Tartu Ringkonnakohtu arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Riigikogu põhiseaduskomisjon

Tartu Ringkonnakohtu arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kohtumenetluse kiirendamine) eelnõu kohta

Tartu Ringkonnakohus tänab võimaluse eest avaldada Riigikogule arvamust.

A. Kohtute seaduse muutmine

1. Ringkonnakohus ei toeta kõnealuse eelnõuga kohtuhalduse muutmist. Praegu puudub

kohtutel piisav selgus ja kindlus, kas ja millises ulatuses antakse kohtusüsteemile rahalisi

vahendeid kõikide eelnõus toodud kohtuhalduse ülesannete ülevõtmiseks Justiits- ja

Digiministeeriumilt (JDM). Ilma selgete garantiide ja rahastamise plaanita pole võimalik

senist kohtuhaldust muuta. Vastasel juhul kerkib esile tõsine oht, et kohtusüsteemile ei

tagata vajalikke eelarve vahendeid kohtute haldamist puudutavate ülesannete kohaseks

täitmiseks, mis raskendab lõppeks korrakohast õigusemõistmist. Seda probleemkohta on

JDM-ile üsna hiljuti väljendanud ka Riigikohus ja selle kohta esitasid Riigikogule ühise

seisukoha koos lisakohustuste eeldatavate kulude loeteluga kohtujuhid ning -direktorid.

Seetõttu ei tuleks eelnõuga selles osas edasi liikuda, vähemasti mitte enne kohtusüsteemi

rahastamise läbimõtlemist ja tagamist.

2. Jääme enda varasema JDM-ile saadetud arvamuse juurde, et kohtute seaduses ei tohiks

kindlaks määrata kohtunike ülemarvu.1 Toetame Riigikohtu seisukohta, et seaduses võiks

paika panna hoopis kohtunike miinimumarvu.2 Eelnõus pakutud viisil kohtunike arvu

kindlaksmääramine ei võimalda paindlikult ja õigeaegselt reageerida alatasa muutuvale

kohtute koormusele (nt kui tekib vajadus kohtunikukoha viimiseks ühest kohtuastmest

teise). Kohtunike piirarvu kehtestamine ei paku ka garantiid, et kohtunikukohad oleksid

täidetud.

3. Ringkonnakohus ei toeta eestseisuste moodustamist väiksema kohtunike arvuga

kohtutele. Tasub kaaluda seda, kas eestseisuste moodustamine ühes või teises kohtus jääks

kohtute nõukogu otsustada. Teine võimalus on määrata kindlaks kohtunike arvu järgi need

kohtud, milles ei moodustata eestseisust. Tartu Ringkonnakohtus on praegu 17 kohtunikku.

Üldkogu tagab juhtimisorganina võimalikult suurel määral kollegiaalse ja demokraatliku

juhtimise. Ringkonnakohtutes moodustavad eelnõu järgi eestseisuse 7 liiget (kohtu

esimees, kolleegiumide esimehed ja kohtu üldkogu valitud 3 liiget), mis tähendab, et Tartu

1 Vt kooskõlastustabel eelnõu 854 SE esimese lugemise juurde. Kättesaadav: Eelnõu - Riigikogu, lk 23

(24.04.2026). 2 Samas, lk 7.

Teie 09.04.2026 nr

Meie 28.04.2026 nr 10-3/26/51-1

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Ringkonnakohtus otsustaks selline eestseisus muu hulgas ülejäänud 10 kohtunikku

puudutavaid asju. Seejuures võib 7 kohtunikku langetada otsuse vastupidiselt enamuse

tahtele. Lisaks loob see võimaluse, kus mõni kolleegium on kohtu juhtimise juures selgelt

alaesindatud võrreldes teiste kolleegiumidega.

4. Samuti ei nõustu ringkonnakohus jätkuvalt kohtute nõukogu koosseisuga. Ehkki seda on

viimatises eelnõu versioonis veidi muudetud, pole lahendatud põhiprobleemi: kohtunike

täiskogu valitud esimese ja teise astme kohtunikud oleksid kohtute nõukogus vähemuses ja

nõukogusse kuuluks minister, mida tuleks vältida.3 Ringkonnakohus peab küsitavaks

sedagi, miks on vaja kohtute nõukogu koosseisu 2 Riigikogu valitud esindajat. Lisaks ei

pea ringkonnakohus vajalikuks näha seadusega ette, et kohtute nõukogul tuleb kehtestada

kohtuasjade koormuse metoodika.

5. Tsiviil- ja halduskohtunike sundimine kohustuslikus korras spetsialiseeruma seaduses

kindlaks määratud asjade gruppidele on ebamõistlik. Ringkonnakohus on varem

väljendanud seisukohta, miks pole kohustuslik spetsialiseerumine hea lahendus ning võib

seatud eesmärkidele hoopis vastu töötada. Eriti väiksemas halduskohtus võib

spetsialiseerumine planeerimis- ja ehitusõiguse asjadele, keskkonnaõiguse asjadele ja

maksuõiguse asjadele, nagu kavandatav seadusemuudatus nõuab, olla praktikas

realiseerimatu. Nende asjade hulk ja osakaal ei pruugi olla piisavalt suur, tagamaks

täiemahulist koormust; võimatu on saavutada kõigile kohtunikele võrdset koormust;

takistuseks võib saada kohtunike vastuseis jne. Mõistlik on jääda spetsialiseerumise puhul

vabatahtlikkuse juurde ja lasta nende asjade grupid, milles spetsialiseeruda, määrata kohtu

üldkogul endal. Seadusega paika pandud spetsialiseerumine vähendab paindlikkust

tööjaotusplaanide koostamisel ega võimalda arvestada erinevate kohtute eripära.

Spetsialiseerumise soovitused või miinimumnõuded võiks kehtestada vajadusel kohtute

nõukogu.

6. Ringkonnakohus ei näe jätkuvalt vajadust kehtestada seaduses kohtute arengukava

sätteid.4 Kuigi sellise arengukava olemasolu on oluline, tekitab selle loomise kohustus

seadusega ebatarvilikku halduskoormust ja ressursikulu. Seda enam, et kohtute arengukava

siduvus on küsitav ning jääb ebaselgeks, kas ja kuivõrd peaks selle tähendus seaduses

reguleerimisega muutuma.

7. Lisaks ei toeta ringkonnakohus eelnõus toodud § 431 lg 2 sõnastust. See sätestab, et kohtute

grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid asutuste lõikes esimese ja teise astme

kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele. Riigieelarve vaates pole vajadust näha ette

vahendeid asutuste lõikes, vaid ainult grupi eelarvena. Lisaks tundub ebavajalik sätestada

seaduses nõue, et JDM esitab ülevaate õigusloome muudatuste ning infosüsteemide ja

digiarenduste mõjust kohtute töökorraldusele ja eelarvevajadusele (eelnõu järgi § 431 lg 3).

Ringkonnakohus nõustub ka Riigikohtu seisukohtadega eelarvemenetluse kohta.5

8. Eelnõust nähtub § 13014 kohtuniku tagasipöördumise kohta. Ringkonnakohtuniku jaoks

võiks tagasipöördumine tähendada seda, et talle on tagatud võimalus naasta samasse

kolleegiumi, kus ta varem oli. Muidu väheneb ilmselt tuntavalt ringkonnakohtunike soov

väljaspool kohut stažeerimas käia.

3 Vt viide 1, lk 3 ja 28–29. 4 Samas, lk 34. 5 Samas, lk 4–5.

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

B. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) muutmine

9. Kohtumenetluse kiirendamiseks vajalike lahenduste leidmist tuleks alustada kohtute poole

pöördumisest. Ehkki seaduseelnõud nimetatakse kohtumenetluse kiirendamise eelnõuks,

tuleb tõdeda, et praktilist kasu kohtumenetluse kiirendamiseks on kavandatud muudatustest

halduskohtumenetluses oodata pigem vähe. Muudatused on enamasti marginaalsed ning

võib juba ette öelda, et neil pole praktikas olulist tähendust.

10. Samal ajal võivad kohtumenetlusega igapäevaselt tegelevad kohtunikud ja teised

kohtutöötajad nimetada mitmeid muid HKMS-s praegu esinevaid norme, mis venitavad

kohtumenetlust tegelikkuses asjatult. Kui eelnõu väljatöötajatel on tõesti soov

halduskohtumenetlust kiirendada, siis tasuks alustada eelnõu väljatöötamist sellest, et

küsitaks kõigepealt haldusasjadega tegelevatelt kohtunikelt ja kohtutöötajatelt seisukohta,

kuidas võiks halduskohtumenetlust kiiremaks muuta. Neid võimalusi on tegelikult küllaltki

palju ning need võiks kohtumenetlust kiirendada märksa tuntavamalt kui praegu eelnõus

olevad muudatused.

11. Halduskohtuid üritatakse suunata taastuvenergia asju lahendama kiiremini (HKMS-i

täiendamine § 122 lg-ga 4). Selline lahendus on mitmel põhjusel problemaatiline:

1) seda eesmärki põhjendatakse eeskätt asjaoluga, et Vabariigi Valitsuse prioriteet on olnud

juba aastaid taastuvenergia osakaalu suurendamine energia tootmises (seletuskirja lk 169).

See põhjendus näitab, et kohtumenetlust üritatakse suunata päevapoliitilistest

prioriteetidest lähtudes. Poliitilised suundumused võivad olla aga ajutised ning mõne aasta

pärast võib olla prioriteetne hoopis teine valdkond. Kuid kohtumenetluse seadustikuga on

jätkuvalt kohtutel kohustus tegeleda eelisjärjekorras asjadega, mis ei ole enam ühiskonnas

nii olulised. Seetõttu tuleks poliitilistest suundumustest kantud eesmärkide sätestamist

kohtumenetluse seaduses kindlasti vältida. Kohtuid ei tohi kasutada poliitiliste eesmärkide

saavutamiseks;

2) sellega rikutakse ka võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtute sundimine lahendama ühe

kindla valdkonna asju eelisjärjekorras tähendab seda, et kõigi ülejäänud haldusasjade

menetlus venib selle võrra pikemaks, asju ei lahendata enam kaebuste ajalise saabumise

järjekorras nagu tavapäraselt toimub. See tähendab, et kannatada võivad teistes asjades

kaalul olevad muud isikute olulised õigused ning huvid ja samuti ka avalik huvi, mis võib

esineda sageli ka paljude teiste haldusasjade puhul (nt planeeringud, laia mõjuga ehitusload

jne). Rõhutamist vajab, et seni on suudetud haldusasjade sellist eelisjärjekorda seadmist

vältida. HKMS-s on sätestatud küll eriregulatsioon hankeasjade kiiremaks lahendamiseks

(HKMS § 275 lg 2), kuid hankeasjad võivad hõlmata väga erinevaid valdkondi, samas kui

taastuvatest energiaallikatest energiatootmise asjad on väga kitsalt piiritletud haldusasjade

liik;

3) lahendus ei pruugi tuua kaasa taastuvenergiaasjade kiiremat lahendamist, kuna

kavandatava HKMS § 122 lg-ga 4 pannakse kohtule kohustus üksnes eelistungi

läbiviimiseks või asja läbivaatamise aja või kirjalikus menetluses asja lahendamisega

seonduva teatavakstegemiseks. Seega põhimõtteliselt võiks kohus selle normi järgi käituda

ka nii, et määrab kolme kuu jooksul asja kirjalikus menetluses teatavakstegemise aja (või

istungi) kaugesse tulevikku. See ei aita asja kiiremale lahendamisele kuidagi kaasa, kuid

samas pannakse kohtule kohustus tegeleda asjaga tutvumisega ning selle kirjalikku

Aadress: Kalevi 1, Tartu, 51010; registrikood: 74001972; kohtute infotelefon: 620 0100; e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

menetlusse määramisega, mis katkestab ja häirib tavapärast tööprotsessi.

C. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmine

12. Ringkonnakohus jääb varem väljendatud seisukohtade juurde. Toetame üldjoontes TsMS-i

muudatusi, v.a protokollide kaotamise ja salvestistega asendamist puudutavat osa.

Protokollide kaotamine võib eelduslikult hoopis suurendada kohtunike tööd, sest vajaduse

korral tuleb kuulata istungite pikki helisalvestisi ja/või lugeda automaatselt genereeritud

protokolle, mis sarnanevad sisult pigem istungi stenogrammidega ja millega tutvumisele

kulub samuti rohkem aega.

Lugupidamisega

Mario Truu

Tartu Ringkonnakohtu esimees

(allkirjastatud digitaalselt)