Riigikogu põhiseaduskomisjon Teie 9. aprill 2026
[email protected] Meie 28. aprill 2026 nr 10-3/26/29-2
Ettepanek ja märkused kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (kohtumenetluse kiirendamine) 854 SE
Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid ja märkusi Riigikogu menetluses oleva kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Tartu Halduskohus teeb ettepaneku täiendada halduskohtumenetluse seadustiku paragrahvi 8 lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Keskkonnaõiguse asjas esitatakse kaebus kaebaja elu- või asukoha järgi.“
Ettepanek on seotud kavatsusega täiendada kohtute seadust § 37 lg-ga 41. Eelnõu nimetatud sätte kohaselt tuleb halduskohtu tööjaotusplaanis ette näha muu hulgas spetsialiseerumine keskkonnaõiguse asjadele. Spetsialiseerumiseks peab aga olema kriitiline hulk kohtuasju.1 Praegu pole see tingimus täidetud – Tartu Halduskohtusse saabus 2025. aastal viis keskkonnaasja. Nii väheste asjade lahendamiseks pole mõistlik spetsialiseerumisele ressursse kulutada. Seepärast on vaja lisada seadusesse säte, mis suunaks Tartu Halduskohtusse rohkem keskkonnaasju.
Üldreegli järgi esitatakse kaebus vastustaja asukoha- või teenistuskoha järgi (HKMS § 7 lg 1). Kuna Kliimaministeerium asub Tallinnas ja Keskkonnaamet Pärnus, lahendatakse praegu keskkonnaasju peamiselt Tallinna Halduskohtus (2025. a saabus sinna keskkonnaasjades 85 kaebust). Nii tuleb ka näiteks Võrumaal tekkinud keskkonnavaidluse lahendamiseks pöörduda Tallinna Halduskohtusse. Kuna keskkonnaasjade vastu on kohalikel inimestel sageli suur huvi, tagab vaidluse lahendamine lähimas halduskohtus avalikkusele lihtsama juurdepääsu õigusemõistmisele. Samuti aitab selline lahendus kokku hoida kohtu ressursse (paikvaatlusele ja teise kohtumajja istungile sõitmisega seotud kulud).
Esitame eelnõu kohta ka mõned märkused.
Kohtuhalduse muudatused ei ole eelnõus piisava põhjalikkusega läbi mõeldud. Eelnõu kohaselt on kohtuhaldusteenistuse (KHT) üks eesmärk esimese ja teise astme kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ja kohtute teenindamine (KS § 412 lg 1). Vaatamata sellele, et KHT eesmärk on kohtuid õigusemõistmisel toetada, jäetaks kohtud nende endi haldamisest kõrvale. Eelnõu ei näe kohtutele ette pea ühtegi võimalust kohtute haldamises ja arendamises osalemiseks.2 KHT-le seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja luua seadusega (mitte KHT põhimääruses) KHT ja kohtute koostöömehhanismid. Praegu pakutav mudel, mille kohaselt piirdub kohtute roll kohtuhalduses kohtute esimeeste õigusega osaleda kohtute nõukogu töös sõnaõigusega (eelnõus KS § 401 lg 6), ei võimalda kohtute esimeestel korrakohast õigusemõistmist tagada.
Eelnõus ei ole ülesannete ja vastutuse jaotus paigas ka üksikküsimustes. Eelnõu kohaselt oleksid KHT ja kohtud kohtute infosüsteemi (KIS) kaasvastutavad töötlejad (KS § 34 lg 2). Kohtute vastutus ei ole pädevusega vastavuses: sama sätte kohaselt korraldab KIS-i pidamist ja arendamist KHT. Ka eelnõu seletuskirjas on rõhutatud, et KHT saab selge vastutuse KIS-i haldamise ja arendamise eest (lk‑d 6, 19 ja 47). Kuna kohtud ei vasta vastutava töötleja tunnustele, peaksid nad KIS‑i kasutajatena jääma volitatud töötlejateks.
Eelnõus nähakse ette kohtus uue organi – eestseisuse – moodustamine. Kolmeliikmelise eestseisuse järele saaks tekkida vajadus üksnes juhul, kui Tartu Halduskohtu kohtunike arvu (8) tuntavalt suurendatakse. Kuna Tartu Halduskohtu kohtunike ülekoormus on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, ei pruugi ükski kohtunik lisaülesande võtmisega nõustuda – seda enam, et üldkogu valitavale eestseisuse liikmele ei ole ette nähtud ühtegi hüve. Seetõttu tuleks ka üldkogu valitavale eestseisuse liikmele näha ette lisatasu.
Muus osas jääb Tartu Halduskohus 28. jaanuaril 2026 Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud arvamuse juurde.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ene Andresen
kohtu esimees