Arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõule 854 SE

Aadress: Pärnu mnt 7, 15082, Tallinn; registrikood: 74001920; telefon: 628 2728; faks: 628 2737; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Hr Ando Kiviberg Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Arvamus seoses kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõuga 854 SE

Teie 09.04.2026

Meie 28.04.2026 nr 10-3/39

Riigikogu põhiseaduskomisjon võimaldas 09.04.2026 e-kirjaga teiste hulgas Tallinna Halduskohtul esitada märkuseid/ettepanekud Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu 854 SE osas.

Tallinna Halduskohus (TLHK) esitab eelnõuga seonduvalt alljärgneva seisukoha

1. Eelnõusse 854 SE on koondatud kaks valdkonda: kohtuhaldusreformi regulatsioon (kohtuhalduse üleandmine justiits- ja digiministeeriumilt kohtuvõimule) ning menetlusõiguslik kohtupidamise kiirenda- mise regulatsioon (sh halduskohtumenetluses).

Kohtute juhid edastasid Riigikogule 27.04.2026 arvamuse1, mille kohaselt ei ole kavandatava reformi elluviimiseks kohtutele ette nähtud piisavaid eelarvevahendeid. Nimetatud arvamus puudutab kohtu- haldusreformi regulatsiooni osa eelnõus.

Käesolev arvamus seondub eelnõu teise poolega, s.o menetlusõiguslik kohtupidamise kiirendamise regulatsioon (halduskohtumenetluses).

2. Kohtupidamise kiirendamist puudutav regulatsioon eelnõus on kohtute vaates äärmiselt oluline.

Tuleb meenutada, et justiits- ja digiministri poolt on esitatud 2024. a-l kohtutele kärpekava kokku summas 4,4 miljonit eurot, mille alusel juba vähenes kohtute eelarve 2025. a-l (ca 2 miljonit eurot) ja 2026. a-l (ca 1,7 miljonit eurot) ning väheneb täiendavalt 2027. a-l (ca 0,7 miljonit eurot)2. Tänaseks on lisandunud ka täiendav kärpeülesanne3.

Samal ajal nähtub kohtuvaidluste statistikast, et TLHK-sse iga-aastaselt saabuvate kohtuasjade arv on alates 2018. a-st järjepidavalt kasvanud, tänaseks üle 60% (2018. a-l 1309 uut asja, 2025. a-l 2113 uut asja4). Kohtunike arv, kes tegelevad kohtuasjade lahendamisega, ei ole samal ajal suurenenud.

Eelnev tähendab, et praeguseks jõuab kohus lahendada aasta jooksul vähem asju, kui uusi asju lisandub. See tähendab omakorda, et kohtuasjade lahendamise keskmine menetlusaeg (lahendamise ootel kohtuasjade hulk) ajas pidevalt kasvab.

Kohtute haldamise nõukoda on 2024. a lõpus saatnud Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahandus- komisjonile pöördumise, kus tõi välja, et loobuda tuleks täitevvõimu püstitatud ootusest kärpida maa-, haldus- ja ringkonnakohtute kui põhiseadusliku institutsiooni eelarvet ilma, et seda toetaks seaduste muudatused, mis vähendaksid samaväärses mahus kohtute töökoormust5.

Kompenseerivaid meetmeid hõlmav seaduseelnõu töötati välja juba 2024. a-l6, kuid tänaseni ei ole need meetmed realiseerunud (samas kui on realiseerunud kärped). Eelnõu 854 SE regulatsioon on osas, mis puudutab kohtupidamise kiirendamist halduskohtumenetluses, viidatud 2024. a eelnõu jätk, mis saab nüüd loodetavasti seaduseks.

1 Leitav eelnõu 854 SE arvamuste peatükis 2 vt nt justiits- ja digiministri sõnavõtt kohtute haldamise nõukoja 130. istungil 20.09.2024 (protokolli lk 36) 3 vt kohtute 13.04.2026 kiri Vabariigi Valitsusele 4 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika 5 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/kohtute-haldamise-noukoda-poordus-karpeplaani-osas-valitsuse-poole 6 https://eelnoud.valitsus.ee/ (eelnõu toimik nr 24-1062)

3. Eelnõuga 854 SE seonduvalt teeb TLHK-le enim muret asjaolu, et justiits- ja digiministeeriumi poolt on jäetud Riigikogule esitatud eelnõust välja haldusasjade üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon (eelkõige seoses kinnipeetavatega), mis sisaldus eelnevalt viidatud algses eelnõus7. TLHK hinnangul tuleks haldusasjade üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon eelnõusse kindlasti taastada.

Kõnealune üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon võimaldab kohtute töökoormuse sujuvat ühtlustamist Tallinna ja Tartu halduskohtute vahel, s.o kiiret reageerimist kohtuasjade arvu muutumisele (alternatiivina kohtuasjade ümberjagamisele kohtute seaduse § 451 alusel, mis on kohmakas ja aega- nõudev). Seda eriti olukorras, kui vangide kohtukaebused moodustavad olulise osa halduskohtute töömahust ning vangide kaebuste kohtualluvus sõltub sellest, millise piirkonna vanglasse otsustab Vanglateenistus kinnipeetava paigutada või ümber paigutada. Vangide arv ja ka sellest tulenev kohtukaebuste arv võib seejuures juba lähitulevikus oluliselt kasvada seonduvalt nn vanglarendi lepinguga8, mis toetab samuti vajadust kohtuasjade üleriigilise jagamise regulatsiooni järele.

TLHK-le teadaolevalt esitab samalaadse seisukoha, et haldusasjade üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon tuleb eelnõusse 854 SE taastada, Riigikohtule ka Riigikohus, lisades muu hulgas kõnealuse regulatsiooni sõnastusettepaneku. TLHK toetab seda ettepanekut.

4. TLHK rõhutab ka üle, et väga oluline on eelnõus 854 SE sisalduv regulatsioon seonduvalt haldustoiminguteks loa andmise menetlustega (nn loamenetlused).

Eelnõu seletuskirjas on põhjendatult esile toodud, et nii halduskohtumenetlust kui ka tervikuna avaliku sektori asjaajamist aitab kiirendada ja lihtsustada see, kui viia halduskohtust välja loamenetlusi haldustoimingute tegemiseks. Halduskohtu roll ei ole tegutseda haldusorgani käepikendusena, vaid pakkuda õiguste kaitset kaebuse alusel. Kohtumenetlus on kallim kui haldusmenetlus.

5. Lisatähelepanek puudutab riigilõivude temaatikat.

TLHK on toonud juba 2021. a-l toiminud riigilõivuseaduse (RLS) muutmise menetluse raames esile probleemkohad RLS § 60 lg 4, aga ka § 22 lg 2 p 2 sõnastuse osas, mis tingivad kohtutes tõlgendamisprobleeme ja lahknevaid praktikaid (tarbetut ajakulu nii menetlusosalistele kui kohtule)9.

Kahetsusväärselt on vastavad regulatsioonid tänaseni korrastamata ning muudatusettepanekud ei sisaldu ka eelnõus 854 SE. TLHK leiab, et kuna RLS muutmine on eelnõu 854 SE raames taaskord aktuaalne, tuleks eelnõusse lisada ka TLHK poolt juba 2021. a esile toodud probleemsõnastuste (RLS § 22 lg 2 p 2 ja § 60 lg 4) täpsustamine.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Tallinna Halduskohtu esimees

7 https://eelnoud.valitsus.ee/ (eelnõu toimik nr 24-1062), vt halduskohtumenetluse seadustiku § 111 regulatsioon ja seda puudutav eelnõu seletuskiri 8 Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 SE 9 vt TLHK 14.09.2021 arvamus nr 10-3/88 (Justiits- ja Digiministeeriumi avalikus dokumendiregistris)

Aadress: Pärnu mnt 7, 15082, Tallinn; registrikood: 74001920; telefon: 628 2728; faks: 628 2737; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Hr Ando Kiviberg Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Arvamus seoses kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõuga 854 SE

Teie 09.04.2026

Meie 28.04.2026 nr 10-3/39

Riigikogu põhiseaduskomisjon võimaldas 09.04.2026 e-kirjaga teiste hulgas Tallinna Halduskohtul esitada märkuseid/ettepanekud Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu 854 SE osas.

Tallinna Halduskohus (TLHK) esitab eelnõuga seonduvalt alljärgneva seisukoha

1. Eelnõusse 854 SE on koondatud kaks valdkonda: kohtuhaldusreformi regulatsioon (kohtuhalduse üleandmine justiits- ja digiministeeriumilt kohtuvõimule) ning menetlusõiguslik kohtupidamise kiirenda- mise regulatsioon (sh halduskohtumenetluses).

Kohtute juhid edastasid Riigikogule 27.04.2026 arvamuse1, mille kohaselt ei ole kavandatava reformi elluviimiseks kohtutele ette nähtud piisavaid eelarvevahendeid. Nimetatud arvamus puudutab kohtu- haldusreformi regulatsiooni osa eelnõus.

Käesolev arvamus seondub eelnõu teise poolega, s.o menetlusõiguslik kohtupidamise kiirendamise regulatsioon (halduskohtumenetluses).

2. Kohtupidamise kiirendamist puudutav regulatsioon eelnõus on kohtute vaates äärmiselt oluline.

Tuleb meenutada, et justiits- ja digiministri poolt on esitatud 2024. a-l kohtutele kärpekava kokku summas 4,4 miljonit eurot, mille alusel juba vähenes kohtute eelarve 2025. a-l (ca 2 miljonit eurot) ja 2026. a-l (ca 1,7 miljonit eurot) ning väheneb täiendavalt 2027. a-l (ca 0,7 miljonit eurot)2. Tänaseks on lisandunud ka täiendav kärpeülesanne3.

Samal ajal nähtub kohtuvaidluste statistikast, et TLHK-sse iga-aastaselt saabuvate kohtuasjade arv on alates 2018. a-st järjepidavalt kasvanud, tänaseks üle 60% (2018. a-l 1309 uut asja, 2025. a-l 2113 uut asja4). Kohtunike arv, kes tegelevad kohtuasjade lahendamisega, ei ole samal ajal suurenenud.

Eelnev tähendab, et praeguseks jõuab kohus lahendada aasta jooksul vähem asju, kui uusi asju lisandub. See tähendab omakorda, et kohtuasjade lahendamise keskmine menetlusaeg (lahendamise ootel kohtuasjade hulk) ajas pidevalt kasvab.

Kohtute haldamise nõukoda on 2024. a lõpus saatnud Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahandus- komisjonile pöördumise, kus tõi välja, et loobuda tuleks täitevvõimu püstitatud ootusest kärpida maa-, haldus- ja ringkonnakohtute kui põhiseadusliku institutsiooni eelarvet ilma, et seda toetaks seaduste muudatused, mis vähendaksid samaväärses mahus kohtute töökoormust5.

Kompenseerivaid meetmeid hõlmav seaduseelnõu töötati välja juba 2024. a-l6, kuid tänaseni ei ole need meetmed realiseerunud (samas kui on realiseerunud kärped). Eelnõu 854 SE regulatsioon on osas, mis puudutab kohtupidamise kiirendamist halduskohtumenetluses, viidatud 2024. a eelnõu jätk, mis saab nüüd loodetavasti seaduseks.

1 Leitav eelnõu 854 SE arvamuste peatükis 2 vt nt justiits- ja digiministri sõnavõtt kohtute haldamise nõukoja 130. istungil 20.09.2024 (protokolli lk 36) 3 vt kohtute 13.04.2026 kiri Vabariigi Valitsusele 4 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtute-menetlusstatistika 5 https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/kohtute-haldamise-noukoda-poordus-karpeplaani-osas-valitsuse-poole 6 https://eelnoud.valitsus.ee/ (eelnõu toimik nr 24-1062)

3. Eelnõuga 854 SE seonduvalt teeb TLHK-le enim muret asjaolu, et justiits- ja digiministeeriumi poolt on jäetud Riigikogule esitatud eelnõust välja haldusasjade üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon (eelkõige seoses kinnipeetavatega), mis sisaldus eelnevalt viidatud algses eelnõus7. TLHK hinnangul tuleks haldusasjade üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon eelnõusse kindlasti taastada.

Kõnealune üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon võimaldab kohtute töökoormuse sujuvat ühtlustamist Tallinna ja Tartu halduskohtute vahel, s.o kiiret reageerimist kohtuasjade arvu muutumisele (alternatiivina kohtuasjade ümberjagamisele kohtute seaduse § 451 alusel, mis on kohmakas ja aega- nõudev). Seda eriti olukorras, kui vangide kohtukaebused moodustavad olulise osa halduskohtute töömahust ning vangide kaebuste kohtualluvus sõltub sellest, millise piirkonna vanglasse otsustab Vanglateenistus kinnipeetava paigutada või ümber paigutada. Vangide arv ja ka sellest tulenev kohtukaebuste arv võib seejuures juba lähitulevikus oluliselt kasvada seonduvalt nn vanglarendi lepinguga8, mis toetab samuti vajadust kohtuasjade üleriigilise jagamise regulatsiooni järele.

TLHK-le teadaolevalt esitab samalaadse seisukoha, et haldusasjade üleriigilist jagamist puudutav regulatsioon tuleb eelnõusse 854 SE taastada, Riigikohtule ka Riigikohus, lisades muu hulgas kõnealuse regulatsiooni sõnastusettepaneku. TLHK toetab seda ettepanekut.

4. TLHK rõhutab ka üle, et väga oluline on eelnõus 854 SE sisalduv regulatsioon seonduvalt haldustoiminguteks loa andmise menetlustega (nn loamenetlused).

Eelnõu seletuskirjas on põhjendatult esile toodud, et nii halduskohtumenetlust kui ka tervikuna avaliku sektori asjaajamist aitab kiirendada ja lihtsustada see, kui viia halduskohtust välja loamenetlusi haldustoimingute tegemiseks. Halduskohtu roll ei ole tegutseda haldusorgani käepikendusena, vaid pakkuda õiguste kaitset kaebuse alusel. Kohtumenetlus on kallim kui haldusmenetlus.

5. Lisatähelepanek puudutab riigilõivude temaatikat.

TLHK on toonud juba 2021. a-l toiminud riigilõivuseaduse (RLS) muutmise menetluse raames esile probleemkohad RLS § 60 lg 4, aga ka § 22 lg 2 p 2 sõnastuse osas, mis tingivad kohtutes tõlgendamisprobleeme ja lahknevaid praktikaid (tarbetut ajakulu nii menetlusosalistele kui kohtule)9.

Kahetsusväärselt on vastavad regulatsioonid tänaseni korrastamata ning muudatusettepanekud ei sisaldu ka eelnõus 854 SE. TLHK leiab, et kuna RLS muutmine on eelnõu 854 SE raames taaskord aktuaalne, tuleks eelnõusse lisada ka TLHK poolt juba 2021. a esile toodud probleemsõnastuste (RLS § 22 lg 2 p 2 ja § 60 lg 4) täpsustamine.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Tallinna Halduskohtu esimees

7 https://eelnoud.valitsus.ee/ (eelnõu toimik nr 24-1062), vt halduskohtumenetluse seadustiku § 111 regulatsioon ja seda puudutav eelnõu seletuskiri 8 Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu 682 SE 9 vt TLHK 14.09.2021 arvamus nr 10-3/88 (Justiits- ja Digiministeeriumi avalikus dokumendiregistris)