikud

2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).

2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).

3. Personali nimekiri

3.1. Tellija personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

3.2. Täitja personal

Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed

5. Kontaktandmed

5.1. Tellija kontaktandmed on: 5.2. Täitja kontaktandmed on:

Registrite ja Infosüsteemide Keskus …………….

Reg. nr. 70000310 Registrikood

Lubja tn 4 ……………

19081 TALLINN ……………

Telefon: 663 6300 Telefon: …………….

Arendusleping nr ……

Lisa nr 3

TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA

Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.

Arendusleping nr ………

Lisa nr 4

PAKKUMUS

Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.

Hankedokumentide lisa 4

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

“Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise

funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)”

hanke tehniline kirjeldus

Riigihanke viitenumber 307717

Tallinn 2026

2

Sisukord

1. Hanke üldinfo ................................................................................................................. 3

2. Riigi õigusabi infosüsteemi lühitutvustus ........................................................................ 4

2.1. RIS ja AET tehnoloogiline kirjeldus ........................................................................ 4

2.1.1. RIS ................................................................................................................ 4

2.1.2. AET................................................................................................................ 5

2.2. Hetkeolukorra kirjeldus .......................................................................................... 5

2.2.1. RÕA määruse edastamine RIS-i. ................................................................... 5

2.2.2. RIS-i tellimuste jagamisloogika ja advokaadi määramine ............................... 5

2.3. Probleemid ............................................................................................................ 7

2.4. Kasutajagrupid....................................................................................................... 7

3. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem ................................................................................ 8

3.1. Hanke etappide kokkuvõtlik kirjeldus ..................................................................... 9

3.1.1. Analüüsi etapp ............................................................................................... 9

3.1.2. Lahenduse määratlemine ja prototüüp ......................................................... 10

3.1.3. Arendustöö, üleviimine ja kvaliteet ............................................................... 10

3.2. Koostöö töörühmaga ........................................................................................... 10

3.3. Üleantav dokumentatsioon .................................................................................. 11

4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus ....................................................................... 11

3

1. Hanke üldinfo

1.1. Hanke eesmärk on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga,

kes hakkab teostama detailanalüüsi- ja arendustöid riigi õigusabi infosüsteemi

(RIS) tellimuste jagamise funktsionaalsuse integreerimiseks Avalikku E-toimikusse

(AET).

1.2. Detailanalüüs peab põhinema tehnilise kirjelduse lisa 1 eelanalüüsil.

Detailanalüüsi eesmärk on täpsustada lahendus, mille alusel viiakse RIS-i

tellimuste jagamise funktsionaalsus üle avalikku e-toimikusse (AET) ning

tagatakse selle ühildumine AET-i olemasoleva arhitektuuri ja tööprotsessidega.

Töö käigus tuleb analüüsida ja kirjeldada ka RIS-i muude funktsionaalsuste jätkuv

toimimine olukorras, kus tellimuste jagamise funktsionaalsus viiakse üle AET

infosüsteemi.

1.3. Detailanalüüsi tulemusena tuleb esitada terviklik lahendus, sh ettepanekud

AET-i rollimudeli täiendamiseks, arvestades RIS-i kasutajate rolle ja vajadusi

süsteemi kasutamisel. Detailanalüüsi tulemused on aluseks käesoleva

hankelepingu raames teostatavale arendustööle.

1.4. Hankelepingu tulemusena valmivad detailanalüüsi dokumendid ning

kasutuselevõtuks valmis RIS-i tellimuste jagamise funktsionaalsus AET

infosüsteemis. Töö hõlmab muu hulgas analüüsi, arendust, testimist ning

lahenduse kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke tegevusi.

1.5. Hanke eeldatav maksumus on 250 000,00 eurot (km-ta).

1.6. Hankelepingut rahastatakse 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondidest - „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027” poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest

kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste

jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik” sekkumise 21.1.2.11.

„Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris”

tegevuste elluviimiseks.

1.7. Töid teostatakse kahes (2) etapis (esimeseks etapiks on tehnilise kirjelduse p

3.1.1. ja 3.1.2. kirjeldatud tööd ja teiseks etapiks tehnilise kirjelduse p 3.1.3 tööd)

ja arveldatakse ka vastavalt 2 osas. Etappide eeldatavad tulemid on kirjeldatud

punktis 3 ning poolte kokkuleppel võib lepingu täitmisel teha etappide sisu osas

muudatusi. Pakkumusele tuleb lisada detailne etappide ja nende maksumuste

kirjeldus. Viimase etapi maksumus ei tohi olla vähem kui 50% lepingu

kogumaksumusest.

1.8. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse p 3 ning selle alapunktid)

üleandmise lõpptähtaeg on 01.12.2026. Hankija poolt antav tööde teostamise

tähtaeg on hankija hinnang ja ei anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt

etteantud meeskonnaliikmete arvuga on võimalik soovitud tööd tähtaegselt

teostatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija etteantud tähtaeg on

ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud sellest enne pakkumuste esitamise

tähtaega hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate

sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras

või muul riigihangete seaduse (RHS) §-s 123 toodud lepingu muudatust

võimaldavas olukorras.

4

1.9. Hankeleping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete

kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Pakkujal peab olema valmisolek alustada

hankelepingujärgsete töö teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast

tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, s.h

projektiplaani, esitades arvestada.

1.10. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele RHS § 88 lõikes

2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,

tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

1.11. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile,

kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt,

et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

2. Riigi õigusabi infosüsteemi lühitutvustus

RIS on infosüsteem, mille eesmärk on suunata RÕA advokaadi määramise taotlused

advokaatide vahel jagamisse ning hallata taotlusega seotud infot. RIS on kättesaadav siin,

RIS põhimäärus on leitav siin. RIS-ile omavad juurdepääsu registreeritud Eesti Advokatuuri

töötajad, menetlejad, Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) töötajad ning kõik advokaadid.

Kasutajad määratakse erinevatesse gruppidesse vastavalt nende rollile ja vajadusele

süsteemi kasutada.

RIS-i kaudu edastatakse menetleja infosüsteemist RÕA tellimus, määratakse advokaat

vastavalt jagamisloogikale, hallatakse tellimuse täitmisega seotud teavet ning menetletakse

advokaadi esitatud tasutaotlusi. Süsteem toetab tasumääruste liikumist ning võimaldab

tasude ja kulude arvestust ning väljamaksete ettevalmistamist.

RIS täidab nii operatiivset kui ka halduslikku funktsiooni. Operatiivselt toetab süsteem

tellimuste vastuvõtmist, jagamist ja täitmist. Halduslikult võimaldab see advokatuuri poolset

järelevalvet RÕA osutamise üle, RÕA tasu määrade (hinnakirjade) ja tasustamisloogika

haldust ning statistika kogumist.

Süsteem on kasutusel alates 2010. aastast ning on kujunenud RÕA menetluse keskseks

töövahendiks, mille kaudu toimub RÕA korraldus, menetlusinfo vahendamine ja tasustamise

protsesside haldamine.

2.1. RIS ja AET tehnoloogiline kirjeldus

2.1.1. RIS

 Riigi õigusabi keskkond jaguneb kaheks – front-end ning back-end. Front-end’i puhul

on kasutusel jQuery teegi versioon 1.7.2 ja ning back-end’i puhul kasutatakse .NET

framework raamistikku (.NET 3.5).

 Andmebaasisüsteem PostgreSQL.

 Rakendusserver Windows Server 2016.

 Programmeerimiskeeleks on C#.

 X-teega liidestunud.

 Arendamiskeel on eesti keel.

 Taimer Service – taimeri teenus, mis vastutab ajatatud tegevuste käivitamise eest.

 https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid/Vaata/ris#dokumentatsioon

5

2.1.2. AET

 Avaliku e-toimiku keskkond jaguneb kaheks – front-end ning back-end. Front-end’i

puhul on kasutusel React ja Knockout.js ning back-end’i puhul kasutatakse .NET

framework raamistikku.

 Programmeerimiskeeleks on C#.

 Andmebaasisüsteem Oracle.

 X-teega liidestunud.

 Arendamiskeel on eesti keel.

2.2. Hetkeolukorra kirjeldus

2.2.1. RÕA määruse edastamine RIS-i.

Menetlejate infosüsteemides sisestatud andmed ja RÕA määrused saabuvad RIS-i läbi e- toimiku. RIS-i jõudes koostatakse andmetest ja määruse failist tellimus. Igale tellimusele määratakse RIS-i sisene number.

Kui tellimus jõuab RIS-i, kontrollitakse esmalt selle andmete korrektsust. Süsteem kontrollib, kas sama sisuga tellimus on juba olemas ja täitmisel. Kui jah, märgitakse tellimus vigaseks ning see vajab edaspidi RIS-i halduri sekkumist. Samuti kontrollitakse, kas kõik vajalikud andmed RÕA saaja ning menetleja kohta on olemas. Kui mõni andmetest puudub, lisatakse tellimusele staatus „Vigane” ning haldur peab andmeid täiendama. Vigaste tellimuste puhul saavad haldurid otsustada, kas andmed parandada või tellimus tühistada. RIS-is kasutusel olevad tellimuse staatused on järgmised:

 vigane – tekib juhul, kui tellimus on duplikaat või andmed on puudulikud;

 määramata – advokaati ei ole veel määratud;

 täitmisel – tellimus on advokaadi käes ning sellega tehakse aktiivselt tööd;

 lõpetatud – advokaat on õigusabi osutamise asjas lõpetanud ehk ta ei ole enam antud asjas osaline;

 tühistatud – kui RÕA vajadus langeb ära enne kui advokaat on jõudnud tellimuse vastu

võtta või kui sama asja kohta on esitatud põhjendamatult topelt tellimus;

 ootel – kui jagamine on mingil põhjusel advokatuuri halduri poolt peatatud.

2.2.2. RIS-i tellimuste jagamisloogika ja advokaadi määramine

RIS-i haldurid lisavad advokaadid süsteemi kasutajateks ning advokaadi poolt RÕA osutamise märkimise aja alusel moodustub esmane nimekiri võimalikest RÕA osutavatest advokaatidest. Tellimuste jagamisel arvestatakse ka seda, kes on viimati tellimuse vastu võtnud. Kui advokaat on võtnud tellimuse töösse või sellest keeldunud, paigutatakse ta nimekirja lõppu ning ta jääb ootama järgmist tellimust.

Advokaadid saavad süsteemis märkida oma eelistused, sealhulgas millises RÕA valdkonnas või piirkonnas on nad valmis õigusabi osutama. Samuti saavad nad märkida oma valmisoleku võtta vastu kiireloomulisi tellimusi ning töötada puhkepäevadel ja riigipühadel. Lisaks on advokaadil võimalik määrata end ajutiselt RÕA mitteosutajaks (näiteks puhkuse ajaks). Sellisel juhul arvatakse advokaat automaatselt vastavast nimekirjast välja. Samas võib RIS saata advokaadile tellimuse isikukoodipõhiselt, näiteks juhul, kui advokaadil on süsteemis juba täitmisel tellimus sama isiku suhtes. Ainult advokatuuri halduril on õigus lisada advokaadi seadetes õigus esindada alaealisi.

Tellimuste jagamine käivitub automaatselt määruse saabumisel RIS-i. Süsteem kontrollib tellimuses olevate andmete tehnilist korrektsust ja vajalike andmeväljade olemasolu.

6

Tellimuse esitaja vastutab oma infosüsteemi andmete õigsuse eest. Kui tellimuses esineb puudusi või vastuolusid, mis takistavad automaatset jagamist, võib tellimus jääda ootele kuni RIS-i halduri sekkumiseni. Kui halduri sekkumist ei ole vaja, saadetakse tellimus automaatselt esimesele advokaadile vastavalt kehtivale järjekorrale. Kui advokaat tellimusest loobub või tellimus on talle juba varasemalt jagatud, liigub tellimus automaatselt nimekirjas järgmisele advokaadile. Juhul kui kõik advokaadid on tellimusest loobunud või tellimus on kõigile jagamisringis olevatele advokaatidele juba jagatud, on võimalik automaatset jagamist alustada uuesti.

Sõltumata automaatse jagamise protsessist on RIS-i halduril igal ajahetkel õigus tellimus käsitsi suunata konkreetsele advokaadile tema töölauale, sh ka enne seda, kui tellimus on läbinud kogu advokaatide ringi. Käsitsi suunamine on oluline, kuna praktikas ei ole alati võimalik oodata tellimuse läbimist kõigi advokaatide töölaualt ning advokatuuril lasub kohustus tagada advokaadi määramine õigeaegselt.

RÕA tellimuse jagamiseks käivitub RIS-i taustateenus (Taimeri teenus), mis saadab tellimused jagamisele. Taimeri teenuse näol on tegemist Windowsi teenusega, mis installeeritakse serverisse ja mis käivitab RIS-i rakenduses automaatsed toimingud. Sellisteks toiminguteks on “Meeldetuletuste saatmine” ja “Tellimuste automaatne ümber jagamine”. Taustateenus käivitub iga 5 minuti järel ning kontrollib kõiki RIS-is olevaid tellimusi, et teha kindlaks, kas nende vastamistähtaeg on saabunud. Kui tähtaeg on käes, suunatakse tellimus järgmiste advokaatide töölaudadele.

7

Tellimused jagatakse vastavalt sisule kaheks: kiireloomulisteks ja mittekiireloomulisteks. Selle eristuse teevad menetlejad oma infosüsteemis, kuid vajadusel võivad ka RIS-i haldurid lisada tellimusele vastava staatuse. Menetlejal on võimalik oma süsteemis märkida ka tähtaeg, milleks peab RÕA advokaat otsustama tellimuse vastuvõtmise.

- Kiireloomulised tellimused saadetakse korraga viie advokaadi töölauale, et tagada RÕA vajajale võimalikult kiire advokaadi leidmine. Selliste tellimuste puhul on esmatähtis ajakulu minimeerimine.

- Mittekiireloomulised tellimused lähevad korraga vaid ühe advokaadi töölauale ning advokaadil on õigus otsustada tellimuse vastuvõtmine kuni vastamistähtaja lõpuni. Kuna tegemist on määrustega, kus advokaati ei ole vaja koheselt, saavad advokaadid nende sisuga põhjalikumalt tutvuda.

Mõlemal juhul on tellimus advokaadi töölaual kindla aja vastavalt tellimuse tüübile. Kui advokaat tellimusest loobub või vastamistähtaeg möödub, edastab infosüsteem tellimuse järgmisele advokaadile. Vajadusel võib RIS-i haldur muuta mittekiireloomulise tellimuse kiireloomuliseks, mille järel rakendub kiireloomuliste tellimuste jagamisloogika.

2.3. Probleemid

RIS on tehnoloogiliselt vananenud ning iga uue arenduse lisamine on muutunud keerukamaks, kuna infovahetuse vajadused ja mahud on märgatavalt kasvanud.

Advokaadid kasutavad kohtule menetlusdokumentide esitamiseks ja vastuvõtmiseks AET-i. Kuid RÕA tellimuste vastuvõtmiseks peab advokaat sisenema eraldiseisvasse süsteemi – RIS-i, kuhu on vajalik eraldi sisse logida. Süsteemil puudub mobiilivaade, mis muudaks protsessi lihtsamaks ja mugavamaks. Kuna RÕA määrused saabuvad peamiselt tööajal, on nende jälgimine põhitöö kõrvalt keeruline ja aeganõudev.

Oluline kitsaskoht on ka tellimuste andmekvaliteet. Menetlejate infosüsteemidest jõuavad RIS- i puudulike või vigaste andmetega tellimused, mis liiguvad automaatsesse jagamisse ja vajavad hiljem käsitsi parandamist.

RIS-is on probleemiks ulatuslik käsitöö jagamisprotsessis – peatamised, tähtaja muutmised, teavituste seadistamised ja vigade parandamine tehakse käsitsi. Vastamistähtaegade loogika ei ole üheselt mõistetav.

Täiendav oluline probleem on AET-i rollimudeli ebapiisavus. AET-is puudub eraldi RÕA advokaadi roll ning süsteem ei toeta jagamisprotsessi jaoks vajalikku rollipõhist töökorraldust.

Jagamisfunktsiooni üleviimine AET-i võimaldab realiseerida protsessi kaasaegsemas arhitektuuris ning vähendada sõltuvust olemasolevast lahendusest.

Kokkuvõttes toob nende probleemide lahendamine kaasa kiirema ja läbipaistvama RÕA tellimuste menetlemise, väiksema halduskoormuse, parema andmekvaliteedi ning tehniliselt jätkusuutlikuma süsteemikeskkonna. See parandab nii kasutajate töötingimusi kui ka kogu menetlusprotsessi efektiivsust.

2.4. Kasutajagrupid

RIS-i kasutajad jagunevad kolme peamisse gruppi vastavalt nende rollile RÕA

menetlusprotsessis ja süsteemi kasutusõigustele:

 Suurima kasutajagrupi moodustavad RÕA osutavad advokaadid. Tegemist on

advokatuuri liikmetega, kes osalevad tellimuste jagamise loogikas ning täidavad

määratud RÕA tellimusi.

8

 Teise olulise grupi moodustavad Eesti Advokatuuri töötajad, kellel on süsteemis

laiendatud õigused. Samad õigused on ka JDM-i määratud töötajad, kes saavad

jälgida protsesse taustal.

 Kolmanda kasutajagrupi moodustavad menetlejad, kelleks on kohtud, prokuratuur ja

uurimisasutused. Menetlejad ei kasuta RIS-i igapäevaselt, neil on juurdepääsud

erandjuhtumiteks, kui esinevad tõrked menetleja infosüsteemi ja RIS-i

andmeliikumises. Tellimuste algatamine ja tasumääruste koostamine toimub

menetleja enda süsteemis, kus need liiguvad X-tee kaudu RIS-i.

3. Hanke eesmärgid ja oodatav tulem

Käesoleva peatüki eesmärgiks on teada anda hankest huvitatud isikutele sõlmitava lepingu eset puudutavatest peamistest tehnilistest tingimustest, mis ei asenda lepingu täitmisel kohalduvaid täiendavaid mittefunktsionaalseid nõudeid jmt. Tegemist ei ole seega lõplike nõuetega, vaid sisendiga näitamaks huvitatud isikutele tarkvarade, tehnoloogiate, programmeerimiskeelte ja keskkondade nimetusi, millega igapäevaste tööülesannete täitmisel eelkõige kokku puutuda tuleb.

Hanke eesmärgiks on analüüsida RIS-i tellimuste jagamise ülesehitust ja loogikat selle integreerimiseks AET-i, sh esitatakse ettepanekud AET-i rollimudeli täiendamiseks vastavalt kasutajate vajadusele süsteemi kasutada. Selleks tuleb läbi viia detailanalüüs olemasoleva lahenduse toimimise, kitsaskohtade ja arendusvajaduse kohta võttes arvesse koostatud eelanalüüsi. Muu hulgas tuleb esitada analüüsis ettepanekud AET-i rollimudeli täiendamiseks vastavalt RIS-i kasutajate rollidele ja vajadustele süsteemi kasutada.

Kui kasutaja õigused ja funktsioonid vastavad tegelikule tööprotsessile, väheneb vigade oht, paraneb andmekaitse ning töölaud saab toetada kasutaja igapäevaseid ülesandeid terviklikumalt.

Analüüsi puhul on oluline koostöö RIS-i peakasutajatega, et välja selgitada nende ootused,

nõuded ja praktilised kasutuskogemused, sh efektiivne jagamisloogika ja loodava rollimudeli

sobivaim ülesehitus. Koostöös peakasutajatega määratletakse lõpplahendus, mis on nii

tehniliselt teostatav kui ka igapäevatöös kõige otstarbekam. Selgelt määratletud ja

automatiseeritud töövoog vähendab halduskoormust, hoiab kokku tööaega ning muudab

vastutuse ja otsustusloogika läbipaistvamaks. See suurendab süsteemi usaldusväärsust ja

prognoositavust.

Analüüsi tulemustele tuginedes tuleb arendada välja uus lahendus, mis võimaldab senist RIS-

i RÕA tellimuste jagamise funktsiooni sujuvat ja turvalist integreerimist AET-i, sh praeguse

jagamise loogika RIS-ist eemaldamist (kuna antud funktsionaalsust ei saa hoida kahes

süsteemis korraga) ning taustaprotsessi (Taimer-teenuse) ümberviimist AET-i. Kui

jagamisprotsessi jõuavad üksnes korrektsed ja valideeritud andmed, väheneb vajadus käsitsi

paranduste järele, lüheneb menetlusaeg ning väheneb eksimisrisk. See toetab õigel ajal RÕA

osutamist ja parandab menetlusosaliste kogemust.

Lõpptulemusena peab valmima tõhus, turvaline ja kasutajasõbralik lahendus, mis vastab

kehtivatele õiguslikele ja tehnilistele nõuetele, toetab kasutajate igapäevatööd ning aitab

suurendada kogu menetlusprotsessi läbipaistvust ja efektiivsust.

Analüüsi ja arenduse käigus tuleb arvestada ka sellega, et tulevikus oleks võimalik AET-iga

9

liidestada RÕA tasu taotlemine koos selle alamprotsessidega pärast jagamisfunktsiooni

väljaarendamist AET-is. Kuni vastava liidestuse realiseerimiseni peab RÕA tasu arvestamise

ja taotlemise süsteem jätkama toimimist RIS-is. Sellest tulenevalt tuleb lahenduse

kavandamisel ja realiseerimisel tagada, et tellimuse täitmisega seotud andmete liikumine RIS-

i ja AET-i vahel säilib ka olukorras, kus tellimuste jagamise loogika on üle viidud AET

infosüsteemi. Vajadusel tuleb lahenduse kavandamisel ette näha RIS-i ja AET-i vaheline

andmevahetus või andmete sünkroniseerimise mehhanism, mis tagab tellimuse täitmisega

seotud andmete korrektse ja järjepideva liikumise süsteemide vahel.

Jagamisprotsessi juures on oluline arvestada advokaatide nimekirjaga ning tagada

advokaatide päringu säilimine eraldi teenusena, mida kasutavad tänasel päeval ka teised

menetlusinfosüsteemid. Praegu AET-is advokaatide päringu teenust (RIS X-tee teenus

advokaadiParing.v2.) ei kasutata, kuid uue rollipõhise ligipääsu lisamiseks on vajalik, et

advokaadid oleks võimalik süsteemis üheselt eristada tavakasutajatest ehk füüsilistest

isikutest.

Hanke eesmärgi saavutamiseks võib pakkuja analüüsi- ja arendustööde käigus teha

omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete

täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel

lähtuma käesolevast dokumendist määral, mis vastab sõlmitud uutele kokkulepetele. Pakkuja

peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale.

Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata

lisatöid.

3.1. Hanke etappide kokkuvõtlik kirjeldus

Hankelepingu täitmine toimub etappidena. Tööde etapilise täitmise ja tööde eest tasumise

mõttes loetakse hankelepingu esimeseks etapiks on p 3.1.1. ja 3.1.2. kirjeldatud tööd ja

teiseks etapiks p 3.1.3 kirjeldatud tööd.

Analüüsi ja lahenduse määratlemise etappides lähtutakse tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud

eelanalüüsist ning eelanalüüsis kirjeldatud prototüübist, mida töö käigus täpsustatakse ja

vajadusel täiendatakse.

3.1.1. Analüüsi etapp

Analüüsi etapis viiakse eelanalüüsi alusel läbi detailanalüüs, mille käigus luuakse terviklik alus

sihtlahenduse määratlemiseks ja arendustööks. Analüüsi käigus lähtutakse ka olemasolevast

prototüübist ning vajadusel tehakse põhjendatud ettepanekud eelanalüüsi ja prototüübi

täpsustamiseks või muutmiseks.

Analüüsi käigus viiakse läbi:

 RIS-i tellimuste jagamise loogika, protsesside, kitsaskohtade, riskide ja

muudatusvajaduste detailanalüüs, mille põhjal peab olema võimalik hinnata

olemasolevate lahenduste rakendatavust ning teha põhjendatud ettepanekud

edasiseks arenduseks;

 hinnang RIS-i ülejäänud funktsioonide toimimisele olukorras, kus tellimuste jagamise

funktsioon viiakse üle AET-i, sh sõltuvuste ja mõjude kaardistamine, et tagada

10

süsteemi töökindlus pärast muudatust;

 AET-i rollimudeli täiendamisvajaduse analüüs, sh RÕA advokaadi rolli loomise vajadus

ning teiste seotud rollide (advokaadid, Eesti Advokatuuri töötajad, menetlejad, JDM-i

määratud töötajad) ligipääsu- ja õiguste loogika määratlemine;

 peakasutajate (JDM, Eesti Advokatuur, RIK) ootuste ja vajaduste kaardistamine, et

tagada lahenduse vastavus tegelikele tööprotsessidele ja praktilistele vajadustele.

Etapi tulemusena valmib kooskõlastatud sihtprotsessi kirjeldus AET-is, RIS-i muudatuste

kirjeldus, rollimudeli täiendamise ettepanekud ning funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete

nõuete loetelu, mis loob otsese aluse järgmisele etapile.

3.1.2. Lahenduse määratlemine ja prototüüp

Käesolevas etapis määratletakse detailanalüüsi ja kasutajate sisendi põhjal tehniliselt

teostatav ning õiguslikele ja tehnilistele nõuetele vastav sihtlahendus, lähtudes eelanalüüsist

(lisa 1) ning olemasolevast prototüübist.

 Koostatakse täienduste loetelu ja detailne lahenduskirjeldus, sh vajadusel

täpsustatakse või täiendatakse Figmas või analoogses lahenduses prototüüpi, mis

visualiseerib tellimuste jagamise protsessi, rollide funktsioonid ning jagamisloogika

AET-is kasutuslugude kaupa.

 Määratletakse parim tehniliselt teostatav lahendus, mis arvestab nii RIS-ist

eemaldatava funktsionaalsuse mõjusid kui ka AET-i arhitektuuri ja edasisi

arendusvõimalusi (sh tasu taotlemise protsessi liidestamine).

Etapi tulemusena valmib hankija kinnitatud detailne lahenduskirjeldus koos prototüüpidega,

mis on arendustöö otsene lähtealus.

3.1.3. Arendustöö, üleviimine ja kvaliteet

Kolmandas etapis realiseeritakse detailanalüüsis ja lahenduskirjelduses määratletud

funktsionaalsus.

 Teostatakse arendustöö – AET-is arendatakse välja uus tellimuste jagamise

funktsionaalsus koos rollide, õiguste ja taustaprotsessidega ning eemaldatakse vastav

loogika RIS-ist, tagades ülejäänud funktsioonide katkestusteta toimimise.

 Tagatakse kvaliteet ja kasutajasõbralikkus – lahendus testitakse funktsionaalselt ja

tehniliselt ning viiakse läbi kasutajate vastuvõtutestimine, et tagada töökindlus,

turvalisus ning vastavus õiguslikele ja tehnilistele nõuetele.

Hanke tulemusena valmib töökindel, turvaline ja nõuetele vastav tellimuste jagamise

funktsionaalsus AET-is, mis toetab rollipõhist töökorraldust, suurendab menetlusprotsessi

läbipaistvust ning võimaldab süsteemi edasist arendamist ja laiendamist.

3.2. Koostöö töörühmaga

1. Hankija esitab edukale pakkujale lepingu sõlmimise järgselt töörühma (sh tulevased

kasutajad) liikmete kontaktid.

2. Pakkuja teeb hankijaga pidevalt koostööd ja kaasab analüüsiprotsessi ka hankija

11

ärianalüütikud/teenusejuhti.

3. Pakkuja selgitab välja kasutajate vajadused ja võimalikud täiendavad probleemid ning

arvestab kasutajapoolsete ettepanekute ja ootustega.

4. Pakkuja lähtub analüüsi koostamisel eelanalüüsist.

5. Pakkuja poolt loodud prototüübid ja analüüs tuleb hankijaga ja kasutajate töörühmaga

läbi arutada, testida ja valideerida.

6. Analüüsis väljapakutavad lahendused peavad olema kooskõlastatud hankijaga.

3.3. Üleantav dokumentatsioon

Täitja poolt antakse Hankijale üle järgmised dokumendid:

1. Punktis 3.1.1-3.1.2. nimetatud tulemid (analüüsi dokument);

2. Kasutaja töörühmaga läbiviidud intervjuude heli- ja videofailid;

3. Pakutavate teenuste API-dokumentatsioon või viited avalikult kättesaadavale

dokumentatsioonile;

4. Pakutavate komponentide dokumentatsioon või viited avalikult kättesaadavale

dokumentatsioonile

5. Üldine arhitektuuri joonis koos kirjeldusega, mis võtab kokku, milliseid

komponente/teenuseid pakutakse kasutusele võtta olemasolevates süsteemides ning

kuidas nendega suhtlus toimub.

4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus

4.1. Projekti töid juhib pakkuja. Pakkuja peab kinni pidama hanke

alusdokumentidest ja esitatud pakkumusest. Projekti elluviimisel on oluline tihe

koostöö RIKi E-toimiku tiimiga. Koostööna jõutakse ühistele arusaamadele

kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides, sh peab

hankija olema pakkujaga samas infoväljas ning omama ülevaadet teostatavate

tööde seisust ja pakkumuse koosseisus esitatava projektiplaani järgimisest. Kõik

arhitektuursed lahendused peavad olema enne tööde alustamist kooskõlastatud

hankijaga.

4.2. Projekti arendustööd peavad vastama RIKis kehtestatud arendusnõuetele, mis

on avaldatud SIIN. Ülejäänud nõuete dokumendid on lisatud riigihanke

alusdokumentide juurde.

4.3. Kogu dokumentatsioon tuleb vormistada RIK Confluence keskkonnas, kui ei

lepita kokku teisiti, sh äri- ja süsteeminõuded tuleb vormistada kasutuslugude

põhiselt koos.

4.4. Pakkuja paneb arendustööde teostamiseks püsti oma arenduskeskkonna.

4.5. Pakkuja poolt üleantud ja testitud arendusi testitakse RIKi hallatavas

keskkonnas.

4.6. Projekti raames koostatud prototüüp vormistatakse Figmas, kasutades Avaliku

e-toimiku stiiliraamatut, vajadusel võimaldatakse pakkujale ligipääs RIK Figmasse.

4.7. Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid. Andmetöötluse

vajaduse ilmnedes Live keskkonnast antakse töödeldavad andmed reeglina

hägustatud või muul viisil anonüümitud kujul.

4.8. Töödele kehtib garantii 12 kuud.

12

4.9. Projekti raames koostatud dokumentatsioon peab vastama järgmistele

vormistusnõuetele:

4.9.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud

koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega).

4.9.2. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt

arusaadava ja selge lauseehitusega.

4.9.3. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on

dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga

koostaja koostas.

4.9.4. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning

viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis.

4.9.5. Dokumendid on koostatud eesti keeles.

4.10. Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana

esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja.

Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses

kirjeldatud tööde ja vajalike eeltegevuste läbiviimiseks ja vastama vähemalt

järgmistele nõuetele:

4.10.1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peavad olema

saavutatud projekti eesmärk ja oodatavad tulemid ehk hankelepingu raames

soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on

vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks.

4.10.2. Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etapi eel

kooskõlastatakse tegevused Hankijaga.

4.10.3. Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite

presenteerimine Hankijale.

4.10.4. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö

tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus ja tähtaeg.

4.10.5. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud

eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab

sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele

projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta.

4.10.6. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt

seotud ja jaotatud iteratsioonidena, mida ollakse valmis tellijale üle andma.

4.10.7. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse

Hankijalt või teiste kaasatud väliste osapoolte poolt.

4.10.8. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab

arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.

4.10.9. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.

4.10.10. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, millist agiilset

arendusmetoodikat kasutatakse ja kuidas seda plaanitakse praktiliselt

rakendada (pakkumuse eraldi dokument).

4.10.11. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas kavatsetakse

projektijuhtimise riske maandada (pakkumuse eraldi dokument). Riskide

maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast

projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja

põhjendatult.

13

4.11. Pakkuja peab komplekteerima hankelepingu täitmiseks arendusmeeskonna,

kes vastab vähemalt järgmistele nõuetele:

4.11.1. Pakkuja arendusmeeskonnas peavad olema kaetud vähemalt

järgmised rollid: projektijuht, IT analüütik, UI disainer, 2 (vanem)arendajat,

arhitekt, testija. Meeskonnas peab olema vähemalt 4 liiget.

4.11.2. Meeskonnaliikmete rollid võivad kattuda.

4.11.3. Pakkumuses võib ära nimetada ja lepingute täitmisel kaasata ka teisi

meeskonnaliikmeid, kuid nende arvu ja kompetentsi hanke raames ei hinnata.

4.11.4. Meeskonda kokku pannes peab pakkuja arvestama, et hankelepinguga

tellitavad tööd saaksid teostatud vastavalt hankija sätestatud nõuetele.

4.11.5. Meeskonnaliikmete esitamisega kinnitab pakkuja, et esitatud

meeskonnaliikmed hakkavad riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel töid

teostama. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikme saab hankija eelneval

nõusolekul vahetada üksnes uue meeskonnaliikme vastu, kes vastab hankes

esitatud tingimustele.

4.11.6. Kõigil meeskonnaliikmetel peab olema eesti keele oskus heal tasemel.

4.11.7. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema .NET platvormi ning

ASP.NET CORE raamistiku kasutamise praktiline kogemus.

4.11.8. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema C#

programmeerimiskeele kasutamise kogemus vähemalt 1 aasta.

4.11.9. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

relatsiooniliste andmebaaside (MySQL, MSSQL, PostgreSQL või Oracle)

kasutamisel ja SQL lausete koostamisel.

4.11.10. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus Git

versioonihaldus tarkvara kasutamisega.

4.11.11. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline prototüübi

loomise kogemus Figmas, UXPin’s või samaväärses tarkvaras.

4.11.12. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline süsteeminõuete

(requirements), funktsionaalsuste ja kasutaja tegevuste (use case ja/või user

story) kaardistamine ja visualiseerimise kogemus

4.11.13. Vähemalt üks meeskonnaliige on osalenud projektis, kus on kasutatud

X-tee liidestust.

4.11.14. Vähemalt üks meeskonnaliige on osalenud projektis, kus on saadud

andmemudeli modelleerimise kogemus, kasutades UML keelt.

4.11.15. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus REST

APIga (https://restfulapi.net/).

4.11.16. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema infosüsteemide

arendamisel praktiline kogemus SOAP päringutega.

4.11.17. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

automaattestide koostamisega.

4.11.18. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema praktiline kogemus

testlugude ja testplaani koostamisega.

4.11.19. Vähemalt kahel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline

töökogemus tarkvara arendajana.

4.11.20. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 24-kuuline

töökogemus tarkvara arenduses arhitektina.

14

4.11.21. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 36-kuuline

töökogemus tarkvara analüüsi läbiviimisel.

4.11.22. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema vähemalt 24-kuuline

projektijuhtimise töökogemus tarkvara arenduses.

4.11.23. Kui lepingu täitmisel tekib hankijal põhjendatud kahtlus, et

meeskonnaliige ei vasta hanke tehnilises kirjelduses toodud nõuetele on

pakkuja hankija nõudmisel kohustatud vastavalt lepingule isiku asendama.

4.11.24. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete nõuetele vastavuse tõendamiseks

vajaliku teabe hankija poolt etteantud cv vormil.

4.12. Pakkuja tagab meeskonnaliikmetele vajaliku riistvara.

Riistvara konfiguratsioon peab võimaldama RIKi süsteemidesse ligipääsu ning

vajalikke seadistusi (nt Apple arvutid ei sobi). Sisevõrgu nõudeid arvestades on

vajalik, et riistvara järgiks järgmisi nõudeid:

4.12.1. Windows 10 pro või Windows 11 operatsioonisüsteem (kõige uuem

stabiilne versioon turvaparandustega);

4.12.2. kasutatav arvuti peab võimaldada kompileerida rakenduse koodi x86

platvormile;

4.12.3. TPM 2.0 olemasolu ning krüpteeritud andmekandja (millel projekti faile

hoitakse);

4.12.4. krüpteerimiseks võib kasutada Windows bitlockerit;

4.12.5. kaasaegne (kehtiv, töötav ja võimalikult uus) viirustõrje.

Lisad:

1. Eelanalüüs

2. Nõuded testimisele

3. Nõuded kasutajakogemuse ja kasutajaliidese disainile

4. UX/UI nõuete kontrollnimekiri arenduse eel ja järel

DIREKTOR

KÄSKKIRI 27.04.2026. a nr 30

Tallinn

Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike

1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 13.04.2026 käskkirjaga nr 25 kinnitan lisad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rivo Reitmann

Hanke alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)" (307717)

Lisad: 1. hanketeade „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni

integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)" (307717) (vormistatud digitaalselt),

2. hankedokumendid „Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise

funktsiooni integreerimiseks Avalikku E-toimikusse (AET)" (307717) koos lisadega

(vormistatud digitaalselt).

Eesti: Tarkvara programmeerimis­ ja nõustamisteenused Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni  integreerimiseks Avalikku E­toimikusse (AET)

Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord

1 Hankija

1.1 Hankija Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Hankija õiguslik vorm: Keskvalitsusasutus Hankija tegevus: Üldised avalikud teenused

2 Menetlus

2.1 Menetlus Pealkiri: Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E­ toimikusse (AET) Kirjeldus: Riigihanke eesmärgiks on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga, kes hakkab teostama  detailanalüüsi­ ja arendustöid riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsionaalsuse integreerimiseks  Avalikku E­toimikusse (AET). Detailanalüüs peab põhinema tehnilise kirjelduse lisa 1 eelanalüüsil. Detailanalüüsi  eesmärk on täpsustada lahendus, mille alusel viiakse RIS­i tellimuste jagamise funktsionaalsus üle AET­i ning  tagatakse selle ühildumine AET­i olemasoleva arhitektuuri ja tööprotsessidega. Töö käigus tuleb analüüsida ja  kirjeldada ka RIS­i muude funktsionaalsuste jätkuv toimimine olukorras, kus tellimuste jagamise funktsionaalsus  viiakse üle AET infosüsteemi. Detailanalüüsi tulemused on aluseks käesoleva hankelepingu raames teostatavale  arendustööle. Töö hõlmab muu hulgas arendust, testimist ning lahenduse kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke  tegevusi. / Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke alusdokumentidest Menetluse tunnus: 2e8dc903­96e7­4560­ab88­4b5ccbd356f4 Sisemine tunnus: 307717­0000 Menetluse liik: Avatud Kiirendatud menetlus: ei Menetluskorra kirjeldus: Avatud hankemenetlus

2.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis­ ja nõustamisteenused

2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Põhja­Eesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lõuna­Eesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lääne­Eesti (EE004)

https://ted.europa.eu/TED Page 1/6

Riik: Eesti Lisateave: Eesti

2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kirde­Eesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

2.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kesk­Eesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

2.1.3 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 250 000 Euro

2.1.4 Üldine teave Lisateave: Riigihange ei ole osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on riigi õigusabi infosüsteemi arendustööd  ning muud sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Teenuse osutamiseks sõlmitakse hankeleping ühe  pakkujaga. Hankija soovib sõlmida lepingu tervikteenust pakkuva ettevõttega, kes teostab arendustöid (analüüsi,  arendust, testimist jms). Hankelepingu algusaeg on hanke üldandmetes märgitud eeldatava algusajana, sest lepingu  täitmise alguskuupäeva nõuab RHR­i tehniline lahendus. Hankija ei seo end nimetatud kuupäevaga, s.t lepingu  täitmist alustatakse alates lepingu sõlmimisest. Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke  alusdokumentidest. Õiguslik alus: Direktiiv 2014/24/EL

2.1.6 Kõrvaldamise alused Väljajätmise aluste allikad: Euroopa ühtne hankedokument (ESPD)

5 Osa

5.1 Osa: LOT­0000 Pealkiri: Arendustööd Riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsiooni integreerimiseks Avalikku E­ toimikusse (AET) Kirjeldus: Riigihanke eesmärgiks on sõlmida hankeleping ühe edukaks tunnistatud pakkujaga, kes hakkab teostama  detailanalüüsi­ ja arendustöid riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) tellimuste jagamise funktsionaalsuse integreerimiseks  Avalikku E­toimikusse (AET). Detailanalüüs peab põhinema tehnilise kirjelduse lisa 1 eelanalüüsil. Detailanalüüsi  eesmärk on täpsustada lahendus, mille alusel viiakse RIS­i tellimuste jagamise funktsionaalsus üle AET­i ning  tagatakse selle ühildumine AET­i olemasoleva arhitektuuri ja tööprotsessidega. Töö käigus tuleb analüüsida ja  kirjeldada ka RIS­i muude funktsionaalsuste jätkuv toimimine olukorras, kus tellimuste jagamise funktsionaalsus  viiakse üle AET infosüsteemi. Detailanalüüsi tulemused on aluseks käesoleva hankelepingu raames teostatavale  arendustööle. Töö hõlmab muu hulgas arendust, testimist ning lahenduse kasutuselevõtu toetamiseks vajalikke  tegevusi. / Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke alusdokumentidest Sisemine tunnus: 307717­0000

5.1.1 Eesmärk Lepingu olemus: Teenused Peamine liigitus (cpv): 72200000 Tarkvara programmeerimis­ ja nõustamisteenused

5.1.2 Lepingu täitmise koht

https://ted.europa.eu/TED Page 2/6

Riik – jaotus (NUTS): Põhja­Eesti (EE001) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lõuna­Eesti (EE008) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Lääne­Eesti (EE004) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kirde­Eesti (EE00A) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

5.1.2 Lepingu täitmise koht Riik – jaotus (NUTS): Kesk­Eesti (EE009) Riik: Eesti Lisateave: Eesti

5.1.3 Eeldatav kestus Alguskuupäev: 01/06/2026 Kestus: 7 Kuu

5.1.5 Maksumus Eeldatav maksumus käibemaksuta: 250 000 Euro

5.1.6 Üldine teave Reserveeritud osalemine: Osalemine ei ole reserveeritud. Tuleb esitada lepingu täitmiseks määratud töötajate nimed ja nende kutsekvalifikatsioonid: Ei ole nõutud Hankeprojekt, mida rahastatakse täielikult või osaliselt ELi vahenditest Hanke suhtes kohaldatakse riigihankelepingut (GPA): jah Lisateave: Riigihange ei ole osadeks jaotatud, sest hankelepingu esemeks on riigi õigusabi infosüsteemi arendustööd  ning muud sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused. Teenuse osutamiseks sõlmitakse hankeleping ühe  pakkujaga. Hankija soovib sõlmida lepingu tervikteenust pakkuva ettevõttega, kes teostab arendustöid (analüüsi,  arendust, testimist jms). Hankelepingu algusaeg on hanke üldandmetes märgitud eeldatava algusajana, sest lepingu  täitmise alguskuupäeva nõuab RHR­i tehniline lahendus. Hankija ei seo end nimetatud kuupäevaga, s.t lepingu  täitmist alustatakse alates lepingu sõlmimisest. Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused: Vaata hanke  alusdokumentidest.

5.1.7 Strateegilised hanked Strateegilise hanke eesmärk: Sotsiaalsete eesmärkide täitmine

Kirjeldus: Hindamiskriteeriumites on kasutatud sotsiaalselt vastutustundlikku aspekti. Strateegilise hanke eesmärk: Keskkonnamõju vähendamine

Kirjeldus: Keskkonnahoidlikud tingimused lisatud riigihanke vastavustingimustesse. Strateegilise hanke eesmärk: Innovaatiline hange

Kirjeldus: Tarkvara arendustööd saab pidada innovatsiooni toetavaks, arvestades, et iga arendus võimaldab  infosüsteemide kasutajamugavuse parandamist, teenuse täiustamist ning protsesside täiustamist/ lihtsustamist.

https://ted.europa.eu/TED Page 3/6

Keskkonnamõju vähendamist käsitlev lähenemisviis: Muu Innovatsioonihange: Hanke alusel tellitud tööd, asjad või teenused toovad endaga kaasa protsessiinnovatsiooni.

5.1.8 Ligipääsetavuse kriteeriumid Puuetega inimeste juurdepääsukriteeriume ei ole lisatud järgmise põhjendusega Põhjendus: Hankelepingu täitmisel peab täitja järgima hankija nõudeid kasutajakogemusele ja kasutajaliidese  disainile, mis sisaldab ka nõuded ligipääsetavusele ning infosüsteemi arendamisel järgitakse ka ettevõtlus­ ja  infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning  ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ nõudeid.

5.1.9 Kvalifitseerimistingimused Valikukriteeriumide allikad: Euroopa ühtne hankedokument (ESPD)

5.1.10 Pakkumuste hindamise kriteeriumid Kriteerium:

Liik: Hind Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)

Hindamiskriteerium – arv: 25 Kriteerium:

Liik: Kvaliteet Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)

Hindamiskriteerium – arv: 50 Kriteerium:

Liik: Kvaliteet Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)

Hindamiskriteerium – arv: 5 Kriteerium:

Liik: Kvaliteet Kirjeldus: Vaata hanke alusdokumentidest Hindamise kaalukriteeriumi kategooria: Kaal (punktid, täpne)

Hindamiskriteerium – arv: 20

5.1.11 Hankedokumendid Hankedokumentide aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/10065004/documents?group=B

5.1.12 Hanke tingimused Esitamise tingimused:

Elektrooniline esitamine: Nõutav Esitamise aadress: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/procurement/10065004/tenders Keeled, milles võib pakkumusi või osalemistaotlusi esitada: eesti keel Elektrooniline kataloog: Ei ole lubatud Variandid: Ei ole lubatud Pakkumuste esitamise tähtaeg: 28/05/2026 12:00 +03:00 Periood, mille jooksul pakkumus peab jääma kehtivaks: 3 Kuu

Teave avaliku avamise kohta: Avamise kuupäev: 28/05/2026 13:00 +03:00 Koht: https://riigihanked.riik.ee/rhr­web/#/

Lepingutingimused:

https://ted.europa.eu/TED Page 4/6

Lepingu täitmine peab toimuma kaitstud tööhõive programmide raames: Ei E­arveldamine: Nõutav Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: ei Kasutatakse elektroonilisi makseid: jah

5.1.15 Vahendid Raamleping:

Ei kohaldata raamlepingut Teave dünaamilise hankesüsteemi kohta:

Ei kohaldata dünaamilist hankesüsteemi

5.1.16 Lisateave, lepitus ja vaidlustus Lepitusorganisatsioon: Riigihangete vaidlustuskomisjon Vaidlustusorgan: Riigihangete vaidlustuskomisjon Teave vaidlustamise tähtaegade kohta: https://fin.ee/riigihanked­riigiabi­osalused/riigihanked/vaidlustusmenetlus Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused: Registrite ja Infosüsteemide Keskus

8 Organisatsioonid

8.1 ORG­0001 Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registreerimisnumber: 70000310 Postiaadress: Lubja tn 4   Linn: Tallinn Sihtnumber: 19081 Riik – jaotus (NUTS): Extra­Regio NUTS 3 (EEZZZ) Riik: Eesti Kontaktpunkt: Teele Nässi E­posti aadress: [email protected] Telefon: +372 58505692 Internetiaadress: http://www.rik.ee/ Hankija profiil: http://www.rik.ee/ Selle organisatsiooni rollid:

Hankija Organisatsioon, mis annab lisateavet hankemenetluse kohta Organisatsioon, millele laekuvad osalemistaotlused

8.1 ORG­0002 Ametlik nimi: Riigihangete vaidlustuskomisjon Registreerimisnumber: 1000123 Postiaadress: Tartu mnt 85   Linn: Tallinn Sihtnumber: 10115 Riik – jaotus (NUTS): Extra­Regio NUTS 3 (EEZZZ) Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113713 Selle organisatsiooni rollid:

https://ted.europa.eu/TED Page 5/6

Vaidlustusorgan Lepitusorganisatsioon

8.1 ORG­0003 Ametlik nimi: Riigihangete register Registreerimisnumber: TED64 Postiaadress: Lõkke tn 4   Linn: Tallinn Sihtnumber: 10122 Riik – jaotus (NUTS): Extra­Regio NUTS 3 (EEZZZ) Riik: Eesti E­posti aadress: [email protected] Telefon: +3726113693 Selle organisatsiooni rollid:

TED eSender

Teave teate kohta

Teate tunnus/versioon: 15602078­c4db­414a­83b1­bd5461e85879 ­ 01 Vormi liik: Hange Teate liik: Hanketeade või kontsessiooniteade – üldkord Teate saatmise kuupäev: 27/04/2026 15:23 +03:00 Teate saatmise kuupäev (eSender): 27/04/2026 15:23 +03:00 Keeled, milles käesolev teade on ametlikult kättesaadav: eesti keel 

https://ted.europa.eu/TED Page 6/6