Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 31.03.2026 nr 7-1/17-9

Meie 28.04.2026 nr 9.3-1/26/2696-2

Saku valla Saku aleviku Juula ja Liia

maaüksuste ning Augusti maaüksuse

osa ja lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lõikest 1, § 133

lõikest 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel

koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3, kooskõlastamiseks Saku

Vallavalitsuse 25.06.2019. a korraldusega nr 332 algatatud Saku valla Saku aleviku Juula ja Liia

maaüksuste ning Augusti maaüksuse osa ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).

Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja

Eha tee vahelisel alal. Planeeringualast itta jääb Vääna jõgi, lõunasse olemasolev Eha ja Paju

tee vaheline elamukvartal ning Augusti kinnistu. Lääne poole jääb Tähevälja kinnistu.

Planeeringuala suurus on 11,8 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Juula ja Liia

kinnistute ning Augusti kinnistu osa jagamine viieks äri- ja tootmismaa krundiks, üheks

transpordimaa krundiks ja üheks üldmaa krundiks. Äri- ja tootmismaa kruntidele määratakse

ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks. Saku valla üldplaneeringu kohaselt asub

planeeringuala põhimahus äri- ja tootmisettevõtete maa-alal, kuhu võib kavandada kaubandus-,

teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid ning

laohooneid, sh hulgikaubandushooneid ja neid teenindavaid rajatisi.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas keskkonnamürast põhjustatud

müratasemete hindamist (Akukon Eesti OÜ, 231711-1-A, 28.11.2025, edaspidi mürahinnang).

Mürahinnangu eesmärgiks oli hinnata keskkonnamüra Saku vallas Juuliku külas Juula-Liia

detailplaneeringu maaüksusel ja planeeringualast lõunasse jäävas elamupiirkonnas.

Olemasoleva liiklusmüra kaardistamiseks kasutati Transpordiameti 2022. a andmeid, mille järgi

on Tallinna ringtee (tee number 11 km 24.356-26,152 km) aasta keskmine liiklussagedus 18774

autot/ööpäevas. Raskeliiklusse osakaal on 21%. Arvutustes kasutatud sõidukiirus on 110 km/h.

Olemasolevas olukorras, ilma kavandatavate hooneteta, ulatuvad päevasel ajavahemikul

lähimatel elamu maa-aladel liiklusmüra tasemed kuni 60 dB, öisel ajavahemikul kuni 50 dB.

Detailplaneeringu maa-alal ulatuvad liiklusmüra tasemed olemasolevas olukorras päevasel

ajavahemikul kuni 75 dB, öisel ajavahemikul kuni 65 dB. Detailplaneeringu realiseerumisel

ulatuvad liiklusmüra tasemed olemasoleva olukorra põhjal lähimatel elamualadel päevasel

ajavahemikul kuni 55 dB, öisel ajavahemikul kuni 45 dB ehk mürahinnangu põhjal on näha, et

detailplaneeringu realiseerumise järgselt elamualadele jõudvad liiklusmüra tasemed vähenevad

ligikaudu 5 dB võrra.

2(5)

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Peamiseks müraallikaks piirkonnas on autoliiklus Tallinna ringteelt. Muud olulised

müraallikad puuduvad. Mürahinnangu koostas 2025. aastal Akukon Eesti OÜ.

Mürahinnangu modelleerimise tulemusena selgus, et kavandatavad hooned toimivad

müratõkkena ning vähendavad teeliikluse mürataset.

 Planeeritava ala kontaktvööndisse jäävad elamualad. Kavandatavad elamualad jäävad

planeeringust lõuna poole ning eraldatakse kaitsehaljastusega võimalike häiringute

leevendamiseks. Planeeringus kavandatav hoonestus mõjub elamumaadele müratõkkena

ning vähendab Tallinna ringteelt ja Saku-Laagri teelt tulenevat liiklusmüra nii lõunasse

jääval kavandataval elamupiirkonnal kui ka olemasolevatel elamutel Eha ja Paju tee

vahele jääval alal.

 Planeeringuala lähistel asuvad elamukvartalid ning neid kavandatakse ka juurde. Äri- ja

elamufunktsioone eraldab kaitsehaljastus ning kavandatavad ärihooned kaitsevad

elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest.

 Lubatud on keskkonnasõbralik tootmine, hoiduda tuleb suurest jäätmetöötlusest, müra,

õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

 Hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkruntidega, et vältida ühtlast tumma

seina Tallinna ringteel. Planeeringuala lõunapoolsele küljele nähakse ette

kõrghaljastusega puhverala, et vähendada hoonete visuaalset mõju elamualale.

Kavandatav puhverala asub osaliselt üldplaneeringu järgsel äri- ja tootmisettevõtete

maa-alal.

 Hoonestus aitab kaasa piirkonnas linnalisema keskkonna tekkele ning on

tiheasustusalale sobilik. Tallinna ringtee poole suuremate hoonete ehitamine aitab kaasa

müra leevendamisele elamute piirkonnas. Lisaks vähendab see suurtel avatud aladel

tekkivaid tuuli.

 Mitmerindeline haljastus ja kõrghaljastus nähakse ette kaitsehaljastusena äri- ja

elamufunktsiooni vahelisele 30 meetri laiusele puhveralale (pos 7). Puhveralale rajatakse

ka jalgratta- ja jalgtee ning vaba aja veetmise võimalused ning võimalusel ka

sademeveelahendusi nagu viibetiigid või kraavid.

 Lähtuvalt Akukon Eesti OÜ koostatud mürahinnangust, tuleb ruumi kavandamisel

pidada silmas ka äritegevusest põhjustatud müratasemeid. Kuna täpsemalt ei ole teada,

millised bürood/kaubanduspinnad hoonesse tulevad, siis alljärgnevalt on välja toodud

üldised soovitused, et mitte tõsta piirkonna mürataset:

o mürahäiringute vähendamise peamine meede on ennetamine, st müraga peab

arvestama projekteerimisel;

o lähtudes keskkonnamüra normtasemetest ja võimalikust häiritusest, on oluline

mitte alustada kauba- ja prügiveoga enne kella 7:00 või mitte planeerida

eluhoonete poole kauba-, prügiveoala;

o jälgida tehnoseadmete paigaldamise põhimõtteid ja rakendada vajadusel

leevendusmeetmeid.

 Vastavalt Transpordiameti lähteseisukohtadele on planeeringu koostamisel arvestatud

olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste).

 Detailplaneeringu ala veevarustusallikana nähakse ette Kuu tee 2, Saku alevik (KÜ

71901:001:0777) rajatavat veetöötlusjaama. Veetöötlusjaam rajatakse OÜ Saku Arendus

tellimusel Osaühing Miridon projekti nr 222515 „Tariku ja Tarikupõllu planeeringuala

veepuhastusjaama rajamine“ alusel.

 Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud kolme planeeritud

10/0.4kV komplektalajaama baasil. Alajaamade 10kV elektrivarustus on ette nähtud

maakaabelliiniga sisselõikega keskpinge kaablisse nr 25803 ja teine ühendus Anu:(Saue)

mastalajaama juurest. Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.

 Välisvalgustuse puhul tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida

valgushäiringuid ringteel liiklejatele. Vajadusel tuleb kavandada leevendavaid

meetmeid.

3(5)

 Hoonete projekteerimisel paigutatakse müraallikad müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele.

 Hoonete paigutusel kruntidele tuleb võimalusel arvestada naaberhoonete projekte ja

kruntide paigutust, et vähendada müra levikut maanteelt olemasolevate ja kavandatavate

elamuteni.

 Vajadusel rajatakse piirdeid, mille kõrgus on kuni 2,0 m, materjalid täpsustatakse

ehitusprojekti koostamisel, et tagada arhitektuurne ühtlus. Piirete asukohad täpsustatakse

ehitusprojektide koostamisel. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada müra takistamise

ja valgusreostuse piiramise eesmärgil – näiteks manööverdavate sõidukite tuled.

Piirdeaedadesse võib ette näha ka jalgväravaid ja tuleb arvestada vajadusega pääseda

planeeringuala lõunapoolsest osast põhjapoolse kergliiklusteeni. Selle läbipääsu asukoht

selgub hoonete ja piirete edasisel projekteerimisel.

 Keskkonnamüra hinnangust tulenevad meetmed, sh Terviseameti nõuded:

o Akukon Eesti OÜ teostas planeeringumaterjalide põhjal jaanuaris 2024

(uuendatud november 2025) keskkonnamürast põhjustatud müratasemete

hindamise, mille käigus uuriti müra levikut ning toodi soovitusi müra

vähendamiseks.

o Tehnoseadmete asukohti detailplaneeringu faasis veel paika ei panda, seda

teemat käsitletakse edaspidise projekteerimise faasis.

o Määruse mõistes on tehnoseadmeteks hoonete tehnokommunikatsioonid (vee-,

kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, liftid) ning

müratekitavad seadmed sama hoone või läheduses asuvate hoonete tootmis- ja

teenindusruumides, kaubandus- ja tööstusettevõtetes.

o Eesti siseriiklikud normväärtused väliskeskkonnas on sätestatud

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 lisas 1, mille järgi

tehnoseadmete müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust.

Tööstusmüra sihtväärtus II kategooria aladel on 50 dB päeval ja 40 dB öösel.

o Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb arvestada, et ventilatsiooni- ja

jahutusseadmete välisosasid ei suunata eluhoonete poole ja/või need tuleb

varustada mürasummutitega. Samuti tuleb arvestada, et trafod, alajaamad ja

õhksoojuspumbad, mis on paigutatud müratundliku hoone lähedusse võivad

põhjustada mürahäiringuid. Kirjeldatud erinevate nõuete täitmiseks tuleb

planeeritava hoone tehnokommunikatsioonide välisosad projekteerida hoone

sellistesse osadesse, kus nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja lähimatele

müratundlikele hoonetele oleks minimaalne. Kusjuures tuleb valida seadmed,

mille mürakarakteristikud tagavad vastavate nõuete täitmise või kasutada müra

levikut piiravaid konstruktsioone (nt mürakaitseekraane seadmete vahetus

läheduses) või tehnilisi lahendusi (nt mürasummutid).

o Tõhusaim viis müra leviku tõkestamiseks on paigutada tõke võimalikult

müraallika või kaitstava objekti lähedale. Et müratõkke toimimine oleks tõhus

peab see olema piisava heliisolatsiooniga (vajadusel katta helineeldematerjaliga).

o Müratõkke kasulikkus sõltub esmalt selle kõrgusest, lisaks peab tõke olema

piisavalt heliisoleeriv ja enamikul juhtudel ka helineelav. Ekraani efektiivsus on

kõrge kui tõke katkestab otsese silmkontakti müra tekkekohaga kogu ettenähtud

teekonna või ala ulatuses. Suuremate kauguste puhul tõkke kasu enamasti

väheneb.

o Tehnoseadmete mõju vähendamise võimalused:

 mürarikaste tehnoseadmete puhul kasutada helisummuteid;

 seadmetest tuleneva müra summutamisel kasutada müratõkkeid, bokse,

kaitseid või kiirgust vähendavat vooderdust;

 kiirgavate pindade vähendamine;

 heli suunamiseks kasutada müratõket, millega saab muuta müra suunda;

 vajadusel kasutada spetsiaalset müra jaoks konstrueeritud kabiini või

hoonet;

4(5)

 tugevdada heliisolatsiooni hoone välisvooderduses, akendes, ustes,

ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades;

 valida vaiksem tehnika/seade või tootmisviis;

 tegevuse ajaline või mahu piirang

 Hooned projekteerida nii, et naaberhoonetes oleks tagatud normikohane

insolatsioonikestus vastavalt Eesti standardile EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes“.

 Ehituse ajal on soovitatav elamualade läheduses rakendada järgmisi müravastaseid

meetmeid:

o tööde ajastamine ja planeerimine - väga mürarikkaid töid mitte planeerida

õhtusele ja öisele ajavahemikule ning puhkepäevadele;

o kohalike elanike teavitamine mürarikastest töödest;

o vajadusel teostada müra monitooring;

o ehitustegevusel kasutada vaiksemaid masinaid;

o müravastasteks meetmeteks on veel hoolikas töö ja avalikkuse/kohalikke elanike

teavitamine;

o vajaduse korral kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, näiteks ajutised ja

teisaldatavad ekraanid, summutid, korpused (nt seadmete ümber kummimati

paigaldamine vms);

o ehitustegevusel kasutavate seadmete ja masinate regulaarne korrashoid ja

hooldus;

o vältida tarbetut masinate töötamist, lülitada seadmed välja, kui nende kasutamine

pole vajalik;

o võimalusel kasutada elamualade läheduses tagurdussignaalide puhul

alternatiivseid variante, mis ei tõstaks müratasemete häiringuid, nt muutuva

helitugevusega signaalid või häired - neid tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi

ning tuleb arvestada võimalike ohutusprobleemidega. Samas tuleb arvestada, et

osade tööde või asukohtade puhul on müra kontroll ning vähendamine väga

keeruline.

Amet on tutvunud Saku valla geoinfosüsteemis EVALD asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringuga rajatavate hoonete ja tegevusest põhjustatud müra ja vibratsiooni

kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu müra ja vibratsiooni levikut ning

leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik hinnata. Tähelepanu tuleks pöörata

asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad lisaks tehno- ja tööstusseadmetele müra

ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga veokid külmemal ajal, teenindava

transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete müra, töökeskkonna

ohutussignaalid ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv. Seda ka juhul kui äri- või

tootmine iseseisvalt on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse

alustamisel tuleb hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid

leevendusmeetmeid (müratõkete rajamist). Parima müra leevendava efekti annab müra

tekitavate seadmete mõju suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades

muuhulgas madala müratasemega tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike

meetmetega varjestamist või müratõkke rajamist, mis asub vahetult müraallika või

müratundliku objekti läheduses.

 Mürahinnangus on kirjutatud: „Kavandatavate hoonetevaheliste alade

(katkestuskohtade) müra leviku tõkestamiseks tuleb rajada täiendav meede –

müratõkkesein või -vall. Müratõkke/valli minimaalseks kõrguseks peab olema arvestatud

3m... Häirivuse vähendamiseks on detailplaneeringus ette nähtud kavandatavate

hoonete ja elamupiirkonna vahele puhverala/rohekoridor koos kõrghaljastusega. Juula-

Liia detailplaneeringu kinnistu piirile ja elamupiirkonna vahele võib rajada müratõkke

või müravalli, et vähendada võimalikke häiringuid kavandatavalt alalt. Tõkke kasulikkus

sõltub esmajärjekorras selle kõrgusest. Lisaks sellele peab tõke olema pikk ja tihe ning

piisavalt heliisoleeriv. Kõrge ja pikk tähendab seda, et tõke peab katkestama otsese

5(5)

silmkontakti müra tekkekohtadega kogu ettenähtud teekonna ulatuses. Põhimõtteliselt ei

tohiks teel sõitvate autode rattad olla elamu akendest näha.“ Amet nõustub, et

müratõkke/valli rajamine on mõistlik. Lisaks aitab mürateke vähenda võimalikku müra

kauba-/parkimisaladel. Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele

võtmisega peaks kaasnema ka selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks

modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

 Amet soovitab hoonete täpsemal planeerimisel eelistada lahendust, mis mõjuks

müratundlikele aladele kõige enam müra tõkestavana.

 Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi

ületada keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

kehtestatud normtasemeid.

 Naaberaladeni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr

54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 54) kehtestatud normtasemeid.

 Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel

ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi ületada SoM määrus nr 54 lisas toodud

piirväärtuseid.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate ning planeeritavate elamualadega

ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid

meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]